Edastuskiri

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS

Tehnika tn 11 Telefon +372 489 8851 Registrikood 77000447

Märjamaa alev E-post marjamaa@marjamaa.ee SEB Pank EE 411010802004561005 78304 Rapla maakond http://marjamaa.kovtp.ee/uldinfo Swedbank EE122200001120076243

Päästeamet

rescue@rescue.ee

Transpordiamet 14. oktoober 2024 nr 7-1.3/3097-5

info@transpordiamet.ee

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

info@agri.ee

Kaasatavad vastavalt nimekirjale

Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks

arvamuste küsimine

Märjamaa alevis asuva Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute omanik esitas detailplaneeringu

algatamise taotluse 28.10.2022 (dokumendiregistris nr 7-1.3/3863) detailplaneeringu algatamiseks

Märjamaa alevis asuvate Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistutel (katastritunnused vastavalt

50501:002:1110 ja 50501:002:1120). Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuste jagamine,

ehitusõiguse määramine elamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse

detailplaneeringuga lahendus planeeringuala juurdepääsule, liikluskorraldusele,

parkimiskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Märjamaa valla

üldplaneeringu (kehtestatud Märjamaa Vallavolikogu 20.06.2000 määrusega nr 11) järgi asub

planeeringuala tiheasustusega alal ja üldplaneeringu järgi on tegemist tootmismaa juhtotstarbega.

Käesoleva detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek üldplaneeringut muuta planeeringuala

osas ning kavandada alale elamumaa juhtotstarve.

Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Märjamaa Vallavalitsus

(registrikood 77000447, aadress Tehnika 11, Märjamaa alev 78304, Märjamaa vald, Raplamaa).

Märjamaa Vallavolikogu 15.08.2023 otsusega nr 133 algati Märjamaa alevis Männiku tn 2 ja

Pärnu mnt 13a detailplaneering.

Käesoleva kirjaga esitame teile kui planeerimisseaduse § 81 lõike 1 ja § 127 lg 1 ja 2 kohaselt

planeeringu koostamisse kaasatavatele isikutele ja asutustele Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a

detailplaneeringu lähteseisukohad arvamuse avaldamiseks.

Palume arvamused detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks esitada hiljemalt

14.11.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Matsalu

vallavanem

Lisa: Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a DP lähteseisukohad.pdf

Gerli Kangur

5455 0403 gerli.kangur@marjamaa.ee

1 / 9

Märjamaa vallavalitsuse 02.08.2024

korralduse nr 2-1.1/496 lisa

Lähteseisukohad Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a detailplaneeringu

koostamiseks ja vormistamiseks

1. Lähteseisukohtade koostamise alus

Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad

planeerimismenetluse algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles

planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja

ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise

eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute

tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Vangelis Vara OÜ esitas

28.10.2022 avalduse (dokumendiregistris nr 7-1.3/3863) detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeritava ala pindala on ca 17 401 m² ning hõlmab Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a

kinnistuid. Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuste jagamine, ehitusõiguse määramine

elamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga

lahendus planeeringuala juurdepääsule, liikluskorraldusele, parkimiskorraldusele,

haljastusele, heakorrale, ja tehnovõrkudega varustamisele.

Lähteseisukohad koostasid Märjamaa Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni liikmed.

Detailplaneering kehtestatakse vastavalt planeerimisseadusele.

Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab

vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

2. Olemasolev olukord 2.1. Asukoht

Detailplaneeringu alasse jäävad katastriüksused on järgmised:

• Männiku tn 2, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Raplamaa (KÜ tunnus:

50501:002:1110), sihtotstarve tootmismaa 100%;

• Pärnu mnt 13a, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Raplamaa (KÜ tunnus:

50501:002:1120), sihtotstarve tootmismaa 100%.

2 / 9

Detailplaneeringu ala naabruses on üks ärimaa ja ülejäänud elamumaad.

2.2 Hoonestus ja haljastus

Detailplaneeringu alal on kinnistud hoonestamata.

Nõmme tänava ääres on osaliselt kõrghaljastus.

3. Kehtivad planeeringud ja muud alusmaterjalid

Arvestades planeeritava ala paiknemist ei ole tootmismaa sihtotstarve antud alal otstarbekas.

Kehtiva Märjamaa alevi üldplaneeringu järgi on detailplaneeringu ala tootmismaa.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Märjamaa alevi üldplaneeringu muutmiseks.

Märjamaa alevi üldplaneeringu järgi on tegemist toomismaaga (joonis 1).

Rapla maakonna planeeringu kohaselt on Märjamaa alevi näol tegemist piirkondliku

keskusega ning linnalise asustusel alaga.

Joonis 1. Märjamaa alevi üldplaneeringu maakasutuse joonis 5.

• Märjamaa alevi üldplaneering, mis on kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu

19.12.2000 a. määrusega nr 13;

3 / 9

• Planeerimisseadus;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• ja muud asjakohased õigusaktid, standardid.

4. Uuringud ja mõõdistused

4.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnang

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja LEMMA OÜ

(reg nr 11453673).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel

koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei

saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist

keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva

eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega

kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja

maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud

olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid,

Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

4 / 9

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme

suurenemist;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse

ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb välja selgitada pinnase vastavus elamumaa normidele

lähtudes keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused pinnases“.

Kui tootmiskompleksi lammutuse käigus ei ole pinnase seisundit välja selgitatud, siis tuleb

reostusuuring teostada detailplaneeringu koostamise raames. Terviseohutuse huvides peab

elamumaana kasutusele võetava ala pinnas vastama elamumaa normidele.

4.2. Mõõdistused

Detailplaneeringu aluseks on vaja koostada geodeetiline alusplaan 1:500.

5. Seisukohad planeeringu lahenduse osas

Detailplaneeringu ülesanded on:

• planeeringuala kruntideks jaotamine;

• krundi hoonestusala määramine;

• krundi ehitusõiguse määramine;

• hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -

rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

• ehitise ehituslike tingimuste määramine;

• ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

• liikluskorralduse põhimõtete määramine;

• haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

• kuja määramine;

• kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

• müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja isolatsioonitingimusi ning muid

keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

• servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks

teeks määramise vajaduse märkimine;

• nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu

koostamine nõutav;

• keskkonnatingimustega arvestamine ja kaitseväärtustele vajalike leevendavate

meetmete käsitlemine.

5 / 9

Planeeringu koostamisel võtta aluseks alljärgnev:

Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa

Elamumaa krundi minimaalne

suurus

1200 m2

Transpordimaa krundi minimaalne

suurus

Lahendada planeeringuga vastavalt kehtivatele

nõuetele. Jalgtee planeerida piki Männiku tänavat

kuni Pärnu maanteeni ja Nõmme tänavale.

Hoonete1 suurim ehitisealune pind2

krundi pindalast

Kuni 30%

Elamu ja korterelamu lubatud

korruselisus

Kuni 2 korrust

Abihoone lubatud korruselisus 1 korrus

Hoonestusala minimaalne kaugus

krundi piirist

4 m

Hoonete suurim lubatud arv krundi

kohta

Kortermajaga krundi kuni 2 ja üksikelamuga kuni

3

Põhihoone maksimaalne lubatud

kõrgus

9 m

Abihoone maksimaalne lubatud

kõrgus

5 m

Piirded Läbipaistmatute piirdeaedade maksimaalne

kõrgus on 1,1m. Eelistatud on nn roheliste

läbipaistvate piirdeaedade rajamine, kuid mitte

kõrgem kui 1,5 m.

Hoonete arhitektuurilised,

ehituslikud ja kujunduslikud

tingimused

Määrata planeeringuga arvestades lähi piirkonna

hoonestust.

1 Nii ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned.

2 Ehitisealuse pinna sisse arvestatakse nii ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned.

6 / 9

Parkimine Lahendada krundi siseselt vastavalt kehtivatele

normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele

vajadusele.

Veevarustus, kanalisatsioon Liitumine ÜVK- ga vastavalt AS Matsalu Veevärk

tehnilistele tingimustele.

Elektrivarustus Liitumine vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele

tingimustele.

Küte Lahendada planeeringuga. Lubatud on lokaalsed

küttelahendused.

Sademevesi Lahendada planeeringuga. Moodustatavatele

naaberkruntidele ning naaberkinnistutele on

sademevee juhtimine keelatud. Soovitatav on

sademevett lokaalselt immutada ja koguda

haljastuse kastmiseks kasutamiseks.

Tuletõrjevesi Lahendada planeeringuga vastavalt kehtivatele

nõuetele. Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant

Nõmme tn ja Männiku tn ristis.

Jäätmekäitlus Vastavalt Märjamaa valla

jäätmehoolduseeskirjale. Soovitavalt igal krundil

oma jäätmemaja rajatisena.

Haljastatav / looduslikuna säiliv osa

krundi pindalast

Vähemalt 20%. Jätta alles niipalju Nõmme tn

äärset kõrghaljastust kui võimalik ning planeerida

Nõmme tn äärde ka uut kõrghaljastust.

Avaliku kasutusega ala3 Näha ette ala avalikuks kasutamiseks

Sõidutee teekatendi minimaalne

laius

5 m

Tänavavalgustus Nõuetekohane tänavalgustus transpordimaale ja

kõnnitee äärde.

Juurdepääs planeeritavale alale Juurdepääs kortermajadele on planeeritud

Männiku tänavalt ja üksikelamutele Nõmme

3 Hulka ei loeta mootorsõidukitele mõeldud teid ega tänavaid, parklaid.

7 / 9

teelt. Arvestada vaegliikujate ligipääsetuvase

tagamisega.

6. Koostamise protsess

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Märjamaa Vallavalitsus.

Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Märjamaa Vallavolikogu.

Detailplaneering esitatakse Märjamaa Vallavalitsusele kehtestamiseks digitaalselt.

Halduslepingud sõlmitakse enne kehtestamist.

Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneering esitatakse Märjamaa Vallavalitsusele kehtestamiseks digitaalselt ja

paberkandjal.

7. Koostöö ja kaasamine

PlanS § 127 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lg 2 kohaselt

kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.

Kooskõlastajad / koostöö tegijad Kaasatavad

• Päästeamet • Piirinaabrid ja puudutatud isikud;

• Regionaal- ja põllumajandusministeerium;

• AS Matsalu Veevärk (ühisvee- ja

kanalisatsioonirajatised);

• Elektrilevi OÜ (elektrirajatised ja nende

kaitsevöönd);

• Telia Eesti AS (sidevõrk).

8 / 9

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist.

Märjamaa Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust täiendada detailplaneeringu

menetlemisel.

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste

asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud

krundi omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse

originaali asukoht; märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta). Tehnovõrkude

valdajatega teeb koostööd planeerija ning kirjavahetus ja muu dokumentatsioon (nt

tehnilised tingimused) edastatakse e-kirja teel Märjamaa Vallavalitsusele.

8. Planeeritav ajakava

Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu

menetlustoimingute kestvusest. Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatakse

kirjalikult arvamusi, mida planeeringu koostamisel ei arvestata, tuleb planeering vastavalt

planeerimisseaduse § 138 esitada heakskiitmiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile. Alles pärast heakskiitmist saab detailplaneeringu kehtestada

ja seetõttu võib pikeneda menetluse kestvus.

Tegevus Toimumise eeldatav aeg

Detailplaneeringu algatamine 2023 august

Halduslepingu sõlmimine (PlanS § 130) 2024 oktoober

Lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimine

koostöö tegijatelt ja kaasatavatelt ning täiendatud

lähteseisukohtade avalikustamine kodulehel

2024 oktoober - november

Detailplaneeringu avalikust väljapanekust ning

avalikust arutelust etteteatamine

2025 jaanuar - veebruar

Detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) avalik väljapanek

ning avalik arutelu

2025 veebruar

Detailplaneeringu eelnõu täiendamine vastavalt

eskiislahenduse avalikustamise tulemustele.

2025 märts – aprill

Detailplaneeringu kooskõlastamine, arvamuste

küsimine

2025 mai – juuli

9 / 9

Detailplaneeringu täiendamine vastavalt

kooskõlastustele ja arvamuste avaldamisele

tulemustele.

2025 august - september

Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikust

väljapanekust teatamine.

2025 oktoober

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku

väljapaneku tulemuste avaliku arutelu4 korraldamine

2025 november - detsember

Detailplaneeringu täiendamine vastavalt avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustele.

2026 jaanuar

Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

vajadusel vaiete lahendamine.

2026 veebruar - märts

Detailplaneeringu kehtestamine ja sellest teatamine 2026 aprill - mai

4 PlanS § 136 lg 2 kohaselt ei ole avaliku arutelu korraldamine nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei esitatud

avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS

Tehnika tn 11 Telefon +372 489 8851 Registrikood 77000447

Märjamaa alev E-post marjamaa@marjamaa.ee SEB Pank EE 411010802004561005 78304 Rapla maakond http://marjamaa.kovtp.ee/uldinfo Swedbank EE122200001120076243

Päästeamet

rescue@rescue.ee

Transpordiamet 14. oktoober 2024 nr 7-1.3/3097-5

info@transpordiamet.ee

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

info@agri.ee

Kaasatavad vastavalt nimekirjale

Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks

arvamuste küsimine

Märjamaa alevis asuva Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute omanik esitas detailplaneeringu

algatamise taotluse 28.10.2022 (dokumendiregistris nr 7-1.3/3863) detailplaneeringu algatamiseks

Märjamaa alevis asuvate Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistutel (katastritunnused vastavalt

50501:002:1110 ja 50501:002:1120). Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuste jagamine,

ehitusõiguse määramine elamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse

detailplaneeringuga lahendus planeeringuala juurdepääsule, liikluskorraldusele,

parkimiskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Märjamaa valla

üldplaneeringu (kehtestatud Märjamaa Vallavolikogu 20.06.2000 määrusega nr 11) järgi asub

planeeringuala tiheasustusega alal ja üldplaneeringu järgi on tegemist tootmismaa juhtotstarbega.

Käesoleva detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek üldplaneeringut muuta planeeringuala

osas ning kavandada alale elamumaa juhtotstarve.

Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Märjamaa Vallavalitsus

(registrikood 77000447, aadress Tehnika 11, Märjamaa alev 78304, Märjamaa vald, Raplamaa).

Märjamaa Vallavolikogu 15.08.2023 otsusega nr 133 algati Märjamaa alevis Männiku tn 2 ja

Pärnu mnt 13a detailplaneering.

Käesoleva kirjaga esitame teile kui planeerimisseaduse § 81 lõike 1 ja § 127 lg 1 ja 2 kohaselt

planeeringu koostamisse kaasatavatele isikutele ja asutustele Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a

detailplaneeringu lähteseisukohad arvamuse avaldamiseks.

Palume arvamused detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks esitada hiljemalt

14.11.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Matsalu

vallavanem

Lisa: Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a DP lähteseisukohad.pdf

Gerli Kangur

5455 0403 gerli.kangur@marjamaa.ee

1 / 9

Märjamaa vallavalitsuse 02.08.2024

korralduse nr 2-1.1/496 lisa

Lähteseisukohad Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a detailplaneeringu

koostamiseks ja vormistamiseks

1. Lähteseisukohtade koostamise alus

Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad

planeerimismenetluse algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles

planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja

ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise

eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute

tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Vangelis Vara OÜ esitas

28.10.2022 avalduse (dokumendiregistris nr 7-1.3/3863) detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeritava ala pindala on ca 17 401 m² ning hõlmab Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a

kinnistuid. Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuste jagamine, ehitusõiguse määramine

elamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga

lahendus planeeringuala juurdepääsule, liikluskorraldusele, parkimiskorraldusele,

haljastusele, heakorrale, ja tehnovõrkudega varustamisele.

Lähteseisukohad koostasid Märjamaa Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni liikmed.

Detailplaneering kehtestatakse vastavalt planeerimisseadusele.

Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab

vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

2. Olemasolev olukord 2.1. Asukoht

Detailplaneeringu alasse jäävad katastriüksused on järgmised:

• Männiku tn 2, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Raplamaa (KÜ tunnus:

50501:002:1110), sihtotstarve tootmismaa 100%;

• Pärnu mnt 13a, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Raplamaa (KÜ tunnus:

50501:002:1120), sihtotstarve tootmismaa 100%.

2 / 9

Detailplaneeringu ala naabruses on üks ärimaa ja ülejäänud elamumaad.

2.2 Hoonestus ja haljastus

Detailplaneeringu alal on kinnistud hoonestamata.

Nõmme tänava ääres on osaliselt kõrghaljastus.

3. Kehtivad planeeringud ja muud alusmaterjalid

Arvestades planeeritava ala paiknemist ei ole tootmismaa sihtotstarve antud alal otstarbekas.

Kehtiva Märjamaa alevi üldplaneeringu järgi on detailplaneeringu ala tootmismaa.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Märjamaa alevi üldplaneeringu muutmiseks.

Märjamaa alevi üldplaneeringu järgi on tegemist toomismaaga (joonis 1).

Rapla maakonna planeeringu kohaselt on Märjamaa alevi näol tegemist piirkondliku

keskusega ning linnalise asustusel alaga.

Joonis 1. Märjamaa alevi üldplaneeringu maakasutuse joonis 5.

• Märjamaa alevi üldplaneering, mis on kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu

19.12.2000 a. määrusega nr 13;

3 / 9

• Planeerimisseadus;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• ja muud asjakohased õigusaktid, standardid.

4. Uuringud ja mõõdistused

4.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnang

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja LEMMA OÜ

(reg nr 11453673).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel

koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei

saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist

keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva

eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega

kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja

maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud

olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid,

Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

4 / 9

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme

suurenemist;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse

ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb välja selgitada pinnase vastavus elamumaa normidele

lähtudes keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused pinnases“.

Kui tootmiskompleksi lammutuse käigus ei ole pinnase seisundit välja selgitatud, siis tuleb

reostusuuring teostada detailplaneeringu koostamise raames. Terviseohutuse huvides peab

elamumaana kasutusele võetava ala pinnas vastama elamumaa normidele.

4.2. Mõõdistused

Detailplaneeringu aluseks on vaja koostada geodeetiline alusplaan 1:500.

5. Seisukohad planeeringu lahenduse osas

Detailplaneeringu ülesanded on:

• planeeringuala kruntideks jaotamine;

• krundi hoonestusala määramine;

• krundi ehitusõiguse määramine;

• hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -

rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

• ehitise ehituslike tingimuste määramine;

• ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

• liikluskorralduse põhimõtete määramine;

• haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

• kuja määramine;

• kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

• müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja isolatsioonitingimusi ning muid

keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

• servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks

teeks määramise vajaduse märkimine;

• nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu

koostamine nõutav;

• keskkonnatingimustega arvestamine ja kaitseväärtustele vajalike leevendavate

meetmete käsitlemine.

5 / 9

Planeeringu koostamisel võtta aluseks alljärgnev:

Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa

Elamumaa krundi minimaalne

suurus

1200 m2

Transpordimaa krundi minimaalne

suurus

Lahendada planeeringuga vastavalt kehtivatele

nõuetele. Jalgtee planeerida piki Männiku tänavat

kuni Pärnu maanteeni ja Nõmme tänavale.

Hoonete1 suurim ehitisealune pind2

krundi pindalast

Kuni 30%

Elamu ja korterelamu lubatud

korruselisus

Kuni 2 korrust

Abihoone lubatud korruselisus 1 korrus

Hoonestusala minimaalne kaugus

krundi piirist

4 m

Hoonete suurim lubatud arv krundi

kohta

Kortermajaga krundi kuni 2 ja üksikelamuga kuni

3

Põhihoone maksimaalne lubatud

kõrgus

9 m

Abihoone maksimaalne lubatud

kõrgus

5 m

Piirded Läbipaistmatute piirdeaedade maksimaalne

kõrgus on 1,1m. Eelistatud on nn roheliste

läbipaistvate piirdeaedade rajamine, kuid mitte

kõrgem kui 1,5 m.

Hoonete arhitektuurilised,

ehituslikud ja kujunduslikud

tingimused

Määrata planeeringuga arvestades lähi piirkonna

hoonestust.

1 Nii ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned.

2 Ehitisealuse pinna sisse arvestatakse nii ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned.

6 / 9

Parkimine Lahendada krundi siseselt vastavalt kehtivatele

normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele

vajadusele.

Veevarustus, kanalisatsioon Liitumine ÜVK- ga vastavalt AS Matsalu Veevärk

tehnilistele tingimustele.

Elektrivarustus Liitumine vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele

tingimustele.

Küte Lahendada planeeringuga. Lubatud on lokaalsed

küttelahendused.

Sademevesi Lahendada planeeringuga. Moodustatavatele

naaberkruntidele ning naaberkinnistutele on

sademevee juhtimine keelatud. Soovitatav on

sademevett lokaalselt immutada ja koguda

haljastuse kastmiseks kasutamiseks.

Tuletõrjevesi Lahendada planeeringuga vastavalt kehtivatele

nõuetele. Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant

Nõmme tn ja Männiku tn ristis.

Jäätmekäitlus Vastavalt Märjamaa valla

jäätmehoolduseeskirjale. Soovitavalt igal krundil

oma jäätmemaja rajatisena.

Haljastatav / looduslikuna säiliv osa

krundi pindalast

Vähemalt 20%. Jätta alles niipalju Nõmme tn

äärset kõrghaljastust kui võimalik ning planeerida

Nõmme tn äärde ka uut kõrghaljastust.

Avaliku kasutusega ala3 Näha ette ala avalikuks kasutamiseks

Sõidutee teekatendi minimaalne

laius

5 m

Tänavavalgustus Nõuetekohane tänavalgustus transpordimaale ja

kõnnitee äärde.

Juurdepääs planeeritavale alale Juurdepääs kortermajadele on planeeritud

Männiku tänavalt ja üksikelamutele Nõmme

3 Hulka ei loeta mootorsõidukitele mõeldud teid ega tänavaid, parklaid.

7 / 9

teelt. Arvestada vaegliikujate ligipääsetuvase

tagamisega.

6. Koostamise protsess

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Märjamaa Vallavalitsus.

Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Märjamaa Vallavolikogu.

Detailplaneering esitatakse Märjamaa Vallavalitsusele kehtestamiseks digitaalselt.

Halduslepingud sõlmitakse enne kehtestamist.

Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneering esitatakse Märjamaa Vallavalitsusele kehtestamiseks digitaalselt ja

paberkandjal.

7. Koostöö ja kaasamine

PlanS § 127 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lg 2 kohaselt

kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.

Kooskõlastajad / koostöö tegijad Kaasatavad

• Päästeamet • Piirinaabrid ja puudutatud isikud;

• Regionaal- ja põllumajandusministeerium;

• AS Matsalu Veevärk (ühisvee- ja

kanalisatsioonirajatised);

• Elektrilevi OÜ (elektrirajatised ja nende

kaitsevöönd);

• Telia Eesti AS (sidevõrk).

8 / 9

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist.

Märjamaa Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust täiendada detailplaneeringu

menetlemisel.

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste

asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud

krundi omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse

originaali asukoht; märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta). Tehnovõrkude

valdajatega teeb koostööd planeerija ning kirjavahetus ja muu dokumentatsioon (nt

tehnilised tingimused) edastatakse e-kirja teel Märjamaa Vallavalitsusele.

8. Planeeritav ajakava

Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu

menetlustoimingute kestvusest. Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatakse

kirjalikult arvamusi, mida planeeringu koostamisel ei arvestata, tuleb planeering vastavalt

planeerimisseaduse § 138 esitada heakskiitmiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile. Alles pärast heakskiitmist saab detailplaneeringu kehtestada

ja seetõttu võib pikeneda menetluse kestvus.

Tegevus Toimumise eeldatav aeg

Detailplaneeringu algatamine 2023 august

Halduslepingu sõlmimine (PlanS § 130) 2024 oktoober

Lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimine

koostöö tegijatelt ja kaasatavatelt ning täiendatud

lähteseisukohtade avalikustamine kodulehel

2024 oktoober - november

Detailplaneeringu avalikust väljapanekust ning

avalikust arutelust etteteatamine

2025 jaanuar - veebruar

Detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) avalik väljapanek

ning avalik arutelu

2025 veebruar

Detailplaneeringu eelnõu täiendamine vastavalt

eskiislahenduse avalikustamise tulemustele.

2025 märts – aprill

Detailplaneeringu kooskõlastamine, arvamuste

küsimine

2025 mai – juuli

9 / 9

Detailplaneeringu täiendamine vastavalt

kooskõlastustele ja arvamuste avaldamisele

tulemustele.

2025 august - september

Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikust

väljapanekust teatamine.

2025 oktoober

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku

väljapaneku tulemuste avaliku arutelu4 korraldamine

2025 november - detsember

Detailplaneeringu täiendamine vastavalt avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustele.

2026 jaanuar

Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

vajadusel vaiete lahendamine.

2026 veebruar - märts

Detailplaneeringu kehtestamine ja sellest teatamine 2026 aprill - mai

4 PlanS § 136 lg 2 kohaselt ei ole avaliku arutelu korraldamine nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei esitatud

avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.