Selgitustaotlus

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Asekantsler Heddi Lutterus

Asekantsler Mari-Liis Mikli

Justiitsministeerium

Teie: 05.10.2024 nr 2-6/24-6234-2

Meie: 11.10.2024 nr 12-1/2024-019-3

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Maksejõuetuse teenistuse täiendav selgitustaotlus riikliku järelevalvena läbiviidavas

pankrotimenetluses riigi poolt valitud pankrotihalduri tasu, sh esialgse tasu osas

riigieelarve kasutamisel

Austatud koostööpartnerid

Maksejõuetuse teenistus saatis Teile 23. augustil 2024.a. selgitustaotluse riikliku järelevalvena

läbiviidavas pankrotimenetluses riigi poolt valitud pankrotihalduri tasu, sh esialgse tasu osas

riigieelarveliste vahendite kasutamise kohta. Maksejõuetuse teenistus soovis Teiega teemat

kiiresti arutada. Te võimaldasite ühise arutelu 1. oktoobril 2024.a, mille järgselt saatsite

teenistusele 5. oktoobril oma selgitused. Täname Teid vastuse ja selgituste eest!

Käesolevaga pöördub Maksejõuetuse teenistus Teie poole täiendava selgitustaotlusega, sest 1.

oktoobril toimunud ühise arutelu ja 5. oktoobril saadetud vastuskirja pinnalt on ilmne, et

erapooletu ja sõltumatu riiki esindava järelevalveorgani probleemid on ulatuslikumad kui

esmapilgul arvatud. Nagu me oma selgitustaotluses ja ühisel arutelul väljendasime, siis

teenistuse arvates on riigieelarveliste vahendite käsutamise osas teatud õigusnormid kas puudu

või ebaselged, mis ei võimalda teenistusel kaasa aidata ka maksejõuetusõiguse praktika

ühtlustamisele, kuigi see on pankrotiseadusest tulenevalt üks meie ülesannetest.

Esiteks ei ole teenistuse arvates selgelt määratletud, mis on riigi poolt valitud avaliku uurimise

pankrotihalduri tunnitasu määr (kas fikseeritud, iga-aastaselt ülespoole indekseeritud või teatud

piirmäärade vahemik, kas ja kui siis, kust tuleneb kaalutlusõigus valida) või laiemalt mis on

avalikus uurimises pankrotihaldurile makstava tasu ja tehtavate (tehtud) riigi eelarvest tehtavate

kulutuste hüvitamise süsteem (kas tulemustasu süsteemi rakendatakse, kui avaliku uurimise

kestel varatusse järelevalvesubjekti vara menetluse kestel tekib? kui rakendatakse, siis milliste

õigusnormide alusel ning millal võib tunnipõhisest süsteemist tulemustasu süsteemile üle

minna?), mida riigil Maksejõuetuse teenistuse kui haldusorgani kaudu on õigus või kohustus

otstarbekaks lugeda. Teisisõnu, kui odav või kui kallis võib olla riikliku järelevalve ehk avaliku

uurimise hind, st mida riik Maksejõuetuse teenistuse eelarvet kasutades otstarbekaks võib

2 (3)

pidada, eriti arvestades seda, et Maksejõuetuse teenistus ise on muuhulgas ka

haldusjärelevalveorgan menetluskulude otstarbekuse osas.

Kuivõrd PankrS 12 prim peatükis, mis reguleerib Maksejõuetuse teenistuse eesmärki,

ülesandeid, õigusi, kohustusi ja vastutust, ei ole sätestatud teatud olulisi küsimusi, siis soovime

Teilt täiendavalt teada:

1) kas PankrS § 65 lg 12 on Teie arvates õigusnorm, mida peab kohaldama avaliku uurimisena

välja kuulutatud pankroti puhul pankrotihalduri tunnitasu ülempiirmäärana (mis omakorda

viitab PankrS § 23 lõikele 3 ja on Vabariigi Valitsuse poolt iga-aastaselt indekseeritud tunnitasu

ülempiirmäär)? Juhul, kui see Teie arvates ei ole õige õigusnorm, siis millist õigusnormi peab

kohaldama?

2) juhul, kui Teie arvates PankrS § 65 lg 12 kohaldub avalikke uurimisi läbiviivatele

pankrotihalduritele tasude määramiseks ja välja maksmiseks, siis:

a) kas Maksejõuetuse teenistusel on igas avalikus uurimisena väljakuulutatud

pankrotimenetluses ulatuslik kaalutlusõigus pankrotihalduri tunnitasu piirmäärade üle

otsustamaks st tunnitasu piir alates 0 eurot kuni PankrS § 23 lg 3 nimetatud indekseeritud

ülempiirini, millele lisandub käibemaks?

b) kas aastal 2023 algatatud avaliku uurimisena väljakuulutatud pankrotimenetluses kehtib

2023 aasta tunnitasu ülemmäär kuni kogu selle pankrotimenetluse lõppemiseni, mis saabub

näiteks alles aastal 2027 (st kogu pankrotimenetluse vältel on üks tasumäär, aluseks pankroti

väljakuulutamise aasta) või tuleb haldusorganil käimasolevas pikas pankrotimenetluses aastal

2023 pankrotihalduri tasudeks planeeritud riigieelarvelised vahendid igal järgneval kalendri- ja

eelarveaastal ümber hinnata VV kehtestatud uue tunnitasu ülemmäära alusel?

c) juhul, kui näiteks üle ühe riigieelarve aasta kestvas avalikus uurimises tekib teisel või

kolmandal eelarveaastal pankrotivarasse olulises ulatuses raha (nt kahju hüvitaja maksab

tagasi), siis kas ning juhul kui Teie arvates jah, siis kes võib otsustada ning millisel konkreetsel

õiguslikul alusel avalikus uurimises pankrotihalduri tasusüsteemi muudatuse konkreetses

pankrotimenetluses (nt PankrS § 65 lg 12 tunnipõhiselt arvestuselt üleminek § 65prim

tulemustasusüsteemile keset menetlust)?

Teiseks tuleb Maksejõuetuse teenistuse arvates mõista ja eristada mistahes avaliku uurimise

pankrotihalduri mistahes tasu (esialgse tasu ja lõpliku tasu) taotlemisprotsessi,

otsustamisprotsessi ja tasu väljamaksmise protsessi ning kõigi otsustajate ja väljamaksjate

õiguslikku pädevust vastavates protsessides. Teenistuse arvates on need teemad siiski

õigusaktides detailselt reguleerimata tekitades praktikas nüüdseks kohati ületamatuid

probleeme. Hea haldusega kooskõlas pidavaks ei saa pidada näiteks olukorda, kus

Maksejõuetuse teenistus ei nõustu kohtu poolt esialgse tasu väljamaksmise kohtumäärusega

teatud juhtudel (näiteks teenistust ega haldurit ei ole kohtusse kutsutud üle kuulamisele enne

vastava otsuse tegemist) ning praktikas ühtse selguse loomiseks peab Maksejõuetuse teenistus

esitama iga kord määruskaebuse. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et tegemist on haldusesisese

teemaga, mida ei peaks iga kord kohtuvõimu kaudu lahendama praktika ühtlustamiseks, vaid

küsimus on ennekõike valdkonna eest vastutava ministeeriumi regulatsioonide kvaliteedis.

Kuivõrd PankrS 12 prim peatükis, mis reguleerib Maksejõuetuse teenistuse eesmärki,

ülesandeid, õigusi, kohustusi ja vastutust, ei ole sätestatud neid küsimusi, siis soovime Teilt

õigusselguse huvides teada:

3) kas PankrS § 65 lg 3 on Teie arvates õigusnorm, mida peab kohaldama avaliku uurimisena

välja kuulutatud pankroti puhul pankrotihalduri esialgse tasu määramisel ja välja maksmisel

keset avaliku uurimisena läbiviidavat pankrotimenetlust (teisisõnu, kas PankrS § 65 lg 3 on

võimalik kohaldada, kuivõrd avalikes uurimistes reeglina vahendeid ju ei ole)? Juhul, kui see

3 (3)

Teie arvates ei ole õige õigusnorm, siis milliseid õigusnorme peab Teie arvates kohaldama

avaliku uurimisena välja kuulutatud pankroti puhul pankrotihaldurile esialgse tasu määramisel

ning eriti just riigieelarvest välja maksmisel keset avalikku uurimist ehk pankrotimenetluse

kulgu (eeldusel, et sellist olukorda reguleerivad õigusnormid Teie arvates juba on

kehtestatud) ?

Kuivõrd tegemist on Teile juba tuttava teemaga, siis oleksime väga tänulikud täiendavate

selgituste ja vastuste eest hiljemalt 31. oktoobril 2024.a (k.a).

Koostööaltilt

Maksejõuetuse teenistuse nimel

(digiallkirjatatud)

Signe Viimsalu

juhataja