Vastuskiri

Pronksi 12 / 10117 Tallinn / 696 0500 / [email protected] / www.fiu.ee

Registrikood 77001412

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

[email protected]

Rahapesu Andmebüroo arvamus rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsusele

Lugupeetud rahandusminister

Täname võimaluse eest avaldada arvamust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) kohta, mille eesmärgiks on

leida lahendused tegelike kasusaajate andmekogus (edaspidi TEKSA) olevate andmete

korrektsusele, nende paremale kasutatavusele ja muutmisele ning ka andmete kättesaadavusele.

Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB), olles tutvunud VTK-ga, esitab alljärgnevad märkused

ning tähelepanekud.

1. RAB-i kokkuvõtlik seisukoht

I. VTK-s toodud põhjendused TEKSA võimalikuks üleviimiseks Tartu Maakohtu

registriosakonna pädevusest ei mõju hetkel VTK-s esitatu pinnalt piisavalt veenvalt.

Olukorras, kus kogu avalikul sektoril tuleb keerulises majandusolukorras kokkuhoiukohti

leida ja ressursse võimalikult säästlikult kasutada, peaks esmane ning kõige kaalukam

meetod olema püüdlus olemasolevat lähenemist parandada ja tõhustada. Kui

kavandatavateks põhimõttelisteks muudatusteks ressurssi ammendaval määral eraldada

võimalik ei ole, siis pole VTK-s kirjeldatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamine

realistlik ja ei saavutata tegelikku kvalitatiivse tulemuse paranemist. Ehk sama ressursiga

ei saa töö kvaliteet muutuda pelgalt sellest, et ülesannet täidab ühe asutuse või üksuse

asemel teine. Olukorras, kus riigil ei ole selle funktsiooni täitmiseks reaalset raha, tekib

küsimus, miks muudatusi üldse ellu viia.

II. Kui seadusandja siiski jõuab järeldusele, et VTK-s sätestatud eesmärkide täitmiseks ei ole

võimalik liikuda edasi muudmoodi kui TEKSA andmekogu üleviimisega Tartu Maakohtu

registriosakonna pädevusest mõne valitsusasutuse ülesandeks, oleks RAB-i hinnangul

põhjendatud määrata registripidajaks Maksu- ja Tolliamet (MTA). Teisalt on VTK-s

täielikult analüüsimata mõned potentsiaalsed alternatiivid, milleks oleks nt võimalus

suunata tegelike kasusaajate andmete kvaliteedi tagamisega kaasnev ressursikulu

esmajärjekorras erasektorile – igal ettevõtte tegeliku kasusaaja tuvastab kohustatud isik,

kelle üle teostatakse järelevalvet.

Teie 17.09.2024 nr 13-5.1/4113-1

Meie 14.10.2024 nr 1.2-3/43-1

2 (9)

III. RAB-il ei ole valmisolekut ega võimekust täita TEKSA volitatud töötleja ülesandeid. Eesti

RAB-il on võrrelduna teiste RAB-idega mitmeid täiendavaid funktsioone, kusjuures iga

lisanduv ülesanne pärsib tugevalt RAB-i põhiülesannete täitmist. RAB-id ei ole üheski

teises liikmesriigis TEKSA registripidajana volitatud asutused.

IV. VTK-s vajavad täiendavat analüüsi kavandatavate muudatuste majanduslikud ja

õiguslikud aspektid. TEKSA arendamiseks vajalikke ressursse ei ole VTK-s hinnatud

ammendava põhjalikkusega ja olemasolevaid prognoose ei saa pidada realistlikuks, kuna

need ei hõlma kõiki kulutuste aspekte. Juriidilise lahenduse juures tuleb kindlasti

täiendavalt mõjusid analüüsida, sh on praegu VTK-s välja pakutud lahendusi, mis on

põhiõigusi riivavad ega pruugi olla proportsionaalsed.

VTK-s ei ole analüüsitud, milliseid muudatusi on vajalik teha vastutusele võtmise režiimis,

arvestades, et väärteomenetluse raamistik ei sobi rikkumistele mõjusaks ja

proportsionaalseks reageerimiseks.

V. VTK-s välja pakutud konkreetsete muudatuste ja lahenduste juures esineb tehnilisi ning

korralduslikke küsitavusi, mis vajaksid täiendavat tähelepanu ja analüüsi.

2. Märkused ja tähelepanekud VTK kohta

I. TEKSA üleviimine Tartu Maakohtu registriosakonna pädevusest ei ole käesoleval

ajahetkel põhjendatud.

Kokkuvõtlikult hindame mõistetavaks VTK-s läbivalt väljendatud keskset eesmärki tagada

TEKSA andmekvaliteet nii tehniliste kui ka juriidiliste muudatuste läbi. VTK-s on asjakohaselt

välja toodud, et TEKSA andmete kvaliteeti ning nende kvaliteeti tagavaid meetmeid on

analüüsitud AMLD5 rikkumismenetluse, AMLD4 artikkel 65 järelhindamise, EU PILOT-i ja

MONEYVAL hindamise raames. Madal andmekvaliteet langetab andmekogu väärtust iseseisva

andmeallikana nii era- kui avaliku sektori silmis. Kvaliteetsed andmed suurendaksid

ettevõtluskeskkonna läbipaistvust, parandaksid rahapesu ja terrorismi rahastamise (edaspidi

RPTR) riskihindamise kvaliteeti ning seeläbi riskide tundmist riigis, tõhustaks erasektori poolt

tehtud hoolsusmeetmeid ja aitaks riigil sihistatumalt ja tulemuslikumalt reageerida riskidele,

misläbi maandataks RPTR-i riski senisest paremini.

Küll aga oleme seisukohal, et VTK-s esile toodud probleemkohad vajaksid enne igasuguseid

edasisi põhimõttelisi otsuseid täiendavat analüüsi ja erinevate alternatiivide põhjalikumat

kaalumist – seda eriti 2024. aasta suvel vastu võetud uue nn AML-paketi valguses, mis seab

tegelike kasusaajate keskregistritele täiendavad nõuded ning annab keskregistripidajale täiendavad

õigused ja kohustused. VTK-s on märgitud, et VTK koostamise hetkel ei oldud veel uue nn

AML-paketi sisus kokku lepitud.1 Käesolevaks ajahetkeks on VTK koostamise järel 2024. aasta

suvel vastu võetud nn AML-pakett, mis täiendab veelgi nõudeid tegelike kasusaajate andmete

kogumisele ning avalikustamisele, kusjuures tõenäoline on lähiaastatel uue rahapesu ja terrorismi

1 Nagu VTK-s märgitud, sätestab nn AMLD4 (ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis

käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ) tegelike kasusaajate andmete

avalikustamise raamid. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tegelike kasusaajate andmeid koguma keskregistrisse

ja tegema need kättesaadavaks pädevatele asutustele ja RAB-ile. Liikmesriigid peavad tagama, et registris hoitav teave

oleks piisav, täpne ja ajakohastatud ning kehtestavad selleks vajalikud meetmed. Meetmed peavad sisaldama

kohustatud isikute ja pädevate asutuste poolt lahknevusteadete süsteemi. Lahknevusteate lahendamiseks peab võtma

kasutusele asjakohased meetmed ja seniks tuleb avalikustada lahknevusmärge.

3 (9)

rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) tervikteksti kehtestamine. Kõnealuse nn

AML-paketi raames täiendatakse ja täpsustatakse olulisel määral tegelike kasusaajate

keskregistreid puudutavat regulatsiooni, kusjuures keskregistri pidaja roll muutub varasemast

oluliselt proaktiivsemaks. See tähendab, et uue nn AML-paketi raames kehtestatud regulatsioon

tegelike kasusaajate keskregistri osas vajaks enne kavandatavate muudatustega edasiliikumist

täiendavat põhjalikku analüüsi ja kaardistamist.2 Ühtlasi ei ole VTK-s ammendaval määral

analüüsitud kavandatavate võimalike muudatuste realistlikku maksumust ja laiemat

majanduslikku mõõdet, mida avame täpsemalt IV alapunktis.

Arusaadavaks võib pidada VTK-s välja toodud murekohta, et TEKSA pidamise eesmärke on

keeruline saavutada juhul, kui registripidamine endiselt Tartu Maakohtu registriosakonda jääb,

kuna seal ei ole sisulist teadmist RPTR valdkonnast ega võimekust erinevate analüüside

koostamiseks ja sisulise järelevalve tegemiseks jms. Olukorras, kus kõik asutused peavad

keerulises majandusolukorras kokkuhoiukohti leidma ja ressursse võimalikult säästlikult

kasutama, on RAB siiski seisukohal, et esmane ning kõige kaalukam meetod peaks olema püüdlus

olemasolevat lähenemist parandada ja tõhustada. Tartu Maakohtu registriosakonnas on olemas

töötajad ja süsteemid ning TEKSA registripidamise kogemus. Kuigi VTK-s kirjeldatud

ambitsioonikad eesmärgid on kahtlemata mõistetavad ja pikemas perspektiivis tarvilikud, ei saa

mööda minna sellest, et kui kavandatavateks süsteemseteks muudatusteks ressurssi ammendaval

määral tegelikult suunata võimalik ei ole, siis pole selliste eesmärkide saavutamine realistlik. Mida

kardinaalsemad ja põhimõttelisemad on kavandatavad muudatused võrreldes olemasolevate

tööprotsessidega, seda rohkem on nende välja arendamiseks ja hilisemaks implementeerimiseks

vajalik leida ressursse, kusjuures ammendavate ressursside puudumise tõttu välja töötatud

pinnapealne ja poolik lahendus ei pruugi olla varasemast efektiivsem.

AML-paketiga lisanduvad ülesanded registripidajale on piisavalt ressursimahukad, vajamaks

VTK-s toodust põhjalikumat analüüsi, kusjuures igal juhul vajavad VTK-ga ette nähtud

lahendused suuri arendusi nii TEKSA enda kui ka tulevase registripidaja menetlussüsteemi vaatest.

Olukorras, kus kavandatavate muudatuste tegelikust skoobist puudub ülevaade ja nende

elluviimiseks ei ole võimalik suunata ammendavas mahus ressurssi, ei ole TEKSA

registripidamise väljaviimine Tartu Maakohtu registriosakonna pädevusest põhjendatud.

2 Nt näeb nn AML-paketti kuuluva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1640, mis käsitleb

mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi

rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja

tunnistatakse see kehtetuks (ehk nn AMLD6) artikli 10 lõige 7 ette järgnevat: „Liikmesriigid tagavad, et keskregistris

hoitavad tegelike kasusaajate andmed on piisavad, tõesed ja ajakohased, ja kehtestavad selleks vajalikud

mehhanismid. Sel eesmärgil kohaldavad liikmesriigid vähemalt järgmisi nõudeid: a) keskregistripidajad kontrollivad

mõistliku aja jooksul pärast tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe esitamist ja seejärel korrapäraselt, et selline teave on

piisav, tõene ja ajakohane; b) pädevad asutused peavad vajaduse korral ja niivõrd, kuivõrd see nõue ei takista nende

ülesannete täitmist, andma keskregistripidajale teada kõigist lahknevustest keskregistris olevate ja neile kättesaadavate

andmete vahel.“ Sama artikli lõige 10 näeb aga ette: „Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajad võtavad 30

tööpäeva jooksul alates lahknevustest teatamisest sobivad meetmed pädevate asutuste või kohustatud isikute poolt

määruse (EL) 2024/1624 artikli 24 kohaselt teatatud lahknevuste kaotamiseks, sealhulgas keskregistris oleva teabe

parandamine, kui nad suudavad tegeliku kasusaaja andmeid kontrollida. Keskregistrisse lisatakse erimärge

lahknevustest teatamise kohta, ning see peab olema seal seni, kuni lahknevus on kaotatud, ning nähtav kõigile isikutele

või üksustele, kellele on käesoleva direktiivi artiklite 11 ja 12 alusel antud juurdepääs.“ AMLD6 artikli 10 lõike 11

kohaselt: „Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajale antakse volitus teha otse või teise asutuse, sealhulgas

õigusasutuste poole pöördudes kontrolle, sealhulgas kohapealseid inspekteerimisi juriidiliste isikute äriruumides või

registrijärgses asukohas, millega selgitada välja ettevõtja olemasolev tegelik kasusaaja ning kontrollida, kas

keskregistrile esitatud andmed on õiged, piisavad ja ajakohased. Keskregistripidaja õigust kontrollida tegelike

kasusaajate andmeid ei tohi mingil moel piirata, takistada ega välistada.“

4 (9)

II. Kui TEKSA volitatud töötlejaks peaks saama olemasolev valitsusasutus, oleks selle

ülesande täitmiseks kõige sobivam MTA.

Kui seadusandja siiski jõuab järeldusele, et VTK-s kirjeldatud eesmärke ei ole võimalik täita teisiti

kui TEKSA andmekogu üleviimisega Tartu Maakohtu registriosakonna pädevusest mujale, oleks

RAB-i hinnangul põhjendatud määrata registripidajaks Maksu- ja Tolliamet. Muu hulgas on

MTA-l juba täna olemas muu toetav taustainfo ettevõtete kohta, nt erinevad deklaratsioonid, mille

kaudu andmeid kogutakse. Vaadates VTK-s välja toodud välisriikide võrdlevat analüüsi, on samuti

võimalik täheldada, et teiste riikide senine praktika tegelike kasusaajate keskregistrite vastutajate

määramisel on MTA poole kaldu. Nagu VTK-s on asjakohaselt selgitatud, siis rahvusvaheliste

parimate praktikate kohaselt kasutatakse tegelike kasusaajate andmeid ka maksundusalase

läbipaistvuse suurendamiseks. MTA on üks väheseid, kui mitte ainus asutus Eestis, millel on

kokkupuuteid pea kõigi juriidiliste isikutega. Pole teist asutust Eestis, mille haldusülesannete

täitmisega puudutatud isikute skoop kattuks samal määral TEKSA skoobiga. Samuti on MTA-l

ulatuslik klienditeeninduse kogemus. Eeltoodust tulenevalt oleks MTA olemasolevatest

valitsusasutustest TEKSA registripidajana kõige ratsionaalsem ja sobivam valik.

Samas märgime, et VTK raames ei ole analüüsitud kõiki võimalikke ja asjakohaseid alternatiive,

milleks võiks olla nt alternatiiv luua TEKSA vastutava töötleja juurde uus iseseisev

struktuuriüksus või allasutus, kes oleks volitatud töötleja, samuti nt alternatiiv suunata tegelike

kasusaajate andmete kvaliteedi tagamisega kaasnev ressursikulu esmajärjekorras erasektorile.

Seadusandlikult oleks nimelt igati võimalik luua ka selline konstruktsioon, kus igal tegelike

kasusaajate andmete esitamiseks kohustatud juriidilisel isikul peab olema järelevalvele alluv

kontaktisik, kelle ülesandeks on tagada tegeliku kasusaaja andmete õigsus.

Alternatiiviks võiks olla ka ülesande panemine erasektorile, millist lahendust kasutavad paljud

riigid. See tähendaks, et igal ettevõttel peab olema kontakt RahaPTS-i mõttes kohustatud isikuga,

kellel on ülesanne tuvastada tegelik kasusaaja ja edastada need andmed registrile. Nende

kohustatud isikute üle teostaksid järelevalvet järelevalveasutused, kes kontrollivad nn

hoolsuskohustuse rakendamist. Nii on suurem kulu erasektoril ning järelevalve teostaks ülesannet,

mida ta peab täitma niikuinii. Rahvusvahelised hindajad on sellisele lahendusele andnud ka

heakskiidu.

III. RAB-il puudub valmisolek ja võimekus täita TEKSA volitatud töötleja ülesandeid.

Kuna ühe võimaliku TEKSA andmekogu volitatud töötlejana võiks VTK kohaselt kaaluda RAB-i,

siis märgime, et RAB-il puudub igasugune realistlik valmidus ja võimekus seda ülesannet täita.

VTK-s on korrektselt välja toodud, et RAB-il täielikult puudub avalikuks kasutamiseks mõeldud

andmekogu pidamise kogemus ja sedalaadi klienditeeninduse kogemus. RAB-il on seni olnud

kogemus peaasjalikult väga kitsa ringi juriidiliste isikutega, kuid TEKSA hõlmab peaaegu kõigi

juriidiliste isikute andmeid. Toonitame ka VTK-s märgitut, et RAB-id ei ole üheski teises

liikmesriigis AMLD4 direktiivi mõttes TEKSA registripidajana volitatud asutused. Eesti RAB-il

juba on võrrelduna teiste RAB-idega mitmeid täiendavaid funktsioone, kusjuures iga lisanduv

ülesanne pärsib tugevalt RAB-i põhiülesannete täitmist. RAB-i põhifunktsioonist kõrvale

kalduvate ülesannete lisandudes toimub pidev ressursside ümberjagamine ja jääb tahaplaanile

RAB-i tegelik funktsioon. Sisulises mõttes tähendaks see klienditeeninduse võimekuse tagamist

senisest märkimisväärselt suuremal määral, kuna TEKSA toomisega RAB-i saaks sellise teenuse

pakkumine RAB-i jaoks uue tähenduse ning nõuaks senisest oluliselt rohkem ressurssi.

Infotehnoloogilises aspektist vaates tähendaks see, et TEKSA-ga seoses tekkinud probleemide

lahendamine oleks oluliselt suurema tähelepanu all kui majasisese teenuse tagamine.

5 (9)

VTK-s on ühtlasi mainitud, et eelduslikult oleks mõistlik säilitada volitatud töötleja

arenduspartnerina andmekogu juures RIK. Olukorras, kus TEKSA pidamine peaks liikuma RAB-i

pädevusse, siis juhul, kui RAB ei ole jõudnud selleks ajaks oma teenuseid SMIT-i juurest kolida,

mis on praeguse riigi rahalise seisu ja RMIT-i hinnastuse juures vähetõenäoline, pakuks RAB-ile

teenuseid 4 erinevat IT-maja. Omakorda tähendaks see eraldi service-level-agreement’i (ehk

SLA-d), seonduvat dokumentatsiooni ja erinevaid tööprotsesse. Antud tegevused on ajas korduvad

ja põhjustavad suuremat koormust, kui olemasoleva IT-partneri kasutamine. See võiks loomulikult

tekitada teisi probleeme, kuna ilmselt tunduks loogiline hoida TEKSA andmekogu ja sellesse

andmete esitamist ka tulevikus äriregistri juures. Sellisel juhul peaks TEKSA poolt arendama

RMIT, aga äriregistri andmete esitamise poolt RIK, kusjuures RAB jääks seda arendust ja

probleemide lahendamist koordineerima. Eeltoodut arvestades on vähe toetavaid argumente selle

kasuks, et TEKSA uueks volitatud töötlejaks peaks olema edaspidi RAB.

IV. VTK-s vajavad täiendavat analüüsi kavandatavate muudatuste majanduslikud ja

õiguslikud aspektid.

VTK-s kirjeldatud lahendused nõuavad suuri arendusi nii TEKSA kui ka tulevase registripidaja

menetlussüsteemi vaatest. Suure tõenäosusega kaasneb väljapakutud muudatustega vajadus teha

arendusi ka äriregistris, millega TEKSA on tugevalt seotud. Kui nt tuua TEKSA registripidamine

RAB-i, mida me kindlasti põhjendatuks pidada ei saa, tähendaks see täiesti uue menetluskorra ja

tehnilise lahenduse loomist, sh eeldatavasti RAB-i infosüsteemi muudatusi, aga samas tuleks

mõelda ka juba varasemalt mainitud klienditeeninduse poolele, andmeanalüüsivajadusele,

järelevalvele jms sisulistele ülesannetele, mis TEKSA pidamisega kaasnema hakkavad. Hetkel

eelarves ette nähtud iga-aastane 260 000 eurot ei ole piisav uue meeskonna komplekteerimiseks ja

ühtlasi ei pruugi Justiitsministeerium olla nõus selle summa äraandmisega Tartu Maakohtu

eelarvest, kuna see seoti eelarve eraldamisel otseselt äriregistri järelevalvega.

Infosüsteemide reaalsed arenduskulud on ühtlasi kindlasti VTK-s märgitud summast oluliselt

suuremad ja sõltuvad paljuski nii valitud juriidilistest lahendustest kui ka sellest, millisel moel

arendusi teostatakse – kas valitakse miinimumlahendus või lahendus, mis on mugavam nii

kasusaajate andmete esitajale kui ka registripidajale ning mis tagab paremini andmekvaliteeti.

Tegelik kasusaaja ei erine oma olemuselt nt ettevõtte asutajast või äriregistrisse kantavatest

muudest andmetest. Tegeliku kasusaaja teavitamise kohustuse suunamine äriregistrist erinevasse

registrisse rikuks riigi koosvõime raamistiku ühtse kontaktpunkti nõuet ning sellega tekitaksime

segadust andmeandjas, kelleks on ettevõtte esindaja, mis lõppkokkuvõttes mõjuks halvasti ka

andmekvaliteedile. Tulemus oleks vastupidine eelnõu eesmärgile, mistõttu võiks TEKSA ka

edasiselt olla äriregistri loomulik osa. Seega oleks ilmselt otstarbekas TEKSA partneriks tehnilise

poole pealt jätta RIK, sest mõistlik on jätta TEKSA andmete esitamine ning väljanäitamine

äriregistri juurde, mis tähendaks nt RAB-i puhul seda, et juhul, kui RAB peaks registripidajaks

saama, lisanduks IT-arenduste pakkujaks RIK.

Teisalt oleks muidugi võimalik kaaluda tehnilise toe ja arenduste RIK-ist ära toomist, sest see

iseenesest ei välistaks, et andmeid TEKSA-sse saaks esitada äriregistri kaudu. VTK-st ei selgu,

kas ja milliste tingimustega oleks tänane TEKSA lahutatav äriregistrist ja RIK-i infrastruktuurist.

RAB-i esmasel hinnangul ei ole see RIHA-s olevate TEKSA struktuurijooniste põhjal optimaalselt

teostatav. See tähendab, et infosüsteemi kolimisel (nt RAB-i) tuleks kaaluda antud registri nullist

üles ehitamist. Ilma olemasoleva arendusmeeskonnata algavad väljast tellitavate lihtsamate

infosüsteemide arenduskulud ca 300 000 eurost, mis oleneb paljuski ka nende funktsionaalsusest.

Sellele lisanduvad edaspidised ülalhoiukulud, sh inimressurss. Kuna muudatused on seotud ka

6 (9)

AML-paketi ja rahvusvahelise dimensiooniga, tähendab see ilmselt eelduslikult ka BORIS-ga

seonduvaid täiendavaid arendusi registripidaja menetlussüsteemis. Nt tuleks registripidamise

toomisel RAB-i niikuinii arvestada sellega, et menetlussüsteem tuleb liidestada ka BORIS-ega.

Ka teiste riikide praktiline kogemus näitab, et TEKSA-ga kaasnev ressursikulu on oluliselt

ulatuslikum VTK-s välja toodud prognoosist. Üheks illustreerivaks näiteks võib tuua selle, et RAB

on suhelnud Maltaga seoses nende tegelike kasusaajate keskregistri loomise kogemusega. Malta

ehitas enda süsteemi üles vastavalt rahvusvahelise standardiseadja Financial Action Task Force’i

nõuetele, et saada välja nn hallist nimekirjast. Malta tegelike kasusaajate keskregister on rajatud

samuti nende äriregistri juurde, kuid olemuselt on see mingis mõttes sarnane Eesti mõistes

krediidiasutusega, kellel on RPTR vaates samad kohustused nagu krediidiasutusel, aga lisaks

sellele teostatakse ka järelevalvet mõnevõrra sarnaselt sellega, mida RAB hetkel oma subjektide

üle teeb. Registris on kõik juriidilised isikud ja vabaühendused ning neist kõigil on kohustus täita

vorm ja märkida tegelik kasusaaja. Tegeliku kasusaaja andmeid verifitseeritakse korra aastas,

kusjuures andmete läbivaatamine ning uuendamine on ettevõtjate jaoks kohustuslik. Lisaks on

nõutav registrile ka tegeliku kasusaaja passipildi saatmine, mida kontrollitakse kõikidel juhtudel.

Suur kohustus infot kinnitada ja tagada langeb Malta näite korral ettevõtjatele, millele järgnevad

krediidiasutused ja RAB, kes valeinfo tuvastades peavad sellest teada andma. Samuti on

kolmandaks kontrollijaks register ise, tehes kohapealset järelevalvet ja muid järelevalvele omaseid

toiminguid. Register kasutab järelevalves riskipõhist lähenemist ja kõik ettevõtted saavad endale

riskiskoori. Register sõelub pidevalt andmebaase, et tuvastada sanktsioonisubjekte ning riikliku

taustaga isikuid ja nende lähikondseid. Karistusteks on sisse seatud nii erinevad rahalised trahvid

kui ka piirang, et nõuete täitmata jätmisel uut ettevõtet asutada ei saa. Malta tegelike kasusaajate

keskregistri peamiseks väljakutseks oli kõikide ettevõtete kontroll kohe alguses, uue süsteemi

juurutamine ja kultuuri loomine, kuna väga palju ettevõtjad ei teinud alguses koostööd. Samuti oli

märkimisväärseks väljakutseks ka tehnoloogia loomine, kusjuures eriti tõsteti esile

küberturvalisusega seonduv, kuna tegemist on isikuandmetega. Kogu süsteemi ehitamiseks kulus

ca 2 000 000 eurot. Registris töötab 30 inimest, neist 8 tegeleb ainult tegelike kasusaajate osaga.

20 inimest teevad registrile pidevat monitooringut ja järelevalvet. Edasiseks kuluks on palgad ja

tehnoloogia hoidmine kaasaegsena, kusjuures osa kulusid kompenseeritakse päringu tasulisusest

(5 eurot) saadava tuluga. Järelduvalt on süsteemi toimimiseks vaja hoopis teisi rahasummasid ja

ka teisi õiguseid, sh rikkumiste korral vastutuse võtmine, mis hetkel väärteomenetluse raamistikku

arvestades olukorda ei rahulda.

Eeltoodu kinnitab, et TEKSA arendamiseks vajalikke ressursse ei ole VTK-s hinnatud ammendava

põhjalikkusega ja olemasolevaid prognoose ei saa pidada realistlikuks, kuna need ei hõlma kõiki

kulutuste aspekte. Infotehnoloogilised eeldused ja rahaline mõju vajaksid täiendavat ning oluliselt

põhjalikumat analüüsi. Samuti tuleb IT-arenduste kavandamisel arvestada sellega, et päriselt ei saa

arendusi hakata tegema enne, kui vastav eelnõu on läbinud Riigikogus II lugemise, misjärel saab

olla kindel, et enam muudatusi ei tule. Seega võib hinnata, et eelnõu jõustumine ja arenduste

valmimine 2026. aastaks ei ole reaalne.

Ühtlasi on hetkel VTK-s välja pakutud lahendusi, mis on põhiõigusi riivavad ega pruugi olla

proportsionaalsed – eeskätt nt TEKSA andmete esitamata jätmisel äriregistri kandeavalduste

esitamise keeld või äriregistrist kustutamine. See tähendab, et ka VTK-s toodud juriidilise

lahenduse juures oleks kindlasti vajalik täiendavalt mõjusid analüüsida, keskendudes eelkõige

kavandatavate muudatuste sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse aspektile.

V. Tähelepanekud VTK-s välja pakutud konkreetsete muudatuste ja lahenduste kohta.

7 (9)

i. Andmete piisavust tagavad meetmed.

Äriregistrist kustutamine andmete esitamata jätmise korral

Andmete piisavust tagava meetmena mainitakse VTK-s ettepanekut kehtestada mh sunniraha

määramise võimalus koos variandiga anda TEKSA volitatud töötlejale võimalus esitada äriregistri

volitatud töötlejale ettepanek juriidilise isiku registrist kustutamiseks, kui see isik ei ole

TEKSA-sse andmeid esitanud. Oleme seisukohal, et antud muudatuse juures ei ole piisavalt

hinnatud selle mõjusid ega kajastatud seda, milliste argumentiga on põhjendatud informatiivsesse

andmekogusse (TEKSA) andmete esitamata jätmisel piirata kandeavalduse tegemist või kustutada

juriidiline isik avaliku usaldatavusega registrist ehk äriregistrist. VTK-s ei ole analüüsitud abinõu

proportsionaalsust ja kõnealune meede on otseselt seotud ka põhiõiguste riivamisega, mida samuti

pole VTK-s analüüsitud.

Täiendavate dokumentide esitamine

Teise andmete piisavust tagava meetmena pakutakse varianti luua võimalus juriidilisele isikule

esitada täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tõendavad esitatud tegelike kasusaajate andmete

õigsust. See eeldab nii infotehnoloogilisi arendusi TEKSA ja menetlussüsteemi poolel kui ka

tõhusa regulatsiooni kehtestamist. Hetkel on VTK selles osas ebaselge ja pakutud lahendus ei

pruugi täita eesmärki, sest ühelt poolt luuakse võimalus esitada dokumente, aga teiselt poolt ei ole

kohustust dokumente esitada. Mitmeid kordi on viidatud, et dokumente saab hoida TEKSA-s, kuid

see ei ole põhjendatud lähenemine, sest kõiki dokumente ja andmeid tuleks esitada vaid vajaduse

korral ning näha ette ka vastavad säilitustähtajad. Andmekogu kasutamine dokumentide

hoidmiseks, mille esitamise kohustust ei ole ette nähtud, ei ole õigustatud. Täiendavate

dokumentide esitamise protsess tuleb hoolikalt läbi mõelda – sh üksnes järelevalveprotsessi käigus

dokumentide menetlejale esitamine, kui menetleja on vastava päringu teinud vms. Loodavast

regulatsioonist sõltub ka vajaminevate arenduste maht, mida on hetkel keeruline hinnata.

MPÜ-d ja AÜ-d

VTK-s kavandatava muudatusega kaotatakse tegelike kasusaajate andmete esitamise kohustus

MPÜ-de ja AÜ-de puhul, kus riigi või KOV-i otsene osalus või kaudsete osaluste summa on

vähemalt 25% ega esine ühtegi teist osapoolt, kelle osaluste summa on üle 25%. Nõude

mõistlikuks kontrollimiseks on kindlasti vajalikud arendused nii äriregistri poolel kui ka

menetlussüsteemis. Võimalik oleks ilmselt ka lahendus, kus MPÜ või AÜ ise konstateerib, et

tegemist on kirjeldatud olukorraga, kuid siiski oleks põhjendatud säilitada mehhanism, mille

kaudu menetleja saab selle fakti õigsust hinnata.

Tegeliku kasusaaja kontaktisiku määramise kohustus.

Puudutavalt tegeliku kasusaaja kontaktisiku määramise kohustust, on selle eesmärk arusaadav,

kuid VTK-s kasutatud termin pigem tekitab segadust, sest kontaktisiku termin on juba kasutusel

teises tähenduses. Seega võiks alternatiiviks olla nt kasusaajate andmete/dokumentide hoidja vms,

mis oleks eesmärgiga paremini kooskõlas. Ka see muudatus vajab kindlasti arendusi TEKSA-s,

kus praegu selliste andmete esitamist ega väljanäitamist ette nähtud ei ole.

Kokkuvõte

8 (9)

VTK-s kirjeldatud kavandatavad muudatused seoses andmete piisavust tagavate meetmetega

vajavad nii juriidilist läbimõtlemist kui ka infotehnoloogilisi arendusi. Arenduste maht on mingis

osas ennustatav, kuid sõltub suuresti valitud juriidilisest lahendusest. Juba hetkel on võimalik

prognoosida, et teatavaid arendusi saaks teha kasutaja ja menetleja jaoks mugavamalt, mis ühtlasi

tagaks andmekvaliteeti paremini, kuid oleksid lahendusena kallimad.

ii. Andmete õigsust ja uuendamist tagavad meetmed.

Lahknevusteadete esitamine

Praegune TEKSA lahendus seoses lahknevusteadete esitamisega on tekkinud juriidiliste

probleemide tõttu kitsalt lahknevusmärke lisamine ja mahavõtmine ning sellega ei kaasne tehnilist

ega sisulist eel- ega järelkontrolli registripidaja või infosüsteemide poolel. VTK-s on välja toodud

teatavad erisused neile, kes ei pea lahknevusteadet esitama. Ilmselt ei eelda see IT-lahenduse

olemasolu, vaid pigem teate esitaja teadlikkust. Samas on VTK-s ette nähtud, et peab tekkima ka

valmidus võtta teateid vastu e-kirja kaudu, mille vajadus jääb arusaamatuks. Kui eesmärk on

võimaldada vihjeid/teateid esitada ka füüsilistel isikutel, siis selle jaoks on võimalik ette näha

mõistlikumad lahendused, mis ei eeldaks e-kirja saatmist/vastuvõtmist, registreerimist jm.

Kokkuvõttes vajab muudatus kindlasti nii IT-arendusi kui ka seda, et registripidaja oleks võimeline

tegema lahknevusteadete üle sisulist kontrolli.

Andmete kontrolli menetlus

VTK kohaselt tuleb TEKSA volitatud töötlejale ehk registripidajale seadusega ette näha

volitusnorm, mis annaks pädevuse andmete kontrollimise menetluse alustamiseks, läbiviimiseks

ja otsuse tegemiseks, täiendavate andmete esitamiseks nii osapooltelt kui ka teistelt isikutelt ja

asutustelt. Sh on ette nähtud, et järelkontroll võiks toimuda nii registripidaja enda algatusel, isiku

vaidlustusel kui ka juhul kui isik pole lahknevusteadet lahendanud. Muudatused eeldavad jällegi

registripidaja sisulisi teadmisi ja valmisolekut, kuid ka IT-arendusi nii TEKSA-s endas kui ka

registripidaja menetlussüsteemis, mis võimaldaksid eeltoodud kontrolli mõistlikul viisil läbi viia.

VTK-s on välja toodud, et registripidaja võiks tegutseda riskipõhiselt – ideaalis võiks infosüsteem

automaatselt mingeid riske/indikaatoreid hinnata (st kas on või ei ole potentsiaalne risk), mis

vähendaks menetleja veariski ja töökoormust. Samas tähendab see väga konkreetsete indikaatorite

paikapanekut ning suuremaid IT-arendusi.

Järelevalve

Andmete uuendamise kohustuse täitmata jätmisel trahvimenetluse ettenägemine eeldab jällegi

menetlussüsteemi arendusi. Eraldi küsimus, kas otstarbekas oleks ette näha trahvimenetlus või

sunnirahamenetlus. Lisaks võib olla ebaproportsionaalne meede see, et TEKSA andmete

mitteesitamisel/uuendamisel nähakse ette keeld esitada äriregistrisse kandeavaldusi või kustutada

juriidiline isik äriregistrist. Äriregister ei ole informatiivse tähendusega register nagu TEKSA ja

nende kahe registri/andmekogu pidamise eesmärgid on nii erinevad, et seetõttu tundub taolise

tagajärje ettenägemine ebaproportsionaalne ning on ühtlasi seotud ka põhiõigustega.

Kokkuvõte

Kokkuvõtlikult saab järeldada, et ka VTK-s välja pakutud andmete õigsust ja uuendamist tagavaid

meetmeid kajastavad muudatused vajavad olulisi IT-arendusi ning ka sisulise menetluse tagamist.

Nt ei ole käesoleval ajahetkel ette nähtud ega tehta lahknevusteadete kontrolli – ei eelkontrolli ega

9 (9)

järelkontrolli. VTK-s välja toodud hinnang, et TEKSA haldamiseks tehtavaid kulutusi saab

kasutada efektiivsemalt ja seetõttu ei pruugi muudatuse mõju kanduda riigieelarvesse, ei vasta

tõele, sest kavandatavad muudatused vajavad olulisi IT-arendusi ning eeldavad, et registripidajal

on piisavalt pädevust ja ressurssi selleks, et muudatustega ette nähtud ülesannete täitmine tagada.

iii. Koostööd ning andmete kogumist ja säilitamist tagavad meetmed.

Andmete säilitamine

VTK-s pakutakse välja, et TEKSA-sse andmeid esitama kohustatud isikud peavad säilitama

kasusaaja tuvastamisega seonduvad andmed ja dokumendid ning määrama selle eest vastutava

isiku – VTK-s on mainitud juhatuse liiget, kuid samas on eelnevalt välja pakutud muudatus

kontaktisiku määramiseks. Kõnealune muudatus pigem ei tundu suurt IT-arendust vajava

uuendusena, kuna eeldab kindlasti vähemalt ühe andmevälja tekitamist TEKSA-sse.

Andmekogu volitatud töötleja asendamine

Andmekogu volitatud töötleja asendamine eeldab mahukaid arendusi registripidaja

menetlussüsteemi loomiseks. Muudatus eeldab ka tööprotsesside loomist ja vastava meeskonna

komplekteerimist, kes oleks võimeline nii andmeid kontrollima, teadetele vastama, päringuid

esitama, klienditeeninduse poolega tegelema jms. Hetkel eelarves ette nähtud 260 000 eurot ei

pruugi olla piisav meeskonna komplekteerimiseks ning seda ei pruugi ka eelarvest uus

registripidaja saada, kuna eelarve eraldamine Tartu Maakohtule oli tugevalt seotud äriregistri

järelevalvefunktsiooni tugevdamisega.

Andmetele ligipääsu piiramine.

Andmetele ligipääsu piiramine eeldab TEKSA poolel olulisi arendusi, sh andmejälgija

rakendamist. See eeldab ka seda, et registripidaja hakkab läbi töötama taotlusi õigustatud isikutele

ligipääsu saamiseks ja võimalik, et vastava nimekirja pidamist. Vajadus sõltub suuresti loodavast

juriidilisest lahendusest, kuid TEKSA ja äriregistri vaatest on see kahtlemata arendusi vajav, sest

sõltuvalt rollist peab olema erinev teabe maht, mida isikule näidatakse.

* * *

Täname veelkord võimaluse eest arvamust avaldada. Oleme valmis täiendavate küsimuste korral

neile vastama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Matis Mäeker

Rahapesu Andmebüroo juht

Pronksi 12 / 10117 Tallinn / 696 0500 / [email protected] / www.fiu.ee

Registrikood 77001412

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

[email protected]

Rahapesu Andmebüroo arvamus rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsusele

Lugupeetud rahandusminister

Täname võimaluse eest avaldada arvamust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) kohta, mille eesmärgiks on

leida lahendused tegelike kasusaajate andmekogus (edaspidi TEKSA) olevate andmete

korrektsusele, nende paremale kasutatavusele ja muutmisele ning ka andmete kättesaadavusele.

Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB), olles tutvunud VTK-ga, esitab alljärgnevad märkused

ning tähelepanekud.

1. RAB-i kokkuvõtlik seisukoht

I. VTK-s toodud põhjendused TEKSA võimalikuks üleviimiseks Tartu Maakohtu

registriosakonna pädevusest ei mõju hetkel VTK-s esitatu pinnalt piisavalt veenvalt.

Olukorras, kus kogu avalikul sektoril tuleb keerulises majandusolukorras kokkuhoiukohti

leida ja ressursse võimalikult säästlikult kasutada, peaks esmane ning kõige kaalukam

meetod olema püüdlus olemasolevat lähenemist parandada ja tõhustada. Kui

kavandatavateks põhimõttelisteks muudatusteks ressurssi ammendaval määral eraldada

võimalik ei ole, siis pole VTK-s kirjeldatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamine

realistlik ja ei saavutata tegelikku kvalitatiivse tulemuse paranemist. Ehk sama ressursiga

ei saa töö kvaliteet muutuda pelgalt sellest, et ülesannet täidab ühe asutuse või üksuse

asemel teine. Olukorras, kus riigil ei ole selle funktsiooni täitmiseks reaalset raha, tekib

küsimus, miks muudatusi üldse ellu viia.

II. Kui seadusandja siiski jõuab järeldusele, et VTK-s sätestatud eesmärkide täitmiseks ei ole

võimalik liikuda edasi muudmoodi kui TEKSA andmekogu üleviimisega Tartu Maakohtu

registriosakonna pädevusest mõne valitsusasutuse ülesandeks, oleks RAB-i hinnangul

põhjendatud määrata registripidajaks Maksu- ja Tolliamet (MTA). Teisalt on VTK-s

täielikult analüüsimata mõned potentsiaalsed alternatiivid, milleks oleks nt võimalus

suunata tegelike kasusaajate andmete kvaliteedi tagamisega kaasnev ressursikulu

esmajärjekorras erasektorile – igal ettevõtte tegeliku kasusaaja tuvastab kohustatud isik,

kelle üle teostatakse järelevalvet.

Teie 17.09.2024 nr 13-5.1/4113-1

Meie 14.10.2024 nr 1.2-3/43-1

2 (9)

III. RAB-il ei ole valmisolekut ega võimekust täita TEKSA volitatud töötleja ülesandeid. Eesti

RAB-il on võrrelduna teiste RAB-idega mitmeid täiendavaid funktsioone, kusjuures iga

lisanduv ülesanne pärsib tugevalt RAB-i põhiülesannete täitmist. RAB-id ei ole üheski

teises liikmesriigis TEKSA registripidajana volitatud asutused.

IV. VTK-s vajavad täiendavat analüüsi kavandatavate muudatuste majanduslikud ja

õiguslikud aspektid. TEKSA arendamiseks vajalikke ressursse ei ole VTK-s hinnatud

ammendava põhjalikkusega ja olemasolevaid prognoose ei saa pidada realistlikuks, kuna

need ei hõlma kõiki kulutuste aspekte. Juriidilise lahenduse juures tuleb kindlasti

täiendavalt mõjusid analüüsida, sh on praegu VTK-s välja pakutud lahendusi, mis on

põhiõigusi riivavad ega pruugi olla proportsionaalsed.

VTK-s ei ole analüüsitud, milliseid muudatusi on vajalik teha vastutusele võtmise režiimis,

arvestades, et väärteomenetluse raamistik ei sobi rikkumistele mõjusaks ja

proportsionaalseks reageerimiseks.

V. VTK-s välja pakutud konkreetsete muudatuste ja lahenduste juures esineb tehnilisi ning

korralduslikke küsitavusi, mis vajaksid täiendavat tähelepanu ja analüüsi.

2. Märkused ja tähelepanekud VTK kohta

I. TEKSA üleviimine Tartu Maakohtu registriosakonna pädevusest ei ole käesoleval

ajahetkel põhjendatud.

Kokkuvõtlikult hindame mõistetavaks VTK-s läbivalt väljendatud keskset eesmärki tagada

TEKSA andmekvaliteet nii tehniliste kui ka juriidiliste muudatuste läbi. VTK-s on asjakohaselt

välja toodud, et TEKSA andmete kvaliteeti ning nende kvaliteeti tagavaid meetmeid on

analüüsitud AMLD5 rikkumismenetluse, AMLD4 artikkel 65 järelhindamise, EU PILOT-i ja

MONEYVAL hindamise raames. Madal andmekvaliteet langetab andmekogu väärtust iseseisva

andmeallikana nii era- kui avaliku sektori silmis. Kvaliteetsed andmed suurendaksid

ettevõtluskeskkonna läbipaistvust, parandaksid rahapesu ja terrorismi rahastamise (edaspidi

RPTR) riskihindamise kvaliteeti ning seeläbi riskide tundmist riigis, tõhustaks erasektori poolt

tehtud hoolsusmeetmeid ja aitaks riigil sihistatumalt ja tulemuslikumalt reageerida riskidele,

misläbi maandataks RPTR-i riski senisest paremini.

Küll aga oleme seisukohal, et VTK-s esile toodud probleemkohad vajaksid enne igasuguseid

edasisi põhimõttelisi otsuseid täiendavat analüüsi ja erinevate alternatiivide põhjalikumat

kaalumist – seda eriti 2024. aasta suvel vastu võetud uue nn AML-paketi valguses, mis seab

tegelike kasusaajate keskregistritele täiendavad nõuded ning annab keskregistripidajale täiendavad

õigused ja kohustused. VTK-s on märgitud, et VTK koostamise hetkel ei oldud veel uue nn

AML-paketi sisus kokku lepitud.1 Käesolevaks ajahetkeks on VTK koostamise järel 2024. aasta

suvel vastu võetud nn AML-pakett, mis täiendab veelgi nõudeid tegelike kasusaajate andmete

kogumisele ning avalikustamisele, kusjuures tõenäoline on lähiaastatel uue rahapesu ja terrorismi

1 Nagu VTK-s märgitud, sätestab nn AMLD4 (ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis

käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ) tegelike kasusaajate andmete

avalikustamise raamid. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tegelike kasusaajate andmeid koguma keskregistrisse

ja tegema need kättesaadavaks pädevatele asutustele ja RAB-ile. Liikmesriigid peavad tagama, et registris hoitav teave

oleks piisav, täpne ja ajakohastatud ning kehtestavad selleks vajalikud meetmed. Meetmed peavad sisaldama

kohustatud isikute ja pädevate asutuste poolt lahknevusteadete süsteemi. Lahknevusteate lahendamiseks peab võtma

kasutusele asjakohased meetmed ja seniks tuleb avalikustada lahknevusmärge.

3 (9)

rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) tervikteksti kehtestamine. Kõnealuse nn

AML-paketi raames täiendatakse ja täpsustatakse olulisel määral tegelike kasusaajate

keskregistreid puudutavat regulatsiooni, kusjuures keskregistri pidaja roll muutub varasemast

oluliselt proaktiivsemaks. See tähendab, et uue nn AML-paketi raames kehtestatud regulatsioon

tegelike kasusaajate keskregistri osas vajaks enne kavandatavate muudatustega edasiliikumist

täiendavat põhjalikku analüüsi ja kaardistamist.2 Ühtlasi ei ole VTK-s ammendaval määral

analüüsitud kavandatavate võimalike muudatuste realistlikku maksumust ja laiemat

majanduslikku mõõdet, mida avame täpsemalt IV alapunktis.

Arusaadavaks võib pidada VTK-s välja toodud murekohta, et TEKSA pidamise eesmärke on

keeruline saavutada juhul, kui registripidamine endiselt Tartu Maakohtu registriosakonda jääb,

kuna seal ei ole sisulist teadmist RPTR valdkonnast ega võimekust erinevate analüüside

koostamiseks ja sisulise järelevalve tegemiseks jms. Olukorras, kus kõik asutused peavad

keerulises majandusolukorras kokkuhoiukohti leidma ja ressursse võimalikult säästlikult

kasutama, on RAB siiski seisukohal, et esmane ning kõige kaalukam meetod peaks olema püüdlus

olemasolevat lähenemist parandada ja tõhustada. Tartu Maakohtu registriosakonnas on olemas

töötajad ja süsteemid ning TEKSA registripidamise kogemus. Kuigi VTK-s kirjeldatud

ambitsioonikad eesmärgid on kahtlemata mõistetavad ja pikemas perspektiivis tarvilikud, ei saa

mööda minna sellest, et kui kavandatavateks süsteemseteks muudatusteks ressurssi ammendaval

määral tegelikult suunata võimalik ei ole, siis pole selliste eesmärkide saavutamine realistlik. Mida

kardinaalsemad ja põhimõttelisemad on kavandatavad muudatused võrreldes olemasolevate

tööprotsessidega, seda rohkem on nende välja arendamiseks ja hilisemaks implementeerimiseks

vajalik leida ressursse, kusjuures ammendavate ressursside puudumise tõttu välja töötatud

pinnapealne ja poolik lahendus ei pruugi olla varasemast efektiivsem.

AML-paketiga lisanduvad ülesanded registripidajale on piisavalt ressursimahukad, vajamaks

VTK-s toodust põhjalikumat analüüsi, kusjuures igal juhul vajavad VTK-ga ette nähtud

lahendused suuri arendusi nii TEKSA enda kui ka tulevase registripidaja menetlussüsteemi vaatest.

Olukorras, kus kavandatavate muudatuste tegelikust skoobist puudub ülevaade ja nende

elluviimiseks ei ole võimalik suunata ammendavas mahus ressurssi, ei ole TEKSA

registripidamise väljaviimine Tartu Maakohtu registriosakonna pädevusest põhjendatud.

2 Nt näeb nn AML-paketti kuuluva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1640, mis käsitleb

mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi

rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja

tunnistatakse see kehtetuks (ehk nn AMLD6) artikli 10 lõige 7 ette järgnevat: „Liikmesriigid tagavad, et keskregistris

hoitavad tegelike kasusaajate andmed on piisavad, tõesed ja ajakohased, ja kehtestavad selleks vajalikud

mehhanismid. Sel eesmärgil kohaldavad liikmesriigid vähemalt järgmisi nõudeid: a) keskregistripidajad kontrollivad

mõistliku aja jooksul pärast tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe esitamist ja seejärel korrapäraselt, et selline teave on

piisav, tõene ja ajakohane; b) pädevad asutused peavad vajaduse korral ja niivõrd, kuivõrd see nõue ei takista nende

ülesannete täitmist, andma keskregistripidajale teada kõigist lahknevustest keskregistris olevate ja neile kättesaadavate

andmete vahel.“ Sama artikli lõige 10 näeb aga ette: „Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajad võtavad 30

tööpäeva jooksul alates lahknevustest teatamisest sobivad meetmed pädevate asutuste või kohustatud isikute poolt

määruse (EL) 2024/1624 artikli 24 kohaselt teatatud lahknevuste kaotamiseks, sealhulgas keskregistris oleva teabe

parandamine, kui nad suudavad tegeliku kasusaaja andmeid kontrollida. Keskregistrisse lisatakse erimärge

lahknevustest teatamise kohta, ning see peab olema seal seni, kuni lahknevus on kaotatud, ning nähtav kõigile isikutele

või üksustele, kellele on käesoleva direktiivi artiklite 11 ja 12 alusel antud juurdepääs.“ AMLD6 artikli 10 lõike 11

kohaselt: „Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajale antakse volitus teha otse või teise asutuse, sealhulgas

õigusasutuste poole pöördudes kontrolle, sealhulgas kohapealseid inspekteerimisi juriidiliste isikute äriruumides või

registrijärgses asukohas, millega selgitada välja ettevõtja olemasolev tegelik kasusaaja ning kontrollida, kas

keskregistrile esitatud andmed on õiged, piisavad ja ajakohased. Keskregistripidaja õigust kontrollida tegelike

kasusaajate andmeid ei tohi mingil moel piirata, takistada ega välistada.“

4 (9)

II. Kui TEKSA volitatud töötlejaks peaks saama olemasolev valitsusasutus, oleks selle

ülesande täitmiseks kõige sobivam MTA.

Kui seadusandja siiski jõuab järeldusele, et VTK-s kirjeldatud eesmärke ei ole võimalik täita teisiti

kui TEKSA andmekogu üleviimisega Tartu Maakohtu registriosakonna pädevusest mujale, oleks

RAB-i hinnangul põhjendatud määrata registripidajaks Maksu- ja Tolliamet. Muu hulgas on

MTA-l juba täna olemas muu toetav taustainfo ettevõtete kohta, nt erinevad deklaratsioonid, mille

kaudu andmeid kogutakse. Vaadates VTK-s välja toodud välisriikide võrdlevat analüüsi, on samuti

võimalik täheldada, et teiste riikide senine praktika tegelike kasusaajate keskregistrite vastutajate

määramisel on MTA poole kaldu. Nagu VTK-s on asjakohaselt selgitatud, siis rahvusvaheliste

parimate praktikate kohaselt kasutatakse tegelike kasusaajate andmeid ka maksundusalase

läbipaistvuse suurendamiseks. MTA on üks väheseid, kui mitte ainus asutus Eestis, millel on

kokkupuuteid pea kõigi juriidiliste isikutega. Pole teist asutust Eestis, mille haldusülesannete

täitmisega puudutatud isikute skoop kattuks samal määral TEKSA skoobiga. Samuti on MTA-l

ulatuslik klienditeeninduse kogemus. Eeltoodust tulenevalt oleks MTA olemasolevatest

valitsusasutustest TEKSA registripidajana kõige ratsionaalsem ja sobivam valik.

Samas märgime, et VTK raames ei ole analüüsitud kõiki võimalikke ja asjakohaseid alternatiive,

milleks võiks olla nt alternatiiv luua TEKSA vastutava töötleja juurde uus iseseisev

struktuuriüksus või allasutus, kes oleks volitatud töötleja, samuti nt alternatiiv suunata tegelike

kasusaajate andmete kvaliteedi tagamisega kaasnev ressursikulu esmajärjekorras erasektorile.

Seadusandlikult oleks nimelt igati võimalik luua ka selline konstruktsioon, kus igal tegelike

kasusaajate andmete esitamiseks kohustatud juriidilisel isikul peab olema järelevalvele alluv

kontaktisik, kelle ülesandeks on tagada tegeliku kasusaaja andmete õigsus.

Alternatiiviks võiks olla ka ülesande panemine erasektorile, millist lahendust kasutavad paljud

riigid. See tähendaks, et igal ettevõttel peab olema kontakt RahaPTS-i mõttes kohustatud isikuga,

kellel on ülesanne tuvastada tegelik kasusaaja ja edastada need andmed registrile. Nende

kohustatud isikute üle teostaksid järelevalvet järelevalveasutused, kes kontrollivad nn

hoolsuskohustuse rakendamist. Nii on suurem kulu erasektoril ning järelevalve teostaks ülesannet,

mida ta peab täitma niikuinii. Rahvusvahelised hindajad on sellisele lahendusele andnud ka

heakskiidu.

III. RAB-il puudub valmisolek ja võimekus täita TEKSA volitatud töötleja ülesandeid.

Kuna ühe võimaliku TEKSA andmekogu volitatud töötlejana võiks VTK kohaselt kaaluda RAB-i,

siis märgime, et RAB-il puudub igasugune realistlik valmidus ja võimekus seda ülesannet täita.

VTK-s on korrektselt välja toodud, et RAB-il täielikult puudub avalikuks kasutamiseks mõeldud

andmekogu pidamise kogemus ja sedalaadi klienditeeninduse kogemus. RAB-il on seni olnud

kogemus peaasjalikult väga kitsa ringi juriidiliste isikutega, kuid TEKSA hõlmab peaaegu kõigi

juriidiliste isikute andmeid. Toonitame ka VTK-s märgitut, et RAB-id ei ole üheski teises

liikmesriigis AMLD4 direktiivi mõttes TEKSA registripidajana volitatud asutused. Eesti RAB-il

juba on võrrelduna teiste RAB-idega mitmeid täiendavaid funktsioone, kusjuures iga lisanduv

ülesanne pärsib tugevalt RAB-i põhiülesannete täitmist. RAB-i põhifunktsioonist kõrvale

kalduvate ülesannete lisandudes toimub pidev ressursside ümberjagamine ja jääb tahaplaanile

RAB-i tegelik funktsioon. Sisulises mõttes tähendaks see klienditeeninduse võimekuse tagamist

senisest märkimisväärselt suuremal määral, kuna TEKSA toomisega RAB-i saaks sellise teenuse

pakkumine RAB-i jaoks uue tähenduse ning nõuaks senisest oluliselt rohkem ressurssi.

Infotehnoloogilises aspektist vaates tähendaks see, et TEKSA-ga seoses tekkinud probleemide

lahendamine oleks oluliselt suurema tähelepanu all kui majasisese teenuse tagamine.

5 (9)

VTK-s on ühtlasi mainitud, et eelduslikult oleks mõistlik säilitada volitatud töötleja

arenduspartnerina andmekogu juures RIK. Olukorras, kus TEKSA pidamine peaks liikuma RAB-i

pädevusse, siis juhul, kui RAB ei ole jõudnud selleks ajaks oma teenuseid SMIT-i juurest kolida,

mis on praeguse riigi rahalise seisu ja RMIT-i hinnastuse juures vähetõenäoline, pakuks RAB-ile

teenuseid 4 erinevat IT-maja. Omakorda tähendaks see eraldi service-level-agreement’i (ehk

SLA-d), seonduvat dokumentatsiooni ja erinevaid tööprotsesse. Antud tegevused on ajas korduvad

ja põhjustavad suuremat koormust, kui olemasoleva IT-partneri kasutamine. See võiks loomulikult

tekitada teisi probleeme, kuna ilmselt tunduks loogiline hoida TEKSA andmekogu ja sellesse

andmete esitamist ka tulevikus äriregistri juures. Sellisel juhul peaks TEKSA poolt arendama

RMIT, aga äriregistri andmete esitamise poolt RIK, kusjuures RAB jääks seda arendust ja

probleemide lahendamist koordineerima. Eeltoodut arvestades on vähe toetavaid argumente selle

kasuks, et TEKSA uueks volitatud töötlejaks peaks olema edaspidi RAB.

IV. VTK-s vajavad täiendavat analüüsi kavandatavate muudatuste majanduslikud ja

õiguslikud aspektid.

VTK-s kirjeldatud lahendused nõuavad suuri arendusi nii TEKSA kui ka tulevase registripidaja

menetlussüsteemi vaatest. Suure tõenäosusega kaasneb väljapakutud muudatustega vajadus teha

arendusi ka äriregistris, millega TEKSA on tugevalt seotud. Kui nt tuua TEKSA registripidamine

RAB-i, mida me kindlasti põhjendatuks pidada ei saa, tähendaks see täiesti uue menetluskorra ja

tehnilise lahenduse loomist, sh eeldatavasti RAB-i infosüsteemi muudatusi, aga samas tuleks

mõelda ka juba varasemalt mainitud klienditeeninduse poolele, andmeanalüüsivajadusele,

järelevalvele jms sisulistele ülesannetele, mis TEKSA pidamisega kaasnema hakkavad. Hetkel

eelarves ette nähtud iga-aastane 260 000 eurot ei ole piisav uue meeskonna komplekteerimiseks ja

ühtlasi ei pruugi Justiitsministeerium olla nõus selle summa äraandmisega Tartu Maakohtu

eelarvest, kuna see seoti eelarve eraldamisel otseselt äriregistri järelevalvega.

Infosüsteemide reaalsed arenduskulud on ühtlasi kindlasti VTK-s märgitud summast oluliselt

suuremad ja sõltuvad paljuski nii valitud juriidilistest lahendustest kui ka sellest, millisel moel

arendusi teostatakse – kas valitakse miinimumlahendus või lahendus, mis on mugavam nii

kasusaajate andmete esitajale kui ka registripidajale ning mis tagab paremini andmekvaliteeti.

Tegelik kasusaaja ei erine oma olemuselt nt ettevõtte asutajast või äriregistrisse kantavatest

muudest andmetest. Tegeliku kasusaaja teavitamise kohustuse suunamine äriregistrist erinevasse

registrisse rikuks riigi koosvõime raamistiku ühtse kontaktpunkti nõuet ning sellega tekitaksime

segadust andmeandjas, kelleks on ettevõtte esindaja, mis lõppkokkuvõttes mõjuks halvasti ka

andmekvaliteedile. Tulemus oleks vastupidine eelnõu eesmärgile, mistõttu võiks TEKSA ka

edasiselt olla äriregistri loomulik osa. Seega oleks ilmselt otstarbekas TEKSA partneriks tehnilise

poole pealt jätta RIK, sest mõistlik on jätta TEKSA andmete esitamine ning väljanäitamine

äriregistri juurde, mis tähendaks nt RAB-i puhul seda, et juhul, kui RAB peaks registripidajaks

saama, lisanduks IT-arenduste pakkujaks RIK.

Teisalt oleks muidugi võimalik kaaluda tehnilise toe ja arenduste RIK-ist ära toomist, sest see

iseenesest ei välistaks, et andmeid TEKSA-sse saaks esitada äriregistri kaudu. VTK-st ei selgu,

kas ja milliste tingimustega oleks tänane TEKSA lahutatav äriregistrist ja RIK-i infrastruktuurist.

RAB-i esmasel hinnangul ei ole see RIHA-s olevate TEKSA struktuurijooniste põhjal optimaalselt

teostatav. See tähendab, et infosüsteemi kolimisel (nt RAB-i) tuleks kaaluda antud registri nullist

üles ehitamist. Ilma olemasoleva arendusmeeskonnata algavad väljast tellitavate lihtsamate

infosüsteemide arenduskulud ca 300 000 eurost, mis oleneb paljuski ka nende funktsionaalsusest.

Sellele lisanduvad edaspidised ülalhoiukulud, sh inimressurss. Kuna muudatused on seotud ka

6 (9)

AML-paketi ja rahvusvahelise dimensiooniga, tähendab see ilmselt eelduslikult ka BORIS-ga

seonduvaid täiendavaid arendusi registripidaja menetlussüsteemis. Nt tuleks registripidamise

toomisel RAB-i niikuinii arvestada sellega, et menetlussüsteem tuleb liidestada ka BORIS-ega.

Ka teiste riikide praktiline kogemus näitab, et TEKSA-ga kaasnev ressursikulu on oluliselt

ulatuslikum VTK-s välja toodud prognoosist. Üheks illustreerivaks näiteks võib tuua selle, et RAB

on suhelnud Maltaga seoses nende tegelike kasusaajate keskregistri loomise kogemusega. Malta

ehitas enda süsteemi üles vastavalt rahvusvahelise standardiseadja Financial Action Task Force’i

nõuetele, et saada välja nn hallist nimekirjast. Malta tegelike kasusaajate keskregister on rajatud

samuti nende äriregistri juurde, kuid olemuselt on see mingis mõttes sarnane Eesti mõistes

krediidiasutusega, kellel on RPTR vaates samad kohustused nagu krediidiasutusel, aga lisaks

sellele teostatakse ka järelevalvet mõnevõrra sarnaselt sellega, mida RAB hetkel oma subjektide

üle teeb. Registris on kõik juriidilised isikud ja vabaühendused ning neist kõigil on kohustus täita

vorm ja märkida tegelik kasusaaja. Tegeliku kasusaaja andmeid verifitseeritakse korra aastas,

kusjuures andmete läbivaatamine ning uuendamine on ettevõtjate jaoks kohustuslik. Lisaks on

nõutav registrile ka tegeliku kasusaaja passipildi saatmine, mida kontrollitakse kõikidel juhtudel.

Suur kohustus infot kinnitada ja tagada langeb Malta näite korral ettevõtjatele, millele järgnevad

krediidiasutused ja RAB, kes valeinfo tuvastades peavad sellest teada andma. Samuti on

kolmandaks kontrollijaks register ise, tehes kohapealset järelevalvet ja muid järelevalvele omaseid

toiminguid. Register kasutab järelevalves riskipõhist lähenemist ja kõik ettevõtted saavad endale

riskiskoori. Register sõelub pidevalt andmebaase, et tuvastada sanktsioonisubjekte ning riikliku

taustaga isikuid ja nende lähikondseid. Karistusteks on sisse seatud nii erinevad rahalised trahvid

kui ka piirang, et nõuete täitmata jätmisel uut ettevõtet asutada ei saa. Malta tegelike kasusaajate

keskregistri peamiseks väljakutseks oli kõikide ettevõtete kontroll kohe alguses, uue süsteemi

juurutamine ja kultuuri loomine, kuna väga palju ettevõtjad ei teinud alguses koostööd. Samuti oli

märkimisväärseks väljakutseks ka tehnoloogia loomine, kusjuures eriti tõsteti esile

küberturvalisusega seonduv, kuna tegemist on isikuandmetega. Kogu süsteemi ehitamiseks kulus

ca 2 000 000 eurot. Registris töötab 30 inimest, neist 8 tegeleb ainult tegelike kasusaajate osaga.

20 inimest teevad registrile pidevat monitooringut ja järelevalvet. Edasiseks kuluks on palgad ja

tehnoloogia hoidmine kaasaegsena, kusjuures osa kulusid kompenseeritakse päringu tasulisusest

(5 eurot) saadava tuluga. Järelduvalt on süsteemi toimimiseks vaja hoopis teisi rahasummasid ja

ka teisi õiguseid, sh rikkumiste korral vastutuse võtmine, mis hetkel väärteomenetluse raamistikku

arvestades olukorda ei rahulda.

Eeltoodu kinnitab, et TEKSA arendamiseks vajalikke ressursse ei ole VTK-s hinnatud ammendava

põhjalikkusega ja olemasolevaid prognoose ei saa pidada realistlikuks, kuna need ei hõlma kõiki

kulutuste aspekte. Infotehnoloogilised eeldused ja rahaline mõju vajaksid täiendavat ning oluliselt

põhjalikumat analüüsi. Samuti tuleb IT-arenduste kavandamisel arvestada sellega, et päriselt ei saa

arendusi hakata tegema enne, kui vastav eelnõu on läbinud Riigikogus II lugemise, misjärel saab

olla kindel, et enam muudatusi ei tule. Seega võib hinnata, et eelnõu jõustumine ja arenduste

valmimine 2026. aastaks ei ole reaalne.

Ühtlasi on hetkel VTK-s välja pakutud lahendusi, mis on põhiõigusi riivavad ega pruugi olla

proportsionaalsed – eeskätt nt TEKSA andmete esitamata jätmisel äriregistri kandeavalduste

esitamise keeld või äriregistrist kustutamine. See tähendab, et ka VTK-s toodud juriidilise

lahenduse juures oleks kindlasti vajalik täiendavalt mõjusid analüüsida, keskendudes eelkõige

kavandatavate muudatuste sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse aspektile.

V. Tähelepanekud VTK-s välja pakutud konkreetsete muudatuste ja lahenduste kohta.

7 (9)

i. Andmete piisavust tagavad meetmed.

Äriregistrist kustutamine andmete esitamata jätmise korral

Andmete piisavust tagava meetmena mainitakse VTK-s ettepanekut kehtestada mh sunniraha

määramise võimalus koos variandiga anda TEKSA volitatud töötlejale võimalus esitada äriregistri

volitatud töötlejale ettepanek juriidilise isiku registrist kustutamiseks, kui see isik ei ole

TEKSA-sse andmeid esitanud. Oleme seisukohal, et antud muudatuse juures ei ole piisavalt

hinnatud selle mõjusid ega kajastatud seda, milliste argumentiga on põhjendatud informatiivsesse

andmekogusse (TEKSA) andmete esitamata jätmisel piirata kandeavalduse tegemist või kustutada

juriidiline isik avaliku usaldatavusega registrist ehk äriregistrist. VTK-s ei ole analüüsitud abinõu

proportsionaalsust ja kõnealune meede on otseselt seotud ka põhiõiguste riivamisega, mida samuti

pole VTK-s analüüsitud.

Täiendavate dokumentide esitamine

Teise andmete piisavust tagava meetmena pakutakse varianti luua võimalus juriidilisele isikule

esitada täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tõendavad esitatud tegelike kasusaajate andmete

õigsust. See eeldab nii infotehnoloogilisi arendusi TEKSA ja menetlussüsteemi poolel kui ka

tõhusa regulatsiooni kehtestamist. Hetkel on VTK selles osas ebaselge ja pakutud lahendus ei

pruugi täita eesmärki, sest ühelt poolt luuakse võimalus esitada dokumente, aga teiselt poolt ei ole

kohustust dokumente esitada. Mitmeid kordi on viidatud, et dokumente saab hoida TEKSA-s, kuid

see ei ole põhjendatud lähenemine, sest kõiki dokumente ja andmeid tuleks esitada vaid vajaduse

korral ning näha ette ka vastavad säilitustähtajad. Andmekogu kasutamine dokumentide

hoidmiseks, mille esitamise kohustust ei ole ette nähtud, ei ole õigustatud. Täiendavate

dokumentide esitamise protsess tuleb hoolikalt läbi mõelda – sh üksnes järelevalveprotsessi käigus

dokumentide menetlejale esitamine, kui menetleja on vastava päringu teinud vms. Loodavast

regulatsioonist sõltub ka vajaminevate arenduste maht, mida on hetkel keeruline hinnata.

MPÜ-d ja AÜ-d

VTK-s kavandatava muudatusega kaotatakse tegelike kasusaajate andmete esitamise kohustus

MPÜ-de ja AÜ-de puhul, kus riigi või KOV-i otsene osalus või kaudsete osaluste summa on

vähemalt 25% ega esine ühtegi teist osapoolt, kelle osaluste summa on üle 25%. Nõude

mõistlikuks kontrollimiseks on kindlasti vajalikud arendused nii äriregistri poolel kui ka

menetlussüsteemis. Võimalik oleks ilmselt ka lahendus, kus MPÜ või AÜ ise konstateerib, et

tegemist on kirjeldatud olukorraga, kuid siiski oleks põhjendatud säilitada mehhanism, mille

kaudu menetleja saab selle fakti õigsust hinnata.

Tegeliku kasusaaja kontaktisiku määramise kohustus.

Puudutavalt tegeliku kasusaaja kontaktisiku määramise kohustust, on selle eesmärk arusaadav,

kuid VTK-s kasutatud termin pigem tekitab segadust, sest kontaktisiku termin on juba kasutusel

teises tähenduses. Seega võiks alternatiiviks olla nt kasusaajate andmete/dokumentide hoidja vms,

mis oleks eesmärgiga paremini kooskõlas. Ka see muudatus vajab kindlasti arendusi TEKSA-s,

kus praegu selliste andmete esitamist ega väljanäitamist ette nähtud ei ole.

Kokkuvõte

8 (9)

VTK-s kirjeldatud kavandatavad muudatused seoses andmete piisavust tagavate meetmetega

vajavad nii juriidilist läbimõtlemist kui ka infotehnoloogilisi arendusi. Arenduste maht on mingis

osas ennustatav, kuid sõltub suuresti valitud juriidilisest lahendusest. Juba hetkel on võimalik

prognoosida, et teatavaid arendusi saaks teha kasutaja ja menetleja jaoks mugavamalt, mis ühtlasi

tagaks andmekvaliteeti paremini, kuid oleksid lahendusena kallimad.

ii. Andmete õigsust ja uuendamist tagavad meetmed.

Lahknevusteadete esitamine

Praegune TEKSA lahendus seoses lahknevusteadete esitamisega on tekkinud juriidiliste

probleemide tõttu kitsalt lahknevusmärke lisamine ja mahavõtmine ning sellega ei kaasne tehnilist

ega sisulist eel- ega järelkontrolli registripidaja või infosüsteemide poolel. VTK-s on välja toodud

teatavad erisused neile, kes ei pea lahknevusteadet esitama. Ilmselt ei eelda see IT-lahenduse

olemasolu, vaid pigem teate esitaja teadlikkust. Samas on VTK-s ette nähtud, et peab tekkima ka

valmidus võtta teateid vastu e-kirja kaudu, mille vajadus jääb arusaamatuks. Kui eesmärk on

võimaldada vihjeid/teateid esitada ka füüsilistel isikutel, siis selle jaoks on võimalik ette näha

mõistlikumad lahendused, mis ei eeldaks e-kirja saatmist/vastuvõtmist, registreerimist jm.

Kokkuvõttes vajab muudatus kindlasti nii IT-arendusi kui ka seda, et registripidaja oleks võimeline

tegema lahknevusteadete üle sisulist kontrolli.

Andmete kontrolli menetlus

VTK kohaselt tuleb TEKSA volitatud töötlejale ehk registripidajale seadusega ette näha

volitusnorm, mis annaks pädevuse andmete kontrollimise menetluse alustamiseks, läbiviimiseks

ja otsuse tegemiseks, täiendavate andmete esitamiseks nii osapooltelt kui ka teistelt isikutelt ja

asutustelt. Sh on ette nähtud, et järelkontroll võiks toimuda nii registripidaja enda algatusel, isiku

vaidlustusel kui ka juhul kui isik pole lahknevusteadet lahendanud. Muudatused eeldavad jällegi

registripidaja sisulisi teadmisi ja valmisolekut, kuid ka IT-arendusi nii TEKSA-s endas kui ka

registripidaja menetlussüsteemis, mis võimaldaksid eeltoodud kontrolli mõistlikul viisil läbi viia.

VTK-s on välja toodud, et registripidaja võiks tegutseda riskipõhiselt – ideaalis võiks infosüsteem

automaatselt mingeid riske/indikaatoreid hinnata (st kas on või ei ole potentsiaalne risk), mis

vähendaks menetleja veariski ja töökoormust. Samas tähendab see väga konkreetsete indikaatorite

paikapanekut ning suuremaid IT-arendusi.

Järelevalve

Andmete uuendamise kohustuse täitmata jätmisel trahvimenetluse ettenägemine eeldab jällegi

menetlussüsteemi arendusi. Eraldi küsimus, kas otstarbekas oleks ette näha trahvimenetlus või

sunnirahamenetlus. Lisaks võib olla ebaproportsionaalne meede see, et TEKSA andmete

mitteesitamisel/uuendamisel nähakse ette keeld esitada äriregistrisse kandeavaldusi või kustutada

juriidiline isik äriregistrist. Äriregister ei ole informatiivse tähendusega register nagu TEKSA ja

nende kahe registri/andmekogu pidamise eesmärgid on nii erinevad, et seetõttu tundub taolise

tagajärje ettenägemine ebaproportsionaalne ning on ühtlasi seotud ka põhiõigustega.

Kokkuvõte

Kokkuvõtlikult saab järeldada, et ka VTK-s välja pakutud andmete õigsust ja uuendamist tagavaid

meetmeid kajastavad muudatused vajavad olulisi IT-arendusi ning ka sisulise menetluse tagamist.

Nt ei ole käesoleval ajahetkel ette nähtud ega tehta lahknevusteadete kontrolli – ei eelkontrolli ega

9 (9)

järelkontrolli. VTK-s välja toodud hinnang, et TEKSA haldamiseks tehtavaid kulutusi saab

kasutada efektiivsemalt ja seetõttu ei pruugi muudatuse mõju kanduda riigieelarvesse, ei vasta

tõele, sest kavandatavad muudatused vajavad olulisi IT-arendusi ning eeldavad, et registripidajal

on piisavalt pädevust ja ressurssi selleks, et muudatustega ette nähtud ülesannete täitmine tagada.

iii. Koostööd ning andmete kogumist ja säilitamist tagavad meetmed.

Andmete säilitamine

VTK-s pakutakse välja, et TEKSA-sse andmeid esitama kohustatud isikud peavad säilitama

kasusaaja tuvastamisega seonduvad andmed ja dokumendid ning määrama selle eest vastutava

isiku – VTK-s on mainitud juhatuse liiget, kuid samas on eelnevalt välja pakutud muudatus

kontaktisiku määramiseks. Kõnealune muudatus pigem ei tundu suurt IT-arendust vajava

uuendusena, kuna eeldab kindlasti vähemalt ühe andmevälja tekitamist TEKSA-sse.

Andmekogu volitatud töötleja asendamine

Andmekogu volitatud töötleja asendamine eeldab mahukaid arendusi registripidaja

menetlussüsteemi loomiseks. Muudatus eeldab ka tööprotsesside loomist ja vastava meeskonna

komplekteerimist, kes oleks võimeline nii andmeid kontrollima, teadetele vastama, päringuid

esitama, klienditeeninduse poolega tegelema jms. Hetkel eelarves ette nähtud 260 000 eurot ei

pruugi olla piisav meeskonna komplekteerimiseks ning seda ei pruugi ka eelarvest uus

registripidaja saada, kuna eelarve eraldamine Tartu Maakohtule oli tugevalt seotud äriregistri

järelevalvefunktsiooni tugevdamisega.

Andmetele ligipääsu piiramine.

Andmetele ligipääsu piiramine eeldab TEKSA poolel olulisi arendusi, sh andmejälgija

rakendamist. See eeldab ka seda, et registripidaja hakkab läbi töötama taotlusi õigustatud isikutele

ligipääsu saamiseks ja võimalik, et vastava nimekirja pidamist. Vajadus sõltub suuresti loodavast

juriidilisest lahendusest, kuid TEKSA ja äriregistri vaatest on see kahtlemata arendusi vajav, sest

sõltuvalt rollist peab olema erinev teabe maht, mida isikule näidatakse.

* * *

Täname veelkord võimaluse eest arvamust avaldada. Oleme valmis täiendavate küsimuste korral

neile vastama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Matis Mäeker

Rahapesu Andmebüroo juht