Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (468 SE)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Kalev Stoicescu

Riigikogu riigikaitsekomisjon

14.10.2024 nr 1-7/225-1

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (468 SE)

Austatud riigikaitsekomisjoni esimees

Riigikogu riigikaitsekomisjoni menetluses on relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (468 SE). Seaduseelnõu on Riigikogus algatanud 15.

juulil 2024. aastal Vabariigi Valitsus. Eelnõule esitasid Riigikogu liikmed ja

Kaitseministeerium mitmed muudatusettepanekud, mille osas soovime esitada oma arvamuse.

Lisaks palume riigikaitsekomisjonil kaaluda täiendavate muudatuste tegemist relvaseaduses

(edaspidi RelvS) seoses relvade ja laskemoona kaubana piiriülese liikumisega.

1. Kaitseministeeriumi 08.10.2024 esitatud muudatusettepanekud

1.1. Kaitseministeerium (edaspidi KAM) teeb oma kirja punktides 1.1–1.4 ettepaneku eelnõu

468 SE §-s 1 teha muudatused, mis peaksid looma õigusselgust ning täpsustama valitsusasutusi,

kes saavad sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käidelda ehk

soetada, hoiustada, vedada ja hävitada.

Siseministeeriumi (edaspidi SIM) hinnangul muudavad esitatud sõnastused sätetest arusaamise

keeruliseks. Juhime tähelepanu, et KAM-i sõnastuses pakutud „sõjarelvi omav valitsusasutus“

ja „Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus“ kattuvad osaliselt. Näiteks nii

Kaitsevägi kui Välisluureamet on hõlmatud mõlemaga. Kui eesmärk on lubada kõigil KAM-i

valitsemisala valitsusasutustel sõjarelvi muudatusettepanekutes toodud viisil käidelda, siis meie

hinnangul piisab viitamisest KAM-i valitsemisala valitsusasutustele. Eeltoodust tulenevalt

teeme ettepaneku kaaluda sätete sõnastamist järgmiselt:

㤠8350. Laskemoona ja lahingumoona hoidmine

(1) Laskemoona võivad hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev

valitsusasutus ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 5 sätestatud

tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras.

§ 8351. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona edasitoimetamine

(1) Sõjarelva ja laskemoona võivad edasi toimetada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi

valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit.

§ 8352. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona vedamine

2 (8)

(1) Sõjarelvi ja laskemoona võivad vedada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi

valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 3

sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras.

§ 8359. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona hävitamine

(1) Sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona ja lahingumoona võivad hävitada

Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit.

SIM-i hinnangul võiks kaaluda ka sõjarelva lammutamist puudutava RelvS-i § 8358 lõike 1

muutmist ja sõnastamist järgmiselt:

„(1) Sõjarelva võivad lammutada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas

olev valitsusasutus, Kaitseliit ja käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2 sätestatud

tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras ning sama lõike punktis 1 sätestatud

tegevusluba omav ettevõtja omavalmistatud relvade korral.“.

1.2. KAM-i ettepanek nr 2, milles soovitakse muuta eelnõu § 1 punkti 21 sõnastust tõstatab

SIM-i hinnangul järgmise probleemi. Nimelt ei ole eelnõus ega seletuskirjas kusagil toodud, et

vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete hindamine ja pädevustunnistuse andmine oleks SIM-i

või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutuste ülesanne. Kuna

algselt oli volitusnormi alusel määruse kehtestamise õigus riigikaitse eest vastutaval ministril,

võis eeldada, et määruses kehtestatakse KAM-i valitsemisala asutusi puudutav regulatsioon.

Kui eelnõu seab kohustusi SIM-i valitsemisala asutusele või kehtestab isikule riigilõivu

tasumise kohustuse, siis peame õigusselguse huvides vajalikuks seaduses selgelt määrata

vastutav asutus.

Ühtlasi vajab hindamist sellele asutusele kaasnev halduskoormus jms. Varasematel aruteludel

on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) selgitanud, et suudab korraldada üksnes vastutava

isiku relvaeksami vastuvõtmise, mis toimub juba praegu füüsiliste isikute loamenetluse raames.

Meie hinnangul ei kaasne vastutava isiku eksami korraldamisega märkimisväärseid lisakulusid

ega töökoormuse kasvu. Siiski tuleb rõhutada, et vastutava isiku pädevus eelnõu kontekstis

hõlmab enamat kui ainult RelvS-i tundmist ja relva käsitsemise oskust. Vastutav isik vastutab

ettevõtte ohutuse tagamise ning seaduslike nõuete täitmise eest, samuti kontrollib ja juhib

vastavaid töid ettevõttes. Eelnõus nimetatud pädevustunnistuse andja ei saa olla PPA, kuna PPA

ei ole koolitusasutus. Praegu on ebaselge, kuidas on vastutaval isikul võimalik vajalik pädevus

saada.

Nõuetele vastavuse hindamine kuulub mitme ministeeriumi valitsemisala asutuste pädevusse ja

kõigi nõuete hindamist ei saa kindlasti PPA kohustuseks panna.

2. Kaitsetööstuses osaleda võivate isikute loetelu

Riigikogu liige Raimond Kaljulaid esitas ettepanekud muuta eelnõus esitatud RelvS-i sätteid

jättes välja viited OECD liikmesriigi kodanikule ja sellise riigi kodanikule, kellega Eesti

Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. SIM ei toeta punktides 1.1.

ja 1.3. esitatud muudatusettepanekuid. Kõnesolev regulatsioon töötati välja KAM ja SIM

koostöös pidades silmas riigi julgeoleku tagamise vajadusi. Eelnõu väljatöötamisel analüüsiti

põhjalikult kas ja millistel tingimustel oleks mõistlik kehtivat kodakondsuspiirangut laiendada.

Leiti, et OECD liikmesriikide ettevõtjad on üldiselt madalama riskiga, kuna nende riikide

seadusandlus, väärtused ja põhimõtted ühtivad Eesti julgeolekuhuvidega. Riikidel, kellega

Eesti on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, on võimalik turvalisemalt ja

3 (8)

tõhusamalt vahetada teavet, et veenduda kas RelvS-i alusel antava loa tingimused on täidetud

või esinevad julgeolekuriskid, mis välistaksid loa andmise.

SIM saab toetada punktides 1.2. ja 1.4. esitatud ettepanekuid.

3. Relvade hoiustamine politsei poolt valvataval objektil

Riigikogu liige Raimond Kaljulaid esitas ettepaneku täiendada RelvS-i §-i 45 lõikega 4¹, mis

võimaldaks politsei poolt valvataval objektil anda relva ja laskemoona ajutiselt hoiule

politseile. Hoiulevõetud relva ja laskemoona võib politsei anda hoiule valvatava objekti

omanikule või valdajale või muule isikule, kellel on selleks sobilik hoiukoht.

SIM ei toeta esitatud ettepaneku lahendamist pakutud viisil käesoleva eelnõu raames leides, et

tõstatatud probleemi lahendamine vajab täiendavat analüüsi, sealhulgas mõjude hindamist,

mida praegu ei ole piisavalt käsitletud.

Kuigi ettepanek tuleneb peamiselt Riigikogu hoone eripäradest, hõlmaks see esitatud kujul

kõiki politsei poolt valvatavaid objekte, sealhulgas SIM-i hoone, pannes ülesande politseile.

SIM-i hinnangul on tegemist üksikküsimuse lahendamisega, milleks ei ole vajalik RelvS-i

muutmine.

SIM on teadlik probleemidest, mis seonduvad relvade hoiustamisega Riigikogu hoones.

SIM- le teadaolevalt on PPA ning Riigikogu kantselei arutanud Riigikogu hoonega seotud

vajadust ning õiguslikke võimalusi korraldada seal Riigikogu liikmete või Riigikogus töötavate

isikute isiklike tulirelvade hoidmist. Kuigi PPA ja Riigikogu kantselei jõudsid tõdemuseni, et

muudatusettepanekus soovitud hoiutingimuste loomine Riigikogu hoones ei ole ilma

seadusemuudatusteta võimalik, leiab SIM, et seadusemuudatused ei ole vajalikud ja tõstatatud

probleemi saaks lahendada Riigikogu sisekorraeeskirjas vajalike tingimuste ettenägemisega.

Muu hulgas selgitame, et korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 47 lõige 1 lubab politseil teha

isiku suhtes turvakontrolli1 sisenemisel avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile ning

kui see on vajalik kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks. KorS-i § 52 lõike 1

punkt 6 annab politseile õiguse võtta vallasasi hoiule kui turvakontrolli käigus on tuvastatud

ese, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut. Kuna

Riigikogu hoonesse relvaga sisenemise keeld on kehtestatud just sellel eesmärgil, et relv võib

Riigikogu hoones ohustada seal viibivaid isikuid, siis on õigustatud keelatud eseme hoiule

võtmine KorS- i alusel ning selleks RelvS-i muutma ei pea.

Asjaolu, et PPA valveteenistus Riigikogu turvakontrolli läbivate külaliste tulirelvi praegu

hoiule ei võta on eelkõige tingitud sellest, et PPA ja Riigikogu vahel ei ole vastavat kokkulepet

ega loodud tulirelva hoidmiseks sobivaid hoiutingimusi. Tingimused tulirelvade hoidmiseks

tuleb seega Riigikogul luua ning saavutada PPA-ga ka vastavasisuline kokkulepe.

Lisaks on problemaatiline sõnastus, mis võimaldaks politseil hoiule võetud relva edasi anda

kolmandale isikule, kellel on sobilik hoiukoht, kuna see on vastuolus RelvS-i põhimõttega, et

tulirelvi tohivad käidelda vaid relvaloaga või tegevusloaga isikud.

Juhime tähelepanu, et ettepanekuga hõlmatud hoonete (politsei poolt valvatavad objektid)

nimekiri kinnitatakse küll Vabariigi Valitsuse poolt määrusega, kuid kõigi hoonete osas tuleb

1 Õigus kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase

väljaõppe saanud teenistuslooma abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib

ohustada ennast või teisi isikuid.

4 (8)

lisaks kehtestada objekti valve teostamise viis ning sugugi kõigi puhul ei ole põhjendatud ja

vajalikuks viisiks mehitatud valve.

4. RelvS § 46 lõike 3 muudatusettepanek

Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder on teinud ettepaneku muuta RelvS-i § 46 lõike 3 sõnastust.

SIM ei toeta muudatusettepanekut eelkõige põhjusel, et arusaamatuks jääb selle eesmärk.

Ebaselgeks jääb, millist probleemi see lahendab või millist olukorda parandab, kui lubada

mitme relva puhul neist ühte hoiustada mujal kui kapis. Isegi kui selline hoiustamine oleks

lubatud, peaks relv olema endiselt hoitud viisil, mis tagab, et kõrvalised isikud sellele ligi ei

pääse. Selle relva kasutusele võtmine ründe tõrjumiseks võtab samamoodi aega. Kui soovitakse

olla valmis rünnet tõrjuma, siis on võimalus ka hoiukohas relva kanda. Ühtlasi märgime, et

SIM-i ettevalmistatavas RelvS-i väljatöötamiskavatsuses on kavas tõstatada küsimus, et ka ühe

relva puhul oleks nõuetekohane relvakapp kohustuslik, kuna koduses majapidamises on

keeruline leida kohta, kuhu teised inimesed ligi ei pääse või mida ei avasta. Leiame, et see

teema vajab laiemalt ühiskondlikku arutelu ning muudatust ei peaks selle eelnõu raames

tegema.

5. Ettepanek eelnõu 468 SE täiendamiseks

Kuivõrd eelnõuga 468 SE avatakse RelvS, siis palume riigikaitsekomisjonil kaaluda võimalust

täiendada eelnõu §-s 1 toodud RelvS-i muudatusi järgmiste tehnilist laadi muudatustega:

5.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 8, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni,

järgmises sõnastuses:

„8) seadust täiendatakse §-ga 605 järgmises sõnastuses:

㤠605. Relva, tulirelva olulise osa, lisaseadme ja laskemoona kaubana sissevedu

(1) Käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 sätestatud alusel relva, tulirelva olulise osa, lisaseadme ja

laskemoona kaubana sisseveo korral esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile taotluse nende

teenistus- ja tsiviilrelvade registris arvele võtmiseks kauba kättesaamisest kolme tööpäeva

jooksul.

(2) Taotluses märgitakse taotleja nimi, registrikood, aadress, kontaktandmed ja hoiukoht.

(3) Taotluses märgitakse relva, tulirelva olulise osa ja lisaseadme kohta järgmised andmed:

1) liik, mark, mudel ja modifikatsioon;

2) kaliiber;

3) number;

4) tootja;

5) päritoluriik;

6) valmistamisaasta.

(4) Taotluses märgitakse laskemoona ja selle komponendi kohta järgmised andmed:

1) partii number;

2) tootja nimi;

3) päritoluriik;

4) kaliibritähis ja mõõtmissüsteem;

5 (8)

5) laskemoona liik;

6) pihtamislaengu liik;

7) ohtlike kaupade veoks antud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni soovituste kohane ohtliku

aine või eseme identifitseerimisnumber;

8) kuuli tüüp, kuuli kuju või muu oluline eritunnus;

9) eriohtlikkusega laskemoona liik;

10) laskemoonas sisalduva lõhkeaine kogus;

11) ohuklass ja sobivusrühm.

(5) Taotlusele lisatakse:

1) kauba lähteriigi pädeva asutuse väljastatud väljaveo luba;

2) laskekõlbmatu relva korral relva laskekõlbmatust kinnitava tõendi koopia.“.

5.2. Täiendada eelnõu §-i 1 uue punktiga 9, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni,

järgmises sõnastuses:

„9) paragrahvi § 628 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Politsei- ja Piirivalveametile taotluse

relva, tulirelva olulise osa, lisaseadme ja laskemoona teenistus- ja tsiviilrelvade registris arvele

võtmiseks kauba kättesaamisest kolme tööpäeva jooksul.“.

5.3. Täiendada eelnõu §-i 1 uue punktiga 10, muutes vastavalt järgmiste punktide

numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„10) paragrahvi § 628 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:

„(21) Taotluses märgitakse taotleja nimi, registrikood, aadress, kontaktandmed, hoiukoht ning

relva ja laskemoona andmed.

(22) Taotluses märgitakse relva, tulirelva olulise osa ja lisaseadme liik, mark, mudel,

modifikatsioon, kaliiber ja number ning selle tootja, päritoluriik ja valmistamisaasta.

(23) Taotluses märgitakse laskemoona ja selle komponendi kohta järgmised andmed:

1) partii number;

2) tootja nimi;

3) päritoluriik;

4) kaliibritähis ja mõõtmissüsteem;

5) laskemoona liik;

6) pihtamislaengu liik;

7) ohtlike kaupade veoks antud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni soovituste kohane ohtliku

aine või eseme identifitseerimisnumber;

8) kuuli tüüp, kuuli kuju või muu oluline eritunnus;

9) eriohtlikkusega laskemoona liik;

10) laskemoonas sisalduva lõhkeaine kogus;

11) ohuklass ja sobivusrühm.

(24) Taotlusele lisatakse:

1) saatja liikmesriigi luba;

2) laskekõlbmatu relva korral lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud taotlusele

relva laskekõlbmatust kinnitava tõendi koopia.“.

6 (8)

5.4. Täiendada eelnõu §-i 1 uue punktiga 11, muutes vastavalt järgmiste punktide

numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„11) paragrahvi § 628 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;“.

Selgitus: Ettepanekute 5.1–5.4 puhul on tegemist omavahel seotud tehnilist laadi

muudatustega. Esitatud muudatusettepanekud puudutavad relvade ja laskemoona kaubana

piiriülest liikumist.

Kehtiva RelvS-i § 628 sätestab relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alalise

edasitoimetamise. Kõnesoleva sätte lõike 1 kohaselt võib relva ja laskemoona kaubana alaliselt

Eestisse toimetada või Eestist välja toimetada isik, kellel on:

1) RelvS-iga kehtestatud korras antud tegevusluba relvade, tulirelva osade või laskemoona

valmistamiseks, müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks;

2) sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba ja lähteriigi pädeva asutuse väljastatud luba.

Lõike 2 kohaselt koostab isik kauba kättesaamise või väljaviimise kohta deklaratsiooni ning

edastab selle kolme tööpäeva jooksul PPA-le. Deklaratsiooni alusel teeb PPA kande teenistus-

ja tsiviilrelvade registrisse. Lõige 3 näeb ette, et relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus

alalise edasitoimetamise deklaratsiooni vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister

(siseminister) määrusega2.

Riigikogu võttis 22. veebruaril 2023. aastal vastu relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine),

millega tehti RelvS-is õiguslikud muudatused, mis on vajalikud, et minna üle täisdigitaalsele

loamenetlusele ja võtta kasutusele relvaregistri uus tehniline lahendus. Tänaseks on registri

arendustega jõutud nii kaugele, et relvade ja laskemoona müügiks tegevusluba omav isik saab

teenistus- ja tsiviilrelvade registri elektroonilise menetluskeskkonna kaudu ise esitada PPA-le

andmeid ka relvade ja laskemoona piiriülese edasitoimetamise kohta. Seetõttu puudub vajadus

RelvS-i § 628 lõigetes 2 ja 3 esitatud regulatsiooni järele. Puudub vajadus sätestada, et

tegevusluba omav isik esitab deklaratsiooni PPA-le, kes omakorda selle alusel sisestab andmed

teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Samuti puudub vajadus siseministrile deklaratsiooni

vormi kehtestamiseks volitusnormi ettenägemiseks.

Arvestades eeltoodut, teeme ettepaneku muuta RelvS-i § 628 lõike 2 sõnastust selliselt, et isik

esitab PPA-le taotluse relva ja laskemoona teenistus- ja tsiviilrelvade registris arvele võtmiseks

kauba kättesaamisest kolme tööpäeva jooksul. Õigusselguse tagamiseks teeme ettepaneku

täiendada RelvS-i § 628 lõigetega 21–24, milles nähakse ette, millised andmed isiku ja kauba

kohta PPA-le esitama peab. Andmekoosseis ja tähtaeg andmete esitamiseks jääb võrreldes seni

siseministri määruses esitatuga samaks.

Kui eelnimetatud muudatused puudutasid Euroopa Liidu sisesest kauba liikumisest teavitamist,

siis samasugune regulatsioon on vaja ette näha ka kolmandast riigist relva ja laskemoona

sissetoomiseks. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada RelvS-i samasisulise §-ga 605.

Kavandatavad muudatused mõjutavad erasektori ettevõtjaid, kellele on RelvS-i alusel

väljastatud tegevusluba relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona valmistamiseks ning müügiks.

Majandustegevuse registri3 andmetel on 10. oktoobri 2024. aasta seisuga RelvS-i alusel

2 Siseministri 17. veebruari 2020. a määrus nr 6 „Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise dokumentide vormid ja Euroopa tulirelvapassi väljaandmise kord“. 3 Majandustegevuse register, 10.10.2024. a; https://mtr.ttja.ee

7 (8)

selliseid tegevuslubasid väljastatud 72 ning majanduslikult aktiivsetest ettevõtjatest on

mõjutatud alla 1%.

Kavandatavate muudatuste mõju ulatus on väike. Ettevõtjale ei kaasne eelnõuga lisakulutusi.

Võivad tekkida mõningad kohanemisraskused, kuid võib eeldada, et need ei ole suured, sest

tänaseks on selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted elektroonilise menetlusega harjunud.

Uuendatud teenistus- ja tsiviilrelvade registri kasutamise koolitused tegevusloa omajatele

korraldab PPA. Samuti tagab PPA asjakohaste kasutusjuhendite olemasolu.

Tegevusloaga ettevõtjad saavad lattu saabunud piiratud tsiviilkäibega relvade, tulirelva oluliste

osade, lisaseadmete ja laskemoona kohta esitada deklaratsiooni elektrooniliselt teenistus- ja

tsiviilrelvade registri taotluskeskkonna vahendusel. Võrreldes kehtiva korraga ei pea ettevõtja

enam esitama paberil kaubadeklaratsioone, mille alusel kannavad järelevalvet teostavad

ametnikud käsitsi kaubaandmed teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse, vaid andmete õiguse

kontrollimise järel kantakse need registrisse automaatselt. Uue lahendusega väheneb nii

ettevõtja kui PPA töökoormus ja ajakulu. Kuna kaubaandmeid ei pea enam kirjutama mitu

korda ümber, väheneb märgatavalt ka risk andmete sisestamisel eksida.

Kokkuvõtvalt võib tuua kavandatavate muudatuste positiivse mõjuna välja, et tänu teenistus- ja

tsiviilrelvade registri uuendamisele väheneb ettevõtja koormus riigile andmete edastamisel ning

lühenevad ooteajad – taotluse rahuldamisega kanduvad andmed relvakaupmehe arvele ja ta

saab alustada nende müügiga. Digilahendus vähendab halduskoormust, hoides kokku aega ja

vabastades ressurssi, mis võimaldab ettevõtjatel ja PPA-l panustada enam põhitegevustesse.

Muudatused ei ole olulise mõjuga. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Eeldatavasti

negatiivsed tagajärjed puuduvad. Sihtrühma töökorraldus ei muutu ning suureneb vaid

õigusselgus.

Ühtlasi on SIM-i esindajad valmis osalema RelvS-i muudatusi puudutavate

muudatusettepanekute aruteludel riigikaitsekomisjonis, et meie seisukohti täpsemalt selgitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

8 (8)

Marju Aibast

[email protected]