Vastuskiri ELWIND meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutele

1

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

I. Asjaomaste asutuste poolt laekunud ettepanekud

1 Transpordiamet 27.08.2024 nr 7.2-4/24/13560-2

Teatame, et Transpordiametil ei ole märkusi ega ettepanekuid ELWIND Eesti ala

meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi eelnõule. -

2 Terviseamet 14.08.2024 nr 9.3-4/24/3356-2

Terviseameti lääne regionaalosakond on ELWIND Eesti ala meretuulepargi keskkonnamõju

hindamise (KMH) programmiga ning ettepanekuid programmile ja KMH ekspertrühma

koosseisule ametil ei ole.

-

3 Kliimaministeerium, 27.08.2024 nr 21-2/24/1073-6

Teeme ettepaneku KMH käigus hinnata kavandatava tegevuse kooskõla Saaremaa valla

energia- ja kliimakava 2030-s seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise

eesmärkidega. Samuti palume hinnata, kuidas võivad kliimamuutused mõjutada kavandatavat

tegevust, sealhulgas milliseid kliimamuutuste mõjust tulenevaid võimalikke riske tuleks

üksikasjalikumalt käsitleda, ning hinnata kliimarisk ide maandamise võimalusi.

Saaremaa vallal ei ole Saaremaa Vallavolikogu poolt kinnitatud energia - ja

kliimakava. Teie poolt viidatud töö näol on tegemist Saaremaa

Arenduskeskuse initsiatiiviga, millel puudub valla heakskiit. Kui KMH aruande

koostamise ajaks valla energia- ja kliimakava on kinnitatud, siis sellega ka

arvestatakse. KMH programmi on lisatud kliimamuutuste mõju hindamine.

KMH programmis ei ole täpsustatud, millist tehnoloogiat on plaanis tuulikutes isalootorina

kasutada. Levinud on, et tuulikutes kasutatakse isolaatorina SF6-t ehk väävel-heksafloriidi, mis

on väga tugeva toimega kasvuhoonegaas. Palume KMH aruandes käsitleda meretuulepargis

isolaatorina kasutada plaanitavat tehnoloogilist lahendust. Juhul, kui kavatsetakse kasutada

SF6, siis palume hinnata ka selle lekkevõimalusi.

KMH programmi koostamise ajal ei ole teada, millist tehnoloogiat tuulikutes,

mida hakatakse püstitama aastal 2029+ kasutatakse. Küll on teada, et SF6 -t

kasutatakse elektrivõrgu alajaamades võimsuslülitites, et vähendada seadme

mahtu. Euroopas mõnedes riikides on asutud neid seadmeid keelama, kuna

SF6 on kasvuhoone gaas. Enamus võimsuslülitite tootjaid pakuvad ka

alternatiivseid seadmeid (näiteks vaakumlülitid) ja suure tõenäosusega on kõik

meretuulikute tootjad valmis tarnima ilma SF6-ta tuulikuid.

4 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 27.08.2024 nr 16-7/22-17023-063

1. Vastavalt Eesti mereala planeeringu tingimusele peab tuuleparkide vaheline minimaalne

kaugus olema võimaliku tuulevarjutuse mõju leevendamiseks ca 8 hiljem lisanduva tuulepargi

tuuliku rootori diameetrit, minimaalselt 2 km. ELWIND alast põhjasuunas jääb Saare Wind

Energy OÜ hoonestusloa taotlusega hõlmatud mereala. Seega tuleb ELWIND Eesti ala

KMH programmi on täiendatud.

2

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

meretuulepargi puhul eeltoodud tingimusega arvestada. KMH programmis on puhverala

väljatoodud joonistel, kuid ei ole kirjeldatud meretuulepargi puhverala ulatust. Palume

eeltoodu osas KMH programmi täiendada.

2. Vastavalt Eesti mereala planeeringu tingimusele ning 23.03.2024 hoonestusloa menetluse

algatamise otsuses nr 1-7/24-102 toodule tuleb hinnata kavandatava tegevuse ja võimalike

jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja merejää liikuvusele, samuti arvestada

jääoludest tuleneva riskiga rajatiste vastupidavusele. KMH programmi alapeatükis 4.1.2.

„Hüdrometeoroloogilised tingimused“ on kirjeldatud, et ELWIND Eesti ala meretuulepargi ala

asub piirkonnas, kus jääolud on kõige leebemad ning jää esinemise tõenäosus on väike.

Jääkate esineb vaid karmidel talvedel kuni 30 päeva u latuses. Kuna jäätekkimise võimalus

ELWIND alal on olemas, siis palume KMH käigus anda hinnang merejää liikuvusele või

programmis põhjendada, miks ei ole vaja eeltoodud hinnangut anda.

Jää tingimustes ei toimu tuulepargi ehitust ega korralist hooldust.

Erakorralised tööd teostatakse vajadusel helikopteriga. Seega puudub vajadus

jäämurdmiseks. Jääoludest tulenevat riski rajatistele modelleeritakse tehnilise

projekteerimise käigus.

3. Palume parandada KMH programmi tabelis 9-1 „Huvitatud asutuste ja isikute loetelu“

Veterinaar- ja Toiduameti nimi. Korrektne on Põllumajandus- ja Toiduamet. KMH programmi on täiendatud.

4. Palume lisada KMH programmi tabelisse 9-1 „Huvitatud asutuste ja isikute loetelu“ ka Saare

Rannarahva Selts ning Päästeamet. KMH programmi on täiendatud.

5. Vastavalt KeHJS § 13 lõikele 1 punktile 8 esitatakse KMH programmis muuhulgas

ekspertrühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab

iga rühma kuuluv isik hindama. KMH programmi kohaselt selguvad KMH aruande ja uuringute

koostajad tulevikus läbiviidavate riigihangete käigus. Käesoleval hetkel on teada KMH

programmi tabelis 8-2 „KMH programmi koostamise ekspertrühma liikmed“ toodud

ekspertrühma liikmed ning nende vastutusvaldkonnad. Palume lisada tabelisse 8 -2 ka

vastutusvaldkonnad/uuringud, mille vastutavad ekspertrühma liikmed ei ole veel teada ning

selguvad edasiste riigihangete käigus.

Juhime tähelepanu, et kuna kõik ekspertrühma liikmed ei ole hetkel teada on võimalik vai d

KMH programmi tingimuslik nõuetele vastavaks tunnistamine (Kliimaministeeriumi juhend

KMH programmis ekspertrühma liikmete nimetamise kohta

https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/moju-hindamine-keskkonnale). See

tähendab, et KMH programm tunnistatakse nõuetele vastavaks kõrvaltingimusega, mille

kohaselt otsus jõustub pärast seda, kui TTJA on andnud nõusoleku täiendatud KMH

programmile, milles on nimetatud ka ekspertrühma liikmete nimed (st kõrvaltingimus on

täidetud).

KMH programmi on täiendatud ja lisatud vastutatavate valdkonna ekspertide

kaasamise vajadus. KIKil on kavas KMH aruande koostaja leidmiseks

korraldada uus riigihange, ning KMH aruanne ja KMH-d läbi viiv ekspertgrupp

peab vastama nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmile. Uue

riigihanke läbiviimisel täpsustatakse ekspertrühma koosseis ja konkreetne

vastutusala. KIK arvestab TTJA seatava kõrvaltingimusega.

5 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 25.09.2024 nr 16-7/22-17023-080

3

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

KMH programmi tabelis 9-1 „Huvitatud asutuste ja isikute loetelu“ on asjakohane lisada

huvitatud osapoolena ka MTÜ KARALA-PILGUSE HOIUALA SELTS, MTÜ Koovi külaselts ja MTÜ

Elurikkuse Kaitse.

KMH programmi on täiendatud.

6 Keskkonnaamet, 26.08.2024 nr 6-3/24/16483-2

Keskkonnaameti hinnangul on KMH programm (sh eksperdirühm) asjakohane ja piisav, kui

KMH programmi täiendamisel arvestatakse järgmiste ettepanekutega:

1. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (VMK) järgi on veekaitse korraldamise

eesmärgil kõik veekogud jagatud majandamise üksusteks ehk veekogumiteks.

Kavandatava meretuulepargi rajamisega mõjutatakse eeldatavalt osaliselt planeeritaval

meretuulepargi alal asuvat ning ühtlasi lähimat veekogumit, milleks on Kihelkonna lahe

rannikuveekogum (veekogumi kood EE_11). Veekogumite koondseisundiinfo kohaselt

hinnati Kihelkonna lahe rannikuveekogumi koondseisund 2023. aastal halvaks. Veekogumi

seisund määratakse veekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel

olenevalt sellest, kumb neist on halvem. Kihelkonna lahe rannikuveekogumi ökoloogiline

seisund hinnati 2018. aasta seire põhjal kesiseks, põhjustena on välja toodud mh

toitained. Kihelkonna lahe rannikuveekogumi keemiline seisund hinnati 2021. aasta seire

põhjal halvaks, põhjuseks elavhõbeda sisaldus kalades. Pinnavee kaitse eesmärk on

pinnaveekogumite vähemalt hea seisund3. Palume KMH programmi ptk-s 4 kirjeldada

Kihelkonna lahe rannikuveekogumit ning selle seisundit.

KMH programmi on täiendatud, KMH aruandes antakse hinnang mh mõjule

Kihelkonna lahe rannikuveekogumile.

2. Lk 35 toodud hallhüljeste arvukuse hinnang on vananenud. Viimastel andmetel on Eesti

hallhüljeste arvukus kasvanud üle 6000 (6324 looma; Jüssi I (2023). Riigihanke „Riikliku

keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2 (6)

2023“, nr 261698), hankeosa nr: „hallhülge lennuloendused (4-3/23/17)“, vt ka Hallhülged

löövad rekordeid | Keskkonnaagentuur). Palume info ajakohastada.

KMH programmi on parandatud.

3. Lk 59: Palume kustutada märge keskkonnaregistrile, kuna keskkonnaregistri seadus on

alates 06.06.2022 kehtetu ja keskkonnaregistrit kui sellist enam ei eksisteeri. Antud juhul

viidata: „EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur“.

KMH programmi on parandatud.

4. Joonealuse viite 83 (lk 59) link on aegunud. Natura hindamise juhendi (Kutsar, R.;

Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet) link on:

https://envir.ee/media/4372/download. Lk 78 toodud KeHJSi viide on samuti vananenud,

KMH programmi on parandatud.

4

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

õige on: KeHJS § 3 lg 1 p 2. Lk 96 nimetatud avalikustamise kanalite ring on ka alates

21.06.2024 laiem, nt ka veebilehel.

5. Tabeli 5-1 p 1.1: Palume täiendada hoovuste, lainetuse ja tuuleolude muutuste

modelleerimise eesmärki – modelleerimisest lähtuvalt palume hinnata:

1) kuidas muutub tuulepargi rajamisel lainetus tuulepargi sees ja rannikul;

2) kuidas muutub tuulepargi rajamisel vee vertikaalne liikumine tuulikute juures ja

kas sellega kaasneb produktsiooni muutus ning mõju toitainete koormusele;

3) kuidas muutub setete liikumine tuulepargi alal.

Lainetuse muutuse modelleerimist käsitleb tabeli 5-1 p 1.1. Modelleerimine

teostakse üldjuhul tuulepargi hoonestusloa ala kohta ning modelleerimisel

arvestatakse ühtlasi vajadusega käsitleda tuulikute mõju vee vertikaalsele

segunemisele.

Toitainete koormusele vee liikumise muutused mingit mõju ei avalda

(tuulikutest toitaineid juurde ei tule). Setete liikumist käsitleb tabeli 5-1 p 1.2.

Pelaagilisele produktsioonile on mõju minimaalne, samas tekib teatud

produktsioon tuulikuvundamentide peal, mida saab hinnata ja arvutada.

6. Tabeli 5-1 p 1.1: KMH programmi tabelis 5-1 nimetatud teostatavate uuringute

nimekirjast on puudu jääolude täpsustav uuring – jääoludest tulenev risk rajatiste

vastupidavusele, kas jäämurdmistööd jaanuaris-veebruaris osutuvad vajalikuks ja kuidas

see mõjutab piirkonna jääkatet ning merejää liikuvust. Palume see KMH programmi lisada.

Jääolude uuringust lähtuvalt hinnata kaablite süvistamise/katmise vajadust

rannikupiirkonnas (arvestada jääoludest tuleneva riskiga kaablile).

KMH aruandes analüüsitakse jääolusid, eraldi jääolude täpsustavat uuringut

läbi ei viida. Jää tingimustes ei toimu tuulepargi ehitust ega korralist hooldust.

Erakorralised tööd teostatakse vajadusel helikopteriga. Seega puudub vajadus

jäämurdmiseks. Jääoludest tulenevat riski rajatistele modelleeritakse tehnilise

projekteerimise käigus.

Kaablid süvistatakse / kaetakse sõltumata jääoludest.

7. Tabeli 5-1 p 1.1: KMH programmi kohaselt tuleb KMH hinnangu aluseks teostada

hoovuste, lainetuse ja tuuleolude (sh tuulevarjutus) muutuste modelleerimine. Samuti on

märgitud, et KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset mõju koostoimes SWE

tuulepargiga. Palume täpsustada meetodit, kuidas kumulatiivset mõju hinnatakse, kas

eksperthinnanguna või teostatakse ka modelleerimine mõlemat arendust arvestades.

Keskkonnaameti hinnangul on põhjendatud viimane lähenemine, tagamaks et oleks

võimalik luua kindlus, et tuuleparkide koosmõjus hüdrodünaamilised olud Saaremaa

rannikul paiknevatel Natura aladel olulisel määral ei muutuks (SWE tuulepargi KMH

raames tehtud modelleerimine prognoosis põhjalähiste hoovuste kiiruse suurenemist pea

kümnendiku võrra teatud Saaremaa rannikulõikude lähedal).

Kavandatava Elwind tuulepargi modelleerimisel tuleb ühtlasi arvestada varem

arendusalal nr kavandatavate meretuuleparkidega, mille osas on KMH aruanne

heakskiidetud või mis on jõudnud vähemalt ELWIND tuulepargiga samasse

etappi, kui eelduslikult elluviidavate objektidega. Seega modelleerimisel

võetakse mh arvesse ka teisi arendusi.

8. Tabeli 5-1 p 1.2: KMH programmi kohaselt ELWIND kavandataval alal tuleb võtta

merepõhja pinnaseproovid, määrata setete lõimis ning teostada nende keemilised

analüüsid raskmetallide, naftasaaduste ja toitainete sisalduse kontrollimiseks. Märgime, et

lisaks eelnimetatutele tuleb määrata pinnaseproovidest ka tributüültina ühendid,

polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) ja polüklooritud bifenüülid (PCB). Tulenevalt

Kihelkonna lahe rannikuveekogumi halvast keemilisest seisundist, tuleb raskmetallide seas

mh määrata elavhõbeda sisaldus. Pinnaseproovide analüüsidel tuleb lähtuda HELCOM

süvendamise ja kaadamise juhises4 toodud nõuetest. Proovipunktide arvu ja sügavuse

Ettepanekuga arvestatakse ja KMH programmi on täiendatud.

5

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

määramisel lähtuda juhise ptk 5 p-st 5.3 ja 5.4., analüüsitavad näitajad on toodud juhise

lisas 1 osas II (Tier II Chemical properties).

9. Tabeli 5-1 p 1.2: Palume täiendada ehitustööde käigus vabanevate põhjasetete ja heljumi

leviku modelleerimist, arvestades modelleerimisel ka erinevate tuuliku vundamendi

paigutamise ja kaablipaigutuse tehnoloogiaid. Lisaks palume mudeldada ka tuulepargi

kasutuse perioodil (tuulepargis tekkiva produktsiooni ja vee vertikaalse liikumise

muutusega kaasnev koormus) vabanevate ohtlike saasteainete ja toitainete mõju vee

kvaliteedile. EL Veepoliitika raamdirektiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv

2000/60/EÜ, 23.oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane

tegevusraamistik) seab eesmärgiks veekogumi hea seisundi saavutamise. VMK kohaselt on

2027. aastaks seatud Kihelkonna lahe rannikuveekogumi seisundi eesmärgiks hea5.

Keskkonnaamet märgib, et mõjude hindamisel on vajalik hinnata kavandatava tegevuse

mõju vee kvaliteedile ja mudeldada tööde mõju Kihelkonna lahe rannikuveekogumi

seisundile ning analüüsida, kas tööde elluviimine võib mõjutada direktiivi ja VMK

eesmärkide saavutamist. KMH aruandes palume hinnata ka kumulatiivset mõju vee

kvaliteedile.

Punktis 1.2 on toodud setete ja heljumi leviku modelleerimine. Setete ja

heljumi leviku modelleerimine viiakse läbi kõiki KMH aruandes püsitatud

tehnoloogilisi lahendusi ja/või asukohti arvestades.

Toitainete koormusele vee liikumise muutused mingit mõju ei avalda

(tuulikutest toitaineid juurde ei tule). Pelaagilisele produktsioonile on mõju

minimaalne, samas tekib teatud produktsioon tuulikuvundamentide peal, mida

saab hinnata ja arvutada. Täiendav modelleerimine ei ole vajalik.

Mõju Kihelkonna lahe rannikuveekogumi seisundile hinnatakse, kuid samas

tuulepargi ehitamine ja edasine käitamine ei tohiks kumbagi probleemset

teemat süvendada (toitainete leke tuulepargi püstitamisel võib küll esineda ,

kuid ilmselt mitte nii suures ulatuses, et see mõjutaks veekogumi seisundit)

10. Tabeli 5-1 p 1.3: Palume täiendada KMH programmi, lisades uuringute nimekirja ka

kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuringu.

Täiendava kunstsubstraadi uuringut alal ei teostata. Teemat käsitletakse

tuginedes varasematele läbiviidud kunstsubstraadi uuringutele. Varasematele

uuringutele tuginedes on võimalik anda soovitusi , kuidas valitud

tehnoloogistest lahendustest tulenevalt ajastada uue susbtraadi paigutamise

merre selliselt, et seda kattev kooslus oleks kõige rohkem sarnane kohalikule

kooslusele ja seeläbi raskendada võõrliikide levikut. Tuulepargi vundamentide

tehnoloogilisest valikust tulenevalt saab vajadusel lisada KMH aruandesse

tuulepargi opereerimisel läbiviidava meetme kohustuse võõrliikide seiramiseks

ja tõrjumiseks.

11. Tabeli 5-1 p 1.3: KMH programmis on välja toodud, et tuleb läbi viia merepõhja elustiku

ja elupaikade uuring. Lisame, et KMH käigus tuleb analüüsida kavandatava tegevusega

kaasnevaid mõjusid lähtuvalt Merestrateegia eesmärkidest (merepõhja elupaikade

terviklikkus).

KMH programmi on ettepaneku alusel täiendatud.

12. Tabeli 5-1 p 1.4: Palume KMH programmi täiendada, lisades uuringute nimekirja ka setete

ja vee liikumise uuringu, millest saadav teave võimaldab hinnata vundamentide kaitse

vajadust. Lisaks annab uuring sisendi hindamaks vee vertikaalse liikumise muutust

tuulikute rajamisel ja sellega kaasneda võiva produktsiooni muutust ja selle mõju

toitainete koormusele.

Tabeli 5.1 p 1.1 ja p 1.2 kirjeldatud uuringud annavad mh sisendi

ettepanekutes nimetatud teemade käsitlemiseks.

6

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

13. Tabeli 5-1 p 1.4: KMH programmi kohaselt teostatakse üldgeoloogiline, geofüüsikaline - ja

geotehniline merepõhja uuring. Juhime tähelepanu, et uuringutest lähtuvalt tuleb KMH

aruandes välja selgitada, millist tehnoloogiat saab kasutada tuulikute ja kaablite

paigutamisel.

Ettepanek on võetud teadmiseks. Nii geotehniline merepõhja uuring kui teised

uuringud on vajalikud selleks, et selgitada välja parim võimalik tuulepargi

maht, kavandatava tehnoloogia, ehitustehnilised lahendused jne.

14. Tabeli 5-1 p 1.5: Palume täiendada KMH programmi, et mh hinnata keskkonnameetmena,

kas võib olla vajadus kaablite süvistamisele suuremale sügavusele, et leevendada

elektromagnetvälja mõju.

Kaablid maetakse reeglina 1 m sügavusele. Võimalikud täiendavad

keskkonnameetmed selguvad KMH aruande koostamise käigus. KMH

programmi täiendamise vajadus hetkel puudub. Lõplik tehnoloogia valik

sõltub merepõhja geoloogilistest tingimustest.

15. Tabeli 5-1 p 1.7: Linnustikule avalduvate mõjude väljaselgitamiseks on kavandatud nii

peatuvate kui ülelendavate/rändavate lindude uuring vastavalt rahvusvaheliselt

kasutatavale STUK4 metoodikale lennuloenduste ja radarloenduste alusel.

Märgime, et tuulearendusala ja selle lähikonnas pesitsevad kõrge kaitseväärtusega liigid

tõmmu- ja väikekajakas. Väikekajakas on kahaneva arvukusega II kategooriasse kuuluv

linnuliik, kelle arvukus Eestis on hinnatud 400-800 paari. Arvukuse kahanemise tõttu on liik

Eestis väljasuremisohus. Tõmmukajaka seisund Eestis on veelgi kriitilisem, liigi arvukuseks on

hinnatud 10-20 paari. Mõlema liigi asurkonna oluliseim osa (üle poole asurkonnast) pesitseb

Saaremaal ja on tõenäoliselt tihedalt seotud arendatava alaga. Tõmmukajaks on määratud

arendusalaga külgneva Kura kurgu linnuala ja rannaäärse Kaugatoma-Lõu linnuala kaitse-

eesmärgiks. Väikekajakas on määratud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärgiks ning SWE KMH

tõi välja, et väikekajakas on antud piirkonnas tähelepanuvääriv liik. STUK4 metoodikaga läbi

viidavad uuringud annavad läbirändavate või peatuvate lindude arvukused, kuid ei anna

selgust nende kahe liigi toitumislendudest ja olulistest toitumisaladest, mistõttu on keeruline

hinnata ka konkreetseid mõjusid.

Arvestades nende liikide seisundit, andmete puudulikkust ning erinevate tuulearenduste

võimalikke koosmõjusid toitumisaladele, oleme seisukohal, et väike- ja tõmmukajaka

telemeetriline uuring oleks kõnealuse KMH raames asjakohane.

Ettepanekuga arvestatakse ja KMH programmi on täiendatud.

Keskkonnamõjude hindamise raames tellitakse täiendavalt ka väike- ja

tõmmukajaka telemeetriline uuring.

16. Tabeli 5-1 p 3.1: KMH programmi kohaselt kavandatakse tuulikute ehitus-, toimimis- ja

demonteerimise aegse müra hindamiseks teostada modelleerimine ja koostada mürakaart.

Juhime tähelepanu, et müraga seonduvate mõjude hindamisel tuleb keskenduda eelkõige

veealusele mürale, kuid käsitledes ka atmosfääriõhus levivat müra. Ühtlasi tuleb hinnata

soojusenergia ning võimaliku magnetvälja ja rajatistega seotud vibratsiooni võimalikku

olulist ebasoodsat mõju, selleks vajadusel läbi viia modelleerimised. Palume tabe lit selles

osas täiendada.

Soojusenergia, elektromagnetvälja ja vibratsiooni mõju hinnatakse seoses

mõjuga mere-elustikule (nt kalastik, hülged, põhjaelustik). Soojusenergia ja

elektromagnetvälja mõju on võimalik elimineerida kaablite matmisega, seega

puudub vajadus selle modelleerimiseks. Vibratsioon on osa mürast ja

modelleeritakse koos müraga.

17. KMH käigus tuleb välja selgitada orienteeruvate süvendamise, kaadamise ja tahkete

ainete paigutamise mahud ja kaasnevad mõjud (st mõjude hindamisel tuleb lähtuda KMH programmi on täiendatud.

7

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

nendest mahtudest). Tegevuse mõjude hindamisel peab lähtuma suurimast tõenäolisest

mahust. Selgitame, et näiteks veejoaga kaabli paigutamine ei ole süvendamine

veeseaduse mõttes, kui pinnast ei liigutata, see muudetakse veejoa mõjul püdelaks ja

kaabel vajub oma raskuse all paigale. Kui aga veejoa või adraga tekitatakse kaabli jaoks

vagu ning osaliselt jääb pinnas ka kaablikraavi servadesse (ca 1/3 pinnast), toimub

veekogu põhjast setendi eemaldamine ning tegemist on süvendamisega veeseaduse § 176

lg 1 mõttes – pinnas eemaldatakse ning kaadatakse kaablikraavi kõrvale. Kui palju pinnast

kaablikaevikust välja jääb, oleneb tõenäoliselt pinnasest ja kasutatavast adrast (osadel

atradel on ka tagasitäite võimekus suurem6). Süvendamine toimub, kui kaevatakse avatud

kaablikraav, mis hiljem täidetakse. Kui toimub süvenduspinnase kaadamine, tuleb leida

KMH käigus sobiv koht kaadamisele. Kaadamise koha valikul tuleb lähtuda vastavast

HELCOM süvendamise ja kaadamise juhisest. Palume selles osas tabelit 5 -1 täiendada.

18. Tabeli 5-1 p 4.4: KMH programmis on välja toodud, et tekkivad taaskasutuseks

mittesobivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale (jäätmeseadus). Palume

antud lauset täpsustada. Rõhutame, et ka taaskasutuseks sobivaid jäätmeid tuleb käidelda

vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Jäätmeid, mida ei õnnestu tekkekohas taaskasutada,

tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Jäätmeid, mida ei ole

võimalik taaskasutada ka mujal, tuleb kõrvaldada vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

KMH programmi sõnastust on täiendatud.

19. Tabeli 5-1 p 4.4: KMH programmis on märgitud, et jäätmekäitluseks eelkõige ehitamise

etapis on vajalik tegevusele vastav keskkonnaluba, sh veeluba. Palume märkida, et

jäätmete käitlemiseks (taaskasutamiseks) on lisaks veeloale vajalik ka keskkonnaluba

jäätmete käitlemiseks ehk jäätmeluba.

KMH programmi on täiendatud.

20. Tabeli 5-1 p 5.1: Palume täpsustada, millistele andmetele tuginedes hinnatakse

Saaremaale suunduva kaabli rajamise mõju (sh kumuleeruvat mõju) kalastikule. Lk 64 on

märgitud tuulepargiala (eeldatavalt siis tuulepargi hoonestusloa taotluse ala) kalastiku

inventuuri ning kaablitega seonduvalt on märgitud vaid elektromagnetväljade

eksperthinnangut. SWE tuulepargi KMH aruandes on toodud välja kaablite

paigaldamisega kaasnevaid võimalikke probleeme rannavööndis, sh seonduvalt kalade

oluliste kudealadega.

Saaremaale suunduva eksportkaabli rajamise mõju hinnatakse tuginedes

olemasolevatele andmetele, sh SWE meretuulepargi hindamisel läbiviidud

uuringute andmetele. SWE meretuulepargi hindamise protsessis läbi viidud

kudealade uuring võimalike eksportkaabli koridoride alal ei tuvastanud

kaladele olulisi kudealasid. Kalastiku kudealade probleemid olid välja toodud

kalastiku ekspertide poolt eeldusliku probleemina, mida alal läbi viidud

uuringu andmed ei kinnitanud.

21. Ptk 5.3: Märgime, et kumulatiivsete mõjude hindamisel (arendusprotsessi piisavale

kaugusele arenemisel) arvestada ka Elering AS Eesti -Läti 4 projektiga, millega

kavandatakse merekaableid lähtudes samast randumispunktist kui käesolevas projektis

(KMH programmi joonis 2-1). Samuti kavandatakse samal alal ka mitmete teiste mereala

planeeringu arendusalale nr 2 kavandatavatest tuuleparkidest lähtuvate kaablite maale

toomist. SWE tuulepargi KMH tõi välja, et antud piirkonnas on kaablite maismaale

toomiseks olud kitsad.

Läti ELWIND meretuulepargi ala kaugus Eesti ELWIND alast on u 100 km,

mistõttu nende mõjude kumulatiivsus on vähetõenäoline. Tuulepargi

mõjuhindamisel tuleb vältida eeldatavalt kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid

rakendades selleks pigem ettevaatuspõhimõtet.

KMH aruande koostamisel arvestatakse kumulatiivsete mõjude hindamisel

kõiki Elwind meretuulepargi mõjualasse jäävaid projekte või mitme tegevuse

sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid projekte, mis on

jõudnud KMH aruande koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi

8

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

Lisaks palume kumulatiivse mõju võimalikkust (mõjuala) analüüsida seoses ELWIND projekti

Läti tuulepargiga ja teiste Läti meretuulepargi arendustega.

ehk on võimalik arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu

andmeid.

Meile teadaolevalt on ELWIND ainuke Lätis arenduses olev meretuuleenergia

projekt.

Täiendavalt märgime, et käesoleva KMH aluseks on Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute

Keskus esitatud hoonestusloa taotlus, mis tähendab, et mõjusid hinnatakse merealale

kavandatavatele tegevustele. Siiski on analoogsete projektide (nt SWE meretuulepargi KMH)

puhul heaks praktikaks käsitleda keskkonda ja seonduvaid piiranguid ka rannajoone vahetus

läheduses maismaal, andmaks võimalikult varases etapis tervikinformatsiooni projekti kui

terviku ellurakendatavuse kohta. Antud juhul anda palume esmane indikatsioon maismaale

kavandatavate kaablite rajamise piirangute kohta. Lõplikud hinnangud maismaale

kavandatavate ehitiste kohta tuleb anda antud ehitiste kavandamise käigus. Maismaale

kavandatavate ehitiste kavandamine võib, aga ei pruugi, toimuda peale antud KMH läbiviimist.

Ettepanekuga arvestatakse, teemat käsitletakse KMH aruande käigus.

22. Tabelis 8-2 on nimetatud KMH programmi koostamise ekspertrühma liikmed. KMH

programmi lk 95 kohaselt KMH aruande ja uuringute koostajad selguvad tulevikus

läbiviidavate riigihangete käigus; KMH aruande koostamise ekspertrühm peab katma

vähemalt tabelis 8-2 toodud valdkonnad.

Märgime, et KeHJS § 13 lg 1 p 8 kohaselt on KMH programmi üheks sisunõudeks juhteksperdi

nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju

hakkab iga rühma kuuluv isik hindama (s.o KMH käigus, KMH aruandes). See ga, KMH

programmis tuleks juhteksperdi ja eksperdirühma liikmed esitada nimeliselt, milleta ei ole

võimalik KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistada. Nn kahe-etapiliste hangete

korraldamisel võib aga esineda olukord, et KMH aruande koostab juhtekspert/e ksperdirühm,

mis erineb KMH programmis nimetatust. Selleks on Kliimaministeeriumi veebilehelt leitav

tõlgendusdokument, mis selgitab võimalikke variante olukorra lahendamiseks KMH

menetlustes (antud juhul saab rakendada nt tõlgendusdokumendi punkti 1, kuig i 21.06.2024

jõustusid KeHJS’i muudatused, millega muutus KMH protsess, siis KMH programmi nõuded

jäid endisele kujule).

Esitatud tähelepanekud on võetud teadmiseks. KMH programmi on täiendatud

ja lisatud vastutatavate valdkonna ekspertide kaasamise vajadus.

23. KMH programmi lk 95 kohaselt KMH aruande koostamise ekspertrühm peab katma

vähemalt tabelis 8-2 toodud valdkonnad. Oleme seisukohal, et KMH aruande koostamise

faasis peab eksperdirühm katma lisaks tabelis 8-2 nimetatule ka järgmised valdkonnad:

1) mere hüdrodünaamika– hoovuste, lainetuse, vee vertikaalse liikumise ja

tuuleolude muutuste modelleerimine, jääolud;

2) merepõhja setted – setete koostis, setete liikumine (sh rannaprotsessid), setete

resuspensioon ja heljumi leviku modelleerimine;

KMH programmi on vastavalt ettepanekule täiendatud.

9

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

Lisaks, KMH programmis oli välja toodud vee kvaliteedi ekspert, täpsustame, et see valdkond

peab sisaldama nii heljumi, toitainete kui ka saasteainete mõju vee kvaliteedile.

24. Tabel 9-1: Palume täiendada Keskkonnaameti kaasamise põhjendust lisades mh vee

erikasutus, keskkonnakaitse. KMH programmi on vastavalt ettepanekule täiendatud.

7 Saaremaa Vallavalitsus, 28.08.2024 nr 8-5/1812-3

Saaremaa Vallavalitsuse poolt käesoleval ajahetkel parandus- ja täiendusettepanekud

programmi muutmiseks puuduvad. -

8 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 30.08.2024 nr 6.2-15/1666-2

Tutvunud esitatud KMH programmiga ja lähtudes valdkonna pädevusest märgime, et Eesti

mereala planeeringu ptk 5.6.5 on toodud tuuleenergeetika suunised ja tingimused. Tingimuste

punktis 12 on toodud punktid, mida tuleb loamenetluse/KMH tasandil tuulikute asukohtade ja

tehnoloogilise lahendamisel hinnata. Esitatud programmis puuduvad või ei ole piisavalt

kajastatud järgmiseid tingimusi:

a. Tingimus 12 b – hinnata eralduva soojusenergia võimalikku mõju;

b. Tingimus 12 l – seada tingimused tuulikute lammutamiseks, sh kaaludes tuulikute

vundamentide eelmaldamisega kaasnevat täiendavat kahju põhjaelustiku biotoopidele.

Ettepanekuga arvestatakse, KMH programmi sõnastust on vastavalt

täiendatud.

Tingimust 12 l kajastub Tabel 5-1 punktis 1.3 millega hinnatakse mh

tuulepargi demonteerimisega kaasnevat mõju. KMH programmi on täiendatud.

9 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, e-kiri 16.09.2024

LK 12 on kirjas“

Interkonnektori ja võimaliku Saaremaa maismaal paikneva alajaama rajamine ei ole käesoleva

hoonestusloa taotluse ja KMH osa. Maismaal paiknevate elektriühenduste ja alajaamade

lahendamiseks algatas Vabariigi Valitsus 15.02.2024 Eesti -Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Interkonnektori merekaabli rajamine

toimub eraldi hoonestusloa alusel.“

KMH programmis on sõnastust parandatud.

10

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

Siit jääb mulje, et Eesti -Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneering rajatakse ELWIND

tarbeks aga nii see ei ole. Tegemist on eraldiseisva projektiga, kus me kedagi ei eelista ja

põhirõhk on varustuskindluse suurendamisel. Muuta sõnastust.

Riigi eriplaneeringu (REP) eesmärk on planeerida Eesti -Läti neljanda elektriühenduse Eestis

paiknev osa algusega Paide linnast Lihula linna suunas ning läbi Suure väina Saaremaa

edelarannikule, kust edasi kavandatakse kaabelühendus Lätiga. Saaremaa edelarannikult algav

kaabelühendus Lätiga ei kuulu REP koosseisu.

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajamine on otseselt seotud riiklike huvidega energeetika

valdkonnas, et tagada varustuskindlus. Loodav elektriühendus võimaldab muuhulgas ka

arendamisel olevate meretuuleparkide ühendamist elektrivõrku.

Ptk. 5.3 Kumulatiivine mõjus osas. Eesti -Läti neljanda elektriühenduse REP kehtestamine on

plaanis 2026 alguses, seega tuleb ka selle projekti koosmõju hinnata ja ka REP ptk välja tuua.

KMH aruande koostamisel arvestatakse kumulatiivsete mõjude hindamisel

kõiki Elwind meretuulepargi mõjualasse jäävaid projekte või mitme tegevuse

sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid projekte, mis on

jõudnud KMH aruande koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi

ehk on võimalik arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu

andmeid. KMH programmi sõnastust on täpsustatud.

10 Siseministeerium, e-kiri 02.09.2024

KMH-s on alates lk 60 on toodud välja vajalike uuringute nimekiri. Ühe uuringuvajadusena on

välja toodud uuring nr 4.2 "Mõju navigatsioonisüsteemidele ning mõju laevaliiklusele ja

meresõiduohutusele". Ettepanek on uuringukirjelduses välja tuua sõnad „mõju meresidele ja

ESTER raadioside“ ning kaasata ka Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskust (SMIT)

ja PPA.

Lk 97 on PPA puhul menetlusse kaasamise põhjendusse märgitud „piirivalve“ ja „merereostuse

avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamine“. Ülesanded on alates 2023

Kaitseväel, seega tuleks lisada asutusena Kaitsevägi ja need teemad Kaitseväe kaasamise

põhjendustesse.

Ettepanek on võetud teadmiseks, KMH programmi on vastavalt täiendatud.

11 Kaitsevägi, 23.09.2024 nr KV-4.1-3.1/24/17572-2

Kaitseväe seisukoht on esitatud Kaitseministeeriumi poolt valitsemisala üleselt, milles edastati

hoonestusloa taotluse menetluse käigus TTJA-le 03.10.2023 kirjas nr 12-1/23/3002 arvamuse,

et „Kaitseministeeriumi hinnangul võib kavandatav meretuulepark aval dada negatiivset mõju

Info on võetud teadmiseks.

11

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

mereseiresüsteemile. Võimalikud tehnilised lahendused negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks

on hetkel Kaitseväes väljatöötamisel“.

Kaitseväe seisukoht ei ole muutunud.

Eraisikute ja organisatsiooni poolt laekunud ettepanekud

12 Eraisik 1

TEABENÕUE ELWIND Eesti ala meretuulepargi KMH programmis puuduvate vastuste osas

1. Kuidas lahendatakse inimeste ja koduloomade-lindude varustamine puhta joogiveega?

Meretuulikud füüsikaliste protsessidega kondenseerivad sademeid ja õhuniiskust vähendades

vähemalt 30 % ulatuses mõjuga ca. 30-40 km, vihm ei jõua enam maale (tuntud on ka juba 19.

sajandil üleskirjutatud Sõrve põualaulud vee puuduse kohta Sõrvemaal)? Isegi sel aastal on

salvkaevud veest tühjad ja allikaist niriseb vett vähe! Puurkaevudesse on siiani saadud vaid

soolast vett. See vee puudumise tsoon hakkab katma ka Kuressaare linna. Samas ka Jaandi

järvede looduskaitseala koos sookurgedega kaob?

2. Millal kehtestatakse Eesti Vabariigis normid ja standardid infrahelile ja madalsageduslikule

helile, mille suurem voog mõjub hävitavalt nii inimestele, kui ka kodu- ning metsloomadele ja

– lindudele?

3. Kuidas kavatsetakse kompenseerida meretuulikute nii lähedale ehitamise (10 km) ehk keset

meretuule-tööstuspargis elamise mõju tõttu elanike ja nende vara sundümberasumine =

küüditamine Sõrvemaalt, Lääne-Saaremaalt ning Kuressaare linnast? (Võrdluseks Sõrvemaa

elanike küüditamine Saksamaale-Preisimaale 1944. aasta oktoobris-novembris, mille mõjud on

väga tugevad veel 80 aastat hiljem, hoolimata minikompensatsioonist 90 -ndate aastate

alguses)?

4. Kuidas kavatsetakse võidelda bisfenool A, hormoonsüsteemi kahjustava kemikaaliga, mida

arvestuslikult tuleb alla kuni 50 km kaugusele (k.a. Kuressaares) 3000 kg aastas, kui

kasutatakse vananenud tehnoloogiaga toodetud tuulikute labasid, nagu praegusel ajal?

5. Kes tegeleb nende tuulikute juhtimissüsteemidega kohapeal, kui toimub

hübriidküberrünnak tarkvarale või otsene rünnak merelt? Kus asub tsentraalne juhtimisbüroo?

6. Miks pole avaldatud CO2 jalajälje küsimus - tuulikute eluea analüüsi?

7. Millal saavad põliselanikud – saarlased ja sõrulased - kätte kogu vajaliku informatsiooni,

mida pole esitatud materjalides ja küsiti juba Salme rahvamajas toimunud koosolekul 5. mail

2024.a.? Kas see oli pseudoinformeerimine „linnukese“ pärast, kus ühelegi küsimusele vastust

ei esitatud?

P1: Tuulepargist avalduvat mõju meteoroloogilistele muutustele käsitletakse

KMH aruande koostamise.

P2: Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju

võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele . See sisaldab võrdlevat analüüsi

välisriikide (nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere- ja

maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH

ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest,

juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud

välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja

varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,

KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid.

P3: Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusele ei saa

otsustaja anda tegevusluba kavandatavatele tegevustele , millega kaasneb

oluline keskkonnamõju ja keskkonnamuutustest tulenevalt pöördumatu mõju

inimese tervisele, heaolule ja varale. Täpsem hinnang kavandatava

meretuulepargiga kaasnevatele mõjudele antakse KMH aruande käigus.

Võimalikud kokkulepped kohaliku kasu osas sünnivad KMH protsessi käigus.

12

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

8. Kuna Eesti Teaduste Akadeemia (A. Hamburgi) andmetel ei ole Eestis madalsagedushelide ja

infraheli ala tunnustatud spetsialisti, siis miks ei ole kaasatud teiste riikide spetsialiste?

Ma ei ole vastu meretuulepargi ehitamisele, kui see toimub nii nagu teistes tsiviliseeritud

maades.

Tsiviliseeritud maades ehitatakse inimeste ohutusele mõeldes meretuulepargid 80 -100 km ,

viimasel ajal 100-120 km kaugusele inimasustatud kaldast, lähemale ehitatud väikesi

meretuuleparke aga nende suure negatiivse mõju tõttu juba lammutatakse.

Lisaks sellele informeeritakse kõikjal põliselanikke meretuuleparkide ohtlikest aspektidest.

Eestis aga isegi konkreetsetele küsimustele mingeid vastuseid ei tule, vaid viidatakse tellija

poolt kinni makstud „uurimustele“, mis on tehtud üldjuhul teoreetiliselt kohapeal elamata -

viibimata.

P4 ja 6: KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs

(LCA), mille käigus mh käsitletakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv

bisfenool A ja võimalik mikroplasti reostus.

P5: KIK tegeleb ala eelarendamisega, peale oksjoni läbiviimist selgub

tuulepargi ehitaja ja opereerija, kes tegelevad juhtimissüsteemidega, sh

võimalike küberrünnakutega. Tuulepargi infrastruktuur on piisavalt kallis

investeering, et selle lõpliku arendaja huvi on seda võimalikult hästi kaitsta.

P 7: Kogu seminaril kogutud sisend on KMH programmi koostamisel arvesse

võetud. Kõikidele küsimustele ei saa vastata enne, kui on läbi viidud vastavad

uuringud. Uuringutulemused lisatakse veebilehele www.elwindoffshore.eu ja

käsitletakse KMH aruandes.

P8: Müra hindamine viiakse läbi vastavalt KMH aruande ajal kehtivatele

õigusaktis sätestatud põhimõtetele. Täpsem vastus toodud mh p 2 vastuse all.

13 Eraisik 1 1

Lugupeetud Kristi Talving,

olen saanud Teie töötajalt e-meili teel ( lisas) üliformaalse ja bürokraatliku vastuse, kuid

vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ootan Teilt Eesti Vabariigi maksumaksjana Eesti Vabariigi

seadustes antud tähtajaks tegelikke vastuseid tarbijate ehk elanikkonna kaitse osas. Viidata

selle, et ELWIND annab kõik vastused, on väga ebakompetentne, sest pea kõik need

küsimused peab lahendama Eesti Vabariigi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koos

teiste Eesti Vabariigi ametiasutustega, Teie Ametile on Eesti Vabariigis pan dud

koordineerimise kohustus kui ka tarbijate - elanikkonna kaitse! Vastamise tähtaega kontrollib

Eesti Vabariigi Riigikontroll.

On küll kuulutatud välja 12. septembri koosviibimine Torgus, kuid siiani pole isegi selle

päevakorda ega esinejate nimesid ja ameteid avaldatud ning 2 tundi on ilmselt liiga lühike

aeg küsimustele vastamiseks. Samas see ei anna ka Teie Ametile õigust seadust rikkuda ning

seaduses ettenähtud ajaks mitte vastata kirjalikult Eesti Vabariigi maksumaksja küsimustele.

On selge, et ELWIND, kes Eesti registrites on riiulifirma MTÜ ELWIND, kel pole ühtegi töötajat

ja kelle kohta on alustatud kustutamise hoiatust 2023. aasta majandustegevuse aruande

esitamata jätmise tõttu (20.10.2024.a.), on negatiivse mainega - 340 punkti ning kelle info

liigub ainult läbi Venemaa serveri live.ru, on Eestis suure raha jahil, et saada mõned miljardid

eurod Eesti riigi dotatsiooni roheenergia tootmiseks kõrgepingeliini rajamine läbi Saaremaa

nende merealajaamani, "toetuste" maksmine Saaremaa Vallavalitsusele jne.) ja kes ei saa

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

17 vastatakse avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekutele pärast

KMH menetluse käigus toimuvat avalikku arutelu (§ 17 lg 11 ja 2).

13

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

vastata enamusele minu esitatud küsimustele, sest eraettevõttena on nende eesmärgiks

kasumi teenimine, mitte aga kohalikele inimestele tekitatud probleemide lahendamine.

ELWIND :

1. ei saa lahendada pärast tuulepargi ehitamist Sõrvemaa inimeste ja koduloomade-lindude

varustamist puhta joogiveega?

2. ei saa algatada Eesti Vabariigis normide ja standardide kehtestamist infrahelile ja

madalsageduslikule helile, mille suurem voog mõjub hävitavalt nii inimestele, kui ka kodu-

ning metsloomadele ja – lindudele, see pole isegi nende huvides.

3. ei kavatse kompenseerida rahaliselt meretuulikute nii lähedale ehitamise (10 km) tõttu ehk

keset meretuule-tööstuspargis elamise mõju tõttu elanike ja nende vara sundümberasumise =

küüditamise Sõrvemaalt, Lääne-Saaremaalt ning Kuressaare linnast.

4. ei kavatse võidelda bisfenool A, hormoonsüsteemi kahjustava kemikaaliga, mida

arvestuslikult tuleb alla kuni 50 km kaugusele(k.a. Kuressaares) 3000 kg aastas.

7. ei saa esitada põliselanikele – saarlastele ja sõrulastele - kogu vajaliku informatsiooni, mida

pole esitatud materjalides ja mida küsiti juba Salme rahvamajas toimunud koosolekul 5. mail

2024.a.

8. ei kavatse kaasata teiste riikide spetsialiste, hoolimata sellest, et Eesti Teaduste Akadeemia

(A. Hamburgi) andmetel ei ole Eestis madalsagedushelide ja infraheli ala tunnustatud

spetsialisti.

Lõpuks kordan veelkord, et ma ei ole vastu meretuuleparkide ehitamisele, kui see toimub nii

nagu teistes tsiviliseeritud maades (Suurbritannias, Saksamaal, Rootsis, Soomes jm).

Nendes riikides ehitatakse inimeste ohutusele mõeldes uued meretuulepargid 80 -100 km,

viimasel ajal 100-120 km kaugusele inimasustatud kaldast, lähemale ehitatud väikesi

meretuuleparke aga nende suure negatiivse mõju tõttu juba lammutatakse.

Lisaks sellele informeeritakse kõikjal põliselanikke meretuuleparkide ohtlikest aspektidest.

Eestis aga isegi konkreetsetele küsimustele mingeid vastuseid ei tule, vaid viidatakse tellija

poolt kinni makstud „uurimustele“, mis on tehtud üldjuhul teoreetiliselt kohapeal elamata -

viibimata.

Ootan Teie vastust seaduses ettenähtud aja jooksul, arvates 9. augustist 2024.a. esitatud info

taotlusele (lisas)!

14 Eraisik

1.Programmi dokumendi pt.3 on ära toodud erinevad strateegiadokumendid ja nende seosed

kavandatava tegevuse vahel-küsimuseks, kas ja kuidas planeeritakse eeldatavas KMH aruandes

KMH aruandes lähtutakse selle koostamise ajal kehtivatest strateegilistest

arengudokumentidest ja õigusaktidest ning antakse täiendav/uus hinnang.

14

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

2027a. tagada aruande ja selleks ajaks täiendatud, muudetud strateegiadokumentide

asjakohane ja sisuline vastavus ?

2.Dokumendi p.3.13 on väidetud, et UNESCO programmiga on kavandatava tuulepargi ala

tegevus kooskôlas, sest aitab kaasa kliimamuutuste leevendamiseks ja jätkusuutlikuks

looduskasutuseks, aga programmi olulisemast osast-bioloogilise mitmekesisuse säilitamisest

ja loodusvarade kaitsest minnakse mööda-ettepanek ,kajastada dokumendis ka eelpool

toodud meetmete kooskôlalisust.

Tuulepargi ala asub biosfäärikaitseala üleminekualal, mille funktsiooniks on

mitmekesine jätkusuutlik looduskasutus. Bioloogilise mitmekesisuse

säilitamiseks ja loodusvarade kaitseks on biosfäärikaitsealal tuumalad ja

puhveralad.

3.Dokumendi pt.4 on läbivalt viidatud, et puuduvad n. merepôhja geoloogilised uuringud ,

pole teostatud merepôhja elustiku inventuuri, piisavalt pole uuritud hüljeste, nahkhiirte

,linnustiku pesitsusalasid ja rännet, puudulikult kajastatud kalanduse, veeliikluse asbekte -

ettepanek, p.5.2 kirjeldatud uuringutesse hôlmata puuduolevad tegevused ja kaasata

piiriülesed institutsioonid ning huvirühmad.

Ptk. 4 on antud eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus osundades ka

puuduvatele andmetele. Ptk 5.2 toodud uuringute eesmärk ongi puudu olev

info saada. Ülevaade piiriülese mõju hindamisest on toodud KMH programmi

ptk. 9.3.

4.Dokumendi p.4.2.2 on osutatud,et lisaks KOV-idele tasu maksmise kohustusele on oksioni

tingimustesse vôimalik arendajatele lisada muid kohustusi -ettepanek,kirjeldada, pakkuda

lähtuvalt teadaolevast maailma parimast praktikast, loetelu vôimalikest kohus tustest,

meetmetest häiringute leevendamiseks.

KMH programmi sisu on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimisssüsteemi seaduse §-ga 13. KMH programmis kirjeldatakse

lühidalt kavandatavat tegevust. Võimalikud kokkulepped kohaliku kasu osas

sünnivad KMH protsessi käigus.

5.Dokumendi p.5.2 on teostatavate uuringute osas planeeritud telemeetriliselt märgistada vaid

kuni 10 hüljest ja paigaldada min. 8 statsionaarset nahkhiirte registraatorit -küsimuseks,

millisest metoodikast lähtuvalt sellised väikesed piirmäärad ?

Nii nahkhiirte kui hüljeste uuringute läbiviimiseks puuduvad standardsed

metoodikad.Nahkhiirte uuringu vaatlusvõrk on planeeritud tihedusega

selliselt, et 2 km kohta paikneb üks vaatluspunkt. Sarnast vaatluspunktide

tihedust on kasutatud ka varasematel meretuulepargi uuringutel.

Hüljeste uuringu läbiviimisel rakendatakse k indla mereala uurimisel kõik

seniseid teadmiseid telemeetriamärgistega loomade kohta, mis on

kättesaadavad kas siis kohalikul või vajadusel ka rahvusvahelisel tasemel.

Eeldatavasti võib ka ELWINDi arendusala kohta leida olemasolevaid andmeid

varasematest töödest Läänemere idaosa merekaitsealade eeluuringust 2007-

2009 aastal ning samas merepiirkonnas tehtud Saare Wind Energy tuulepargi

rakendusuuringute käigus kogutud andmetest, mis tõstab kasutatava

materjali mahtu oluliselt.

6.Dokumendi p.5.2 tabeli allosades nr.3.1,3.2 uuringute osas on ettepanek -mitte

modelleerida ning mitte kasutada kohalikku visuaalse môju hindamise soovituste

juhendmaterjali, vaid vôtta aluseks maailma parimat praktikat ja juba teo statud uuringuid

olemasolevate nii suurte tuuleparkide osas.

Eesti mereala planeeringu protsessi raames koostatud visuaalsete mõjude

hindamise juhend võtab aluseks juba kehtiva ja väljakujunenud parima

praktika. KMH aruande hindamise ajahetkeks arvestatakse mh selle aja hetkeks

täpsustatud parimate teadmistega.

7.Dokumendi p.5.2 tabeli allosas nr.3.3 on môju inimese tervisele ja heaolule tulenev vaid

kinnisvara väärtuse muutusest-ettepanek kaasata analüüsidesse Pôhjamaade olemasolevad

Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev

analüüs ja juhend mõjuhindajatele. See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide

(nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere- ja

15

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

tervisenäitajate uuringud tervisespetsialistide poolt(kuskil pole märgitud ka müra uuringuid

kodu-ja metsloomadele käitumisele)

maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH

ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest,

juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud

välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja

varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,

KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid.

8.Dokumendi p.5.2, 5.3 on märgitud, et kumulatiivseid môju uuringuid tuleb teostada vaid

koostoimes SWE tuulepargiga ja kuna teistele mereala planeeringu alade hoonestusloa

protsessid ei ole samasse faasi jôudnud, siis neid arveatada ei saa-ettepanek, kuna ELWINDi

ja SWE tuulepargid moodustavad kokku alla poole kavandatavast merealade planeeringust ja

tuulikute arvust, siis kumulatiivset môju Lääne-Saaremaa piirkonnale hinnata ikkagi kogu ala

planeeringust ja teha vastavad modelleeringud ja hinnangud.

KMH programmi on täiendatud ja lisatud käsitlus, et kumulatiivsete mõjude

hindamisel tuleb arvestada kõikide projektidega, mis on jõudnud vähemalt

KMH aruande avalikustamise etappi. Praeguseks on teadaolevasse etappi

jõudnud üksnes SWE meretuulepark, millega kindlasti arvestada tuleb.

9.Dokumendi pt.6,tabeli 6-1 kohaselt on osade loodusalade

(Kaunispe,Lindmetsa,Ohessaare,Tammuna) ebasoodne môju prognoosimine välistatud,siis-

ettepanek, hinnata siiski erinevaid häda, ônnetusjuhtumite (n.ôlireostus jne.) toimumise môju

nimetatud loodusaladele

KMH aruandes käsitletav õlilaigu modelleerimine sisaldab ka võimaliku mõju

hinnangut tundlikele piirkondadele, nagu lähedal paiknevad loodusalad.

10.Dokumendi pt.8 kohaselt ei ole ekspert rühma koosseisus ühtegi väliseksperti,

terviseeksperti-ettepanek, laiendada ekspertrühma koosseisu.

KMH aruandes kaasatavate ekspertide rühma tuleb laiendada, vastav täiendus

mõjuvaldkondade kaupa on lisatud KMH programmi.

14 Taavi Liblik, TalTech, merefüüsika osakonna juhataja

KMH programmi tabelis 5-1 on lahtris „Eeldatavalt olulised mõjud“ toodud „Tuulepargi

rajamine võib mõjutada kohalikku tuule-, hoovuste ja lainerežiimi, samuti vee vertikaalset

segunemist.“, kuid vajaliku uuringuna on mainitud üksnes „KMH hinnangu aluseks t uleb

teostada hoovuste, lainetuse ja tuuleolude (sh tuulevarjutus) muutuste modelleerimine.“, st.

vertikaalset segunemist ning selle mõju veesamba parameetritele ei ole mainitud.

Viimastel aastatel on teaduskirjanduses ilmunud mitmeid uuringud (nt. Floeter jt. 2017,

Floeter jt. 2022, Christiansen jt. 2023), mis näitavad tuuleparkide suuremastaabilist mõju

vertikaalsele segunemisele ja see läbi ka vee(samba) omadustele, sh. võivad m õjutada

stratifikatsiooni, ülemise kihi primaarproduktsiooni, suurendada põhjalähedase kihi hapniku

puudust (Daewel jt. 2022). Läänemere avaosa on tugevalt kihistunud ja tundlik mereala, kus on

Ettepanekuga arvestatakse, KMH programmi on täiendatud.

16

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

juba praegu inimtegevuse tõttu mitmed probleemid, sh. intensiivne hapnikupuudus.

Tuulepargi tööaegset mõju veesamba omadustele tuleks samuti modelleerida ja hinnata ning

seda tuleks teha mudeli abil, mis on valideeritud Läänemere avaosas tehtud mõõtmistega .

Ettepanek on täiendada eeltsiteeritud teksti järgnevalt: „KMH hinnangu aluseks tuleb teostada

veesamba omaduste (temperatuur, soolsus, stratifikatsiooni tugevus, klorofülli sisaldus,

toitained, hapnik), hoovuste, lainetuse ja tuuleolude (sh tuulevarjutus) muutuste

modelleerimine. Modelleerimisel kasutatud mudelid peavad olema valideeritud piirkonnas

(Läänemere avaosas) tehtud mõõtmistega“

15 Eraisik 2

Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Vajadus hoogelektri järgi Eestis sellises mahus puudub /Veskimägi/

Meretuulepargi tehniline kirjeldus

Alustuseks jääb ebaselgeks milline vundamendi tüüp valitakse – kuidas ehitusel välditakse

hõljumi teket ja edaspidist erosiooni – kaabli kanalid kaevatakse 2m sügavused – seega

songitakse merepõhi üles, mis hiljem tormidega kaldale uhutakse.

Kaablite sihtmärgiks on märgitud avalik Pihla rand, kus kogu piirkonna rahvas suviti suplemas

käib, peetakse kogukonna üritusi ning turistidel meeldib ööbida. Samas kohalikud kalurid

veestavad oma paate.

Sellega rikutakse rand - populaarne puhke ja peatuskoht ning muudetakse tööstusmaastikuks.

Green destination Saaremaa enam ei toimi – siis saab olema „super green destination”, mille

eest Euroopa turistid tulevad praegu Saaremaale.

Tabel 5.1

1.1 Tuulepargi rajamine võib mõjutada kohalikku tuule-, hoovuste ja lainerežiimi, samuti vee

vertikaalset segunemist. Tegemist on eeldatavalt väheolulise mõjuga. Mõjud on seotud

tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega.

Väide mis ei pea paika.

SMHI okeanograafiateadlased: "Avamere tuuleparkidel on suur mõju merele"

https://www.smhi.se/forskning/forskningsnyheter/smhis-oceanografiska-forskare-

vindkraftsparker-till-havs-har-en-storskalig-paverkan-pa-havet-1.202627?

Siin tölge:

Meie esimesed mudelitulemused näitavad, et avamere tuuleparkidel on laiaulatuslik mõju

merele ja et mõjud levivad palju kaugemale parkide välispiirist, ütleb Lars Arneborg, SMHI

okeanograafiliste uuringute juht, kes jätkab:

Teie kirjas väljatoodud teemad on KMH menetluse esimeses etapis leidnud

kaardistust ja kajastamist. Tegemist on KMH menetluses lähtedokumendiga

ehk eeldatavate mõjude kaardistamine, mis lisaks annab ülevaate kuidas ja

millise metoodilisel alusel hindamine teostatakse (alusuuringud, analüüsid

jne).

Järgmisena viiakse ala põhiselt läbi vajalikud alusuuringud, mis on ühtlasi

KMH aruande koostamiseks aluseks. KMH aruanne peab andma selguse,

millisel hoonestusloaga piiritletud ruumilisel alal arendustegevus on võimalik

ning mis on sellega kaasnevad võimalik keskkonnamõjud, milline on parim

tehnoloogia ja millised on vajalikud rakendatavad leevendusmeeted tegevuse

elluviimiseks minimaalsete keskkonnahäiringutega.

EL ja Eesti on võtnud eesmärgi minna üle taastuvenergiale, sh transpordi ja

tööstussektori elektrifitseerimist. St, et tulevikus on elektritarbimine suurem ja

seetõttu on ka oluliselt suurem vajadus taastuvelektri järgi. Meretuulepargi

puhul on väga vähe olukordasid, kus ei toimu elektri tootmist, kuna avamerel

ja rootori kõrgusel on minimaalne tuul tootmiseks olemas. Toodetud

taastuvenergiat on võimalik ka salvestada ja selle suunas toimub ka Eestis

arendusi.

KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA),

mille käigus mh käsitletakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja

võimalik mikroplasti reostus.

Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev

analüüs ja juhend mõjuhindajatele. See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide

(nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere- ja

maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH

ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest,

juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine.

17

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

- Tuuleparkide taga tuul väheneb ja näeme, et see mõjutab hoovusi ja kihistumist mere

pinnakihis. See omakorda mõjutab toitainete ja vetikate õitsemist pinnakihis, millel on seejärel

tagajärjed kogu mereökosüsteemile ja hapnikutingimustele sügavas vees.

uule mõju avaldab mõju ka merepinnast allpool. Rootorid ammutavad tuulest energiat – just

seetõttu tuulikuid ehitatakse – ja olenevalt ilmast vähenevad tuuled kuni 5-15 protsenti kuni

30 kilomeetri kaugusele tuulepargi taga. Uuringud näitavad, et pinnavesi koguneb siis

vähenenud tuulega ala ühele küljele, teisel pool aga süvavesi, mis omakorda mõjutab hoovusi

veelgi suuremal alal.

Isegi tuuleenergia alused mõjutavad merd, sest need aeglustavad ookeanihoovusi ja tekitavad

turbulentsi, mis segab erinevaid veekihte.

Kui soolase ja hapnikurikka vee sissevool Läänemerre muutub näiteks Läänemere suudmealal

asuvate tuuleparkide tulemusena, oleks sellel tagajärjed kogu Läänemere keskkonnale.

Muutunud sissevool või sissevoolava vee suurenenud segunemine võib mõjutada püsiva

soolakihi tugevust ja sügavust Läänemere keskosas, kus hapnikupuudus ja toitainete

vertikaalne transport on mereelustiku jaoks kriitilised tegurid. Tölke löpp.

Kindel on see, et kavandatav hiina müür möjutab totaalselt löuna Saaremaa kliimat - kus ja

kuidas moodustuvad pilved?

Kalad.

Riksu jögi ja järv on tuntud särje kudemis ja püügikoht. Haug käib kevadeti kudemas Pussa jöe

niitudel. Peale merepöhja eletrifitseerimist ei ole teada kas see nii edasi toimib. Kirjandusest

leiab erinevat informatsiooni kalaliikide tundlikusest elektriväl jale. Inimestel miskipärast ei

soovitata tugevas elektriväljas viibida.

Electrical workers, such as utility linemen or electrical service personnel, should not be

exposed to electric fields greater than 10 kV/m except for short periods of time. Magnetic

fields for occupational exposures should be limited to less than 0.5 mT (5 gauss or 5,000 mG).

Ala on merepõhja elustiku osas bioloogilise mitmekesisuse „hot -spot“. Ala on äärmiselt

oluline karide elupaigatüübi kaitsmiseks Eesti majandusvööndis kuna alal asub 2 5.58 % kogu

majandusvööndi karidest. Ala on Läänemere lesta, sügiskuduräime, nolguse ja meripühvli

koelmuala, oluline turgutusala tursa noorkaladele ning euroopa lesta ja läänemere lesta

oluline toitumisala.

Kohalike kalurite jutu järgi – vene ajal hävitati tursa ja lestapüügil pöhja traalidega merepöhja

elustik, peale mida kadus lest sellest piirkonnast kolmekümneks aastaks ja hakkab alles nüüd

tagasi tulema. Merepöhja elustik taastub väga aeglaselt.

Enne nende kaitsealade moodustamist ja eesmärkide püstitamist ei ole antud meretuulepargi

keskkonnamöju hindamisel mingit mötet.

Bifenool A ja mikroplastid

Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud

välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja

varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,

KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid.

18

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

Vaja teostada bifenool A ja mikroplasti uuringuid mullastikus vanade tuuletööstuste ümbruses

Paldiskis, Virtsus

On teada, et tuulikulabad emiteerivad kesskonda vähemalt 30+kg mikroplasti aastas /sõltub

laba suurusest -vanusega erosioon suureneb – söltuvus ei ole lineaarne/ Saja tuuliku korral

tekib mikroplasti 3 tonni aastas.

Kui labades kasutatakse Bifenol Ad nagu siiani seda tehakse, siis siit vöib lugeda milliseid

terviseriske see kaasa toob: https://www.medicalnewstoday.com/articles/221205

https://www.who.int/publications/i/item/toxicological-and-health-aspects-of-bisphenol-a

Kuna meri on madal ning tuulikud paiknevad ranna lähedal siis suur osa mikroplastist

kantakse hoovuste ja tuulte möjul randa kus kontsentreerub/sadestub rannikul vöi lahesopis

olles terviseriskiks kaladele, lindudele, loomadele ja inimesele.

Seletuseks: Bifenool A imendub ka naha kaudu, kui sellises vees ujuda.

1 kilo bifenooli muudab 10 miljardit liitrit vett kasutuskölbmatuks.

https://docs.wind-watch.org/Leading-Edge-erosion-and-pollution-from-wind-turbine-

blades_5_july_English.pdf

1 kilo of bisphenol A is enough to pollute 10 billion litres of water. That's 10 000 000 000

lires).

Remember that Bisphenol A amounts to approx. 13 - 15% of casting weight of a turbine blade

INFRAHELI

Oma teadmiste pöhjal vöin väita,et infraheli vöib olla väga häiriv nii lindudele, loomadele kui

ka inimesele kogu ranniku ulatuses, kes asuvad tuulekoridoris.

Selleks on kaks pöhjust

1 tuulikud paiknevad rannikule liiga lähedal ja heli ei sumbu piisavalt

2 töenäosus, et tekib resonants mitme heli-allika vahel on suur

Infraheli esineb tavapäraselt ka looduses kuid

1. tuule poolt pöhjustatud müra spekter on ühtlane. Tuulikud tekitavad regulaarseid impulsse.

2. pikad lained sealhulgas helilained homogeenses keskonnas eriti ei sumbu – seetõttu vaalad

saavad omavahel suhelda sadade kilomeetrite kauguselt.

Kui tuul puhub tugenide poolt siis suure töenäosusega on Kuresaares olla suht ebameeldiv

nagu praegu Salmel, kus on ainult viis Sönajalgade tuulikut vöi Virtsus kus tuulikulabad

tekitavad kodudesse vilkuvat päikesevalgust valgust.

19

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

3. Vaatamiseks lingid

https://www.youtube.com/watch?v=ywWNx3OJyuo

https://www.youtube.com/watch?v=2Q7rgDH8M8s

Norrakate uurimuse pöhjal tursavastsed liiguvad infraheli suunas mida tekitavad vette tugenid

arvatas, et ujuvad ranna poole. Kuna merel varjevöimalused puuduvad pistetakse nad teiste

kalade poolt pintsli. Teiste rannikul ja madalikel varju otsivate liikide puhul vöib olla sama

tulemus.

https://thefishingdaily.com/latest-news/scientists-find-cod-larvae-attracted-to-noise-from-

offshore-wind-turbines/

Rootslaste infraheli uuringu tulemus- metskitsede ja pötrade arvukus tuulikute läheduses on

väiksem. Loomad liiguvad infraheli-möjualast välja. Sama ei saa teha kariloomad kes

hooldavad rannaniitusi ja on oma tarandikus kinni.

Linnud, nahkhiired

Planeeritavad alad paiknevad lindude ja nahkhiirte rändeteel – kas siis Gotlandile vöi

Liivimaale.

Ala on oluline linnuala (varasemalt on uuringutes märgitud kui oluline kaitsestaatust

mitteomav linnuala). Ala oluline eelkõige auli, kauride (järvekaur ja punakurk -kaur) ja

väikekajaka puhkeala ja läbirände piirkond (eri liigid kasutavad ala rändepeatuste ks,

talvitumisalana ning suvise toitumisalana)

Avamere tuuleparkide heidutus merelindudele on liigiti erinev ja ulatub mõnede liikide puhul

10+ kilomeetrini – Sellega väheneb toitumisala ja linnud ei jää enam rannikule pesitsema.

Vaika saared ja rannikuala saab olema päris linnutühi.

Keskonnamöju hindamisel peab vaatlema merikotkaid ja haigruid

Karalas on minule köige lähem meirikotka pesa. Nad on huvitavad ja isepäised tegelased

kelle koduks on kogu planeeritav ala. Talvel, kui meri on jääs kükitavad jääpankadel ja

uudistavad merd.

Kotkad on liigina oma nägemise erisuse ja instinktide /puuduvad otsesed vaenlased/ töttu

tugenidele kerge saak. /Aidu konnakotkas/

Väikelindudele on kogu löunarannik sügiseti kogunemisala – neid on igal pool, siin lausa

uputab – liigirohkus ja arvukus on muljetavaldav miski hommik on nad köik kadunud – öised

rändajad.

Looduskaitse peab olema preventiivne!

Inimese löpututel ambitsioonidel peab olema kuskil piir.

20

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

Ma valisin elamiseks keskkonna kus on veidi loodust järgi jäänud. Tegelen mesilaste - ja

loomapidamisega.

Minu valikuteks jääb kas

- Leppida loomade ja enda terviseprobleemidega mida põhjustab infraheli

- Saada vöitu masendusest, mida tekitab teadmine, et lind kes hüppleb mu koduöuel vöib olla

üks tuhandetest ränduritest, kes igal aastal tuulikutes otsa leiab.

vöi kolida minema

- lõunaranniku kinnisvara hinnad peale tuulikute püstitamist kukuvad kolinal.

Sellisel kujul looduse rüüstamine on vördne uue kaevanduse avamisega virumaal ja ei ole

aksepteeritav.

Vaja taastada biosfääri kaitseala!

16 Saarte Rannarahva Selts MTÜ, 30.08.2024

SRS esitas oma märkused, seisukohad ning ettepanekud Salme rahvamajas 02.05.2024

ELWINDi poolt korraldatud kogukonnaseminaril „Milliseid teemasid merealal uurida?“. Enamus

neist on ka ära märgitud või nendega arvestatud. Käesolevaga esitame need SRS märkused,

seisukohad ja ettepanekud, millele pole ELWINDi KMH programmis SRS arvates piisavalt

tähelepanu pööratud.

P 3.11, lk 20 on juttu merepõhja terviklikkuse häirimise või hävitamise

kompensatsioonimeetmetest (BALEE-M032), millede üheks eesmärgiks on tagada võimalikult

väikene merepõhja häiring ja kasutusejärgne endise olukorra taastamine. KMH programmi

projekt neid meetmeid ei kirjelda.

SRS seisukoht: KMHs tuleks kirjeldada, milliste meetmetega ja mil moel tagatakse konkreetsel

merealal kasutusejärgselt merepõhja endise olukorra taastamine.

Ettepanekuga arvestatakse KMH aruande koostamisel. Merepõhja terviklikkuse

taastamise meetmeid käsitletakse KMH aruandes.

P 5.2. Tabelis 5-1 Nr 1.11, lk 70 valdkonna „Mõju kliimale“ osas on kohalikud elanikud mures

kohaliku mikrokliima võimaliku muutumise üle. Mitmed uuringud on jõudnud järeldusele, et

suuri tuugeniparke läbiva õhumassi kiire jahtumise tõttu toimub koos õhuni iskuse kiire

kontsentreerumisega ka sademete koondumine tuugeniparkide vahetusse lähedusse.

Valitsevate läänekaaretuultega Lääne-Saaremaa jaoks võiks see tähendada, et siinse ranniku

tüüpilistel kuivadel loopealsetel ja alvaritel jääks sademete hulk senise st veelgi väiksemaks.

Kui siinsed niigi põuased kevaded ja suved veelgi sademetevaesemaks muutuks, tekitaks see

siin tõsiseid probleeme nii põllumajandusele kui kogu elusloodusele (vt nt

https://www.nature.com/articles/s41598-022-22868-9). Praegu on projektis sel teemal

KMH aruandes käsitletakse kavandatava tuulepargi mõju meteoroloogiliste

muutustele sh koosmõjus teiste selleks hetkeks kinnitust leidnud projektidega.

21

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

märgitud vaid, et: „…Tuuleparkide ja sademete tekke seoseid on maailmas veel vähe uuritud.

KMH s antakse ülevaade teadaolevate ja võrreldavate teadusuuringute tulemustest.“

SRS seisukoht: Võimaliku olulise keskkonnamõju tõttu ei tohiks selle küsimuse juures piirduda

ainult ülevaatega uuringuist, vaid tuleks modelleerida ka võimalikku (kumulatiivset) efekti.

P 5.2. Tabelis 5-1 Nr 3.1, lk 71 valdkond „Müra (sh infraheli, madalsageduslik heli) ja

vibratsioon“ teeb kohalikele elanikele täna kõige rohkem muret. Kõikjal maailmas koguneb

näiteid sellest, et väga rohkete suurte tuugenite töötamisel tekkiva infrahelim üra intensiivsuse

mõõtmiseks ja vastavate tervisemõjude hindamiseks ei sobi seni olemasolevad standardsed

metoodikad ja regulatsioonid. SRS võttis ühendust Eesti vastavate normide väljatöötamisega

tegelenud akustiku Linda Madalikuga, kes selgitas, et tol a jal ei osatud arvestada sedavõrd

suure kontsentratsiooni ja võimsusega madalsagedusliku- ja infrahelimüra allikatega ning

pidas vajalikuks vastavat metodoloogiat uutest teadusuuringutest lähtuvalt värskendada.

Saaremaa läänerannikule planeeritud kuni 500 tk kuni 330 meetri kõrguseid tuugeneid

moodustaksid tänase seisuga maailma suurima meretuugenite tööstuspargi. Samas asuks see

pretsedenditult lähedal rannikule. Seetõttu ongi kohalike kõige tõsisem mure, et siinsed

rannikualad võivad tekkiva kumulatiivse madalsagedusliku- ja infrahelimüra tõttu muutuda

elamiskõlbmatuiks mitte ainult inimeste, vaid ka kodu- ja metsloomade jaoks.

Kohalike elanike selliste murede põhjused oleks võimalik antud KMH käigus kaotada. SRS on

teadlik, et „…KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste)

prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnorm idega ja

soovituste andmises optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KMH aruande

koostamisel kasutatakse andmeallikatena muuhulgas /… / eriala - ja teaduskirjandust,

varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid /… / ning muud saadaval olevat (asjako hast)

informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse.“(lk 56). Lähtudes KMH

järelduste adekvaatsuse-taotlusest, uskudes et meie riigiinstantside poolt läbiviidav KMH

võiks (erinevalt äriettevõtteist) maksimaalselt tähtsustada oma kodanike ter vist ja heaolu ning

arvestades seda, et väga suure tõenäosusega ei võimalda senistes õigusaktides sätestatud

vananenud metoodikad teha KMH-s konkreetsete müraolude osas adekvaatseid järeldusi

(võimaldab paljude suurusjärkudeni ulatuvaid eksimusi), teeb SRS ettepaneku lülitada

madalsagedus- ja infrahelimüra osas KMH programmi põhjalikumad uuringud, kui seniste

õigusaktide järgi miinimumina nõutud on. Ühtlasi mõjutaks see väga oluliselt ka tabeli 5 -1

jaotust Nr 3.3, lk 73 „Mõju inimese tervisele ja heaolule või varale“.

SRS ettepanek: Adekvaatsete järelduste huvides loobuda antud KMH-s infra- ja

madalsagedusliku müra hindamisel lihtviisilisest standardsest arvutiprogrammi abil

modelleerimisest ning selle asemel teostada müraga seotud teadmatuse kaotamiseks reaalsed

mõõtmised. Mõõtmised teostada olemasoleva töötava meretuulepargi juures, mis on

tuugenite arvult (sh ka kumulatiivselt) võrreldav siia planeerituga (nagu näiteks Hornsea 1/2

Põhjameres). Mõõtmised teostada (vähemalt) sellistelt distantsidelt, kus tuugenite arvu,

kõrguse/võimsuse ja kauguse suhe on võrreldav siia planeerituga (11 km distantsil 100 kuni

500 tk 330 m kõrguseid tuugeneid). Mõõtmisel kasutada erialases teaduskirjanduses välja

Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev

analüüs ja juhend mõjuhindajatele. See sisaldab võrdlevat analüüsi

välisriikide (nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere- ja

maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH

ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest,

juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud

välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja

varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,

KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid.

22

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

pakutud erapooletut hinnangut võimaldavat metoodikat (vt H. Bakker, M. Alves -Pereira, R.

Mann, R. Summers and P. Dickinson Infrasound Exposure: High-Resolution Measurements

Near Wind Power Plants: Management of Noise Pollution, 2022,

https://www.intechopen.com/chapters/85225). Metoodika võimaldab infrahelireostuse

tervisemõju (unehäired, iiveldus, peapööritus, tinnitus, valu kõrvades jms) ohu täpsemat

hindamist tänu infrahelimüra mõõtmisele suurema sagedusliku ning ajalise lahutusvõimega

(so 1/36-oktaaviribadega sagedusvahemiku ja 1-sekundiliste sammudega, kasutades analüüsis

korrigeerimata helirõhutaseme väärtusi (detsibellides) ning võimaldades sagedusvahemikus

0,5 kuni 5 Hz registreerida täpsemalt (tiiviku konstruktsioonist sõltuvalt) tuugenite poolt

genereeritud infraheli "piike" kuni 25 dB üle taustamüra). Seda enam, et infraheli jaoks

puudub ühtne standardiseeritud mõõtmismeetod (vt ka 2. lõik sissejuhatuses ISO veebilehel

https://www.iso.org/obp/ui/en/#iso:std:iso:7196:ed-1:v1:en ).

Kuigi infraheli sagedusvahemik jääb väljaspoole kuuldeläve, on selle liigsete dooside mõjul

registreeritud kõigi imetajate organismides rohkelt väga olulisi bioloogilisi reaktsioone, mis

võivad tihti väljenduda patoloogiatena alates nn „tuulegeneraatori sündroomist“ ja lõpetades

krooniliste nn vibroakustiliste haigustega. Antud metoodika võimaldaks määrata võimalike

infrahelimüra "dooside" kvantitatiivset suurust ning kasutada mõõtmisandmeid vastavate

võimalike terviseriskide hindamisel ja analüüsimisel. Se llise müraanalüüsi kasutamine välistaks

soodsate tulemuste korral enamiku meie kohalike elanike tervise, heaolu ja varaga seotud

negatiivseist ootusist. Ning vastupidiste tulemuste ilmnemisel aitaks analüüs vältida ulatuslike

tervisekahjustuste tekkimist elanikele, koos vastavate kahjutasunõuetega. Selline selguse

toomine madalsagedusliku- ja infrahelimüra küsimustesse peaks ühtlasi olema heas kooskõlas

KMH koostamises osaleva TTJA tegevuse eesmärkidega ning välistaks edaspidi hulga sama

temaatikaga seotud probleeme, mis on kõikjal aktuaalsed eelkõige adekvaatsete mõõtmis - ja

võrdlusandmete puudumise, st teadmatuse tõttu. Ka Euroopa Kontrollikoja eriaruandes

„Avamere taastuvenergia ELis“ 22/2023 (https://www.eca.europa.eu/et/publications/SR -2023-

22) viidatakse sellele, et just avamere taastuvenergia arendamisel ei uurita looduse

mõjutamise kõrval piisavalt põhjalikult mõjusid inimestele ja sotsiaal -majandusele. Sellest

hoidumine on olnud silmatorkav Eestis edendatavate arenduste juures, tekitades praegu

kohalikes elanikes hirmu ning lootusetust.

P 5.2. Tabelis 5-1 Nr 3.2, lk 72 valdkond „Visuaalne mõju“

SRS ettepanek: Kõige häirivama visuaalse reostuse vähendamiseks võiks rakendada tuugenite

paiknemise ruumilist liigendamist, lähtudes tuugeni(te) kõrguse ning ranniku kauguse suhtest.

KMH aruandes viiakse läbi visuaalsete mõjude analüüs, mille puhul võetakse

arvesse tuulepargi kaugust, vaatevälja hõivatust tuulikutest ning

potentsiaalselt mõjutatud vaatleja tundlikkust. Mõju ulatuse suurust mõjutab

ka tuulikute paigutus tuulikupargi alal, mille le antakse analüüsi käigus

hinnang.

P 5.2. Tabelis 5-1 Nr 4.4, lk 75-76 valdkond „Jäätmeteke ja ringmajandus“

SRS märkus: Ei ole käsitletud mikro- ja nanoplasti osakeste ning bisfenool-A reostust.

Reostuse tekitab pöörlevate tuugenilabade (mille massist üle 33% on plastid) pidev erosioon

kuni 350 km/h kokkupõrgetel vihma/lume/rahe osakestega. Reostuse maht ajas sõ ltub tiiviku

KMH programmiga on ette nähtud KMH aruandes tuulikute eluringi analüüs

(LCA), mille käigus mh käsitletakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv

bisfenool A ja võimalik mikroplasti reostus.

23

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

diameetrist ja ka koostisest. Nt Norra uuringuis (tiiviku diameeter 130 m) leiti plastreostuse

koguseks 62 kg turbiini kohta aastas (vt uuring (PDF) Leading Edge erosion and pollution

from wind turbine blades 5 th. Edition - English (researchgate.net).

Kui siia plaanitavad üle 2 korra suuremad tuugenid (tiiviku diameeter üle 280 m) eritaksid

samaväikses koguses reostust, oleks erituv kumulatiivne kogus 500*62= 31 000 kg aastas. See

reostus ei settiks tööstuspargi lähiümbrusse, vaid liiguks hoovuste ja tuultega laiali üle kogu

Läänemere jõudes mikroplasti osakeste ja toksiinide kujul elusorganismidesse. Eelkõige

kaladesse kontsentreerununa ringiga ka inimeste organismi, tekitades tõsiseid

tervisekahjustusi.

17 MTÜ KARALA-PILGUSE HOIUALA SELTS, 30. august 2024

1. Kooskõla strateegiliste planeerimisdokumentidega

Juhime tähelepanu KMH programmi peatükis 3 esitatud väidetele, mille kohaselt on koostatud

programm muuhulgas kooskõlas EL elurikkuse strateegiaga; Eesti keskkonnastrateegiaga

aastani 2030; Eesti merestrateegiaga; Lääne-Eesti saarte biosfääri UNESCO programmiga.

Oleme seisukohal, et sellist eeldust ei ole võimalik KMH programmis sedastada.

Meretuulepargi kooskõla strateegiliste planeerimisdokumentide ja rahvusvaheliste

kokkulepetega saab tuvastada pärast keskkonnamõju hindamist.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele

tuleb KMH programmis välja tuua kavandatava tegevuse seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega. Hinnangud on antud vastavalt tänastele

teadmistele. KMH aruandes lähtutakse selle koostamise ajal kehtivatest

strateegilistest arengudokumentidest ja õigusaktidest ning antakse täiendav

hinnang.

2. Mõjuala suurus

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 13 lg 1 p

5 kohaselt tuleb KMH programmis välja tuua mõjuala suurus.

Programmi punktis 5.1 on toodud välja, et „eeldatava mõjuala moodustab tuulepargi

arendusala ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevuse otsene ala ning selle lähiümbrus.

Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, ehitusaegsed häiring ud,

visuaalne mõju jne). Mõjuala erineb ka sõltuvalt mõjutatavast looduskeskkonna komponendist

(veekeskkond, merepõhja elupaigad, mere -elustik jm).“

Tabelis 5-1 toodud hindamismeetodite juures on kirjeldatud ka eeldatavad mõjualad, mida

keskkonnamõju hindamisel uuritakse.

Leiame, et paljudes küsimustes on mõjualad määratud liiga kitsalt. Näiteks on mõju mere

hüdrodünaamikale piiratud vaid tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega, kuid kuivõrd eeldatav

on ka koostoime Saare Wind Energy (edaspidi SWE) tuulepargiga, peaks kindlasti võtma

uurimise alla nii SWE kui ELWIND tuuleparkide alad ja nende lähiümbruse, kuid ka kogu ala,

mis jääb tuuleparkidest Saaremaa ranniku suunas. Veelgi enam tuleks hinnata kogu mõlem a

tuulepargi ja Saaremaa ranniku vahelist ala mõjualana järgmises küsimuses – mõju merevee

kvaliteedile ja heljumile. Küsimus puudutab mitte üksnes tuuleparkide lähiümbrust, vaid

KMH programmi koostamisse on kaasatud vastavate valdkondade eksperdid,

kes hindavad millises ulatuses on uuringute teostamine vajalik. Märgime, et

peale konkreetsete meretuuleparkide uuringute teostatakse merel ka riiklikku

seiret, mille andmeid mõjude hindamisel kasutatakse.

Ühegi mudel puhul ei piirduta kitsalt hoonestusala piiriga, vaid lähtutakse

konkreetsest mõjuvaldkonna hindamise vajadusest. Nt heljumi modelleerimisel

tuuakse alad, kuhu heljum settib. Lainetuse ja hoovuste modelleerimise

eesmärk on hinnata, kas ja kui palju tuulepark võib nende suunda, kiirust või

kõrgust mõjutada ja vastavalt sellele saab hinnata, kas sellel võib olla mõju

rannaprotsessidele.

24

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

rannikut, kuhu õlireostus, mikroplasti reostus ja muu saaste võib jõuda. Samuti jõuab

rannikule ka ehitusaegne merepõhja töödest tekkiv heljum.

Kindlasti ei saa ka merepõhja elupaikade ja elustiku (sealhulgas kalastiku) uuringutes piirduda

pelgalt tuuleparkide ala ja lähiümbrusega. Merepõhja elustik ja kalastik saab oluliselt

mõjutatud tuuleparkide ja ranniku vahelises meres.

Punktis, mis puudutab rannaprotsesse, palume mitte lähtuda SWE KMH uuringutest ja

aruandest, milles toodu tulemusel on programmis toodud hüpotees: „Tuulepargi rajamine >10

km kaugusele rannikust ei mõjuta rannaprotsesside iseloomu, nende ägenemist või

nõrgenemist. Rannikulähedases tsoonis kannavad materjali edasi lained tõstes seda

veesambasse ja kandes edasi ka piki rannajoont. SWE tuulepargi modelleerimine näitas, et

tuulepark vähendab lainekõrgusi 1 kuni 2%. Seega ei saa rannast kaugel asuv tuulepark

mõjutada rannaprotsesse“

Oleme esitanud SWE tuulepargi KMH aruandele oma vastuväited, mida oleme valmis

vaidlustama kohtus. Leiame, et tegemist on kallutatud ebaobjektiivsete väidetega, mida ei saa

hoonestusloa väljastamisel aluseks võtta. Leiame, et eriliselt ohustatud on just Pi lguse lahe

suue, kuhu kandub ka tavaliste tormide korral heljumit merepõhjast, mis põhjustab lahe

sulgumist.

Linnustiku ja nahkhiirte puhul leiame, et mõjud on seotud mitte ainuüksi Eesti rannikutega

vaid ka Läänemere äärsete teiste riikide rannikutega. Nagu on välja toonud ka BirdLife Sverige

on vajalikud uuringuid nii öise kui ka päevase liikide rände jm kohta ning mõju neile tuleb

hinnata koos teiste Läänemere tuuleparkidega kumulatiivselt.

Samuti on kalavarusid vajalik hinnata laiemal mõjualal – vähemalt kogu Läänemere kesk-

põhjaosas.

3. Kavandatava tegevuse eeldatavad olulised mõjud

KMH programmi tabelis 5-1 toodud kavandatava tegevuse eeldatavate oluliste mõjude

hindamise nõuetes on vaid osade mõjude puhul ette nähtud kumulatiivse mõju hindamise

kohustus koostoimes SWE meretuulepargiga. Näiteks puudub vastav kohustus merevee

kvaliteedi ja heljumi leviku hindamisel (p 1.2) ning merepõhja, põhja setete ja

rannaprotsesside (p 1.4.) hindamisel.Siinjuures on toodud välja, et mõjud on seotud

meretuulepargi ja merekaableid ümbritseva ala ning selle lähiümbrusega.

Kuivõrd ELWIND eksportkaabel on kavandatud maabuma samasse alajaama, kuhu SWE kaabel,

on möödapääsmatult vaja hinnata Pilguse lahele ehitamise käigus tekkivat mõju. Olenemata

sellest, kas SWE ja ELWIND meretuuleparkide ehitamine on ajastatav ühele ja samal e ajale või

toimub erineval ajal, võib täiendava heljumi hulk põhjustada Pilguse lahe täieliku sulgumise.

Pilguse laht on vaikselt kinni kasvamas viimaste aastate jooksul. Selle ühenduskohas merega –

Mõndelaiu ja Otsenina vahel on vesi vaevalt poole meetri sügavune. Süvistustööde tulemusel

vabanevad setted kanduvad soodsate tuulte mõjul justnimelt sellesse kri itilisse punkti ning

KMH programm sisaldab mõju hindamist kalastikule, sh kaablite rajamise

mõju. Pilguse lahe kinnikasvamine on kestnud juba aastakümneid ja see on

eeldatavalt põhjustatud Läänemere üldisest seisundist, maakerkest ja

tormidest. Seostada Pilguse lahe kinnikasvamist tuuleparkidega on

spekulatiivne.

25

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

võivad täielikult katkestada Pilguse lahe ühenduse merega. See omakorda võib tuua kaasa

lahe kalade huku ning lahe kinnikasvamise meretaimedega ning pöördumatud muutused

hoiualal.

Lisaks sellele, et Pilguse lahe kinnikasvamine muudab veekogu režiimi, võib see ka mõjutada

üleujutatavat ala rannikul. Võimalik on nii rannaerosioon kui ka üleujutusalade järsk

laienemine. See omakorda põhjustab kahju nii puisniitude taimekooslustele, sh kaitsealustele

orhideedele, kuid ka kinnistuomanikele, kelle kinnistul sellega seoses laieneb

ehituskeeluvöönd. Halvimal juhul võib üleujutus kahjustada olemasolevaid hooneid ja muuta

elumaad sootuks kasutuskõlbmatuks.

Merepõhja elupaikade osaline hävimine ja muutused mere põhjas põhjustavad muutusi mitte

ainult merepõhja elustikus vaid ka hoiualal elutsevatele liikidele. Merepõhja ettevalmistamise

ja ehituse käigus hävib tõenäoliselt merepõhjaelustik „ehitusplatsidel“ n ing selle lähimas

ümbruses, mis tähendab lindude toidubaasi kadu. Merepõhi ei taastu kunagi ning

tuuleparkide rajamisel kahjustatakse oluliselt merevee kvaliteeti, mis juba praegu on halb.

Vundamentide ja kaablite rajamise käigus võivad tekkida ettearvamat ud protsessid.

KMH programm sisaldab mõju hindamist mereelupaikadele ja ka vastavaid

uuringuid.

Samuti mõjutab kahe järjestikuse meretuulepargi rajamine merevee kvaliteeti koostoimes

rohkem ning hinnata on vaja ka võimaliku õlireostuse mõju kumulatiivselt. Siinkohal leiame, et

õlireostus on tõenäoline ka tuulepargi käitamise ajal ning seda enam tuleb mere kvaliteedi

hindamisel võtta arvesse vähemalt SWE meretuuleparki.

KMH programmis on nimetatud mõju valdkonnad ära toodud, sh hinnatakse

neid koosmõjus vähemalt SWE meretuulepargi alaga.

Linnustiku ja nahkhiirte osas palume mõju hinnata kumulatiivselt mitte ainuüksi SWE

meretuulepargiga vaid ka rahvusvaheliselt. Leiame, et rändelindude ja nahkhiirte rännuteed ei

puuduta mitte ainuüksi Eesti looduskeskkonda vaid teisigi Läänemere äärseid pesitsusalasid.

Vajalik on analüüsida rahvusvahelisi ornitoloogilisi andmeid ning Läänemere tuuleparkide

koosmõju (eelkõige barjääriefekti) rändelindudele ning ka nahkhiirtele.

Linnustiku ja nahkhiirte hindamisel võetakse arvesse alal leiduvate liikude

rahvusvaheline kaitsestaatus ja hinnatakse kavandatava meretuulepargi mõju

lähtuvalt ettevaatuspõhimõttest. Laiemaks rahvusvaheliseks mõju hindamiseks

puuduvad paraku täpsemad andmed ja kättesaadav info nii liigiliste andmete

kui ka kavandatava tegevuse osas.

Peame ebapiisavaks, kui ornitoloogilist seiret viiakse läbi sama pisteliselt nagu SWE tuulepargi

keskkonnamõju hindamisel. Vajalik on kindlasti vähemalt kahe aastane kestev seire

(igapäevane lokaalne seire kavandatava tuulepargi alal).

KMH programmis on ära toodud, et Elwind kavandataval meretuulepargi alal

tuleb uuringud läbi viia kahel aastal ja seda nii kevadel kui sügisel.

Palume Natura 2000 alade mõju uurimisel seada tingimuseks selle läbi viimine pädevate

asjatundjate poolt, kes on sõltumatud muu keskkonnamõju hindamise läbiviijatest.

Looduskaitseseaduse § 691 lg 2 kohaselt kui olulist mõju ei ole võimalik objektiivsest teabest

lähtudes välistada, tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt hinnata.

LKS § 695 lg 1 kohaselt peab Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava lii gi uurimist läbi viima

eriteadmistega isik, kel on pikaajalised kogemused ning, kes tunneb Natura hindamise

menetluse põhimõtteid.

Ettepanekuna kajastatud nõue Natura hindamise eksperdi osas ei ole

asjakohane.

KMHsse kaasatakse Natura ekspert , kes vastab looduskaitseseaduses

nimetatud tingimustele.

26

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

Leiame, et hinnangud kinnisvara väärtuse võimalikule muutumisele tuleb viia läbi ka SWE

tuulepargi äärsel rannikul asuvate kinnistute (eelkõige elamutega hoonestatud kinnistute)

osas. Küsitluse läbiviimise eelduseks peaks olema ka mürakaartide ning visuali seeringute

tutvustamine maaomanikele. Samuti tuleks programmis ette näha küsitluse läbi viimine

rannaäärse ala maaomanike hulgas. Arvamust tuleks küsida ka Saaremaa läänerannikul

majutus- ja toitlustusettevõtteid ja muid turismiga seonduvaid ettevõtteid pi davatelt isikutelt,

kuivõrd eeldatav on, et turismisektor saab meretuuleparkidega seonduvalt tugeva negatiivse

tagasilöögi.

Kogukonna hoiakute teada saamiseks on korraldatud ja korraldatakse

kaasamise koosolekuid, sh kogutakse infot KMH avalikud arutelude käigus.

Müra uuringute puhul palume kindlasti mitte piirduda vaid Infraheli, madalsagedusliku heli ja

vibratsiooni mõjuga inimestele vaid ka koduloomadele ja metsloomadele, lindudele ning

putukatele.

Programmi kohaselt kirjeldatakse müra mõju teaduskirjanduse ja varasemate uuringute põhjal

sh võrreldakse laevade ja tuulikute poolt põhjustatava infraheli omadusi ja levikut. Leiame, et

teaduskirjandust on erinevat. Teaduslikult on tõestatud, et meretuulepargi infraheli ehk väga

madalal sagedusel heli, mida meretuulepargid tekitavad, kandub väga kaugele – isegi 90 km

kaugusele1 . Kõnealuses teaduslikus uuringus mõõdeti 60 tuulikuga pargist kanduvat infraheli

ning leiti, et tuulepargi heli levib vähemalt 90 km kaugusele teatud atmosfääritingimustes,

eriti öisel ajal. Lähtuda ei tohiks eeldusest, et tuulikutest ei ole ette näha piirväärtusi ületavat

müra ja vibratsiooni lähimate elamuteni. Juba SWE KMH-s on toodud välja: „Tuulikutest

tingitud mürahäiringuid on uuritud nt Rootsis teostatud uuringus157 ning on leitud, et ka

mürataseme vahemikus 35-40 dB (ning veelgi madalama mürataseme korral) võib küllaltki

märkimisväärne osa (isegi kuni 15-25%) elanikest ennast häirituna tunda.“(SWE KMH aruanne

lk 199). Arvestada tuleks Saaremaa lääneranniku maastikuga – vähe on jäänud alles

kaitsemetsi ning maastik on lauge ja tühi. Müra kandub mööda maastikku edasi oluliselt

kaugemale kui mujal. Seda on tõdetud ka SWE KMH aruandes: „Merealade puhul on maastik

avatud (puuduvad takistused müra leviku teel), lisaks toimub müra levik mööda veepinda,

mida loetakse akustilised peegeldavaks pinnaks“ (SWE KMH aruanne lk 204)

SWE müra modelleerimise kaartidel on näha, et ainuüksi selle pargi rajamisel kandub

keskmine müra Karala-Pilguse hoiualale ja seda ümbritsevate talukohtadeni tugevusega 35 dB.

Arvestades sellega, et tegemist on piirkonnaga, kus tänaseni igasugune tööstusmüra aga ka

liiklusmüra puudub, tekitavad uued müraallikad tuuleparkide näol sellise elukeskkonna

muutuse, millega on raske kui mitte võimatu harjuda nii inimestel kui ka loomade l-lindudel.

Peame vajalikuks ka seetõttu, et nii müra kui visuaalse häiringu mõjude tuvastamiseks viiakse

läbi ka uuring või vähemalt eksperthinnang mõjude kohta, mis ELWIND ja SWE tuulepargid

koostoimes võivad kaasa tuua (vähemalt 35 dB helimüra) mõjualasse jäävatele piirkonna

elanikele.

Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev

analüüs ja juhend mõjuhindajatele . See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide

(nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere- ja

maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH

ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest,

juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud

välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja

varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,

KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid.

17 MTÜ Koovi külaselts MTÜ Elurikkuse Kaitse

27

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

30.08.2024

MTÜ Koovi Külaselts ja MTÜ Elurikkuse Kaitse esitavad järgmised vastuväited ja ettepanekud

ELWIND Eesti ala meretuulepargi KMH programmi osas:

1. KMH programmis on toodud pea kõikide uuringute osas, et uuringuid teostatakse

ainult tuulepargi ja selle lähiümbruse ala osas . Samas ei ole määratletud millist ala

peetakse silmas tuulepargi lähiümbruse ala osas. On oluline, et uuringute teostamine

tuulepargi ala osas ei anna informatsiooni selle osas, millised on mõjud

ümbruskonnale, sest ümbruskonda ei ole uuritud. Näitena saab tuua, et KMH

programmis nimetatud mõju mere hüdrodünaamikale (sh hoovused ja lainetused)

soovitakse uurida vaid tuulepargi alal ja selle lühiümbruses, mis ei näita tegelikke

mõjusid ümbritsevatele aladel. Näiteks ei selgu tuulepargi ala hüdrodünaamikast see,

milline on tuulepargi ala hüdrodünaamika koosmõjus nt Pilguse (Koovi) lahe

hüdrodünaamikaga. Hetkel on leitud programmi koostamisel, et tuulepargi

hüdrodünaamikal (sh hoovustel ja lainetustel) on väheolulise mõjuga, mis avaldub

ainult tuulepargi alal. Samas on selge, et tuulepargi alal tekivad muutused mõjutavad

ümbruskonda, sh Pilguse lahte, aga muutuste modelleerimine on võimalik ainult

sellisel juhul, kui on teada, milline on Pilguse lahe hüdrodünaamika. Kui algandmed

(so Pilguse lahe hüdrodünaamika andmed) puuduvad, siis ei ole võimalik

modelleerida tuulepargist tulenevat mõju Pilguse lahe hüdrodünaamikale.

Seega eeltoodud uuringute piirdumine vaid tuulepargi ala või selle lähialaga toob kaasa

olukorra, kus esitatakse tulemustena väiteid, mis ei baseeru uuringutele, kuna vastavaid

alusuuringuid ei ole tehtud.

Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite KMH programmile, et (alus)uuringuid teostatakse

vaid tuulepargi alal, mitte tuulepargist tervikuna mõjutatud alal, sh nt Pilguse lahel, Riksu

lahel, rannikul jms kohtades, mis on tuulepargist mõjutatud. Teeme ettepaneku, et KMH

programmis nimetatud uuringute osas tehakse lisaks tuulepargi alal ja selle lähialal

teostatavatele uuringutele ka uuringud nendel aladel, millede osas hilisemalt esitatakse

modelleeringud või kui nendel aladel avalduvad tuulepargist tulenevad mõjud. Eeltoodust

aladena palume käsitleda muuhulgas ka Pilguse (Koovi) lahte ja Rikus lahte.

KMH programmi koostamisse on kaasatud vastavate valdkondade eksperdid,

kes hindavad millises ulatuses on uuringute teostamine vajalik. Märgime, et

peale konkreetsete meretuuleparkide uuringute teostatakse merel ka riiklikku

seiret, mille andmeid mõjude hindamisel kasutatakse.

Ühegi mudel puhul ei piirduta kitsalt hoonestusala piiriga, vaid lähtutakse

konkreetsest mõjuvaldkonna hindamise vajadusest. Nt heljumi modelleerimisel

tuuakse alad, kuhu heljum settib. Lainetuse ja hoovuste modelleerimise

eesmärk on hinnata, kas ja kui palju tuulepark võib nende suunda, kiirust või

kõrgust mõjutada ja vastavalt sellele saab hinnata, kas sellel võib olla mõju

rannaprotsessidele.

Uuringute aluseks võetud mõjualad tuuakse välja alusuuringute aruannetes.

2. KMH programmis on toodud, et kumulatiivset mõju tuleb hinnata vaid teatud mõjude

korral ja sellisel juhul tuleb kumulatiivset mõju hinnata vaid koostoimes SWE

tuulepargiga. Käesolevaga esitame vastuväite sellele, et kumulatiivset mõju ei

hinnata teiste olemasolevate või teadaolevalt ehitamisele kuuluvate tuuleparkidega

Läänemeres. Olukord, kus kumulatiivne mõju jäetakse hindamata teiste

tuuleparkidega toob kaasa olukorra, kus esitatavad näitajad ja modelleeringud ja ka

kõik muud mõjusid kajastavad seisukohad ei lähtu keskkonnamõju hindamise

põhimõttest, mille kohaselt tuleb arvestada kõiki asjassepuutuvaid andmeid. Näitena

Tuulepargi mõjuhindamisel tuleb vältida eeldatavalt kaasnevaid olulisi

keskkonnamõjusid rakendades selleks ettevaatuspõhimõtet.

KMH aruande koostamisel arvestatakse kumulatiivsete mõjude hindamisel

kõiki Elwind meretuulepargi mõjualasse jäävaid projekte või mitme tegevuse

sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid projekte, mis on

jõudnud KMH aruande koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi

28

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

saab tuua, et Liivi lahe tuuleparkidega ja muude hoonestuslubade alusel teostavate

tegevuste ehitamisel tekkiv heljum jõuab tänu Liivi lahe ja Lääne-Saaremaale ka

Lääne-Saaremaa piirkonda, sh nt Pilguse lahe lähialale. Kalade jõudmisel

kudemisaladele (Koovi lahte, Riksu lahte) omavad mõju mitte ainult SWE tuulepark ja

Elwind tuulepark, vaid kõik kudemisalani jõudmiseks kasutatavad rännuteed ja

nendele ehitatud ehitised kogu kalade rändetee ulatuses. Seega omavad kaladele

mõjusid nii Liivi lahte kavandatud tuulepargid, aga samuti teised rändeteedele jäävad

Läänemerre ehitatavad ehitised. Samuti on selge, et rändelindudele avaldavad mõju

kõik rändeteel paiknevad tuulepargid.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku, et kumulatiivse mõju hindamisel võetakse

arvesse kõiki asjakohast mõju omavaid ehitisi, sh tuuleparke, so kõiki rändeteele jäävaid

tuuleparke, ning kõiki neid ehitisi, milledel on teaduslike andmete alusel võimalikke

mõjusid koosmõjus Elwind tuulepargiga. Märgime, et Läti riigi esindajad on toonud välja,

et vajalik on muuhulgas kumulatiivse mõju hindamine Liivi lahe kavandatavate

tuuleparkidega. Teeme ka ettepaneku, et kumulatiivsete mõjude määramisel võetakse

arvesse kõiki kavandatavaid ehitisi, mis mõjutavad või võivad mõjutada koosmõjus Elwind

tuulepargiga Lääne-Saaremaa piirkonda.

ehk on võimalik arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu

andmeid.

3. KMH programmis on toodud seisukoht, et teatud uuringute puhul võetakse aluseks

SWE tuulepargi KMH raames teostatud uuringuid. Esitame vastuväite sellele, et

tahetakse kasutada SWE tuulepargi KMH raames teostatud uuringuid, oleme

seisukohal, et kuna nimetatud uuringute puhul ei ole arvestatud üldse kumulatiivseid

mõjusid. Teeme ettepaneku, et teostatakse täiendavad uuringud.

KMH programmis on kaardistatud kõik Elwind meretuulepargi mõjuhindamise

protsessi jooksul läbiviidavad alusuuringud, mis on vajalikud mõjude

määratlemiseks ja analüüsiks. Täiendavalt võetakse arvesse varasemalt

läbiviidud uuringute sh SWE alal läbiviidud, riiklike seire jmt andmeid, mis on

asjakohased käesoleva projekti mõjude hindamisel.

4. Esitame ühtlasi vastuväite asjaolule, et soovitakse käsitleda tuulepargi analoogiana

sama suurt tuuleparki, kui tegelike mõjude teadasaamiseks peab tuulepargi

analoogia puhul olema arvestatud kumulatiivsete mõjudega, sh ka etteteadaolevate

täiendavate tuuleparkidega. Ettepanek on käsitleda nendes valdkondades, kus

soovitakse tugineda analoogiatele, KMH raames tuuleparki kui 500 tuu likust

koosnevat tuuleparki, mis paikneb 11km kaugusel rannast.

Toome veelkord välja, et KMH aruande koostamisel arvestatakse

kumulatiivsete mõjude hindamisel kõiki Elwind meretuulepargi mõjualasse

jäävaid projekte või mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid

kavandatavaid muid projekte, mis on jõudnud käesoleva KMH aruande

koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi ehk on võimalik

arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid.

5. KMH programmis on esitatud seisukoht, et rannaprotsesse tuulepark ei mõjuta ning

koondina esitatakse varasemate uuringute, teaduskirjanduse ja teostavate uuringute

koond. Esitame vastuväite metoodika osas, sest oleme seisukohal, et

rannikuprotsesse käsitlevate uuringute puhul tuleb esmalt teostada rannikualade

osas uuringud, sh selgitada välja millised on olnud muutused viimaste kümnendite

jooksul ja seejärel teostada modelleeringud, mis tulenevad maailmamere tõusust

ning alles seejärel on võimalik modelleerida rannikut mõjutavaid protsesse ja seda

kuidas ja kus tuleb milliseid ennetus- ja leevendusmeetmeid kasutusele võtta.

KMH raames hinnatakse meretuulepargi ja sellega seotud taristuga kaasnevat

mõju. Tuulepargi rajamine >10 km kaugusele rannikust ei mõjuta eeldatavalt

rannaprotsesside iseloomu, nende ägenemist või nõrgenemist. Täpsem

hinnang antakse KMH aruande raames.

29

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

6. KMH programmis on setete osas eeldatavalt olulise mõjuna on välja toodud, et

ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja kaablite merepõhja süvendamise käigus toimub

setete ümberpaigutamine ja resuspensioon. Selle mõju avaldub piiratud alal ning

lühiajaliselt. Merepõhja orienteeruvad süvendamise (sh kaadamise või tahkete ainete

paigutamise) mahud sõltuvad nii tuulikute ja nende vundamentide arvust,

mõõtmetest ja tüübist kui ka merekaablite pikkusest, asukohast ja paigaldamiseks

valitud tehnoloogiast. Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning vajalike uuringute

kirjeldusena on välja toodud, et kavandataval alal tuleb teostada üldgeoloogiline,

geofüüsikaline- ja geotehniline merepõhja uuring, selgitamaks merepõhja olukorda

(setete mineraalne koostis, settekihi lasuvus, aluspõhja omadused jms). Samas on

juba niivõrd varajases staadiumis välja toodud 2 ad hoc järeldust:

(i)vEt ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja kaablite merepõhja süvendamise käigus

toimuva setete ümberpaigutamise ja resuspensiooni mõju avaldub vaid piiratud alal ning

lühiajaliselt. Nimetatud väide on otseses vastuolus SWE KMH käigus teostatud uuringuga .

(ii) Et tuulepargi rajamine >10 km kaugusele rannikust ei mõjuta rannaprotsesside

iseloomu, nende ägenemist või nõrgenemist.

Mõju prognoos- ja hindamismeetodite ning vajalike uuringute kirjelduses ei ole toodud

vajadust hinnata kõikide tegevuste kumulatiivset mõju, vaid on piirdutud viitega SWE

poolt juba teostatud uuringule, mis käsitles üksikut tuuleparki. Esitame eeltoodust

tulenevalt KMH programmi osas vastuväite. Teeme ettepaneku teostada setete uuringud

kogu tuulepargi mõjualal, sh Pilguse lahel ja Riksu lahel.

KMH programmis on nimetatud mõjuvaldkond välja toodud ning täpsem

hinnang meretuulepargi rajamisega kaasnevast mõjust setete liikumisele

esitatakse KMH aruandes.

7. KMH programmis on välja toodud, et tuulepargi tekitatavat nn tuule varjutust

modelleeritakse koos muude hüdrometeoroloogiliste näitajatega. Programmis

osundatakse, et tuuleparkide ja sademete tekke seoseid on maailmas veel vähe

uuritud ning et KMH’s antakse ülevaade nende väheste teadaolevate ja võrreldavate

teadusuuringute tulemustest, st uusi uuringuid ei tehta. Selline lähenemine on

kahtlemata pealiskaudne ja eksitav, seetõttu teeme ettepaneku tuulepargi mõju

piirkonna kliimale põhjalikumalt modelleerida. KMH programmis ei ole ette nähtud

uuringuid tuuleparkide mõjust sademetele, sh sademetele Lääne-Saaremaal. Esitame

vastuväite vastavate uuringute puudumiste osas. Teeme ettepaneku lisada uuringu,

mis käsitleks sademeid Lääne-Saaremaal. Teeme ettepaneku, et teostatakse uuring

milline on sademete ja põhjavee omavaheline mõju ja kui kaugele rannikualadelt

ulatub sademete vähenemine Saaremaal tulenevalt tuulepargist. Teeme ettepaneku

käsitleda sademete uuringuid kumulatiivselt teiste sademeid mõjutavate ehiti ste

(tuulepargid ja muud kõrgemad ehitised) ning looduslike tehioludega (nt Viidumäe

kõrgendik).

KMH aruandes käsitletakse meretuulepargi mõju meteoroloogilistele

muutustele. Avamere tuuleparkide põhjustatud mikrokliima teemale

kohaldatud viimased uuringud ja mudelid näitavad mõningaid lokaalseid

muutusi pinnatemperatuuris, niiskuses ja tuule kiiruses elektrituulikute puhul

allatuult. See mõju on aga tuntav vaid kuni mõnesaja meetri kaugusel

tuulepargist, mitte laiemal alal.

30

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

8. Jäätmete tekke ning ringmajanduse korrale ei ole peetud vajalikuks hinnata

kumulatiivseid mõjusid koos SWE mõjudega. Uuringuvajadusest on täielikult välja

jäänud nii kasutusaegse mikroplasti kui ka bisfenooli mõjude analüüs ning on

piirdutud pealiskaudse väitega, et „Jäätmekäitluse nõuetekohasel korraldamisel ei ole

oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju“. Esitame eeltoodust tulenevalt

vastuväite.

KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA),

mille käigus mh analüüsitakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja

võimalik mikroplasti reostus.

9. KMH programmis ei ole käsitletud tuulepargist teadaolevate mõjude uuringuid

metsloomadele ja -lindudele (nt kakkudele), koduloomadele ja -lindudele, putukatele

ning ka muule elusloodusele. Esitame nimetatud osas vastuväite. Teeme ettepaneku,

et tuulepargist tulenevaid mõjusid, sh madalsagedusliku helist tulenevaid mõjusid

uuritakse nii metsloomade kui ka -lindude ja samuti koduloomade ja -lindude ning

putukate osas.

Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev

analüüs ja juhend mõjuhindajatele. See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide

(nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere- ja

maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH

ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest,

juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud

välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja

varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,

KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid.

10. KMH programmis ei ole käsitletud tuulikupargi võimalikku barjääriefekti kaladele ja

muule mereelustikule ning muudele lindudele/loomadele. Eraldi on toodud välja

nahkhiirte uuring, kuid oleme seisukohal, et vajalik on ka teiste rändavat

elukorraldust kasutava fauna osas teostatavad uuringud. Esitame vastuväite, et

selliseid uuringuid ei ole kavandatud. Teeme ettepaneku teostada tuuleparkide alal

kalade ja muu mereelustiku osas loendused koos liikumisalade registreerimisega.

KMH programmis on lisaks välja toodud muud mereelustiku puudutavad

uuringud – linnustiku uuring, hüljeste uuring, kalade uuring, sh

räimeakustilised uuringud.

11. KMH programmis ei ole käsitletud infraheliga ja vibratsiooniga seonduvaid uuringuid,

vaid tahetakse nimetatut asendada kirjeldustega eelnevalt teostatust. Arvetsades

asjaolu, et sellises mahus tuulikuid ei ole sellisele elupiirkondade lähedusse maailmas

veel paigutatud, siis ei õigustatud jätta vastavad asjassepuutuvad uuringud

teostamata. Esitame vastuväite sellele, et tuulepargist tekkiva infraheli,

madalsagedusliku heli ja vibratsiooni osas ei soovita teostada uuringuid. Esitame

ettepaneku, et teostatakse uuringud tuulepargist tekkiva infraheli, madal sagedusliku

heli ja vibratsiooni osas.

Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev

analüüs ja juhend mõjuhindajatele . See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide

(nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa; edaspidi võrdlusriigid) mere -

ja maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist

(KMH ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest,

juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud

välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja

varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks

31

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,

KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid.

12. KMH programmis ei ole käsitletud tuulikute ehitusmaterjali osade eemaldumist

ehitise kasutamise ajal, so nt mikroplasti eraldumine tuulikulabadest, mis toob kaasa

mtuulikulabades paikneva ehitusmaterjali eraldumise loodusesse. Esitame

vastuväited, et KMH programmis ei ole käsitletud tuulikute kasutamise aegseid

mõjusid, sh mikroplasti eraldumist ning sellest tekkivaid mõjusid nii inimestele, mets -

ja koduloomadele ning lindeudele ja putukatele.

KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA),

mille käigus mh analüüsitakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja

võimalik mikroplasti reostus.

13. KMH programmis ei ole käsitletud tuulepargiga seonduvate ohtlike toimainetega

seonduvaid uuringuid, nt bifenooliga seonduvaid uuringuid. Esitame vastavas osas

vastuväite ja teeme ühtlasi ettepaneku käsitleda kõiki inimesele või

looduskeskkonnale ohtlikke aineid kogu tuulepargi elukaare jooksul.

KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA),

mille käigus mh analüüsitakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja

võimalik mikroplasti reostus.

14. KMH programmis on käsitletud kinnisvara väärtuse muudatust, mida tahetakse

hinnata müra ja visuaalse mõju uuringute alusel. Esitame nimetatule vastuväite, sest

kinnisvara väärtust mõjutab nt asjaolu, kui looduskeskkond on saastunud (nt

mikroplast), putukaid ei ole (ei ole võimalik ilma putukateta põllumajandust teha),

kui loomade tervist tuulepark mõjutab megatiivselt (lemmikloomaga inimene ei soovi

kinnisvara osta) ning samuti nt tuulepargist tekkivad rannaprotsessid olukorras, kus

vesi nn sööb ranna ära ehk kinnistu suurus väheneb põhjusel, et tuulepargi mõjust

tulenevalt toimub erosioon. Teeme ettepaneku laiendada kinnisvara väärtuse

määrmisel kõiki tuulepargist tulenevaid mõjusid, sh looduskekskonnale tekkivaid

mõjusid.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel tuleb

KMH käigus hinnata mõju looduskeskkonnale, sh läbi looduskeskkonna

toimuvate muutustega kaasnevat mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.

Kuna kavandatav tuulepark on rannikust rohkem kui 11 km kaugusel, siis

nimetatud teemadel olulist keskkonnamõju ei kaasne. Täpne käsitlus ja

hinnang antakse KMH aruandes.

15. KMH programmis on sotsiaal-majanduslike aspektidena käsitletud ainult kalandust ja

teistele majandusvaldkondadele ei ole tähelepanu pööratud. Esitame nimetatule

vastuväite. Teeme ettepaneku käsitleda sotsiaalmajanduslike aspektidena uuringute

tasemel kõiki majandustegevusi-sh nii turismi kui ka põllumajandust. Märgime, et

turismi osas ei saa teha järeldusi juhtumiuuringutele tuginedes, mis on leitud mahult

palju väiksemate tuuleparkide ja rannikust palju kaugemal paiknevate tuuleparkide

osas.

Sotsiaal-majandusliku mõju hindamisel käsitletakse kogu Saaremaa valla

majandust ja ettevõtluse profiili , sh turism, põllumajandus kui ka tööstus ja

vajadus üle minna kliimaneutraalsele majandusele. Kalandus on välja toodud,

kui kõige otsesemalt merel toimuvatest tegevustest mõjutatud ja eraldi

käsitlemist vajav valdkond. Juhtumiuuringud on üldkasutatav ja tunnustatud

meetod, et aru saada võimalikest keskkonnamõjudest nt turismisektorile või

kinnisvara väärtusele.

16. KMH programmis ei ole käsitletud tuulepargi elukaart, so mis saab tuulepargist ja

elektrikaablitest pärast seda kui tuulepark ei toimi enam, so 30 aasta pärast. Nimelt

ei ole käsitletud kuidas toimub lammutustegevus merepõhjas ja millised on mõjud,

mis sellega kaasnevad, sh nt heljumiga seonduvad mõjud. Esitame vastuväite sellele,

KMH programmi on täiendatud ja toodud välja, et mh hinnatakse tuulepargi

demonteerimisega kaasnevaid mõjusid. KMH programmiga on lisaks ette

nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA), mille käigus mh käsitletakse

teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja võimalik mikroplasti reostus.

32

Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus

et soovitakse käsitleda tuuleparki kui tavapärats ehitist. Tavapärasest ehitisest ei

eraldu mikroplasti tema kasutamise ajal sellises koguses nagu tuulikupargist,

tavapärane ehitis ei paikne meres ja tavapärast ehitist ei soovita lammutada vaid 30

aasta pärast selle ehitamist. KMH aruandes peavad olema analüüsitud ja esitatud ka

tuulepargi lammutamisega seonduvad mõjud.

17. Esitame vastuväite sellele, et ei ole esitatud alternatiive, mis käsitleksid väiksema

arvuga tuulikuid ja erinevatel ehitusviisidel rajatud tuulikuid ja erinevate

materjalidest ehitatud tuulikuid, nt bifenoolivabad tuulikud.

KMH programmi koostamise ajal olemasolevast informatsioonist lähtuvalt

käsitleb KMH reaalse alternatiivina põhialternatiivi 1, milleks on kuni 100

elektrituulikuga meretuulepargi ala (hoonestusloa taotluse ala) kui

maksimaalselt kavandatavat. Lõplik võimalik tuulikute arv ja paigutus sõltub

hoonestusloa alal läbi viidavate uuringute käigus selguvatest

keskkonnapiirangutest ning valitava tuuliku täpsetest tehnilistest

parameetritest. Kavandatava tegevuse põhialternatiivi 1 nn all -alternatiividena

vaadeldakse ja hinnatakse KMH käigus erinevaid tehnilisi lahendusi – tuulikute

vundamenditüübid, tuulikute paigutus, eksportkaabli erinevad alternatiivid

jne. KMH programmis on alternatiivide käsitlus toodud ptk 2.4.