Taotlus

HAAPSALU LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2024-2036

Tellija: Haapsalu linnavalitsus

Koostaja: Europolis OÜ

TARTU 2024

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5

2. ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ....................... 6

2.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................................... 6

2.1. Veemajanduskava ........................................................................................................... 7

2.2. Haapsalu linna arengukava ja üldplaneering .................................................................. 8

2.3. Vee erikasutuse keskkonnaload ...................................................................................... 9

2.4. Läänemaa kliima- ja energiakava ................................................................................... 9

2.5. Reoveekogumisalad ja purgimine ................................................................................. 10

3. KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ............................... 11

3.1. KESKKOND................................................................................................................. 11

3.1.1. Lühiülevaade ......................................................................................................... 11

3.1.2 Pinnakate ja hüdrogeoloogia ................................................................................. 12

3.1.3 Põhjavesi ............................................................................................................... 13

3.1.4 Pinnavesi ............................................................................................................... 14

3.1.5 Tehiskeskkond ...................................................................................................... 16

3.2 Sotsiaalmajanduslikud näitajad ..................................................................................... 18

3.2.1 Elanikkond ............................................................................................................ 18

3.1.2. Vee-ettevõtlus ....................................................................................................... 19

4. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI RAJATISED ........................................ 20

4.1. HAAPSALU REOVEEKOGUMISALA: HAAPSALU LINN, UUEMÕISA ALEVIK,

PARALEPA ALEVIK, UUEMÕISA KÜLA, KILTSI KÜLA, VALGEVÄLJA KÜLA ........ 20

4.1.1. Ühisveevärgi rajatised ........................................................................................... 20

Puurkaevud ja joogiveepumplad ........................................................................................... 20

Veetöötlus, reservuaarid ja II-astme pumplad ...................................................................... 23

Joogivee kvaliteet.................................................................................................................. 27

Ühisveevõrk .......................................................................................................................... 29

Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................................. 30

4.1.2. Ühiskanalisatsiooni rajatised ................................................................................ 31

Kanalisatsioonitorustikud ..................................................................................................... 31

Kanalisatsioonikaevud .......................................................................................................... 32

Reoveepumplad ..................................................................................................................... 32

Lokaalsed puhastusseadmed ................................................................................................. 33

3

Haapsalu reoveepuhasti ........................................................................................................ 33

Purgimissõlm ........................................................................................................................ 35

Reoveepuhasti koormus ja puhastusefektiivsus .................................................................... 36

Settekäitlus ............................................................................................................................ 37

Reoveepuhasti probleemid .................................................................................................... 38

Sademevee kanalisatsioon .................................................................................................... 38

Valgalade kaardistamine ....................................................................................................... 41

4.2. JÕÕDRE REOVEEKOGUMISALA: JÕÕDRE KÜLA .............................................. 42

4.2.1. Ühisveevärgi rajatised ........................................................................................... 42

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus ........................................................................................... 42

Joogivee kvaliteet.................................................................................................................. 42

Veetorustikud ........................................................................................................................ 43

Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................................. 43

4.2.2. Ühiskanalisatsiooni rajatised ................................................................................ 43

Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepumplad ........................................................................ 43

Jõõdre reoveepuhasti ............................................................................................................. 44

Jõõdre sademeveekanalisatsioon .......................................................................................... 45

4.3. PANGA REOVEEKOGUMISALA: PANGA KÜLA, SINALEPA KÜLA ................ 45

4.3.1. Ühisveevärgi rajatised ........................................................................................... 45

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus ........................................................................................... 45

Joogivee kvaliteet.................................................................................................................. 47

Veetorustikud ........................................................................................................................ 47

Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................................. 47

4.3.2. Ühiskanalisatsiooni rajatised ................................................................................ 48

Kanalisatsioonitorustikud ..................................................................................................... 48

Mäemõisa (Panga) reoveepuhasti ......................................................................................... 48

Panga ja Sinalepa sademeveekanalisatsioon ......................................................................... 50

5. INVESTEERINGUD ........................................................................................................... 51

5.1 Investeeringute üldeesmärgid ....................................................................................... 51

5.2. Investeeringud aastatel 2024-2036 .................................................................................... 52

5.2.1 Puurkaev-pumplad ja veetöötlus ........................................................................... 53

5.2.2 Veetorustikud ........................................................................................................ 53

5.3.3. Reoveepumplate rekonstrueerimine ja rajamine ................................................... 53

5.3.4. Reoveetorustike rekonstrueerimine ja rajamine .................................................... 54

4

5.3.5. Reoveepuhasti ja settekäitlus ................................................................................ 54

6. FINANTSANALÜÜS ......................................................................................................... 55

6.1. Finantsanalüüsi eesmärk ............................................................................................... 55

6.2. Finantsanalüüsi metoodika............................................................................................ 55

6.3. Finantsanalüüsi põhieeldused ....................................................................................... 55

6.4. Nõudlusanalüüs ............................................................................................................. 56

6.4.1. Opereerimiskulude eeldused ................................................................................. 56

6.4.2. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus ............................................................ 57

6.5. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine .............................................................. 57

Lisad:

Lisa 1. Joonised:

VVK-001 Haapsalu linna veevarustuse plaan

VVK-002 Uuemõisa aleviku veevarustuse plaan

VVK-003 Haapsalu linna kanalisatsiooni plaan

VVK-004 Uuemõisa aleviku kanalisatsiooni plaan

VVK-005 Haapsalu linna sademevee plaan

VVK-006 Uuemõisa aleviku sademevee plaan

VVK-007 Jõõdre küla veevarustuse plaan

VVK-008 Jõõdre küla kanalisatsiooni plaan

VVK-009 Panga küla veevarustuse plaan

VVK-010 Panga küla kanalisatsiooni plaan

VVK-011 Panga küla sademevee plaan

VVK-012 Jõõdre küla sademevee plaan

Lisa 2. Haapsalu linna sademeveesüsteemide valgalad

Lisa 3. Finantsprognoos

5

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab Haapsalu linna asumeid.

Ühisveevärgi ning -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi: ÜVK kava) koostatakse

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt vähemalt 12 aastaks. ÜVK kava on dokument,

mille peab heaks kiitma Haapsalu linna volikogu. Selle alusel toimub veemajanduse valdkonna

arendamine Haapsalu linnas. Sademeveesüsteemid on Haapsalu linnas määratud ÜVK osaks.

ÜVK kavas on välja toodud tegevused aastatel 2024-2036, mis on vajalikud ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning

seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Projektide prioriteetsusest lähtuvalt ja omafinantseeringu

leidmise võimalustest, on tegevused jaotatud kahte etappi:

• lühiajaline investeeringuprogramm 2024-2028;

• pikaajaline investeeringuprogramm 2029-2036.

Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostatakse vastavalt nende prioriteetsusele,

lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist,

kasust piirkonna elanikele ning looduslikule seisundile.

Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse.

Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks vähemalt 12 aastat.

Täiendatud kava tuleb volikogu poolt uuesti kinnitada.

6

2. ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

2.1. OLULISEMAD RIIGISISESED ÕIGUSAKTID

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamine on seotud ja tugineb järgmistele

põhilistele õigusaktidele:

1. kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

2. veeseadus;

3. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;

4. jäätmeseadus;

5. keskkonnatasude seadus;

6. planeerimisseadus;

7. ehitusseadustik;

8. maaparandusseadus;

9. keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

10. looduskaitseseadus;

11. keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

12. keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde

sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti

kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“;

13. keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu

või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise

ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,

ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha

kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,

puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu

andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu

lammutamise teatise vormid“;

14. keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise

ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;

15. sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning

analüüsimeetodid“ (edaspidi määrus nr 61);

16. keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi

piirväärtused“;

17. keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise

kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi

määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks

kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse

läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning

taustataseme määramise põhimõtted“;

18. keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-

, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

7

2.1. VEEMAJANDUSKAVA

Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva

vesikond. Haapsalu linn asub Lääne-Eesti vesikonnas.

Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad ja

veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav meetmeprogramm kinnitati 07.10.2022

käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna - ja põhjavee vähemalt

hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine1.

Vee-ettevõtjate roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh

komplekslubade) tingimuste täitmine.

Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks on vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine. Veesektor

peab suutma täita joogivee ja asulareovee puhastamise direktiive ka pikas perspektiivis.

Lisaks on kohaliku omavalitsuse rolliks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja

reovee kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine ning kohtkäitlejate üle arvestuse

pidamine ja aruandlus.

Joonis 1. Eesti vesikonnad

Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja

ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine. Sademevee

1 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027

8

süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning oluliste taristuobjektide

korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid vm.

Kohalik omavalitsus peab üldplaneeringutes arvestama veekaitsemeetmetega. Sademevee

(immutamise) ja muud vajalikud veekaitsemeetmed tuleb siduda üldplaneeringutesse, et pikemas

perspektiivis oleks tagatud probleemide vaba asustuse suunamine.

Hinnatakse purgimissõlmede asukohtade ajakohasust ja vajadusel rajatakse täiendavalt uusi, et

oleks täidetud veeseaduse § 105 nõuded, millest lähtuvalt peab olema tagatud tingimus, et lähim

purgimissõlm asub mitte kaugemal kui 30 kilomeetrit2.

2.2. HAAPSALU LINNA ARENGUKAVA JA ÜLDPLANEERING

Haapsalu Linnavolikogu määrusega nr 29 on 27.10.2023 kinnitatud linna arengukava aastateks

2023-2036. Arengukava koostamise peaeesmärgiks on tagada erinevate valdkondade

tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng, arvestades omavalitsuse arengueeliseid ja eripärasid.

Haapsalu linna arengukavas on valdkondlike arenguvajadustena esile toodud:

1) Haapsalu linnastu sademeveesüsteemide arendamine.

2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavade perioodiline uuendamine ja tegevus

vastavalt ÜVK arengukavale,

3) Hajaasustuse programmi kaudu maalise piirkonna elanike majapidamisetele vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide välja ehitamise järjepidev toetamine.

Arengukava tegevuskavas on aastateks 2024-2027 ette nähtud järgmised tegevused:

Valdkond/alamvaldkond/ tegevused 2024 2025 2026 2027

KESKKONNAKAITSE

Strateegiline eesmärk: tõhusalt välja arendatud ja

korraldatud heitvee- ja jäätmekäitlus tagab

looduskeskkonna säästva kasutamise

Heitveekäitlus

Veetorustike rekonstrueerimine ja laiendamine vastavalt

kehtivale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK)

arengukavale*

x x x

Ühtse Haapsalu-Uuemõisa-Paralepa ÜVK arengukava

koostamine

x

Reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine ja

laiendamine vastavalt ÜVK arengukavale

x x x

Muda komposteerimise arendamine vastavalt ÜVK

arengukavale*

x

Sademeveesüsteemide kaardistamine ja hoolduskavade

koostamine

Sademevee süsteemide rekonstrueerimine ja uute

väljaarendamine, eelkõige linna madalamatel, kuid

tihedalt asustatud aladel*

x x x

2 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027

9

Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste uuendamine ja

rajamine piirkondadesse, kus ühisveevärk ja -

kanalisatsioon veel puudub, kuid on vajalik*

x x x x

Sademevee käitlemise kombineeritud lahenduste

rakendamine (LIFE projekt 2023-2027)

x x x x

*tegevus või investeering sõltub osaliselt või terviklikult erinevatest riiklikest või EL

toetusrahadest.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+ kehtestati Haapsalu Linnavolikogu 27.09.2024 otsusega nr

162.

2.3. VEE ERIKASUTUSE KESKKONNALOAD

Vee erikasutusõiguse aluseks on vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi: veeluba), mis on vajalik

vastavalt veeseaduses §-s 187 nimetatud juhtudel. Haapsalu linna kehtivad veeload on toodud

Tabelis 2.1.

Tabel 2.1. Haapsalu Veevärk AS veeload

Veeloa nr Vee erikasutuse piirkond Veeloa kehtivus

L.VV/330336 Haapsalu linn, Uuemõisa ja Paralepa alevikud, Kiltsi ja

Valgevälja küla

31.03.2021-

31.12.2050

L.VV/324671 Panga ja Jõõdre külad 25.09.2020 -

tähtajatu

Andmed: https://kotkas.envir.ee/permits/public_index

2.4. LÄÄNEMAA KLIIMA- JA ENERGIAKAVA

Läänemaa kliima- ja energiakava 2030 valmis 2021. aasta lõpus. Kava peamine eesmärk on

suurendada maakonnas valmidust ja võimekust kohaneda kliimamuutuste mõjudega ning

vähendamaks kasvuhoonegaaside emissiooni. Kliimamuutustega kaasnevatest riskidest mõjutavad

maakonda enim üleujutusrisk, tormituule, hoogsadude-tulvade, kuumalainete ja neist tingitud põua

risk ning nullilähedaste temperatuuride kõikumine talvisel perioodil. Veemajandust käsitletakse

kliimakavas nii kliimamuutustega kohanemise kui kliimamuutuste leevendamise võtmes. Oluline

on arendada välja ühisveevärgi ja võimalusel ka kanalisatsioonitrassid kompaktse asustusega

aladel, kus seni ÜVK on puudunud ning hinnata perioodiliselt asulate taristu arenguvajadusi (sh

lähtuvalt kahanemise mõjudest). Hajaasustuse programmi kaudu toetatakse järjepidevalt maalise

piirkonna (sh Herjava) asula elanike majapidamiste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

väljaehitamist. Haapsalu linna ja Uuemõisa aleviku sademeveesüsteeme arendatakse

kliimamuutustest tingitud riskide maandamiseks. Projekteerimisel on vajalik arvestada

kliimamuutustega kaasnevat prognoosi valingvihmade intensiivsuse suurenemise kohta, et tagada

sademeveesüsteemi toimimine ja vähendada üleujutuste mõju erakorraliste ilmastikutingimuste

korral.

10

2.5. REOVEEKOGUMISALAD JA PURGIMINE

Vastavalt Veeseaduse § 93 on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või

majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee

suublasse juhtimiseks. Üle 2000 ie reoveekogumisala puhul peab kohalik omavalitsus põhjavee

kaitseks tagama reoveekogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks

reoveepuhastisse. Haapsalu linnas on käesoleva ÜVK kava koostamise ajal kinnitatud 2 alla 2000

IE reoveekogumisala: Jõõdre ja Panga. Haapsalu reoveekogumisala on üle 2000 IE.

Tabel 2.2. Haapsalu linna reoveekogumisalade reostuskoormus inimekvivalentides (ie)

Reoveekogumisala nimetus Asulad

reoveekogumisalal

Pindala

(ha)

Reostuskoormus (ie)

Jõõdre (RKA0570193) Jõõdre küla 19,6 211

Panga (RKA0570186) Panga küla, Puiatu

küla, Sinalepa küla

39,7 589

Haapsalu (RKA0570211) Haapsalu linn, Kiltsi

küla, Paralepa alevik,

Uuemõisa alevik,

Uuemõisa küla

601,6 16 314

Andmed: keskkonnaportaal https://keskkonnaportaal.ee/

Veeseaduse § 105 lähtuvalt on kohustus rajada purgimissõlm reoveekogumisalale koormusega

1000 inimekvivalenti või rohkem või kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 km. Haapsalu

linnas on purgimisvõimalus Haapsalu reoveepuhasti juures.

11

3. KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

3.1. KESKKOND

3.1.1. Lühiülevaade

Haapsalu linn asub Lääne-Eesti rannikumadalikul sügavale maismaasse ulatuva Haapsalu lahe

lõunakaldal. Haapsalu sai linnaõigused 1279.a. Juba 19. sajandil ning 20. sajandi esimesel poolel

kujunes Haapsalust üks esinduslikumaid ja heakorrastatumaid Eesti kuurortlinnu. 1825.a. ehitati

Eesti esimene mudaravila. Mudaravi tõttu kasvas Haapsalu kuulsus, linn hakkas jõudsalt arenema.

Tänaseks on Haapsalust kujunenud Eesti üks tuntumaid kuurorte, kus tegutseb 2 mudaravilat: AS

Haapsalu Kuurort ja Fra Mare. Mudaravilate põhilisteks klientideks on välismaalased (soomlased,

rootslased, sakslased).

Linna vanem hoonestatud osa paikneb poolsaareks ühinenud holmidel, mis ulatuvad kahe neemena

loode suunas merre. Linna vanema hoonestusega keskosa paikneb loode-kagusuunalisel piklikul

oosilaadsel pinnavormil, mille lael maapinna absoluutkõrgus ulatub 6 – 9 meetrini. Haapsalu

linnaga on kokku kasvanud Paralepa alevik läänes ja Uuemõisa alevik idas.

Haapsalu kuju on läbi sajandite oluliselt muutunud – suurenenud, kuna maapind kerkib umbes 2

mm aastas. Linna pindala on 11,1 km2, millest 3,8 km2 on hoonestatud. Haapsalu asub Tallinnast

101 km kaugusel.

Haapsalu tootmisettevõtted paiknevad kolmes olulisemas piirkonnas: holmidel ning Lihula mnt ja

Kiltsi tee ümbruses. Kõik need piirkonnad on kujunenud 1950-1960-ndatel aastatel, suurim

tööstusettevõtete piirkond asub just lõuna pool raudteed, Lihula mnt ümbruses. Ala asub nii

linnaehituslikult kui ka logistiliselt sobivas kohas. Seda ala on käsitletud ka Haapsalu linna

üldplaneeringus edasiarendatava tööstuspiirkonnana.

Piirkonna suuremateks ettevõteteks võib veel lugeda puitmajade tootja Tene Kaubandus OÜ ja

Lihula mnt ääres (endise leivatehase ja MEK-i territooriumil) kalade pakendamise ja

külmutamisega tegeleva ettevõte OÜ Morobell. Lisaks Lihula mnt ääres paiknevatele laohoonetele

ja külmhoonele omab OÜ Morobell ka laohoonet Oja tänaval. Lisaks eelnimetatud rajatistele omab

OÜ Morobell sadamat ja laohoonet holmil.

Ajalooliselt vanim Haapsalu tööstuspiirkond asus Kiltsi tee ümbruses. Siin asunud

tööstusettevõtted on tegevuse lõpetanud. Piirkonna kohta on algatatud detailplaneeringud, mis

ootavad elluviimist.

Holmidel on tegevuse lõpetanud kalakombinaat (Krimmi holmil) ja osa endise Lääne Kalur AS-

ga seotud ettevõtteid. Holmidel tegutsevad mitmed väike-ettevõtted, laevaremondi boksid, OÜ

Morobell sadam.

Haapsalu linn on tihedalt seotud merega, so piiratud kolmest küljest Haapsalu lahega. Linna

ümbritsevad merelahed on madalad, sügavus mõni meeter, mudase põhjaga.

Siseveekogude osatähtsus on väiksem, linna lääneosas voolab madalas orus Asuküla peakraav, (ka

Jaama oja, KKR kood 110540), mis suubub raudteest läänes Eeslahte. Tagalahte suubub Haapsalu

ja Uuemõisa vahel Kaevaniidu peakraav (ka Randsalu oja, KKR kood 110530). Mõlemad ojad on

süvendatud ja kujunenud magistraalkraavideks. Viimati korrastati Randsalu oja, kuid korrastamist

vajab Randsalu oja suue Tagalahte. Vajalik oleks selle suubla korrastamine. Haapsalu lahe ja

suubuvate ojade veeseis oleneb oluliselt tuulte suunast.

12

Haapsalu kliima on mereline, mõõdukalt niiske, muutliku ilmastikuga talvel ning püsivaga suvel.

Keskmine sademete hulk talvel on 32...42 mm, kevadel 32...37 mm. Juulis-augustis ulatub

keskmine sademete hulk kuni 75 mm.

Geoloogilise aluspõhja moodustavad Haapsalus ordoviitsiumi lubjakivid ja kambriumi liivakivid,

savi ja aleouriit, mis lasuvad prekambriumi kristalliinsel aluskorral. Aluspõhja reljeef on

liigestatud, üldise languga lõunasse, kus lubjakivi jääb enam kui 20 m sügavusele.

Aluspõhja reljeef on liigestatud. Poolsaare lääneosas esineb lubjakivi maapinna lähedal,

absoluutkõrgusel 0...3 m. Poolsaarest läänes laidude ja karide vahel on lubjakivi 2,5...4,5 m

sügavusel, Tagalahe läänekalda 5 m sügavuses. Aluspõhja reljeefi üldine lang on lõunasse, kus

lubjakivi jääb kuni 20 m sügavusele.

3.1.2 Pinnakate ja hüdrogeoloogia

Pinnakatte paksus ulatub vähem kui 1 meetrist kuni 25 meetrini. Koostiselt ja geneesilt on

pinnakate keerukas. Siin on esindatud viimase jäätumise moreen, jääjõe ja jääjärve setted, mere-

ja soosetted.

Vanimaks kompleksiks on moreen, mis on esindatud saviliiv ja jämepurdmoreeniga. Moreen

esineb maapinna lähedal eeslahe ja Väikese Viigi ümbruses ning Uuemõisas saarkõrgendikena.

Moreen katab jääjõeliste setete kompleksi, kus vahelduvad mitmesuguse terasuurusega liivad,

kruus ja veerised.

Jääjärvesetted on esindatud viirsavi ja nende aluste veeriseid sisaldava saviliivaga. Põhilises osas

on savipinnased voolava konsistentsiga, laiguti ülemises osas ka plastsed.

Meresetted on esindatud mitmesuguste terajämedusega liivadega. Tagalahe rannavööndi ja

madalais rannalähedases meres esineb muda ja turvast.

Väga väärtuslik loodusvara Haapsalu lahes on ravimuda. Madalaveelistesse lahesoppidesse on

sajandite jooksul kogunenud meremuda, mille raviomadused avastas ja esimese mudaravila

Haapsalus asutas kohalik arst C.A. Hunnius 1825. aastal. Meretekkelise ravimuda koguvaru

Haapsalu lahes, Suurlahes, Voosi kurgus, jm ulatub üle 3 miljoni m3.

Haapsalus on mitu veehorisonti. Ehitusgeoloogilisest seisukohast olulisem on pinnakattes esinev

vesi. Erinevatel aastaaegadel tehtud geoloogiliste uuringute andmetel asub pinnavesi ulatuslikul

alal maapinna lähedal või kuni 6 m sügavusel olenevalt reljeefist. See pinnavee horisont toitub

sademetest ja on otsese hüdraulilises seoses mereveega. Veetase oleneb merevee kõikumisest.

Aastane pinnasevee taseme amplituud on umbes 1.5 m piires.

Rannalähedases vööndis esineb ajutisi üleujutusi, kuna maksimaalsed veetasemed ulatuvad 2,0

meetrini. Pinnasevee liikumise suund on analoogne reljeefi kallakusele.

Viirsavi levikualal, kus savi töötab vettpidava ekraanina, esineb savialustes fluvioglatsiaalsetes

setetes või moreenis surveline veehorisont, mille avamisel tõuseb vesi absoluutkõrguseni 0...1 m.

Vesi on nõrga süsihappelise agressiivsusega betoonile.

Pinnakatte vesi ei ole tarbimiskvaliteediga, kuna aeratsioonivöönd on õhuke ja ei taga isepuhastust.

Aluspõhja vett tarbitakse 3 veehorisondist. Ordoviitsiumi karbonaatsete kivimite ülemine osa on

13

vahelduva veeanniga. Rannavööndis on Ordoviitsiumi vesi merevee mõjul soolakas. Umbes 250

m sügavusel esineb Kambrium-Vendi veehorisont.

3.1.3 Põhjavesi

Haapsalu piirkonnas levivad järgmised veekihid:

1. Kvaternaari veekihid (Q);

2. Ordoviitsiumi veekihid (O), omavalitsuse lõunaosas ka Siluri veekihid;

3. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht (O-Ca);

4. Kambriumi-Vendi veekihid (Ca-V).

Kvaternaari veekihid on väikese paksuse ja veeandvusega. Ordoviitsiumi (O) põhjaveekiht

valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud, kuid sügavamad veekihid on kaitstud reostuse eest

regionaalse veepidemega. Maapinnalähedane pinnas ja põhjavesi on jääkreostusobjektide

piirkonnas reostunud ja suure kloriidide sisaldusega, seetõttu seda ühisveevarustuses ei kasutata.

Kui maapinnalähedane põhjavesi on O-Ca või Ca-V puurkaevu sanitaarkaitsealal saastunud, võib

see kasutatavasse veekihti jõuda lohakalt rajatud või amortiseerunud puurkaevude kaudu3.

Ühisveevärgi toiteks on Haapsalu linnas, Uuemõisa ja Paralepa alevikes kasutusel Ordoviitsium-

Kambriumi (O-Ca) ja Kambrium-Vendi (Ca-V) veekihid, Panga ja Jõõdre külades kasutatakse

Siluri (S1rk) ja Ordoviitsiumi (O3-2) komplekside põhjavett. Siluri põhjaveekompleks on Panga ja

Jõõdre külade piirkonnas esindatud Raikküla ja Juuru lademetega. Nimetatud veekompleksi on

rajatud Panga küla Keskuse puurkaev ja Jõõdre küla puurkaev.

Haapsalu põhjaveevarud kinnitati 20.01.2021 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/21/21.

Põhjaveevarud kehtivad kuni 2050. aasta lõpuni:

Tabel 3.1. Kehtestatud Haapsalu põhjaveevaruga ala põhjaveevaru

Põhjaveevaruga

ala

Veekihi

geoloogiline

indeks

Veehaarde

katastri nr

Põhjaveevaru

m3/ööpäevas

Varu

kategooria ja

otstarve

Kasutusaeg

Haapsalu O-Ca 4188; 4191;

4198; 4207;

4213

900 T joogivesi 31.12.2050

Haapsalu Ca-V 2967; 3344;

4210; 4211;

4212

3000 T joogivesi 31.12.2050

Kokku 3900 31.12.2050

Põhjavee kasutamisel joogiveena on probleeme suure rauasisaldusega, mis ületab kehtestatud

normi (0,2 mg/l). Rauasisaldus põhjavees on looduslik.

Haapsalu põhjaveemaardlas ei tohi lubada maasoojuspuuraukude puurimist O-Ca ja Ca-V

veekihti. Maasoojuspuuraukudega ei tohi rikkuda ka O-Ca ülemiseks veepidemeks olevat

diktüoneemakilda kihti. Seepärast peab maasoojuspuuraukude sügavus Haapsalu linna põhjaosas

piirduma 140 meetriga, kesk- ja lõunaosas 150 meetriga. Seni veepidet teadaolevalt läbitud ei ole4.

3 Andmed: Haapsalu põhjaveemaardla põhjaveevarude ümberhindamine, Maves OÜ, 2020 4 Allikas: Haapsalu põhjaveemaardla põhjaveevarude ümberhindamine, Maves OÜ, 2020

14

3.1.4 Pinnavesi

Haapsalu linn asub Haapsalu lahe ääres. Lahe pikkus on üle 20 km, laius 2-4 km ja pindala

ligikaudu 50 km2. Lahe rannajoon on väga liigestatud. Poolsaar, millel paikneb Haapsalu linn,

jagab lahe läänepoolseks Eeslaheks ning idapoolseks Tagalaheks, kus paiknevad ravimuda

leiukohad.

Haapsalu laht on madalaveeline, vee sügavus Eeslahes ulatub 4-5 m, Tagalahes, Tahu ja Saunja

lahes vaid 0.5-1.5 meetrini. Veeringlus Haapsalu lahe idaosas on väga aeglane ning vesi on

tugevast eutrofeerunud. Küllalt tavaline on sinivetikate õitsemine. Lahes on täheldatud nii talvist

kui suvist hapnikupuudust. Haapsalu lahe põhi on valdavalt liivane. Lahe kaldad on aga roostunud.

Madalaveelise ja sopistunud Haapsalu lahe vee kvaliteedile omavad määravat tähtsust ühelt poolt

jõgedest, ojadest ning kaldalt tulev toitaineterikas magevesi, samuti heitvesi, mis jõuab lahte linna

reoveepuhastilt, teiselt poolt veevahetus Väinamerega. Pikaajalises perspektiivis tuleb üha enam

arvestada intensiivse maakerkega.

Kuna Haapsalu laht on suhteliselt suletud, siis avaldab lahe olukorrale looduslike kõikumiste

kõrval järjest suuremat mõju inimtegevus, mis on muutunud lahe seisukorda määravaks.

Värskeima pinnaveekogumite seisundi hindamise aruande5 alusel on Haapsalu lahe koondseisund

väga halb (2021. a. seire alusel). Mittehea ökoloogilise seisundi põhjustena on välja toodud

toitained, eutrofeerumine, kõrge veetemperatuur, mida soodustab madal laht. Sette resuspensioon

mõjutab läbipaistvust. Keemilise seisundi halvenemist peegeldab Hg kalades, põhjuseks Hg

kaugkanne, sadenemine atmosfäärist. Lisaks on settes TBT, mis kandub laevadega.

Haapsalu lahe rannikuala Haapsalu linna territooriumil on olulise üleujutusohuga alaks.

5 Allikas: Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnang, Keskkonnaagentuur,

2023

15

Joonis 2. Üleujutusala tiheasustusala piirkonnas esinemistõenäosusega 1 x 100 aasta jooksul

(Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua).

Progresseeruv eutrofeerumine on Haapsalu lahe üks peamisi keskkonnaprobleeme.

Eutrofeerumise negatiivsed tagajärjed peegelduvad selgelt madalaveelise lahe ökosüsteemis

(orgaanika-ja toitaineterikkad mudasetted, veetaimestiku vohamine, hapniku defitsiit, jne). Lahte

suunati aastaid puhastamata reovett ning toitaineid lisandub ka lahte suubuvate väikejõgede kaudu.

Madalaveelist lahte võib vaadelda kui hea puhverdusvõimega looduslikku biopuhastit. Lahes on

soodsad tingimused lämmastiku denitrifikatsiooniks ja fosfori väljasadenemiseks. Uuringud

näitasid, et denitrifikatsiooni teel eraldub lahest koguni 89% lahte jõudvast lämmastikust. Talvel,

jääkatte tingimustes, täheldatakse lämmastikuühendite kogunemist vette, mistõttu esineb suuri

sesoonseid erinevusi. Lahe setetesse on akumuleerunud suured kogused fosforiühendeid.

2005.a. koostati EL Phare CBC programmi raames Tallinna Tehnikaülikooli ja Keskkonnatehnika

instituudi poolt projekt „ Läänemere piirkonna rannikuala haldamine – Haapsalu laht ja valgala“.

Projekti raames määrati toitainete koormust Haapsalu lahes ning käsitleti strateegiat selle

ohjamiseks Haapsalu lahe valgalal. Haapsalu laht on tähtis kalade kudeala aga senine lahe seisund

ei ole piisav, et tagada kalavete veekvaliteedi nõudeid.

Haapsalu linna piires kasutatakse ujumiskohana Vasikaholmi ja Paralepa randa, mis kuuluvad

Haapsalu Linnavalitsusele. Ujumis- ja supluskohad on Terviseameti järelevalve all ning nad

jälgivad pidevalt eelnimetatud ujumis- ja supluskohtade vee kvaliteeti.

Haapsalu linnale ehitati 1997.a. igati kaasaegne bioloogiline reoveepuhasti koos fosfori

ärastamisega, mis parandas oluliselt rannikumere sanitaarset seisundit ja pidurdas eutrofeerumist.

16

Aastal 2000 laiendati reoveepuhastit, rajati bioloogiline fosfori- ja lämmastikuärastussüsteem ning

liivapüünis. Aastatel 2008…2009 rajati reoveepuhasti mudakäitlus ja renoveeriti bioloogilise

fosfori- ja lämmastikärastussüsteem. Aastatel 2012-2013 täiustati muda komposteerimisprotsessi

ning 2014. a. on plaanis rajada puhastile toormuda vastuvõtusõlm.

3.1.5 Tehiskeskkond

Alljärgnevalt on loetletud Haapsalu linnas paiknevad olulisemad veekeskkonda mõjutavad

rajatised ning käsitletud nende võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele.

Üldjuhul võib öelda, et Haapsalu linnas kasutusel olevate mõlema veeladestu puurkaevude vesi on

hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Loetletud reostusallikad ei paikne puurkaevude

läheduses. Kui räägime põhjavee heast kaitstusest, siis pinnavee kvaliteeti mõjutavad oluliselt

lekkivad kogumiskaevud ja hooletult ehitatud raudbetoon rõngastest reoveekaevud, nõuetele

mittevastav sademeveekanalisatsioon, amortiseerunud tänavad.

Tabel 3.2. Potentsiaalsete reostusallikate nimistu

Jrk nr Objekti nimetus, aadress Seisukord Võimalik mõju keskkonnale

1 Katlamaja masuudi hoidla, Niine tn hea Pinnase- ja pinnaveereostus

2 Statoili bensiinijaam, Tallinna mnt hea Pinnase- ja pinnaveereostus

3 Lukoil'i bensiinijaam, Tallinna mnt hea Pinnase- ja pinnaveereostus

4 Alexela bensiinijaam, Tallinna mnt hea Pinnase- ja pinnaveereostus

5 Neste bensiinijaam, Lihula mnt hea Pinnase- ja pinnaveereostus

6 GT Oil bensiinijaam, Kiltsi tee hea Pinnase- ja pinnaveereostus

7 Uuemõisa katlamaja, Tehnika tn,

Uuemõisa alevik

hea Pinnase- ja pinnaveereostus

8 Veesõidukite ajutine tankla,

Westmeri 3

hea Pinnase- ja pinnaveereostus

9 Tamponeerimata puurkaevud rahuldav Põhjaveereostus

10 Reovee settekaevud rahuldav Põhjaveereostus

11 Katlamaja kütusemahutid, Panga

küla

Katlamaja ei

toimi, mahutid

tühjad.

Kuuluvad

likvideerimisele

.

Pinnase reostus

12 Kuivati kütusemahutid, Panga küla Kuivati ei toimi,

mahutid tühjad.

Kuuluvad

likvideerimisele

.

Pinnase reostus

13 Katlamaja kütusemahutid, Jõõdre

küla

Katlamaja ei

toimi, mahutid

tühjad.

Kuuluvad

Pinnase reostus

17

likvideerimisele

.

Keskkonnaohtlikud objektid (näiteks vanad kütusemahutid) tuleb viia vastavusse

keskkonnanõuetega või likvideerida. Jääkreostuskolded tuleb likvideerida ning vajadusel viia läbi

pinnase ja põhjavee puhastustööd. Tuleb tagada potentsiaalselt ohtlike objektide ja saneerimata

jääkreostuskollete järelvalve.

18

3.2 SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

3.2.1 Elanikkond

Ülevaate Haapsalu elanike arvust lähiminevikus ja momendi olukorrast annab alljärgnev tabel.

Tabel 3.3. Haapsalu linna elanike arv aastatel 2015-2023

Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Haapsalu

linn

13544 13391 13210 13142 13077 13075 12883 13132 13435

Sh Haapsalu

linn asustus-

üksusena

10292 10146 9946 9838 9675 9513 9220 9595 9812

Haapsalu

linn, v.a

Haapsalu

linn asustus-

üksusena

3252 3245 3264 3304 3402 3562 3663 3537 3623

Andmed: Statistikaameti andmebaas tabel RV0240

Nagu näha eelnevast tabelist, on viimase 9 aastase perioodi (2015-2023) jooksul Haapsalu

elanikkond kahanenud 109 inimese võrra, so 0,8%.

Haapsalu linna rahvastikupüramiid on alusel kahanev.

Joonis 3. Haapsalu linna rahvastikupüramiid (Allikas: Haapsalu linna kodulehekülg)

19

3.1.2. Vee-ettevõtlus

Haapsalu Veevärk AS on eraõiguslik aktsiaselts, mille aktsiate 55,8% peaomanikuks on Haapsalu

Linnavalitsus ning mida kuni 1995. aastani tunti RE Eesti Vesi struktuuriüksusena Lääne Vesi.

Alates 1997 tegutseb Haapsalu Veevärk kui aktsiaselts ning ettevõtte aktsionärideks on ka Lääne-

Nigula ja Vormsi vald. Haapsalu Veevärk AS tegevust ja vastutust reglementeerib ettevõtte

põhikiri.

HVV põhiülesanneteks on klientidele Haapsalu linnas, Lääne-Nigula ja Vormsi vallas järgmiste

teenuste pakkumine:

- Veekogumine, -töötlemine ja –varustamine;

- Kanalisatsiooni ärajuhtimine ja heitveekäitlemine;

- Vee ja kanalisatsiooni elektriseadmete ja –juhtmete paigaldamine;

- Veetorustike ja sanitaarseadmete paigaldamine;

- Komposteeritud reoveesette müümine;

- Töömasinate ja eriotstarbeliste agregaatide teenustööd;

- Purgimisteenuse osutamine.

Ettevõttes töötab 30.06.2024 seisuga 18 töötajat.

20

4. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI RAJATISED

4.1. HAAPSALU REOVEEKOGUMISALA: HAAPSALU LINN, UUEMÕISA ALEVIK,

PARALEPA ALEVIK, UUEMÕISA KÜLA, KILTSI KÜLA, VALGEVÄLJA KÜLA

4.1.1. Ühisveevärgi rajatised

Puurkaevud ja joogiveepumplad

Ühisveevarustuses kasutatakse Haapsalu linnas Ordoviitsiumi-Kambiumi ja Kambriumi-Vendi

veekihtide põhjavett. Siluri veekihi vett kasutatakse Haapsalu kui omavalitsuse lõunaosas kolme

puurkaevu puhul (katastri nr 9389, 9940 ja 9941). Haapsalu linnas on maapinnalähedane

Ordoviitsiumi põhjaveekiht valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud, kuid sügavamad veekihid on

kaitstud reostuse eest regionaalse veepidemega. Jääkreostusobjektide piirkonnas on

maapinnalähedane pinnas ja põhjavesi saastunud. Kui maapinnalähedane põhjavesi on O-Ca või

Ca-V puurkaevu sanitaarkaitsealal saastunud, võib see kasutatavasse veekihti jõuda lohakalt

rajatud või amortiseerunud puurkaevude kaudu6.

AS-le Haapsalu Veevärk kuulub Haapsalu reoveekogumisalal kokku 13 puurkaevu. Veeladestike

järgi jagunevad puurkaevud alljärgnevalt:

1. Ordoviitsium-Kambriumi (O-Ca) veekihti avab 4 puurkaevu (katastri nr 4207, 4198, 4213 ja

4191). 2009.a. vahetati kõigis neljas puurkaevus pumbad ning viidi läbi renoveerimistööd.

2. Kambrium-Vendi (Ca-V) veekihis 9 puurkaevu. Käesoleval ajal on töös 6 puurkaevu (katastri

nr 3344, 4188, 4210, 4212, 4211, 2967), 3 puurkaevu on reservis.

Kaks puurkaevu (PK-1 ja PK-18) on konserveeritud, pumbad demonteeritud.

Kõigil ühisveevärgi puurkaevudel on heakorrastatud sanitaarkaitseala, vältimaks saaste sattumist

puurkaevu suudme juurde. Mõnede veehaarete sanitaarkaitsealades on küll hooneid, kuid need ei

kujuta veehaaretele olulist ohtu. Vajadusel võiks vähendada sanitaarkaitseala kuni 30 meetrini.

Reostusallikaid, mis vajaksid likvideerimist, puurkaevude läheduses ei ole.

HVV-le kuuluvad ja töös olevad puurkaev-pumplad on rekonstrueeritud ja nende tehniline

seisukord on hea.

Aastatel 1997...2000 rekonstrueeriti 7 HVV-le kuuluvat puurkaev-pumplat (edaspidi JVP).

Nendes vahetati sügavveepumbad, pumplate sisemised torustikud, armatuur, veemõõtjad,

remonditi pumplahoonete katused, uksed, aknad, jne. Samaaegselt veevarustuse pumplate

rekonstrueerimisega ehitati välja ka pumplate täisautomaatne kontroll- ja juhtimissüsteem.

2009. a. asendati puurkaevudes nr 7, 7A, 9A, 9B, 10, 13, 16, 16A ja 20 vanad, amortiseerunud

sügavveepumbad uutega.

Puurkaev-pumplate iseloomustus on esitatud järgnevas tabelis.

6 Allikas: Haapsalu põhjaveemaardla põhjaveevarude ümberhindamine. Maves, 2020.

21

Tabel 4.1. Puurkaevud Uuemõisa-Haapsalu-Kiltsi ühisveevärgis

Jrk

nr

Pumpla nr,

asukoht

Puur-

kaevu

nr vee-

kiht

Ehita-

mise

aasta

Puur-

kaevu

passi

nr

Puur-

kaevu

katastri

nr

Kasutusel

oleva

puurkaevu

pumba mark,

pumba

tootlikkus

ja võimsus

m3/h; kW

Hinnang tehnilise

seisukorra kohta

1

JVP-1

Staadioni

1,

Haapsalu

PK-1;

Ca-V

1970 3090 3346 - Puurkaev konserveeritud,

pump demonteeritud.

Hoone ja toruarmatuur

heas seisukorras.

Sanitaarkaitseala ei ole

võimalik tagada

elamumaa ja staadioni

tõttu. Reostusohtlikke

objekte läheduses ei ole.

Puurkaev on kavas

tamponeerida.

2

JVP-6

Ranna tee

2,

Haapsalu

PK-6;

O-Ca

1962 A-

773M

4188 Lowara Z

615/9 19

m3/h; 5,5kW

Hoone ja toruarmatuur

on heas seisukorras.

Sisseseade HVV omand,

rajatise omanik

Fra-Mare.

Sanitaarkaitseala ei ole

võimalik tagada, kuna

puurkaev asub

sanatooriumi

territooriumil hoonete

vahel (ka 10 m tsooni

jäävad osaliselt hooned).

Reostusohtlikke objekte

läheduses ei ole.

3

JVP-7

Tööstuse

1,

Haapsalu

PK-7;

O-Ca

1958 351M 4191 Grundfos SP

14A-18

15 m3/h;

H=65.4 m

5.5 kW

Puurkaevud asuvad

kõrvuti. Puurkaevude

hooned ja toruarmatuur

rekonstrueeriti 2009.a. 50

m sanitaarkaitseala ei ole

võimalik tagada

eraettevõtete tööstusmaa

tõttu. Reostusohtlikke

objekte läheduses ei ole.

PK-7A;

Ca-V

1985 5512 4210 Grundfos SP

46-6

40 m3/h;

H=50.4 m

9.2 kW

22

4

JVP-9

Tööstuse

21,

Haapsalu

PK-

9A;

Ca-V

1986 5639 4212 Lowara Z

642/7

Sagedus-

muundur

Puurkaevud asuvad ühes

hoones. Hoone ja

toruarmatuur

rekonstrueeriti 2009. a.

Sanitaarkaitseala tagatud.

Reostusohtlikke objekte

läheduses ei ole.

PK-

9B;

O-Ca

1986 5640 4213 Grundfos

SP14A-18

15 m3/h;

H=69.5 m

5.5 kW

Sagedus-

muundur

5

JVP-10

Tööstuse

16,

Haapsalu

PK-

10;

Ca-V

1989 6007 2967 Grundfos SP

46-6

40 m3/h;

H=53.6 m

9.2 kW

Hea, rekonstrueeritud

2009.a. Sanitaarkaitseala

on tagatud.

Reostusohtlikke objekte

läheduses ei ole.

6

JVP-13

Kastani 5

Haapsalu

PK-

13;

Ca-V

1968 2160 3344 Grundfos SP

30-10

30

m3/h;H=76 m

9.2 kW

Sagedus-

muundur

Puurkaevu hoone ja

toruarmatuur

rekonstrueeriti 2009. a.

Sanitaarkaitseala ei ole

võimalik tagada

elamumaa tõttu (ca 30 m

tsooni jääb elamu serv).

Reostusohtlikke objekte

läheduses ei ole.

7

JVP-16

Kaluri 18,

Haapsalu

Kaluri tn

16a,

Haapsalu

PK-

16; O-

Ca

1973 3682 4198 Grundfos SP

14A-18

15

m3/h;H=65 m

5.5 kW

Puurkaevud asuvad ühes

hoones. Hoone ja

toruarmatuur

rekonstrueeritud 2009.a.

50 m sanitaarkaitseala ei

ole võimalik tagada

elamumaa tõttu.

Reostusohtlikke objekte

läheduses ei ole.

PK-

16A;

Ca-V

1985 5619 4211 Lowara Z

642/7

Sagedus-

muundur

8 JVP-17

Vee 23,

Haapsalu

PK-

17;

Ca-V

1984 5390 4209 ECV 8-25-

100

43 m3/h; 11

kW

Puurkaev ei ole

kasutusel. Hoone ja

toruarmatuur on heas

seisukorras.

Sanitaarkaitseala on

tagatud. Reostusohtlikke

objekte läheduses ei ole.

Plaan kasutada tulevikus

Vallikraavi kaskaadi

toiteks.

9 JVP-18

Suur-Liiva

PK-8;

Ca-V

1987 5712 3342 - Puurkaev oli üleujutatud

ja kahjustusi saanud

23

27

Haapsalu

2005. aasta tormi ajal.

Sellest ajast ei ole

puurkaev enam

kasutusel. Puurkaev

konserveeritud, pump

demonteeritud.

10 JVP-14

Tulika-

põik 1,

Paralepa

PK-

14;

Ca-V

1970 2713 4195 Lowara Z

642/7

45m3/h;

11kW 10 m3

hüdrofoor

Puurkaev ei ole

kasutusel. Hoone ja

toruarmatuur on heas

seisukorras.

Sanitaarkaitseala ei ole

võimalik kontrollida

elamumaa tõttu (võimalik

10 m hooldusala).

Reostusohtlikke objekte

läheduses ei ole.

Võimalik kasutada

täiendava

tuletõrjevee allikana.

11 JVP-20

Tehnika

16,

Uuemõisa

PK-20

O-Ca

1982 5129 4207 Saer RP 151

20 m3/h; 11

kW

Puurkaev on üle 10 aasta

reservis (probleem kõrge

mangaani sisaldusega).

Hoone ja toruarmatuur

rekonstrueeriti 2009. a.

Sanitaarkaitseala on

tagatud.

JVP 2, 3, 4, 8 ei kuulu HVV-le ega ole ühisveevärgis kasutusel.

Haapsalu veehaarete kasutamisel tuleb arvestada üleujutustega kaasnevate riskidega. Puurkaevu

konstruktsioon üleujutuse riskipiirkonnas peab vältima merevee tungimise puurkaevudesse. Ka

kasutusel mitteolevate puurkaevude suudmed peavad olema hermeetiliselt suletud. Eelkõige on

vajalik kasutusel mitteolevate puurkaevude 4181, 4183, 4206, 4208, mis asuvad üleujutusriskiga

alal, ja väljaspool üleujutusala asuvate puurkaevude 4196 ja 4189 regulaarne inventuur. Selle

alusel tuleb otsustada kaevude likvideerimise vajadus ning ajagraafik. Kohalik omavalitsus peab

selle üle järelevalvet tegema7.

Veetöötlus, reservuaarid ja II-astme pumplad

Haapsalu reoveekogumisala ühisveevärki suunatav joogivesi puhastatakse kolmes

veetöötlusjaamas:

• Haapsalu Kastani;

• Haapsalu Tööstuse;

• Haapsalu Kaluri.

7 Allikas: Haapsalu põhjaveemaardla põhjaveevarude ümberhindamine. Maves, 2020.

24

Haapsalu veetöötlusjaamad ja II-astme pumplad valmisid 2009. aastal, veetöötlusjaamade

tehniline seisukord on hea. Veetöötlusjaamad on ühendatud kaugjälgimissüsteemi.

Veetehnoloogia käsitleb:

• gaaside eraldamist (süsihappegaas, väävelvesinik), raua- ja mangaaniühendite

oksüdatsiooni, vee filtreerimist läbi katalüütilise täidisega filtri, milles eraldatakse

oksüdeeritud raua-mangaani ühendid;

• vajadusel vee desinfitseerimist NaOCl vesilahusega.

Valitud tehnoloogiline skeem arvestab ka radionukliidide eraldamist põhjaveest.

Veetöötlusjaamades on enne filtrit paigaldatud spetsiaalne aeraator-degasaatorseade, mis eraldab

põhjaveega kaasakantud gaasid, nagu süsihappegaas, väävelvesinik ja 99% radooni. vees olevad

Kahevalentse raua- ja mangaaniühendid oksüdeeritakse õhuhapniku toimel kolmevalentseteks

hüdroksiidideks, mis eraldatakse filtris. Filtrites kasutatakse spetsiaalset katalüütilist

täidismaterjali, mis filtreerib rauahelbed koos radionukiididega.

Valitud tehnoloogiline protsess tagab kvaliteetse, kehtivale standardile vastava joogivee, kuid

efektiivdoosi osas ei ole saavutatud kehtestatud normi, so efektiivdoos inimesele peab jääma alla

0,10 mSv/aastas.

Veetöötlusjaamad on võimelised andma veevõrku töödeldud vett ca 1 022 000 m3/aastas.

Haapsalu Kastani veetöötlusjaam (VPJ):

Kastani veetöötlusjaama toiteks annab põhjavett puurkaev 13 (puurkaevu katastri number 3344).

Puurkaevuvee rauasisaldus on kõikuv, ulatudes aastate statistikat jälgides 0,08-0,26 mg/l.

Garanteerimaks stabiilse kvaliteediga joogivett, paigaldati 2009. a. veetöötlusseadmed TF 20

Eurotank AS. Paigaldatud veetöötlus sisaldab aeratsiooni, filtratsiooni ja desinfektsiooni.

Desinfektsiooniseade on profülaktikaks, kuna reostuse tõenäosus on väike (puurkaevu vesi on pärit

kaitstud veehorisondist).

Veetöötlusseadmete (1 aeraator-degasaator, 1 survefilter) tootlikkus on Q=20 m3/h. Veetöötlus-

seadmed paiknevad samas hoones, kus on nii puurkaev kui ka II astme pumbad. Veetöötlusjaama

kompleksi kuulub 200 m3 reservuaar.

Kastani veetöötlusjaama tootlikkus on 20 m3/h, 480 m3/d.

Haapsalu Tööstuse veetöötlusjaam (VPJ):

Haapsalu Tööstuse veetöötlusjaama toiteks kasutatakse toorvett 5 olemasolevast puurkaevust:

• Haapsalu 7A (katastri nr 4210);

• Haapsalu 9A (katastri nr 4212);

• Haapsalu Tööstuse 16 (katastri nr 2967);

• Haapsalu 9B (katastri nr 4213);

• Haapsalu Tööstuse 1 (katastri nr 4191).

Haapsalu Tööstuse veetöötlusjaam on eraldiseisev rajatis, kus paiknevad nii veetöötlusseadmed,

II astme pumbad ning 2 maapealset, soojustatud veereservuaari a’ 1000 m3.

Veetöötluseks on kasutusel täisautomaatne ja ekspluatatsioonis väiksemaid kulutusi ning hooldust

nõudev süsteem. Veetöötlus põhineb aereerimisel-degaseerimisel, filtreerimisel ja

desinfitseerimisel.

25

Liigne süsihappegaas (CO2) ja muud põhjaveega kaasatulnud gaasid (nt. väävelvesinik, radoon),

eemaldatakse aeraator-separaatorites. Samas rikastatakse vesi hapnikuga, et looduslikus vees

lahustunud olekus olev kahevalentne raud viia üle kolmevalentseks ja mittelahustuvaks ühendiks,

mis eemaldatakse filtrites. Aereeritud vesi kogutakse vahemahutisse ja sealt pumbatakse filtritele.

Filtreeritud vesi suunatakse kahte 2 veereservuaari, kumbki üldmahuga V=1000 m3, sealt

pumbatakse joogivesi edasi linna veevõrku. Vajadusel lisatakse desinfitseerimiseks enne

reservuaare naatriumhüpokloriti lahust. Veetöötlusseadmete tootlikkus on 150 m3/h.

Tööstuse veetöötlusjaama tootlikkus on 1400 m3/d.

2021. aastal rajati Tööstuse VPJ juurde päikesepark.

Haapsalu Kaluri veetöötlusjaam (VPJ):

Haapsalu Kaluri veetöötlusjaama toiteks kasutatakse toorvett 2 olemasolevast puurkaevust:

• Haapsalu Kaluri 18 (katastri nr 4211);

• Haapsalu Kaluri 16 (katastri nr 4198).

Veetöötlusjaama hoones on nii veetöötlusseadmed (2xTF 20 Eurotank AS), II astme pumbad ning

2 maapealset, soojustatud veereservuaari a’125 m3.

Paigaldatud veetöötlus sisaldab aeratsiooni, filtratsiooni ja desinfektsiooni. Desinfektsiooniseade

on profülaktikaks, kuna reostuse tõenäosus on väike (puurkaevude vesi on pärit kaitstud

veehorisondist). Veekäitlusseadmete tootlikkus on Q=55 m3/h.

Kaluri veetöötlusjaama tootlikkus on Q=960 m3/d.

Uuemõisa veetöötlusjaam (VPJ)

Uuemõisa puurkaev JPV-20 ja II astme pumpla rekonstrueeriti 2010. a., olemasolevasse

pumplahoonesse paigaldati veetöötlusseadmed. Veetöötluse lahenduseks on üheastmeline

veetöötlussüsteem, mis koosneb kolmest paralleelselt töötavast filtrist. Filtrisüsteem on ette nähtud

raua eemaldamiseks tarbijatele juhitavast joogiveest. Toorvesi juhitakse läbi filtrite

puurkaevupumba poolt tekitatava rõhuga.

Rauaeraldusprotsess põhineb oksüdatsioonil ja sellele järgneval filtratsioonil. Filtrimaterjali

pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel. Võttes arvesse toorvee suhteliselt madalat

rauasisaldust on filtrite pesu ette nähtud toorveega. Filtrites töödeldud vesi juhitakse tarbijale.

Puurkaevu ja veetöötlusjaama töö on täisautomaatne. Puurkaevu töötamisel on selle maksimaalne

tunnitoodang 20 m3/h.

Käesoleval ajal on Uuemõisa veetöötlusjaam kasutusest väljas.

Järgnevas tabelis on toodud 2023. aasta veevõtu andmed veetöötlusjaamade lõikes.

Tabel 4.2. Veevõtt Haapsalu veetöötlusjaamades (2023)

Põhjaveehaare Puurkaevu katastri nr Veetöötlusjaam Veevõtt 2023

Haapsalu 13 3344 Haapsalu Kastani VTJ 75 864

Haapsalu Kastani VTJ kokku 75 864

26

Haapsalu Kaluri 18 4211 Haapsalu Kaluri VTJ 75 864

Haapsalu 16 4198 Haapsalu Kaluri VTJ 22 431

Haapsalu Kaluri VTJ kokku 98 295

Haapsalu 7A 4210 Haapsalu Tööstuse tn VTJ 75 864

Haapsalu 9A 4212 Haapsalu Tööstuse tn VTJ 75 864

Haapsalu Tööstuse 16 2967 Haapsalu Tööstuse tn VTJ 75 864

Haapsalu 9B 4213 Haapsalu Tööstuse tn VTJ 22 431

Haapsalu Tööstuse 1 4191 Haapsalu Tööstuse tn VTJ 22 431

Haapsalu Tööstuse VTJ kokku 272 454

Haapsalu 20 4207 Uuemõisa VTJ 0

Uuemõisa VTJ kokku 0

Haapsalu 6 Fra Mare 4188 Vett ei töödelda 75 899

Kõik kokku 522 512

Järgnevas tabelis on esitatud veetöötlusjaamades paigaldatud II astme pumpade andmed.

Tabel 4.3. Veetöötlusjaamad (sh II astme joogiveepumplad, reservuaarid)

Jrk

nr

Pumpla nr ja

asukoht

Objekti

valmimise

aasta

Kasutusel oleva II

astme pumba mark Q

(m3/h)

h (m)

Vee-

reservuaaride arv

ja kogumaht

V (m3)

Hinnang tehnilise

seisukorra

kohta

1. Kastani VPJ

Kastani tn 5,

Haapsalu

1968 2 tk.; Lowara FHE 50

200/110

Q=39-90 m3/h,

H=29-54 m,

P=11 kW

1 x 200 m3 Veetöötlusjaam

(rauaärastus)

rajatud 2009.a.

2. Tööstuse VPJ

Tööstuse 23,

Haapsalu

2009 2tk, NK65-160/173

A1-F-ABAQE

Q=73-100 m3/h

H=36 m, P=15kW;

1 tk; NK40-160/172

A1-F-ABAQE

Q=48 m3/h

H=32-36 m

P=7,5 kW;

2 tk; NK80-200/171

A1-F-ABAQE

Q=116-154 m3/h

H=32 m

P=22 kW

2 x 1000 m3 Veetöötlusjaam

(rauaärastus)

rajatud 2009.a.

27

3. Kaluri VPJ

Kaluri 18,

Haapsalu

2009 1 tk; NK40-160/172

A1-F- ABAQE

Q=36.7 m3/h

H=33 m P=7.5 kW

2 tk; NK65-315/320

A1-F-ABAQE

Q=90.7 m3/h

H=31 m P=15 kW

2 x 125 m3 Veetöötlusjaam

(rauaärastus)

rajatud 2009.a.

4. Taali VPJ

Tehnika 16,

Uuemõisa

2010 II aste puudub Hüdrofoor Pumpla

renoveeritud 2010.

aastal, rajatud

üheastmeline

veetöötlussüsteem

(rauaärastus)

Joogivee kvaliteet

Lisaks ülemäärasele rauasisaldusele põhjavees, oli radionukliidide sisaldus kõrgem just

Kambrium-Vendi (Ca-V) põhjaveekogumis. Kambrium-Vendi (Ca-V) veekompleksi põhjavee

kõrgem radionukliidide sisaldus on loodusliku päritoluga. Looduslike radioaktiivsete ainete

peamiseks allikaks loetakse kristalse aluskorra kivimeid. Ordoviitsium-Kambriumi (O-Ca)

põhjavees on radionukliidide sisaldus mõõdukas.

Aastatel 2001…2004 viidi läbi uuringud Haapsalu ühisveevõrku varustavates puurkaevudes

(puurkaev nr 9A, 9B, 13 ja 16) radionukliidide sisalduse kohta (määrati Ra-226 ja Ra-228).

Uuringu tulemused näitasid, et Kambrium-Vendi (Ca-V) puurkaevude vees on radionukliidide

sisaldus kõrgem (efektiivdoos 0,14…0,192 mSv/aastas) kui Ordoviitsium-Kambriumi (O-Ca)

puurkaevudes (efektiivdoos 0,061…0,11 mSv/aastas).

Vastavalt sotsiaalministri 24.09.2019.a. määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded

ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ loetakse joogivesi kvaliteedinõuetele

vastavaks, kui sellest saadav efektiivdoos inimesele jääb aastas alla 0,10 mSv.

Uute veetöötlusjaamade tehnoloogia väljatöötamisel peeti oluliseks võimalust kasutada

veetöötluseks kahe erineva veekihi (O-Ca ja Ca-V) segamist. Vee omaduste parandamisel peeti

silmas Euroopa Liidu poolt püstitatud eesmärki vähendada rauasisaldust soovitavalt tasemeni 0,05

mg/l.

2009. a. lõpus anti käiku kolm uut veetöötlusjaama (Kastani VPJ, Kaluri VPJ ja Tööstuse VPJ)

ning 2010.a. rekonstrueeriti ka Uuemõisas paiknev puurkaev-pumpla ning rajati üheastmeline

veetöötlus.

Veendumaks veetöötlusjaamade tehnoloogia efektiivsuses ka radioloogiliste näitajate osas, viidi

aastal 2010 ja 2012 Keskkonnaameti Kiirgusosakonna poolt läbi radioloogilised uuringud.

Veeproov võeti tarbija juurest joogiveekraanist (Haava tn 21) ning veeproovis määrati

efektiivdoosi hindamiseks raadiumi isotoobid (Ra-226 ja Ra-228). Inimesele põhjustatud aastase

oodatava efektiivdoosi määramiseks on kasutatud Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO)

arvutusmetoodikat. Määratud efektiivdoosid ületavad Sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr

28

61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise

nõuded1“ kehtestatud efektiivdoosi indikaatornäitaja 0,1 mSv aastas:

- Efektiivdoos 0,160 mSv/aastas (proov võetud 23.11.2010);

- Efektiivdoos 0,132 mSv/aastas (proov võetud 26.10.2012).

Terviseameti joogivee kvaliteedi hinnangutes 2012, 2013, 2014 ja 2015 on märgitud AS-l

Haapsalu Veevärk mittevastavuseks efektiivdoos 0,132±0,011 mSv/a. Hilisemates hinnangutes

sellist märkust enam ei ole. Haapsalu joogivee vastav näitaja oli 2016. aastal 0,114 mSv/a.

Tegemist on vea piires oleva ületamisega8.

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused. Varasemad Uuemõisa-

Haapsalu-Kiltsi ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Veeproovides ei ole analüüsitud radioloogilisi näitajaid.

Tabel 4.4. Uuemõisa-Haapsalu-Kiltsi ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet

P ii

rs is

al d u s*

K al

u ri

V T

J 1 8

.0 4 .2

0 2 4 ,

2 .0

5 .2

0 2 4

L ää

n em

aa H

ai g la

2 9 .0

2 .2

0 2 4

F ra

M ar

e 0 1 .0

2 .2

0 2 4

H aa

p sa

lu N

eu ro

lo o g il

in e

R eh

ab il

it at

si o o n ik

es k u s

S A

1 1 .0

1 .2

0 2 4

H aa

v a

2 1 1

2 .1

0 .2

0 2 3

H aa

p sa

lu K

H K

, U

u e-

m õ is

a al

ev ik

T ö ö st

u se

t n V

T J,

1 4 .0

9 .2

0 2 3

Elektrijuhtivus

(μS/cm) 2500

584 545 497 579 588 574

Värvus (mg/l Pt)

Tarbijale

vastuvõetav,

eba-

loomulike

muutusteta

<2 <2 <2 4 <2 <2

Lõhn

(lahjendusaste)

1 1 1 2 1 1

Maitse

(lahjendusaste)

1 1 1 2 1 1

Hägusus (NHÜ) 1,5 <1 <1 <1 <1 <1

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,6 7,7 7,9 7,4 7,8 7,6

Ammoonium

(mg/l) 0,50

<0,05 <0,05 <0,05 <0,05 <0,05

Naatrium (mg/l) 200 76,3 74,8

Fluoriid (mg/l) 1,5 0,68 0,81 1,1 1,2 0,91 0,78 0,73

8 Allikas: Haapsalu põhjaveemaardla põhjaveevarude ümberhindamine. Maves, 2020.

29

P ii

rs is

al d u s*

K al

u ri

V T

J 1 8

.0 4 .2

0 2 4 ,

2 .0

5 .2

0 2 4

L ää

n em

aa H

ai g la

2 9 .0

2 .2

0 2 4

F ra

M ar

e 0 1 .0

2 .2

0 2 4

H aa

p sa

lu N

eu ro

lo o g il

in e

R eh

ab il

it at

si o o n ik

es k u s

S A

1 1 .0

1 .2

0 2 4

H aa

v a

2 1 1

2 .1

0 .2

0 2 3

H aa

p sa

lu K

H K

, U

u e-

m õ is

a al

ev ik

T ö ö st

u se

t n V

T J,

1 4 .0

9 .2

0 2 3

Raud (μg/l) 200 77 35 35 93 38 31

Mangaan (μg/l) 50 <10 <10 <3 <10 <10

Kolooniate arv

22ºC (PMÜ/1

ml)

Eba-

loomulike

muutusteta <3 18 <3 16 0 4 34

Coli-laadsed

bakterid

(PMÜ/100 ml) 0 0 0 0 0 0 0 0

Escherichia coli

(PMÜ/100 ml) 0 0 0 0 0 0 0 0

Soole

enterokokid

(PMÜ/100 ml) 0 0 0 0 0 0 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Terviseameti 29.12.2023 üldhinnangu alusel on Uuemõisa-Haapsalu-Kiltsi ühisveevärgi

veekvaliteet vastav.

Ühisveevõrk

HVV teeninduspiirkonnas Haapsalu reoveekogumisalal on veevõrgu kogupikkus 2024. aasta

seisuga 76 km.

HVV poolt esitatud andmed torustike materjalide, läbimõõtude ja vanuse kohta kehtivad kogu

HVV teeninduspiirkonnale (Haapsalu linn, Uuemõisa, Paralepa, Kiltsi), millest ei ole võimalik

eraldada ainult Haapsalu linna käsitlevaid andmeid.

Vanemad veetorustikud paiknevad just Haapsalu linnas. Korrektne digitaalne

täitedokumentatsioon nende torustike kohta praktiliselt puudub.

Haapsalu linna olemasoleva veevõrgu tehnilise seisukorra ning elanikkonna varustatuse

ühisveevõrgu veega võib lugeda üldiselt heaks. Renoveerimist ja vanade torustike väljavahetamist,

olemasolevate liitumistorustike asendamist, uute maakraanide ja siibrite paigaldamist,

tupikühenduste likvideerimist, uut hüdrantide paigaldamist jne vajavad esmajärjekorras avariilises

olukorras torustikud ning vanalinna piirkonna veetorustikud.

2009. a. SWECO Projekt AS poolt koostatud Haapsalu linna ühisveevõrgu hüdrauliline mudel

näitas, et valdavas osas Haapsalu linnast, kus on tegemist 2-korruselise hoonestusega, on

veevõrgus tagatud normikohane vabarõhk, so 24 mVs. 5-korruselise hoonestusega Kastani tn

30

elamupiirkonnas tuleb ette olukordi, kus ei ole tagatud normikohast vabarõhku. Kui nimetatud

probleem osutub sagedaseks, on vajalik kasutada lokaalseid survetõstepumpasid.

Aastatel 2016-2017 viidi ellu Haapsalu ning Uuemõisa vee- ja kanalisatsioonitorustike ning

reoveepuhasti rekonstrueerimise VII etapi ehitustööd. Ehitati veetorustikud Suur-Lossi tn (Ehte-

Saue, Saue-Lahe), Lahe (Suur-Lossi-Wiedemanni, Lahe 12-Lahe 16, Wiedemanni-Kalda), Kalda

(Lahe-Eha), Eha (Kalda-Koidu, Koidu-Endla), Koidu (Eha-Kreutzwaldi), Lossiplats, Jaani, Kooli,

Suur-Mere (Mangu-Neidude), Suur-Mere (Neidude-Supeluse), Kadaka, Supeluse, Rüütli (Vee-

Viierist), Kalda (12a, 14, 14a, 16), Saue (Saue 6-Suur-Lossi), Õpetaja (hüdrant 361-Lihula mnt),

Väike-Mere (Rüütli 6-Väike-Mere 4), Karja (Karja 21-Karja 23), Nurme (Posti-Metsa), Kase

(Kase 22-38), Lahe (Lahe32, 34, 36, 38).

2020. aastal ehitati De110 PE torustik Holmi kaldal lõigus Holmi kallas 16a kuni 18.

2021. aastal rekonstrueeriti veekaevud Haapsalus ja Uuemõisas.

2022. aastal rekonstrueeriti veetorustikud Metsa tn, Posti tn, Karja tn, Vaba tn, Kiltsi teel, Tamme

tn ja Väike-Tööstuse tn.

2023. aastal ehitati veetorustikud Haapsalus Paralepa teel, Lõokese tn, Aiavilja tn, Kopli tn, Kõrkja

tn ning Tallinna mnt Uuemõisas.

2024. aastal ehitati veetorustikud Tulbi põik ja Lõokese põik (De 110 PE).

Lisaks on ühisveevärgiga liitunud kogu piirkonna lõikes mitmed kinnistud.

Tuletõrjeveevarustus

Haapsalu linna ühisveevõrk on arendatud välja süsteemina, mis on ühine majandus-joogiveele ja

tulekustutusele. See tähendab, et samast veevõrgust tuleb üheaegselt katta nii tarbevee kui ka

tulekahju korral tulekustutusvee vajadus. Tuletõrjeveevarustus Haapsalu linnas ning Uuemõisa ja

Paralepa-Kiltsi piirkondades on lahendatud tuletõrjehüdrantide baasil. Haapsalu linna, Uuemõisa

ja Paralepa alevike ning Kiltsi piirkonna tulekustutusvee varud on tagatud ning paiknevad

Haapsalu linna kolme veetöötlusjaama veereservuaarides.

Haapsalu linna ja Uuemõisa, Paralepa, Kiltsi ühisveevärgis on kokku 257 hüdranti, sh Haapsalu

linnas 195 hüdranti, Uuemõisa alevikus 46, Paralepa alevikus 16. Vanemad hüdrandid

(paigaldatud enne 1990. aastat) on üldjuhul maa-alused, raudbetoon rõngastest ehitatud

veekaevudes. Hilisematel aastatel ehitatud veetorustikele on paigaldatud maapealsed

tuletõrjehüdrandid. 2016-2017 rekonstrueeriti 20 hüdranti.

Uuemõisas, Paralepal ega Kiltsis eraldi tuletõrje veevõtukohti ei ole rajatud. Valgevälja ja Kiltsi

hajaasustusega aladel leiavad tulekustutusvee allikana kasutamist Valgevälja karjäär, Asuküla

peakraav. Herjava piirkonnas kasutatakse tulekustutusvee saamiseks kohalikke tiike. Kaasaja

nõuetele vastavad tuletõrjeveemahutid puuduvad.

Ühisveevõrgu hüdraulilise arvutusega kontrolliti, kuidas on tagatud tulekustutusvesi ja veesurve

veevõrgu kaugemates ja kriitilistes punktides. Arvutustes eeldati, et tulekahjud võivad puhkeda

kogu ööpäeva vältel ja ka perioodil, mil veetarbimine on maksimaalne.

Välise tulekustutusvee normvooluhulgad on määratud sõltuvalt linna suurusest, hoonestuse

otstarbest (vt EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitise tuleohutus, Osa 6. Tuletõrje veevarustus).

Vastavalt eelnimetatud standardile on Haapsalu linnas samaaegsete tulekahjude arvuks 1 ning

31

kustutusvee normvooluhulgaks Q0=15 l/s. Kuni 2-korruselise hoonestuse korral on kustutusvee

normvooluhulgaks Q0=10 l/s.

Tulekustutusvesi peab olema tagatud 3 tunni vältel ning vee vabasurve hüdrandis olema vähemalt

10 mVs.

Haapsalu linna tulekustutusvee varud on tagatud ning paiknevad alljärgnevates veetöötlusjaamade

veereservuaarides:

- Tööstuse VPJ-9: tuletõrjeveevaru 216 m3 (20 l/s 3 h);

- Kastani VPJ-13: tuletõrjeveevaru 162 m3 (15 l/s 3 h);

- Kaluri VPJ-16: tuletõrjeveevaru 162 m3 (15 l/s 3 h).

4.1.2. Ühiskanalisatsiooni rajatised

Kanalisatsioonitorustikud

AS Haapsalu Veevärk teeninduspiirkonnas Haapsalu reoveekogumisalal on kanalisatsioonivõrgu

kogupikkus 2024. aasta seisuga 77 km, sh Haapsalu linna, Uuemõisa aleviku, Uuemõisa küla,

Paralepa aleviku, Kiltsi küla ja Valgevälja küla torustikud.

Haapsalu linna kanalisatsioonisüsteem on projekteeritud lahkvoolsena, kuid esineb siiski üksikuid

omavoliliselt reoveetorustikuga ühendatud sademevete restkaeve. HVV hooldab Haapsalu linnas

reovete kanalisatsioonivõrku, kuid ei tegele linna sademeveekanalisatsiooni hooldusega.

2009. a. lõpus anti käiku Matsalu alamvesikonna asulate vee- ja kanalisatsioonirajatiste

rekonstrueerimise ja laiendamisega rajatud uued kanalisatsioonitorustikud. HVV

teeninduspiirkonnas, sh Haapsalu linnas, Uuemõisas ja Paralepa-Kiltsis lisandus

kanalisatsioonitorustikke ca 13 km.

Ettepanekud ühiskanalisatsiooni renoveerimise ja laiendamise osas:

Suur osa veel rekonstrueerimata kanalisatsioonitorustikke on ehitatud pärast 1960-ndaid aastaid,

torustikud ja kaevud on ebatihedad. Suur hulk pinnase- ja drenaažvett satub seetõttu

reoveekanalisatsiooni ning sealt edasi juba pumplatesse ning puhastusseadmetele. Selle

pumpamisel tekib asjatu elektrienergia kulu, ka reoveepuhastil lisanduvad täiendavad kulutused

reoveega segatud pinnasevee puhastamiseks. Suurte liigvete perioodidel ei ole võimalik hoida

puhastusseadmeid optimaalses töörežiimis.

Aastatel 2016-2017 viidi ellu Haapsalu ning Uuemõisa vee- ja kanalisatsioonitorustike ning

reoveepuhasti rekonstrueerimise VII etapi ehitustööd. Ehitati kanalisatsioonitorustikud Pargi tn

(Pargi 11- VRK Käbi), Tamme (Lihula mnt – Pihlaka), Nurme (Posti-Metsa), Niine (Niine 7-

Nurme), Luha (Luha 14-Nurme), Haava (Haava 34-KP1), Krahviaed (Vaba-VKR Lossiplats),

Metsa tn, Saue (Saue 6-Suur-Lossi), Suur-Liiva (Liiva-Lahe), Vaba (Posti-Metsa), Kastani

kollektor (Kastani-Linna tee), Rüütli (Rüütli 5-10), Lahe (Lahe 32, 34, 36, 38).

Survekanalisatsiooni torustikud rajati neljale reoveepumplale: KP 5 (KP5-VRK Mulla), KP 9

survetoru (KP9-Mulla), KP8 survetoru (Haapsalu piir-RVPJ), Karja tn KP 7.

2018. aastal rekonstrueeriti kanalisatsioonitorustikke Kuuse tn, Turu tn ja Niine tn.

2022. aastal rekonstrueeriti Metsa tn, Posti tn, Karja tn, Vaba tn, Tamme tn ja Väike-Tööstuse

torustikud.

32

2023. aastal ehitati Haapsalus Paralepa teel, Lõokese tn, Aiavälja tn, Kopli tn, Kõrkja tn ja

Uuemõisas Tennise tn.

Lisaks on aastatel 2019-2024 kogu piirkonna ühiskanalisatsiooniga liitunud lõikes mitmed

kinnistud. Osa elanikkonnast ei ole siiski liitunud ühiskanalisatsiooniga. Osa isevoolseid

kanalisatsioonitorustikke on vananenud ja vajavad rekonstrueerimist.

Kanalisatsioonikaevud

Suur osa olemasolevatest kanalisatsioonikaevudest on ehitatud raudbetoonist rõngastest. Viimastel

aastatel rajatud kanalisatsioonitorustikel on kaasaegsed plastikkaevud. Raudbetoon rõngastest

ehitatud kaevude liitekohad on sageli jäänud tihendamata ning seetõttu imbub pinnasevesi

kaevudesse. Kus pinnasevesi on torustikust sügavamal, seal on tõenäoline, et reovesi imbub

pinnasesse. Kõik olemasolevad kaevud on vaja inventariseerida ja välja selgitada nende tegelik

tehniline seisukord ning renoveerimise vajadus.

Reoveepumplad

HVV-le kuulub Haapsalu reoveekogumisala piirides (Haapsalu linn, Uuemõisa, Paralepa-Kiltsi)

kokku 29 reoveepumplat (edaspidi KPJ). 17 reoveepumplat asuvad Haapsalu linna territooriumil,

ülejäänud 12 pumplat jäävad endise Ridala valla maadele. Lisaks HVV-le kuuluvatele

reoveepumplatele on linna territooriumil 1 reoveepumpla – KPJ-22, mille omanik on Fra-Mare

keskus, kuid seda opereerib HVV.

Reoveepumpla KPJ-7, asukohaga Uus-Sadama 25, suletud, kuna pumpla teeninduspiirkonnas

elutegevust ei toimu. Pumbad on demonteeritud.

Kõik HVV-le kuuluvad reoveepumplad üldiselt heas tehnilises seisukorras, kuid esineb ka puudusi

ja kitsaskohti. 2011. a. käivitunud Läänemaa veemajandusprojekti raames oli planeeritud

rekonstrueerida neli reoveepumplat: KPJ-8, KPJ-9, KPJ-16 ja KPJ-18, kuid osa töid jäi rahaliste

vahendite nappuse tõttu tegemata:

- Reoveepumplas KPJ-8 paigaldati vaid 1 uus reoveepump ning üldehitustöödest tehti

akende vahetus. Tegemata jäid aga kütte-ventilatsioonitööd ja elektritööd. Samuti on vajalik rajada

korrektne piirdeaed ning korrastada juurdepääsutee.

- Reoveepumpla KPJ-9 on rekonstrueerimata. Pumplahoone vajab kapitaalremonti, puudub

piirdeaed ja korrastamata on ka juurdesõidutee.

- Reoveepumpla KPJ-16 kontroll-juhtimiskilp asendati uuega, rajati piirdeaed.

- Reoveepumpla KPJ-18 rekonstrueeriti, so olemasoleva pumpla asemele rajati kaasaegne

maa-alune pumpla ning väike maapealne teenindushoone kontroll-juhtimiskilbi tarbeks.

2017. aastal teostati järgmised tööd:

• peapumpla KPJ-1 – paigaldati uus võreseade ja vahetati välja pumbad (3 tk). Lisaks

pumpadele vahetati välja tagasilöögiklapid DN200 ja kummikiil-siibrid DN400, nende vahele

torustikele paigaldati õhutus- ning tühjenduskraanid. Võreseadme paigalduse raames rajati

hoonele ühe akna asemele uks, et võimaldada võrejäätmete transporti.

• pumpla KPJ-3 – vahetati välja pumbad (2 tk).

33

2022. aastal uuendati reoveepumpla KPJ-29 elektripaigaldis.

2023. aastal rajati Lõokese tn reoveepumpla.

Reoveepumplate juhtimiseks on kasutusel täisautomaatne kaugjälgimis-juhtimissüsteem, mida

laiendati Läänemaa veemajandusprojekti raames. Juhtimine on koondatud reoveepuhasti

olmehoones paiknevasse juhtimiskeskusesse, kuhu tulevad signaalid ja info kõikidest HVV-le

kuuluvatest pumplatest.

Reoveepumplate kontroll-juhtimissüsteem on ajale jalgu jäänud ning vajab kaasajastamist,

protsessorid pärinevad aastast 1997. Olemasolev süsteem ei võimalda reoveepumplate

kaugjuhtimist (pumpade sulgemist, käivitamist), st avariiolukorras tuleb operaatoril kohale sõita.

Reoveepumplate kaugjälgimis-juhtimissüsteem tuleb uuendada ja üles ehitada samadel

põhimõtetel nagu veetöötlusjaamade jälgimis-juhtimissüsteem.

Rekonstrueerimist vajab KPJ-9 Tiigi tn.

Lokaalsed puhastusseadmed

Haapsalu Veevärk AS andmetel toimivad järgmised lokaalsed õli- või rasvapüüdjad:

• Lihula mnt, Kiltsi tee ja Tallinna mnt. tanklad;

• Est Trans Kaubaveod;

• sanatoorium Laine;

• Fra-Mare mudaravila;

• Taastusravikeskus;

• Kaubanduskeskus;

• Kastani kaubanduskeskus;

• Hotell Promenaad;

• Kuursaal;

• Müüriääre kohvik;

• Hiina toidu restoran;

• Kongo hotell;

• Wiedemanni Gümnaasium;

• jahtklubid;

• Rannarootsi keskus.

Nimetatud rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni koosseisu.

Haapsalu reoveepuhasti

Haapsalu reoveepuhasti valdajaks on AS Haapsalu Veevärk. Haapsalu reoveepuhasti valmis

algselt 1997. aasta detsembris. AS Eesti Projekt koostas 2000. aastal puhasti laiendamise projekti,

mis sisaldas reoveepuhasti bioloogilise fosfori- ja lämmastikuärastuse süsteemi ning liivaeraldust.

Puhastit laiendati 2000. aastal.

2001. aastal käivitus bioloogilise fosfori- ja lämmastikuärastuse protsessi modelleerimine Tallinna

Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi teadurite osavõtul. Puhastustulemust üritati

parandada olemasolevate aerotankide najal. Fosforiärastuseks rakendati kahte olemasolevat

34

eelsetitit ja see andis rahuldava tulemuse. Lämmastikuärastuseks kavandatud meetmed aga ei

olnud piisavad.

2003. aastal koostati Eesti Veevärk AS poolt teostatavusuuring, mis nägi ette traditsioonilise

reostuse ärastamise aeratsioonil põhineva lahenduse. 2006. aastal koostati projekt lämmastiku ja

fosfori bioloogiliseks ärastuseks ja projekteeriti ka muda mehaaniline veetustamine

tsentrifuugidel. Nimetatud tööd viidi ellu 2009. aasta lõpuks.

2011. aastal:

- rajati varjualune tugiainete hoiustamiseks ja konteiner-komposter;

- soetati muda komposteerimiseks kopp-laadur ja järelkäru;

- rekonstrueeriti reoveepuhasti nõrgveepumpla;

- rajati liivapüünistest ülevoolutorustik.

2017. aastal teostati järgmised tööd:

• eelpuhastushoone – hoonesse paigaldati uus purgimisvõre ja kemikaalimahuti (15 m3).

Eelpuhastushoone kõrval asuva vana kemikaalimahuti ja selle torustiku ning betoonaluse

demontaaž.

• anaeroobsed ja anoksilised mahutid (kokku 8 tk) – teostati mahuti betooni renoveerimine,

betoonist kandetalade vahetus ning korrigeeriti käigutee restide paigaldust. Mahutis olevatele

seguritele paigaldati tõstevintsi kinnituskoht.

• mudatihendid – täiendava kruvipumba ja liigmudatorustiku paigaldamine.

• settetahendushoone – paigaldati uus kruvipress ja polümeerisõlm. olemasolev DN50

veetorustik asendati DN90 veetorustikuga, katmaks uue seadme lisandumisel vajalikku

veevarustust.

2020. aastal rajati reoveepuhasti juurde 2 x 50 kW päikesepark ning vahetati elektrikaablid kuni

Haava tn 32. Päikesepark on võrguühendusega, omatarbimisest ülejääv elektrienergia suunatakse

börsihinnaga elektrivõrku.

Puhastusprotsess:

Reovesi juhitakse puhastile kahe pumpla kaudu:

- KPJ-1 - Haapsalust, Kiltsist, Paralepast, Valgeväljalt

- KPJ-8 - Uuemõisast

Reoveepuhastusjaamas on kasutusel mehaaniline, keemiline ja bioloogiline puhastustehnoloogia.

Mudatöötlemiseks on kasutusel mudatihendid, muda veetustamine ning järgnev komposteerimine.

Haapsalu puhastusprotsess algab eelpuhastusega Eelpuhastushoones paiknevad kahes

paralleelses liinis peenvõred. Võresid läbinud reovesi suunatakse liivapüünisesse (horisontaalse

vooluga aereeritav, põhjakraabiga kanal liivatasku ja liivapumbaga pulbi pumpamiseks liiva

separeerimisse) ja sealt edasi pumbakambrisse, milles on 2 pumpa ja millel abil pumbatakse

reovesi edasi bioloogilisse puhastusse. Liivapüünise järel on ka puhasti avarii-möödavool.

Eelpuhastushoone kõrval paikneb kemikaalimahuti, milles hoiustatakse PIX-115 kemikaali

(raudsulfaadi lahus) fosfori keemiliseks sadestamiseks. Kemikaali pump paikneb eel-

puhastushoones.

35

Bioloogiline puhastus baseerub aktiivmudaprotsessil. Puhastusprotsess algab anaeroobsete ja

anoksiliste mahutitega, selleks on kasutusel 80-ndatel rajatud eelsetitid. Kokku on mahuteid

(identsete mõõtudega, mahuga ca 375 m3/tk) 8 tk, mis paiknevad kahes paralleelses liinis (2x4).

Protsessiliin algab anaeroobse mahutiga (mahutis paiknevad segurid), kuhu suunatakse mahutite

ees paikneva jaotuskambri abil eelpuhastusest pumbatud reovesi. Samuti suunatakse ta-

gastusmuda järelsetititest anaeroobsetesse mahutitesse. Anaeroobsete mahutite maht on ca 2x375

m3=750 m3. Tekitatakse vajalikud tingimused bioloogiliseks tõhustatud lämmastikuärastuseks.

Mahutite segamiseks paiknevad igas mahutis kaks sukelsegurit.

Anaeroobsetest mahutitest voolab reovesi edasi anoksilistesse mahutitesse, kuhu suunatakse

aeroobsest protsessist ringlusmuda denitrifikatsiooniprotsessi läbiviimiseks. Denitrifikatsiooni

mahuteid on 6 tk, kokku maht 6x375=2 250 m3. Mahutite segamiseks paikneb igas mahutis

sukelsegur.

Edasi suundub reovesi aeratsioonimahutitesse, milles hoitakse aeroobsed tingimused puhurite ja

mahuti põhjas paikneva peenmull-aeratsiooni abil orgaanilise aine ja lämmastikühendite

oksüdeerimiseks. Mahutid on kahes liinis mahuga 2x725 m3.

Aeratsioonimahutist suubub reovesi edasi horisontaalset tüüpi järelsetititesse, mis on samuti kahes

liinis. Setitid on pikkusega 36,15 m, laiusega 5,95 m, sügavusega 4 m ja pindalaga 430 m2. Setitite

maht on 1 720 m3.

Järelsetititest voolab puhastatud vesi suublasse, setiti põhja settinud muda tagastatakse

anaeroobsetesse mahutitesse, liigmuda suunatakse kahte settetihendisse.

Heitvee eelvooluks on Haapsalu Tagalaht (KKR kood VEE3317030), mis kuulub reostustundlike

veekogude hulka. Haapsalu Tagalaht on ravimuda leiukoht, linna puhkeala, kalade kudemisala ja

rändlindude pesitsus- ning puhkeala. 2023. aastal oli heitvee vooluhulgaks 471 804 m3 ehk

keskmiselt ca 1293 m3/d. Lubatud vooluhulk on 840 000 m3/aastas. Vee-ettevõtte hinnangul ei

ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Suubla seisukord on rahuldav.

Purgimissõlm

Haapsalu linnast, praamlaevadelt ning maakonna ettevõtetest äraveetavate fekaalide purgimissõlm

asub linna reoveepuhastusseadmete eelpuhastushoones. Purgimissõlme keskmine vooluhulk

Qkesk=5 m3/h. Purgimissõlm ehitati 1997. a. reoveepuhastusseadme ühe elemendina ja on

tehniliselt heas korras. Reoveepuhastil vastuvõetud ja puhastatud reoveesette kogused on

alljärgnevad:

Tabel 4.5. Haapsalu reoveepuhastil vastuvõetud reoveesette kogused aastatel 2021-2023.

Reoveepuhasti

nimetus

Vastu võetud

reoveesette kogus

kokku (m3/a) 2021

Vastu võetud

reoveesette kogus

kokku (m3/a) 2022

Vastu võetud

reoveesette kogus

kokku (m3/a) 2023

Jõõdre biopuhasti 60 45 15

Mäemõisa (Panga) 30 15 45

Rannaküla puhasti 15 20 30

Variku puhasti 3 3 0

Nõva puhasti 40 70 100

Risti puhasti 140 450 550

Piirsalu puhasti 5 5 0

36

Kingu reoveepuhasti 230 400 600

Taebla 310 550 675

Sutlepa 20 15 0

Pürksi reoveepuhasti 35 30 30

Linnamäe 40 15 30

Kokku 928 1618 2075

Reoveepuhasti koormus ja puhastusefektiivsus

Reoveepuhasti projektparameetrid:

Haapsalu reoveepuhasti projekteeriti 1996.a võimsusele 22 000 inimekvivalenti, reovete

vooluhulgad:

- keskmine 7220 m3/d

- keskmine 300 m3/h

- arvutuslik (k=1,37) 410 m3/h

- arvutuslik maksimum 1350 m3/h

Reoveepuhastist väljuv heitvesi peab vastama järgmistele nõuetele (vastavalt veeloale nr

L.VV/330336):

BHT7 15 mg/l

Hõljuvained 15 mg/l

Nüld 15 mg/l

Püld 0,5 mg/l

KHT 125 mg/l

Nafta 1 mg/l

Ühealuselised fenoolid 0,10 mg/l

Kahealuselised fenoolid 15 mg/l

pH: 6-9

Andmed Haapsalu linna reoveepuhastist väljuva heitvee näitajate kohta 2023. aastal on esitatud

alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.6. Haapsalu reoveepuhasti heitvee näitajad ja tõhusus.

N äi

ta ja

S u

u ri

m l

u b

at u

d

si sa

ld u

s (m

g /l

)*

Ja an

u ar

V ee

b ru

ar

M är

ts

A p

ri ll

M ai

Ju u

n i

Ju u

li

A u

g u

st

S ep

te m

b er

O k

to o

b er

N o

v em

b er

D et

se m

b er

K es

k m

in e

S BHT7 220 260 480

V BHT7 15 4,1 2,9 4,3 4,4 4,8 3,9 4,5 2,1 1,6 1,4 3,5 5,2 3,6

Tõhusus 98,7 98,3 99,3

S Heljum 145 290 217,5

V Heljum 15 6 2 6 9 10 7 9 7,5 7 2 2 3 5,9

37

Tõhusus 98,6 96,9 97,3

S

Üldfosfor

7,7 9,2 8,5

V

Üldfosfor 0,50 0,57 0,15 0,29 0,24 0,3 0,26 0,22 0,43 0,15 0,42 0,42 0,28 0,31

Tõhusus 98.1 97,4 96,4

S Üld-

lämmasti

k

49 80 64,5

V Üld-

lämmasti

k 15 14 14 21 31 9,8 11 13 12 14 12 4,7 12 13,4

Tõhusus 71,4 61,3 79,2

S KHT 602 602

V KHT 125 37 41 52 50 56 52 49 44 38 39 40 49 45,6

Tõhusus 91,7 92,4

Lühendite selgitus: S – näitaja reoveepuhastisse sisenevas reovees, V – näitaja reoveepuhastist

väljuvas heitvees.

*vastavalt veeloale nr L.VV/330336

Settekäitlus

Haapsalu reoveepuhasti settekäitlus algab kahes liinis töötavate liigmudatihenditega, mis on 2x250

m3 mahuga ümarmahutid (d=7,5 m). Tihendatud sete pumbatakse kruvi-pumpade abil

settetahendushoonesse, milles paiknevad kahes liinis dekantertsentrifuugid. Olemas on ka

võimalus juhtida tihendatud sete avariiolukorras mudaväljakute settebasseini.

Tsentrifuugide abil viiakse sette kuivaine sisaldus ca 18% ning suunatakse seejärel edasisele

kompostimisele komposteerimisväljakul.

Reoveesetted

Reoveepuhastil toimub muda veetustamine tsentrifuugil, veetustatud mudatahese kuivaine

sisaldus on ca 20…21%. Veetustatud muda transportimiseks komposteerimisplatsile soetati 2012.

aastal nii järelkäru kui ka kopp-laadur. Komposteerimisplatsil rajati varjualune tugiainete

hoiustamiseks.

Tahendatud reoveesete (kuivaine sisaldus 18-22%) segatakse kompostimisplatsil tugiainega (nt

turbaga) ja töödeldakse bioloogiliselt aunades. Kompostimisplats on kaetud raudbetoonplaatidega

ja platsi alla on rajatud drenaaž, mille kaudu juhitakse nõrgvesi tagasi reoveepuhastusprotsessi

algusesse. Plats on ümbritsetud 0,7 m kõrguse betoonist plokkidest äärisega. Aunu segatakse

regulaarselt järelveetava aunasegajaga perioodil aprill kuni oktoober, et toimuks aereerimine ja

võimalike haigustekitajate hävimine. Kompostimisprotsess kestab 8-12 kuud. Mõõdetakse ka

aunade sisemist temperatuuri. Bioloogilise töötluse läbinud reoveesete viiakse kõrval asuvale

ladustamisplatsile.

Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht on 2000 tonni aastas.

HVV müüb Haapsalu linna piires, sh ka Uuemõisa, Paralepa, Kiltsi, kompostmulda.

38

Reoveepuhasti probleemid

- Komposteeritava mudakoguse kasvades jääb olemasolev komposteerimise plats kitsaks,

pikemas perspektiivis on vajalik kaaluda platsi laiendamise võimalusi;

- Seoses Euroopa Liidu asulareovee direktiivi karmistumisest johtuvate siseriiklike

regulatsioonide muutumisega ning kaasnevate täiendavate nõudmistega reoveepuhastusprotsessi

väljunditele (PFAS-ühendid, ravimijäägid) on eeldatavalt vajalikud täiendavad investeeringud

reoveepuhastisse.

Sademevee kanalisatsioon

Käesoleva ÜVK arendamise kavaga määratakse vee-ettevõtte tegevuspiirkonnas asuvad ja

avalikus huvis kasutatavad sademevee rajatised ühiskanalisatsiooni osaks. Ühiskanalisatsiooni

osaks määratud rajatisteks on avalikus huvides kasutatavad sademevee kraavid, sademeveetorud,

sh drenaažitorud, sademevee restkaevud, sademevee vaatluskaevud ning sademevee pumplad.

Ühiskanalisatsiooni osaks ei määrata:

• Põllumajandus- ja Toiduameti haldusalas olevaid maaparandussüsteeme;

• Transpordiameti kinnistutel või riigimaantee koosseeisus asuvaid rajatisi;

• kinnistu tarbeks spetsiaalset ehitatud sademevee rajatisi (sh avalikul tänaval/teel asuvaid,

kui avalikult kasutataval maal ei ole rajatisega ühendatud ühtegi avalikul teel asuvat

restkaevu);

• kaugkütte süsteemi drenaažitorustikke, äriühingutele/ettevõtetele kuuluvaid sademevee

rajatisi;

• ühiskanalisatsiooni osaks ei ole erakinnistutel olevad lokaalsed sademeveesüsteemid (sh

drenaažisüsteemid) ning looduslikud veekogud (ojad, jõed, järved, rannikumeri).

Piirkondades, kus puudub sademeveekanalisatsioon, on lahenduseks sademevee pinnasesse

immutamine.

Lahkvoolseid sademevee torustikke on rajatud põhiliselt Haapsalu linna territooriumil.

Piirkonniti on sademeveetorustikke rajatud ka teistes asulates.

Tabel 4.7. Sademevee lahkvoolsed torustikud

Asum/küla Sademeveetorustik jm Drenaaž jm Valgalasid tk

Haapsalu 23779 7160 11

Jõõdre 446 0 2

Panga 215 960 2

Paralepa 980 1325 6

Uuemõisa 4926 1245 5

KOKKU 30346 10690 26

Kaasaegseteks sademeveetorustikeks võib lugeda koos Karja tn rekonstrueerimisega rajatud

Karja-Kalda-Lahe-Wiedemanni tänava torustikku, Jaama ja Mulla tänavate sademeveetorustikke.

Sademeveetorustikud on rajatud Kastani tn elamupiirkonnas, Tallinna maanteel ja Tamme tänaval.

Sademevesi nimetatud kollektoritest juhitakse Randsalu ojja ja Haapsalu Tagalahte. Lisaks on

39

sademeveetorustikke rajatud ka Jaama, Kreutzwaldi, Suur-Liiva tänavate piirkonnas, kust

sademevesi juhitakse Haapsalu Eeslahte. Säilinud on ka üksikud sademevee väljalasud Väike-

Viikki. Suur osa sademeveetorustikest on rajatud ca 20...40 aastat tagasi. Vanemad torustikud on

amortiseerunud, kohati ka ummistunud.

Haapsalu linna sademevee eesvooludeks on Randsalu oja (maaparandussüsteemi eesvool MPS

kood 5033170300030, KKR kood VEE1105300), Asuküla peakraav (riigi poolt korrashoitav

ühiseesvool, MPS kood 5110540020000, KKR kood VEE1105400), Haapsalu Eeslaht ja Tagalaht

(KKR kood VEE3317030) ning Väike-Viik (KKR kood VEE2051460).

Asuküla peakraav (Jaama oja) voolab linna lääneosas madalas orus ja suubub raudteest läänes

Eeslahte. Randsalu oja voolab Haapsalu linna ja Uuemõisa piiril suubumisega Tagalahte.

Mõlemaid ojasid on süvendatud ja kohati on nad kujunenud magistraalkraavideks. Asuküla

peakraav on suhteliselt suure vooluhulgaga, siin otsest kinnikasvamise märki ei ole. Rannarootsi

keskuse rajamisega samaaegselt (2010) viidi läbi ka Randsalu oja puhastamine alates keskusest

kuni mereni. 2024. aastal rekonstrueeritakse Männiku teel asuv Jaama oja binokkeltruup, truubist

ülesvoolu puhastatakse oja voolusäng setetest koos kalda nõlvade profileerimisega ca 600 m

ulatuses. Oja vasakkalda nõlva kindlustamiseks paigaldatakse geokärg. Truubist allavoolu

korrastatakse kraavi nõlvad ning jalakäijate sild tõstetakse ümber risti kraaviga.

Haapsalu lahe ja suubuvate ojade veeseis oleneb oluliselt tuulte suunast. Valitsevate tuulte (edela-

, lääne- ja lõunatuuled) mõjul veeseis lahtedes tõuseb. 2005. a. jaanuaris ametlikke vaatlusi ei

tehtud, kuid ujutusjärgsete mõõtmiste tulemusel registreeriti EMHI poolt kõrgvee tasemeks 1,93

m. Sellega lähedasel tasemel oli lahe veetase ka 1967. a. Lisaks ülikõrgele veetasemele esineb ka

väga madalat merevee taset, mis on umbes 1 m madalam normaalsest.

Haapsalu linna piires on sademe- ja drenaažvee eesvooludena säilinud ka lahtisi, hooldamata

kraave (näiteks Raudtee tn kraav). Kraavid pikendavad sademevee kokkuvoolu aega, vähendavad

sademevee vooluhulkade tippusid, toimivad samal ajal sademevee puhastitena ja reguleerivad

pinnavee taset. Staadioni ja Õpetaja tn piirkonnas on endised tänavate äärsed lahtised kraavid, mis

olid drenaažvee eelvooludeks, elanike poolt suletud torudesse, seejuures pole tagatud torustike

kalded ja väljavoolud. Sellistes kohtades tekib nii kevadel lumesulamise kui ka sademeterikkal

perioodil probleeme liigveega.

Tabel 4.8. Sademevee kraavid

Asum/küla Kraavide pikkus jm Valgalasid tk

Haapsalu 9069 11

Jõõdre 1910 2

Panga 3980 2

Paralepa 4375 6

Uuemõisa 6040 5

KOKKU 25374 26

40

Tänavate rekonstrueerimise ja ka vee- ja kanalisatsioonitorustike ehituse järel tehtud tänavakatete

taastamise tulemusel on sageli vanemad krundid osutunud madalamaks tänavapinnast. Selle

tagajärjel koguneb kruntidele sademevesi.

Samuti on probleeme sademe- ja pinnasevete kogunemisega rannakvartalite piirkonda. Ranna

lähedal asuvaid krunte, haljasalasid ja tänavaid ohustab kohati ka allikaline pinnavesi (Kalda tn ja

Metsa tn piirkond).

Sademevee ärajuhtimise seisukohast probleemseks piirkonnaks on Õhtu-Kalda tn ja kergliiklustee

(tamm) vaheline kõrkjatega kaetud loduala, kuhu juhitakse sademevesi. Teetammis on lüüsid, mis

võimaldavad merevee madala seisu ajal suunata lodualalt vett merre. Rajatud tammi kõrgus ei ole

piisav ning merevee kõrgseisu ja tormide korral kandub merevesi üle tammi lodualale.

Lisaks eeltoodule lisanduvad probleemid, mis seotud üleujutustega.

Suurel hulgal sademe-, pinnase- ja drenaaživett satub eeskätt sademeveekanalisatsiooni

puudumise ja tänavakatete vajumise tõttu reoveekanalisatsiooni, mis tekitab tehnilisi probleeme ja

põhjendamatuid majanduslikke kulutusi reovete puhastamisel.

Haapsalu Linnavalitsuse tellimisel on 2008.a. valminud Posti tn sademeveetorustike tööprojekt,

kuid rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole seda ellu viidud.

2023. aastal rekonstrueeriti Haapsalu sademeveesüsteemide eesvoolud. Haapsalu linna

üleujutusriskide maandamise projekti raames rekonstrueeriti Kreutzwaldi, Kalda, Vee, Vaba,

Kõrkja, Kopli, Aia, Aiavilja, Haava ja Potisseppa tänava lõigus olemasolevad sademevee

kanalisatsiooni torustikud koos kaevudega. Lisaks rajati uued torustikud, millega laiendati

sademeveekanalisatsiooni süsteemi ala ning rajati uued ühendused neile kinnistutele, millel antud

piirkonnas sademevee kanalisatsiooni liitumise võimalus puudus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et olemasolev sademe-, pinnase- ja drenaažvete süsteem on

amortiseerunud ega vasta kaasaja nõuetele. Haapsalu olemasolevad sademeveesüsteemid vajavad

remonti ja hooldust.

Sademevee kvaliteet

Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse §-s 129, mille kohaselt

suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja vee erikasutuse keskkonnaloaga

(veeloaga) või kompleksloaga määratud heitkogustele. Veeluba on veeseaduse kohaselt

muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse suublasse saasteaineid ning kui suublasse juhitakse

sademevett jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt

ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Sademevee suublasse

juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks.

Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga määrata

vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos

vastava seirekohustusega. Muud määruse lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja

seirenõuded määratakse keskkonnaloas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Sademeveele

määrab loa andja suubla seire nõude üksnes juhul, kui on alust arvata, et ärajuhitav vesi omab mõju

41

suublaks oleva vee ökosüsteemile. Sademeveelase ei tohi põhjustada ka suplusvee

kvaliteedinõuetele mittevastavust. Kui sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta kehtestatud

keskmistele piirväärtustele, siis tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest

vastavalt keskkonnatasude seaduses sätestatu järgi. Vastavalt vee-erikasutusloale L.VV/330336

seirab AS Haapsalu Veevärk Haapsalu reoveepuhasti sademevee ülevoolu, milles määratakse üks

kord kvartalis heljumi ja Naftaproduktide kontsentratsioonid.

Haapsalu linnas sademeveekanalisatsiooniga kogutavat sademevett ei puhastata, va

bensiinijaamad, parklad, kus on kasutusel lokaalsed liiva-õlipüünised.

Valgalade kaardistamine

Käesoleva töö käigus kaardistati tiheasustusala sademeveesüsteeme valgalade põhiselt ning anti

igale valgalale hinnang 5 palli süsteemis:

5 - väga hea,

4 - hea,

3 - rahuldav,

2 - kesine;

1 - halb

Rahuldava ja halvema hinnanguid saanud sademeveesüsteemid linnaosade lõikes iseloomustab

alljärgnev tabel:

Tabel 4.9. Sademeveesüsteemide hinnangute koondtabel

Asum/küla Valgalasid

kokku

Halb Kesine Rahuldav

Haapsalu 11 0 5 2

Jõõdre 2 0 0 2

Panga 1 0 0 2

Paralepa 6 0 2 2

Uuemõisa 5 0 2 1

Lisa 1 sademevee joonistel on kajastatud sademeveesüsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist

vajavad lõigud. Perspektiivis on vajalik on koostada eelprojekti tasemel valgalade põhised

sademevee skeemid/projektlahendused. Skeemide koostamisel peab võtma arvesse vihmade

intensiivsuse suurenemist ning püüdma leida sademevee ärajuhtimiseks säästlikke ja kaasaegseid

lahendusi. Et tagada linnaliste piirkondade vastupidavus muutuva kliima tingimustes, on vajalik

tulevikus rohkem rakendada säästlikke sademeveesüsteeme. Vajalik on tagada

• sademevee käitlus sademete äravoolu tekkekohas, kinnistul (vihmavee kogumine ja

kasutamine, vett läbilaskev kate kõvakatte asemele)

• sademevee käitlus asukohas, s.o tänaval, uutes arenduspiirkondades (viibeala, tiik,

imbkraav, nõva)

• sademevee käitlus piirkondades, asumites (suuremad tiigid, märgalad).

42

Eeltoodu lahenduste rakendamisel on loodud looduslähedane sademeveesüsteem. See on

järjestikku toimivate sademeveelahenduste ahel, mis järkjärgult vähendab sademevee kogust ja

voolukiirust ning puhastab sademevett erinevatest saasteainetest (nt fosfori- ja

lämmastikuühendid, raskmetallid, heljum).

Piirkonda sobiva lahenduse valikul tuleb lähtuda olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast

ja pinnavormidest, olemasolevast taristust ja mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse

teostatavuse, võimalused ja tehnilise lahenduse.

Linna sademeveekanalisatsioon on puudulik ning vajab arendamist.

4.2. JÕÕDRE REOVEEKOGUMISALA: JÕÕDRE KÜLA

4.2.1. Ühisveevärgi rajatised

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Jõõdre külas varustab veega Jõõdre nr 3 puurkaev (VPJ), mis võtab vett Siluri veekompleksist.

Jõõdre puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2010. aastal: olemasolev tehnohoone lammutati,

puurkaev renoveeriti, uus veetöötlusjaam rajati varasema hoone kohale. Pumpla-veetöötlusjaam

rajati kergkonstruktsiooniga konteinertüüpi ehitisena. Enne uue sügavveepumba ja veetõstetoru

paigaldamist tehti puurkaevule puhastus-proovipumpamine. Pumbana on kasutusel LOWARA

8GS30T/B-L4C pump 3 kW, kuni 10 m3/h.

Jõõdre veetöötlusjaama võimsuseks on 5 m3/h (28 m3/d). Vee töötlemisel on kasutusel

üheastmeline täisautomaatne rauafiltrisüsteem Himifil (rauaärastus, aereerimine). Vesi juhitakse

läbi filtri puurkaevupumba poolt tekitatava rõhuga. Kõik puurkaevu teenindamiseks,

sügavveepumba töö automatiseerimiseks ja veevarustussüsteemi puhta vee andmiseks vajalikud

seadmed paiknevad veetöötlusjaamas. Seal asuvad puurkaev, veemõõdusõlm sulg- ja

reguleerarmatuuriga, veepuhastusseadmed, hüdrofoor ning elektri- ja automaatikaseadmed.

Puurkaevu ja veetöötlusjaama töö on täisautomaatne.

Puurkaev-pumplast lähtub neli vee väljundtorustikku, kõik väljundid on mõõdetud.

Tabel 4.10. Jõõdre puurkaev-pumpla

Pumpla asukoht ja

puurkaevu katastri nr

Vee-

horisont

Ehitamise

aasta

Keskmine pumbatud

vee kogus m3/d (2023)

Hinnang tehnilise

seisukorra kohta

Jõõdre VPJ, 9389 S 1975 14,7 Puurkaev-pumpla

tehniline seisukord

hea

Joogivee kvaliteet

Kõik Jõõdre küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Järgnevas tabelis on toodud värskeimad Jõõdre küla

ühisveevärgist võetud joogivee kontrolli analüüside tulemused.

43

Tabel 4.11. Jõõdre küla ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet

Piirsisaldus* Kortermaja, 14.09.2024

Elektrijuhtivus (μS/cm) 2500 744

Värvus (mg/l Pt)

Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta

3

Lõhn (lahjendusaste) 1

Maitse (lahjendusaste) 1

Hägusus (NHÜ) <1

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,2

Ammoonium (mg/l) 0,50 <0,05

Fluoriid (mg/l) 1,5 0,48

Raud (μg/l) 200 <30

Mangaan (μg/l) 50 <10

Kolooniate arv 22ºC (PMÜ/1

ml) Ebaloomulike muutusteta 15

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml) 0 0

Soole enterokokid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Terviseameti 29.12.2023 üldhinnangu alusel on Jõõdre küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Veetorustikud

Jõõdre külas on üks ühisveevarustuse süsteem, mis asub Haapsalu-Laiküla maanteest idapool.

Jõõdre puurkaev-pumpla teeninduspiirkonnas on veevõrgu kogupikkus 2 km. Torustikud

rekonstrueeriti 2009. aastal.

2021. aastal rajati Toome tn 5 veeliitumine, 2023. aastal ehitati veetorustikud Jõõdre tee 11.

Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjeveeallikana on Jõõdre külas kasutusel Kaupluse ees olev tiik, mille juures on

veevõtukaev.

4.2.2. Ühiskanalisatsiooni rajatised

Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepumplad

Jõõdre küla kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne ning koosneb vaid reoveekanalisatsioonist.

Jõõdre küla olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi moodustavad 2 reoveepumplat (sh üks neist

reoveepuhasti juures), isevoolsed ja survekanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Jõõdre

küla olemasoleva kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 3 km, sh survetorustikke on ca 0,6 km.

2023. aastal ehitati kanalisatsioonitorustikud Jõõdre tee 11.

44

Jõõdre reoveepuhasti

Jõõdre reoveepuhasti on rajatud 2009. aastal. Puhasti arvutuslik ööpäevane vooluhulk: Q=0,92

m³/h ja 22,0 m³/d.

Jõõdre küla paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Jõõdre reoveepuhastile suunatakse vaid

elanike olmereovesi.

Reovee puhastamiseks on kasutusel kaks EKOL-15 tüüpi seadet kogujõudlusega 30,0 m³/d.

Biopuhasti EKOL 15A on biorootori-tüüpi seade, kus biorootori pinnale kasvav biokile toimib

reostusainete lagundajana. Seade on jaotatud erinevateks tehnoloogilisteks osadeks: pumpla

kamber, eelselgiti, biorootor, järelselgiti, kamber muda säilitamiseks ja tihendamiseks.

Reovesi kogutakse puhasti korpusesse monteeritud pumpla kambrisse, kust see pumbatakse

eelselgitisse. Pump on varustatud ujukitega, millega sätestatakse pumba töörežiim: miinimum

nivoo-pump lülitub välja, töönivoo-pump lülitub sisse ja avariinivoo- kui töönivoo juures ei

rakendu töönivooujuk ja veetase kambris tõuseb avariinivooni. Pumpla olemasolu ühtlustab

puhastisse suunatava reovee kogust: tippajal kogutakse pumplasse reovett, mis doseeritakse

puhastisse kui vee juurdevool on väiksem. Sellega saavutatakse puhasti ühtlane koormamine.

Eelselgitis toimub reovee eelpuhastus. Eelselgiti alumises osas toimub väljasettinud muda

anaeroobne stabiliseerimine, tihenemine ning säilitamine.

Eelpuhastatud vesi liigub bioloogilise töötluse osasse, kus biorootoril kasvav biokile lagundab

vees leiduvaid reostusaineid. Biorootor kujutab endast trumlit, mis on täidetud suurt eripinda

omava plasttäidisega. Trummel on ca 40 % ulatuses uputatud puhastatavasse vette. Pöörlemisel

toimib see reovee segaja ja õhustajana ning biokilet moodustavate mikroorganismide kasvulavana.

Samuti toimub rootori samaaegse pöörlemisega muda tsirkulatsioon ning jääkmuda tagastus

eelselgitisse.

Bioloogilise puhastuse osast liigub tekkinud aktiivmudasegu järelselgitisse. Heitvesi voolab

seadmest välja ülevoolurenni kaudu.

EKOL 15A suudab puhastada reostust kuni 6,9 kgBHT7/d. Tippkoormuse vastuvõtmiseks on

olemas pumpla kamber (ca 3 m3). Puhastusseade võtab lühiajaliselt vastu kuni 30% suuremat

koormust ning koos pumpla kambriga on varu rajatava Jõõdre reovee puhastamise jaoks piisav.

Samas tuleb jälgida, et asula kanalisatsioonisüsteem oleks tihe ja sinna ei satuks sadevett.

Rekonstrueerimistööde käigus biotiike ei puhastatud, rajatud puhasti tagab kõikide heitveele

kehtivate nõuete täitmise järelpuhastuseta.

Tabel 4.12. Jõõdre reoveepuhasti heitvee analüüside tulemused.

Suurim

lubatud

sisaldus I KV 2023 II KV 2023 III KV 2023 IV KV 2023 I KV2024 II kv 2024

BHT 40 7,2 21 14 3,4 15 4,3

Heljum 35 6 31 8 2 22 3,1

Nüld 14 40 39 15 14 16

Püld 1,9 3,8 5,6 1,9 1,9 2,4

KHT 150 47 103 69 35 62 3,2

pH 6,9 7,6 7,5 7,5 7,2 7,6

45

Heitvesi juhitakse kraavi kaudu Jõõdre I maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood

5110590020060/002) ja sealt edasi Sinalepa peakraavi (ka Vätse kraav, KKR kood VEE1105900,

MPS kood 5110590020000/001), mis on reoveepuhasti suublaks. Sinalepa peakraav on riigi poolt

korrashoitav ühiseesvool.

Lubatud vooluhulk on 14 000 m3 aastas. 2023. aastal juhiti suublasse 4 869 m3 heitvett (mõõdetud),

mis moodustab ca 1/3 lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava

heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Suubla seisukord on rahuldav.

Jõõdre sademeveekanalisatsioon

Asfaltkattega teed, parklad jne on Jõõdre külas ilma äärekivideta ning sademevesi imbub üldjuhul

pinnasesse. Informatsioon Jõõdre küla korruselamute drenaaži kohta puudub, samuti ei ole infot

mahajäetud soojustrassi drenaaži kohta. Geodeetiliste mõõdistamisandmete alusel on Jõõdres vaid

ühel korruselamul drenaažtorustik, mis on ühendatud reoveekanalisatsiooni.

Amberi kinnistult Vanamõisa talli juurest algava kraavistiku kaudu juhitakse sademe- ja

lumesulamisvesi Jõõdre I maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 5110590020060/002) kaudu

Sinalepa peakraavi (MPS kood 5110590020000/001), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

Kraav paikneb peamiselt eraomandis maadel, biotiigi kinnistu (tunnus: 18401:001:0285) on

munitsipaalomandis. Ülejäänud väiksemad kraavid on seotud paari-kolme kinnistuga ning neist

immutatakse sademe- ja lumesulamisvesi pinnasesse. Kaebusi liigvee osas Jõõdres ei ole, va

jalgpalliplats, kuhu sademeterikkal ajal koguneb pinnavett.

Lahkvoolsete sademeveetorustike ja kraavide kogupikkus Jõõdre külas on toodud tabelites 4.8 ja

4.9.

4.3. PANGA REOVEEKOGUMISALA: PANGA KÜLA, SINALEPA KÜLA

4.3.1. Ühisveevärgi rajatised

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Panga reoveekogumisalal on kaks eraldiseisvat ühisveevarustussüsteemi:

1. Keskuse ühisveevarustussüsteem asub Parila-Kiideva maanteest põhjapool, korrusmajade

piirkonnas. Keskuse puurkaev-pumpla (VPJ-1, katastri nr 9941) varustab veega põhiliselt

korrusmaju. Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2009. aastal. Vana puurkaevuhoone lammutati,

puurkaev renoveeriti, paigaldati uus sügavveepump ja veetõstetoru. Pumbana on kasutusel KSB

UPA 100C-7/16, 2,2kW, 5,9 m3/h. Olemasoleva pumplahoone kohale rajati uus veetöötlusjaam

kergkonstruktsiooniga konteinertüüpi ehitisena. Keskuse veetöötlusjaama võimsuseks on 5 m3/h

(28 m3/d).

Vee töötlemiseks on kasutusel üheastmeline veetöötlusseade FEA 18 Himifil (rauaärastus,

aereerimine). Kõik puurkaevu teenindamiseks, sügavveepumba töö automatiseerimiseks ja

veevarustussüsteemi puhta vee andmiseks vajalikud seadmed paiknevad veetöötlusjaamas. Seal

asuvad puurkaev, veemõõdusõlm sulg- ja reguleerarmatuuriga, veepuhastusseadmed, hüdrofoor

ning elektri- ja automaatikaseadmed. Puurkaevu ja veetöötlusjaama töö on täisautomaatne.

2. Kooli ühisveevarustussüsteem asub Ridala Põhikooli piirkonnas. Olemasolev Kooli

puurkaev (VPJ-2) on rajatud 1959. aastal ning puurkaevu sügavuseks on 33,3 m. Puurkaevu

46

katastri nr on 9940. Puurkaev avab Siluri alumist veehorisonti, puurkaevu tootlikkus on 3,9 m3/h.

Puurkaev asub kooli staadionil, eraldi sanitaarkaitseala puudub. Kooli territoorium on ümbritsetud

piirdeaiaga.

2008.a. Kooli puurkaev-pumpla renoveeriti ja rajati veetöötlus. Vana puurkaev-pumpla hoone

lammutati. Kuna puurkaev asub Panga Põhikoolile projekteeritud spordiväljaku territooriumil siis

rajati puurkaevu pealisehituseks maa-alune päisekaev, mille kaas jääb spordiväljaku tasandile.

Puurkaevu suue on kindlustatud vastavalt nõuetele ning renoveerimistööde käigus tehti puurkaevu

puhastus-proovipumpamine.

Puurkaevu paigaldati uus sügavveepump SAER NP-C/16 (projektikohane töörõhk tootlikkusel 3.0

m3/h on H=7.3 bar). Sügavveepumba uputussügavus on 20 m. Staatiline veepind puurkaevus on

8.2 m. Veetõstetoruks on PE toru De40 mm.

Veetöötlusseadmed FEA 18 Himifil (vooluhulk max 8 m3/h) paigaldati koolimaja juurdeehituse

keldrikorrusele. Veekäitluseks on paigaldatud üheastmeline ühe filterpaagiga

kaaliumpermanganaadiga perioodiliselt regenereeritav täisautomaatne rauafiltersüsteem.

Rauaeraldusfilter on võimeline lisaks rauale vähendama veel joogivee mangaani- ja

väävelvesinikusisaldust. Vesi juhitakse läbi filtri puurkaevupumba poolt tekitatava rõhuga ning

sealt edasi veevõrku.

Veetöötlushoones asuvad ka veemõõdusõlm, 300 l hüdrofoor (Zilmet) ja puurkaevu pumba töö

juhtimiseks vajalikud automaatikaseadmed.

Kooli puurkaev ja veetöötlusjaam varustab veega kooli, lasteaeda, küla veevõrgu kaudu eramuid

ja puidutööstusega tegelevat ettevõtet (TREI Puidukabad).

Tabel 4.13. Panga küla puurkaev-pumplad

Jrk

nr

Pumpla nr

ja asukoht

Puurkaevu

katastri

nr;

veekiht

Ehita-

mise

aasta

Puur-

kaevu

passi

nr

Keskmine

pumbatud

vee kogus

m3/d

(2023)

Hinnang tehnilise seisukorra

kohta

1

Keskuse

puurkaev-

pumpla

VPJ-1

9941; S 1984 1116 20 Puurkaev-pumpla renoveeritud

2009.a. ja rajatud veetöötlus

2

Kooli

puurkaev-

pumpla

VPJ-2

9940;

S-O

1959 - 2,3 Puurkaev-pumpla renoveeritud

2008.a. ja rajatud veetöötlus

Käesoleval ajal on Panga-Sinalepa külas puurkaevusid, mis kuuluvad teistele valdajatele ning

nende puurkaevude vett kasutatakse vaid oma tarbeks (OÜ Kupas) ning need puurkaevud ei ole

ühendatud ühisveevarustussüsteemiga.

Puurkaev-pumplad, mis on tööst välja lülitatud (OÜ Kupas territooriumil), vajavad põhjavee kaitse

seisukohast lähtuvalt tamponeerimist.

47

Joogivee kvaliteet

Kõik Panga küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Järgnevas tabelis on toodud värskeimad analüüside

tulemused.

Tabel 4.14. Panga küla ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet

Piirsisaldus* Kortermaja, 14.09.2024

Elektrijuhtivus (μS/cm) 2500 959

Värvus (mg/l Pt)

Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta

3

Lõhn (lahjendusaste) 2

Maitse (lahjendusaste) 2

Hägusus (NHÜ) <10

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,3

Ammoonium (mg/l) 0,50 0,26

Fluoriid (mg/l) 1,5 0,96

Raud (μg/l) 200 <30

Mangaan (μg/l) 50 <10

Kolooniate arv 22ºC (PMÜ/1

ml) Ebaloomulike muutusteta 6

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml) 0 0

Soole enterokokid

(PMÜ/100 ml) 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Terviseameti 29.12.2023 üldhinnangu alusel on Panga küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Veetorustikud

Panga reoveekogumisala ühisveevõrgus on ca 3 km veetorustikke.

Veetorustikud vajavad ringistamist Kooli tn olemasolevast torustikust Parila-Kiideva tee kaudu

kuni olemasoleva torustikuni Kaevere teel.

Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjeveeallikana leiavad Panga-Sinalepa külas kasutamist tehisveekogud ja tuletõrjevee-

reservuaarid.

Panga külas on kolm tuletõrjeveemahutit, kõik saavad toite veevõrgust:

- Läänepoolseima 3-korruselise elamu, Panga 9, taga. Mahuti on töökorras;

- Endise katlamaja juures, Sinalepast Haeskasse viiva tee ääres. Andmed seisukorra kohta

puuduvad;

- Ridala Põhikooli õuel. Mahuti ei vasta nõuetele. Vajalik renoveerida või rajada uus.

48

4.3.2. Ühiskanalisatsiooni rajatised

Kanalisatsioonitorustikud

Panga reoveekogumisala kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne ning koosneb vaid

reoveekanalisatsioonist. Panga-Sinalepa olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi moodustavad kolm

reoveepumplat, isevoolsed ja survekanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti.

Panga reoveekogumisala olemasoleva kanalisatsioonitorustiku kogupikkus on 5,2 km, sellest on

kasutusel 4,0 km, sh 0,7 km survetorustikke ja 3,3 km isevoolseid torustikke. Torustikud on rajatud

aastatel 1965...1985. Olemasolevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on põhiliselt

asbesttsementtorudest, survetorustikud plasttorudest. Torustikud on halvas seisus, läbivad

kinnistuid, ei ole vettpidavad, jne ning seepärast vajab kogu olemasolev kanalisatsioonisüsteem

uuendamist.

Internaadi, Vaduma ja Spuuli kinnistutel puudub võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks.

Vajalik on rajada survekanalisatsioonitorustik, reoveepumpla ning isevoolne

kanalisatsioonitorustik liitumispunktidega Vaduma ja Spuuli kinnistute liitumiseks.

Mäemõisa (Panga) reoveepuhasti

Mäemõisa reoveepuhasti asub Panga küla läänepoolses osas. Reovesi pumbatakse puhastile

peapumplast (Mäemõisa KPJ-2). Panga reoveepuhastile suunatakse elanike olmereovesi, kohalik

lihatööstus ei tööta. Reoveepuhasti territoorium on ümbritsetud piirdeaiaga.

Panga küla reoveepuhastiks on aktiivmudatehnoloogial põhinev reoveepuhasti AS-AnaComb 300

(2 liini). Reoveepuhasti rekonstrueeriti 2012. aastal, rajati uus tehnohoone. Reoveepuhasti on ette

nähtud olmereovee puhastamiseks, puhasti parameetrid on järgmised:

• Q=2×45=90 m3/d;

• R=2×300=600 IE;

• Siseneva reovee kontsentratsioon CBHT7 kuni 400 mg/l.

Kompaktpuhasti AnaComb 300 kujutab endast kompaktset polüpropüleenmahutit, mis on

sisemiste vaheseinte abil jagatud erinevateks osadeks. Kompaktpuhasti koosneb eelsetitist,

anoksilisest tsoonist, anaeroobsest tsoonist ning järelsetitist.

• Eelsetitis toimub peenheljumi eraldumine väljasettimise teel, eelsetiti on jaotatud kaheks

kambriks. Eelsetiti täidab ka settemahuti funktsiooni. Mehaaniliselt puhastatud reovesi

voolab eelsetitist isevoolselt järgnevasse bioloogilise puhastuse ossa, mis jaguneb

anaeroobseks, anoksiliseks, aeroobseks ja järelsetiti osaks.

• Süsteemi anaeroobsesse ossa on paigaldatud biomassi kandjad, mille külge moodustub

kõrge kontsentratsiooniga biomass. Vesi jaotub ühtlaselt mahuti põhjale tänu

jaotussüsteemile ning voolab edasi läbi anaeroobse osa sektsioonide vaheldumisi ülalt ja

alt. Mahuti anaeroobne osa töötab termofiilses temperatuurivahemikus (8 –20°C). Seetõttu

ei vaja süsteem täiendavat soojust. Anaeroobses osas toimub 40...70% orgaanika

eraldamine ning raskeltlahustuvate ja toksiliste ühendite lagunemine. Puhasti anaeroobsest

osast voolab reovesi edasi anoksilisse ossa, kuhu suunatakse ka nitraadirikas ringlusmuda.

• Anoksilises osas toimub peamiselt lämmastikuärastus (denitrifikatsiooniprotsess, mille

käigus nitraadid muudetakse gaasiliseks lämmastikuks), kuid ka täiendav orgaanika

vähenemine. Biomassikandjat selles tsoonis ei ole, mahuti põhjas on kaks

49

jämemullaeraatorit, mille ülesandeks on reovee segamine. Kuna puhasti suubla on

reostustundlik, on tarvis kasutada fosfori keemilist ärastust. Fosfori eemaldamiseks

reoveest kasutatakse raud(III)sulfaadi lahust. Reovees lahustunud fosforiühendid seotakse

koagulandi sooladega, misjärel need settivad välja. Kemikaali doseeritakse anoksilise

kambri lõppu. Puhasti anoksilisest osast voolab reovesi isevoolselt aeroobsesse ossa.

• Aeroobses osas toimub reovee õhustamine ja segamine peenmullilise õhustussüsteemi abil

(EPDM materjalist õhustusmembraanidega). Aeratsioonitsooni ülaosas on täiendav

biomassikandja (plastraamide külge kinnitatud niidid). Aeroobses osas toimub lõplik

orgaanika eraldamine ning ammooniumlämmastiku nitrifikatsioon (hapendamine).

Õhustussüsteemi varustavad suruõhuga tehnohoones asuvad õhupuhurid. Puhasti

aeroobsest osast voolab aktiivmuda ja töödeldud reovee segu isevoolselt vertikaalsesse

järelsetitisse.

• Järelsetitis eraldub aktiivmuda töödeldud reoveest, vajudes setiti põhja. Järelsetiti põhjast

suunatakse aktiivmuda õhktõstuki abil anoksilisse ossa tagasi (tagastusmuda). Töödeldud

reovesi (heitvesi) voolab järelsetiti rennist puhasti äravoolutorusse. Järelsetiti pinnakihis

on kummalgi pool jämemullaeraator. Aeraatorid pannakse tööle käsitsi pinnamuda

eemaldamise ajaks (väljavool sellel hetkel puudub). Järelsetiti tsentraaltorus paikneva

õhktõstuki abil toimub settinud aktiivmuda juhtimine tagasi aeratsioonikambrisse. Sealt

pumbatakse liigmuda õhktõstuki abil eelsetitisse.

• Liigmuda (jääksete) juhitakse aeratsioonimahutist eelsetitisse, kus toimub sette

stabiliseerimine anaeroobsetes tingimustes. Liigmuda tekib reoveepuhastis ca 1 m³/d, st

muda tuleb eemaldada umbes kaks korda kuus. Muda eemaldamise kordade arv tuleneb

eelsetiti mahust ca 33 m³, millest 1/3 on mudamahuti. Mudaeemaldusperiood täpsustub

seadme ekspluatatsiooni käigus. Eemaldatud muda transporditakse lähimale settekäitlust

omavale reoveepuhastile.

• Reoveepuhastilt juhitakse heitvesi järelpuhastuseks biotiiki kogupindalaga 900 m2.

Biotiik puhastati setetest 2012. aastal.

• Biotiigist juhitakse reovesi regulaatorkaevu. Kaevus on kolmik, mille otsa paigaldatakse

vertikaalne toru – see toru reguleerib tiigi veetasapinda. Kolmiku teine ots lõppeb

kummikiilsiibriga. Siiber on tavaolukorras suletud, siibri avamisega saab tiigi tühjaks lasta.

• Regulaatorkaevust voolab vesi suublaks olevasse Varni peakraavi. Reoveepuhasti

rekonstrueerimisel puhastati kraav taimestikust 80 m ulatuses, tagamaks heitvee äravoolu

ning vältimaks üleujutuste tekkimise võimalust.

Tabel 4.15. Mäemõisa (Panga) reoveepuhasti heitvee analüüside tulemused.

Suurim

lubatud

sisaldus I kv 2023 II kv 2023 III kv 2023 IV kv 2023 I kv 2024 II kv 2024

BHT 25 3,3 8,8 1,4 11 4,8 4,5

Heljum 35 6 12 2 9 10 5

Nüld 60 9,2 15 13 36 29 26

Püld 2 0,22 0,33 0,98 1,3 0,41 0,36

KHT 125 49 56 38 55 38 29

pH 7,3 7,5 7,2 7,6 7,5 7,5

50

Heitvesi juhitakse väiksemate kraavide kaudu Valliotsa kraavi (maaparandussüsteemi eesvool

Keskuse MPS kood 5110570020010/002 Keskuse) ja sealt edasi Varni peakraavi (KKR kood

VEE1105700, MPS kood 5110570020000/001), mis on reoveepuhasti suublaks. Varni peakraav

on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

Lubatud vooluhulk on 20 000 m3 aastas. 2023. aastal juhiti suublasse 6 804 m3 heitvett (mõõdetud),

mis moodustab ca 1/3 lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava

heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Suubla on rahuldavas seisukorras.

Panga ja Sinalepa sademeveekanalisatsioon

Asfaltkattega teed, parklad jne on Panga ja Sinalepa külas ilma äärekivideta ning sademevesi

valgub haljasaladele ja imbub üldjuhul pinnasesse. Panga küla elamute ja hoonete ning

soojatorustike drenaaž juhitakse kraavidesse.

Panga küla osa sademevett juhitakse kraavide abil Varni peakraavi (KKR kood VEE1105700,

MPS kood 5110570020000/001, Varni peakraav, riigi poolt korrashoitav ühiseesvool) ja Sinalepa

peakraavi (ka Vätse kraav, KKR kood VEE1105900, MPS kood 5110590020000/001, riigi poolt

korrashoitav ühiseesvool) ning edasi vastavalt Topu (KKR kood VEE3318000) ja Matsalu lahte

(KKR kood VEE3323000).

Sinalepa küla Mustalepa kinnistult algab kollektoreesvool (MPS kood: 5033230200020/001

Sinalepa), millega juhitakse sademevesi Sinalepa peakraavi (MPS kood: 5110590020000/001

Sinalepa). Antud piirkonnast juhitakse sademevett ära ka kraavide abil. Haeska teest lõuna poolt

suunatakse sademevesi kraavistike abil Sinalepa peakraavi, Haeska teest põhja poolt Jürna kraavi

(MPS kood: 5110590020010/002 Ammuta I).

Mäemõisa piirkonna drenaaž vajab osaliselt rekonstrueerimist.

Lahkvoolsete sademeveetorustike ja kraavide kogupikkus Panga külas on toodud tabelites 4.8 ja

4.9.

51

5. INVESTEERINGUD

5.1 INVESTEERINGUTE ÜLDEESMÄRGID

Käesoleva ÜVK arendamise kavas käsitletakse ainult neid investeeringuid, mille väljaarendajaks

ning rahastajaks on vee-ettevõtte või linnavalitsus. Kõiki ülejäänud investeeringuid, mis

rahastatakse kinnisvaraarendajate poolt või liitumistasudest, ei kajastata käesoleva ühisveevärgi ja

–kanalisatsiooni arendamise kava investeeringute programmis. Arendusprojektide finantseerimine

toimub arendaja poolt.

Käesoleva arengukavaga käsitletava perioodi 2024-2036 investeeringutega peab olema tagatud:

• joogivee vastavus sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja

kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“;

• olemasolevatele elamutele tagatakse piisava survega nõuetele vastava joogivee kätte-

saadavus tarbimispunktis;

• reovee kogumine ja puhastamine määratud ning keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud

reoveekogumisalalt;

• suublasse juhitava heitvee vastavus keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“;

• sademevee kogumine ja ärajuhtimine linna tänavatelt.

ÜVK väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majandamine ja opereerimine, et

mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada riske keskkonnale.

Investeeringute teostamise ajalisel planeerimisel on arvestatakse nende prioriteetsusega.

Kui ÜVK tegevustega hõlmatud ala asub kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis, tuleb ehitust reguleeriv dokumentatsioon (ehitusteatis,

projekteerimistingimused, ehitusluba, detailplaneering) tulenevalt looduskaitseseaduse (edaspidi

kui LKS) § 14 lõikest 1 kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Kaitseala valitseja on LKS § 21 lõike

1 kohaselt Keskkonnaamet. LKS § 14 lõige 2 sätestab, et kaitstava loodusobjekti valitseja ei

kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või

kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitsealuste liikide osas on oluline, et kui nende liikide kaitseks

ei ole LKS § 48 järgi moodustatud püsielupaika, rakendub LKS § 48 lõike 4 kohaselt piiritlemata

II ja III kategooria kaitsealuse liigi elupaigas isendi kaitse.

Veekogude kalda ehituskeeluvööndisse uute ehitiste kavandamisel tuleb arvestada LKS § 38

sätestatud kitsendustega. LKS § 38 lõige 3 sätestab, et ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Veekogude ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld

kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –

rajatisele (alus LKS § 38 lõige 5 punkt 8) ning olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule

ja –rajatisele (alus LKS § 38 lõige 4 punkt 9). LKS §-s 38 sätestatud kalda ehituskeeluvööndi

nõuete järgimine ning erandi rakendamise õiguspärasuse väljaselgitamine ja kohaldamine on

kohaliku omavalitsuse pädevuses.

ÜVK arendamisel on vajalik arvestada maaparandusseadusest tulenevate piirangute ja

kohustustega, mis tagavad maaparandusehitiste ja –rajatiste korrashoiu ja toimimisvõime

52

(maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 47). Heit- ja sademevee juhtimine

maaparandussüsteemi eesvoolu või muusse maaparandussüsteemi rajatisse ei tohi kahjustada

maaparandussüsteemi toimivust ega maaparandussüsteemi rajatist. Kui heit- või sademevee suubla

ei suuda lisanduvat vett nõuetekohaselt vastu võtta, tuleb sellise tehnilise lahenduse kavandamisel

arvestada ka suubla vastuvõtuvõime suurendamiseks vajalike meetmetega. Kui suublaks on

maaparandussüsteemi rajatis, tuleb see MaaParS § 53 lõike 3 kohaselt huvitatud isiku kulul

rekonstrueerida maaparandussüsteemi rajatis ulatuses, mis on vajalik vee vastuvõtuvõime

täitmiseks.

Investeeringud teostatakse sõltuvalt finantseerimisallikatest ja -võimekusest vastavalt

prioriteetsusele järgnevate perioodide lõikes:

• Lühiajaline investeeringuprogramm (2024 – 2027);

• Pikaajaline programm (2028 – 2036).

Lühiajalise investeeringuprogrammi investeeringute esmasteks ülesanneteks on järgmised

tegevused:

• Liitumispunktide rajamine kinnistutele, kus puuduvad nõuetekohased ühendused

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga;

• Torustike rekonstrueerimine tänavatel samaaegselt linna poolt ette nähtud tänavate

rekonstrueerimisega;

• Torustike töid tehakse ühes lõigus üheaegselt.

Projektidest parema ülevaate andmiseks on Haapsalu linna ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks ette nähtud investeeringud jagatud nn

projektigruppidesse:

- puurkaev-pumplad ja veetöötlus;

- veetorustikud;

- kanalisatsioonisüsteem;

- reoveepuhastus ja settekäitlus;

- sademevesi;

- muud projektid.

5.2. INVESTEERINGUD AASTATEL 2024-2036

Kokku on aastatel 2024-2036 planeeritud Haapsalu linna ÜVK edasisse arendamisse

orienteeruvalt 10 269 000 eurot, millest 2 219 000 eurot investeeritakse lähema nelja aasta jooksul.

Tabel 6.1. Investeeringud aastatel 2024-2036

2024 2025 2026 2027 2028-2036

Investeeringud ÜVK

arendamisse

569 000 500 000 550 000 600 000 8 050 000

53

5.2.1 Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Haapsalu ühisveevõrgu puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaamad on tehniliselt heas seisukorras

ning puudub vajadus uute rajamiseks.

Haapsalu veehaarete kasutamisel tuleb arvestada üleujutustega kaasnevate riskidega. Puurkaevu

konstruktsioon üleujutuse riskipiirkonnas peab vältima merevee tungimise puurkaevudesse. Ka

kasutusel mitteolevate puurkaevude suudmed peavad olema hermeetiliselt suletud.

Tamponeerimist vajab PK-1 Haapsalu linnas.

5.2.2 Veetorustikud

Haapsalu linnas vajavad rekonstrueerimist veetorud (sh toorveetorustik) Tööstuse tn piirkonnas,

Tamme tn ja Kuuse tn korterelamute piirkonna veetorustik alates Tamme tn kuni Tööstuse VTJ-

ni, Lihula mnt alates Raudtee tn kuni Lihula mnt 24, Wiedemanni tn alates Saue tn kuni Lahe tn,

Jalaka tn alates Metsa tn kuni Niine tn, Suur-Lossi tn alates Neidude tn kuni Ehte tn, Mängu tn

kogu ulatuses, Uus tn kogu ulatuses, Tiigi tn koos harudega alates Tellisetehase tn, Lihula mnt

lõpp alates Kalmistu tn. Uuemõisas vajavad rekonstrueerimist veetorud Tallinna mnt-l Lossi tn

kuni Tennise tn.

Torustike rekonstrueerimise tulemusena paraneb veekvaliteet linnas, suureneb võrgu töökindlus,

vähenevad veekaod. Koos veetorustike rekonstrueerimisega vahetatakse välja ka

liitumistorustikud ning rajatakse kaasaja nõuetele vastavad liitumispunktid.

Veevõrgu töökindluse tõstmiseks on enamus tupikvõrke ühendatud ringvõrguks. Siiski on jäänud

mõned tupiktorustikud, mis on ette nähtud ringistada. Ringistamise eesmärgil on vajalik rajada:

• veetorustik Lihula mnt lõpu olemasolevast torustikust kuni Kullerkupu tn olemasoleva

toruni;

• Uuemõisa külas Lõunakaare teel Rannarootsi tee 1 kinnistu juures olemasolevast

torustikust kuni Uuemõisa VTJ lähtuva torustikuni;

• Bürgermeistri holmil;

• Lihula mnt 24 kinnistu kõrval olemasolevast torustikust kuni Kullerkupu tn torustikuni;

• Seedri tn 4 kõrval olemasolevast torustikust kuni Männi tee ja Uuemõisa küla Lõunakaare

tee olemasoleva torustikuni;

• Holmi kalda torustikud lõigus Holmi kallas 18 kuni Holmi kallas 20a olemasoleva

torustikuni;

• Tulbi põik ja Lõokese põik veetorustikud;

• Panga külas Käevere tee – Kooli tn.

Rajatavad uued ning rekonstrueerimist vajavad veetorustikud on esitatud Lisa 1 joonistel.

Lõplikud rekonstrueeritavate ja rajatavate torustike mahud aastatel 2024-2027 määratakse

kindlaks lähtuvalt võimalikest finantseerimisallikatest ja -võimalustest.

5.3.3. Reoveepumplate rekonstrueerimine ja rajamine

Reoveepumplatest on vajalik rekonstrueerida:

- reoveepumpla KPJ-9, mis on ehitatud 1980.a. Pumpla on eelvooluks kogu Paralepa-Kiltsi

piirkonnale. Pumplas on varasemalt vahetatud pumbad ja tehniline seis on hea. Vahetamist vajab

54

survetorustiku armatuur (siibrid, tagasilöögiklapid). Pumpla hoone vajab kapitaalset remonti.

Rajada pumpla kinnistule väravaga piirdeaed ja korrastada juurdepääsutee;

- reoveepumpla KPJ-8: vajalik on teostada tööd, mis jäid Läänemaa veemajandusprojekti raames

tegemata (sh reoveepumba vahetus, kütte-ventilatsioonitööd, elektritööd, piirdeaia rajamine,

juurdepääsutee korrastamine jm).

- reoveepumpla KPJ-1 puhul vajab rekonstrueerimist ülevoolutorustik suublasse, mida võib vaja

minna avariiolukorras. Teadaolevalt on see torustik tugevalt ummistunud ning kasutuskõlbmatu.

Lisaks on vajalik kaasajastada reoveepumplate kaugjälgimise- ja juhtimissüsteem. 1997.a. rajati

kogu Haapsalu Veevärk AS teeninduspiirkonna reoveepumplate kontroll-juhtimissüsteem.

Nimetatud süsteem võimaldab kõik reoveepumplaid nii jälgida kui nende tööd juhtida keskusest,

mis paikneb reoveepuhasti olmehoones. Olemasolev süsteem vajab kaasajastamist

Panga külas on vajalik rajada reoveepumpla Internaadi, Vaduma ja Spuuli kinnistutele

ühiskanalisatsiooni liitumispunktide rajamisel.

5.3.4. Reoveetorustike rekonstrueerimine ja rajamine

Haapsalu linnas vajavad rekonstrueerimist isevoolne kanalisatsioonitorustik Mulla tänaval kogu

ulatuses ja Kuuse tänaval lõigus Lihula mnt kuni Kuuse tn 15, Pihlaka tn kogu ulatuses, Metsa tn

lõigus Vaba tänav kuni Nurme tänav, Niine tänav lõigus Tallinna mnt kuni Haava tn. Lisaks vajab

rekonstrueerimist survekanalisatsioonitorustik KPJ-5 ja KPJ-9 vahel.

Lao tn piirkonnas on ette nähtud kanalisatsiooniga liitumise võimaluse väljaehitamine

liitumisvõimaluseta kinnistutele. Vahtra tn on ette nähtud isevoolse kanalisatsioonitorustiku

rajamine lõigus Jalaka tn kuni Tallinna mnt 35.

Rekonstrueeritavad ja rajatavad reovee isevoolsed ja survetorustikud on esitatud Lisa 1 joonistel.

Lõplikud rekonstrueeritavate ja rajatavate torustike mahud aastatel 2024-2027 määratakse

kindlaks lähtuvalt võimalikest finantseerimisallikatest ja -võimalustest.

5.3.5. Reoveepuhasti ja settekäitlus

Seoses Euroopa Liidu asulareovee direktiivi karmistumisest johtuvate siseriiklike regulatsioonide

muutumisega ning kaasnevate täiendavate nõudmistega reoveepuhastusprotsessi väljunditele

(PFAS-ühendid, ravimijäägid) on eeldatavalt vajalikud täiendavad investeeringud Haapsalu

reoveepuhastisse.

Komposteeritava mudakoguse kasvades jääb olemasolev komposteerimise plats kitsaks, pikemas

perspektiivis on vajalik kaaluda komposteerimisplatsi laiendamise võimalusi.

Lühiajaline programm

Juhul, kui Euroopa Liidu asulareovee direktiivi nõuded karmistuvad ning linnade

reoveepuhastitele seatakse täiendavad nõuded reoveepuhastusprotsessi väljunditele nt. PFAS-

ühendite või ravimijääkide jm. osas, siis toob see kaasa lähiaastatel täiendavad investeeringud

reoveepuhastisse. Sobiv tehnoloogia ning reoveepuhastisse tehtavad investeeringud selgitatakse

välja lähtuvalt seatud nõuetest.

55

Pikaajaline programm

Komposteerimisplatsi laiendamine ja varjualuse rajamine kompostmulla kuivana hoidmiseks:

Kompostimise korraldamine eeldab pikemas perspektiivis lisaks komposteerimisväljaku

laiendamist ning näiteks selle osalist katusega katmist. Komposteerimisväljaku laiendamise

vajadus võib kerkida päevakorda juhul, kui oluliselt suureneb Haapsalu reoveepuhastil käideldava

muda kogus (väikepuhastitelt juurdeveetav toormuda).

6. FINANTSANALÜÜS

6.1.Finantsanalüüsi eesmärk

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest

(sh nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist). Prognoosi täpsuse määrab analüüsi

aluseks olevate andmete kvaliteet.

Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted:

• esitada Haapsalu Veevärk AS-i teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

kaetud piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis

kajastaks nii olemasoleva taristu ekspluatatsiooni kui ka arengukava

investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate investeeringute mõju;

• finantsprognoosides võetakse aluseks Konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende

kujundamise põhimõtted on järgmised: (1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid

jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse; (2) tööstustele ja asutustele

kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi; (3) tariifidest saadavast tulust

saavutatakse iga-aastaselt veemajanduskulude katmine, omakapitali kulumi katmine ning

põhjendatud kapitali tulukus.

Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua,

millisel moel suudab kohalik vee-ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri

jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.

6.2. Finantsanalüüsi metoodika

Käesoleva finantsanalüüsi peamine eesmärk on välja arvutada projekti finantstulemuste näitajad

infrastruktuuri omaniku vaatepunktist. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuivõrd

projekti puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda

infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades planeeritavaid

investeeringuid ja tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani.

6.3. Finantsanalüüsi põhieeldused

Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandi poolseid eeldusi ning sätteid

finantsanalüüsi läbiviimisel. Juhul, kui nimetatud dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks

vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende eelduste väljatöötamisel avalikele

infokogudele (Statistikaameti andmebaas, Rahvastikuregister jm.), vee-ettevõtte andmetele,

olemasolevatele arengukavadele. Finantsanalüüs hõlmab Haapsalu Veevärk AS-i praegust ja

56

prognoosiperioodi veemajandustegevust. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel

organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning kantakse

vastavad kulutused. Lähtutakse Haapsalu Veevärk AS-i olemasolevatest andmetest, mida on

korrigeeritud lähtuvalt konsultandipoolsetest soovitustest. Samuti on aluseks insener-tehnilised

eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket

ning tegevusnäitajate muutumist.

Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetme määruse juhendile võetakse majandus- ja

finantsanalüüsi koostamisel aluseks tarbijahinnaindeks.

Käesolevas töös on 2023-2036 aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt

Rahandusministeeriumi poolt 2024. a sügisel väljastatud pikaajalistele prognoosidele.

Tabel 6.1. Makromajanduslike indikaatorite dünaamika

Aasta 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036

Tarbija-

hinna-

indeks 3.8% 5.0% 3.2% 2.3% 2.2% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0%

Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2024 sügis

Varade kulumimäär. Olemasoleva sihtfinantseeringuvälise põhivara kulumi osas on

prognoosiperioodil arvestatud kulumiga, milline on sarnane näitaja 2024.a ettevõtte veeteenuse

hinda arvestatava kulumi prognoosile (0,345 mln eurot). Alates 2024.aastast tehtavate

investeeringute osas on arvestatud kulum vastavalt ettevõtte sihtfinantseeringuvälise põhivara

kaalutud keskmisele kulumimäärale (3.7%). Seejuures on arvestatud, et investeeringu

kulumiarvestus algab investeeringu tegemisele järgneval aastal.

ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti pikkusega 13

aastat, mis hõlmab prognoosiperioodi 2024-2036. Tegevuskulude arvestusel on kasutatud

baasaastana 2023. aasta näitajaid. Edasised finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2023. aasta

hinnatasemetest ning edasisest tarbijahinnaindeksi mõjust kulude kasvule. Viimaks

finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu

määraga. Arvutused on esitatud eurodes.

6.4.Nõudlusanalüüs

Tarbimismahtude osas on eeldatud, et teeninduspiirkonna veetarbimise ja

ühiskanalisatsiooniteenuse müügimahud püsivad prognoosiperioodil 2023. aasta ehk baasaasta

tasemel. 2023. aastal oli müügimaht ettevõtte teeninduspiirkonna joogivee osas 596 tuh m3 ning

ühiskanalisatsiooniteenuse osas 573 tuh m3.

Elanike ühiktarbimise osas on eeldatud, et teeninduspiirkonna elanike ühiktarbimine

prognoosiperioodil on 70 l/p/in.

6.4.1. Opereerimiskulude eeldused

Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud

Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või

reoveepuhastusmahud) on järgmised: elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee

puhastamisele, keskkonnakulud: veeressursi maks, heitvee saastetasu, kulud kemikaalidele.

57

Müügivälise vee osakaal on eeldatud püsima prognoosiperioodil konstantsel 2023.a tasemel

(11,4% toodetud veest). Reoveepuhastitesse jõudva reovee kogus on prognoosiperioodil

arvestuslikult võrdsustatud tarbijate reoveekogusega, seega on eeldatud, et infiltratsioon ja

väljalekked reoveetorustikest tasakaalustavad teineteist.

Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega

Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud,

ühisveevärgi remondi-ja hoolduskulud, reoveekogumise ja -käitluse remondi-ja hoolduskulud,

masinapargi hoolduskulud , administratiivkulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste

finantsprognoosidena lisas 3 „Veemajanduse tulude, kulude, teenusekulukuse ja rahavoo analüüs“.

6.4.2. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus

Tulude eeldused. Tulude prognoosimisel on baasiks tegevuskulusid, omakapitali kulumit katvad

ning Konkurentsiameti poolt seatud varade tulusust tagavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste

tariifid. Prognoostariifid on arvutatud alates 2025.aastast. 2024.a osas on lähtutud eeldusest, et

kehtivad olemasolevad tariifimäärad. Pikaajalised tariifiprognoosid ning nendega kaasnev

kulukus leibkonnaliikme sissetulekule on esitatud lisas 3.

Opereerimisest teenitavad tulud on esitatud finantsprognoosi osana lisas 3.

Finantsanalüüsis arvestatakse, et teenitud tuludega (tariifitulud, muude teenuste tulu) oleks alates

2025.a võimalik katta veemajanduse tegevuskulud ning ettevõtte veemajanduse

sihtfinantseeringuväline omakapitali kulum, samuti tagada omakapitalile tulukus

konkurentsiameti poolt kehtestatud tulukusmäära kohaselt.

Veemajandusteenuste kulukuse eeldused. Veemajandusteenuste kulukuse prognoosimisel on

arvestatud leibkonnaliiknme maakonnapõhise sissetulekuna Statistikaameti andmeid, mille

kohaselt oli 2022.a Lääne maakonna elaniku ekvivalentnetosissetulek kuus 923,3 eurot

(Statistikaameti andmebaas: tabel ST08). Edasiste aastate vastava näitaja muutumine on seatud

sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muutusest. Teenuse kulukus päevasel ühiktarbimisel 70 l/in oleks

2024.a 0,82%. Teenuse kulukust on eeldatud prognoosiperioodi aastatel kasvama, tulenevalt

veemajandussüsteemide investeeringute vajadusest, ulatudes prognoosiperioodi lõpus tasemeni

0,98%, mis on mõneti kõrgem prognoosiperioodi algtasemest. Tuleb arvestada, et teenuse hinnad

AS Haapsalu Veevärk teeninduspiirkonnas on paika pandud tingimustes, kus ÜVK arengukava

koostamise juhendi kohaselt teenushindadesse on arvestatud investeeringute tegemine

prognoosiperioodil ilma sihtfinantseeringuteta (s.t ilma toetusteta Keskkonnainvesteeringute

Keskuse või EL struktuurifondide poolt). Juhul, kui investeeringute katmisel kaasatakse

sihtfinantseeringud, oleks teenuse kulukuse tõus tarbijate jaoks väiksem.

6.5.VEEMAJANDUSINVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE

Haapsalu Veevärk AS-i teeninduspiirkonnas toimuks investeeringute finantseerimine järgmise

finantseerimisskeemi kohaselt:

• vee-ettevõtte tariifidest kogutavate omavahendite kasutamise kaudu, seda vahemikus 75-

100% investeeringute maksumusest. Selline skeem kehtiks kuni aastani 2026, mil eeldatav

investeeringuvajadus kaetaks investeeringud omavahenditest - edasistel aastatel kasutataks

58

lisaks ka laenu. 2024.aastal on vaja kasutada investeeringute katmiseks eelnevatel aastatel

kogutud kapitalireservi suurusjärgus 0,2 mln eurot.

• Ülejäänud aastatel oleks võimalik katta investeeringud või omaosalus vee-ettevõtte poolt

võetavate laenude kaudu. Laenudega finantseeritakse osa investeeringutest, laenudega

finantseerimise osakaaluks on eeldatud alates 2027. aastast 25% investeeringute

maksumusest, Laenukulude arvestusel on eeldatud, et laenud võetakse põhiosa

tagasimakseperioodiga 10 aastat, põhiosa tagasimaksed algavad investeeringule järgneval

aastal ning intressimääraks on 5% (sisaldades nii EURIBOR-i baasintressina kui ka

laenumarginaali);

Investeeringute finantseerimisel kalkuleeritud investeeringute finantseerimisskeemi

rakendades täidetaks igal prognoosiperioodi aastal minimaalse laenukattekordaja nõue (nõutav

miinimum 1,2) ning veemajanduse rahavood oleks igal aastal alates 2025.aastast positiivsed.

Laenukattekordaja, rahavoo prognoos ning finantseerimisjaotuse arvestus sisalduvad lisas 3.

59

LISAD

Lisa 1. Joonised:

VVK-001 Haapsalu linna veevarustuse plaan

VVK-002 Uuemõisa aleviku veevarustuse plaan

VVK-003 Haapsalu linna kanalisatsiooni plaan

VVK-004 Uuemõisa aleviku kanalisatsiooni plaan

VVK-005 Haapsalu linna sademevee plaan

VVK-006 Uuemõisa aleviku sademevee plaan

VVK-007 Jõõdre küla veevarustuse plaan

VVK-008 Jõõdre küla kanalisatsiooni plaan

VVK-009 Panga küla veevarustuse plaan

VVK-010 Panga küla kanalisatsiooni plaan

VVK-011 Panga küla sademevee plaan

VVK-012 Jõõdre küla sademevee plaan

Lisa 2. Haapsalu linna sademeveesüsteemide valgalad

Lisa 3. Finantsprognoos

HAAPSALU LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2024-2036

Tellija: Haapsalu linnavalitsus

Koostaja: Europolis OÜ

TARTU 2024

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5

2. ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ....................... 6

2.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................................... 6

2.1. Veemajanduskava ........................................................................................................... 7

2.2. Haapsalu linna arengukava ja üldplaneering .................................................................. 8

2.3. Vee erikasutuse keskkonnaload ...................................................................................... 9

2.4. Läänemaa kliima- ja energiakava ................................................................................... 9

2.5. Reoveekogumisalad ja purgimine ................................................................................. 10

3. KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ............................... 11

3.1. KESKKOND................................................................................................................. 11

3.1.1. Lühiülevaade ......................................................................................................... 11

3.1.2 Pinnakate ja hüdrogeoloogia ................................................................................. 12

3.1.3 Põhjavesi ............................................................................................................... 13

3.1.4 Pinnavesi ............................................................................................................... 14

3.1.5 Tehiskeskkond ...................................................................................................... 16

3.2 Sotsiaalmajanduslikud näitajad ..................................................................................... 18

3.2.1 Elanikkond ............................................................................................................ 18

3.1.2. Vee-ettevõtlus ....................................................................................................... 19

4. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI RAJATISED ........................................ 20

4.1. HAAPSALU REOVEEKOGUMISALA: HAAPSALU LINN, UUEMÕISA ALEVIK,

PARALEPA ALEVIK, UUEMÕISA KÜLA, KILTSI KÜLA, VALGEVÄLJA KÜLA ........ 20

4.1.1. Ühisveevärgi rajatised ........................................................................................... 20

Puurkaevud ja joogiveepumplad ........................................................................................... 20

Veetöötlus, reservuaarid ja II-astme pumplad ...................................................................... 23

Joogivee kvaliteet.................................................................................................................. 27

Ühisveevõrk .......................................................................................................................... 29

Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................................. 30

4.1.2. Ühiskanalisatsiooni rajatised ................................................................................ 31

Kanalisatsioonitorustikud ..................................................................................................... 31

Kanalisatsioonikaevud .......................................................................................................... 32

Reoveepumplad ..................................................................................................................... 32

Lokaalsed puhastusseadmed ................................................................................................. 33

3

Haapsalu reoveepuhasti ........................................................................................................ 33

Purgimissõlm ........................................................................................................................ 35

Reoveepuhasti koormus ja puhastusefektiivsus .................................................................... 36

Settekäitlus ............................................................................................................................ 37

Reoveepuhasti probleemid .................................................................................................... 38

Sademevee kanalisatsioon .................................................................................................... 38

Valgalade kaardistamine ....................................................................................................... 41

4.2. JÕÕDRE REOVEEKOGUMISALA: JÕÕDRE KÜLA .............................................. 42

4.2.1. Ühisveevärgi rajatised ........................................................................................... 42

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus ........................................................................................... 42

Joogivee kvaliteet.................................................................................................................. 42

Veetorustikud ........................................................................................................................ 43

Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................................. 43

4.2.2. Ühiskanalisatsiooni rajatised ................................................................................ 43

Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepumplad ........................................................................ 43

Jõõdre reoveepuhasti ............................................................................................................. 44

Jõõdre sademeveekanalisatsioon .......................................................................................... 45

4.3. PANGA REOVEEKOGUMISALA: PANGA KÜLA, SINALEPA KÜLA ................ 45

4.3.1. Ühisveevärgi rajatised ........................................................................................... 45

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus ........................................................................................... 45

Joogivee kvaliteet.................................................................................................................. 47

Veetorustikud ........................................................................................................................ 47

Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................................. 47

4.3.2. Ühiskanalisatsiooni rajatised ................................................................................ 48

Kanalisatsioonitorustikud ..................................................................................................... 48

Mäemõisa (Panga) reoveepuhasti ......................................................................................... 48

Panga ja Sinalepa sademeveekanalisatsioon ......................................................................... 50

5. INVESTEERINGUD ........................................................................................................... 51

5.1 Investeeringute üldeesmärgid ....................................................................................... 51

5.2. Investeeringud aastatel 2024-2036 .................................................................................... 52

5.2.1 Puurkaev-pumplad ja veetöötlus ........................................................................... 53

5.2.2 Veetorustikud ........................................................................................................ 53

5.3.3. Reoveepumplate rekonstrueerimine ja rajamine ................................................... 53

5.3.4. Reoveetorustike rekonstrueerimine ja rajamine .................................................... 54

4

5.3.5. Reoveepuhasti ja settekäitlus ................................................................................ 54

6. FINANTSANALÜÜS ......................................................................................................... 55

6.1. Finantsanalüüsi eesmärk ............................................................................................... 55

6.2. Finantsanalüüsi metoodika............................................................................................ 55

6.3. Finantsanalüüsi põhieeldused ....................................................................................... 55

6.4. Nõudlusanalüüs ............................................................................................................. 56

6.4.1. Opereerimiskulude eeldused ................................................................................. 56

6.4.2. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus ............................................................ 57

6.5. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine .............................................................. 57

Lisad:

Lisa 1. Joonised:

VVK-001 Haapsalu linna veevarustuse plaan

VVK-002 Uuemõisa aleviku veevarustuse plaan

VVK-003 Haapsalu linna kanalisatsiooni plaan

VVK-004 Uuemõisa aleviku kanalisatsiooni plaan

VVK-005 Haapsalu linna sademevee plaan

VVK-006 Uuemõisa aleviku sademevee plaan

VVK-007 Jõõdre küla veevarustuse plaan

VVK-008 Jõõdre küla kanalisatsiooni plaan

VVK-009 Panga küla veevarustuse plaan

VVK-010 Panga küla kanalisatsiooni plaan

VVK-011 Panga küla sademevee plaan

VVK-012 Jõõdre küla sademevee plaan

Lisa 2. Haapsalu linna sademeveesüsteemide valgalad

Lisa 3. Finantsprognoos

5

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab Haapsalu linna asumeid.

Ühisveevärgi ning -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi: ÜVK kava) koostatakse

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt vähemalt 12 aastaks. ÜVK kava on dokument,

mille peab heaks kiitma Haapsalu linna volikogu. Selle alusel toimub veemajanduse valdkonna

arendamine Haapsalu linnas. Sademeveesüsteemid on Haapsalu linnas määratud ÜVK osaks.

ÜVK kavas on välja toodud tegevused aastatel 2024-2036, mis on vajalikud ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning

seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Projektide prioriteetsusest lähtuvalt ja omafinantseeringu

leidmise võimalustest, on tegevused jaotatud kahte etappi:

• lühiajaline investeeringuprogramm 2024-2028;

• pikaajaline investeeringuprogramm 2029-2036.

Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostatakse vastavalt nende prioriteetsusele,

lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist,

kasust piirkonna elanikele ning looduslikule seisundile.

Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse.

Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks vähemalt 12 aastat.

Täiendatud kava tuleb volikogu poolt uuesti kinnitada.

6

2. ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

2.1. OLULISEMAD RIIGISISESED ÕIGUSAKTID

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamine on seotud ja tugineb järgmistele

põhilistele õigusaktidele:

1. kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

2. veeseadus;

3. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;

4. jäätmeseadus;

5. keskkonnatasude seadus;

6. planeerimisseadus;

7. ehitusseadustik;

8. maaparandusseadus;

9. keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

10. looduskaitseseadus;

11. keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

12. keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde

sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti

kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“;

13. keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu

või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise

ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,

ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha

kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,

puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu

andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu

lammutamise teatise vormid“;

14. keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise

ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;

15. sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning

analüüsimeetodid“ (edaspidi määrus nr 61);

16. keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi

piirväärtused“;

17. keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise

kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi

määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks

kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse

läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning

taustataseme määramise põhimõtted“;

18. keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-

, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

7

2.1. VEEMAJANDUSKAVA

Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva

vesikond. Haapsalu linn asub Lääne-Eesti vesikonnas.

Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad ja

veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav meetmeprogramm kinnitati 07.10.2022

käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna - ja põhjavee vähemalt

hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine1.

Vee-ettevõtjate roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh

komplekslubade) tingimuste täitmine.

Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks on vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine. Veesektor

peab suutma täita joogivee ja asulareovee puhastamise direktiive ka pikas perspektiivis.

Lisaks on kohaliku omavalitsuse rolliks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja

reovee kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine ning kohtkäitlejate üle arvestuse

pidamine ja aruandlus.

Joonis 1. Eesti vesikonnad

Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja

ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine. Sademevee

1 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027

8

süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning oluliste taristuobjektide

korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid vm.

Kohalik omavalitsus peab üldplaneeringutes arvestama veekaitsemeetmetega. Sademevee

(immutamise) ja muud vajalikud veekaitsemeetmed tuleb siduda üldplaneeringutesse, et pikemas

perspektiivis oleks tagatud probleemide vaba asustuse suunamine.

Hinnatakse purgimissõlmede asukohtade ajakohasust ja vajadusel rajatakse täiendavalt uusi, et

oleks täidetud veeseaduse § 105 nõuded, millest lähtuvalt peab olema tagatud tingimus, et lähim

purgimissõlm asub mitte kaugemal kui 30 kilomeetrit2.

2.2. HAAPSALU LINNA ARENGUKAVA JA ÜLDPLANEERING

Haapsalu Linnavolikogu määrusega nr 29 on 27.10.2023 kinnitatud linna arengukava aastateks

2023-2036. Arengukava koostamise peaeesmärgiks on tagada erinevate valdkondade

tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng, arvestades omavalitsuse arengueeliseid ja eripärasid.

Haapsalu linna arengukavas on valdkondlike arenguvajadustena esile toodud:

1) Haapsalu linnastu sademeveesüsteemide arendamine.

2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavade perioodiline uuendamine ja tegevus

vastavalt ÜVK arengukavale,

3) Hajaasustuse programmi kaudu maalise piirkonna elanike majapidamisetele vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide välja ehitamise järjepidev toetamine.

Arengukava tegevuskavas on aastateks 2024-2027 ette nähtud järgmised tegevused:

Valdkond/alamvaldkond/ tegevused 2024 2025 2026 2027

KESKKONNAKAITSE

Strateegiline eesmärk: tõhusalt välja arendatud ja

korraldatud heitvee- ja jäätmekäitlus tagab

looduskeskkonna säästva kasutamise

Heitveekäitlus

Veetorustike rekonstrueerimine ja laiendamine vastavalt

kehtivale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK)

arengukavale*

x x x

Ühtse Haapsalu-Uuemõisa-Paralepa ÜVK arengukava

koostamine

x

Reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine ja

laiendamine vastavalt ÜVK arengukavale

x x x

Muda komposteerimise arendamine vastavalt ÜVK

arengukavale*

x

Sademeveesüsteemide kaardistamine ja hoolduskavade

koostamine

Sademevee süsteemide rekonstrueerimine ja uute

väljaarendamine, eelkõige linna madalamatel, kuid

tihedalt asustatud aladel*

x x x

2 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027

9

Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste uuendamine ja

rajamine piirkondadesse, kus ühisveevärk ja -

kanalisatsioon veel puudub, kuid on vajalik*

x x x x

Sademevee käitlemise kombineeritud lahenduste

rakendamine (LIFE projekt 2023-2027)

x x x x

*tegevus või investeering sõltub osaliselt või terviklikult erinevatest riiklikest või EL

toetusrahadest.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+ kehtestati Haapsalu Linnavolikogu 27.09.2024 otsusega nr

162.

2.3. VEE ERIKASUTUSE KESKKONNALOAD

Vee erikasutusõiguse aluseks on vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi: veeluba), mis on vajalik

vastavalt veeseaduses §-s 187 nimetatud juhtudel. Haapsalu linna kehtivad veeload on toodud

Tabelis 2.1.

Tabel 2.1. Haapsalu Veevärk AS veeload

Veeloa nr Vee erikasutuse piirkond Veeloa kehtivus

L.VV/330336 Haapsalu linn, Uuemõisa ja Paralepa alevikud, Kiltsi ja

Valgevälja küla

31.03.2021-

31.12.2050

L.VV/324671 Panga ja Jõõdre külad 25.09.2020 -

tähtajatu

Andmed: https://kotkas.envir.ee/permits/public_index

2.4. LÄÄNEMAA KLIIMA- JA ENERGIAKAVA

Läänemaa kliima- ja energiakava 2030 valmis 2021. aasta lõpus. Kava peamine eesmärk on

suurendada maakonnas valmidust ja võimekust kohaneda kliimamuutuste mõjudega ning

vähendamaks kasvuhoonegaaside emissiooni. Kliimamuutustega kaasnevatest riskidest mõjutavad

maakonda enim üleujutusrisk, tormituule, hoogsadude-tulvade, kuumalainete ja neist tingitud põua

risk ning nullilähedaste temperatuuride kõikumine talvisel perioodil. Veemajandust käsitletakse

kliimakavas nii kliimamuutustega kohanemise kui kliimamuutuste leevendamise võtmes. Oluline

on arendada välja ühisveevärgi ja võimalusel ka kanalisatsioonitrassid kompaktse asustusega

aladel, kus seni ÜVK on puudunud ning hinnata perioodiliselt asulate taristu arenguvajadusi (sh

lähtuvalt kahanemise mõjudest). Hajaasustuse programmi kaudu toetatakse järjepidevalt maalise

piirkonna (sh Herjava) asula elanike majapidamiste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

väljaehitamist. Haapsalu linna ja Uuemõisa aleviku sademeveesüsteeme arendatakse

kliimamuutustest tingitud riskide maandamiseks. Projekteerimisel on vajalik arvestada

kliimamuutustega kaasnevat prognoosi valingvihmade intensiivsuse suurenemise kohta, et tagada

sademeveesüsteemi toimimine ja vähendada üleujutuste mõju erakorraliste ilmastikutingimuste

korral.

10

2.5. REOVEEKOGUMISALAD JA PURGIMINE

Vastavalt Veeseaduse § 93 on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või

majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee

suublasse juhtimiseks. Üle 2000 ie reoveekogumisala puhul peab kohalik omavalitsus põhjavee

kaitseks tagama reoveekogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks

reoveepuhastisse. Haapsalu linnas on käesoleva ÜVK kava koostamise ajal kinnitatud 2 alla 2000

IE reoveekogumisala: Jõõdre ja Panga. Haapsalu reoveekogumisala on üle 2000 IE.

Tabel 2.2. Haapsalu linna reoveekogumisalade reostuskoormus inimekvivalentides (ie)

Reoveekogumisala nimetus Asulad

reoveekogumisalal

Pindala

(ha)

Reostuskoormus (ie)

Jõõdre (RKA0570193) Jõõdre küla 19,6 211

Panga (RKA0570186) Panga küla, Puiatu

küla, Sinalepa küla

39,7 589

Haapsalu (RKA0570211) Haapsalu linn, Kiltsi

küla, Paralepa alevik,

Uuemõisa alevik,

Uuemõisa küla

601,6 16 314

Andmed: keskkonnaportaal https://keskkonnaportaal.ee/

Veeseaduse § 105 lähtuvalt on kohustus rajada purgimissõlm reoveekogumisalale koormusega

1000 inimekvivalenti või rohkem või kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 km. Haapsalu

linnas on purgimisvõimalus Haapsalu reoveepuhasti juures.

11

3. KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

3.1. KESKKOND

3.1.1. Lühiülevaade

Haapsalu linn asub Lääne-Eesti rannikumadalikul sügavale maismaasse ulatuva Haapsalu lahe

lõunakaldal. Haapsalu sai linnaõigused 1279.a. Juba 19. sajandil ning 20. sajandi esimesel poolel

kujunes Haapsalust üks esinduslikumaid ja heakorrastatumaid Eesti kuurortlinnu. 1825.a. ehitati

Eesti esimene mudaravila. Mudaravi tõttu kasvas Haapsalu kuulsus, linn hakkas jõudsalt arenema.

Tänaseks on Haapsalust kujunenud Eesti üks tuntumaid kuurorte, kus tegutseb 2 mudaravilat: AS

Haapsalu Kuurort ja Fra Mare. Mudaravilate põhilisteks klientideks on välismaalased (soomlased,

rootslased, sakslased).

Linna vanem hoonestatud osa paikneb poolsaareks ühinenud holmidel, mis ulatuvad kahe neemena

loode suunas merre. Linna vanema hoonestusega keskosa paikneb loode-kagusuunalisel piklikul

oosilaadsel pinnavormil, mille lael maapinna absoluutkõrgus ulatub 6 – 9 meetrini. Haapsalu

linnaga on kokku kasvanud Paralepa alevik läänes ja Uuemõisa alevik idas.

Haapsalu kuju on läbi sajandite oluliselt muutunud – suurenenud, kuna maapind kerkib umbes 2

mm aastas. Linna pindala on 11,1 km2, millest 3,8 km2 on hoonestatud. Haapsalu asub Tallinnast

101 km kaugusel.

Haapsalu tootmisettevõtted paiknevad kolmes olulisemas piirkonnas: holmidel ning Lihula mnt ja

Kiltsi tee ümbruses. Kõik need piirkonnad on kujunenud 1950-1960-ndatel aastatel, suurim

tööstusettevõtete piirkond asub just lõuna pool raudteed, Lihula mnt ümbruses. Ala asub nii

linnaehituslikult kui ka logistiliselt sobivas kohas. Seda ala on käsitletud ka Haapsalu linna

üldplaneeringus edasiarendatava tööstuspiirkonnana.

Piirkonna suuremateks ettevõteteks võib veel lugeda puitmajade tootja Tene Kaubandus OÜ ja

Lihula mnt ääres (endise leivatehase ja MEK-i territooriumil) kalade pakendamise ja

külmutamisega tegeleva ettevõte OÜ Morobell. Lisaks Lihula mnt ääres paiknevatele laohoonetele

ja külmhoonele omab OÜ Morobell ka laohoonet Oja tänaval. Lisaks eelnimetatud rajatistele omab

OÜ Morobell sadamat ja laohoonet holmil.

Ajalooliselt vanim Haapsalu tööstuspiirkond asus Kiltsi tee ümbruses. Siin asunud

tööstusettevõtted on tegevuse lõpetanud. Piirkonna kohta on algatatud detailplaneeringud, mis

ootavad elluviimist.

Holmidel on tegevuse lõpetanud kalakombinaat (Krimmi holmil) ja osa endise Lääne Kalur AS-

ga seotud ettevõtteid. Holmidel tegutsevad mitmed väike-ettevõtted, laevaremondi boksid, OÜ

Morobell sadam.

Haapsalu linn on tihedalt seotud merega, so piiratud kolmest küljest Haapsalu lahega. Linna

ümbritsevad merelahed on madalad, sügavus mõni meeter, mudase põhjaga.

Siseveekogude osatähtsus on väiksem, linna lääneosas voolab madalas orus Asuküla peakraav, (ka

Jaama oja, KKR kood 110540), mis suubub raudteest läänes Eeslahte. Tagalahte suubub Haapsalu

ja Uuemõisa vahel Kaevaniidu peakraav (ka Randsalu oja, KKR kood 110530). Mõlemad ojad on

süvendatud ja kujunenud magistraalkraavideks. Viimati korrastati Randsalu oja, kuid korrastamist

vajab Randsalu oja suue Tagalahte. Vajalik oleks selle suubla korrastamine. Haapsalu lahe ja

suubuvate ojade veeseis oleneb oluliselt tuulte suunast.

12

Haapsalu kliima on mereline, mõõdukalt niiske, muutliku ilmastikuga talvel ning püsivaga suvel.

Keskmine sademete hulk talvel on 32...42 mm, kevadel 32...37 mm. Juulis-augustis ulatub

keskmine sademete hulk kuni 75 mm.

Geoloogilise aluspõhja moodustavad Haapsalus ordoviitsiumi lubjakivid ja kambriumi liivakivid,

savi ja aleouriit, mis lasuvad prekambriumi kristalliinsel aluskorral. Aluspõhja reljeef on

liigestatud, üldise languga lõunasse, kus lubjakivi jääb enam kui 20 m sügavusele.

Aluspõhja reljeef on liigestatud. Poolsaare lääneosas esineb lubjakivi maapinna lähedal,

absoluutkõrgusel 0...3 m. Poolsaarest läänes laidude ja karide vahel on lubjakivi 2,5...4,5 m

sügavusel, Tagalahe läänekalda 5 m sügavuses. Aluspõhja reljeefi üldine lang on lõunasse, kus

lubjakivi jääb kuni 20 m sügavusele.

3.1.2 Pinnakate ja hüdrogeoloogia

Pinnakatte paksus ulatub vähem kui 1 meetrist kuni 25 meetrini. Koostiselt ja geneesilt on

pinnakate keerukas. Siin on esindatud viimase jäätumise moreen, jääjõe ja jääjärve setted, mere-

ja soosetted.

Vanimaks kompleksiks on moreen, mis on esindatud saviliiv ja jämepurdmoreeniga. Moreen

esineb maapinna lähedal eeslahe ja Väikese Viigi ümbruses ning Uuemõisas saarkõrgendikena.

Moreen katab jääjõeliste setete kompleksi, kus vahelduvad mitmesuguse terasuurusega liivad,

kruus ja veerised.

Jääjärvesetted on esindatud viirsavi ja nende aluste veeriseid sisaldava saviliivaga. Põhilises osas

on savipinnased voolava konsistentsiga, laiguti ülemises osas ka plastsed.

Meresetted on esindatud mitmesuguste terajämedusega liivadega. Tagalahe rannavööndi ja

madalais rannalähedases meres esineb muda ja turvast.

Väga väärtuslik loodusvara Haapsalu lahes on ravimuda. Madalaveelistesse lahesoppidesse on

sajandite jooksul kogunenud meremuda, mille raviomadused avastas ja esimese mudaravila

Haapsalus asutas kohalik arst C.A. Hunnius 1825. aastal. Meretekkelise ravimuda koguvaru

Haapsalu lahes, Suurlahes, Voosi kurgus, jm ulatub üle 3 miljoni m3.

Haapsalus on mitu veehorisonti. Ehitusgeoloogilisest seisukohast olulisem on pinnakattes esinev

vesi. Erinevatel aastaaegadel tehtud geoloogiliste uuringute andmetel asub pinnavesi ulatuslikul

alal maapinna lähedal või kuni 6 m sügavusel olenevalt reljeefist. See pinnavee horisont toitub

sademetest ja on otsese hüdraulilises seoses mereveega. Veetase oleneb merevee kõikumisest.

Aastane pinnasevee taseme amplituud on umbes 1.5 m piires.

Rannalähedases vööndis esineb ajutisi üleujutusi, kuna maksimaalsed veetasemed ulatuvad 2,0

meetrini. Pinnasevee liikumise suund on analoogne reljeefi kallakusele.

Viirsavi levikualal, kus savi töötab vettpidava ekraanina, esineb savialustes fluvioglatsiaalsetes

setetes või moreenis surveline veehorisont, mille avamisel tõuseb vesi absoluutkõrguseni 0...1 m.

Vesi on nõrga süsihappelise agressiivsusega betoonile.

Pinnakatte vesi ei ole tarbimiskvaliteediga, kuna aeratsioonivöönd on õhuke ja ei taga isepuhastust.

Aluspõhja vett tarbitakse 3 veehorisondist. Ordoviitsiumi karbonaatsete kivimite ülemine osa on

13

vahelduva veeanniga. Rannavööndis on Ordoviitsiumi vesi merevee mõjul soolakas. Umbes 250

m sügavusel esineb Kambrium-Vendi veehorisont.

3.1.3 Põhjavesi

Haapsalu piirkonnas levivad järgmised veekihid:

1. Kvaternaari veekihid (Q);

2. Ordoviitsiumi veekihid (O), omavalitsuse lõunaosas ka Siluri veekihid;

3. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht (O-Ca);

4. Kambriumi-Vendi veekihid (Ca-V).

Kvaternaari veekihid on väikese paksuse ja veeandvusega. Ordoviitsiumi (O) põhjaveekiht

valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud, kuid sügavamad veekihid on kaitstud reostuse eest

regionaalse veepidemega. Maapinnalähedane pinnas ja põhjavesi on jääkreostusobjektide

piirkonnas reostunud ja suure kloriidide sisaldusega, seetõttu seda ühisveevarustuses ei kasutata.

Kui maapinnalähedane põhjavesi on O-Ca või Ca-V puurkaevu sanitaarkaitsealal saastunud, võib

see kasutatavasse veekihti jõuda lohakalt rajatud või amortiseerunud puurkaevude kaudu3.

Ühisveevärgi toiteks on Haapsalu linnas, Uuemõisa ja Paralepa alevikes kasutusel Ordoviitsium-

Kambriumi (O-Ca) ja Kambrium-Vendi (Ca-V) veekihid, Panga ja Jõõdre külades kasutatakse

Siluri (S1rk) ja Ordoviitsiumi (O3-2) komplekside põhjavett. Siluri põhjaveekompleks on Panga ja

Jõõdre külade piirkonnas esindatud Raikküla ja Juuru lademetega. Nimetatud veekompleksi on

rajatud Panga küla Keskuse puurkaev ja Jõõdre küla puurkaev.

Haapsalu põhjaveevarud kinnitati 20.01.2021 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/21/21.

Põhjaveevarud kehtivad kuni 2050. aasta lõpuni:

Tabel 3.1. Kehtestatud Haapsalu põhjaveevaruga ala põhjaveevaru

Põhjaveevaruga

ala

Veekihi

geoloogiline

indeks

Veehaarde

katastri nr

Põhjaveevaru

m3/ööpäevas

Varu

kategooria ja

otstarve

Kasutusaeg

Haapsalu O-Ca 4188; 4191;

4198; 4207;

4213

900 T joogivesi 31.12.2050

Haapsalu Ca-V 2967; 3344;

4210; 4211;

4212

3000 T joogivesi 31.12.2050

Kokku 3900 31.12.2050

Põhjavee kasutamisel joogiveena on probleeme suure rauasisaldusega, mis ületab kehtestatud

normi (0,2 mg/l). Rauasisaldus põhjavees on looduslik.

Haapsalu põhjaveemaardlas ei tohi lubada maasoojuspuuraukude puurimist O-Ca ja Ca-V

veekihti. Maasoojuspuuraukudega ei tohi rikkuda ka O-Ca ülemiseks veepidemeks olevat

diktüoneemakilda kihti. Seepärast peab maasoojuspuuraukude sügavus Haapsalu linna põhjaosas

piirduma 140 meetriga, kesk- ja lõunaosas 150 meetriga. Seni veepidet teadaolevalt läbitud ei ole4.

3 Andmed: Haapsalu põhjaveemaardla põhjaveevarude ümberhindamine, Maves OÜ, 2020 4 Allikas: Haapsalu põhjaveemaardla põhjaveevarude ümberhindamine, Maves OÜ, 2020

14

3.1.4 Pinnavesi

Haapsalu linn asub Haapsalu lahe ääres. Lahe pikkus on üle 20 km, laius 2-4 km ja pindala

ligikaudu 50 km2. Lahe rannajoon on väga liigestatud. Poolsaar, millel paikneb Haapsalu linn,

jagab lahe läänepoolseks Eeslaheks ning idapoolseks Tagalaheks, kus paiknevad ravimuda

leiukohad.

Haapsalu laht on madalaveeline, vee sügavus Eeslahes ulatub 4-5 m, Tagalahes, Tahu ja Saunja

lahes vaid 0.5-1.5 meetrini. Veeringlus Haapsalu lahe idaosas on väga aeglane ning vesi on

tugevast eutrofeerunud. Küllalt tavaline on sinivetikate õitsemine. Lahes on täheldatud nii talvist

kui suvist hapnikupuudust. Haapsalu lahe põhi on valdavalt liivane. Lahe kaldad on aga roostunud.

Madalaveelise ja sopistunud Haapsalu lahe vee kvaliteedile omavad määravat tähtsust ühelt poolt

jõgedest, ojadest ning kaldalt tulev toitaineterikas magevesi, samuti heitvesi, mis jõuab lahte linna

reoveepuhastilt, teiselt poolt veevahetus Väinamerega. Pikaajalises perspektiivis tuleb üha enam

arvestada intensiivse maakerkega.

Kuna Haapsalu laht on suhteliselt suletud, siis avaldab lahe olukorrale looduslike kõikumiste

kõrval järjest suuremat mõju inimtegevus, mis on muutunud lahe seisukorda määravaks.

Värskeima pinnaveekogumite seisundi hindamise aruande5 alusel on Haapsalu lahe koondseisund

väga halb (2021. a. seire alusel). Mittehea ökoloogilise seisundi põhjustena on välja toodud

toitained, eutrofeerumine, kõrge veetemperatuur, mida soodustab madal laht. Sette resuspensioon

mõjutab läbipaistvust. Keemilise seisundi halvenemist peegeldab Hg kalades, põhjuseks Hg

kaugkanne, sadenemine atmosfäärist. Lisaks on settes TBT, mis kandub laevadega.

Haapsalu lahe rannikuala Haapsalu linna territooriumil on olulise üleujutusohuga alaks.

5 Allikas: Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnang, Keskkonnaagentuur,

2023

15

Joonis 2. Üleujutusala tiheasustusala piirkonnas esinemistõenäosusega 1 x 100 aasta jooksul

(Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua).

Progresseeruv eutrofeerumine on Haapsalu lahe üks peamisi keskkonnaprobleeme.

Eutrofeerumise negatiivsed tagajärjed peegelduvad selgelt madalaveelise lahe ökosüsteemis

(orgaanika-ja toitaineterikkad mudasetted, veetaimestiku vohamine, hapniku defitsiit, jne). Lahte

suunati aastaid puhastamata reovett ning toitaineid lisandub ka lahte suubuvate väikejõgede kaudu.

Madalaveelist lahte võib vaadelda kui hea puhverdusvõimega looduslikku biopuhastit. Lahes on

soodsad tingimused lämmastiku denitrifikatsiooniks ja fosfori väljasadenemiseks. Uuringud

näitasid, et denitrifikatsiooni teel eraldub lahest koguni 89% lahte jõudvast lämmastikust. Talvel,

jääkatte tingimustes, täheldatakse lämmastikuühendite kogunemist vette, mistõttu esineb suuri

sesoonseid erinevusi. Lahe setetesse on akumuleerunud suured kogused fosforiühendeid.

2005.a. koostati EL Phare CBC programmi raames Tallinna Tehnikaülikooli ja Keskkonnatehnika

instituudi poolt projekt „ Läänemere piirkonna rannikuala haldamine – Haapsalu laht ja valgala“.

Projekti raames määrati toitainete koormust Haapsalu lahes ning käsitleti strateegiat selle

ohjamiseks Haapsalu lahe valgalal. Haapsalu laht on tähtis kalade kudeala aga senine lahe seisund

ei ole piisav, et tagada kalavete veekvaliteedi nõudeid.

Haapsalu linna piires kasutatakse ujumiskohana Vasikaholmi ja Paralepa randa, mis kuuluvad

Haapsalu Linnavalitsusele. Ujumis- ja supluskohad on Terviseameti järelevalve all ning nad

jälgivad pidevalt eelnimetatud ujumis- ja supluskohtade vee kvaliteeti.

Haapsalu linnale ehitati 1997.a. igati kaasaegne bioloogiline reoveepuhasti koos fosfori

ärastamisega, mis parandas oluliselt rannikumere sanitaarset seisundit ja pidurdas eutrofeerumist.

16

Aastal 2000 laiendati reoveepuhastit, rajati bioloogiline fosfori- ja lämmastikuärastussüsteem ning

liivapüünis. Aastatel 2008…2009 rajati reoveepuhasti mudakäitlus ja renoveeriti bioloogilise

fosfori- ja lämmastikärastussüsteem. Aastatel 2012-2013 täiustati muda komposteerimisprotsessi

ning 2014. a. on plaanis rajada puhastile toormuda vastuvõtusõlm.

3.1.5 Tehiskeskkond

Alljärgnevalt on loetletud Haapsalu linnas paiknevad olulisemad veekeskkonda mõjutavad

rajatised ning käsitletud nende võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele.

Üldjuhul võib öelda, et Haapsalu linnas kasutusel olevate mõlema veeladestu puurkaevude vesi on

hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Loetletud reostusallikad ei paikne puurkaevude

läheduses. Kui räägime põhjavee heast kaitstusest, siis pinnavee kvaliteeti mõjutavad oluliselt

lekkivad kogumiskaevud ja hooletult ehitatud raudbetoon rõngastest reoveekaevud, nõuetele

mittevastav sademeveekanalisatsioon, amortiseerunud tänavad.

Tabel 3.2. Potentsiaalsete reostusallikate nimistu

Jrk nr Objekti nimetus, aadress Seisukord Võimalik mõju keskkonnale

1 Katlamaja masuudi hoidla, Niine tn hea Pinnase- ja pinnaveereostus

2 Statoili bensiinijaam, Tallinna mnt hea Pinnase- ja pinnaveereostus

3 Lukoil'i bensiinijaam, Tallinna mnt hea Pinnase- ja pinnaveereostus

4 Alexela bensiinijaam, Tallinna mnt hea Pinnase- ja pinnaveereostus

5 Neste bensiinijaam, Lihula mnt hea Pinnase- ja pinnaveereostus

6 GT Oil bensiinijaam, Kiltsi tee hea Pinnase- ja pinnaveereostus

7 Uuemõisa katlamaja, Tehnika tn,

Uuemõisa alevik

hea Pinnase- ja pinnaveereostus

8 Veesõidukite ajutine tankla,

Westmeri 3

hea Pinnase- ja pinnaveereostus

9 Tamponeerimata puurkaevud rahuldav Põhjaveereostus

10 Reovee settekaevud rahuldav Põhjaveereostus

11 Katlamaja kütusemahutid, Panga

küla

Katlamaja ei

toimi, mahutid

tühjad.

Kuuluvad

likvideerimisele

.

Pinnase reostus

12 Kuivati kütusemahutid, Panga küla Kuivati ei toimi,

mahutid tühjad.

Kuuluvad

likvideerimisele

.

Pinnase reostus

13 Katlamaja kütusemahutid, Jõõdre

küla

Katlamaja ei

toimi, mahutid

tühjad.

Kuuluvad

Pinnase reostus

17

likvideerimisele

.

Keskkonnaohtlikud objektid (näiteks vanad kütusemahutid) tuleb viia vastavusse

keskkonnanõuetega või likvideerida. Jääkreostuskolded tuleb likvideerida ning vajadusel viia läbi

pinnase ja põhjavee puhastustööd. Tuleb tagada potentsiaalselt ohtlike objektide ja saneerimata

jääkreostuskollete järelvalve.

18

3.2 SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

3.2.1 Elanikkond

Ülevaate Haapsalu elanike arvust lähiminevikus ja momendi olukorrast annab alljärgnev tabel.

Tabel 3.3. Haapsalu linna elanike arv aastatel 2015-2023

Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Haapsalu

linn

13544 13391 13210 13142 13077 13075 12883 13132 13435

Sh Haapsalu

linn asustus-

üksusena

10292 10146 9946 9838 9675 9513 9220 9595 9812

Haapsalu

linn, v.a

Haapsalu

linn asustus-

üksusena

3252 3245 3264 3304 3402 3562 3663 3537 3623

Andmed: Statistikaameti andmebaas tabel RV0240

Nagu näha eelnevast tabelist, on viimase 9 aastase perioodi (2015-2023) jooksul Haapsalu

elanikkond kahanenud 109 inimese võrra, so 0,8%.

Haapsalu linna rahvastikupüramiid on alusel kahanev.

Joonis 3. Haapsalu linna rahvastikupüramiid (Allikas: Haapsalu linna kodulehekülg)

19

3.1.2. Vee-ettevõtlus

Haapsalu Veevärk AS on eraõiguslik aktsiaselts, mille aktsiate 55,8% peaomanikuks on Haapsalu

Linnavalitsus ning mida kuni 1995. aastani tunti RE Eesti Vesi struktuuriüksusena Lääne Vesi.

Alates 1997 tegutseb Haapsalu Veevärk kui aktsiaselts ning ettevõtte aktsionärideks on ka Lääne-

Nigula ja Vormsi vald. Haapsalu Veevärk AS tegevust ja vastutust reglementeerib ettevõtte

põhikiri.

HVV põhiülesanneteks on klientidele Haapsalu linnas, Lääne-Nigula ja Vormsi vallas järgmiste

teenuste pakkumine:

- Veekogumine, -töötlemine ja –varustamine;

- Kanalisatsiooni ärajuhtimine ja heitveekäitlemine;

- Vee ja kanalisatsiooni elektriseadmete ja –juhtmete paigaldamine;

- Veetorustike ja sanitaarseadmete paigaldamine;

- Komposteeritud reoveesette müümine;

- Töömasinate ja eriotstarbeliste agregaatide teenustööd;

- Purgimisteenuse osutamine.

Ettevõttes töötab 30.06.2024 seisuga 18 töötajat.

20

4. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI RAJATISED

4.1. HAAPSALU REOVEEKOGUMISALA: HAAPSALU LINN, UUEMÕISA ALEVIK,

PARALEPA ALEVIK, UUEMÕISA KÜLA, KILTSI KÜLA, VALGEVÄLJA KÜLA

4.1.1. Ühisveevärgi rajatised

Puurkaevud ja joogiveepumplad

Ühisveevarustuses kasutatakse Haapsalu linnas Ordoviitsiumi-Kambiumi ja Kambriumi-Vendi

veekihtide põhjavett. Siluri veekihi vett kasutatakse Haapsalu kui omavalitsuse lõunaosas kolme

puurkaevu puhul (katastri nr 9389, 9940 ja 9941). Haapsalu linnas on maapinnalähedane

Ordoviitsiumi põhjaveekiht valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud, kuid sügavamad veekihid on

kaitstud reostuse eest regionaalse veepidemega. Jääkreostusobjektide piirkonnas on

maapinnalähedane pinnas ja põhjavesi saastunud. Kui maapinnalähedane põhjavesi on O-Ca või

Ca-V puurkaevu sanitaarkaitsealal saastunud, võib see kasutatavasse veekihti jõuda lohakalt

rajatud või amortiseerunud puurkaevude kaudu6.

AS-le Haapsalu Veevärk kuulub Haapsalu reoveekogumisalal kokku 13 puurkaevu. Veeladestike

järgi jagunevad puurkaevud alljärgnevalt:

1. Ordoviitsium-Kambriumi (O-Ca) veekihti avab 4 puurkaevu (katastri nr 4207, 4198, 4213 ja

4191). 2009.a. vahetati kõigis neljas puurkaevus pumbad ning viidi läbi renoveerimistööd.

2. Kambrium-Vendi (Ca-V) veekihis 9 puurkaevu. Käesoleval ajal on töös 6 puurkaevu (katastri

nr 3344, 4188, 4210, 4212, 4211, 2967), 3 puurkaevu on reservis.

Kaks puurkaevu (PK-1 ja PK-18) on konserveeritud, pumbad demonteeritud.

Kõigil ühisveevärgi puurkaevudel on heakorrastatud sanitaarkaitseala, vältimaks saaste sattumist

puurkaevu suudme juurde. Mõnede veehaarete sanitaarkaitsealades on küll hooneid, kuid need ei

kujuta veehaaretele olulist ohtu. Vajadusel võiks vähendada sanitaarkaitseala kuni 30 meetrini.

Reostusallikaid, mis vajaksid likvideerimist, puurkaevude läheduses ei ole.

HVV-le kuuluvad ja töös olevad puurkaev-pumplad on rekonstrueeritud ja nende tehniline

seisukord on hea.

Aastatel 1997...2000 rekonstrueeriti 7 HVV-le kuuluvat puurkaev-pumplat (edaspidi JVP).

Nendes vahetati sügavveepumbad, pumplate sisemised torustikud, armatuur, veemõõtjad,

remonditi pumplahoonete katused, uksed, aknad, jne. Samaaegselt veevarustuse pumplate

rekonstrueerimisega ehitati välja ka pumplate täisautomaatne kontroll- ja juhtimissüsteem.

2009. a. asendati puurkaevudes nr 7, 7A, 9A, 9B, 10, 13, 16, 16A ja 20 vanad, amortiseerunud

sügavveepumbad uutega.

Puurkaev-pumplate iseloomustus on esitatud järgnevas tabelis.

6 Allikas: Haapsalu põhjaveemaardla põhjaveevarude ümberhindamine. Maves, 2020.

21

Tabel 4.1. Puurkaevud Uuemõisa-Haapsalu-Kiltsi ühisveevärgis

Jrk

nr

Pumpla nr,

asukoht

Puur-

kaevu

nr vee-

kiht

Ehita-

mise

aasta

Puur-

kaevu

passi

nr

Puur-

kaevu

katastri

nr

Kasutusel

oleva

puurkaevu

pumba mark,

pumba

tootlikkus

ja võimsus

m3/h; kW

Hinnang tehnilise

seisukorra kohta

1

JVP-1

Staadioni

1,

Haapsalu

PK-1;

Ca-V

1970 3090 3346 - Puurkaev konserveeritud,

pump demonteeritud.

Hoone ja toruarmatuur

heas seisukorras.

Sanitaarkaitseala ei ole

võimalik tagada

elamumaa ja staadioni

tõttu. Reostusohtlikke

objekte läheduses ei ole.

Puurkaev on kavas

tamponeerida.

2

JVP-6

Ranna tee

2,

Haapsalu

PK-6;

O-Ca

1962 A-

773M

4188 Lowara Z

615/9 19

m3/h; 5,5kW

Hoone ja toruarmatuur

on heas seisukorras.

Sisseseade HVV omand,

rajatise omanik

Fra-Mare.

Sanitaarkaitseala ei ole

võimalik tagada, kuna

puurkaev asub

sanatooriumi

territooriumil hoonete

vahel (ka 10 m tsooni

jäävad osaliselt hooned).

Reostusohtlikke objekte

läheduses ei ole.

3

JVP-7

Tööstuse

1,

Haapsalu

PK-7;

O-Ca

1958 351M 4191 Grundfos SP

14A-18

15 m3/h;

H=65.4 m

5.5 kW

Puurkaevud asuvad

kõrvuti. Puurkaevude

hooned ja toruarmatuur

rekonstrueeriti 2009.a. 50

m sanitaarkaitseala ei ole

võimalik tagada

eraettevõtete tööstusmaa

tõttu. Reostusohtlikke

objekte läheduses ei ole.

PK-7A;

Ca-V

1985 5512 4210 Grundfos SP

46-6

40 m3/h;

H=50.4 m

9.2 kW

22

4

JVP-9

Tööstuse

21,

Haapsalu

PK-

9A;

Ca-V

1986 5639 4212 Lowara Z

642/7

Sagedus-

muundur

Puurkaevud asuvad ühes

hoones. Hoone ja

toruarmatuur

rekonstrueeriti 2009. a.

Sanitaarkaitseala tagatud.

Reostusohtlikke objekte

läheduses ei ole.

PK-

9B;

O-Ca

1986 5640 4213 Grundfos

SP14A-18

15 m3/h;

H=69.5 m

5.5 kW

Sagedus-

muundur

5

JVP-10

Tööstuse

16,

Haapsalu

PK-

10;

Ca-V

1989 6007 2967 Grundfos SP

46-6

40 m3/h;

H=53.6 m

9.2 kW

Hea, rekonstrueeritud

2009.a. Sanitaarkaitseala

on tagatud.

Reostusohtlikke objekte

läheduses ei ole.

6

JVP-13

Kastani 5

Haapsalu

PK-

13;

Ca-V

1968 2160 3344 Grundfos SP

30-10

30

m3/h;H=76 m

9.2 kW

Sagedus-

muundur

Puurkaevu hoone ja

toruarmatuur

rekonstrueeriti 2009. a.

Sanitaarkaitseala ei ole

võimalik tagada

elamumaa tõttu (ca 30 m

tsooni jääb elamu serv).

Reostusohtlikke objekte

läheduses ei ole.

7

JVP-16

Kaluri 18,

Haapsalu

Kaluri tn

16a,

Haapsalu

PK-

16; O-

Ca

1973 3682 4198 Grundfos SP

14A-18

15

m3/h;H=65 m

5.5 kW

Puurkaevud asuvad ühes

hoones. Hoone ja

toruarmatuur

rekonstrueeritud 2009.a.

50 m sanitaarkaitseala ei

ole võimalik tagada

elamumaa tõttu.

Reostusohtlikke objekte

läheduses ei ole.

PK-

16A;

Ca-V

1985 5619 4211 Lowara Z

642/7

Sagedus-

muundur

8 JVP-17

Vee 23,

Haapsalu

PK-

17;

Ca-V

1984 5390 4209 ECV 8-25-

100

43 m3/h; 11

kW

Puurkaev ei ole

kasutusel. Hoone ja

toruarmatuur on heas

seisukorras.

Sanitaarkaitseala on

tagatud. Reostusohtlikke

objekte läheduses ei ole.

Plaan kasutada tulevikus

Vallikraavi kaskaadi

toiteks.

9 JVP-18

Suur-Liiva

PK-8;

Ca-V

1987 5712 3342 - Puurkaev oli üleujutatud

ja kahjustusi saanud

23

27

Haapsalu

2005. aasta tormi ajal.

Sellest ajast ei ole

puurkaev enam

kasutusel. Puurkaev

konserveeritud, pump

demonteeritud.

10 JVP-14

Tulika-

põik 1,

Paralepa

PK-

14;

Ca-V

1970 2713 4195 Lowara Z

642/7

45m3/h;

11kW 10 m3

hüdrofoor

Puurkaev ei ole

kasutusel. Hoone ja

toruarmatuur on heas

seisukorras.

Sanitaarkaitseala ei ole

võimalik kontrollida

elamumaa tõttu (võimalik

10 m hooldusala).

Reostusohtlikke objekte

läheduses ei ole.

Võimalik kasutada

täiendava

tuletõrjevee allikana.

11 JVP-20

Tehnika

16,

Uuemõisa

PK-20

O-Ca

1982 5129 4207 Saer RP 151

20 m3/h; 11

kW

Puurkaev on üle 10 aasta

reservis (probleem kõrge

mangaani sisaldusega).

Hoone ja toruarmatuur

rekonstrueeriti 2009. a.

Sanitaarkaitseala on

tagatud.

JVP 2, 3, 4, 8 ei kuulu HVV-le ega ole ühisveevärgis kasutusel.

Haapsalu veehaarete kasutamisel tuleb arvestada üleujutustega kaasnevate riskidega. Puurkaevu

konstruktsioon üleujutuse riskipiirkonnas peab vältima merevee tungimise puurkaevudesse. Ka

kasutusel mitteolevate puurkaevude suudmed peavad olema hermeetiliselt suletud. Eelkõige on

vajalik kasutusel mitteolevate puurkaevude 4181, 4183, 4206, 4208, mis asuvad üleujutusriskiga

alal, ja väljaspool üleujutusala asuvate puurkaevude 4196 ja 4189 regulaarne inventuur. Selle

alusel tuleb otsustada kaevude likvideerimise vajadus ning ajagraafik. Kohalik omavalitsus peab

selle üle järelevalvet tegema7.

Veetöötlus, reservuaarid ja II-astme pumplad

Haapsalu reoveekogumisala ühisveevärki suunatav joogivesi puhastatakse kolmes

veetöötlusjaamas:

• Haapsalu Kastani;

• Haapsalu Tööstuse;

• Haapsalu Kaluri.

7 Allikas: Haapsalu põhjaveemaardla põhjaveevarude ümberhindamine. Maves, 2020.

24

Haapsalu veetöötlusjaamad ja II-astme pumplad valmisid 2009. aastal, veetöötlusjaamade

tehniline seisukord on hea. Veetöötlusjaamad on ühendatud kaugjälgimissüsteemi.

Veetehnoloogia käsitleb:

• gaaside eraldamist (süsihappegaas, väävelvesinik), raua- ja mangaaniühendite

oksüdatsiooni, vee filtreerimist läbi katalüütilise täidisega filtri, milles eraldatakse

oksüdeeritud raua-mangaani ühendid;

• vajadusel vee desinfitseerimist NaOCl vesilahusega.

Valitud tehnoloogiline skeem arvestab ka radionukliidide eraldamist põhjaveest.

Veetöötlusjaamades on enne filtrit paigaldatud spetsiaalne aeraator-degasaatorseade, mis eraldab

põhjaveega kaasakantud gaasid, nagu süsihappegaas, väävelvesinik ja 99% radooni. vees olevad

Kahevalentse raua- ja mangaaniühendid oksüdeeritakse õhuhapniku toimel kolmevalentseteks

hüdroksiidideks, mis eraldatakse filtris. Filtrites kasutatakse spetsiaalset katalüütilist

täidismaterjali, mis filtreerib rauahelbed koos radionukiididega.

Valitud tehnoloogiline protsess tagab kvaliteetse, kehtivale standardile vastava joogivee, kuid

efektiivdoosi osas ei ole saavutatud kehtestatud normi, so efektiivdoos inimesele peab jääma alla

0,10 mSv/aastas.

Veetöötlusjaamad on võimelised andma veevõrku töödeldud vett ca 1 022 000 m3/aastas.

Haapsalu Kastani veetöötlusjaam (VPJ):

Kastani veetöötlusjaama toiteks annab põhjavett puurkaev 13 (puurkaevu katastri number 3344).

Puurkaevuvee rauasisaldus on kõikuv, ulatudes aastate statistikat jälgides 0,08-0,26 mg/l.

Garanteerimaks stabiilse kvaliteediga joogivett, paigaldati 2009. a. veetöötlusseadmed TF 20

Eurotank AS. Paigaldatud veetöötlus sisaldab aeratsiooni, filtratsiooni ja desinfektsiooni.

Desinfektsiooniseade on profülaktikaks, kuna reostuse tõenäosus on väike (puurkaevu vesi on pärit

kaitstud veehorisondist).

Veetöötlusseadmete (1 aeraator-degasaator, 1 survefilter) tootlikkus on Q=20 m3/h. Veetöötlus-

seadmed paiknevad samas hoones, kus on nii puurkaev kui ka II astme pumbad. Veetöötlusjaama

kompleksi kuulub 200 m3 reservuaar.

Kastani veetöötlusjaama tootlikkus on 20 m3/h, 480 m3/d.

Haapsalu Tööstuse veetöötlusjaam (VPJ):

Haapsalu Tööstuse veetöötlusjaama toiteks kasutatakse toorvett 5 olemasolevast puurkaevust:

• Haapsalu 7A (katastri nr 4210);

• Haapsalu 9A (katastri nr 4212);

• Haapsalu Tööstuse 16 (katastri nr 2967);

• Haapsalu 9B (katastri nr 4213);

• Haapsalu Tööstuse 1 (katastri nr 4191).

Haapsalu Tööstuse veetöötlusjaam on eraldiseisev rajatis, kus paiknevad nii veetöötlusseadmed,

II astme pumbad ning 2 maapealset, soojustatud veereservuaari a’ 1000 m3.

Veetöötluseks on kasutusel täisautomaatne ja ekspluatatsioonis väiksemaid kulutusi ning hooldust

nõudev süsteem. Veetöötlus põhineb aereerimisel-degaseerimisel, filtreerimisel ja

desinfitseerimisel.

25

Liigne süsihappegaas (CO2) ja muud põhjaveega kaasatulnud gaasid (nt. väävelvesinik, radoon),

eemaldatakse aeraator-separaatorites. Samas rikastatakse vesi hapnikuga, et looduslikus vees

lahustunud olekus olev kahevalentne raud viia üle kolmevalentseks ja mittelahustuvaks ühendiks,

mis eemaldatakse filtrites. Aereeritud vesi kogutakse vahemahutisse ja sealt pumbatakse filtritele.

Filtreeritud vesi suunatakse kahte 2 veereservuaari, kumbki üldmahuga V=1000 m3, sealt

pumbatakse joogivesi edasi linna veevõrku. Vajadusel lisatakse desinfitseerimiseks enne

reservuaare naatriumhüpokloriti lahust. Veetöötlusseadmete tootlikkus on 150 m3/h.

Tööstuse veetöötlusjaama tootlikkus on 1400 m3/d.

2021. aastal rajati Tööstuse VPJ juurde päikesepark.

Haapsalu Kaluri veetöötlusjaam (VPJ):

Haapsalu Kaluri veetöötlusjaama toiteks kasutatakse toorvett 2 olemasolevast puurkaevust:

• Haapsalu Kaluri 18 (katastri nr 4211);

• Haapsalu Kaluri 16 (katastri nr 4198).

Veetöötlusjaama hoones on nii veetöötlusseadmed (2xTF 20 Eurotank AS), II astme pumbad ning

2 maapealset, soojustatud veereservuaari a’125 m3.

Paigaldatud veetöötlus sisaldab aeratsiooni, filtratsiooni ja desinfektsiooni. Desinfektsiooniseade

on profülaktikaks, kuna reostuse tõenäosus on väike (puurkaevude vesi on pärit kaitstud

veehorisondist). Veekäitlusseadmete tootlikkus on Q=55 m3/h.

Kaluri veetöötlusjaama tootlikkus on Q=960 m3/d.

Uuemõisa veetöötlusjaam (VPJ)

Uuemõisa puurkaev JPV-20 ja II astme pumpla rekonstrueeriti 2010. a., olemasolevasse

pumplahoonesse paigaldati veetöötlusseadmed. Veetöötluse lahenduseks on üheastmeline

veetöötlussüsteem, mis koosneb kolmest paralleelselt töötavast filtrist. Filtrisüsteem on ette nähtud

raua eemaldamiseks tarbijatele juhitavast joogiveest. Toorvesi juhitakse läbi filtrite

puurkaevupumba poolt tekitatava rõhuga.

Rauaeraldusprotsess põhineb oksüdatsioonil ja sellele järgneval filtratsioonil. Filtrimaterjali

pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel. Võttes arvesse toorvee suhteliselt madalat

rauasisaldust on filtrite pesu ette nähtud toorveega. Filtrites töödeldud vesi juhitakse tarbijale.

Puurkaevu ja veetöötlusjaama töö on täisautomaatne. Puurkaevu töötamisel on selle maksimaalne

tunnitoodang 20 m3/h.

Käesoleval ajal on Uuemõisa veetöötlusjaam kasutusest väljas.

Järgnevas tabelis on toodud 2023. aasta veevõtu andmed veetöötlusjaamade lõikes.

Tabel 4.2. Veevõtt Haapsalu veetöötlusjaamades (2023)

Põhjaveehaare Puurkaevu katastri nr Veetöötlusjaam Veevõtt 2023

Haapsalu 13 3344 Haapsalu Kastani VTJ 75 864

Haapsalu Kastani VTJ kokku 75 864

26

Haapsalu Kaluri 18 4211 Haapsalu Kaluri VTJ 75 864

Haapsalu 16 4198 Haapsalu Kaluri VTJ 22 431

Haapsalu Kaluri VTJ kokku 98 295

Haapsalu 7A 4210 Haapsalu Tööstuse tn VTJ 75 864

Haapsalu 9A 4212 Haapsalu Tööstuse tn VTJ 75 864

Haapsalu Tööstuse 16 2967 Haapsalu Tööstuse tn VTJ 75 864

Haapsalu 9B 4213 Haapsalu Tööstuse tn VTJ 22 431

Haapsalu Tööstuse 1 4191 Haapsalu Tööstuse tn VTJ 22 431

Haapsalu Tööstuse VTJ kokku 272 454

Haapsalu 20 4207 Uuemõisa VTJ 0

Uuemõisa VTJ kokku 0

Haapsalu 6 Fra Mare 4188 Vett ei töödelda 75 899

Kõik kokku 522 512

Järgnevas tabelis on esitatud veetöötlusjaamades paigaldatud II astme pumpade andmed.

Tabel 4.3. Veetöötlusjaamad (sh II astme joogiveepumplad, reservuaarid)

Jrk

nr

Pumpla nr ja

asukoht

Objekti

valmimise

aasta

Kasutusel oleva II

astme pumba mark Q

(m3/h)

h (m)

Vee-

reservuaaride arv

ja kogumaht

V (m3)

Hinnang tehnilise

seisukorra

kohta

1. Kastani VPJ

Kastani tn 5,

Haapsalu

1968 2 tk.; Lowara FHE 50

200/110

Q=39-90 m3/h,

H=29-54 m,

P=11 kW

1 x 200 m3 Veetöötlusjaam

(rauaärastus)

rajatud 2009.a.

2. Tööstuse VPJ

Tööstuse 23,

Haapsalu

2009 2tk, NK65-160/173

A1-F-ABAQE

Q=73-100 m3/h

H=36 m, P=15kW;

1 tk; NK40-160/172

A1-F-ABAQE

Q=48 m3/h

H=32-36 m

P=7,5 kW;

2 tk; NK80-200/171

A1-F-ABAQE

Q=116-154 m3/h

H=32 m

P=22 kW

2 x 1000 m3 Veetöötlusjaam

(rauaärastus)

rajatud 2009.a.

27

3. Kaluri VPJ

Kaluri 18,

Haapsalu

2009 1 tk; NK40-160/172

A1-F- ABAQE

Q=36.7 m3/h

H=33 m P=7.5 kW

2 tk; NK65-315/320

A1-F-ABAQE

Q=90.7 m3/h

H=31 m P=15 kW

2 x 125 m3 Veetöötlusjaam

(rauaärastus)

rajatud 2009.a.

4. Taali VPJ

Tehnika 16,

Uuemõisa

2010 II aste puudub Hüdrofoor Pumpla

renoveeritud 2010.

aastal, rajatud

üheastmeline

veetöötlussüsteem

(rauaärastus)

Joogivee kvaliteet

Lisaks ülemäärasele rauasisaldusele põhjavees, oli radionukliidide sisaldus kõrgem just

Kambrium-Vendi (Ca-V) põhjaveekogumis. Kambrium-Vendi (Ca-V) veekompleksi põhjavee

kõrgem radionukliidide sisaldus on loodusliku päritoluga. Looduslike radioaktiivsete ainete

peamiseks allikaks loetakse kristalse aluskorra kivimeid. Ordoviitsium-Kambriumi (O-Ca)

põhjavees on radionukliidide sisaldus mõõdukas.

Aastatel 2001…2004 viidi läbi uuringud Haapsalu ühisveevõrku varustavates puurkaevudes

(puurkaev nr 9A, 9B, 13 ja 16) radionukliidide sisalduse kohta (määrati Ra-226 ja Ra-228).

Uuringu tulemused näitasid, et Kambrium-Vendi (Ca-V) puurkaevude vees on radionukliidide

sisaldus kõrgem (efektiivdoos 0,14…0,192 mSv/aastas) kui Ordoviitsium-Kambriumi (O-Ca)

puurkaevudes (efektiivdoos 0,061…0,11 mSv/aastas).

Vastavalt sotsiaalministri 24.09.2019.a. määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded

ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ loetakse joogivesi kvaliteedinõuetele

vastavaks, kui sellest saadav efektiivdoos inimesele jääb aastas alla 0,10 mSv.

Uute veetöötlusjaamade tehnoloogia väljatöötamisel peeti oluliseks võimalust kasutada

veetöötluseks kahe erineva veekihi (O-Ca ja Ca-V) segamist. Vee omaduste parandamisel peeti

silmas Euroopa Liidu poolt püstitatud eesmärki vähendada rauasisaldust soovitavalt tasemeni 0,05

mg/l.

2009. a. lõpus anti käiku kolm uut veetöötlusjaama (Kastani VPJ, Kaluri VPJ ja Tööstuse VPJ)

ning 2010.a. rekonstrueeriti ka Uuemõisas paiknev puurkaev-pumpla ning rajati üheastmeline

veetöötlus.

Veendumaks veetöötlusjaamade tehnoloogia efektiivsuses ka radioloogiliste näitajate osas, viidi

aastal 2010 ja 2012 Keskkonnaameti Kiirgusosakonna poolt läbi radioloogilised uuringud.

Veeproov võeti tarbija juurest joogiveekraanist (Haava tn 21) ning veeproovis määrati

efektiivdoosi hindamiseks raadiumi isotoobid (Ra-226 ja Ra-228). Inimesele põhjustatud aastase

oodatava efektiivdoosi määramiseks on kasutatud Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO)

arvutusmetoodikat. Määratud efektiivdoosid ületavad Sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr

28

61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise

nõuded1“ kehtestatud efektiivdoosi indikaatornäitaja 0,1 mSv aastas:

- Efektiivdoos 0,160 mSv/aastas (proov võetud 23.11.2010);

- Efektiivdoos 0,132 mSv/aastas (proov võetud 26.10.2012).

Terviseameti joogivee kvaliteedi hinnangutes 2012, 2013, 2014 ja 2015 on märgitud AS-l

Haapsalu Veevärk mittevastavuseks efektiivdoos 0,132±0,011 mSv/a. Hilisemates hinnangutes

sellist märkust enam ei ole. Haapsalu joogivee vastav näitaja oli 2016. aastal 0,114 mSv/a.

Tegemist on vea piires oleva ületamisega8.

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee analüüside tulemused. Varasemad Uuemõisa-

Haapsalu-Kiltsi ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Veeproovides ei ole analüüsitud radioloogilisi näitajaid.

Tabel 4.4. Uuemõisa-Haapsalu-Kiltsi ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet

P ii

rs is

al d u s*

K al

u ri

V T

J 1 8

.0 4 .2

0 2 4 ,

2 .0

5 .2

0 2 4

L ää

n em

aa H

ai g la

2 9 .0

2 .2

0 2 4

F ra

M ar

e 0 1 .0

2 .2

0 2 4

H aa

p sa

lu N

eu ro

lo o g il

in e

R eh

ab il

it at

si o o n ik

es k u s

S A

1 1 .0

1 .2

0 2 4

H aa

v a

2 1 1

2 .1

0 .2

0 2 3

H aa

p sa

lu K

H K

, U

u e-

m õ is

a al

ev ik

T ö ö st

u se

t n V

T J,

1 4 .0

9 .2

0 2 3

Elektrijuhtivus

(μS/cm) 2500

584 545 497 579 588 574

Värvus (mg/l Pt)

Tarbijale

vastuvõetav,

eba-

loomulike

muutusteta

<2 <2 <2 4 <2 <2

Lõhn

(lahjendusaste)

1 1 1 2 1 1

Maitse

(lahjendusaste)

1 1 1 2 1 1

Hägusus (NHÜ) 1,5 <1 <1 <1 <1 <1

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,6 7,7 7,9 7,4 7,8 7,6

Ammoonium

(mg/l) 0,50

<0,05 <0,05 <0,05 <0,05 <0,05

Naatrium (mg/l) 200 76,3 74,8

Fluoriid (mg/l) 1,5 0,68 0,81 1,1 1,2 0,91 0,78 0,73

8 Allikas: Haapsalu põhjaveemaardla põhjaveevarude ümberhindamine. Maves, 2020.

29

P ii

rs is

al d u s*

K al

u ri

V T

J 1 8

.0 4 .2

0 2 4 ,

2 .0

5 .2

0 2 4

L ää

n em

aa H

ai g la

2 9 .0

2 .2

0 2 4

F ra

M ar

e 0 1 .0

2 .2

0 2 4

H aa

p sa

lu N

eu ro

lo o g il

in e

R eh

ab il

it at

si o o n ik

es k u s

S A

1 1 .0

1 .2

0 2 4

H aa

v a

2 1 1

2 .1

0 .2

0 2 3

H aa

p sa

lu K

H K

, U

u e-

m õ is

a al

ev ik

T ö ö st

u se

t n V

T J,

1 4 .0

9 .2

0 2 3

Raud (μg/l) 200 77 35 35 93 38 31

Mangaan (μg/l) 50 <10 <10 <3 <10 <10

Kolooniate arv

22ºC (PMÜ/1

ml)

Eba-

loomulike

muutusteta <3 18 <3 16 0 4 34

Coli-laadsed

bakterid

(PMÜ/100 ml) 0 0 0 0 0 0 0 0

Escherichia coli

(PMÜ/100 ml) 0 0 0 0 0 0 0 0

Soole

enterokokid

(PMÜ/100 ml) 0 0 0 0 0 0 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Terviseameti 29.12.2023 üldhinnangu alusel on Uuemõisa-Haapsalu-Kiltsi ühisveevärgi

veekvaliteet vastav.

Ühisveevõrk

HVV teeninduspiirkonnas Haapsalu reoveekogumisalal on veevõrgu kogupikkus 2024. aasta

seisuga 76 km.

HVV poolt esitatud andmed torustike materjalide, läbimõõtude ja vanuse kohta kehtivad kogu

HVV teeninduspiirkonnale (Haapsalu linn, Uuemõisa, Paralepa, Kiltsi), millest ei ole võimalik

eraldada ainult Haapsalu linna käsitlevaid andmeid.

Vanemad veetorustikud paiknevad just Haapsalu linnas. Korrektne digitaalne

täitedokumentatsioon nende torustike kohta praktiliselt puudub.

Haapsalu linna olemasoleva veevõrgu tehnilise seisukorra ning elanikkonna varustatuse

ühisveevõrgu veega võib lugeda üldiselt heaks. Renoveerimist ja vanade torustike väljavahetamist,

olemasolevate liitumistorustike asendamist, uute maakraanide ja siibrite paigaldamist,

tupikühenduste likvideerimist, uut hüdrantide paigaldamist jne vajavad esmajärjekorras avariilises

olukorras torustikud ning vanalinna piirkonna veetorustikud.

2009. a. SWECO Projekt AS poolt koostatud Haapsalu linna ühisveevõrgu hüdrauliline mudel

näitas, et valdavas osas Haapsalu linnast, kus on tegemist 2-korruselise hoonestusega, on

veevõrgus tagatud normikohane vabarõhk, so 24 mVs. 5-korruselise hoonestusega Kastani tn

30

elamupiirkonnas tuleb ette olukordi, kus ei ole tagatud normikohast vabarõhku. Kui nimetatud

probleem osutub sagedaseks, on vajalik kasutada lokaalseid survetõstepumpasid.

Aastatel 2016-2017 viidi ellu Haapsalu ning Uuemõisa vee- ja kanalisatsioonitorustike ning

reoveepuhasti rekonstrueerimise VII etapi ehitustööd. Ehitati veetorustikud Suur-Lossi tn (Ehte-

Saue, Saue-Lahe), Lahe (Suur-Lossi-Wiedemanni, Lahe 12-Lahe 16, Wiedemanni-Kalda), Kalda

(Lahe-Eha), Eha (Kalda-Koidu, Koidu-Endla), Koidu (Eha-Kreutzwaldi), Lossiplats, Jaani, Kooli,

Suur-Mere (Mangu-Neidude), Suur-Mere (Neidude-Supeluse), Kadaka, Supeluse, Rüütli (Vee-

Viierist), Kalda (12a, 14, 14a, 16), Saue (Saue 6-Suur-Lossi), Õpetaja (hüdrant 361-Lihula mnt),

Väike-Mere (Rüütli 6-Väike-Mere 4), Karja (Karja 21-Karja 23), Nurme (Posti-Metsa), Kase

(Kase 22-38), Lahe (Lahe32, 34, 36, 38).

2020. aastal ehitati De110 PE torustik Holmi kaldal lõigus Holmi kallas 16a kuni 18.

2021. aastal rekonstrueeriti veekaevud Haapsalus ja Uuemõisas.

2022. aastal rekonstrueeriti veetorustikud Metsa tn, Posti tn, Karja tn, Vaba tn, Kiltsi teel, Tamme

tn ja Väike-Tööstuse tn.

2023. aastal ehitati veetorustikud Haapsalus Paralepa teel, Lõokese tn, Aiavilja tn, Kopli tn, Kõrkja

tn ning Tallinna mnt Uuemõisas.

2024. aastal ehitati veetorustikud Tulbi põik ja Lõokese põik (De 110 PE).

Lisaks on ühisveevärgiga liitunud kogu piirkonna lõikes mitmed kinnistud.

Tuletõrjeveevarustus

Haapsalu linna ühisveevõrk on arendatud välja süsteemina, mis on ühine majandus-joogiveele ja

tulekustutusele. See tähendab, et samast veevõrgust tuleb üheaegselt katta nii tarbevee kui ka

tulekahju korral tulekustutusvee vajadus. Tuletõrjeveevarustus Haapsalu linnas ning Uuemõisa ja

Paralepa-Kiltsi piirkondades on lahendatud tuletõrjehüdrantide baasil. Haapsalu linna, Uuemõisa

ja Paralepa alevike ning Kiltsi piirkonna tulekustutusvee varud on tagatud ning paiknevad

Haapsalu linna kolme veetöötlusjaama veereservuaarides.

Haapsalu linna ja Uuemõisa, Paralepa, Kiltsi ühisveevärgis on kokku 257 hüdranti, sh Haapsalu

linnas 195 hüdranti, Uuemõisa alevikus 46, Paralepa alevikus 16. Vanemad hüdrandid

(paigaldatud enne 1990. aastat) on üldjuhul maa-alused, raudbetoon rõngastest ehitatud

veekaevudes. Hilisematel aastatel ehitatud veetorustikele on paigaldatud maapealsed

tuletõrjehüdrandid. 2016-2017 rekonstrueeriti 20 hüdranti.

Uuemõisas, Paralepal ega Kiltsis eraldi tuletõrje veevõtukohti ei ole rajatud. Valgevälja ja Kiltsi

hajaasustusega aladel leiavad tulekustutusvee allikana kasutamist Valgevälja karjäär, Asuküla

peakraav. Herjava piirkonnas kasutatakse tulekustutusvee saamiseks kohalikke tiike. Kaasaja

nõuetele vastavad tuletõrjeveemahutid puuduvad.

Ühisveevõrgu hüdraulilise arvutusega kontrolliti, kuidas on tagatud tulekustutusvesi ja veesurve

veevõrgu kaugemates ja kriitilistes punktides. Arvutustes eeldati, et tulekahjud võivad puhkeda

kogu ööpäeva vältel ja ka perioodil, mil veetarbimine on maksimaalne.

Välise tulekustutusvee normvooluhulgad on määratud sõltuvalt linna suurusest, hoonestuse

otstarbest (vt EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitise tuleohutus, Osa 6. Tuletõrje veevarustus).

Vastavalt eelnimetatud standardile on Haapsalu linnas samaaegsete tulekahjude arvuks 1 ning

31

kustutusvee normvooluhulgaks Q0=15 l/s. Kuni 2-korruselise hoonestuse korral on kustutusvee

normvooluhulgaks Q0=10 l/s.

Tulekustutusvesi peab olema tagatud 3 tunni vältel ning vee vabasurve hüdrandis olema vähemalt

10 mVs.

Haapsalu linna tulekustutusvee varud on tagatud ning paiknevad alljärgnevates veetöötlusjaamade

veereservuaarides:

- Tööstuse VPJ-9: tuletõrjeveevaru 216 m3 (20 l/s 3 h);

- Kastani VPJ-13: tuletõrjeveevaru 162 m3 (15 l/s 3 h);

- Kaluri VPJ-16: tuletõrjeveevaru 162 m3 (15 l/s 3 h).

4.1.2. Ühiskanalisatsiooni rajatised

Kanalisatsioonitorustikud

AS Haapsalu Veevärk teeninduspiirkonnas Haapsalu reoveekogumisalal on kanalisatsioonivõrgu

kogupikkus 2024. aasta seisuga 77 km, sh Haapsalu linna, Uuemõisa aleviku, Uuemõisa küla,

Paralepa aleviku, Kiltsi küla ja Valgevälja küla torustikud.

Haapsalu linna kanalisatsioonisüsteem on projekteeritud lahkvoolsena, kuid esineb siiski üksikuid

omavoliliselt reoveetorustikuga ühendatud sademevete restkaeve. HVV hooldab Haapsalu linnas

reovete kanalisatsioonivõrku, kuid ei tegele linna sademeveekanalisatsiooni hooldusega.

2009. a. lõpus anti käiku Matsalu alamvesikonna asulate vee- ja kanalisatsioonirajatiste

rekonstrueerimise ja laiendamisega rajatud uued kanalisatsioonitorustikud. HVV

teeninduspiirkonnas, sh Haapsalu linnas, Uuemõisas ja Paralepa-Kiltsis lisandus

kanalisatsioonitorustikke ca 13 km.

Ettepanekud ühiskanalisatsiooni renoveerimise ja laiendamise osas:

Suur osa veel rekonstrueerimata kanalisatsioonitorustikke on ehitatud pärast 1960-ndaid aastaid,

torustikud ja kaevud on ebatihedad. Suur hulk pinnase- ja drenaažvett satub seetõttu

reoveekanalisatsiooni ning sealt edasi juba pumplatesse ning puhastusseadmetele. Selle

pumpamisel tekib asjatu elektrienergia kulu, ka reoveepuhastil lisanduvad täiendavad kulutused

reoveega segatud pinnasevee puhastamiseks. Suurte liigvete perioodidel ei ole võimalik hoida

puhastusseadmeid optimaalses töörežiimis.

Aastatel 2016-2017 viidi ellu Haapsalu ning Uuemõisa vee- ja kanalisatsioonitorustike ning

reoveepuhasti rekonstrueerimise VII etapi ehitustööd. Ehitati kanalisatsioonitorustikud Pargi tn

(Pargi 11- VRK Käbi), Tamme (Lihula mnt – Pihlaka), Nurme (Posti-Metsa), Niine (Niine 7-

Nurme), Luha (Luha 14-Nurme), Haava (Haava 34-KP1), Krahviaed (Vaba-VKR Lossiplats),

Metsa tn, Saue (Saue 6-Suur-Lossi), Suur-Liiva (Liiva-Lahe), Vaba (Posti-Metsa), Kastani

kollektor (Kastani-Linna tee), Rüütli (Rüütli 5-10), Lahe (Lahe 32, 34, 36, 38).

Survekanalisatsiooni torustikud rajati neljale reoveepumplale: KP 5 (KP5-VRK Mulla), KP 9

survetoru (KP9-Mulla), KP8 survetoru (Haapsalu piir-RVPJ), Karja tn KP 7.

2018. aastal rekonstrueeriti kanalisatsioonitorustikke Kuuse tn, Turu tn ja Niine tn.

2022. aastal rekonstrueeriti Metsa tn, Posti tn, Karja tn, Vaba tn, Tamme tn ja Väike-Tööstuse

torustikud.

32

2023. aastal ehitati Haapsalus Paralepa teel, Lõokese tn, Aiavälja tn, Kopli tn, Kõrkja tn ja

Uuemõisas Tennise tn.

Lisaks on aastatel 2019-2024 kogu piirkonna ühiskanalisatsiooniga liitunud lõikes mitmed

kinnistud. Osa elanikkonnast ei ole siiski liitunud ühiskanalisatsiooniga. Osa isevoolseid

kanalisatsioonitorustikke on vananenud ja vajavad rekonstrueerimist.

Kanalisatsioonikaevud

Suur osa olemasolevatest kanalisatsioonikaevudest on ehitatud raudbetoonist rõngastest. Viimastel

aastatel rajatud kanalisatsioonitorustikel on kaasaegsed plastikkaevud. Raudbetoon rõngastest

ehitatud kaevude liitekohad on sageli jäänud tihendamata ning seetõttu imbub pinnasevesi

kaevudesse. Kus pinnasevesi on torustikust sügavamal, seal on tõenäoline, et reovesi imbub

pinnasesse. Kõik olemasolevad kaevud on vaja inventariseerida ja välja selgitada nende tegelik

tehniline seisukord ning renoveerimise vajadus.

Reoveepumplad

HVV-le kuulub Haapsalu reoveekogumisala piirides (Haapsalu linn, Uuemõisa, Paralepa-Kiltsi)

kokku 29 reoveepumplat (edaspidi KPJ). 17 reoveepumplat asuvad Haapsalu linna territooriumil,

ülejäänud 12 pumplat jäävad endise Ridala valla maadele. Lisaks HVV-le kuuluvatele

reoveepumplatele on linna territooriumil 1 reoveepumpla – KPJ-22, mille omanik on Fra-Mare

keskus, kuid seda opereerib HVV.

Reoveepumpla KPJ-7, asukohaga Uus-Sadama 25, suletud, kuna pumpla teeninduspiirkonnas

elutegevust ei toimu. Pumbad on demonteeritud.

Kõik HVV-le kuuluvad reoveepumplad üldiselt heas tehnilises seisukorras, kuid esineb ka puudusi

ja kitsaskohti. 2011. a. käivitunud Läänemaa veemajandusprojekti raames oli planeeritud

rekonstrueerida neli reoveepumplat: KPJ-8, KPJ-9, KPJ-16 ja KPJ-18, kuid osa töid jäi rahaliste

vahendite nappuse tõttu tegemata:

- Reoveepumplas KPJ-8 paigaldati vaid 1 uus reoveepump ning üldehitustöödest tehti

akende vahetus. Tegemata jäid aga kütte-ventilatsioonitööd ja elektritööd. Samuti on vajalik rajada

korrektne piirdeaed ning korrastada juurdepääsutee.

- Reoveepumpla KPJ-9 on rekonstrueerimata. Pumplahoone vajab kapitaalremonti, puudub

piirdeaed ja korrastamata on ka juurdesõidutee.

- Reoveepumpla KPJ-16 kontroll-juhtimiskilp asendati uuega, rajati piirdeaed.

- Reoveepumpla KPJ-18 rekonstrueeriti, so olemasoleva pumpla asemele rajati kaasaegne

maa-alune pumpla ning väike maapealne teenindushoone kontroll-juhtimiskilbi tarbeks.

2017. aastal teostati järgmised tööd:

• peapumpla KPJ-1 – paigaldati uus võreseade ja vahetati välja pumbad (3 tk). Lisaks

pumpadele vahetati välja tagasilöögiklapid DN200 ja kummikiil-siibrid DN400, nende vahele

torustikele paigaldati õhutus- ning tühjenduskraanid. Võreseadme paigalduse raames rajati

hoonele ühe akna asemele uks, et võimaldada võrejäätmete transporti.

• pumpla KPJ-3 – vahetati välja pumbad (2 tk).

33

2022. aastal uuendati reoveepumpla KPJ-29 elektripaigaldis.

2023. aastal rajati Lõokese tn reoveepumpla.

Reoveepumplate juhtimiseks on kasutusel täisautomaatne kaugjälgimis-juhtimissüsteem, mida

laiendati Läänemaa veemajandusprojekti raames. Juhtimine on koondatud reoveepuhasti

olmehoones paiknevasse juhtimiskeskusesse, kuhu tulevad signaalid ja info kõikidest HVV-le

kuuluvatest pumplatest.

Reoveepumplate kontroll-juhtimissüsteem on ajale jalgu jäänud ning vajab kaasajastamist,

protsessorid pärinevad aastast 1997. Olemasolev süsteem ei võimalda reoveepumplate

kaugjuhtimist (pumpade sulgemist, käivitamist), st avariiolukorras tuleb operaatoril kohale sõita.

Reoveepumplate kaugjälgimis-juhtimissüsteem tuleb uuendada ja üles ehitada samadel

põhimõtetel nagu veetöötlusjaamade jälgimis-juhtimissüsteem.

Rekonstrueerimist vajab KPJ-9 Tiigi tn.

Lokaalsed puhastusseadmed

Haapsalu Veevärk AS andmetel toimivad järgmised lokaalsed õli- või rasvapüüdjad:

• Lihula mnt, Kiltsi tee ja Tallinna mnt. tanklad;

• Est Trans Kaubaveod;

• sanatoorium Laine;

• Fra-Mare mudaravila;

• Taastusravikeskus;

• Kaubanduskeskus;

• Kastani kaubanduskeskus;

• Hotell Promenaad;

• Kuursaal;

• Müüriääre kohvik;

• Hiina toidu restoran;

• Kongo hotell;

• Wiedemanni Gümnaasium;

• jahtklubid;

• Rannarootsi keskus.

Nimetatud rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni koosseisu.

Haapsalu reoveepuhasti

Haapsalu reoveepuhasti valdajaks on AS Haapsalu Veevärk. Haapsalu reoveepuhasti valmis

algselt 1997. aasta detsembris. AS Eesti Projekt koostas 2000. aastal puhasti laiendamise projekti,

mis sisaldas reoveepuhasti bioloogilise fosfori- ja lämmastikuärastuse süsteemi ning liivaeraldust.

Puhastit laiendati 2000. aastal.

2001. aastal käivitus bioloogilise fosfori- ja lämmastikuärastuse protsessi modelleerimine Tallinna

Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi teadurite osavõtul. Puhastustulemust üritati

parandada olemasolevate aerotankide najal. Fosforiärastuseks rakendati kahte olemasolevat

34

eelsetitit ja see andis rahuldava tulemuse. Lämmastikuärastuseks kavandatud meetmed aga ei

olnud piisavad.

2003. aastal koostati Eesti Veevärk AS poolt teostatavusuuring, mis nägi ette traditsioonilise

reostuse ärastamise aeratsioonil põhineva lahenduse. 2006. aastal koostati projekt lämmastiku ja

fosfori bioloogiliseks ärastuseks ja projekteeriti ka muda mehaaniline veetustamine

tsentrifuugidel. Nimetatud tööd viidi ellu 2009. aasta lõpuks.

2011. aastal:

- rajati varjualune tugiainete hoiustamiseks ja konteiner-komposter;

- soetati muda komposteerimiseks kopp-laadur ja järelkäru;

- rekonstrueeriti reoveepuhasti nõrgveepumpla;

- rajati liivapüünistest ülevoolutorustik.

2017. aastal teostati järgmised tööd:

• eelpuhastushoone – hoonesse paigaldati uus purgimisvõre ja kemikaalimahuti (15 m3).

Eelpuhastushoone kõrval asuva vana kemikaalimahuti ja selle torustiku ning betoonaluse

demontaaž.

• anaeroobsed ja anoksilised mahutid (kokku 8 tk) – teostati mahuti betooni renoveerimine,

betoonist kandetalade vahetus ning korrigeeriti käigutee restide paigaldust. Mahutis olevatele

seguritele paigaldati tõstevintsi kinnituskoht.

• mudatihendid – täiendava kruvipumba ja liigmudatorustiku paigaldamine.

• settetahendushoone – paigaldati uus kruvipress ja polümeerisõlm. olemasolev DN50

veetorustik asendati DN90 veetorustikuga, katmaks uue seadme lisandumisel vajalikku

veevarustust.

2020. aastal rajati reoveepuhasti juurde 2 x 50 kW päikesepark ning vahetati elektrikaablid kuni

Haava tn 32. Päikesepark on võrguühendusega, omatarbimisest ülejääv elektrienergia suunatakse

börsihinnaga elektrivõrku.

Puhastusprotsess:

Reovesi juhitakse puhastile kahe pumpla kaudu:

- KPJ-1 - Haapsalust, Kiltsist, Paralepast, Valgeväljalt

- KPJ-8 - Uuemõisast

Reoveepuhastusjaamas on kasutusel mehaaniline, keemiline ja bioloogiline puhastustehnoloogia.

Mudatöötlemiseks on kasutusel mudatihendid, muda veetustamine ning järgnev komposteerimine.

Haapsalu puhastusprotsess algab eelpuhastusega Eelpuhastushoones paiknevad kahes

paralleelses liinis peenvõred. Võresid läbinud reovesi suunatakse liivapüünisesse (horisontaalse

vooluga aereeritav, põhjakraabiga kanal liivatasku ja liivapumbaga pulbi pumpamiseks liiva

separeerimisse) ja sealt edasi pumbakambrisse, milles on 2 pumpa ja millel abil pumbatakse

reovesi edasi bioloogilisse puhastusse. Liivapüünise järel on ka puhasti avarii-möödavool.

Eelpuhastushoone kõrval paikneb kemikaalimahuti, milles hoiustatakse PIX-115 kemikaali

(raudsulfaadi lahus) fosfori keemiliseks sadestamiseks. Kemikaali pump paikneb eel-

puhastushoones.

35

Bioloogiline puhastus baseerub aktiivmudaprotsessil. Puhastusprotsess algab anaeroobsete ja

anoksiliste mahutitega, selleks on kasutusel 80-ndatel rajatud eelsetitid. Kokku on mahuteid

(identsete mõõtudega, mahuga ca 375 m3/tk) 8 tk, mis paiknevad kahes paralleelses liinis (2x4).

Protsessiliin algab anaeroobse mahutiga (mahutis paiknevad segurid), kuhu suunatakse mahutite

ees paikneva jaotuskambri abil eelpuhastusest pumbatud reovesi. Samuti suunatakse ta-

gastusmuda järelsetititest anaeroobsetesse mahutitesse. Anaeroobsete mahutite maht on ca 2x375

m3=750 m3. Tekitatakse vajalikud tingimused bioloogiliseks tõhustatud lämmastikuärastuseks.

Mahutite segamiseks paiknevad igas mahutis kaks sukelsegurit.

Anaeroobsetest mahutitest voolab reovesi edasi anoksilistesse mahutitesse, kuhu suunatakse

aeroobsest protsessist ringlusmuda denitrifikatsiooniprotsessi läbiviimiseks. Denitrifikatsiooni

mahuteid on 6 tk, kokku maht 6x375=2 250 m3. Mahutite segamiseks paikneb igas mahutis

sukelsegur.

Edasi suundub reovesi aeratsioonimahutitesse, milles hoitakse aeroobsed tingimused puhurite ja

mahuti põhjas paikneva peenmull-aeratsiooni abil orgaanilise aine ja lämmastikühendite

oksüdeerimiseks. Mahutid on kahes liinis mahuga 2x725 m3.

Aeratsioonimahutist suubub reovesi edasi horisontaalset tüüpi järelsetititesse, mis on samuti kahes

liinis. Setitid on pikkusega 36,15 m, laiusega 5,95 m, sügavusega 4 m ja pindalaga 430 m2. Setitite

maht on 1 720 m3.

Järelsetititest voolab puhastatud vesi suublasse, setiti põhja settinud muda tagastatakse

anaeroobsetesse mahutitesse, liigmuda suunatakse kahte settetihendisse.

Heitvee eelvooluks on Haapsalu Tagalaht (KKR kood VEE3317030), mis kuulub reostustundlike

veekogude hulka. Haapsalu Tagalaht on ravimuda leiukoht, linna puhkeala, kalade kudemisala ja

rändlindude pesitsus- ning puhkeala. 2023. aastal oli heitvee vooluhulgaks 471 804 m3 ehk

keskmiselt ca 1293 m3/d. Lubatud vooluhulk on 840 000 m3/aastas. Vee-ettevõtte hinnangul ei

ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Suubla seisukord on rahuldav.

Purgimissõlm

Haapsalu linnast, praamlaevadelt ning maakonna ettevõtetest äraveetavate fekaalide purgimissõlm

asub linna reoveepuhastusseadmete eelpuhastushoones. Purgimissõlme keskmine vooluhulk

Qkesk=5 m3/h. Purgimissõlm ehitati 1997. a. reoveepuhastusseadme ühe elemendina ja on

tehniliselt heas korras. Reoveepuhastil vastuvõetud ja puhastatud reoveesette kogused on

alljärgnevad:

Tabel 4.5. Haapsalu reoveepuhastil vastuvõetud reoveesette kogused aastatel 2021-2023.

Reoveepuhasti

nimetus

Vastu võetud

reoveesette kogus

kokku (m3/a) 2021

Vastu võetud

reoveesette kogus

kokku (m3/a) 2022

Vastu võetud

reoveesette kogus

kokku (m3/a) 2023

Jõõdre biopuhasti 60 45 15

Mäemõisa (Panga) 30 15 45

Rannaküla puhasti 15 20 30

Variku puhasti 3 3 0

Nõva puhasti 40 70 100

Risti puhasti 140 450 550

Piirsalu puhasti 5 5 0

36

Kingu reoveepuhasti 230 400 600

Taebla 310 550 675

Sutlepa 20 15 0

Pürksi reoveepuhasti 35 30 30

Linnamäe 40 15 30

Kokku 928 1618 2075

Reoveepuhasti koormus ja puhastusefektiivsus

Reoveepuhasti projektparameetrid:

Haapsalu reoveepuhasti projekteeriti 1996.a võimsusele 22 000 inimekvivalenti, reovete

vooluhulgad:

- keskmine 7220 m3/d

- keskmine 300 m3/h

- arvutuslik (k=1,37) 410 m3/h

- arvutuslik maksimum 1350 m3/h

Reoveepuhastist väljuv heitvesi peab vastama järgmistele nõuetele (vastavalt veeloale nr

L.VV/330336):

BHT7 15 mg/l

Hõljuvained 15 mg/l

Nüld 15 mg/l

Püld 0,5 mg/l

KHT 125 mg/l

Nafta 1 mg/l

Ühealuselised fenoolid 0,10 mg/l

Kahealuselised fenoolid 15 mg/l

pH: 6-9

Andmed Haapsalu linna reoveepuhastist väljuva heitvee näitajate kohta 2023. aastal on esitatud

alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.6. Haapsalu reoveepuhasti heitvee näitajad ja tõhusus.

N äi

ta ja

S u

u ri

m l

u b

at u

d

si sa

ld u

s (m

g /l

)*

Ja an

u ar

V ee

b ru

ar

M är

ts

A p

ri ll

M ai

Ju u

n i

Ju u

li

A u

g u

st

S ep

te m

b er

O k

to o

b er

N o

v em

b er

D et

se m

b er

K es

k m

in e

S BHT7 220 260 480

V BHT7 15 4,1 2,9 4,3 4,4 4,8 3,9 4,5 2,1 1,6 1,4 3,5 5,2 3,6

Tõhusus 98,7 98,3 99,3

S Heljum 145 290 217,5

V Heljum 15 6 2 6 9 10 7 9 7,5 7 2 2 3 5,9

37

Tõhusus 98,6 96,9 97,3

S

Üldfosfor

7,7 9,2 8,5

V

Üldfosfor 0,50 0,57 0,15 0,29 0,24 0,3 0,26 0,22 0,43 0,15 0,42 0,42 0,28 0,31

Tõhusus 98.1 97,4 96,4

S Üld-

lämmasti

k

49 80 64,5

V Üld-

lämmasti

k 15 14 14 21 31 9,8 11 13 12 14 12 4,7 12 13,4

Tõhusus 71,4 61,3 79,2

S KHT 602 602

V KHT 125 37 41 52 50 56 52 49 44 38 39 40 49 45,6

Tõhusus 91,7 92,4

Lühendite selgitus: S – näitaja reoveepuhastisse sisenevas reovees, V – näitaja reoveepuhastist

väljuvas heitvees.

*vastavalt veeloale nr L.VV/330336

Settekäitlus

Haapsalu reoveepuhasti settekäitlus algab kahes liinis töötavate liigmudatihenditega, mis on 2x250

m3 mahuga ümarmahutid (d=7,5 m). Tihendatud sete pumbatakse kruvi-pumpade abil

settetahendushoonesse, milles paiknevad kahes liinis dekantertsentrifuugid. Olemas on ka

võimalus juhtida tihendatud sete avariiolukorras mudaväljakute settebasseini.

Tsentrifuugide abil viiakse sette kuivaine sisaldus ca 18% ning suunatakse seejärel edasisele

kompostimisele komposteerimisväljakul.

Reoveesetted

Reoveepuhastil toimub muda veetustamine tsentrifuugil, veetustatud mudatahese kuivaine

sisaldus on ca 20…21%. Veetustatud muda transportimiseks komposteerimisplatsile soetati 2012.

aastal nii järelkäru kui ka kopp-laadur. Komposteerimisplatsil rajati varjualune tugiainete

hoiustamiseks.

Tahendatud reoveesete (kuivaine sisaldus 18-22%) segatakse kompostimisplatsil tugiainega (nt

turbaga) ja töödeldakse bioloogiliselt aunades. Kompostimisplats on kaetud raudbetoonplaatidega

ja platsi alla on rajatud drenaaž, mille kaudu juhitakse nõrgvesi tagasi reoveepuhastusprotsessi

algusesse. Plats on ümbritsetud 0,7 m kõrguse betoonist plokkidest äärisega. Aunu segatakse

regulaarselt järelveetava aunasegajaga perioodil aprill kuni oktoober, et toimuks aereerimine ja

võimalike haigustekitajate hävimine. Kompostimisprotsess kestab 8-12 kuud. Mõõdetakse ka

aunade sisemist temperatuuri. Bioloogilise töötluse läbinud reoveesete viiakse kõrval asuvale

ladustamisplatsile.

Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht on 2000 tonni aastas.

HVV müüb Haapsalu linna piires, sh ka Uuemõisa, Paralepa, Kiltsi, kompostmulda.

38

Reoveepuhasti probleemid

- Komposteeritava mudakoguse kasvades jääb olemasolev komposteerimise plats kitsaks,

pikemas perspektiivis on vajalik kaaluda platsi laiendamise võimalusi;

- Seoses Euroopa Liidu asulareovee direktiivi karmistumisest johtuvate siseriiklike

regulatsioonide muutumisega ning kaasnevate täiendavate nõudmistega reoveepuhastusprotsessi

väljunditele (PFAS-ühendid, ravimijäägid) on eeldatavalt vajalikud täiendavad investeeringud

reoveepuhastisse.

Sademevee kanalisatsioon

Käesoleva ÜVK arendamise kavaga määratakse vee-ettevõtte tegevuspiirkonnas asuvad ja

avalikus huvis kasutatavad sademevee rajatised ühiskanalisatsiooni osaks. Ühiskanalisatsiooni

osaks määratud rajatisteks on avalikus huvides kasutatavad sademevee kraavid, sademeveetorud,

sh drenaažitorud, sademevee restkaevud, sademevee vaatluskaevud ning sademevee pumplad.

Ühiskanalisatsiooni osaks ei määrata:

• Põllumajandus- ja Toiduameti haldusalas olevaid maaparandussüsteeme;

• Transpordiameti kinnistutel või riigimaantee koosseeisus asuvaid rajatisi;

• kinnistu tarbeks spetsiaalset ehitatud sademevee rajatisi (sh avalikul tänaval/teel asuvaid,

kui avalikult kasutataval maal ei ole rajatisega ühendatud ühtegi avalikul teel asuvat

restkaevu);

• kaugkütte süsteemi drenaažitorustikke, äriühingutele/ettevõtetele kuuluvaid sademevee

rajatisi;

• ühiskanalisatsiooni osaks ei ole erakinnistutel olevad lokaalsed sademeveesüsteemid (sh

drenaažisüsteemid) ning looduslikud veekogud (ojad, jõed, järved, rannikumeri).

Piirkondades, kus puudub sademeveekanalisatsioon, on lahenduseks sademevee pinnasesse

immutamine.

Lahkvoolseid sademevee torustikke on rajatud põhiliselt Haapsalu linna territooriumil.

Piirkonniti on sademeveetorustikke rajatud ka teistes asulates.

Tabel 4.7. Sademevee lahkvoolsed torustikud

Asum/küla Sademeveetorustik jm Drenaaž jm Valgalasid tk

Haapsalu 23779 7160 11

Jõõdre 446 0 2

Panga 215 960 2

Paralepa 980 1325 6

Uuemõisa 4926 1245 5

KOKKU 30346 10690 26

Kaasaegseteks sademeveetorustikeks võib lugeda koos Karja tn rekonstrueerimisega rajatud

Karja-Kalda-Lahe-Wiedemanni tänava torustikku, Jaama ja Mulla tänavate sademeveetorustikke.

Sademeveetorustikud on rajatud Kastani tn elamupiirkonnas, Tallinna maanteel ja Tamme tänaval.

Sademevesi nimetatud kollektoritest juhitakse Randsalu ojja ja Haapsalu Tagalahte. Lisaks on

39

sademeveetorustikke rajatud ka Jaama, Kreutzwaldi, Suur-Liiva tänavate piirkonnas, kust

sademevesi juhitakse Haapsalu Eeslahte. Säilinud on ka üksikud sademevee väljalasud Väike-

Viikki. Suur osa sademeveetorustikest on rajatud ca 20...40 aastat tagasi. Vanemad torustikud on

amortiseerunud, kohati ka ummistunud.

Haapsalu linna sademevee eesvooludeks on Randsalu oja (maaparandussüsteemi eesvool MPS

kood 5033170300030, KKR kood VEE1105300), Asuküla peakraav (riigi poolt korrashoitav

ühiseesvool, MPS kood 5110540020000, KKR kood VEE1105400), Haapsalu Eeslaht ja Tagalaht

(KKR kood VEE3317030) ning Väike-Viik (KKR kood VEE2051460).

Asuküla peakraav (Jaama oja) voolab linna lääneosas madalas orus ja suubub raudteest läänes

Eeslahte. Randsalu oja voolab Haapsalu linna ja Uuemõisa piiril suubumisega Tagalahte.

Mõlemaid ojasid on süvendatud ja kohati on nad kujunenud magistraalkraavideks. Asuküla

peakraav on suhteliselt suure vooluhulgaga, siin otsest kinnikasvamise märki ei ole. Rannarootsi

keskuse rajamisega samaaegselt (2010) viidi läbi ka Randsalu oja puhastamine alates keskusest

kuni mereni. 2024. aastal rekonstrueeritakse Männiku teel asuv Jaama oja binokkeltruup, truubist

ülesvoolu puhastatakse oja voolusäng setetest koos kalda nõlvade profileerimisega ca 600 m

ulatuses. Oja vasakkalda nõlva kindlustamiseks paigaldatakse geokärg. Truubist allavoolu

korrastatakse kraavi nõlvad ning jalakäijate sild tõstetakse ümber risti kraaviga.

Haapsalu lahe ja suubuvate ojade veeseis oleneb oluliselt tuulte suunast. Valitsevate tuulte (edela-

, lääne- ja lõunatuuled) mõjul veeseis lahtedes tõuseb. 2005. a. jaanuaris ametlikke vaatlusi ei

tehtud, kuid ujutusjärgsete mõõtmiste tulemusel registreeriti EMHI poolt kõrgvee tasemeks 1,93

m. Sellega lähedasel tasemel oli lahe veetase ka 1967. a. Lisaks ülikõrgele veetasemele esineb ka

väga madalat merevee taset, mis on umbes 1 m madalam normaalsest.

Haapsalu linna piires on sademe- ja drenaažvee eesvooludena säilinud ka lahtisi, hooldamata

kraave (näiteks Raudtee tn kraav). Kraavid pikendavad sademevee kokkuvoolu aega, vähendavad

sademevee vooluhulkade tippusid, toimivad samal ajal sademevee puhastitena ja reguleerivad

pinnavee taset. Staadioni ja Õpetaja tn piirkonnas on endised tänavate äärsed lahtised kraavid, mis

olid drenaažvee eelvooludeks, elanike poolt suletud torudesse, seejuures pole tagatud torustike

kalded ja väljavoolud. Sellistes kohtades tekib nii kevadel lumesulamise kui ka sademeterikkal

perioodil probleeme liigveega.

Tabel 4.8. Sademevee kraavid

Asum/küla Kraavide pikkus jm Valgalasid tk

Haapsalu 9069 11

Jõõdre 1910 2

Panga 3980 2

Paralepa 4375 6

Uuemõisa 6040 5

KOKKU 25374 26

40

Tänavate rekonstrueerimise ja ka vee- ja kanalisatsioonitorustike ehituse järel tehtud tänavakatete

taastamise tulemusel on sageli vanemad krundid osutunud madalamaks tänavapinnast. Selle

tagajärjel koguneb kruntidele sademevesi.

Samuti on probleeme sademe- ja pinnasevete kogunemisega rannakvartalite piirkonda. Ranna

lähedal asuvaid krunte, haljasalasid ja tänavaid ohustab kohati ka allikaline pinnavesi (Kalda tn ja

Metsa tn piirkond).

Sademevee ärajuhtimise seisukohast probleemseks piirkonnaks on Õhtu-Kalda tn ja kergliiklustee

(tamm) vaheline kõrkjatega kaetud loduala, kuhu juhitakse sademevesi. Teetammis on lüüsid, mis

võimaldavad merevee madala seisu ajal suunata lodualalt vett merre. Rajatud tammi kõrgus ei ole

piisav ning merevee kõrgseisu ja tormide korral kandub merevesi üle tammi lodualale.

Lisaks eeltoodule lisanduvad probleemid, mis seotud üleujutustega.

Suurel hulgal sademe-, pinnase- ja drenaaživett satub eeskätt sademeveekanalisatsiooni

puudumise ja tänavakatete vajumise tõttu reoveekanalisatsiooni, mis tekitab tehnilisi probleeme ja

põhjendamatuid majanduslikke kulutusi reovete puhastamisel.

Haapsalu Linnavalitsuse tellimisel on 2008.a. valminud Posti tn sademeveetorustike tööprojekt,

kuid rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole seda ellu viidud.

2023. aastal rekonstrueeriti Haapsalu sademeveesüsteemide eesvoolud. Haapsalu linna

üleujutusriskide maandamise projekti raames rekonstrueeriti Kreutzwaldi, Kalda, Vee, Vaba,

Kõrkja, Kopli, Aia, Aiavilja, Haava ja Potisseppa tänava lõigus olemasolevad sademevee

kanalisatsiooni torustikud koos kaevudega. Lisaks rajati uued torustikud, millega laiendati

sademeveekanalisatsiooni süsteemi ala ning rajati uued ühendused neile kinnistutele, millel antud

piirkonnas sademevee kanalisatsiooni liitumise võimalus puudus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et olemasolev sademe-, pinnase- ja drenaažvete süsteem on

amortiseerunud ega vasta kaasaja nõuetele. Haapsalu olemasolevad sademeveesüsteemid vajavad

remonti ja hooldust.

Sademevee kvaliteet

Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse §-s 129, mille kohaselt

suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja vee erikasutuse keskkonnaloaga

(veeloaga) või kompleksloaga määratud heitkogustele. Veeluba on veeseaduse kohaselt

muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse suublasse saasteaineid ning kui suublasse juhitakse

sademevett jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt

ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Sademevee suublasse

juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks.

Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga määrata

vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos

vastava seirekohustusega. Muud määruse lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja

seirenõuded määratakse keskkonnaloas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Sademeveele

määrab loa andja suubla seire nõude üksnes juhul, kui on alust arvata, et ärajuhitav vesi omab mõju

41

suublaks oleva vee ökosüsteemile. Sademeveelase ei tohi põhjustada ka suplusvee

kvaliteedinõuetele mittevastavust. Kui sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta kehtestatud

keskmistele piirväärtustele, siis tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest

vastavalt keskkonnatasude seaduses sätestatu järgi. Vastavalt vee-erikasutusloale L.VV/330336

seirab AS Haapsalu Veevärk Haapsalu reoveepuhasti sademevee ülevoolu, milles määratakse üks

kord kvartalis heljumi ja Naftaproduktide kontsentratsioonid.

Haapsalu linnas sademeveekanalisatsiooniga kogutavat sademevett ei puhastata, va

bensiinijaamad, parklad, kus on kasutusel lokaalsed liiva-õlipüünised.

Valgalade kaardistamine

Käesoleva töö käigus kaardistati tiheasustusala sademeveesüsteeme valgalade põhiselt ning anti

igale valgalale hinnang 5 palli süsteemis:

5 - väga hea,

4 - hea,

3 - rahuldav,

2 - kesine;

1 - halb

Rahuldava ja halvema hinnanguid saanud sademeveesüsteemid linnaosade lõikes iseloomustab

alljärgnev tabel:

Tabel 4.9. Sademeveesüsteemide hinnangute koondtabel

Asum/küla Valgalasid

kokku

Halb Kesine Rahuldav

Haapsalu 11 0 5 2

Jõõdre 2 0 0 2

Panga 1 0 0 2

Paralepa 6 0 2 2

Uuemõisa 5 0 2 1

Lisa 1 sademevee joonistel on kajastatud sademeveesüsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist

vajavad lõigud. Perspektiivis on vajalik on koostada eelprojekti tasemel valgalade põhised

sademevee skeemid/projektlahendused. Skeemide koostamisel peab võtma arvesse vihmade

intensiivsuse suurenemist ning püüdma leida sademevee ärajuhtimiseks säästlikke ja kaasaegseid

lahendusi. Et tagada linnaliste piirkondade vastupidavus muutuva kliima tingimustes, on vajalik

tulevikus rohkem rakendada säästlikke sademeveesüsteeme. Vajalik on tagada

• sademevee käitlus sademete äravoolu tekkekohas, kinnistul (vihmavee kogumine ja

kasutamine, vett läbilaskev kate kõvakatte asemele)

• sademevee käitlus asukohas, s.o tänaval, uutes arenduspiirkondades (viibeala, tiik,

imbkraav, nõva)

• sademevee käitlus piirkondades, asumites (suuremad tiigid, märgalad).

42

Eeltoodu lahenduste rakendamisel on loodud looduslähedane sademeveesüsteem. See on

järjestikku toimivate sademeveelahenduste ahel, mis järkjärgult vähendab sademevee kogust ja

voolukiirust ning puhastab sademevett erinevatest saasteainetest (nt fosfori- ja

lämmastikuühendid, raskmetallid, heljum).

Piirkonda sobiva lahenduse valikul tuleb lähtuda olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast

ja pinnavormidest, olemasolevast taristust ja mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse

teostatavuse, võimalused ja tehnilise lahenduse.

Linna sademeveekanalisatsioon on puudulik ning vajab arendamist.

4.2. JÕÕDRE REOVEEKOGUMISALA: JÕÕDRE KÜLA

4.2.1. Ühisveevärgi rajatised

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Jõõdre külas varustab veega Jõõdre nr 3 puurkaev (VPJ), mis võtab vett Siluri veekompleksist.

Jõõdre puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2010. aastal: olemasolev tehnohoone lammutati,

puurkaev renoveeriti, uus veetöötlusjaam rajati varasema hoone kohale. Pumpla-veetöötlusjaam

rajati kergkonstruktsiooniga konteinertüüpi ehitisena. Enne uue sügavveepumba ja veetõstetoru

paigaldamist tehti puurkaevule puhastus-proovipumpamine. Pumbana on kasutusel LOWARA

8GS30T/B-L4C pump 3 kW, kuni 10 m3/h.

Jõõdre veetöötlusjaama võimsuseks on 5 m3/h (28 m3/d). Vee töötlemisel on kasutusel

üheastmeline täisautomaatne rauafiltrisüsteem Himifil (rauaärastus, aereerimine). Vesi juhitakse

läbi filtri puurkaevupumba poolt tekitatava rõhuga. Kõik puurkaevu teenindamiseks,

sügavveepumba töö automatiseerimiseks ja veevarustussüsteemi puhta vee andmiseks vajalikud

seadmed paiknevad veetöötlusjaamas. Seal asuvad puurkaev, veemõõdusõlm sulg- ja

reguleerarmatuuriga, veepuhastusseadmed, hüdrofoor ning elektri- ja automaatikaseadmed.

Puurkaevu ja veetöötlusjaama töö on täisautomaatne.

Puurkaev-pumplast lähtub neli vee väljundtorustikku, kõik väljundid on mõõdetud.

Tabel 4.10. Jõõdre puurkaev-pumpla

Pumpla asukoht ja

puurkaevu katastri nr

Vee-

horisont

Ehitamise

aasta

Keskmine pumbatud

vee kogus m3/d (2023)

Hinnang tehnilise

seisukorra kohta

Jõõdre VPJ, 9389 S 1975 14,7 Puurkaev-pumpla

tehniline seisukord

hea

Joogivee kvaliteet

Kõik Jõõdre küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Järgnevas tabelis on toodud värskeimad Jõõdre küla

ühisveevärgist võetud joogivee kontrolli analüüside tulemused.

43

Tabel 4.11. Jõõdre küla ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet

Piirsisaldus* Kortermaja, 14.09.2024

Elektrijuhtivus (μS/cm) 2500 744

Värvus (mg/l Pt)

Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta

3

Lõhn (lahjendusaste) 1

Maitse (lahjendusaste) 1

Hägusus (NHÜ) <1

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,2

Ammoonium (mg/l) 0,50 <0,05

Fluoriid (mg/l) 1,5 0,48

Raud (μg/l) 200 <30

Mangaan (μg/l) 50 <10

Kolooniate arv 22ºC (PMÜ/1

ml) Ebaloomulike muutusteta 15

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml) 0 0

Soole enterokokid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Terviseameti 29.12.2023 üldhinnangu alusel on Jõõdre küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Veetorustikud

Jõõdre külas on üks ühisveevarustuse süsteem, mis asub Haapsalu-Laiküla maanteest idapool.

Jõõdre puurkaev-pumpla teeninduspiirkonnas on veevõrgu kogupikkus 2 km. Torustikud

rekonstrueeriti 2009. aastal.

2021. aastal rajati Toome tn 5 veeliitumine, 2023. aastal ehitati veetorustikud Jõõdre tee 11.

Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjeveeallikana on Jõõdre külas kasutusel Kaupluse ees olev tiik, mille juures on

veevõtukaev.

4.2.2. Ühiskanalisatsiooni rajatised

Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepumplad

Jõõdre küla kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne ning koosneb vaid reoveekanalisatsioonist.

Jõõdre küla olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi moodustavad 2 reoveepumplat (sh üks neist

reoveepuhasti juures), isevoolsed ja survekanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Jõõdre

küla olemasoleva kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 3 km, sh survetorustikke on ca 0,6 km.

2023. aastal ehitati kanalisatsioonitorustikud Jõõdre tee 11.

44

Jõõdre reoveepuhasti

Jõõdre reoveepuhasti on rajatud 2009. aastal. Puhasti arvutuslik ööpäevane vooluhulk: Q=0,92

m³/h ja 22,0 m³/d.

Jõõdre küla paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Jõõdre reoveepuhastile suunatakse vaid

elanike olmereovesi.

Reovee puhastamiseks on kasutusel kaks EKOL-15 tüüpi seadet kogujõudlusega 30,0 m³/d.

Biopuhasti EKOL 15A on biorootori-tüüpi seade, kus biorootori pinnale kasvav biokile toimib

reostusainete lagundajana. Seade on jaotatud erinevateks tehnoloogilisteks osadeks: pumpla

kamber, eelselgiti, biorootor, järelselgiti, kamber muda säilitamiseks ja tihendamiseks.

Reovesi kogutakse puhasti korpusesse monteeritud pumpla kambrisse, kust see pumbatakse

eelselgitisse. Pump on varustatud ujukitega, millega sätestatakse pumba töörežiim: miinimum

nivoo-pump lülitub välja, töönivoo-pump lülitub sisse ja avariinivoo- kui töönivoo juures ei

rakendu töönivooujuk ja veetase kambris tõuseb avariinivooni. Pumpla olemasolu ühtlustab

puhastisse suunatava reovee kogust: tippajal kogutakse pumplasse reovett, mis doseeritakse

puhastisse kui vee juurdevool on väiksem. Sellega saavutatakse puhasti ühtlane koormamine.

Eelselgitis toimub reovee eelpuhastus. Eelselgiti alumises osas toimub väljasettinud muda

anaeroobne stabiliseerimine, tihenemine ning säilitamine.

Eelpuhastatud vesi liigub bioloogilise töötluse osasse, kus biorootoril kasvav biokile lagundab

vees leiduvaid reostusaineid. Biorootor kujutab endast trumlit, mis on täidetud suurt eripinda

omava plasttäidisega. Trummel on ca 40 % ulatuses uputatud puhastatavasse vette. Pöörlemisel

toimib see reovee segaja ja õhustajana ning biokilet moodustavate mikroorganismide kasvulavana.

Samuti toimub rootori samaaegse pöörlemisega muda tsirkulatsioon ning jääkmuda tagastus

eelselgitisse.

Bioloogilise puhastuse osast liigub tekkinud aktiivmudasegu järelselgitisse. Heitvesi voolab

seadmest välja ülevoolurenni kaudu.

EKOL 15A suudab puhastada reostust kuni 6,9 kgBHT7/d. Tippkoormuse vastuvõtmiseks on

olemas pumpla kamber (ca 3 m3). Puhastusseade võtab lühiajaliselt vastu kuni 30% suuremat

koormust ning koos pumpla kambriga on varu rajatava Jõõdre reovee puhastamise jaoks piisav.

Samas tuleb jälgida, et asula kanalisatsioonisüsteem oleks tihe ja sinna ei satuks sadevett.

Rekonstrueerimistööde käigus biotiike ei puhastatud, rajatud puhasti tagab kõikide heitveele

kehtivate nõuete täitmise järelpuhastuseta.

Tabel 4.12. Jõõdre reoveepuhasti heitvee analüüside tulemused.

Suurim

lubatud

sisaldus I KV 2023 II KV 2023 III KV 2023 IV KV 2023 I KV2024 II kv 2024

BHT 40 7,2 21 14 3,4 15 4,3

Heljum 35 6 31 8 2 22 3,1

Nüld 14 40 39 15 14 16

Püld 1,9 3,8 5,6 1,9 1,9 2,4

KHT 150 47 103 69 35 62 3,2

pH 6,9 7,6 7,5 7,5 7,2 7,6

45

Heitvesi juhitakse kraavi kaudu Jõõdre I maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood

5110590020060/002) ja sealt edasi Sinalepa peakraavi (ka Vätse kraav, KKR kood VEE1105900,

MPS kood 5110590020000/001), mis on reoveepuhasti suublaks. Sinalepa peakraav on riigi poolt

korrashoitav ühiseesvool.

Lubatud vooluhulk on 14 000 m3 aastas. 2023. aastal juhiti suublasse 4 869 m3 heitvett (mõõdetud),

mis moodustab ca 1/3 lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava

heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Suubla seisukord on rahuldav.

Jõõdre sademeveekanalisatsioon

Asfaltkattega teed, parklad jne on Jõõdre külas ilma äärekivideta ning sademevesi imbub üldjuhul

pinnasesse. Informatsioon Jõõdre küla korruselamute drenaaži kohta puudub, samuti ei ole infot

mahajäetud soojustrassi drenaaži kohta. Geodeetiliste mõõdistamisandmete alusel on Jõõdres vaid

ühel korruselamul drenaažtorustik, mis on ühendatud reoveekanalisatsiooni.

Amberi kinnistult Vanamõisa talli juurest algava kraavistiku kaudu juhitakse sademe- ja

lumesulamisvesi Jõõdre I maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 5110590020060/002) kaudu

Sinalepa peakraavi (MPS kood 5110590020000/001), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

Kraav paikneb peamiselt eraomandis maadel, biotiigi kinnistu (tunnus: 18401:001:0285) on

munitsipaalomandis. Ülejäänud väiksemad kraavid on seotud paari-kolme kinnistuga ning neist

immutatakse sademe- ja lumesulamisvesi pinnasesse. Kaebusi liigvee osas Jõõdres ei ole, va

jalgpalliplats, kuhu sademeterikkal ajal koguneb pinnavett.

Lahkvoolsete sademeveetorustike ja kraavide kogupikkus Jõõdre külas on toodud tabelites 4.8 ja

4.9.

4.3. PANGA REOVEEKOGUMISALA: PANGA KÜLA, SINALEPA KÜLA

4.3.1. Ühisveevärgi rajatised

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Panga reoveekogumisalal on kaks eraldiseisvat ühisveevarustussüsteemi:

1. Keskuse ühisveevarustussüsteem asub Parila-Kiideva maanteest põhjapool, korrusmajade

piirkonnas. Keskuse puurkaev-pumpla (VPJ-1, katastri nr 9941) varustab veega põhiliselt

korrusmaju. Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2009. aastal. Vana puurkaevuhoone lammutati,

puurkaev renoveeriti, paigaldati uus sügavveepump ja veetõstetoru. Pumbana on kasutusel KSB

UPA 100C-7/16, 2,2kW, 5,9 m3/h. Olemasoleva pumplahoone kohale rajati uus veetöötlusjaam

kergkonstruktsiooniga konteinertüüpi ehitisena. Keskuse veetöötlusjaama võimsuseks on 5 m3/h

(28 m3/d).

Vee töötlemiseks on kasutusel üheastmeline veetöötlusseade FEA 18 Himifil (rauaärastus,

aereerimine). Kõik puurkaevu teenindamiseks, sügavveepumba töö automatiseerimiseks ja

veevarustussüsteemi puhta vee andmiseks vajalikud seadmed paiknevad veetöötlusjaamas. Seal

asuvad puurkaev, veemõõdusõlm sulg- ja reguleerarmatuuriga, veepuhastusseadmed, hüdrofoor

ning elektri- ja automaatikaseadmed. Puurkaevu ja veetöötlusjaama töö on täisautomaatne.

2. Kooli ühisveevarustussüsteem asub Ridala Põhikooli piirkonnas. Olemasolev Kooli

puurkaev (VPJ-2) on rajatud 1959. aastal ning puurkaevu sügavuseks on 33,3 m. Puurkaevu

46

katastri nr on 9940. Puurkaev avab Siluri alumist veehorisonti, puurkaevu tootlikkus on 3,9 m3/h.

Puurkaev asub kooli staadionil, eraldi sanitaarkaitseala puudub. Kooli territoorium on ümbritsetud

piirdeaiaga.

2008.a. Kooli puurkaev-pumpla renoveeriti ja rajati veetöötlus. Vana puurkaev-pumpla hoone

lammutati. Kuna puurkaev asub Panga Põhikoolile projekteeritud spordiväljaku territooriumil siis

rajati puurkaevu pealisehituseks maa-alune päisekaev, mille kaas jääb spordiväljaku tasandile.

Puurkaevu suue on kindlustatud vastavalt nõuetele ning renoveerimistööde käigus tehti puurkaevu

puhastus-proovipumpamine.

Puurkaevu paigaldati uus sügavveepump SAER NP-C/16 (projektikohane töörõhk tootlikkusel 3.0

m3/h on H=7.3 bar). Sügavveepumba uputussügavus on 20 m. Staatiline veepind puurkaevus on

8.2 m. Veetõstetoruks on PE toru De40 mm.

Veetöötlusseadmed FEA 18 Himifil (vooluhulk max 8 m3/h) paigaldati koolimaja juurdeehituse

keldrikorrusele. Veekäitluseks on paigaldatud üheastmeline ühe filterpaagiga

kaaliumpermanganaadiga perioodiliselt regenereeritav täisautomaatne rauafiltersüsteem.

Rauaeraldusfilter on võimeline lisaks rauale vähendama veel joogivee mangaani- ja

väävelvesinikusisaldust. Vesi juhitakse läbi filtri puurkaevupumba poolt tekitatava rõhuga ning

sealt edasi veevõrku.

Veetöötlushoones asuvad ka veemõõdusõlm, 300 l hüdrofoor (Zilmet) ja puurkaevu pumba töö

juhtimiseks vajalikud automaatikaseadmed.

Kooli puurkaev ja veetöötlusjaam varustab veega kooli, lasteaeda, küla veevõrgu kaudu eramuid

ja puidutööstusega tegelevat ettevõtet (TREI Puidukabad).

Tabel 4.13. Panga küla puurkaev-pumplad

Jrk

nr

Pumpla nr

ja asukoht

Puurkaevu

katastri

nr;

veekiht

Ehita-

mise

aasta

Puur-

kaevu

passi

nr

Keskmine

pumbatud

vee kogus

m3/d

(2023)

Hinnang tehnilise seisukorra

kohta

1

Keskuse

puurkaev-

pumpla

VPJ-1

9941; S 1984 1116 20 Puurkaev-pumpla renoveeritud

2009.a. ja rajatud veetöötlus

2

Kooli

puurkaev-

pumpla

VPJ-2

9940;

S-O

1959 - 2,3 Puurkaev-pumpla renoveeritud

2008.a. ja rajatud veetöötlus

Käesoleval ajal on Panga-Sinalepa külas puurkaevusid, mis kuuluvad teistele valdajatele ning

nende puurkaevude vett kasutatakse vaid oma tarbeks (OÜ Kupas) ning need puurkaevud ei ole

ühendatud ühisveevarustussüsteemiga.

Puurkaev-pumplad, mis on tööst välja lülitatud (OÜ Kupas territooriumil), vajavad põhjavee kaitse

seisukohast lähtuvalt tamponeerimist.

47

Joogivee kvaliteet

Kõik Panga küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Järgnevas tabelis on toodud värskeimad analüüside

tulemused.

Tabel 4.14. Panga küla ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet

Piirsisaldus* Kortermaja, 14.09.2024

Elektrijuhtivus (μS/cm) 2500 959

Värvus (mg/l Pt)

Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta

3

Lõhn (lahjendusaste) 2

Maitse (lahjendusaste) 2

Hägusus (NHÜ) <10

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,3

Ammoonium (mg/l) 0,50 0,26

Fluoriid (mg/l) 1,5 0,96

Raud (μg/l) 200 <30

Mangaan (μg/l) 50 <10

Kolooniate arv 22ºC (PMÜ/1

ml) Ebaloomulike muutusteta 6

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml) 0 0

Soole enterokokid

(PMÜ/100 ml) 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Terviseameti 29.12.2023 üldhinnangu alusel on Panga küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Veetorustikud

Panga reoveekogumisala ühisveevõrgus on ca 3 km veetorustikke.

Veetorustikud vajavad ringistamist Kooli tn olemasolevast torustikust Parila-Kiideva tee kaudu

kuni olemasoleva torustikuni Kaevere teel.

Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjeveeallikana leiavad Panga-Sinalepa külas kasutamist tehisveekogud ja tuletõrjevee-

reservuaarid.

Panga külas on kolm tuletõrjeveemahutit, kõik saavad toite veevõrgust:

- Läänepoolseima 3-korruselise elamu, Panga 9, taga. Mahuti on töökorras;

- Endise katlamaja juures, Sinalepast Haeskasse viiva tee ääres. Andmed seisukorra kohta

puuduvad;

- Ridala Põhikooli õuel. Mahuti ei vasta nõuetele. Vajalik renoveerida või rajada uus.

48

4.3.2. Ühiskanalisatsiooni rajatised

Kanalisatsioonitorustikud

Panga reoveekogumisala kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne ning koosneb vaid

reoveekanalisatsioonist. Panga-Sinalepa olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi moodustavad kolm

reoveepumplat, isevoolsed ja survekanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti.

Panga reoveekogumisala olemasoleva kanalisatsioonitorustiku kogupikkus on 5,2 km, sellest on

kasutusel 4,0 km, sh 0,7 km survetorustikke ja 3,3 km isevoolseid torustikke. Torustikud on rajatud

aastatel 1965...1985. Olemasolevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on põhiliselt

asbesttsementtorudest, survetorustikud plasttorudest. Torustikud on halvas seisus, läbivad

kinnistuid, ei ole vettpidavad, jne ning seepärast vajab kogu olemasolev kanalisatsioonisüsteem

uuendamist.

Internaadi, Vaduma ja Spuuli kinnistutel puudub võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks.

Vajalik on rajada survekanalisatsioonitorustik, reoveepumpla ning isevoolne

kanalisatsioonitorustik liitumispunktidega Vaduma ja Spuuli kinnistute liitumiseks.

Mäemõisa (Panga) reoveepuhasti

Mäemõisa reoveepuhasti asub Panga küla läänepoolses osas. Reovesi pumbatakse puhastile

peapumplast (Mäemõisa KPJ-2). Panga reoveepuhastile suunatakse elanike olmereovesi, kohalik

lihatööstus ei tööta. Reoveepuhasti territoorium on ümbritsetud piirdeaiaga.

Panga küla reoveepuhastiks on aktiivmudatehnoloogial põhinev reoveepuhasti AS-AnaComb 300

(2 liini). Reoveepuhasti rekonstrueeriti 2012. aastal, rajati uus tehnohoone. Reoveepuhasti on ette

nähtud olmereovee puhastamiseks, puhasti parameetrid on järgmised:

• Q=2×45=90 m3/d;

• R=2×300=600 IE;

• Siseneva reovee kontsentratsioon CBHT7 kuni 400 mg/l.

Kompaktpuhasti AnaComb 300 kujutab endast kompaktset polüpropüleenmahutit, mis on

sisemiste vaheseinte abil jagatud erinevateks osadeks. Kompaktpuhasti koosneb eelsetitist,

anoksilisest tsoonist, anaeroobsest tsoonist ning järelsetitist.

• Eelsetitis toimub peenheljumi eraldumine väljasettimise teel, eelsetiti on jaotatud kaheks

kambriks. Eelsetiti täidab ka settemahuti funktsiooni. Mehaaniliselt puhastatud reovesi

voolab eelsetitist isevoolselt järgnevasse bioloogilise puhastuse ossa, mis jaguneb

anaeroobseks, anoksiliseks, aeroobseks ja järelsetiti osaks.

• Süsteemi anaeroobsesse ossa on paigaldatud biomassi kandjad, mille külge moodustub

kõrge kontsentratsiooniga biomass. Vesi jaotub ühtlaselt mahuti põhjale tänu

jaotussüsteemile ning voolab edasi läbi anaeroobse osa sektsioonide vaheldumisi ülalt ja

alt. Mahuti anaeroobne osa töötab termofiilses temperatuurivahemikus (8 –20°C). Seetõttu

ei vaja süsteem täiendavat soojust. Anaeroobses osas toimub 40...70% orgaanika

eraldamine ning raskeltlahustuvate ja toksiliste ühendite lagunemine. Puhasti anaeroobsest

osast voolab reovesi edasi anoksilisse ossa, kuhu suunatakse ka nitraadirikas ringlusmuda.

• Anoksilises osas toimub peamiselt lämmastikuärastus (denitrifikatsiooniprotsess, mille

käigus nitraadid muudetakse gaasiliseks lämmastikuks), kuid ka täiendav orgaanika

vähenemine. Biomassikandjat selles tsoonis ei ole, mahuti põhjas on kaks

49

jämemullaeraatorit, mille ülesandeks on reovee segamine. Kuna puhasti suubla on

reostustundlik, on tarvis kasutada fosfori keemilist ärastust. Fosfori eemaldamiseks

reoveest kasutatakse raud(III)sulfaadi lahust. Reovees lahustunud fosforiühendid seotakse

koagulandi sooladega, misjärel need settivad välja. Kemikaali doseeritakse anoksilise

kambri lõppu. Puhasti anoksilisest osast voolab reovesi isevoolselt aeroobsesse ossa.

• Aeroobses osas toimub reovee õhustamine ja segamine peenmullilise õhustussüsteemi abil

(EPDM materjalist õhustusmembraanidega). Aeratsioonitsooni ülaosas on täiendav

biomassikandja (plastraamide külge kinnitatud niidid). Aeroobses osas toimub lõplik

orgaanika eraldamine ning ammooniumlämmastiku nitrifikatsioon (hapendamine).

Õhustussüsteemi varustavad suruõhuga tehnohoones asuvad õhupuhurid. Puhasti

aeroobsest osast voolab aktiivmuda ja töödeldud reovee segu isevoolselt vertikaalsesse

järelsetitisse.

• Järelsetitis eraldub aktiivmuda töödeldud reoveest, vajudes setiti põhja. Järelsetiti põhjast

suunatakse aktiivmuda õhktõstuki abil anoksilisse ossa tagasi (tagastusmuda). Töödeldud

reovesi (heitvesi) voolab järelsetiti rennist puhasti äravoolutorusse. Järelsetiti pinnakihis

on kummalgi pool jämemullaeraator. Aeraatorid pannakse tööle käsitsi pinnamuda

eemaldamise ajaks (väljavool sellel hetkel puudub). Järelsetiti tsentraaltorus paikneva

õhktõstuki abil toimub settinud aktiivmuda juhtimine tagasi aeratsioonikambrisse. Sealt

pumbatakse liigmuda õhktõstuki abil eelsetitisse.

• Liigmuda (jääksete) juhitakse aeratsioonimahutist eelsetitisse, kus toimub sette

stabiliseerimine anaeroobsetes tingimustes. Liigmuda tekib reoveepuhastis ca 1 m³/d, st

muda tuleb eemaldada umbes kaks korda kuus. Muda eemaldamise kordade arv tuleneb

eelsetiti mahust ca 33 m³, millest 1/3 on mudamahuti. Mudaeemaldusperiood täpsustub

seadme ekspluatatsiooni käigus. Eemaldatud muda transporditakse lähimale settekäitlust

omavale reoveepuhastile.

• Reoveepuhastilt juhitakse heitvesi järelpuhastuseks biotiiki kogupindalaga 900 m2.

Biotiik puhastati setetest 2012. aastal.

• Biotiigist juhitakse reovesi regulaatorkaevu. Kaevus on kolmik, mille otsa paigaldatakse

vertikaalne toru – see toru reguleerib tiigi veetasapinda. Kolmiku teine ots lõppeb

kummikiilsiibriga. Siiber on tavaolukorras suletud, siibri avamisega saab tiigi tühjaks lasta.

• Regulaatorkaevust voolab vesi suublaks olevasse Varni peakraavi. Reoveepuhasti

rekonstrueerimisel puhastati kraav taimestikust 80 m ulatuses, tagamaks heitvee äravoolu

ning vältimaks üleujutuste tekkimise võimalust.

Tabel 4.15. Mäemõisa (Panga) reoveepuhasti heitvee analüüside tulemused.

Suurim

lubatud

sisaldus I kv 2023 II kv 2023 III kv 2023 IV kv 2023 I kv 2024 II kv 2024

BHT 25 3,3 8,8 1,4 11 4,8 4,5

Heljum 35 6 12 2 9 10 5

Nüld 60 9,2 15 13 36 29 26

Püld 2 0,22 0,33 0,98 1,3 0,41 0,36

KHT 125 49 56 38 55 38 29

pH 7,3 7,5 7,2 7,6 7,5 7,5

50

Heitvesi juhitakse väiksemate kraavide kaudu Valliotsa kraavi (maaparandussüsteemi eesvool

Keskuse MPS kood 5110570020010/002 Keskuse) ja sealt edasi Varni peakraavi (KKR kood

VEE1105700, MPS kood 5110570020000/001), mis on reoveepuhasti suublaks. Varni peakraav

on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

Lubatud vooluhulk on 20 000 m3 aastas. 2023. aastal juhiti suublasse 6 804 m3 heitvett (mõõdetud),

mis moodustab ca 1/3 lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava

heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Suubla on rahuldavas seisukorras.

Panga ja Sinalepa sademeveekanalisatsioon

Asfaltkattega teed, parklad jne on Panga ja Sinalepa külas ilma äärekivideta ning sademevesi

valgub haljasaladele ja imbub üldjuhul pinnasesse. Panga küla elamute ja hoonete ning

soojatorustike drenaaž juhitakse kraavidesse.

Panga küla osa sademevett juhitakse kraavide abil Varni peakraavi (KKR kood VEE1105700,

MPS kood 5110570020000/001, Varni peakraav, riigi poolt korrashoitav ühiseesvool) ja Sinalepa

peakraavi (ka Vätse kraav, KKR kood VEE1105900, MPS kood 5110590020000/001, riigi poolt

korrashoitav ühiseesvool) ning edasi vastavalt Topu (KKR kood VEE3318000) ja Matsalu lahte

(KKR kood VEE3323000).

Sinalepa küla Mustalepa kinnistult algab kollektoreesvool (MPS kood: 5033230200020/001

Sinalepa), millega juhitakse sademevesi Sinalepa peakraavi (MPS kood: 5110590020000/001

Sinalepa). Antud piirkonnast juhitakse sademevett ära ka kraavide abil. Haeska teest lõuna poolt

suunatakse sademevesi kraavistike abil Sinalepa peakraavi, Haeska teest põhja poolt Jürna kraavi

(MPS kood: 5110590020010/002 Ammuta I).

Mäemõisa piirkonna drenaaž vajab osaliselt rekonstrueerimist.

Lahkvoolsete sademeveetorustike ja kraavide kogupikkus Panga külas on toodud tabelites 4.8 ja

4.9.

51

5. INVESTEERINGUD

5.1 INVESTEERINGUTE ÜLDEESMÄRGID

Käesoleva ÜVK arendamise kavas käsitletakse ainult neid investeeringuid, mille väljaarendajaks

ning rahastajaks on vee-ettevõtte või linnavalitsus. Kõiki ülejäänud investeeringuid, mis

rahastatakse kinnisvaraarendajate poolt või liitumistasudest, ei kajastata käesoleva ühisveevärgi ja

–kanalisatsiooni arendamise kava investeeringute programmis. Arendusprojektide finantseerimine

toimub arendaja poolt.

Käesoleva arengukavaga käsitletava perioodi 2024-2036 investeeringutega peab olema tagatud:

• joogivee vastavus sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja

kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“;

• olemasolevatele elamutele tagatakse piisava survega nõuetele vastava joogivee kätte-

saadavus tarbimispunktis;

• reovee kogumine ja puhastamine määratud ning keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud

reoveekogumisalalt;

• suublasse juhitava heitvee vastavus keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“;

• sademevee kogumine ja ärajuhtimine linna tänavatelt.

ÜVK väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majandamine ja opereerimine, et

mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada riske keskkonnale.

Investeeringute teostamise ajalisel planeerimisel on arvestatakse nende prioriteetsusega.

Kui ÜVK tegevustega hõlmatud ala asub kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis, tuleb ehitust reguleeriv dokumentatsioon (ehitusteatis,

projekteerimistingimused, ehitusluba, detailplaneering) tulenevalt looduskaitseseaduse (edaspidi

kui LKS) § 14 lõikest 1 kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Kaitseala valitseja on LKS § 21 lõike

1 kohaselt Keskkonnaamet. LKS § 14 lõige 2 sätestab, et kaitstava loodusobjekti valitseja ei

kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või

kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitsealuste liikide osas on oluline, et kui nende liikide kaitseks

ei ole LKS § 48 järgi moodustatud püsielupaika, rakendub LKS § 48 lõike 4 kohaselt piiritlemata

II ja III kategooria kaitsealuse liigi elupaigas isendi kaitse.

Veekogude kalda ehituskeeluvööndisse uute ehitiste kavandamisel tuleb arvestada LKS § 38

sätestatud kitsendustega. LKS § 38 lõige 3 sätestab, et ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Veekogude ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld

kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –

rajatisele (alus LKS § 38 lõige 5 punkt 8) ning olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule

ja –rajatisele (alus LKS § 38 lõige 4 punkt 9). LKS §-s 38 sätestatud kalda ehituskeeluvööndi

nõuete järgimine ning erandi rakendamise õiguspärasuse väljaselgitamine ja kohaldamine on

kohaliku omavalitsuse pädevuses.

ÜVK arendamisel on vajalik arvestada maaparandusseadusest tulenevate piirangute ja

kohustustega, mis tagavad maaparandusehitiste ja –rajatiste korrashoiu ja toimimisvõime

52

(maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 47). Heit- ja sademevee juhtimine

maaparandussüsteemi eesvoolu või muusse maaparandussüsteemi rajatisse ei tohi kahjustada

maaparandussüsteemi toimivust ega maaparandussüsteemi rajatist. Kui heit- või sademevee suubla

ei suuda lisanduvat vett nõuetekohaselt vastu võtta, tuleb sellise tehnilise lahenduse kavandamisel

arvestada ka suubla vastuvõtuvõime suurendamiseks vajalike meetmetega. Kui suublaks on

maaparandussüsteemi rajatis, tuleb see MaaParS § 53 lõike 3 kohaselt huvitatud isiku kulul

rekonstrueerida maaparandussüsteemi rajatis ulatuses, mis on vajalik vee vastuvõtuvõime

täitmiseks.

Investeeringud teostatakse sõltuvalt finantseerimisallikatest ja -võimekusest vastavalt

prioriteetsusele järgnevate perioodide lõikes:

• Lühiajaline investeeringuprogramm (2024 – 2027);

• Pikaajaline programm (2028 – 2036).

Lühiajalise investeeringuprogrammi investeeringute esmasteks ülesanneteks on järgmised

tegevused:

• Liitumispunktide rajamine kinnistutele, kus puuduvad nõuetekohased ühendused

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga;

• Torustike rekonstrueerimine tänavatel samaaegselt linna poolt ette nähtud tänavate

rekonstrueerimisega;

• Torustike töid tehakse ühes lõigus üheaegselt.

Projektidest parema ülevaate andmiseks on Haapsalu linna ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks ette nähtud investeeringud jagatud nn

projektigruppidesse:

- puurkaev-pumplad ja veetöötlus;

- veetorustikud;

- kanalisatsioonisüsteem;

- reoveepuhastus ja settekäitlus;

- sademevesi;

- muud projektid.

5.2. INVESTEERINGUD AASTATEL 2024-2036

Kokku on aastatel 2024-2036 planeeritud Haapsalu linna ÜVK edasisse arendamisse

orienteeruvalt 10 269 000 eurot, millest 2 219 000 eurot investeeritakse lähema nelja aasta jooksul.

Tabel 6.1. Investeeringud aastatel 2024-2036

2024 2025 2026 2027 2028-2036

Investeeringud ÜVK

arendamisse

569 000 500 000 550 000 600 000 8 050 000

53

5.2.1 Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Haapsalu ühisveevõrgu puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaamad on tehniliselt heas seisukorras

ning puudub vajadus uute rajamiseks.

Haapsalu veehaarete kasutamisel tuleb arvestada üleujutustega kaasnevate riskidega. Puurkaevu

konstruktsioon üleujutuse riskipiirkonnas peab vältima merevee tungimise puurkaevudesse. Ka

kasutusel mitteolevate puurkaevude suudmed peavad olema hermeetiliselt suletud.

Tamponeerimist vajab PK-1 Haapsalu linnas.

5.2.2 Veetorustikud

Haapsalu linnas vajavad rekonstrueerimist veetorud (sh toorveetorustik) Tööstuse tn piirkonnas,

Tamme tn ja Kuuse tn korterelamute piirkonna veetorustik alates Tamme tn kuni Tööstuse VTJ-

ni, Lihula mnt alates Raudtee tn kuni Lihula mnt 24, Wiedemanni tn alates Saue tn kuni Lahe tn,

Jalaka tn alates Metsa tn kuni Niine tn, Suur-Lossi tn alates Neidude tn kuni Ehte tn, Mängu tn

kogu ulatuses, Uus tn kogu ulatuses, Tiigi tn koos harudega alates Tellisetehase tn, Lihula mnt

lõpp alates Kalmistu tn. Uuemõisas vajavad rekonstrueerimist veetorud Tallinna mnt-l Lossi tn

kuni Tennise tn.

Torustike rekonstrueerimise tulemusena paraneb veekvaliteet linnas, suureneb võrgu töökindlus,

vähenevad veekaod. Koos veetorustike rekonstrueerimisega vahetatakse välja ka

liitumistorustikud ning rajatakse kaasaja nõuetele vastavad liitumispunktid.

Veevõrgu töökindluse tõstmiseks on enamus tupikvõrke ühendatud ringvõrguks. Siiski on jäänud

mõned tupiktorustikud, mis on ette nähtud ringistada. Ringistamise eesmärgil on vajalik rajada:

• veetorustik Lihula mnt lõpu olemasolevast torustikust kuni Kullerkupu tn olemasoleva

toruni;

• Uuemõisa külas Lõunakaare teel Rannarootsi tee 1 kinnistu juures olemasolevast

torustikust kuni Uuemõisa VTJ lähtuva torustikuni;

• Bürgermeistri holmil;

• Lihula mnt 24 kinnistu kõrval olemasolevast torustikust kuni Kullerkupu tn torustikuni;

• Seedri tn 4 kõrval olemasolevast torustikust kuni Männi tee ja Uuemõisa küla Lõunakaare

tee olemasoleva torustikuni;

• Holmi kalda torustikud lõigus Holmi kallas 18 kuni Holmi kallas 20a olemasoleva

torustikuni;

• Tulbi põik ja Lõokese põik veetorustikud;

• Panga külas Käevere tee – Kooli tn.

Rajatavad uued ning rekonstrueerimist vajavad veetorustikud on esitatud Lisa 1 joonistel.

Lõplikud rekonstrueeritavate ja rajatavate torustike mahud aastatel 2024-2027 määratakse

kindlaks lähtuvalt võimalikest finantseerimisallikatest ja -võimalustest.

5.3.3. Reoveepumplate rekonstrueerimine ja rajamine

Reoveepumplatest on vajalik rekonstrueerida:

- reoveepumpla KPJ-9, mis on ehitatud 1980.a. Pumpla on eelvooluks kogu Paralepa-Kiltsi

piirkonnale. Pumplas on varasemalt vahetatud pumbad ja tehniline seis on hea. Vahetamist vajab

54

survetorustiku armatuur (siibrid, tagasilöögiklapid). Pumpla hoone vajab kapitaalset remonti.

Rajada pumpla kinnistule väravaga piirdeaed ja korrastada juurdepääsutee;

- reoveepumpla KPJ-8: vajalik on teostada tööd, mis jäid Läänemaa veemajandusprojekti raames

tegemata (sh reoveepumba vahetus, kütte-ventilatsioonitööd, elektritööd, piirdeaia rajamine,

juurdepääsutee korrastamine jm).

- reoveepumpla KPJ-1 puhul vajab rekonstrueerimist ülevoolutorustik suublasse, mida võib vaja

minna avariiolukorras. Teadaolevalt on see torustik tugevalt ummistunud ning kasutuskõlbmatu.

Lisaks on vajalik kaasajastada reoveepumplate kaugjälgimise- ja juhtimissüsteem. 1997.a. rajati

kogu Haapsalu Veevärk AS teeninduspiirkonna reoveepumplate kontroll-juhtimissüsteem.

Nimetatud süsteem võimaldab kõik reoveepumplaid nii jälgida kui nende tööd juhtida keskusest,

mis paikneb reoveepuhasti olmehoones. Olemasolev süsteem vajab kaasajastamist

Panga külas on vajalik rajada reoveepumpla Internaadi, Vaduma ja Spuuli kinnistutele

ühiskanalisatsiooni liitumispunktide rajamisel.

5.3.4. Reoveetorustike rekonstrueerimine ja rajamine

Haapsalu linnas vajavad rekonstrueerimist isevoolne kanalisatsioonitorustik Mulla tänaval kogu

ulatuses ja Kuuse tänaval lõigus Lihula mnt kuni Kuuse tn 15, Pihlaka tn kogu ulatuses, Metsa tn

lõigus Vaba tänav kuni Nurme tänav, Niine tänav lõigus Tallinna mnt kuni Haava tn. Lisaks vajab

rekonstrueerimist survekanalisatsioonitorustik KPJ-5 ja KPJ-9 vahel.

Lao tn piirkonnas on ette nähtud kanalisatsiooniga liitumise võimaluse väljaehitamine

liitumisvõimaluseta kinnistutele. Vahtra tn on ette nähtud isevoolse kanalisatsioonitorustiku

rajamine lõigus Jalaka tn kuni Tallinna mnt 35.

Rekonstrueeritavad ja rajatavad reovee isevoolsed ja survetorustikud on esitatud Lisa 1 joonistel.

Lõplikud rekonstrueeritavate ja rajatavate torustike mahud aastatel 2024-2027 määratakse

kindlaks lähtuvalt võimalikest finantseerimisallikatest ja -võimalustest.

5.3.5. Reoveepuhasti ja settekäitlus

Seoses Euroopa Liidu asulareovee direktiivi karmistumisest johtuvate siseriiklike regulatsioonide

muutumisega ning kaasnevate täiendavate nõudmistega reoveepuhastusprotsessi väljunditele

(PFAS-ühendid, ravimijäägid) on eeldatavalt vajalikud täiendavad investeeringud Haapsalu

reoveepuhastisse.

Komposteeritava mudakoguse kasvades jääb olemasolev komposteerimise plats kitsaks, pikemas

perspektiivis on vajalik kaaluda komposteerimisplatsi laiendamise võimalusi.

Lühiajaline programm

Juhul, kui Euroopa Liidu asulareovee direktiivi nõuded karmistuvad ning linnade

reoveepuhastitele seatakse täiendavad nõuded reoveepuhastusprotsessi väljunditele nt. PFAS-

ühendite või ravimijääkide jm. osas, siis toob see kaasa lähiaastatel täiendavad investeeringud

reoveepuhastisse. Sobiv tehnoloogia ning reoveepuhastisse tehtavad investeeringud selgitatakse

välja lähtuvalt seatud nõuetest.

55

Pikaajaline programm

Komposteerimisplatsi laiendamine ja varjualuse rajamine kompostmulla kuivana hoidmiseks:

Kompostimise korraldamine eeldab pikemas perspektiivis lisaks komposteerimisväljaku

laiendamist ning näiteks selle osalist katusega katmist. Komposteerimisväljaku laiendamise

vajadus võib kerkida päevakorda juhul, kui oluliselt suureneb Haapsalu reoveepuhastil käideldava

muda kogus (väikepuhastitelt juurdeveetav toormuda).

6. FINANTSANALÜÜS

6.1.Finantsanalüüsi eesmärk

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest

(sh nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist). Prognoosi täpsuse määrab analüüsi

aluseks olevate andmete kvaliteet.

Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted:

• esitada Haapsalu Veevärk AS-i teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

kaetud piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis

kajastaks nii olemasoleva taristu ekspluatatsiooni kui ka arengukava

investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate investeeringute mõju;

• finantsprognoosides võetakse aluseks Konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende

kujundamise põhimõtted on järgmised: (1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid

jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse; (2) tööstustele ja asutustele

kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi; (3) tariifidest saadavast tulust

saavutatakse iga-aastaselt veemajanduskulude katmine, omakapitali kulumi katmine ning

põhjendatud kapitali tulukus.

Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua,

millisel moel suudab kohalik vee-ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri

jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.

6.2. Finantsanalüüsi metoodika

Käesoleva finantsanalüüsi peamine eesmärk on välja arvutada projekti finantstulemuste näitajad

infrastruktuuri omaniku vaatepunktist. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuivõrd

projekti puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda

infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades planeeritavaid

investeeringuid ja tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani.

6.3. Finantsanalüüsi põhieeldused

Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandi poolseid eeldusi ning sätteid

finantsanalüüsi läbiviimisel. Juhul, kui nimetatud dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks

vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende eelduste väljatöötamisel avalikele

infokogudele (Statistikaameti andmebaas, Rahvastikuregister jm.), vee-ettevõtte andmetele,

olemasolevatele arengukavadele. Finantsanalüüs hõlmab Haapsalu Veevärk AS-i praegust ja

56

prognoosiperioodi veemajandustegevust. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel

organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning kantakse

vastavad kulutused. Lähtutakse Haapsalu Veevärk AS-i olemasolevatest andmetest, mida on

korrigeeritud lähtuvalt konsultandipoolsetest soovitustest. Samuti on aluseks insener-tehnilised

eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket

ning tegevusnäitajate muutumist.

Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetme määruse juhendile võetakse majandus- ja

finantsanalüüsi koostamisel aluseks tarbijahinnaindeks.

Käesolevas töös on 2023-2036 aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt

Rahandusministeeriumi poolt 2024. a sügisel väljastatud pikaajalistele prognoosidele.

Tabel 6.1. Makromajanduslike indikaatorite dünaamika

Aasta 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036

Tarbija-

hinna-

indeks 3.8% 5.0% 3.2% 2.3% 2.2% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0%

Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2024 sügis

Varade kulumimäär. Olemasoleva sihtfinantseeringuvälise põhivara kulumi osas on

prognoosiperioodil arvestatud kulumiga, milline on sarnane näitaja 2024.a ettevõtte veeteenuse

hinda arvestatava kulumi prognoosile (0,345 mln eurot). Alates 2024.aastast tehtavate

investeeringute osas on arvestatud kulum vastavalt ettevõtte sihtfinantseeringuvälise põhivara

kaalutud keskmisele kulumimäärale (3.7%). Seejuures on arvestatud, et investeeringu

kulumiarvestus algab investeeringu tegemisele järgneval aastal.

ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti pikkusega 13

aastat, mis hõlmab prognoosiperioodi 2024-2036. Tegevuskulude arvestusel on kasutatud

baasaastana 2023. aasta näitajaid. Edasised finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2023. aasta

hinnatasemetest ning edasisest tarbijahinnaindeksi mõjust kulude kasvule. Viimaks

finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu

määraga. Arvutused on esitatud eurodes.

6.4.Nõudlusanalüüs

Tarbimismahtude osas on eeldatud, et teeninduspiirkonna veetarbimise ja

ühiskanalisatsiooniteenuse müügimahud püsivad prognoosiperioodil 2023. aasta ehk baasaasta

tasemel. 2023. aastal oli müügimaht ettevõtte teeninduspiirkonna joogivee osas 596 tuh m3 ning

ühiskanalisatsiooniteenuse osas 573 tuh m3.

Elanike ühiktarbimise osas on eeldatud, et teeninduspiirkonna elanike ühiktarbimine

prognoosiperioodil on 70 l/p/in.

6.4.1. Opereerimiskulude eeldused

Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud

Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või

reoveepuhastusmahud) on järgmised: elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee

puhastamisele, keskkonnakulud: veeressursi maks, heitvee saastetasu, kulud kemikaalidele.

57

Müügivälise vee osakaal on eeldatud püsima prognoosiperioodil konstantsel 2023.a tasemel

(11,4% toodetud veest). Reoveepuhastitesse jõudva reovee kogus on prognoosiperioodil

arvestuslikult võrdsustatud tarbijate reoveekogusega, seega on eeldatud, et infiltratsioon ja

väljalekked reoveetorustikest tasakaalustavad teineteist.

Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega

Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud,

ühisveevärgi remondi-ja hoolduskulud, reoveekogumise ja -käitluse remondi-ja hoolduskulud,

masinapargi hoolduskulud , administratiivkulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste

finantsprognoosidena lisas 3 „Veemajanduse tulude, kulude, teenusekulukuse ja rahavoo analüüs“.

6.4.2. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus

Tulude eeldused. Tulude prognoosimisel on baasiks tegevuskulusid, omakapitali kulumit katvad

ning Konkurentsiameti poolt seatud varade tulusust tagavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste

tariifid. Prognoostariifid on arvutatud alates 2025.aastast. 2024.a osas on lähtutud eeldusest, et

kehtivad olemasolevad tariifimäärad. Pikaajalised tariifiprognoosid ning nendega kaasnev

kulukus leibkonnaliikme sissetulekule on esitatud lisas 3.

Opereerimisest teenitavad tulud on esitatud finantsprognoosi osana lisas 3.

Finantsanalüüsis arvestatakse, et teenitud tuludega (tariifitulud, muude teenuste tulu) oleks alates

2025.a võimalik katta veemajanduse tegevuskulud ning ettevõtte veemajanduse

sihtfinantseeringuväline omakapitali kulum, samuti tagada omakapitalile tulukus

konkurentsiameti poolt kehtestatud tulukusmäära kohaselt.

Veemajandusteenuste kulukuse eeldused. Veemajandusteenuste kulukuse prognoosimisel on

arvestatud leibkonnaliiknme maakonnapõhise sissetulekuna Statistikaameti andmeid, mille

kohaselt oli 2022.a Lääne maakonna elaniku ekvivalentnetosissetulek kuus 923,3 eurot

(Statistikaameti andmebaas: tabel ST08). Edasiste aastate vastava näitaja muutumine on seatud

sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muutusest. Teenuse kulukus päevasel ühiktarbimisel 70 l/in oleks

2024.a 0,82%. Teenuse kulukust on eeldatud prognoosiperioodi aastatel kasvama, tulenevalt

veemajandussüsteemide investeeringute vajadusest, ulatudes prognoosiperioodi lõpus tasemeni

0,98%, mis on mõneti kõrgem prognoosiperioodi algtasemest. Tuleb arvestada, et teenuse hinnad

AS Haapsalu Veevärk teeninduspiirkonnas on paika pandud tingimustes, kus ÜVK arengukava

koostamise juhendi kohaselt teenushindadesse on arvestatud investeeringute tegemine

prognoosiperioodil ilma sihtfinantseeringuteta (s.t ilma toetusteta Keskkonnainvesteeringute

Keskuse või EL struktuurifondide poolt). Juhul, kui investeeringute katmisel kaasatakse

sihtfinantseeringud, oleks teenuse kulukuse tõus tarbijate jaoks väiksem.

6.5.VEEMAJANDUSINVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE

Haapsalu Veevärk AS-i teeninduspiirkonnas toimuks investeeringute finantseerimine järgmise

finantseerimisskeemi kohaselt:

• vee-ettevõtte tariifidest kogutavate omavahendite kasutamise kaudu, seda vahemikus 75-

100% investeeringute maksumusest. Selline skeem kehtiks kuni aastani 2026, mil eeldatav

investeeringuvajadus kaetaks investeeringud omavahenditest - edasistel aastatel kasutataks

58

lisaks ka laenu. 2024.aastal on vaja kasutada investeeringute katmiseks eelnevatel aastatel

kogutud kapitalireservi suurusjärgus 0,2 mln eurot.

• Ülejäänud aastatel oleks võimalik katta investeeringud või omaosalus vee-ettevõtte poolt

võetavate laenude kaudu. Laenudega finantseeritakse osa investeeringutest, laenudega

finantseerimise osakaaluks on eeldatud alates 2027. aastast 25% investeeringute

maksumusest, Laenukulude arvestusel on eeldatud, et laenud võetakse põhiosa

tagasimakseperioodiga 10 aastat, põhiosa tagasimaksed algavad investeeringule järgneval

aastal ning intressimääraks on 5% (sisaldades nii EURIBOR-i baasintressina kui ka

laenumarginaali);

Investeeringute finantseerimisel kalkuleeritud investeeringute finantseerimisskeemi

rakendades täidetaks igal prognoosiperioodi aastal minimaalse laenukattekordaja nõue (nõutav

miinimum 1,2) ning veemajanduse rahavood oleks igal aastal alates 2025.aastast positiivsed.

Laenukattekordaja, rahavoo prognoos ning finantseerimisjaotuse arvestus sisalduvad lisas 3.

59

LISAD

Lisa 1. Joonised:

VVK-001 Haapsalu linna veevarustuse plaan

VVK-002 Uuemõisa aleviku veevarustuse plaan

VVK-003 Haapsalu linna kanalisatsiooni plaan

VVK-004 Uuemõisa aleviku kanalisatsiooni plaan

VVK-005 Haapsalu linna sademevee plaan

VVK-006 Uuemõisa aleviku sademevee plaan

VVK-007 Jõõdre küla veevarustuse plaan

VVK-008 Jõõdre küla kanalisatsiooni plaan

VVK-009 Panga küla veevarustuse plaan

VVK-010 Panga küla kanalisatsiooni plaan

VVK-011 Panga küla sademevee plaan

VVK-012 Jõõdre küla sademevee plaan

Lisa 2. Haapsalu linna sademeveesüsteemide valgalad

Lisa 3. Finantsprognoos