Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Heiko Heitur

Eesti Gaasiliit

[email protected]

Teie 20.05.2024

Meie 15.10.2024 nr 21-1/24/2545-2

Fossiilsete, madala süsinikusisaldusega ja

taastuvgaaside tulevikust Eestis

Austatud Heiko Heitur

Täname teid pöördumise eest, millega küsite gaasiliste kütuste tulevikuplaanide kohta Eestis.

Vabandame, et kirja vastus on viibinud.

Vastame Teie pöördumises toodud küsimustele nende esitamise järjekorras:

1) Milline on Eesti riigi pikaajaline plaan seoses gaasivõrkude kasutamisega?

2016. aastal heakskiidetud „Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050“1 sätestab eesmärgi

tagada, et Eesti oleks aastaks 2050 kliimaneutraalne riik. Sellest lähtuvalt on koostatud ka

kliimakindla majanduse seaduse eelnõu2, mille § 26 kohaselt peab elektri ja soojuse tootmine

olema aastaks 2040 CO2 neutraalne. Samuti on Eesti seadnud eesmärgiks toota aastast 2030 sama

palju taastuvelektrit kui aastas tarbitakse. Ajal, mil taastuvenergiat ei toodeta, on vaja katta riigi

tarbimine juhitavate võimsustega. Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihalduri Elering AS

hinnangul on juhitava võimsuse vajadus Eestis aastani 2030 ca 1000 MW. Selle katavad praegusel

ajal valdavalt põlevkivielektrijaamad. Need jaamad peavad järk-järgult asenduma uute juhitavate

võimsustega. Eleringi hinnangul juhitava võimsuse vajadus kasvab ning 2035. aastast on vaja

tagada 1200 MW ulatuses juhitavaid võimsusi. Tõenäoline alternatiiv juhitavate võimsuse

vajaduse katmiseks põlevkivijaamade asemel on gaasielektrijaamad. See tähendab, et gaasivõrgu

roll tulevikus Eesti elektri varustuskindluse tagamisel kasvab. Samal ajal peab kasvama CO2

neutraalsete kütuste osakaal meie gaasivõrgus, et et tagada CO2 neutraalne tootmine.

Detailsem gaasivõrgu arengu planeerimine toimub gaasivõrgu süsteemihalduri poolt koostatavate

gaasivõrgu pikaajalise arengukava protsessis.

1 Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050 - https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-

03/310022023003%20%281%29.pdf 2 Eelnõu EIS-s - https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d8595209-1b4b-47d7-9db2-b18cad370c26

2) Kas on seatud gaasiülekandevõrgu toimivuse osas konkreetseid tähtaegu? Kui jah, siis millise

õigusaktiga? Kui on seatud gaasiülekandevõrgu toimivuse osas tähtaegu, siis millise

õigusaktiga seda on tehtud?

Riigi poolt ei ole seatud gaasivõrgu toimimisele lõpptähtaega. Maagaasiseaduse (MGS) järgi peab

võrguettevõtja tagama võrguga ühendatud tarbijate varustamise gaasiga MGS tegevusloa

kõrvaltingimuste ja sõlmitud lepingu kohaselt (MGS § 22 lõige 1), mis tähendab, et lepingus võib

võrguettevõtja sätestada lõpptähtaja. Võrguettevõtja väljastab liitumispakkumisi kõigi

võrgukasutajate huve, energiamajanduse arengukava ning gaasivõrgu arengukava silmas pidades.

Kui võrguettevõtja ei teavita ette võrguteenuse osutamise lõpetamisest, jätkub võrgu kasutatavus

ka peale seda. Sealjuures võrguettevõtja ise võib tegevuse lõpetada juhul kui ta on andnud oma

kohustused üle teisele võrguettevõtjale. Lisaks MGS sätestatule on kliimakindla majanduse

seaduse eelnõu järgi kavas minna üle CO2-neutraalsele elektri ja soojuse tootmisele aastast 2040,

mis ei tähenda gaasitarbimise vajaduse kadumist, vaid vastavate tarbijate ootust tarbida CO2-

neutraalset gaasi, mis omakorda toob kaasa selle, et gaasiülekandevõrgu toimivus on vajalik ka

pärast 2040. aastat.

Loodame, et meie vastus on abiks. Oleme alati valmis kohtuma, et oma seisukohti ja arvamusi

selgitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanus Uiga

energeetika ja maavarade asekantsler

Teadmiseks: Konkurentsiamet, Elering AS, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Thérèse Liis Kilk, 625 6493

[email protected]