2 (4)
Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud
videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele.
Sel juhul peab seaduslikuks valvekaameraga isikuandmete töötlemiseks küsima kõikide
korteriomanike nõusolekut, mis saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike
kokkuleppes.
Kui korteriomanikud ei ole valvekaamerate paigaldamiseks kokkulepet sõlminud, saavad
korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega
paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes õigustatud huvile (IKÜM art 6 lg 1 punkt f). Sellise
otsuse eelduseks on see, et õigustatud huvi on hinnatud (vt allpool täpsemalt). Korteriomanikud
saavad üldkoosolekul häälteenamusega valvekaamerate paigaldamise vastu võtta, kui lisaks
eelnevalt teostatud õigustatud huvi analüüsile otsustatakse häälteenamusega ka valvekaamerate
kasutamise tingimused. Seega üldkoosoleku otsusest häälteenamusega piisab, kui üldkoosoleku
otsustatakse kaamerate paigaldamine ning mh kaameratega jälgimine ja salvestiste väljaandmine
on reguleeritud. Näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud
juhtudel (süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks) ning valvekaamerate
valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega
avalikustada.
Üldkoosolekul on võimalus leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid
paigaldada ei ole lubatud ning ühistu juhatus demonteerib ise omavoliliselt paigaldatud
kaamerad ja tagastab omanikule, kui isik ei ole ise seda pärast hoiatuse saamist teinud jms.4
Oluline on see, et võõrast vara ei ole lubatud kahjustada või lõhkuda.
Kokkuvõtlikult piisab KÜ üldkoosoleku otsusest siis, kui valvekaamerate paigaldamisega koos
võetakse vastu otsus ka kaamerate kasutamise tingimuste kohta (vt allpool).
Kaamerate kasutamise eesmärk ja õigustatud huvi
KÜ territooriumil paigaldavate kaamerate eesmärgiks saab olla eelkõige vara kaitse ja
õigusrikkumiste tuvastamine, näiteks trepikojas rataste varguste ärahoidmine.
Enne otsuse tegemist peab korteriühistu hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust
ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (näiteks turvaukse, signalisatsiooni,
täiendava valgustuse kasutamise võimalusi). Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt
vajadusele – kaamerate kasutamine peab olema suunatud konkreetse probleemi
lahendamisele. Arvestama peab, et isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on esialgselt
määratud eesmärkidega vastuolus. Seega kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa
kaamerasalvestist kasutada teistel eesmärkidel, näiteks lihtsalt vaatamiseks, kes millise autoga
sõidab või kui palju prügi ära viskab. See tähendab ka seda, et igasugune kaamerapildi reaalajas
jälgimine on vastuolus kaamera paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule, kes seda teostab,
tuua kaasa väärteovastutuse.
Kui eesmärgi täitmiseks sobivad alternatiivsed meetmed ei ole piisavad ning kaamerate
paigaldamine on möödapääsmatu, peab KÜ viima läbi õigustatud huvi hinnangu. Õigustatud
huvi hindamine ja dokumenteerimine on kaamera paigaldaja ehk antud juhul KÜ
kohustus. Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis.5
Andmekaitsetingimused
Oluline on silmas pidada, et kõigile korteriomanikele tuleb enne kaamerate kasutamise
otsustamist, aga ka hiljem kaamerate kasutamise ajal anda võimalus tutvuda valvekaamerate
kasutamise plaanitavate tingimustega.
Valvekaamerate kasutamise tingimustes peavad IKÜM art-st 13 tulenevalt olema muuhulgas
4 Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 tsiviilasjas nr 2-16-12460 on nõustutud maakohtu järeldusega, et selline
reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele.
5 Õigustatud huvi juhend, leitav https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/oigustatud-huvi.