Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 151)

Signe Riisalo/sotsiaalkaitseminister

02.10.2024

SOM valitsemisala 2025RE

SOM valitsemisala (VA) strateegiline raamistik

SOM valitsemisala 2025.a eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas: HEAOLU ja TERVIS

HEAOLU tulemusvaldkonnas (TUV) on 5 programmi.

SoMi vastutusel on: • Laste ja perede programm • Sotsiaalhoolekande programm • Vanemaealiste programm

MKMi ja SoMi ühisprogramm on: • Tööturuprogramm

MKMi vastutusel on: • Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise programm

• Horisontaalsed teemad IKT ning T&A kuuluvad nii sotsiaalkaitseministri kui ka terviseministri vastutusse.

Kulude ja investeeringute jaotumine eelarve liigi alusel 2024-2025:

SOM VA (tuhat eurot) Heaolu tulemusvaldkond (tuhat eurot) 2024

eelarve 2025

eelarve Muutus Muutus

% 2024

eelarve 2025

eelarve Muutus Muutus

%

Kokku 7 214 823 7 480 715 265 892 4% 4 705 680 5 016 611 310 931 7%

Piirmääraga kulud 324 021 202 196 -121 826 -38% 117 319 123 740 6 421 5%

Arvestuslikud kulud ja edasiantavad maksud

6 798 928 7 177 844 378 916 6% 4 551 411 4 845 447 294 035 6%

Välisvahendid 76 869 79 438 2 570 3% 32 984 42 668 9 685 29%

Omatulud ja teistelt riigiasutustelt saadud tulud

7 979 13 128 5 149 65% 0 95 95 100%

Põhivara kulum 7 027 8 110 1 083 15% 3 966 4 661 695 18%

• Heaolu tulemusvaldkonna eelarve kasv on seotud põhiliselt erinevatest seadustest tulenevate kohustustega (arvestuslikud kulud ja edasiantavad maksud), nt 300 mln euro ulatuses kasvavad erinevad pensionid, 15 mln eurot suurenevad peretoetused.

• 2024LEA-ga kärbiti Heaolu TUV-i piirmääraga kulusid 6 mln eurot, 2025.a 2,1 mln eurot.

2025RE SOM VA ja Heaolu TUV struktuur (tuhat eurot)

• Pensionid, ravikindlustus, sotsiaaltoetused ja hüvitised (97-98% eelarvest) on riigi poolt seadusega võetud kohustused kodanikele.

• Välisvahenditest (1% eelarvest) tehtavaid kulusid saab teha ainult saadud tulu suuruses.

• Tegevustoetused, personali- ja tööjõukulud (2% eelarvest) sisaldavad ka 9% ulatuses omatulu ja teistelt riigi asutustelt saadavate vahendite arvelt tehtavaid kulusid.

Pensionid ; 3 438 423; 68%

Sotsiaaltoetused ja hüvitised; 1 484 627;

30%

Tegevustoetused; 2 834; 0,1%

Välisvahendid; 42 668; 1%

Personali - ja majanduskulu;

48 059; 1%

HEAOLU TUV 2025RE

Pensionid ja ravikindlustus; 5 446 302; 73%

Sotsiaaltoetused ja hüvitised;

1 800 196; 24%

Tegevustoetused; 31 535; 0,4% Välisvahendid;

75 083; 1%

Personali - ja majanduskulu;

115 841; 2%

SOM VA 2025RE

Riigieelarve revisjoni peamised otsused HEAOLU TUVis:

• Üksi elava pensionäri toetuse mittemaksmine üldhooldusteenusel olevatele pensionäridele o Jõustumine 2025.a, mõju eelarvele 2025.a 1,3 mln

o Sihtgrupp ca 6700 inimest ehk ca 10% kõigist üksi elava pensionäri toetuse saajatest.

• Vanemahüvitise ülempiiri seadmine kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu asemel kahekordsele keskmisele, sh ema vanemahüvitis

• Vanemahüvitise vähendamise kaotamine samaaegse töötamise korral o Jõustumine 2026, mõju eelarvele 2026.a kokku ca 13 mln

o Ülempiiri vähendamise sihtgrupp ca 3500 inimest ehk ca 12% vanemahüvitise saajatest

• Riigipoolse ravikindlustusmaksu maksmise lõpetamine ülalpeetavate abikaasade eest • Muudatus ei puuduta vanemaid, kes kasvatavad alla 3-aastast last; vanemaid, kelle peres on 3–6 last, kellest

vähemalt üks on alla 8-aastane; ega vanemaid, kelle peres kasvab 7 või enam last – nende eest jätkab riik sotsiaalmaksu maksmist. o Jõustumine 2026.a, mõju SKA eelarvele 2,3 mln ja RE positsioonile 1,2 mln.

o Sihtgrupp ca 1000 inimest.

• Sotsiaalkindlustusameti toimingute riigilõivude tõstmine 32 eurolt 100 eurole, tegevusloa muutmisel 50 eurot. • Jõustumine 2025.a, täiendav tulu ca 6400 eurot.

SOM VA protsendikärbe 2025.a

2025.a Heaolu TUV (sh horisontaalsed teemad) protsendikärbe 2025.a kokku 2,1 mln eurot: • SoM tööjõu- ja majandamiskulud 0,4 mln eurot • TEHIKu tööjõu- ja majandamiskulud 0,3 mln

eurot • TEHIKu IKT arenduste vähendamine 0,5 mln

eurot • SKA majandamiskulud 0,3 mln eurot

SKA sisutegevuste kokkuhoid 0,6 mln eurot:

o Asendushoolduse tugiteenuste mahu vähendamine 0,15 mln eurot

o Pensionite ja sotsiaaltoetuste väljamaksmine 5. kuupäevale järgneva kahe tööpäeva jooksul ning pensionite, perehüvitiste ja puude raskusastme tuvastamise menetlustähtaja pikendamine 30 tööpäevani 0,18 mln eurot

o Perelepitusteenuse arendus- ja teavitustegevuste kokkuhoid 0,2 mln eurot

o KOV lastekaitsetöötajate töönõustamise kaotamine 0,06 mln eurot

SOM VA kärpe jagunemine majandusliku sisu järgi

2025

Tööjõukulud 1,02

Majandamiskulud 1,62

Toetused 2,82

Investeeringud (TEHIK) 0,5

KOKKU 5,96

2025RE Heaolu TUV protsendikärbe ja revisjonikärbe kokku on 3,4 mln eurot

ALLIKAS: Sotsiaalministeerium

Heaolu tulemusvaldkonna eelarve (tuhat eurot)

2025 2026 2027 2028

Tööjõukulud 26 212 25 046 24 633 24 011

Majanduskulud 17 092 17 050 17 000 16 595

Toetused 2 834 2 620 1 842 1 737

KOKKU 46 137 44 717 43 476 42 343

Protsendikärpe baasid, millest on kärped maha võetud:

2025.a 5%, 2026.a 8%, 2027.a 10%, 2028.a 10%

Heaolu TUV

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

2025 2026 2027 2028

Heaolu tulemusvaldkond (tuhat eurot)

Tööjõukulud Majanduskulud Toetused

Laiapindse riigikaitse täiendavad vahendid (mln eurot)

2025-2027, aastaks kavandatud sihtotstarbelise reservi vahendid suunati valitsemisala eelarvesse:

Tulemusvaldkond 2025 2026 2027

Heaolu 1,01 1,03 1,05

Tervis 3,62 3,63 3,8

Kokku 4,63 4,66 4,85

Sotsiaalvaldkonna lisaraha 2025 2026 2027 Psühhosotsiaalne abi kriisis 0,45 0,47 0,48 Ohvriabi ja ennetusteenused 0,05 0,05 0,05 Kriisivalmidus ja toimepidevus 0,51 0,51 0,52 EELARVE KOKKU 1,01 1,03 1,05 sh SKA 0,94 0,96 0,98

sh TEHIK 0,07 0,07 0,07

2023 aasta vahendid 2024. aastasse (mln eurot) Asutus

Piirmääraga vahendid Välisvahendid Muud tuludest sõltuvad vahendid Kokku ülekantavad vahendid

2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024

Sotsiaalministeerium 43,23 15,96 0,26 0,38 0,05 43,53 16,35

Ravimiamet 0,0003 0,06 0,07 0,05 2,84 4,63 2,92 4,74

Sotsiaalkindlustusamet 15,44 10,78 0,14 0,06 15,58 10,84

Tööinspektsioon 0,69 0,01 0,69

Riiklik Lepitaja 0,007 0,007

Astangu KRK 0,05 0,04 0,15 0,24

Terviseamet 24,41 4,78 0,26 0,65 2,42 2,2 27,08 7,64

TEHIK 7,23 5,17 0,004 0,71 2,26 1,25 9,49 7,13

Tervise Arengu Instituut 1,0 0,02 0,38 0,19 0,43 0,07 1,81 0,28

Voliniku kantselei 0,12 0,2 0,12 0,2

Kokku 92,17 36,98 1,16 2,05 8,15 8,15 101,47 47,18

• Riiklik Lepitaja ja Tööinspektsioon liikusid 2023.a MKM-i ja Astangu KRK HTM-i. • 2024.a-sse kanti võrreldes 2023. a-ga 60% piirmääraga vahendeid vähem seoses COVID ja UA vahendite (2022LEA)

lõppemisega. • 2024.a-sse kantud suuremad piirmääraga vahendid:

❑ 6,2 mln eurot Tervisekassale ravikindlustuseta sõjapõgenike tervishoiuteenuse osutamiseks ❑ 3,5 mln eurot tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks (Terviseamet), sh ETO-de kriisivalmioleku tagamiseks ❑ 1,1 mln eurot teadus- ja uuringute projektideks ❑ 3,2 mln eurot IKT projektide edasilükkamise tõttu ❑ 8 mln eurot SKA sotsiaalteenused, mille kohustused lükkusid 2024. a.-sse (2024. a eelarve 86 mln eurot ilma

ülekantavateta) jne • Prognoosime, et 2024.a-st 2025. a-sse kanname piirmääraga vahendeid võrreldes käesoleva aastaga üle 26% vähem.

Vanemaealiste programm

Vanemaealiste programmi mõõdikud Viimane tase (aasta)

Sihttase 2025

Aktiivsena vananemise indeks 37,9 (2018) 40,9

Vanemaealiste programmi olulisemad tegevused 2025-2028:

• Viiakse ellu pensionipõlve rahalist turvatunnet suurendav pensionitarkuse teenus koos pensioni planeerimise tööriistadega.

• Analüüsitakse erinevaid võimalusi miinimumpensioni tõstmiseks ja I pensionisamba arendamiseks, et tagada inimestele parem sotsiaalne kaitse.

• Pensioni tõrgeteta väljamaksete tagamiseks on vaja tuua pensioniteenus uuele platvormile SKAIS2.

• Vanemaealiste rolli väärtustamiseks ja positiivsete hoiakute muutmiseks ühiskonnas toetatakse meetmeid, mis loovad võimalused vanemaealiste kaasamiseks, aktiivsemaks osalemiseks ühiskonna- ja tööelus ning sotsiaalpartnerite võimekuse suurendamiseks.

Vanemaealiste programmi eelarve

Programmi 2025.a eelarve on 168,3 mln eurot, sh välisvahendid 29,5 mln eurot (18% programmi eelarvest)

Programmi 2025. a eelarves suurema eelarvemahuga teenused:

● Riikliku pensionikindlustuse 2025. a eelarve on 3,1 mld eurot, kasv 211 mln.

o 2025. aasta 1. aprillist tõuseb 44-aastase staažiga vanaduspension eelduslikult 813 euroni (tõus võrreldes praegusega ca 39 eurot).

o Vanaduspensioniealisele on keskmise vanaduspensioni suurune tulu (776 eurot kuus) alates 2024. aasta 1. jaanuarist tulumaksu vaba.

Heaolu tulemusvaldkond (tuhat eurot) 2023 täitmine 2024 eelarve 2025 eelarve Muutuse %

Vanemaealiste programm 3 426 233 3 537 004 3 839 370 9%

Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine 3 422 299 3 536 424 3 838 203 9%

Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

3 935 579 1 167 102%

44-aastase staažiga vanaduspension 2021-2028 (alates 1. aprill) ilma pensionilisadeta

Riikliku pensionikindlustuse eelarve 2021-2028

Sotsiaalhoolekande programm

Sotsiaalhoolekande programmi mõõdikud Viimane tase (aasta)

Sihttase 2025

Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, %

2,4% (2023) 2,1%

Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv

1,0 (2023) 1,2

Olulisimad tegevused 2025-2028: • Pikaajalise hoolduse reformiga jätkamine ning erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse

parandamine. Erihoolekandeteenuste kvaliteedi ja teenuste analüüs, isikukeskse teenusemudeli rakendamine peale pilootprojekti lõppemist. Kodus elamist toetavate teenus laiendamine ja kättesaadavuse parendamine

• Tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimimine ja koordineeritud osutamise arendamine, sh korraldus- ja rahastusmudelite analüüsimine nii piirkondlikul kui kesksel tasandil.

• Erivajadusega täisealistele mõeldud toetuste ja teenuste reformi jätkamine, mille eesmärk on paranda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, abivahenditeenuse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste korraldust (sh puude tuvastamine).

• Sotsiaalvaldkonna tööjõu juurdekasvu ja väljaõppe parendamine.

Sotsiaalhoolekande programmi eelarve

Programmi 2025.a eelarve on 168,3 mln eurot, sh välisvahendid 29,5 mln eurot (18% programmi eelarvest)

Programmi 2025. a eelarves suurema eelarvemahuga teenused:

(sulgudes teenuse osakaal programmi eelarvest):

• Erihoolekandeteenus 57,7 mln eurot (34%)

• Puudega inimeste sotsiaaltoetused 47,4 mln eurot (28%)

• Abivahenditeenus täisealistele 19,4 mln eurot (12%)

• Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus täisealistele 10,5 mln eurot (6%)

Heaolu tulemusvaldkond (tuhat eurot) 2023 täitmine

2024 eelarve

2025 eelarve

Muutus Muutus %

Sotsiaalhoolekande programm​ 162 907 151 725​ 168 341 16 616 11%

Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine KOV võimestamine​

6 919 12 117​ 16 226 4 109 34%

Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine​

155 988 139 608​ 152 115 12 507 9%

Laste ja perede programm

Laste ja perede programmi mõõdikud Viimane tase (aasta) Sihttase 2025

Soovitud ja tegelike laste arvu vahe (metoodika väljatöötamisel)

N/A N/A

Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr, % 18,3% (2023) 16,1%

Ohvriabi kriisitelefoni kättesaadavuse tagatus, % 72% (2023) Jääb samale tasemele või tõuseb

Perest eraldatud laste osakaal, % 0,13% (2023) langeb

Olulisemad tegevused 2025-2028:

Erivajadusega laste tugisüsteemi reformi jätkamine, eesmärgiga lihtsustada erivajadusega lapse ja tema pere teekonda abini ja vähendada dubleerivaid hindamisi tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.

Lastekaitse korralduse uuendamine, et tagada valdkondade selgem koostöö abivajavate laste toetamisel, lastekaitsetöös lapse- ja perekesksus ning professionaalne ja motiveeritud tööjõud.

Üksikvanemate toetamise paketi kaasajastamisega jätkamine. 2026. aasta 1. oktoobrist hakatakse maksma vanema(d) kaotanud lastele ühetaolises suuruses toitjakaotustoetust, mis põhineb lapse ülalpidamiskulul.

Kuriteoohvri hüvitiste reformiga jätkamine ning ohvriabiteenuste jätkuv arendamine.

Laste ja perede programmi olulisemad tegevused 2025-2028:

Heaolu tulemusvaldkond (tuhat eurot) 2023 täitmine

2024 eelarve

2025 eelarve

Muutus Muutus %

Laste ja perede programm 998 399 999 109 993 795 5 314 -1%

Hüvitised ja toetused lastele ning peredele 960 503 950 724 936 229 -14 495 -2%

Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused 25 018 33 294 36 712 3 418 10%

Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine

2 840 2 412 4 095 1 683 70%

Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine 2 334 4 391 7 684 3 293 75%

Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele 7 703 8 289 9 076 787 10%

Programmi 2025.a eelarve on 993,8 mln eurot, sh välisvahendid 11,8 mln eurot (1,2% programmi eelarvest)

Programmi 2025. a eelarves suurema eelarvemahuga teenused: (osakaal programmi eelarvest):

• Peretoetused 426,6 mln eurot (43%)

• Vanemahüvitis 364,3 mln eurot (37% )

• Lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse 99,8 mln eurot (10%)

Tänan!

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikogu juhatus [email protected]

Teie 02.10.2024

nr 2-3/15-151/

Meie 14.10.2024

nr 1.1-8/2487-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 151)

Lugupeetud Andrei Korobeinik Vastan Teie esitatud kirjalikule küsimusele riigieelarve kärbete kohta sotsiaalkaitseministri valitsemisalas, millega oli teil võimalik tutvuda ka 8. oktoobril 2024.a Riigikogu rahanduskomisjoni istungil. Rahanduskomisjonis esitletud slaidid on kaasas vastuse lisana. 1. Millised konkreetsed kulutused Teie ministeeriumi valdkonnas vähenevad

võrreldes eelneva aastaga? Palun esitage nimekiri programmidest, tegevustest, projektidest jms, kus oleks arusaadav millega on tegemist ja mis on konkreetse kärpe suurus.

Sotsiaalkaitseministri valitsemisalas (Heaolu tulemusvaldkond) protsendikärbe 2025.a kokku 2,1 mln eurot:

 SoM tööjõu- ja majandamiskulud 0,4 mln eurot  TEHIKu tööjõu- ja majandamiskulud 0,3 mln eurot  TEHIKu IKT arenduste vähendamine 0,5 mln eurot  SKA majandamiskulud 0,3 mln eurot  Sotsiaalkindlustusameti sisutegevuste kokkuhoid 0,59 mln eurot, sh: 

 Asendushoolduse tugiteenuste kokkuhoid – 0,15 mln eurot. Olulist hooldus- ja

eestkosteperede arvu suurenemist ei ole toimunud, mis tähendab, et tugiteenuste mahtu on võimalik vähendada selliselt, et see ei too kaasa olulist negatiivset mõju sihtgrupile.

 Pensionite ja sotsiaaltoetuste väljamaksmise toomine 5. kuupäevale järgneva kahe tööpäeva jooksul ning pensionite,  perehüvitiste ja  puude raskusastme tuvastamise menetlustähtaja pikendamine 30 tööpäevani – 0,18 mln eurot.

 Perelepitusteenuse arendus- ja teavitustegevuste kokkuhoid – 0,2 mln eurot. SKA vähendab ennekõike perelepituse arendus- ja teavitustegevusi. Koolitused toimuvad plaanitust väiksemas mahus, vastavalt eelarve võimalustele. Teenuse pakkumine lapsevanematele jätkub.

 KOV lastekaitsetöötajate töönõustamise kaotamine – 0,06 mln eurot. Mõjutab ca 290 lastekaitsetöötajat ja võrgustikuliiget. Riigi poolt KOV ametnike töönõustamine ei ole jätkusuutlik ega taga vajalikku tuge. Välisvahendite projekti kaudu toetatakse KOV-des lastekaitsetöötajate tugisüsteemi väljaarendamist.

2

Riigieelarve revisjoni peamised otsused Heaolu tulemusvaldkonnas:  Üksi elava pensionäri toetuse mittemaksmine üldhooldusteenusel olevatele

pensionäridele. Otsuse tulemusena väheneb toetusega seotud eelarve 2025. aastal 1,34 mln eurot. 

 Vanemahüvitise ülempiiri seadmine kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu asemel kahekordsele keskmisele, sh ema vanemahüvitis. Vanemahüvitise vähendamise kaotamine samaaegse töötamise korral. Ülempiiri vähendamine puudutab umbes 12% vanemahüvitise saajatest ehk ca 3500 lapsevanemat aastas ja aitab 2026. aastal riigil kokku hoida ligi 13 mln eurot. 

 Riigipoolse ravikindlustusmaksu maksmise lõpetamine ülalpeetavate abikaasade eest. Alates 2026. aastast lõpetada riigi poolt ravikindlustusmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muudatus ei puuduta alla 3-aastast last kasvatavaid ning kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist. Muudatus mõjutab Tervisekassa andmetel 1051 inimest, kellel on edaspidi võimalik pöörduda Töötukassasse, asuda tööle või sõlmida vabatahtlik kindlustusleping.  Prognoositav positiivne mõju riigieelarve positsioonile kokku on 2026. aastal 1,23 mln eurot. Mõju SKA eelarvele on 2,29 mln eurot, st väheneb erijuhtudel sotsiaalmaksu kulu 1,61 mln ning väheneb riigieelarve muudest vahenditest kaetav sotsiaalmaksust makstavate pensionide puudujäägi katteks olev kulu 0,68 mln eurot. Töötukassa eelarvele on mõju negatiivne, sest lisanduvad kulud ca 1,04 mln eurot, kuna suurenevad kulud nendele isikutele, kes end töötuna arvele võtavad. Vähene negatiivne mõju on ka Tervisekassal 0,02 mln eurot. Järgnevatel aastatel on mõju Tervisekassale positiivne 0,2 mln.

2. Millised valdkonnad saavad kärbetest õige enam mõjutatud?

Sotsiaalkaitseministri pädevusvaldkonnas on teenuste, hüvitiste sihtgruppideks peamiselt pensionärid, erivajadustega inimesed ning lapsed ja pered. Nende sihtgruppide arvelt kärpimine on keeruline ja nõuab alati äärmiselt kaalutletud otsuseid. Kärbetest saavad mõjutatud pensionärid, aga ka lapsevanemad. 3. Kuidas Te hindate kärbete mõju valdkonna teenuste kvaliteedile ja üldisele

toimimisele? Valitsuses otsustatud kärbete eesmärk on avaliku raha õiglasem kasutamine. Null-eelarve protsessis oleme läbi analüüsinud sisuliselt iga tegevuse, mis ministeeriumi valitsemisalas on, et aru saada, kus on võimalik bürokraatiat vähendada. Bürokraatia vähendamine tähendab ka mugavust inimestele, kellel on võimalik taotleda ühes kohas või samaaegselt ühe taotlusega ka mõnda teist toetust või staatust. Otsisime ka dubleerivaid tegevusi ning kokkuhoiukohti, mille kaotamise mõjud ei avaldaks inimeste eludele liialt suurt mõju. Ametkonna vähendamine mõjutab ka inimestele pakutavaid teenuseid. Mõnes kohas on mõju kaudsem, sest kokkuhoid tuleb arendustegevuste arvelt – teenuste osutamine jätkub, kuid mitmed planeeritud arendused jäävad ootele. Kus võimalik, oleme püüdnud leida alternatiive. See on eelarve puudujäägi tingimustes ainumõeldav samm.

3

4. Kas on plaanis koondada töötajaid või vahendada ministeeriumi personalikulusid? Kui jah, siis millises ulatuses? Oleme Sotsiaalministeeriumi juba praegu üsna õhukeseks kärpinud ja otsime sellele vaatamata pidevalt võimalusi, kuidas veelgi efektiivsemalt saada hakkama meile seatud ülesannete täitmisega. Tõhustame poliitikavaldkondade juhtimist kogu haldusalas, et lahendaksime maksumaksja jaoks olulisi probleeme tervikliku teenusega/pakuksime kodanikule lahendusi võimalikult terviklikult. Sotsiaalministeeriumis kokku koondasime 2023.a viis inimest ja kaotasime 17 ametikohta. 2024.a koondamiste lõppnumbrit ei ole praegu võimalik öelda. Ühelt poolt oleme poliitikavaldkondade juhtimise tõhustamiseks oma ametikohti reorganiseerimas ja mõned koondamised on olnud seoses sellega – kokku 8 inimest. Tuleva aasta tööplaanide ja täpsema eelarve koostamine aga alles algab, mis tähendab, et kuidas täpselt jaotub sotsiaalministeeriumi tööjõu- ja majandamiskulude kärbe 438 000 eurot, selgub selle protsessi käigus aasta lõpuks. Sotsiaalkaitseministri vastutusalas olevas Sotsiaalkindlustusametis on juba varasemalt seda kokkuhoidu tehtud ja tööjõudu vähendanud. Eelmise aasta sügisega võrreldes on Sotsiaalkindlustusametis töökohti veerandi võrra vähem. 5. Kas töötajate tööülesanded automatiseeritakse? Kui jah, siis palun tooge välja konkreetsed projektid, mis on suunatud automatiseerimisele või tehisintellekti kasutamisele Küsimusele 4 vastuses toodud personali vähendamised, ei ole seotud tööülesannete automatiseerimisega. Küll aga on infosüsteemide pideva arendamise eesmärk, et vähendada tulevikus käsitsi tehtavate tööde hulka, optimeerida ja lihtsustada tööprotsesse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: SOM valitsemisala 2025RE slaidiesitlus Gerli Baida [email protected]