Seisukoha edastamine eelnõule

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond

Teie 24.09.2024 nr RIIGIKOGU/24- 0962/-2T, 2-5/24- 01456/

Meie 15.10.2024 nr 1.5-1.1/2411-2

Seisukoha edastamine

Edastame seisukoha vastavalt Riigikantselei 24.09.2024 resolutsioonile Eesti Keskerakonna

fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu (504 SE) kohta.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk suurendada haigushüvitist 80%-ni töötaja

keskmisest töötasust ning jätta töötaja omavastutuseks haigushüvitiste maksmisel esimene

haiguspäev, tööandja maksaks hüvitist teisest neljanda päevani ning tervisekassa maksaks

hüvitist alates viiendast päevast.

Riigikantselei resolutsiooni kohaselt pidi Sotsiaalministeerium enne ettepaneku esitamist läbi

vaatama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) seisukoha. MKM on

põhjendanud oma seisukohta järgmiselt:

 Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et muudatustega leevendatakse tööandjate kulusid,

samas sisulist mõjuanalüüsi seletuskirjast ei nähtu. Muudatus, millega kaasneb tööandjatel

kohustus hüvitada varasemad haiguspäevad (2.-4. haiguspäeva senise 4.-8. haiguspäeva

asemel), võib siiski suurendada tööandjate kulusid, kuivõrd lühikesi haigestumisi on

rohkem ning kui töötajate omaosalus väheneb, on nad ka senisest enam motiveeritud

võtma lühemaid haiguslehti, kus tööandjal tekib hüvitamise kohustus. Nimetatud mõju

eelnõu seletuskirjas analüüsitud ei ole.

 Samuti kavandatakse eelnõuga suurendada hüvitise piirmäära 70%-lt 80%-ni, mis samuti

avaldab mõju tööandjate kuludele. Seega omab eelnõu tööandjatele majanduslikku mõju,

mida eelnõu koostamisel ei ole analüüsitud. Eeltoodust tulenevalt ei saa MKM toetada

algatatud eelnõu.

Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamine suurendaks Tervisekassa eelarve kulusid

töövõimetushüvitiste maksmiseks ca 49,3 mln võrra. Arvestades, et Tervisekassa eelarve on

alates 2025. aastast defitsiidis, ei ole eelnõuga kavandatud muudatus tervishoiusüsteemi

jätkusuutlikkuse seisukohalt mõistlik.

Eelnõuga kavandatud muudatust on põhjendatud vajadusega, et majandusliku toimetuleku

kartuses ei peaks nakkushaigust põdev inimene haigena avalikku ruumi tulema. 15.05.2024.a

jõustunud RaKS-i muudatusega on loodud tööandjatele võimalus maksta töötajatele

sotsiaalmaksuvabastusega vabatahtlikult hüvitist kõikidele juhtudel, kui töötajal tekib

omavastutus. Need on nii töövõimetuspäevad, mida RaKS-i alusel Tervisekassa ei hüvita või

ka tööandja makstava töötasu ja RaKS-i alusel makstava hüvitise vahe. Seega on tööandjatele

2

loodud võimalus vabatahtliku hüvitisega maandada riske, et töötajad majandusliku toimetuleku

kartuses jätkavad haiguse ajal töötamist.

Eeltoodust tulenevalt teeb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte toetada

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu.

Lisaks juhime tähelepanu, et arvatavasti on ekslikult Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud

eelnõu paragrahv 2 punkti 2 muutmise sätetes sõnastatud, et õigus saada haigushüvitist tekib

töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse neljandast

päevast alates. Sisuliselt tähendab see, et töötajad saaksid neljanda haiguspäeva eest hüvitist

topelt – nii tööandjalt kui Tervisekassalt.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lii Pärg [email protected]