Juhtrühma/töörühma/komisjoni koosoleku protokoll

Sirli Seegar Häirekeskuse sotsiaalvaldkonna ekspert 17.09.2024

Veerandil 112 helistanutest on sotsiaalprobleem või abivajadus – Häirekeskuse ja kohalike omavalitsuste koostöövõimalused

Hädaabiliinile 112 tehtud kõnede ja sündmuste arv (2023)

96365 84451

94689 97419 108439 110639

104626 105301

91833 90466 82441

89859

33038 28001 31545 31559 33478 34525 33425 34660 31388 32520 30020 33814

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

2023 112 kõnede arv 2023 Sündmuste arv

Sotsiaalhoolekande seadus § 13. Abivajadusest teatamise kohustus

Abi vajava isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör, hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja ja teised isikud on kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele.

Lastekaitseseadus § 26. Abivajav laps

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.

§ 27. Abivajavast lapsest teatamine

(1) Kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest.

(2) Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabi telefonil 116 111.

Häirekeskuse roll abivajajatest teavitamisel

Sotsiaalprobleemid hädaabikõnedes

Näiteid sotsiaalvaldkonna kõnedest

1. 2023. a juhtum kui hädaabinumbrile tuli ühelt SIM kaardita telefonilt loetud tundide jooksul üle 1400 kõne (3-5 kõne minutis), mis kahekordistas meie päevast kõnekoormust. Tegemist oli hooldekodus viibiva eakaga, kelle padja all olnud telefoni SOS-kõnede nupp oli sisse jäänud

2. 2023. a tegi pahatahtlik sarihelistaja meile 10 kuuga 1052 kõne – oma kõnedes oli ta päästekorraldajate suhtes ebaviisakas ning tunnistas, et teeb neid kõnesid teadlikult, hõivates hädaabiliini ja segades Häirekeskuse tööd

3. N70, elab üksi kortermajas – sugulastega suhted katkenud ja soovib, et Häirekeskus aitaks lastega ühendust võtta, räägib ka vanadest sündmustest. 2023. a 365 korda helistanud, sündmusi 17

4. M69 - ebaselge ning seosetu jutt, rahulolematu riigiametite suhtes, osades kõnedes ka väga ebaviisakas. 2023. a 390 korda helistanud, sündmusi 5

5. 2024. a top 1 helistaja on teinud 6 kuuga 848 kõnet – peamine mure, et naaber paneb teda korterisse luku taha ning vargad käivad tema enda võtmega korteris vargil

6. 2024. a veebruaris kahe päeva jooksul 78 korda hädaabinumbrile 112 helistanud ning politseile ja kiirabile põhjendamatuid väljakutseid teinud Tallinna meest karistas kohus 15-päevase arestiga

7. N74 – korduvate pöördumiste põhjuseks gaasi ja terava kummi lõhn, arvab, et keegi laseb meelega seda tema korterisse. 2024. a 3 kuuga 231 kõne

8. N91 – pöördumiste põhjuseks tervisemured, ühe kuu jooksul 31 kõnet, 10 kiirabi sündmust

9. N52 – pöördumiste põhjuseks kukkumised kodus, 1 kuu jooksul 6x

Headest praktikatest

• KOVide päringud (eestkoste seadmiseks, kinnisesse raviasutusse paigutamiseks)

• Koostöövõrgustikud

• Töövarjutamised

Anname igale inimesele hoolivat ja asjatundlikku abi

Ehitiste tegelike otstarvete vastavusest Ehitisregistris

Erti Suurtalu. 17.09.2024

Ehitiste kasutamise otstarve ei vasta Ehitisregistri andmetele Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu (Ehitusseadustik).

Miks?

• Segadus asjaajamisel (Riikliku järelevalve toimingud)

• Ehitiste järelevalve on aeglustatud

(näiteks eramus lastehoiu teenuse osutamisel hoone kasutajate arv üle 10)

• Inimeste ohutus hoones jääb tagamata ohutusnõuded põhinevad kasutamise otstarbel,

kasutamise otstarve lähtub kasutajate arvust ja profiilist (näiteks on lasteaia

tuleohutusnõuded rangemad kui üksikelamul);

Probleem

Tegevused

Koostöös ohutuse suunas

Aitäh!

Päästeala infotelefon 24 h -1247

HÄIREKESKUSE KRIISIINFO TELEFON

1247

Kriisiinfo telefoni koostööleppe on sõlminud 57 omavalitsust. 2024. aastal on sõlminud koostööleppe 16 omavalitsust, 2023. aastal 22.

Häirekeskuse kriisiinfo telefon 1247 2022 2024

KRIT õppused KOV-idega

Viimsi vald Väike-Maarja vald Häädemeeste vald

jätkame

Peamised õppetunnid seni

Sitrep vajab harjutamist, kuid ei ole üleliia keeruline.

Info ja küsimuste tulv on KOV-ile ootamatu.

Hea kogemus kriisirollide mõtestamiseks – nii omavalitsuse töötajate kui ka asutuste mõttes.

2024. aastal kokku 1323 KRIT kõne.

Tallinna ringtee avarii

Õppus: Uulu-Valga mnt sulgemine

Õppus: sireenide test Pärnus

Tsisterni plahvatus Põhja- Tallinnas

Uikala tulekahju

Julgeoleku KRIT

KRIT numbrites

KRIT sündmused

OHUTEAVITUS

Mari Krusten ohuteavituse üldkoordinaator

OHUTEAVITUS = KRIISIKOMMUNIKATSIOON STEROIDIDEL

Ohuteavitus on laiaulatuslik kriisiteavitus, kus lisaks riigi ametlikele kanalitele,

meediale ja sotsiaalmeediale kasutab riik väga kiire levikuga otseteavituse

vahendeid, et anda võimalikult kiiresti ja otse infot ohu olemasolu ning enda

kaitsmise vajaduse kohta.

• Kiirus

• Selgus

• Ulatus

• Autoriteetsus ja usaldusväärsus

• Tegevuskõlbulikkus või järgitavus

OHUTEAVITUS

Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek teavitab riik ohustatud elanikke

ja võimalikult kiiresti laiaulatuslikult.

Näiteks plahvatused, ohtlike kemikaalidega õnnetused, ulatuslik joogiveereostus,

ohtlike nakkushaiguste kiire levik, massirahutused, ulatuslikud loodusõnnetused,

sõjaline oht.

Ohuolukorras on kriitiline, et info ohu kohta ja käitumisjuhised jõuaks

võimalikult paljude puudutatud inimesteni võimalikult kiiresti.

Kui oht on konkreetses piirkonnas, siis teavitatakse eelkõige selles ohualas

puudutatud inimesi.

PÄÄSTEAMETI ROLL OHUTEAVITUSES

Ohuteavituse üldpõhimõtete loomine:

• mida ja millal kasutada (sireenid, EE-ALARM, äpid, kriis.ee, meedia, SoMe)

• kui kiiresti peab info kohale jõudma

• millised tegevused peavad kaasnema ja kui kiiresti

Ohuteavituse protsesside ja standardite arendamine

• koostöös SIM, HÄK, Riigikantselei jt partneritega

Elanikkonnakaitsekriisis teavituse ja info tagamine.

Sireenivõrgustiku arendamine koos SMITi ja HÄKiga.

Elanike vajaduste vaate hoidmine, kasutajate koolitamine jne.

OLULISIMAD KÄITUMISJUHISED

• Kui kuuled sireene, siis varju lähimasse siseruumi ning alles siis otsi infot.

• Esimesele ohuteavitusele järgneb alati detailsem info riigi kanalites.

• Ohustatud elanike mobiiltelefonidele saadab riik teavituse nimega EE-ALARM.

• Infot, mis on juhtunud ja kuidas käituda, saab riigi kriisikanalitest: kriis.ee, riigiinfo

telefonilt 1247, samuti ERRist ja teistest uudistekanalitest. Kriisi ajal edastab riik

infot ka oma sotsiaalmeediakanalite kaudu.

• Selleks, et olla valmis ohuteavitustele kiirelt reageerima, tasub juba enne kriise

valmistuda olevalmis.ee juhiste põhjal.

OHUTEAVITUSE VIISID

• EE-ALARM teavitus mobiiltelefonidele

• Sireenid

• ETV ja ETV+ ribatekst, RDS tekst Vikerraadios

• Veebilehed www.kriis.ee, www.olevalmis.ee

• ERR ja muud meediakanalid, sotsiaalmeedia

• Riigiinfo telefon 1247

Alternatiivsed kommunikatsioonikanalid:

• Valjuhääldiga teavitus

• Ukselt uksele teavitus

• Droonid

Ohuteavituse edastab riik alati mitme kanali kaudu, sest kõige kiiremad teavituskanalid

sisaldavad alati kõige vähem infot ning nii tagame info leviku ka olukordades, kus mõni

kriisinfo kanal näiteks tehnilistel põhjustel ei toimi.

OHUTEAVITUSE VIISID

SIREENIVÕRGUSTIK

Sireenid käivitab riik ainult äärmuslikul juhul, kui on kiire ja vahetu oht inimese elule

- näiteks suurõnnetused ohtlike kemikaalidega või sõjaline oht. Kui kuuled ohusireene,

siis varju esimesel võimalusel lähimasse siseruumi ning siis otsi lisainfot. Mõne aja

jooksul jõuab enamike inimeste mobiiltelefonidele ka täiendav info.

Sireenide käivitamisega koos saadetakse EE-ALARM teavitus mobiiltelefonidele

ning infot jagatakse esimesel võimalusel veebilehtedel kriis.ee ja olevalmis.ee, ERRis ja

teistes meediakanalites ja sotsiaalmeediakanalites.

2024. aasta lõpuks on sireenid 22 Eesti linnas ja asulas. 2025. aastal on plaanis testida

ohuteavituse terviklahendust, st sireenide käivitamine koos mobiiliteavitustega ning

info edastamisega kriisiinfo kanalitesse.

EE-ALARM

• Riigi ohuteavituse saatjana mobiiltelefonides kuvatakse EE-ALARM.

• EE-ALARM on teavitus ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele.

• Ohuteavituse sõnumi koostab vastavat sündmust lahendav asutus.

• EE-ALARM ohuteavitus saadetakse vähemalt kaks korda: ohuolukorra alguses

ja selle lõppemisel. Ohuolukorra lõppemisel edastatakse vastava sisuga

teavitus eelnevalt ohuteavituse saanud mobiiltelefonidele.

• Arenduses võimekus saaja keele-eelistuse põhiselt saata SMS teavitusi 2025.

aastast → kiirem ja efektiivsem teavitus.

OHUTEAVITUS KOV EKRAANIDEL

• Võimalus lisada KOVide ekraanid ohuteavituse süsteemi.

• Vajalik KOVide poolt hinnata selle vajadust ning suutlikkust vastata tulevikust

tehnilistele nõuete.

• Kas oleks huvi?

Riigiinfo telefon 24 h -1247

TÄNAN!

Küsimused?

SIM- ELVL 17.09.2024 Tea Varrak SoM sotsiaalvaldkonna toimepidevuse juht

Ulatuslik vältimatu sotsiaalabi kriisis

Vältimatu sotsiaalabi (SHS)

Majutus

Toit

Riietus

Kolm suuremat gruppi

Kriisiplaanid ja nende

koostamine

Vältimatu sotsiaalabi ja teiste

sotsiaalteenuste tagamine

Juhtimine ja vastutus kriisis

Eesmärk: Luua eeldused, et KOVid saavad teenuse pakkumisega iseseisvalt hakkama

Paljud lahendused tulevad tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest (TsiRK) ning kaasnevatest õigusaktide muudatustest VV memorandum koostatud koostöös SiMi, ELVLi, ReMi, KOVide ja teistega

Probleemid

SOM/SKA ülesanded (1)

● TsiRK sisendid (esitatud RKle) ● SHS ja teiste õigusaktide muudatused – sotsiaalteenuste nõuete oluline

leevendamine (vajadusel varasem käivitamine 1. kv 2025) ● Vältimatu sotsiaalabi miinimumnõuete loomine, SHS eriregulatsiooni

täiendamine (2. kv 2025) ● Juhendmaterjalid sotsiaalteenuste hindamiseks ja kajastamiseks

kriisiplaanides (pidev) ● Näidisvormid sotsiaalteenuste toimepidevuse hindamiseks (2.kv 2025) ● minuomavalitsus.ee kohendatud sotsiaalvaldkonna mõõdikud (1. kv

2025) ● SKA rolli suurenemine (SKA muudatused) ● Nõustav seire (pidev) ● Sotsiaalteemad kriisiõppustesse (pidev)

SOM/SKA ülesanded (2) ● Riigiasutustes töötavate inimeste kaardistamine ametiabiks (4. kv 2025) ● IT-arendused võimaldamaks registreerida evakuatsiooni- või

majutuskohtadesse saabunud inimesed erimärkega KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (1. kv 2026)

● Hoolekandeasutuste ümberpaiknemise plaan, sh vastava andmebaasi loomine ja ajakohasena hoidmine (1. kv 2026)

● Vältimatu sotsiaalabi tagamise võimekuse hindamise metoodika ja tööriista väljatöötamine (4. kv 2025)

● SKA kriisiplaan (1. kv 2025) koos tegevustega KOVde toetamiseks

Eesmärk: 2028. aastaks kõik KOVd juhendatud ja nõustatud sotsiaalvaldkonna vaatest ning see kajastub ka kriisivalmiduse hindamisel

SIM/Päästeameti ülesanded (1)

● KOVde nõustamine ja kriisiplaanide lõplik kooskõlastamine (pidev) ● Eri valdkondade juhendmaterjalid (hiljemalt 1. kv 2026) ● SIM- ELVL siseturvalisuse ja elanikkonnakaitse töörühm- peamine

riigiülene suhtluskanal elanikkonna kaitses (kaasatud SOM teemad) ● Evakuatsioonikohas esmaste varude tagamine (pidev) ● Vabatahtlike üleriigilise platvormi (portaali) loomine (1. kv 2026) ● KOVide eestvedamisel ja Päästeameti juhendamisel kohaliku kogukonna

ja võrgustike kaardistamine, koolitustele kaasamine, eelkokkulepete sõlmimine (pidev)

SIM/Päästeameti/RK ülesanded (2) ● Tsiviilkriisi evakuatsiooni korraldamise plaani uuendamine, osapoolte rolli

täpsustamiseks evakuatsioonis (4. kv 2024) ● Põhimõtete väljatöötamine, mille alusel evakueeritakse inimesed võimalusel

otse valitud majutuskohtadesse (4. kv 2026) ● Üleriigilise majutuskohtade andmebaasi loomine. Evakuatsioonikohtade ja

majutuskohtade kasutamise võrdlev kuluanalüüs ning majutuskohtade kasutusse võtmise õiguslike ja rakenduslike võimaluste väljatöötamine (1. kv 2026)

● Riigikaitselises kriisis kriisistaapi sotsiaalkaitse tööliini loomine

● Riigikantselei _ välisabi kaasamise protsess, sh abi taotlemise ja KOVideni toimetamise logistika väljatöötamine ja vajalike eelkokkulepete sõlmimine: RK, EVK, Päästeamet, SoM - 4kv. 2026

REM/EVK ülesanded

● Kriisivalmiduse tasemete hindamine uute mõõdikute alusel (2026) ● Elanikele osutatavate teenuste (kool, lasteaed, hooldekodu jne)

rahastamine jätkub KOVide vahelise arveldamise vormis ● Kriisikaupluste võrgustik ja logistika (1. kv 2027) ● Riiklike varude hankimise, hoiustamise kriisiaegsete nõuete ülevaatamine

ning jagamise korraldamise süsteemi loomine: EVK/ ReM, MKM, Põllumajandus- ja Toiduamet (2. kv 2025)

● Lisakulude kompenseerimise arvestusmudeli, sh kaetavate kululiikide ning taotlusvormi näidise väljatöötamine (kriisi eelhoiatusfaasis)

● Täiendavate meetmete väljatöötamine KOVide eelarvete tugevdamiseks olukorras, kus tavapärane majandus ei toimi ning tulumaksu ei laeku tavapärases mahus (sõltub ka riigieelarve menetlusest) (hoiatusfaasis)

● Kiire lisakulude katmise taotluste otsustamine ja vajadusel riiklike toiduvarude kasutuselevõtmise otsuste tegemine ja korraldus

Ootused KOVdele ● Riskianalüüsid ja kriisiplaanid sotsiaalteenustele – võimalikult pea ● TsiRKs määratletud püsivad kriisiülesanded ja kohustus kriisiplaanides neid kajastada ● Stsenaariumide läbitöötamine teiste KOVdega ja eelkokkulepete sõlmimine: vajadusel

Päästeameti ja SKA juhendamisel (kohustus rakendub TsiRKga) (pidev) ● Vältimatu sotsiaalabi osutamiseks vajaliku kriitilise toiduvaru kaardistamine koos

Päästeameti, REM ja SKA juhendamisel (2.kv.2025) ● Võimalike eelkokkulepete sõlmimine toitlustusettevõtetega ning kajastamine kriisiplaanis

(REM juhendamisel 4.kv. 2027) ● Valmisolek riigikaitselises olukorras evakuatsioonis teenust pakkuda ● Personali ja vabatahtlike kaardistamine teenuse pakkumise tagamiseks ● Sisend majutamiseks evakuatsiooni vajavatele inimestele ● Osalemine rakenduskava tegevuste väljatöötamises ● jne

Vältimatu sotsiaalabi plaani elluviimine ● VV kabinet: materjal esitatud ja kabineti toimumise ootel.

Otsuse projekt: teadmiseks võtta ja korraldada seire

● Seiret veab eest SoM

● Teemasid juhivad vastutajad, kaasates kaasvastutajad jt. oma ajakava alusel.

● Aruanded 2 korda aastas ( juunis vahekokkuvõte ja jaanuaris aasta kokkuvõte)

● Aruanded edastatakse SIM ja REM poolt haldusala kohta koondina SOMle, kes lisab oma haldusala osa ja kujundab terviku

● KOVde sisendid ELVL kaudu SOMle

● Ülevaate andmine SIM- ELVL töörühmas

Märksõnad koostööks

● Üks suhtluskanal: SIM – ELVL töörühm

● SOM veab teemat, kaasates partnerid

● Iga valdkond vastutab ise oma teemade lahendamise eest ja püsib ajakavas

● Dubleerimise ärahoidmine ja tegevuste omavaheline kooskõlastamine asutuste vahel (erinevad mõõdikud, uuringud jne)

● Õppuste, koolituste kooskõlastamine ja SKA kaasamine

● Minimaalne aruandlus

● Edulugude ja lahenduste vahetamine

Tänan kuulamast!

MEMO

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alaline elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm.

Kellele: Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alaline elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm Kellelt: Sirli Seegar, sotsiaalvaldkonna ekspert, Häirekeskus Koostamise kuupäev: 30.08.2024 Teema: Häirekeskuse ja KOV infovahetus/tegevused nende juhtumite lahendamiseks, mis ei vaja kiirabi, pääste ega politsei reageerimist.

1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS 2023. aastal helistati hädaabiliinile 1 156 528 korral ning abiandev ressurss saadeti välja 387 973 korral (34%), st ülejäänud kõnede puhul ei olnud vajalik kiirabi, pääste või politsei sekkumine. Ka sotsiaalne abivajadus mõjutab tuntavalt meie tööd ja hädaabinumbri 112 koormust. Häirekeskuses 2022. aastal läbiviidud uuringust saime teada, et veerandil hädaabinumbrile helistanutest on sotsiaalprobleem või abivajadus1 - omakorda pooltel neil juhtudel on tegemist alkoholi tarvitamisega, teine levinum põhjus on vaimse tervise mured. Operatiivjõudude sekkumine ei ole jätkusuutlik lahendus paljudele sellistele sotsiaalsetele probleemidele nagu alkoholisõltuvus või tuge vajavad eakad, mistõttu on Häirekeskuse eesmärgiks jagada kohalike omavalitsuste jt sotsiaalvaldkonna partneritega saadud teadmist, et leida koos jätkusuutlikke lahendusi. 2023. a läbiviidud jätkuuringu eesmärk oli kaardistada koostöövõimalusi ja infovahetuse protsessi KOVidega ning luua süsteemsem lähenemine sotsiaalprobleemide määratlemiseks ning partneritega lahenduste leidmiseks. Sotsiaalprobleemidega kõnede tegijatena nimetati peamiselt üksindusse jäetud ja suhtlemisvajadusega eakaid, algava dementsussündroomiga inimesi, vaimse tervise probleemiga inimesi, abitusse seisundisse sattunud eakaid ja erivajadustega inimesi (kodukeskkonnas kukkumised, hooldusvajadus), alkoholisõltuvusega isikuid ning toimetulekuprobleemide käes vaevlejaid. Uuringu järelmitest: Kaardistasime neli sotsiaalse abivajadusega persoonat, kelle mured on sarnased ka partnerasutuste (nt Päästeamet) riskirühmadele. Kuidas saame neid süsteemselt aidata ja toetada? Oleme järk-järgult sisse töötanud infovahetuse protsessi, et igast abivajajast liiguks info õigesse kohta. Meie ühine eesmärk peaks olema, et inimeseni jõuaks just talle vajalik teenus. Häirekeskus saab olla abiks sotsiaalsete probleemidega inimeste ülesleidmisel ja info liigutamisel õigete ametkondadeni.

1 Häirekeskus vaatles sotsiaalprobleemidena järgmisi probleeme: vaimse tervise probleemid, alkoholi ja narkootikumide (liig)tarbimine, sotsiaalse- ja majandusliku toimetulekuga seotud probleemid, eakate ja erivajadusega inimeste hooldusvajadusega, abivajavad lapsed.

2

Samuti toodi uuringus välja, et sujuvama infovahetuse huvides võiksid riigiasutused liidestada enda infosüsteemid STAR-iga, et tekiks ühtne ametkondade ülene infovahetuskeskkond. Murekohana märgiti töövälisel ajal KOV reageerimisvõimekus. Oleme ülaltoodud uuringutest välja tulnud probleemkohti käsitlenud mitmetel koostöövõrgustike kohtumistel: nt osalenud Päästeameti eestvedamisel toimunud seminaridel, mis toimusid neljas regioonis ajavahemikul november 2023 - jaanuar 2024; viinud meie teadmised sotsiaalvaldkonda puudutavate hädaabikõnede kohta Sotsiaalministeeriumisse ning kohtunud ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni liikmetega, et ühiselt lahendusi leida. Näeme murekohana seda, et sotsiaalset abivajadust mõtestatakse erinevalt ning ka rollide jaotus sotsiaalprobleemidega tegelemisel ei ole alati selged. Häirekeskus saab olla abiks sotsiaalsete probleemidega inimeste ülesleidmisel ja info liigutamisel õigete ametkondadeni, kuid vajab selgemat arusaama, kas meilt laekunud info ka töösse läheb. 2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS

 Läbi arutada kohaliku omavalitsuse kättesaadavus töövälisel ajal – operatiivressursid küsivad sündmuskohtadel Häirekeskuselt KOV kontakti (nt tulekahju tagajärjel on vajalik leida inimesele ajutist elamispinda vms).

 Tuleviku võimalustest: Häirekeskuse infosüsteemi liidestamine STAR-iga.

3. VAJADUSEL LISADOKUMENDID (koostatud analüüs, kokkuvõte jms) Lisatud on kokkuvõte 2023. a uuringust „Häirekeskuse ja kohalike omavalitsuste koostöövõimalused 112 hädaabikõnedes ilmnevate ja operatiivressursside sekkumist mittevajavate sotsiaalprobleemide lahendamisel: olukorra kaardistamine ja infovahetuse protsesside kirjeldamine“

1

Kokkuvõte uuringust: „Häirekeskuse ja kohalike omavalitsuste koostöövõimalused 112 hädaabikõnedes ilmnevate ja operatiivressursside sekkumist mittevajavate sotsiaalprobleemide lahendamisel: olukorra kaardistamine ja infovahetuse protsesside kirjeldamine“ Teadusuuringu eesmärgiks oli analüüsida Häirekeskuse ja kohalike omavalitsuste koostöövõimalusi 112 hädaabikõnedes ilmnevate sotsiaalprobleemide lahendamisel ja pakkuda välja infovahetuse protsessimudel. Senine infovahetus sotsiaalprobleemidega abivajajatest on enamasti toiminud juhtumi- ja isikupõhiselt, kuid Häirekeskuse sooviks oli arendada välja süsteemsem lähenemine ning kujundada protsessimudel, mis sätestab edaspidiseks info edastamise alused, viisid, protseduurid jne. Projekti tegevused viidi läbi ajavahemikus 01. veebruar kuni 31. august 2023. Projekti käigus viidi läbi dokumentide analüüs, 34 intervjuud kolme erineva sihtrühma (Häirekeskuse sotsiaalpartnerid, töötajad ja kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna spetsialistid) esindajatega ning koosloome töötoad 9 omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti esindajate osavõtul. Peamised järelmid Senine infovahetus sotsiaalprobleemidega abivajajatest on Häirekeskuse ja sotsiaalpartnerite vahel siiani enamasti toiminud juhtumi- ja isikupõhiselt. Läbiviidud uuring pakkus välja süsteemsema lähenemise kahe alternatiivse protsessimudeli näol: 1) manuaalne ja 2) automaatne infoedastuse kasutuselevõtt – eeldaks infosüsteemi arenduste tegemist. Automaatse mudeli rakendamise eeliseks on selle kiirus ja mugavus ning teatud määral ka tagasisidestamise süsteemsus. Lisaks pakkus uurimistöö välja 4 sotsiaalse abivajadusega sihtrühma (persoonat), kelle puhul toimuks peamine infovahetus KOViga:

1) ASTA (85a): suhtlemisvaeguse ja koduse toimetuleku probleemidega helistaja 2) PEETER (43a): vaimse tervise probleemidega helistaja 3) ANTS (60a): alkoholiprobleemiga helistaja 4) HERMIINE (73a): sarihelistaja

Antud teadusuuringu käigus läbiviidud uuringud tõid välja või kinnitasid mitmeid Eesti sotsiaalpoliitika jaoks olulisi küsimusi. Näiteks on jätkuvalt ammendava lahenduseta

2

sotsiaalprobleemidega abivajajate abistamine kohalike omavalitsuste tööaja välistel aegadel, samuti ilmnes ebakõlasid näiteks liikumisraskustega isikutele transpordi korraldamises hooldus- või meditsiiniasutustesse, ametiasutuste infovahetuses seoses sama sihtrühma abivajadusega jms.

MEMO

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töögrupi istung 17.09.2024

Kellele: ELVL- SiM töörühm

Kellelt: Päästeamet

Koostamise kuupäev: 30.08.2024

Teema: Ehitiste tegelike kasutusotstarvete vastavusest ehitisregistri andmetele

1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS

Päästeamet teeb ehitistele riikliku tuleohutusjärelevalvet. Töö käigus tuvastatakse ehitisi, mis ei

vasta ehitisregistris registreeritud kasutamise otstarbele või kasutamise otstarve on muudetud

ilma asjakohase dokumentatsioonita.

2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS

Kuulata Päästeameti probleemikirjeldust ja võimalikku lahendust ning võtta suund EHR-is

andmete korrastamiseks teadmiseks ja rakendamiseks.

3. VAJADUSEL LISADOKUMENDID (koostatud analüüs, kokkuvõte jms)

Ettekanne, arutelu

MEMO

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alaline elanikkonnakaitse,

kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm.

Kellele: Töörühmale

Kellelt: SoM sotsiaalvaldkonna toimepidevuse juht

Koostamise kuupäev: 2. september 2024

Teema: Vältimatu sotsiaalabi kriisis

1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS

Üks aasta ja kuus kuud on koostatud SiM, ReM, SoM, Päästeamet, EVK, ELVL, KOVde ja teiste

asjaosalistega koostöös kava KOV teenuse vältimatu sotsiaalabi ulatuslikuks pakkumiseks

kriisis. Valminud on VV kabineti memorandum koos vastutuse ja ülesannete ning tähtaegadega

asutustele. Materjal on VV kabineti süsteemis esitamiseks. Töörühma koosolekul tutvustaks

lühidalt asjade seisu ja räägiks kava rakendamisest ning selle seire protsessist. Ajaks päevakorra

punkti esitamiseks võiks olla maksimum 15 minutit.

2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS

Info teadmiseks võtta ja olla valmis koostööks.

3. VAJADUSEL LISADOKUMENDID (koostatud analüüs, kokkuvõte jms)

Esitlus valmistan ette enne töörühma koosolekut.

MEMO

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alaline elanikkonnakaitse,

kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm.

Kellele: Kellelt: Mari Krusten (PäA) Janek Murakas (HÄK), Kadi Luht-Kallas (SIM)

Koostamise kuupäev: 03.09.2024

Teema: Ülevaade ohuteavituse korraldusest ja vahenditest

1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS

Ülevaade, millised ohuteavituse viisid on hetkel riigil kasutusel kriisiinfo edastamiseks elanikele.

Hetkel on väljakutse leppida kokku ohuteavituse protsessid asutuste üleselt ning luua standardid,

milline infovoog millises kanalis igal juhul tagatud peab olema.

KOVidel puudub võimalus ise otse riiklikku ohuteavitust edastada, seda teeb nende eest

Päästeamet. Hetkel on KOVi ohuteavituse edastamise protsess selline, et KOV saab teha

ettepaneku oma regiooni Päästeameti operatiivjuhile, et on vajadus välja saata näiteks EE-

ALARM.

KOV-idel kaaluda liitumist KRIT teenusega ning viia läbi õppuseid, et olla efektiivne.

2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS

3. VAJADUSEL LISADOKUMENDID (koostatud analüüs, kokkuvõte jms)

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku

ja siseturvalisuse töörühma 17.09.2024. a. istungi protokoll.

PROTOKOLL nr 3

[koosoleku toimumise kpv] DELTA 14.10.2024 nr 9-4/60-1

Koosoleku aeg ja

koht: 17.09.2024 kell 10:00-12:10 Siseministeeriumis.

Juhatas: esimees Tuuli Räim (Siseministeerium).

Protokollis: Jaanus Rankla (Siseministeerium).

Osalesid kohapeal: Tuuli Räim, Annes Kalle, Hedi Arukase (Siseministeerium);

Mirjam Kivinuk (Riigikantselei, asendaja);

Virko Luide (Politsei- ja Piirivalveamet, asendaja)

Martin Lambing (Päästeamet);

Janek Murakas (Häirekeskus)

Tea Varrak (Sotsiaalministeerium);

Maido Nõlvak (aseesimees), Eve East, Uno Paas, Erik Sandla, Jan Trei

(Eesti Linnade ja Valdade Liit).

Osalesid

sidevahendite kaudu: Mikk Lõhmus (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium);

Meelika Merirand (Kaitseministeerium, asendaja);

Kristel Siiman (Kliimaministeerium);

Jaanus Barkala, Gunnar Havi, Kairi Hõbemeri, Külliki Kiiver, Rivo

Noor, Karmo Näkk, Janek Lass, Evelin Uibokand (Eesti Linnade ja

Valdade Liit).

Kutsutud: Priit Laaniste, Mari Tikan, Kadri Luht-Kallas, Helen Ojamaa-Muru,

Anneli Liblik, Kristina Kukk (Siseministeerium);

Erti Suurtalu, Mari Krusten (Päästeamet);

Sirli Seegar (Häirekeskus);

ELVL töö-, sotsiaal- ja tervise töörühma liikmed (Teams).

Ettekande tegijad: Mari Tikan, Erti Suurtalu, Janek Murakas, Sirli Seegar, Kadri Luht-

Kallas, Mari Krusten.

Koosoleku rakendamine: Tuuli Räim andis teada, et tegemis on töörühma seitsmenda ja

käesoleva aasta kolmanda istungiga, eelmise istungi protokoll on kinnitatud ja välja saadetud.

Tuuli Räim tegi ettepaneku kinnitada päevakord 4-punktilisena, millele lisanduvad muud

ettetulevad asjad. Varude teemat arutatakse Riigikantselei ettepanekul järgmisel istungil, täna

tutvustab Sotsiaalministeerium vältimatu sotsiaalabi planeeritavat korraldus.

2(7)

OTSUSTATI: Kinnitada päevakord:

1. Ehitiste tegelike kasutusotstarvete vastavusest ehitisregistri andmetega.

2. Häirekeskuse ja KOV infovahetus/tegevused nende juhtumite lahendamiseks, mis ei

vaja kiirabi, pääste ega politsei reageerimist.

3. Ülevaade ohuteavituse korraldusest ja vahenditest.

4. Vältimatu sotsiaalabi planeeritavast korraldusest.

1. Ehitiste tegelike kasutusotstarvete vastavusest ehitisregistri andmetega.

Mari Tikan tegi teemasse sissejuhatuse ja Erti Suurtalu jätkas ettekandega. Päästeamet teeb

ehitistele riikliku tuleohutusjärelevalvet. Selle käigus tuvastatakse ehitisi, mida ei kasutata

ehitisregistris registreeritud kasutamise otstarbel või kasutamise otstarve on muudetud ilma

asjakohase dokumentatsioonita. Näiteks osutatakse üksikelamus lastehoiuteenust, kus on

30-40 last, hoone ei vasta tuleohutuse nõuetele. Ohutusnõuded peavad vastama hoone

tegelikule kasutusele. Teine näide on, et tööstus- ja laohoonetesse tehakse kogunemiskohti.

Kasutusotstarbe järgi peaks seal töötama nt 5 inimest, pindala järgi aga on võimalik

koguneda 500 inimesel. Nõuded sõltuvad hoone kasutamisotstarbest, kui nt on tegemist

kogunemishoonega siis on nõuded kogunemishoonele sõltumata sellest, et igapäevaselt on

töötab seal nt 5 inimest. Rikkumise korral teeb Päästeamet ettekirjutuse ja reeglina

informeerib sellest KOVi. Juhul, kui see ei mõju ja KOV ei sekku, rakendatakse sunniraha

hoone valdaja suhtes, kuid see ei vii õigete nõuete rakendamiseni. Kui rikkumised on

massiivsed keelab Päästeamet hoone kasutamise, kuid Päästeamet ei saa kirjutada ette

kasutusotstarbe muutmise aega, see on ehitusseadustiku reguleerimisala ja KOV pädevus.

Järelevalve käigus on avastatud u 500 sellist objekti.

Küsimused ja kommentaarid:

Maido Nõlvak: Kas on mingid prioriteetsed nõuded – tulekahjusignalisatsioon,

evakuatsiooniteed? Kuidas paremini koostööd teha?

Martin Lambing: saab läheneda objektipõhiselt, sõltuvalt objektist anda pikemad tähtajad

nõuete täitmiseks.

Erti Suurtalu: Päästeamet teavitab üldjuhul KOV-e, va juhul kui hoone valdaja asub kohe

probleeme lahendama.

Jan Trei: Teeme eraldi kohtumise Päästeametiga ELVL büroo kaudu ja infopäeva KOV-

dele.

OTSUSTATI:

Võtta informatsioon teadmiseks. Teha eraldi kohtumise Päästeametiga ELVL büroo kaudu

ja infopäeva KOV-dele. Võtta vajadus nõuete õigeks rakendamiseks ja EHR-is andmete

korrastamiseks teadmiseks ja täitmiseks.

2. Häirekeskuse ja KOV infovahetus/tegevused nende juhtumite lahendamiseks,

mis ei vaja kiirabi, pääste ega politsei reageerimist.

3(7)

Sirli Seegar tutvustas probleemi ja andis ülevaate Häirekeskusesse tehtavate kõnede

jagunemisest. 2023. aastal helistati hädaabiliinile 1 156 528 korral ning abiandev ressurss

saadeti välja 387 973 korral (34%), st ülejäänud kõnede puhul ei olnud vajalik kiirabi,

pääste või politsei sekkumine. Ka sotsiaalne abivajadus mõjutab tuntavalt meie tööd ja

hädaabinumbri 112 koormust. Häirekeskuses 2022. aastal läbiviidud uuringust saime teada,

et veerandil hädaabinumbrile helistanutest on sotsiaalprobleem või abivajadus1 - omakorda

pooltel neil juhtudel on tegemist alkoholi tarvitamisega, teine levinum põhjus on vaimse

tervise mured. Operatiivjõudude sekkumine ei ole jätkusuutlik lahendus paljudele sellistele

sotsiaalsetele probleemidele nagu alkoholisõltuvus või tuge vajavad eakad, mistõttu on

Häirekeskuse eesmärgiks jagada kohalike omavalitsuste jt sotsiaalvaldkonna partneritega

saadud teadmist, et leida koos jätkusuutlikke lahendusi. 2023. a läbiviidud jätkuuringu

eesmärk oli kaardistada koostöövõimalusi ja infovahetuse protsessi KOV-dega ning luua

süsteemsem lähenemine sotsiaalprobleemide määratlemiseks ning partneritega lahenduste

leidmiseks. Sotsiaalprobleemidega kõnede tegijatena nimetati peamiselt üksindusse jäetud

ja suhtlemisvajadusega eakaid, algava dementsussündroomiga inimesi, vaimse tervise

probleemiga inimesi, abitusse seisundisse sattunud eakaid ja erivajadustega inimesi

(kodukeskkonnas kukkumised, hooldusvajadus), alkoholisõltuvusega isikuid ning

toimetulekuprobleemidega isikud. Häirekeskus tegeleb sotsiaalsete abivajajatega võttes

aluseks sotsiaalhoolekandeseaduse või lastekaitseseaduse. Vajadusel suunakse isikud

teistele abiliinidele – meie koostööpartner siinkohal on Sotsiaalkindlustusamet.

Häirekeskus annab infot ka KOV-dele, selle juures ootab Häirekeskus väga KOV

tagasisidet, kas selline info on asjakohane.

Oleme ülaltoodud uuringutest välja tulnud probleemkohti käsitlenud mitmetel

koostöövõrgustike kohtumistel: nt osalenud Päästeameti eestvedamisel toimunud

seminaridel, mis toimusid neljas regioonis ajavahemikul november 2023 - jaanuar 2024;

viinud meie teadmised sotsiaalvaldkonda puudutavate hädaabikõnede kohta

Sotsiaalministeeriumisse ning kohtunud ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni liikmetega, et

ühiselt lahendusi leida. Näeme murekohana seda, et sotsiaalset abivajadust mõtestatakse

erinevalt ning ka rollide jaotus sotsiaalprobleemidega tegelemisel ei ole alati selged.

Küsimused ja kommentaarid:

Maido Nõlvak: Teema pole uus. Oleks vaja nn „sotsiaalset kiirabi“, Sotsiaalministeerium

peaks sellega tegelema. KOV sotsiaaltöötajatele oleks vaja ka meditsiinilist pädevust.

Väljasõitude arvu ei saa KOV oluliselt mõjutada, kuna nad ei saa teha otsust, mis ei ole

nende pädevuses (nt kas on oht tervisele). Kõnede arvu vähendamiseks on KOV-l vaja

pidevat ülevaadet helistajatest koos isikuandmetega. See on vajalik ka üksilduse probleemi

teadvustamiseks, millega KOV peab tegelema. Kas Sotsiaalministeerium on arutanud

„sotsiaalse kiirabi“ loomist või jääme praeguse kolme operatiivteenistuse juurde?

Tea Varrak: võtan selle teema kaasa.

Triin Varek: KOV üldiselt teab neid inimesi, osad inimesed ei võta abi vastu. Oluline on

saada täpne info koos nimedega.

Uno Paas: info ei liigu ja infosüsteemid ei ühildu, KOV-id saavad oma sotsiaaltöötajate abil

kõnede arvu vähendada.

4(7)

Sirli Seegar: infot koos nimedega on õiguslikult lubatud edastada ja seda ka tehakse, neid

inimesi on KOV kohta mõni, mitte terve nimekiri. Vahel on probleemiks helistaja

isikusamasuse tuvastamine.

Hedi Arukase: valmistame ette päästeseaduse jt muudatusi, millega lisatakse

karistusõigusesse teadlikult vale hädaabikõne tegemise eest vastutusele võtmise alus.

Täpsustan, et lisatava aluseesmärgiks ei ole sotsiaalsete probleemidega helistajaid karistada,

vaid anda signaal, et pahatahtlikkust ei aktsepteerita.

OTSUSTATI:

Võtta informatsioon teadmiseks. Häirekeskusel jätkata infovahetust ja kohtumisi KOV-

dega. Häirekeskus vajab ka KOV-ide tagasisidet, et KOV tegeleb probleemiga. Pidada

vajalikuks liidestada Häirekeskuse infosüsteemi STAR-iga.

3. Ülevaade ohuteavituse korraldusest ja vahenditest.

Kadri Luht-Kallas ja Mari Krusten tutvustasid teemat ja andsid ülevaate, millised

ohuteavituse viisid on hetkel riigil kasutusel kriisiinfo edastamiseks elanikele. Momendil

on väljakutse leppida kokku ohuteavituse protsessid asutuste üleselt ning luua standardid,

milline infovoog millises kanalis igal juhul tagatud peab olema. Kõik asutused peavad välja

saatma sama kvaliteediga info, samuti peab olema õiguslik alus. KOV-del puudub võimalus

ise otse riiklikku ohuteavitust edastada, seda teeb nende eest Päästeamet. Hetkel on KOV-i

ohuteavituse edastamise protsess selline, et KOV saab teha ettepaneku oma regiooni

Päästeameti operatiivjuhile, et on vajadus välja saata näiteks EE-ALARM. KOV-idel

kaaluda liitumist KRIT teenusega ning viia läbi õppuseid, et olla efektiivne selle

kasutamises.

Küsimused ja kommentaarid:

Tuuli Räim: Kuidas tagatakse KOV-de ja asutuste oskused sõnumit saata?

Uno Paas: koolitused on toimunud, kokkulepe on, et Päästeamet edastab. Kui KOV saab

teavitada siis me seda ka teeme, nt joogivee reostuse korral.

Martin Lambing: ohuteavituses on oluline terviklahendus, et teavitus oleks mitu korda

dubleeritud. Tuleb liikuda äpi suunas, sh taskusireen. Lisaks ohuteavituste edastamisele

tuleb leida ka kanal pideva infovoo püsivaks edastamiseks, kuidas sündmus/oht areneb.

Janek Murakas: Häirekeskus on koolitustega kõigile asutustele ringi peale tellinud, soovi

korral saab uuesti teha. Õppustel on EE-ALRMI kasutatud 2 korda, vajadusel saab õppusi

teha pidevalt testkeskkonnas. Tuleb teha rohkem õppusi ja harjutada ohusõnumite saatmis

erinevate kanalite kaudu.

Hedi Arukase: Häirekeskusel vaadata üle asutuste vahelised kokkulepped õppusi silmas

pidades.

5(7)

Jan Trei: ELVL büroo saab KOV-le kuuluvate ekraanide ohuteavituse edastamise

kasutamise küsimuses abiks olla ja koordineerida.

Tuuli Räim: Ole valmis! äpp ei ole pidevaks teavitamiseks sündmuse arengust kasutatav.

Hedi Arukase: Ka eesti.ee äpp võib olla üks võimalik lahendus.

Janek Murakas: KOV-id on kriisiinfotelefoniga (KRIT) 1247 hästi kaasa tulnud. Täna on

koostööleppe sõlminud 57 KOVi 79-st. Soovitus kõigil liituda ja kasutada! Häirekeskus

teeb sel aastal igas regioonis ühe KOV pilootõppuse ilma Päästeametita. Ükski osalenud

KOV ei ole olnud valmis kriisiaegseks päringute hulgaks, infotulvaks. KRITi saab kasutada

ka siis kui ei ole ohtu elule ja tervisele, teenus on tasuta. Huvi korral leppida kasutamine ja

õppused Häirekeskusega kokku!

Tuuli Räim: sireenide testimiseks vajalikud muudatused õiguses jõustuvad 2025. a II

poolaastal. Käesoleva aasta lõpuks on sireenid 22 asulas üleval.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. KOV-idel kaaluda liitumist KRIT teenusega ning viia läbi

õppuseid, et olla efektiivne selle kasutamises, samuti Päästeametile info edastamises.

4. Planeeritavast vältimatu sotsiaalabi korraldusest.

Tea Varrak andis ülevaate Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valminud vältimatu

sotsiaalabi (VÄSA) korraldamise mudelist. Vabariigi Valitsus otsustas 22. veebruaril 2024

„Elanikkonnakaitse 2.0“ raamdokumendi arutelul, et sotsiaalministeeriumil (SoM) tuleb

koostöös siseministeeriumi, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi,

Sotsiaalkindlustusameti (SKA), Päästeameti ja kohalike omavalitsustega analüüsida KOV

vältimatu sotsiaalabi tagamist ning vastutuse jaotust olukorras, kus KOV suutlikkus teenust

korraldada on ammendunud. Ettepanekud vältimatu sotsiaalabi korraldamiseks tuli SoMil

esitada otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Hetkel on memorandum Riigikantseleis

ettevalmistamisel valitsuse kabinetinõupidamisele.

Vältimatu sotsiaalabi on KOVi kohustuslik sotsiaalhoolekandeteenus, aga ka üks

elanikkonnakaitse komponentidest ja SoMi riigikaitse ülesanne. Tsiviilkriisi ja riigikaitse

seaduse eelnõu määratleb vältimatu sotsiaalabi ka ühena KOVide püsivatest

kriisiülesannetest, mis tähendab, et KOVil peab olema loodud plaan ja reaalne valmisolek

kriisiolukorras vältimatu sotsiaalabi osutamiseks.

Analüüsi eesmärk on tuua välja KOVide võimelüngad ja pakkuda lahendused ning

riigipoolsed vastutajad KOVide toetamisel ja fikseerida tegevuste elluviimise ajakava, et

KOVid saaksid ulatusliku vältimatu sotsiaalabi pakkumisega hakkama iseseisvalt. KOVe

nõustades ja juhendades ning nendega koostööd tehes peame jõudma hiljemalt aastaks 2028

selleni (2026. a 33 praeguste HOLP kohustusega KOVi ja 2027 100% KOVe), et vältimatu

sotsiaalabi teenuse pakkumise tagamine kriisis on KOVidel läbimõeldud ja tegevused ning

võimalike võimelünkade lahendused on kajastatud kriisiplaanides. Probleemid, mis

KOVide poolt on välja toodud ulatusliku vältimatu sotsiaalabi pakkumisel võib liigitada

6(7)

kolme suuremasse gruppi: kriisiplaanide koostamine ja nõustamine, sotsiaalteenuste sh

vältimatu sotsiaalabi tagamine kriisiolukorras ja juhtimise korraldus kriisis.

Paljud probleemid saavad lahenduse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse rakendumisel. Selle

seadusega luuakse selgus kriisiplaanide koostamise, KOVide nõustamise ja riigipoolse

toetamise vastutuse osas. Sotsiaalteenuste pakkumiseks kriisis on sotsiaalhoolekande

seaduse ja kaasnevate õigusaktidega lihtsustatud nõudeid teenustele ja teenuse pakkujatele.

Arvestades, et kriisiolukordade lahendamisel kehtib ülesannete jäävuse põhimõte, on

toodud lahendusettepanekute eesmärk luua eeldused, mis tagavad KOVide võimekuse

ulatusliku vältimatu sotsiaalabi pakkumiseks ning määratleda seejuures riigiasutuste

tegevused ja rollid, mis toetavad KOVides valmisoleku loomist. Kui tsiviilkriisi ja

riigikaitse seaduse koostamine toppab läheb SOM hiljemalt 2025. a I kvartalis välja eraldi

oma valitsemisala õigusaktide muutmise eelnõuga.

Küsimused ja kommentaarid:

Tuuli Räim: Regionaalses kriisikomisjonis käib eelkõige infovahetus, tööliine juhivad

asutused, antud juhul SOM/SKA.

Maido Nõlvak: kes seda kõike ikkagi juhib, kui nt tuleb evakueerida kaks maakonda?

Tea Varrak: üldiselt koordineerib Riigikantselei, igat kriisi juhib vastav asutus, nt

ulatuslikku evakuatsiooni Päästeamet, nende all tegelev VÄSA tööliiniga SKA.

Annes Kalle: ärme aja asju segasemaks, eri kriisides juhivad eri asutused.

Martin Lambing: on erinevad juhtimistasemed, nt ulatuslikku evakuatsiooni korraldab

Päästeamet.

Tuuli Räim: olenevalt kriisist on elatuslikul evakuatsioonil mitu etappi ja nendel on

erinevad vastutajad – PÄA/SKA/KOV jne.

OTSUSTATI:

Võtta informatsioon teadmiseks.

5. Muud ettetulevad asjad

Tuuli Räim andis teada, et AS Eesti Varude Keskus teeb Riigikantselei tellimusel ülevaadet

varudest.

Tuuli Räim rääkis, et Kaitseressursside Ameti info kohaselt on KOV elutähtsa teenuse

osutajate (ETO) riigikaitseliste ametikohtade määramise protsent väga madal. Kas KOV

kui elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja omab seda ülevaadet?

Tuuli Räim ütles, et Siseministeerium on võtmas elanikkonnakaitse koordineerimises

juhtrolli ning seoses sellega teenindab alates 2025 töörühma loodav elanikkonnakaitse

osakond, kontaktisik on Priit Laaniste, 509 7158, [email protected] .

Elanikkonnakaitse osakond tekib pääste- ja ohutuspoliitika osakonna (POPO)

ümberkorraldamise tulemusel ja muudatus tuleneb sellest, et SIM hakkab koordineerima

kogu EKK poliitika elluviimist.

7(7)

Töörühma järgmisel istungil on päevakorras ka 2025. a tööplaani kinnitamine! Palun

saata oma ettepanekud selle osas juba Priidule hiljemalt 1. novembriks! Eriti on

oodatud asutuste ka ELVL ettepanekud!

Järgmine istung toimub teisipäeval, 12. novembril kl 10-12.

Helen Ojamaa-Muru andis teada, et Siseministeerium algatab lähiajal päästeseaduse

muutmise. Kiirabibrigaad võib kaasata Päästeameti füüsilise jõuga ust või väravat avama

või muud takistust kõrvaldama, et kiirabi osutamiseks abivajaja juurde pääseda. Toimingu

järgselt ei taga Päästeamet valduse edasist valvet, vaid piirab käepäraste vahenditega

tähistatud kinnisasjale, ehitisele, eluruumile või ruumile juurdepääsu. KOV-dele on ootus,

et mõeldaks kaasa, kuidas paremini tagada kaitseta jääva vara turvalisust. Kiirabi, pääste ja

politsei ressursid on esmajoones inimeste elu ja tervise päästmiseks, mistõttu vara valvega

ei jõuta tegeleda.

Tuuli Räim

/allkirjastatud digitaalselt/

Esimees

Lisad:

1. Memo PÄA Ehitiste tegelike kasutusotstarvete vastavusest ehitisregistri andmetele.

2. Memo PÄA Häirekeskuse ja KOV infovahetus/tegevused nende juhtumite

lahendamiseks, mis ei vaja kiirabi, pääste ega politsei reageerimist.

3. Kokkuvõte uuringust – HÄK sots kõned 2023.

4. Memo PÄA ohuteavitus.

5. Memo SOM VÄSA korraldus.

6. Esitlus PÄA Suurtalu.

7. Esitlus PÄA Seegar (sots. kõned)

8. Esitlus PÄA Seegar (KRIT).

9. Esitlus PÄA Krusten.

10. Esitlus SOM Varrak.