Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Forales OÜ

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud Merily Rool

1-koolitus MTÜ, registrikood 80562002, volitatud esindajana esitasite 30.09.2024

Rahandusministeeriumile järelevalveteate, milles viitate võimalikule riigihangete seaduse

(edaspidi RHS) rikkumisele Eesti Töötukassa (edaspidi hankija) poolt sotsiaal- ja eriteenuste

hankemenetlusena korraldatud riigihankes „Eesti keele koolitus Tallinna linnas“

(viitenumber 282867).

Kirjas toote välja asjaolu, et hankija on riigihanke alusdokumendi punktis 3.4 (lisas 1)

kehtestanud tingimuse, mille kohaselt „Kõrvaldamise aluste kontrollimisel lähtutakse RHS §

95 lg-tes 2, 3, 5 ja 6 ning § 96 lg-tes 2-5 sätestatust (v.a RHS § 95 lg 4 p 4 aluse puhul). Kui

pakkuja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p 4 toodud kõrvaldamise alus, mis on tuvastatud pädeva

asutuse otsusega, mis on tehtud riigisisese õigusega reguleeritud menetluses ja millega

tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus (mh järelevalve menetlus, kriminaalmenetlus), siis

arvestab hankija kolmeaastast perioodi mitte teo toimepanemisest, vaid aluse esinemisest

arvatest st vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.“ Selgitate, et RHS § 95 lg-s 4

sätestatud kõrvaldamise aluste ülevõtmisel sotsiaal- ja erimenetlusena korraldatavas

riigihankes peab hankija rakendama neid samal viisil, nagu näeb seda ette RHS või direktiiv

2014/24/EL. RHS ei näe hankemenetluses hankijale ette õigust RHS § 95 lg-tes 1 ja 4

sätestatud kõrvaldamise aluste täiendamiseks, muutmiseks ega nende vahel valiku

tegemiseks. Teie hinnangul on hankija riigihanke alusdokumendi punktiga 3.4 näinud ette

õiguse mitte kohaldada RHS § 95 lg 5 olukorras, kus esineb RHS § 95 lg 4 p 4 alus, mistõttu

on hankija riigihanke alusdokumentidega lubamatult välistanud pakkujate õigused, mis

tulenevad mitte üksnes siseriiklikust õigusest, vaid kohalduvast direktiivist.

Ühtlasi selgitate, et 1-koolitus MTÜ ei tuvastanud õigusvastasust riigihanke dokumendis enne

hankija 18.09.2024 otsust. Taotlete riigihanke dokumenti punkt 3.4 tühiseks tunnistamist

järelevalve raames järgmises osas: „/…/ (v.a RHS § 95 lg 4 p 4 aluse puhul). Kui pakkuja

suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p 4 toodud kõrvaldamise alus, mis on tuvastatud pädeva asutuse

otsusega, mis on tehtud riigisisese õigusega reguleeritud menetluses ja millega tuvastati

õigusnormi rikkuv tegevus (mh järelevalve menetlus, kriminaalmenetlus), siis arvestab

hankija kolmeaastast perioodi mitte teo toimepanemisest, vaid aluse esinemisest arvatest st

vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.“ Samuti taotlete Rahandusministeeriumi

poolt ettekirjutuse tegemist riigihanke kehtetuks tunnistamiseks vastavalt RHS § 208 lg-le 1.

Teie 01.10.2024

Meie 15.10.2024 nr 12.2-1/4329-2

2

Selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihankealase järelevalve

teostamisel on sätestatud RHS 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil

ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada ja millist

seaduses ette nähtud järelevalveabinõud rakendada.

Riigihanke dokumendi (RD) punkt 1.6. sätestab, et riigihanke tulemusena sõlmitakse

elektroonilises vormis digitaalselt allkirjastatuna RD lisa 3 kohane hankeleping

(haldusleping). RD lisa 3 (tööturukoolituse haldusleping) punkti 4.3.1. kohaselt on teenuse

osutaja kohustatud mh olema täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse

tähenduses ning vajadusel omama tegevusluba, kui see on õigusaktidest tulenevalt nõutav

teenuse osutamiseks. Vastavalt RD lisale 3 on halduslepingu sõlmimise aluseks Vabariigi

Valitsuse 29.09.2023 määrus nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024 –2029“ § 23 lg 4.

Seega sõlmitakse riigihanke tulemusel hankija ja eduka pakkuja vahel haldusleping

halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) tähenduses.

HKTS § 13 lg 1 kohaselt juhindutakse halduslepingu sõlmimisel RHS-s teenuste

hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades HKTS §-s

13 sätestatud erisusi. Vastavalt HKTS § 13 lg-le 4 ei kohaldata HKTS § 13 lg-s 1 nimetatud

halduslepingute suhtes RHS 9. peatükki, milles sätestatakse Rahandusministeeriumi

järelevalvepädevus RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Seejuures

tuleneb HKTS § 13 lg 11 p-st 8, et HKTS § 13 ning seega RHS ei kohaldu tööturumeetmete

seaduse (edaspidi TöMS) § 6 lg-s 9 nimetatud halduslepingutele (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1313, p 35). TöMS § 6 lg 9 näeb töötukassale ette õiguse

sõlmida haldusleping tööturuteenuse osutamiseks, kui see on sätestatud TöMS alusel

kehtestatud tööhõiveprogrammis.

Eelnevast järeldub, et Rahandusministeeriumil puudub pädevus alustada riigihanke suhtes

järelevalvemenetlust.

Samale järeldusele jõudis riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) samasisulise riigihankega

seotud vaidlustusasjas nr 188-24/284727. VAKO märkis 03.10.2024 a. tehtud otsuse 188-

24/284727 p-des 3 ja 4 järgmist: „ (p 3) Vaidlusaluse riigihanke esemest nähtuvalt on tegemist

tööturukoolituse tellimisega. TöMS § 5 lg 1 kohaselt korraldab Hankija tööturumeetmete

pakkumist ja pakub tööturumeetmeid. TöMS § 13 lg 1 kohaselt nähakse tööturumeetmete

hulka kuuluvad tööturuteenused ja -toetused ette tööhõiveprogrammis. TöMS § 6 lg 6 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.09.2023. a määruse nr 92 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“1 (edaspidi THP) § 7 lg 6 p-i 1 kohaselt hõlmab oskuste arendamise tööturumeede

tööturukoolitust. TöMS § 6 lg 9 kohaselt võib Hankija tööturuteenuse osutamiseks sõlmida

halduslepingu, kui see on sätestatud TöMS alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis. THP § 23

lg 4 kohaselt sõlmib Hankija tööturukoolituse läbiviimiseks halduslepingu. Seega ei sõlmi

Hankija riigihanke tulemusel tööturukoolituse korraldamiseks hankelepingut RHS §-i 8

tähenduses vaid halduslepingu halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) tähenduses. (p 4)

Vastavalt HKTS-i § 13 lg-le 1 juhindutakse halduslepingu sõlmimisel RHS-is teenuste

hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades HKTS §-is

13 sätestatud erisusi. HKTS § 13 lg 4 järgi ei kohaldata HKTS § 13 lg-s 1 nimetatud

halduslepingute suhtes RHS 8. ja 9. peatükis sätestatut (RHS-i 8. peatükk sisaldab sätteid, mis

reguleerivad vaidlustusmenetlust vaidlustuskomisjonis). Seega kuna vaidlusalune riigihange

viiakse läbi eesmärgiga sõlmida haldusleping HKTS-i mõttes, mille suhtes ei kohaldu

vaidlustusmenetlust reguleeriv peatükk RHS-is, siis ei kuulu Vaidlustaja esitatud vaidlustuse

3

menetlemine vaidlustuskomisjoni pädevusse ja see tuleb jätta läbi vaatamata RHS § 192 lg 3

p-i 7 alusel.“

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamise kaalumise võimatusele, peame vajalikuks

selgitada väidetava RHS-i rikkumise kohta järgmist.

RHS § 95 lg 5 põhineb direktiivi 2014/24/EL artikkel 57 lg-l 7, mille kohaselt ei tohi sama

artikli lõikes 4 osutatud juhtumite puhul kõrvaldamise periood olla pikem kui kolm aastat

alates asjaomase sündmuse toimumise kuupäevast. Direktiivi 2014/24/EL artikkel 57 lg 4

punktis c on sätestatud kõrvaldamise alus olukorraks, kus avaliku sektori hankija suudab mis

tahes asjakohaste vahenditega tõendada, et ettevõtja on raskelt eksinud ametialaste

käitumisreeglite vastu, mis muudab ta aususe küsitavaks.

Euroopa Kohus asus kohtuasjas C-124/17 punktis 38 seisukohale, et olukorras, kus teo eest,

mis kujutab endast asjakohast kõrvaldamise alust, määrati karistus pädeva asutuse otsusega,

mis tehti liidu õigusega või riigisisese õigusega reguleeritud menetluses ja millega tuvastati

õigusnormi rikkuv tegevus, tuleb direktiivi 2014/24 artikli 57 lõikes 7 nimetatud kolme aasta

pikkust perioodi arvestada alates selle otsuse kuupäevast.

Seega, kuna EK selgitas otsuses nr C-124/17 (p-s 38), et direktiivi 2014/24 artiklis 57 lõikes 7

nimetatud kolme aasta pikkust perioodi arvestatakse alates [pädeva asutuse] otsuse

kuupäevast, ei ole riigihanke alusdokumendi p-s 3.4 sätestatud regulatsioon, mille sõnastus

erineb RHS §-s 95 lg-s 5 sätestatud õigusnormi sõnastusest, sisulises vastuolus RHS §-s 95

lg-s 5 sätestatuga.

Juhime tähelepanu, et EK otsuses nr C-124/17 (p-s 38) antud tõlgendusest tuleb lähtuda ka

teiste RHS §-s 95 lg-s 5 viidatud kõrvaldamise aluste kohaldamisel.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TöMS § 6 lg 9, TöMS-i alusel kehtestatud

tööhõiveprogrammi §-st 23 lg-st 4 ja HKTS §-st 13 teatame, et Rahandusministeeriumil

puudub RHS-i 9. pt-s sätestatud järelevalvepädevus Eesti Töötukassa sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetlusega riigihanke „Eesti keele koolitus Tallinna linnas“

õiguspärasuse kontrollimiseks, kuna riigihange viiakse läbi halduslepingu sõlmimiseks

HKTS tähenduses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Hendrik Kull 5302 2908

[email protected]