Tartu Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Saatja: Kareli Kilter <[email protected]>

Saadetud: 06.09.2022 10:39

Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>

Teema: Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Kareli Kilter saatis teile kirja. Kiri oli liiga suur tavaliseks epostiga edastamiseks ja failid salvestati failide edastamise teenusesse. Teil on kuni 16.10.2022 10:39:59 võimalik faile alla laadida. Allalaadimise aadress on : https://info.raad.tartu.ee/fsend/filesend.nsf/getFiles.xsp?AccessID=ofjl1q53awjlhu3 Kareli Kilter has sent you a mail. The mail is too big for standard delivery. You have till 16.10.2022 10:39:59 to consult the mail via a browser and download the attachments. URL for download: https://info.raad.tartu.ee/fsend/filesend.nsf/getFiles.xsp?AccessID=ofjl1q53awjlhu3 Kirja algtekst: Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus Teema: Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks. Dokumendi liik: Kiri Dokumendi number: DP-18-017. Dokumendi kuupäev: 06.09.2022 - Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20220906_DP-18-017.asice

Tallinn 2018

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

www.adepte.ee

Nimetus: Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Tartu Mill AS

Töö teostaja: Adepte Ekspert OÜ

Reg nr 11453673 Tuukri tn 54, Tallinn, Harju maakond, 10120 Tel +372 5139031, +372 6732244 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö teostamisaeg: august 2018

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

www.adepte.ee

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Osapooled .......................................................................................................................... 5

2 Kavandatava tegevuse asukoht ja tegevuse kirjeldus ....................................................... 6

2.1 Ettevõtte praegune tegevus ........................................................................................ 8

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 9

4 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 11

4.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................ 11

4.2 Tartu linna üldplaneeringu 2030+ ............................................................................. 12

5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 15

5.1 Mõjud Natura aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ................................................................................................................ 15

5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 15

5.3 Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ..................... 15

5.4 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 16

5.5 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 16

5.6 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 16

5.7 Mõju sotsiaal-majanduslikele tingimustele .............................................................. 17

5.8 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 17

5.9 Piiriülene keskkonnamõju ......................................................................................... 17

5.10 Detailplaneeringu tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel ........................................................................................................................... 17

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 18

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 19

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

www.adepte.ee

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas OÜ Adepte Ekspert (reg nr 11453673) 2018. a juulis-augustis Tartu Mill AS tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Töö eesmärk on välja selgitada, kas Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu (DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt nende pädevuse piires vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

www.adepte.ee

1 Osapooled

Planeeringust huvitatud isik:

Tartu Mill AS

Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja:

DP koostaja ei ole välja valitud.

Otsustaja (strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja kehtestaja):

Tartu Linnavolikogu

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja:

Tartu Linnavalitsus

KSH eelhinnangu koostaja:

OÜ Adepte Ekspert

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

www.adepte.ee

2 Kavandatava tegevuse asukoht ja tegevuse kirjeldus

KSH eelhindamise objektiks on Väike kaar 33 (kat. tunnus 79504:004:0020) detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 24.04.2018). Algatamiseelne eskiis puudub.

Joonis 1. Väike kaar 33 kinnistu aerofotol. Allikas: Maa-ameti geoportaal.

Detailplaneeringu eesmärgiks on maa-ala kruntideks jagamine, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine tootmis- ja ärihoonete rajamiseks, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamine ning keskkonnakaitseliste abinõude seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks.

Konkreetselt tahetakse rajada täiendavalt neli tsinkplekkprofiiliga silindrikujulist koonilise katusega viljamahutit läbimõõduga 16 meetrit ja kõrgusega 35 meetrit. Mahutid ehitisealuse pinnaga kokku ca 200 m2 on mõeldud kuiva vilja hoiustamiseks. Standardsete mahutite juurde kuulub ka vastuvõtusõlm ja vastav transportöörsüsteem. 2017. aastal lubati projekteerimistingimuste alusel elevaatori taha kavandada ja püstitada märja vilja hoiustamiseks väiksemad silod kõrgusega 18 meetrit (vt joonis 2).

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

www.adepte.ee

Joonis 2. Mahutite eeldatav asukoht joonis. Allikas: Tartu Mill AS.

Olemasolevad puisteviljalaod on amortiseerunud, väikese mahutavusega ega vasta enam vilja hoiustamise nõuetele. Vanad puisteviljalaod on kavas pärast uute mahutite rajamist lammutada.

Joonis 3. DP Illustratsioon. Allikas: Tartu Mill AS.

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

www.adepte.ee

Planeeritav kinnistu suurusega 32 297 m² asub Tammelinna linnaosas raudtee vahetus läheduses. Katastriüksuse maa sihtotstarve on tootmismaa.

Ala piirneb kirdes Lembitu tn 1b transpordimaa kinnistuga (raudtee ala), idas Lembitu tn 1e ärimaa kinnistuga, edelas Väike kaar 33b ja Väike kaar 33c tootmismaa kinnistutega. Väike kaar 33a kuni Väike kaar 39 on elamumaa läänes ja loodes ning üle Väike kaar tänava on valdavalt elamumaad. Loodes on aga samuti tootmismaad:

• Väike kaar 41 (Naaskel OÜ toodab eritellimusel puidu - ja mööblitooted, omab välisõhu saasteluba nr L.ÕV/326186).

• Väike kaar 41a (osaühing KASKAAD-TS tegeleb jäätmekäitlustegevusega - plastjäätmete purustamine graanuliteks plastipurusti abil, omab jäätmeluba nr L.JÄ/326948).

• Väike kaar 41b (osaühing DOZ OÜ tegeled puitdetailide viimistlemisega, omas senini välisõhu saasteluba nr L.ÕV/326185).

Ehitisregistri (https://www.ehr.ee ) andmetel on praegu Väike kaar 33 kinnistul olmehoone (varem laborihoone), kontorihoone, veski, elevaator (koosneb vanast ja uuest osast), ladu 1, ladu – kaarhall, ladu – viilhall, töökoda – ladu, teravilja vastuvõtuhoone. Alajaamahoone (pool hoonest kuulub AS-le Elektrilevi) on registreeritud aadressiga Lembitu tn 1c (alajaam nr 16 Lembitu). Uusi märja vilja silosid pole veel ehitusregistris.

2.1 Ettevõtte praegune tegevus

Tartu Mill AS (varem Tartu Veski AS) põhitegevusala on teravilja jahvatamine ning erinevate jahusortide jahu tootmine ja pakendamine. Tartus hoiustatakse rukist ja nisu jahvatamiseks veskis. Aastane vajadus ca 110 000 t teravilja. Olemas on 2 sõltumatut tootmisliini erinevate rukki- ja nisujahu toodete valmistamiseks. Eraldi on maherukki liin spetstoodete valmistamiseks.

Teravilja väärindamisega tegeletakse antud asukohas juba aastakümneid. Ettevõttes rakendatakse tootmises parimat võimaliku tehnikat (BAT). Juurutatud on BRC (British Retail Consortium) tehnilise standardi järgi toiduohutuse juhtimissüsteemid.

Tartu Mill AS omab jäätmeluba nr L.JÄ/328676 toiduainetööstuses jäätmete tekitamiseks vastavalt jäätmeseaduse § 75 lg 1 p 7. Jäätmed antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele.

Tartu Mill AS omab samuti välisõhu saasteluba nr L.ÕV.TM-187505, kuna ettevõttel on gaasipõleti G9-1D ning mitmed punktallikad, kus on reguleeritud tahkete osakeste massikontsentratsioon (PM-sum) heide.

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

www.adepte.ee

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu järgi on seatud piirkonnas, kus asub Väike kaar 33 kinnistu, eesmärgiks raudtee-äärse tööstuse ja laomajanduse väljaviimine ning piirkonna arendamine targa majanduse töökohtadega büroohoonete kompleksiks. Maa-ala kruntidel võib jätkuda senine tegevus vastavalt omaniku soovile, hooneid võib remontida, keelatud on uute tootmishoonete ehitamine ja olemasolevate laiendamine.

Lähtudes PlanS § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus vajadusel läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib ka planeeringute puhul siiski KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui:

- kehtivas strateegilises planeerimisdokumendis tehakse (olulise keskkonnamõjuga) muudatusi;

- koostatakse maakonnaplaneering või üldplaneering teemaplaneeringuna;

- koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (ÜP muutmine);

- koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 33 lõike 1 punkti 3 alla, siis tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktidest 3 ja 4. Käesoleval juhul on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, siis konkreetsel juhul tuleneb KSH eelhinnangu vajadus detailplaneeringule ka PlanS § 142 lõikest 6.

Detailplaneeringuga tehakse seega ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 võib detailplaneeringuga muuta üldplaneeringu põhilahendust. Sama paragrahvi lõike1 punkt 1 sätestab, et muuhulgas loetakse detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmiseks olukorda kui toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmise korral tuleb muuhulgas hinnata keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda eelhinnang vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 punktile 3 ning PlanS § 124 lg 6 ja § 142 lg 6.

Formaalselt on oluline tegevus kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on ka üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine.

Antud juhul soovitakse aga tootmismaa sihtotstarbega kinnistul jätkata senist tootmistegevust, eesmärgiga muuta seda oluliselt efektiivsemaks. Olemasolevate tootmisettevõtete puhul on oluline jälgida, et need peaksid kinni keskkonnanõuetest. Kui

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

www.adepte.ee

ettevõttel ei ole keskkonnaprobleeme ning antud asukohas on võimalik tegevust jätkata, siis ei ole tegemist üldplaneeringu olulise muutmisega, vaid pigem täpsustamisega.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmist, samuti peab KeHJS § 6 lg 2 p 7 tulenevalt hindama ettevõtte valdkonna tegevust (näiteks toiduainetööstus, põllumajandus vm), kas sellel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang antakse lähtudes KeHJS § 33 lg-tes 3-5 toodud kriteeriumitest.

Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. Eelhindamine ei lõpe aga KSH eelhindamise koostamisega. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused sõltuvad strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse iseloomust ja igal konkreetsel juhul määratleb need täpsemalt planeeringu koostamise algataja (või korraldaja).

Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. KeHJS § 23 annab selgituse asjaomaste asutuste kohta. Asjaomased asutused on kõik need, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Detailplaneeringute puhul kuulub asjaomaste asutuste hulka alati Keskkonnaamet, kes annab oma seisukoha ka KSH sisulise vajaduse osas.

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

www.adepte.ee

4 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

4.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+

Tartu Maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130) kehtib Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal. Maakonnaplaneeringu eesmärk suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Tulenevalt planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele.

Vastavalt maakonnaplaneeringule asub Väike kaar 33 kinnistu Veeriku-Vaksali piirkonnas (olemasolevad tootmis-, äri- ja logistikaalad). Põhijoonisel on tootmis- ja logistikaalad (need on samas ettevõtluse arengu alad) näidatud üldisest tiheasumist eraldi, võimaldamaks tavapärasesse linnakeskkonda sobimatut välismõju ja transpordivooge.

Lõuna-Eesti, sh Tartumaa, ruumiline areng põhineb Tartu linna tugevusel mitmepalgelise keskuslinnana. Euroopas ja maailmas konkurentsivõimelised väärtusahelad, näiteks puidutööstuses, põllumajanduses ja toidutööstuses, turismis ja spordis, peavad liitma ja võimendama kogu Lõuna-Eesti loodus- ja inimressurssi ning majandus- ja ettevõtluspotentsiaali Tartumaast suuremas ruumis.

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

www.adepte.ee

Joonis 4. Väljavõte maakonnaplaneeringu põhijoonisest.

Tuleb rõhutada, et maakonnaplaneering ei pea ka rongiliikluse väljaviimist Tartu linnast otstarbekaks. Küll aga tuleb üldplaneeringutes sätestada kooskõlastamise kohustus raudtee omaniku ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, kui raudtee lähedusse kavandatakse rajatisi, mille kõrgus meetrites on suurem kui rajatise paiknemise kaugus raudtee kaitsevööndi piirist.

Vastuolu maakonnaplaneeringuga puudub.

4.2 Tartu linna üldplaneeringu 2030+

Tartu linna üldplaneeringu 2030+ (Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsus nr. 494) järgi on Väike kaar 33 kinnistu piirkonnas Tammelinn TM10, kus pikaajaliseks eesmärgiks on raudtee-äärse tööstuse ja laomajanduse väljaviimine ning piirkonna arendamine targa majanduse töökohtadega büroohoonete kompleksiks. Maa-ala kruntidel võib jätkuda senine tegevus vastavalt omaniku soovile, hooneid võib remontida, keelatud on uute tootmishoonete ehitamine ja olemasolevate laiendamine.

Piirkonna uus määratud juhtfunktsioon büroohoone maa (ÄB). Büroohoone maa-ala on büroo- ja pangahoone, koolituskeskuse, kesklinna sobiva tootmisettevõtte, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtte ja postiteenust osutava juhtotstarbega hoone maa- ala. Büroopindu võib peale iseseisvate büroohoonete kavandada osalise otstarbena ka rekonstrueeritavatesse hoonetesse või mitmefunktsioonilistesse arendustesse (koos kaubanduse, meelelahutuse ja elamispindadega). Büroohoone krundi suurus, lubatud suurim ehitisealune pind ja kõrgus, hoonestusala asukoht, põhilised arhitektuursed näitajad jms määratakse iga kord eraldi. Krundi suurima ehitisealuse pinna määramisel tuleb arvestada, et 10% krundist peab olema kõrghaljastatud. Alal ÄB määratakse krundi suurus, lubatud suurim ehitusalune pind ja kõrgus, hoonestuse asukoht, põhilised arhitektuurilised näitajad jms iga kord eraldi ehk siis detailplaneeringuga.

Samas on olemasoleva pikaajalise tootmismaa muutmisel ärimaaks keskkonnakaalutlused väga olulised. Kahjuks pole seda analüüsitud Tartu linna üldplaneeringu 2030+ ega selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH käigus). Raudtee äärsel alal on veel teisedki olemasolevad tootmismaad (näiteks puidutööstus). Varasema Tartu linna üldplaneeringu järgi on Väike kaar 33 tööstusettevõtete ja ladude maa, kuhu võib lubada 10% ulatuses tööstusettevõtteid juhul, kui kavandatav tegevus seondub tööstustegevusega.

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

www.adepte.ee

Joonis 5. Väljavõte Tartu linna üldplaneeringust 2030+

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

www.adepte.ee

Üldplaneeringuga määratakse maa-alade perspektiivne juhtotstarve väga üldisel ehk pigem

põhimõttelisel tasandil. Paralleelselt kohustuslikus korras ÜP-le koostatav keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH) näitab, milliste oluliste kaalutluste alusel toimus

üldplaneeringu protsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. KSH kirjeldab,

selgitab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab

vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat

territooriumi. Tootmismaa muutmisel ärimaaks peab arvestama suuremate kulutustega

keskkonnauuringutele (näiteks kohustuslikele pinnaseuuringutega jms). Antud juhul

igasugune analüüs või isegi täpsem põhjendus ÜP-s puudub ning pole ka kirjalikke

tõendeid läbirääkimiste kohta TM10 asuvate kinnistute omanikega.

Üldplaneering üldise tasandi planeering, mille täpsusaste ei ole võrreldav detailplaneeringuga ja mis ei lähtu konkreetsetest krundipiiridest. Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edasise maakasutuse põhisuunad. Kui krundi praegune otstarve ei ole sama, mis on planeeritud valdav kasutusotstarve, on lubatud see funktsioon säilitada seni, kuni ei taotleta ehitamist või detailplaneerimist õigusaktides sätestatud tähenduses. Antud juhul tootmisterritooriumi ei laiendata ning üldplaneeringuga määratud maa juhtotstarbe pikemas perspektiivis saavutamise osas muutusi ei ole. Täiendavate rajatiste kavandamine olemasoleva elevaatori (kõrgus 42 m) ja raudtee vahele ei muuda sisuliselt piirkonna visuaalset, maastikulist ega funktsionaalset iseloomu. Töödeldava vilja mahud ei suurene, põhitootmine ei muutu. Väheneb oluliselt vilja transport väljaspool Tartu linna asuvatest ladudest edasi-tagasi (hinnanguliselt kuni 1400 veoki võrra aastas) ning seega paranevad eeldatavalt ka piirkonna keskkonnatingimused (liiklusest tulenev müra jms). Eelnevast tulenevalt võib järeldada, et tegemist on üldplaneeringut täpsustava, mitte planeerimisseaduse kohase üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

www.adepte.ee

5 Võimalikud keskkonnamõjud

5.1 Mõjud Natura aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele

Planeeritavale alale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi looduskaitsealuseid objekte. Planeeritaval alal ei ole registreeritud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel kaitsealuste taime- või loomaliikide elupaiku. Lähimad kaitstavad loodusobjektid „Riia tn tammeallee” ja üksikobjekt Elva tn 8 „Külmakindel pirnipuu” jäävad ettevõtte mõjualast kaugele.

Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele on seega ebatõenäoline.

5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Alal maavarasid ega muid loodusvarasid ei leidu.

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb paratamatult ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud „Tartu linna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.

Jäätmeid tekib ka tootmishoonete kasutusperioodil. Jäätmed antakse vastavalt jäätmekoale üle jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5.3 Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Ei ole ette näha täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust. Planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon toimub olemasoleva ÜVK süsteemi võrkude baasil.

Eelnevast tulenevalt ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevat vee- või pinnasereostuse teket. Detailplaneeringu realiseerimisega ei toimu reoveepuhastust kohapeal.

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

www.adepte.ee

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata mõningast liikluskoormuste tõusu. Pärast DP realiseerimist on oodata pigem liikluse vähenemist.

Tootmise soojusvarustus toimub maagaasi baasil. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrusega nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ mõistes on ettevõttel õhusaasteluba. Õhusaasteluba on üldjuhul nõutav põletusseadmele, kui soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Tuleb arvestada siiski saasteallikast eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogusega ka maagaasi põletamisest. Seega võib välisõhu saasteloa kohustus muutuda asjakohaseks, kui ettevõttes põletatakse maagaasi üle 150 000 m3/a, mis lämmastikuühendite arvutuslikul eraldumisel kindlas mahus (näiteks NOx aastane heitkogus) tähendab automaatselt loakohusluse teket. Ettevõtte poolt emiteeritavad saasteained on mõõdetud (viimati 2017.a Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ Katselabori poolt). Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023 (väljapanekul 01. juuli kuni 16. september 2018) järgi on AS Tartu Mill üks Tartu linna ettevõtteid, kellega tehakse müra-alast koostööd. Tartu Mill AS on viinud sisse nõude veokitelt öisel ajal vilja mitte maha pumbata. 2016. a mõõtmistulemuste alusel Vambola 2 maja ees müra vähendamiseks ehitati ümber veski aspiratsioon, puhastatud õhu väljavool suunati siseõue suunas. Varasemalt on õhupuhastussüsteemide väljalaskeavad varustatud filtrite ja mürasummutitega, väljalaskeavad on suunatud elamupiirkondadest kõrvale, laadimistöid tehakse suletud hoonetes. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega. Kuna ala piirneb elamumaaga, siis ei tohi liiklus-, tööstusmüra ja ka tehnoseadmete tekitatav müra ületada seal keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed“.

5.4 Mõju kultuuriväärtustele

Muinsuskaitse üksikobjektid või pärandkultuuri väärtused planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad. Otsene või kaudne mõju kultuuriväärtustele seega puudub.

5.5 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

Konkreetsete tootmistegevustega seotud mõjud ja võimalikud ohumeetmed on teada ning täiendavaid mõjusid ei ole ette näha.

5.6 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Varem piirkonnas kavandatud detailplaneeringute realiseerimisega koos ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat olulist mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist. Detailplaneeringus seatakse konkreetsed tingimused ennetamaks/vältimaks olulise negatiivse keskkonnamõju esinemist DP elluviimisel. Kuna ÜP ei näe ette

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

www.adepte.ee

maakasutuse juhtotstarbe realiseerimise viise ega aega, siis on olemasoleva tootmise efektiivistamine väga mõistlik.

Detailplaneeringuga kavandatakse tegevust, millele on vaja tulevikus ehitusluba ja kasutusluba. Lubade väljastamisel tuleb omavalitsusel täiendavalt kaaluda keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust. Täiendavate keskkonnalubade vajadus puudub.

Iga ettevõtte tegevusest tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju ja ka keskkonnahäiring keskkonnaseadustiku üldosa seaduse mõistes peab jääma ettevõtte tootmisterritooriumile. Seejuures on keskkonnahäiring ka negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. Ettevõte peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vältimiseks või vähendamiseks, kuivõrd saab seda mõistlikult oodata.

5.7 Mõju sotsiaal-majanduslikele tingimustele

Olulist otsest sotsiaal-majanduslikku mõju ei ole ette näha.

Täiendavaid töökohti ei kaasne. Kuna tegemist on olemasoleva tootmisega, siis puudub reaalne võimalus ning seega ka sotsiaalne ootus piirkonna kiireks ümberkujundamiseks.

5.8 Visuaalne mõju

Täiendav häiringuna mõjuv oluline visuaalne mõju puudub. Mahutid rajatakse elevaatori ja raudtee vahelisele alale ning ei jää Väike kaar tänava sihtes dominandiks.

Arhitektuurne lahendus on standartne.

5.9 Piiriülene keskkonnamõju

Piiriülest keskkonnamõju ei esine.

5.10 Detailplaneeringu tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

www.adepte.ee

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata eeldatavalt tootmistegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. DP-ga tehakse ettepanek muuta kehtivat piirkonna üldplaneeringut maakasutuse juhtotstarvete osas.

KeHJS § 33 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju hinnata vajaduse korral ka siis, kui § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi. Antud juhul tekib vajadus muuta kehtivat üldplaneeringut piirkonna perspektiivse maakasutuse juhtotstarbe osas.

Kohaliku omavalitsuse nõudel hinnati KSH vajalikkust KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada DP elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel (esialgselt kavandatud mahus) antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

4) DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist;

5) DP alal ei ole teadaolevalt tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või edasisele majandustegevusele;

6) DP-ga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

ÜP juhtotstarbe muutmine on Tartu Linnale strateegiliselt oluline planeeringuline muudatus, kuid DP elluviimine sellisel kujul ei kujuta endast olulist täiendavat negatiivset mõju keskkonnale antud asukohas. DP täiendavate võimalike keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik DP menetluse käigus ja koosseisus vastavalt PlanS § 126 lg 1. Samuti saab töö käigus DP koosseisus anda täpsemad põhjendused kehtiva ÜP muutmiseks.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida DP algatamisotsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt tema pädevuse piires.

Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

www.adepte.ee

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Tartu maakonnaplaneering 2030+

Tartu linna üldplaneering 2030+

Seadused, määrused:

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee

Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Ehitisregister https://www.ehr.ee

Tallinn 2020

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Väljatöötamise kavatsus

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

2

Nimetus: Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected]

Töö tellija: Tartu Linnavalitsus

Reg nr 75006546 Tartu linn, Raekoja plats 3, 51003 Tel +372 7361242 E-post: [email protected]

KSH juhtekspert: Piret Toonpere

Töös osalesid: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 2.06.2020

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus...................................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevus ja selle alternatiivid ............................................................................................... 6

1.1 Alternatiivid......................................................................................................................................6

2 Planeeritava ala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus ..................................................... 7

3 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega ............................................................................... 9

3.1 Tartu maakonnaplaneering 2030+ ...................................................................................................9

3.2 Tartu linna üldplaneering .................................................................................................................9

3.3 Kehtiv detailplaneering ....................................................................................................................9

4 Kasutatav hindamismetoodika .............................................................................................................. 10

4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale ............................................................................................... 11

4.1.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................................................................ 11

4.1.2 Mõju Natura aladele ............................................................................................................. 12

4.1.3 Mõju veekeskkonnale ........................................................................................................... 12

4.1.4 Mõju pinnasele ..................................................................................................................... 12

4.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ......................................... 12

4.2.1 Mõju liikluskoormusele ja -skeemile..................................................................................... 12

4.2.2 Mõju õhukvaliteedile, sh müra ............................................................................................. 12

4.2.3 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................................................. 12

4.2.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ............................................................................................ 13

4.3 Jäätmeteke .................................................................................................................................... 13

4.4 Võimalik mõju kultuuripärandile .................................................................................................. 13

4.5 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ........................................................................ 13

4.6 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ............. 13

5 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp ............................................................................................ 13

6 Ajakava ................................................................................................................................................... 15

7 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel ................................................................................. 17

Lisad ............................................................................................................................................................... 25

Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus .................................................................................. 25

Lisa 2 - KSH väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud täiendusettepanekud ......................................... 26

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

4

Sissejuhatus

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneering (DP) ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Tartu Linnavolikogu 23.01.2020 otsusega nr 216 (Lisa 1).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 3 järgi tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), kui koostatakse detailplaneering, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes seaduse § 6 lõigetes 2 ja 4 sätestatust.

Tartu linna üldplaneeringuga on maa-ala, millel planeeritav krunt asub, juhtfunktsiooniks määratud büroohoone maa. Piirkonna pikaajaliseks eesmärgiks on seatud raudtee-äärse tööstuse ja laomajanduse väljaviimine ning piirkonna arendamine targa majanduse töökohtadega büroohoonete kompleksiks. Täiendavalt on maa-ala kasutustingimustes sätestatud, et maa-ala kruntidel võib jätkuda senine tegevus vastavalt omaniku soovile, hooneid võib remontida, keelatud on uute tootmishoonete ehitamine ja olemasolevate laiendamine. Väike kaar 33 krundile ulatub kõige äärmine raudteeharu. Arvestades raudteetranspordiga seotud logistikas toimunud muutusi (Koidula piiripunkti valmimine), on Tartu linna üldplaneering seadnud eesmärgiks raudtee maa-ala vähendamise ja selle asemele suure arenguperspektiiviga hoonestuse kavandamise.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda juhul, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, samuti peab KeHJS § 6 lg 2 p 7 tulenevalt hindama, kas ettevõtte valdkonna tegevusel (toiduainetööstus vm) on oluline keskkonnamõju.

Adepte Ekspert OÜ on 2018. aastal teinud töö "Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang". Eelhinnang on antud nelja viljamahuti rajamise keskkonnamõju kohta. Töö kokkuvõttes tõdetakse, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ning hoonete ja rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamiseks on linn küsinud seisukohta Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet teatas 04.02.2019 kirjaga nr 6-5/19/10-2, et lähtudes teadaolevast infost ei kaasne nende hinnangul tegevusega olulist keskkonnamõju Keskkonnaameti pädevusse jäävates valdkondades, mis nõuaks KSH algatamist. Samas aga võib otsustaja vajada planeeringu menetluses ekspertteadmisi tootmistegevuse kohta, kui ilmneb vaidlusküsimusi näiteks naabritega. Samuti on Rahandusministeerium oma 18.01.2019 kirjas nr 14-11/231-2 viidanud vajadusele põhjalikult kaaluda KSH vajalikkust, kuna planeeringuga kaasneb eeldatavalt suur avalik huvi.

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata Väike kaar 33 krundile täiendav ehitusõigus tootmishoonete laiendamiseks ja uute rajatiste püstitamiseks. Ehitusõigus soovitakse määrata nelja viljamahuti rajamiseks, kuna vanad puistelaod on amortiseerunud ja ei vasta tänapäeva nõuetele. Mahutid soovitakse paigutada olemasoleva hoonestuse ja raudtee vahelisele alale. Taotletav viljamahutite ehitisealune pind kokku on 1300 m², mahutite suhteline kõrgus kuni 35 m, ühe viljamahuti läbimõõt ca 16 m ja ehitisealune pind ca 200 m². Kavandatavad viljamahutid on standardsed silindrikujulised tsinkplekkprofiilist välisviimistluse ja koonilise katusega. Lisaks soovitakse määrata ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, laiendamiseks ja uue laohoone püstitamiseks. Suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks krundil soovitakse määrata 10 000 m². Amortiseerunud hooned lammutatakse. Kinnistule juurdepääsude asukohad ei muutu.

Tootmistegevuse kinnistamine Väike kaar 33 krundil võib mõjutada piirkonna edasisi arenguid ja Tartu linna üldplaneeringu elluviimise võimalusi. Tartu linna üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmine on strateegiliselt oluline planeeringuline muudatus. Tootmistegevuse jätkamise ja laiendamisega,

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

5

sealhulgas soovitud mahutite rajamisega võib kaasneda avalik huvi, millele lisandub visuaalne mõju nii asukoha piirkonnas kui kogu linnas. Täiendavat analüüsimist vajab tootmistegevusega kaasnev liikluskoormus. Lisaks on linnale teadaolevalt piirkonna elanikke häirinud olemasolevast tootmistegevusest tulenev müra, mida tuleb samuti planeeringu koostamisel käsitleda. Nimetatud tegevus mõjutab piirkonna tulevikuperspektiive. Seepärast on KeHJS § 33 lg 2 p 1 alusel KSH algatamise vajalikkuse kaalumise käigus Tartu Linnavolikogu algatanud Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Vastavalt planeerimisseadusele koostatakse KSH väljatöötamise kavatsus (VTK), milles märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise VTK on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH aruanne on planeeringu lisa.

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

6

1 Kavandatava tegevus ja selle alternatiivid

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Väike kaar 33 krundile täiendav ehitusõigus tootmishoonete laiendamiseks ja uute rajatiste püstitamiseks. Ehitusõigus soovitakse määrata nelja viljamahuti rajamiseks, kuna vanad puistelaod on amortiseerunud ja ei vasta tänapäeva nõuetele. Mahutid soovitakse paigutada olemasoleva hoonestuse ja raudtee vahelisele alale.

Detailplaneeringuga muudetakse Tartu linna üldplaneeringut, kus maa-ala juhtfunktsiooniks on määratud büroohoone maa.

1.1 Alternatiivid

KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid kuna tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala.

Vastavalt algatuskorraldusele peab planeeringu koostamise käigus analüüsima nii olemasolevate, kavandatavate kui reaalsete alternatiivide võimaluste mõju. Hinnata tuleb, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või ohtu inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale vms.

Samuti tuleb analüüsida Väike kaar 33 krundil asuva raudteeharu likvideerimist ja krundile täiendava planeeritava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalikke muid meetmeid kehtiva üldplaneeringu elluviimise võimaldamiseks ala naabruses.

KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive:

− Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus.

− Alternatiiv I – tegevus viiakse ellu detailplaneeringu algatamisotsuses kirjeldatud viisil. Alternatiiv I alamalternatiividena võidakse käsitleda erinevaid liikluslahendusi, mahutite tehnilisi lahendusi jms.

KSH käigus võib lisanduda täiendavaid alternatiive juhul kui lisanduvad andmed tingivad vajaduse täiendavate alternatiivide käsitlemiseks.

Alternatiive võrreldakse omavahel peamiste mõjuliikide kaupa kasutades skaalat:

− Tugev positiivne mõju;

− Keskmine positiivne mõju;

− Vähene positiivne mõju;

− Oluline mõju puudub;

− Vähene negatiivne mõju;

− Keskmine negatiivne mõju;

− Tugev negatiivne mõju.

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

7

2 Planeeritava ala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus

Planeeritav maa-ala asub Tartu linnas Tammelinna linnaosas raudtee vahetus läheduses. Planeeritava ala suurus on 32 297 m².

Tegemist on väljakujunenud tootmisalaga, kus ettevõte on pikaajaliselt tegutsenud. Tartu Mill ASi põhitegevusala on teravilja jahvatamine ning erinevat sorti jahu tootmine ja pakendamine. Väike kaar 33 maa-alal hoiustatakse rukist ja nisu samal alal asuvas veskis jahvatamiseks. Olemas on kaks sõltumatut tootmisliini erinevate rukki- ja nisujahutoodete valmistamiseks. Eraldi on maherukki liin spetstoodete valmistamiseks. Aastane hoiustamismahu vajadus on ca 110 000 tonni teravilja.

Alal asuvad kuni 33 meetri kõrgused lao- ja tootmishooned ning ca 45,6 meetri kõrgune elevaatorihoone. Ala piirneb kirdest Lembitu tn 1b transpordimaa kinnistuga (raudtee ala), idast Lembitu tn 1e ärimaa kinnistuga, edelast Väike kaar 33b ja Väike kaar 33c tootmismaa kinnistutega. Loodes on tootmismaa krundid, millel on tulenevalt tegevuse iseloomust välisõhu saasteluba ja jäätmeluba (eritellimusel puidu- ja mööblitootmine, jäätmekäitlustegevus, puitdetailide viimistlemine jms). Väike kaar 33a kuni Väike kaar 39 ning üle Väike kaar tänava on valdavalt elamumaad.

Planeeritaval alal puudub kõrghaljastus. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt (seisuga 02.06.2020) ei jää planeeritavale alale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte.

Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Planeeritaval alal ega selle kontaktvööndis ei paikne veekogusid ega registreeritud puurkaeve.

Kultuurimälestiste riikliku registri kohaselt ei paikne planeeritaval alal muinsuskaitseseaduse alusel kaitse all olevaid objekte. Lähimad kultuurimälestised on planeeringualast kirdes paiknevad raudteejaama hooned (Tartu raudteejaama veetorn - 7016, Raudteetööliste elamu Tartus Vaksali 4 - 7014, Tartu raudteejaama hoone Vaksali 6 - 7013, Raudteetööliste elamu Tartus Vaksali 8 - 7015) ning neid ümbritsev piiranguvöönd.

Planeeringuala piirkonna näol on tegu kõrge müratasemega alaga. Müra põhjustab nii raudtee kui ka linnaliiklus ning käitis ise.

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

8

Joonis 1. Väike kaar 33 detailplaneeringu ala skeem. Väljavõte algatuskorraldusest.

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

9

3 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega

3.1 Tartu maakonnaplaneering 2030+

Tartu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130) kehtib Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal.

Maakonnaplaneeringu eesmärk suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Tulenevalt planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele.

Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub Väike kaar 33 krunt tootmis-, äri- ja logistikaalal.

3.2 Tartu linna üldplaneering

Tartu linna üldplaneeringu 2030+ (Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsus nr. 494) kohaselt paikneb planeeringuala piirkonnas Tammelinn TM10. Ala juhtfunktsiooniks on määratud büroohoone maa. Piirkonna pikaajaliseks eesmärgiks on seatud raudtee-äärse tööstuse ja laomajanduse väljaviimine ning piirkonna arendamine targa majanduse töökohtadega büroohoonete kompleksiks.

Täiendavalt on maa-ala kasutustingimustes sätestatud, et maa-ala kruntidel võib jätkuda senine tegevus vastavalt omaniku soovile, hooneid võib remontida, keelatud on uute tootmishoonete ehitamine ja olemasolevate laiendamine.

Väike kaar 33 krundile ulatub kõige äärmine raudteeharu. Arvestades raudteetranspordiga seotud logistikas toimunud muutusi (Koidula piiripunkti valmimine), on Tartu linna üldplaneering seadnud eesmärgiks raudtee maa-ala vähendamise ja selle asemele suure arenguperspektiiviga hoonestuse kavandamise.

Tartu Mill AS taotleb tootmistegevuse jätkamist ega soovi ellu viia Tartu linna üldplaneeringu pikaajalisi eesmärke. Antud juhul soovitakse ca 3,2 hektari suurusel maa-alal jätkata ning mitmekesistada senist tegevust.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Planeerimisseadusest tulenevalt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.

3.3 Kehtiv detailplaneering

Alal puudub kehtiv detailplaneering.

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

10

4 Kasutatav hindamismetoodika

KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Hindamise lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

KSH aruandes analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik, veerežiim, välisõhk, maastik), sotsiaal-majanduslikku keskkonda (ettevõtlus, asustus) ja tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.

Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus teostatakse ühtlasi keskkonnamõju esialgne hindamine, mille käigus tuvastatakse olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise valdkonnad ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei käsitleta. See võimaldab KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele. Juhul kui KSH aruande koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub vajalikuks mõne eelhindamisel väheoluliseks peetud valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda aruandes ka tehakse.

KSH käigus:

• koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (EELIS, Maa-amet jt). KSH aruande koostamisel lähtutakse alal eelnevalt teostatud töödest, millest olulisemad on esitatud järgnevalt:

o Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019- 2023.

o Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine, 2017.

o Tartu Mill AS territooriumil toimunud müramõõtmised.

KSH koostamise mahus on kavas läbi viia täiendavaid uuringuid:

o liiklusanalüüs, milles mh arvestatakse planeeritava ala teenindamisega seotud liikluskoormuse muutusega lähiala tänavatel ja ristmikel.

o koostatakse müra- ja õhukvaliteedi modelleering.

Juhul, kui KSH käigus lisanduva info alusel osutuvad vajalikuks täiendavad keskkonnauuringud, kaalutakse nende läbiviimist KSH raames.

• kirjeldatakse kavandatavaid tegevust, selle eesmärki ja vajadust;

• analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid kuna tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala.

• esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeem ja kaart;

• hinnatakse kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi;

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

11

• esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse, hinnangud on kavandatud anda valdavalt eksperthinnangu vormis (järgnevates alapeatükkides on hindamismetoodikat täpsustatud);

• hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega keskkonnaseisundile;

• konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega;

• analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust planeeringutele ja arengukavadele;

• hinnatakse olulise keskkonnamõju eeldatavat toimet ja kirjeldab kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust;

• lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest tehakse põhjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste seadmiseks;

• hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele;

• võrreldakse kavandatavat tegevust reaalsete alternatiivsete võimalustega;

• esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta;

• käsitletakse vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel;

• esitatakse teave keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta;

• käsitletakse aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisatakse aruandele, ning esitatakse ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse aruandele avaliku arutelu protokoll;

• käsitletakse KSH väljatöötamise kavatsust, mis lisatakse aruandele;

• käsitletakse eksperdirühma koosseisu, kui võrreldes KSH väljatöötamise kavatsusega on kaasatud täiendavaid liikmeid, ning põhjendatakse, millist mõju on iga rühma kuuluv isik hinnanud;

• käsitletakse vajaduse korral muid lisasid;

• esitatakse aruandes käsitletud teabe kokkuvõtte.

Planeeringuga kavandatud tegevuse mõjualaks on eeskätt planeeringuala ja selle vahetu kontaktvöönd. Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus. Väljatöötamise kavatsuse koostamisel on planeeringuala otsese mõjualana käsitletud DP kontaktvööndit.

4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale

4.1.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeritav ala on käesoleval ajal intensiivses kasutuses. Ala on valdavalt kõvakatteline ja oluline taimkate puudub. Looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte alal ega selle kontaktvööndis ei ole. Eelnevalt lähtuvalt ei ole oodata olulist mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Mõjuvaldkonda KSH aruandes pikemalt ei käsitleta.

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

12

4.1.2 Mõju Natura aladele

Detailplaneeritava ala vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata mõjusid ulatuses, mis võiksid mõjutada Natura alade terviklikkust või kaitse- eesmärke. Natura hindamise läbiviimine KSH aruande koostamise käigus ei ole seega vajalik.

4.1.3 Mõju veekeskkonnale

Planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon toimub olemasoleva ÜVK süsteemi võrkude baasil. Planeeringuala kontaktvööndis puuduvad veekogud. Tegu on suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust.

KSH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju veekvaliteedile ja -kvantiteedile. Mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis.

4.1.4 Mõju pinnasele

KSH käigus hinnatakse mõju pinnasele, sh jääkreostuse esinemise võimalust vastavalt Keskkonnaministri määrusele 28.06.2019 nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis tuginedes piirkonnas läbiviidud uuringutele ja erinevates andmebaasides sisalduvale infole.

Vajadusel esitatakse ettepanekud täiendavate uuringute läbiviimiseks ehitusprojekti koostamise käigus.

4.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

4.2.1 Mõju liikluskoormusele ja -skeemile

DP alusuuringuna koostatakse liiklusanalüüs, milles mh arvestatakse planeeritava ala teenindamisega seotud liikluskoormuse muutusega lähiala tänavatel ja ristmikel. KSH aruandes käsitletakse liiklusanalüüsist tulenevalt mõju liikluskoormusele ja -skeemile.

4.2.2 Mõju õhukvaliteedile, sh müra

KSH raames hinnatakse liiklusest tingitud müra ulatust ning mõju ning tootmistegevusest lähtuvat müra. Hindamine teostatakse modelleerimise abil (koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara SoundPlan Essential). Müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

KSH raames antakse hinnang õhusaaste ulatusele ning mõjule. Käitis mõjutab õhukvaliteeti eeskätt läbi tolmuheitme, mida tekitavad tootmisprotsessi erinevad osad. Tootmise soojusvarustus toimub maagaasi baasil. Ettevõttel on keskkonnaluba L.ÕV.TM-187505. Õhukvaliteedile avalduvat mõju hinnatakse lähtuvalt keskkonnaministri määrusele 27.12.2016 nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“. Õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara Aermod. Mõju olulisuse hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

4.2.3 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Tartu Mill AS ei ole ohtlik ega suurõnnetuse ohuga ettevõte vastavalt kemikaaliseadusele, kellele laieneb riskianalüüsi koostamise kohustus. Detailplaneering kooskõlastatakse Päästeametiga.

Võimalusel analüüsitakse kavandatava tegevusega kaasnevaid täiendavaid riske õnnetuste korral (tolmuplahvatus või tulekahju elevaatoris).

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

13

4.2.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele

KSH käigus antakse hinnang planeeritava tegevuse mõjude osas linnaruumile ja linnakodanike sotsiaalsetele vajadustele. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis.

Detailplaneeringu koostamise käigus antakse alaga piirnevate elamupiirkondade päikesevalguse (insolatsiooni) hinnang.

4.3 Jäätmeteke

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu, on muudatused jäätmetekkes suhteliselt väikesed ja piirduvad täiendavalt peamiselt ehitusetapiga. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale.

Käitisel on keskkonnaluba L.JÄ/328676 toiduainetööstuses jäätmete tekitamiseks. KSH aruandes antakse hinnang jäätmemajanduse muutustele seoses planeeringu elluviimisega.

4.4 Võimalik mõju kultuuripärandile

Planeeritav alal ega lähialal ei paikne muinsuskaitseobjekte, millele võiks planeeritav tegevus mõju avaldada.

Hinnatakse planeeritavate kõrgrajatiste mõju väljakujunenud Tartu linnaruumi (elukeskkonna) kvaliteedile.

4.5 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Planeeringuala asub riigipiirist eemal. KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust ei näe ja teemat seega KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta.

4.6 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega

KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate arendusprojektidega. Koosmõjusid hinnatakse planeeringutega, mis KSH aruande koostamise ajal on vähemalt algatatud seisundis.

Koosmõju hinnata täiendavalt ka olemasolevate ja keskkonnaluba omavate ettevõtete tegevuse ja krundil Väike kaar 33 kavandatava tegevuse osas. Muuhulgas hinnatakse detailplaneeringutega kavandatavate tegevuste koosmõju ning arvestatakse piirkonda linnaruumi kujundamisega lähiaastatel.

Muuhulgas hinnatakse detailplaneeringutega kavandatavate tegevuste koosmõju ning arvestatakse piirkonda linnaruumi kujundamisega lähiaastatel, sealhulgas hinnatakse üldplaneeringu elluviimise võimalusi Tartu linna üldplaneeringuga määratud arhitektuuriüksuses „T 10“.

5 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp

Tabel 1. DP ja KSH osapooled.

Roll Asutus Kontakt

DP ja KSH koostamise algataja ja kehtestaja

Tartu Linnavolikogu

Tartu linn, Raekoda, 51003 Telefon +372 736 1202 E-post [email protected]

DP ja KSH koostamise korraldaja

Tartu Linnavalitsus

Tartu linn, Raekoja plats 3, 51003 Telefon +372 7361242 E-post: [email protected]

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

14

DP koostaja Casa Planeeringud OÜ

Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Jõe tn 12, 75501 Kontaktisik: Sirje Elme, 507 2826, E-post [email protected]

KSH koostaja LEMMA OÜ Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 E-post: [email protected] Kontaktisik: Piret Toonpere, 5059914, [email protected]

KSH töögruppi kuuluvad:

− Piret Toonpere – KSH juhtekspert/KMH ekspert (KMH0153) – sotsiaal-majanduslikud mõjud. Juhtekspert omab KMH litsentsi ja seega vastavalt KeHJS § 34 lg 5 KSH juhtimise õigust;

− Mihkel Vaarik - keskkonnakonsultant – tootmise mõjud keskkonnale;

− Kerli Rästa – keskkonnakonsultant – müra mõju;

− Andrus Veskioja – keskkonnakonsultant – mõju õhukvaliteedile.

Planeeringu elluviimisega seotud mõjutatud või huvitatud asutused ja isikud, keda koostatava DP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle DP vastu on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 2. Huvitatud isikud.

Isik või asutus Mõju ja/või huvi

Planeeringuala naaberkinnistute omanikud

Kavandatava tegevuse poolt võimalikult mõjutatavad isikud.

Kaitseministeerium Keskkonnaamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Päästeamet Rahandusministeerium

Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused kelle haldusalalasse jäävaid teemasid planeering puudutab.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda KeHJS § 37 lg 1 (keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon)

DP koostamise korraldaja esitab DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks eelnevas tabelis nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Nimetatud isikud ja asutused esitavad DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Kui nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada. DP koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel planeeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused.

DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koos nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse DP koostamise korraldaja veebilehel.

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

15

6 Ajakava

Tabel 3. KSH ajakava.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise etapp Aeg

DP ja KSH algatamine 23.01.2020

KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine veebruar 2020

KSH väljatöötamise kavatsuse esitamine asjaomastele isikutele ja asutustele

veebruar-märts 2020 (ettepanekute esitamiseks aega 30 päeva)

DP koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel DP lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused. DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse koos isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustamine planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.

märts-juuni 2020

Planeeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine aprill-september 2020

DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatamine oktoober 2020 (vähemalt 14 päeva enne väljapanekut)

Planeeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamine ja arutelu korraldamine

oktoober 2020 (väljapanek vähemalt 30 päeva, arutelust tuleb teatada vähemalt 14 päeva enne selle toimumist ja see peab toimuma hiljemalt 45 päeva peale avaliku väljapaneku lõppu, samas on lubatud arutelu korraldada ka koheselt peale väljapaneku lõppu)

DP koostamise korraldaja teatab avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta

november 2020 (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist)

Kui DP ja KSH aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitati DP ja KSH aruande eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta planeeringuala KOV-i üksuse lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on KOV-i üksus määranud oma ametlike teadaannete avaldamise kohaks

november 2020 (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse DP ja KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused

november 2020

DP ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

detsember 2020

DP-le ja KSH aruandele kooskõlastuste ja arvamuse andmine detsember 2020 (30 päeva jooksul DP ja KSH aruande saamises)

DP ja KSH aruande täiendamine vastavalt esitatud arvamustele jaanuar 2021

DP ja KSH aruande vastuvõtmine märts 2021

DP avalikust väljapanekust teatamine märts 2021 (vähemalt 14 päeva enne väljapanekut)

Planeeringu avalikustamine ja arutelu korraldamine aprill 2021 (väljapanek vähemalt 30 päeva, arutelust tuleb teatada vähemalt 14

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

16

päeva enne selle toimumist ja see peab toimuma hiljemalt 45 päeva peale avaliku väljapaneku lõppu, samas on lubatud arutelu korraldada ka koheselt peale väljapaneku lõppu)

DP koostamise korraldaja teatab avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta

mai 2021 (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist)

Kui DP avalikul väljapanekul esitati DP ja KSH aruande eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta planeeringuala KOV-i üksuse lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on KOV-i üksus määranud oma ametlike teadaannete avaldamise kohaks

mai 2021 (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates

DP esitamine heakskiitmiseks juuni 2021

Valdkonna eest vastutav minister või tema poolt volitatud ametnik (kontrollib mh KSH menetluse ja planeeringu vastavust õigusaktidele ja ÜP-le

juuli-august 2021 (60 päeva jooksul selle heakskiitmisele esitamisest arvates)

DP kehtestamine detsember 2021

KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise ja planeeringu koostamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav.

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

17

7 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel

Tabel 4. Ettepanekud

Esitaja/kuup äev

Ettepanek/seisukoht/küsimus

Arvestamine

Rahandus- ministeerium 09.03.20

1. Hinnata peatükis 4.4 „Võimalik mõju kultuuripärandile“ planeeritavate kõrgrajatiste mõju väljakujunenud linnaruumi (elukeskkonna) kvaliteedile, kuna detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju kultuuripärandile ei seisne pelgalt mõjus muinsuskaitseobjektidele (riikliku kaitse all olevatele kinnismälestistele).

Arvestatud peatükis 4.4

2. Hinnata detailplaneeringu elluviimisest tulenevat mõju L. Puusepa, Sakala, Väike kaar ja Vambola tänavate vahelise ala eluhoonetele, sealhulgas päikesevalgusele. Tuginedes detailplaneeringu algatamise eelsele eskiisilahendusele Tartu linna kodulehel leiab Rahandusministeerium, et piirkonnas väljakujunenud ehitiste kõrgust oluliselt ületavad ehitised võivad mõjutada lähiümbruse eluruumide ja kruntide valgustatust ja linnaruumi visuaalset identiteeti

Arvestatud peatükis 4.2.4

Keskkonna- amet 17.03.20

1. Peatükis 4.1.4 nimetatakse, et jääkreostuse mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis tuginedes varasematele uuringutele ja andmebaasides sisalduvale infole. Tegemist on toiduainetööstusega ja ala ümbruses on varasemalt olnud jääkreostuskoldeid (Tartu veduridepoo, keskkonnaregistri jääkreostusobjekti kood JRA0000091) siis oleks Keskkonnaameti hinnangul siiski otstarbekas kaaluda ka vastava uuringu läbiviimist.

Arvestatud peatükis 4.1.4

2. Teeme ettepaneku täiendada VTK d ja KSH aruandes kajastada ka riske õnnetuste korral (nt tolmuplahvatus või tulekahju elevaatoris).

Arvestatud peatükis 4.2.3

3. Keskkonnaameti hinnangul on VTK asjakohane ja piisav keskkonnamõju hindamise aruande koostamiseks. Keskkonnaameti hinnangul on ekspertrühm piisav ja pädev hindamise läbiviimiseks Keskkonnaameti pädevusse jäävates valdkondades.

Terviseamet 19.03.20

1. Lemma OÜ (registrikood 11453673) koostatud dokumendis „Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.“ Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 18.02.2020 (edaspidi KSH) on märgitud, et planeeringuala piirkonna näol on tegemist kõrge müratasemega alaga (tootmistegevus ja transport). Seoses sellega tuleb käsitleda piirkonna elanikke häirinud müra. Ametile on esitatud mitmeid pöördumisi seoses Väike kaar 33 asuva ettevõtte tegevusest tingitud häiriva müraga. Hooajaliselt, viljavarumise perioodil suureneb ettevõtte tootmismaht ja piirkonnas rasketranspordi (viljaautode) liikumine. Seoses eeltooduga soovitame planeeringu algatajal kaaluda, kas kõrge müratasemega piirkonda on otstarbekas kavandada täiendavaid müraallikaid.

Arvestatud KSH raames hinnatakse nii liiklusest tingitud kui ka tootmis- tegevusest lähtuvat müra.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

1. Palume lisada detailplaneeringusse selgitus, et juhul kui asutakse detailplaneeringut ellu viima ning tööd jäävad raudtee kaitse- vööndisse, tuleb juba esmaste tööde käigus tulenevalt ehitus-

Arvestatakse DP koostamisel

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

18

Amet 19.03.20

seadustiku § 73 lõikest 3 taotleda igakordselt raudteevaldajalt ning TTJA-lt kirjalik luba töödeks raudtee kaitsevööndis.

Kaitse- ministeerium 09.03.20

Tartu Linnavalitsus on küsinud Kaitseministeeriumilt ettepanekuid Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta. Kaitseministeeriumil ei ole vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta.

Lennuamet 17.03.20

Lennuametil puuduvad ettepanekud Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta. Kõnealusele krundile rajatavad ehitised ei mõjuta Lennuametile teadaolevate lennuväljade ja kopteriväljakute lennuohutust.

Jaak Laineste 27.02.20

Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on teemaks oleva piirkonna arengu pikaajaliseks eesmärgiks seatud raudtee-äärse tööstuse ja laomajanduse väljaviimine ning piirkonna arendamine targa majanduse töökohtadega büroohoonete kompleksiks. Antud juhul soovitakse tootmistegevust jätkata ja laiendada, tegemist on antud asukohas tootmistegevuse kinnistamise sooviga valdkonnas, mida ei saa mitte kuidagi lugeda targaks majanduseks. Alale soovitakse rajada suuremahulised viljamahutid, mis domineeriksid piirkonnas nii oma mahu kui kõrguse poolest. Tootmistegevuse jätkamise ja laiendamisega, sealhulgas soovitud mahutite rajamisega võib kaasneda avalik huvi, millele lisandub visuaalne mõju nii asukoha piirkonnas kui kogu linnas. Lisaks on linnale teadaolevalt piirkonna elanikke häirinud olemasolevast tootmistegevusest tulenev müra, mida tuleb samuti planeeringu koostamisel käsitleda. Nimetatud tegevus mõjutab NEGATIIVSELT nii tulevikuperspektiive, elukvaliteeti kui kinnisvara väärtust kogu piirkonnas. Rõhutan, et küsimus ei ole vaid uute suuremahulise viljamahutite visuaalse domineerimises piirkonnas, see on ebaoluline detail. Küsimus pole vähemas, kui selle kesklinna elamupiirkonna vahetus läheduses juba aastakümneid tegutsenud ning kõiki naabreid juba rajamisest peale ülimalt häirinud mürarikka tootmistegevuse kinnistamisega järgmisteks aastakümneteks. Kõikidel naabruskonna elanikel ja ettevõtetel on olnud juriidiliselt siduvalt ja ametlikult kogu Tartu linna linnarahvaga kokku lepitud ning kinnitatud üldplaneeringust lähtuvalt õigustatud ootus, et hiljemalt 2030. aastaks võtab antud ettevõte ette suuna tootmistegevuse sealseks lõpetamiseks, või vähemalt oluliseks vähendamiseks. See ala tuleb viia vastavusse täna kehtivale üldplaneeringule ning kogu piirkonna teiste inimeste ning ettevõtete soovidele. Antud detailplaneering on ilmselge tegevus täpselt vastupidises suunas ja ei ole sellisena mitte mingil tingimusel aktsepteeritav.

KSH käigus analüüsitakse olemasolevaid ja kavandatava tegevusega seotud mõjusid vastavalt KSH VKT-le.

Väike kaar 60 elanikud 24.03.20

Enne KSH väljatöötamise kavatsusele ettepanekute esitamist soovime esmalt rõhutada, et oleme Väike kaar 33 krundi lähinaabritena (elame tehasehoonest sisuliselt üle tee) kõnealuse detailplaneeringu vastuvõtmisele ja seeläbi Tartu linna üldplaneeringu muutmisele kategooriliselt vastu. Oleme Tartu linna üldplaneeringust lähtuvalt arvestanud, et hiljemalt

KSH käigus analüüsitakse olemasolevaid ja kavandatava tegevusega seotud mõjusid

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

19

2030. aastaks korraldab Tartu Mill oma tootmistegevuse Väike kaar 33 kinnistult ümber mujale ning sellesse piirkonda rajatakse targa majanduse töökohtadega büroohoonete kompleks, nagu näeb ette ka aastaid kehtinud üldplaneering. Lisaks sellele, et olemasolev tootmistegevus saastab Tammelinna ja Maarjamõisa äärset rohelist elupiirkonda igapäevaselt nii müra tekitamise kui ka õhukvaliteedi halvendamisega, ei saa sellise suure tootmisüksuse tegevust keset Tartu linna aktsepteerida ka linnakujunduslikust seisukohast. Tänapäevaste linnaplaneerimise põhimõtete kohaselt tuleks müra- ja saasterikas tootmistegevus viia kesklinna elamupiirkonnast eemale, kas linna servale või isegi linnapiiridest väljapoole, kuhu on sobilik rajada suuri tootmishooneid ja võimaldada nende juurde ka häid transpordiühendusi. Praeguses situatsioonis peavad tehast teenindavad suured veoautod läbima kitsaid linnatänavaid, suurendades seeläbi oluliselt nii liiklusohtu kui ka müra ja õhusaastet. Oleme tehasenaabritena pidanud aastaid taluma pidevat müra ja aja jooksul on see probleem pigem süvenenud kui paremaks läinud. Viljavedamise hooajal voorivad veoautod mööda kitsast Väike kaare tänavat sisuliselt alates päikesetõusust kuni hiliste öötundideni ning tehasehoone agregaatidest tulev müra on mõnikord nii vali, et tekib tunne, nagu viibiks lennujaama kõrval (aias viibides ei ole reaalselt võimalik 1 meetri kauguselt kuulda, mida teine inimene räägib). Paradoksaalselt on kõige mürarikkamad päevad sattunud just suviste nädalavahetuste peale, mil kohalikel elanikel ei ole kuhugi helistada ega oma muret kurta – ka tehase enda kontakttelefonidele ei ole keegi vastanud. Oleme sellistest olukordadest tagantjärele (s.o nädalavahetusele järgnevatel tööpäevadel) teavitanud nii Tartu Linnavalitsuse heakorratelefonile kui ka rääkinud nendel teemadel Terviseameti Lõunaosakonna vaneminspektor Kaja Laursooga. Tehas on selle peale palunud läbi Terviseameti ametniku saata elanikele vabandused, kuid juba järgnevatel nädalavahetustel on tehas jätkanud samasuguse teguviisiga. Sellise käitumisega ei ole Tartu Mill tekitanud meis usaldust tema väidetavalt heade kavatsuste vastu leevendada detailplaneeringu kehtestamise tulemusel elluviidava tegevusega olemasolevat olukorda (väidetavalt muutuks raskeveokite transport harvemaks ja müra vaiksemaks), vaid vastupidiselt suurendanud meis hoopis veendumust, et tegelikkuses suurendaks uute elevaatorite rajamine nii müra kui ka õhusaastet senisest veelgi enam. Saame aru eestimaise viljatehase olulisusest ja toetame igati selle majandustegevust, ostes ka ise poest heal meelel Tartu Milli tooteid, kuid leiame, et niivõrd suure ja olulist keskkonnamõju omava tehase asukoht ei ole tänases ühiskonnas keset linna elumajade ja roheliste aedade keskel, vaid pigem mõnes linnaservas asetsevas tehnopargis, kus selle tegevus ei häiri elanikke ja kus tehast teenindavatele raskeveokitele on tagatud mugav ja turvaline juurdepääs aastaringselt.

vastavalt KSH VKT-le.

1. punktis 4.2.1. kajastatud „Mõju liikluskoormusele ja -skeemile“ all teeme ettepaneku arvestada ka sellega, et liikluskoormus ja sellest tulenev müra sõltub väga palju hooajast – viljakogumise hooajal (kesksuvest sügiseni) on piirkonna liikluskoormus tehast teenindavate raskeveokite näol drastiliselt suurem kui ülejäänud ajal.

Arvestatakse KSH koostamisel

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

20

Meile ei ole siinkohal teada, millised on KSH-s kasutatavad täpsed müramõõtmise või -modelleerimise metoodikad, kuid palume selle juures arvestada viljatootmistehasele omase hooaegsusega ning analüüsida, milline oleks liikluskoormus ja -müra nii viljakogumise hooajal kui ka selle välisel ajal.

2. sama punkti all teeme ettepaneku analüüsida ka seda, kas ja millised oleksid alternatiivsed juurdepääsulahendused Väike kaar 33 territooriumile. Seniajani väljakujunenud lahenduse järgi toimub raskeveokite ligipääs tehase territooriumile mööda Väike kaare tänavat ja selle ääres paikneva värava kaudu, mis asub täpselt Väike kaar 60 kinnistust üle tee. Sellel trajektooril liikudes läbivad raskeveokid kitsaid Ilmatsalu, Näituse ja Väike kaare tänavaid, mille äärde jäävad enamjaolt elumajad. Sellise raskeveokite liikumistrajektoori vahetusse lähedusse jäävad veel ka Maarjamõisa lasteaed, Veeriku lasteaed ja kool ning mitmed poed (Maxima, Veeriku ostukeskus), samuti ülekoormatud ja liiklusohtlik reguleerimata L.Puusepa - Näituse tn ristmik. Palume analüüsida, kas raskeveokite ligipääs Väike kaar 33 kinnistule oleks selle asemel võimalik rajada mööda Riia maanteed ja Lembitu tänavat, rajades sissepääsuvärava Lembitu tänavale, või alternatiivselt kaaluda juurdepääsu rajamist Väike kaar 33 kinnistule mööda Lembitu tn 1b kinnistut ja nende kahe kinnistu piirile sissepääsuvärava rajamisega.

Arvestatakse KSH koostamisel

3. punkti 4.2.2. „Mõju õhukvaliteedile, sh müra“ all teeme ettepaneku arvestada sarnase asjaoluga, millele viitasime juba punktis 1 – asjaoluga, et viljatootmistehase töö on sesoonne ning sellest tulenevalt on ka territooriumilt lähtuv müratase sesoonne. Seega palume ka siinkohal analüüsida, milline oleks detailplaneeringu realiseerimise mõju õhukvaliteedile ja mürale nii viljakogumise hooajal kui ka selle välisel ajal. Samuti palume võimalusel arvestada ja analüüsida, kas ja kuidas oleks võimalik tagada, et tehas ei manipuleeriks tehaseseadmete tööga selliselt, et nädalavahetustel, mil järelevalve teostamine on puhkepäevadest tulenevalt raskendatud, saaks tehas omal algatusel töötada täisvõimusel igasuguseid müranorme oluliselt rikkudes, kuid muul ajal töötab tehas näiliselt kooskõlas müranormidega.

Arvestatakse ja selgitatakse KSH koostamisel

Ühis- pöördumine Vambola 1, Väike kaar 58, Lembitu 10, Väike kaar 54, Lembitu 10a jne 26.03.20

2017. aastal jõustunud Tartu linna üldplaneeringus aastani 2030 seati Väike kaar 33 piirkonna sihtkasutuse eesmärgiks äri- ja büroohooned. Tartu linnavalitsusele on teada, et tootmistegevus on siinset piirkonda häirinud juba üle 80 aasta, nii aktiivse raskeveokite transpordiga kui seadusega ette nähtud norme ületava ööpäevaringse müraga, mis on eriti intensiivne teravilja kuivatuse hooajal ning on pigem suurenenud, näiteks hiljuti ehitatud puistelao tõttu. Seega on üldplaneeringus määratud sihtkasutus igati asjakohane ja kohalike elanike poolt tervitatav. Tulenevalt üldplaneeringust on meil kõikidel – naabruskonna elanikel ja ettevõtetel – nii moraalne kui juriidiline õigustatud ootus, et hiljemalt 2030. aastaks korraldab antud ettevõte mürarikka tootmistegevuse kohapealse lõpetamise või vähemalt olulise vähendamise. Selle ala kasutamine tuleb viia vastavusse juba mitu aastat kehtiva üldplaneeringuga. Algatatud uue detailplaneeringuga kinnitatakse ala kasutusotstarve ilmselgelt vastupidises suunas, st on mõeldud tehase laiendamiseks, ning

KSH käigus analüüsitakse olemasolevaid ja kavandatava tegevusega seotud mõjusid vastavalt KSH VKT-le.

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

21

seetõttu ei ole mitte mingil tingimusel aktsepteeritav. Ühtlasi palume linnavalitsust leida Tartu Millile kui mürarikkale ning kõrge transpordikoormusega tehasele sobilikum alternatiivne asukoht näiteks mõnes tööstuspiirkonnas. Tartu linnas on kindlasti neid mitmeid, eriti koos haldusreformiga lisatud piirkondadega. Kodumaine toiduainetööstus on meile kõikidele vajalik, kuid see peab asuma selleks sobivas ja ette nähtud kohas.

Laur Järv 27.03.20

Toetan Tartu linna üldplaneeringu 2030+ (Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsus nr. 494) visiooni, mille järgi on Väike kaar 33 kinnistu piirkonnas pikaajaliseks eesmärgiks raudtee- äärse tööstuse ja laomajanduse väljaviimine ning piirkonna arendamine targa majanduse töökohtadega büroohoonete kompleksiks. Kujutan ette, et tuleviku Tartus saab praegune hõre tööstusala kõrge väärtusega linnaosaks, mille plussiks on hea ligipääsetavus inimestele keskkonnasõbraliku transpordiga – raudteejaama vahetu lähedus ning trammiliin Vanemuise- Lembitu-Nooruse tänavate joonel. Siia oleks mõistlik kujundada sobiv keskkond IT ja kõrgtehnoloogia firmadele ning neid teenindavale sektorile, mille töötajad ja kliendid saabuksid teistest linnaosadest trammiga või linna lähedalt rongiga ning mis toimiks sünergias Maarjamõisa meditsiini- ja loodusteaduste linnakuga. Müra ja vibratsiooni tekitav tootmine, millega kaasneb suure hulga raskeveokite liikumine suhteliselt kitsastel tänavatel, on ümbruskonna elanikke aastaid häirinud. Tööstusala rajamine möödunud sajandi algupoolel kesklinnast eemale teisele poole raudteed oli toona põhjendatud planeering, mis nüüd on ajale ammu jalgu jäänud. Kodumaine toiduainetetööstus on ühiskonnale kahtlemata strateegilise tähtsusega majandusharu, mida tuleb toetada, kuid vastav tootmine ei peaks arenema ja põlistuma keset kasvanud Tartu linna elurajoonide vahel. Seepärast olen vastu Tartu Milli algatud detailplaneeringule täiendavate elevaatorite ehitamiseks.

KSH käigus analüüsitakse olemasolevaid ja kavandatava tegevusega seotud mõjusid vastavalt KSH VKT-le.

Heiko Sallok 30.03.20

Olen Lembitu tänava elanik ning ei nõustu mingil juhul ebameeldiva naabri sooviga üldplaneeringut aadressil Väike kaar 33 muuta ning oma tegevust laiendada. Kui ettevõte ei ole suutnud minu kogemusel aastaid ning naabrite kogemusel aastakümneid hoiduda müra- ning tolmureostusest, siis ei saa neile lubada veel halvemaks naabriks muutuda. Seda piirkonnas, mis võiks ja peaks olema rahulik ja idülliline, selline ehe Tartu atmosfäär, aga seda see kuidagi ei ole ega ei saa ka selleks, kui Tartu Mill laieneb siin. Lisan veel nende kihutavad rekad, mis kuidagi ei sobi väiksele Väike kaare ja Lembitu tänavale! Kas linnal poleks võimalust ja huvi leida ja pakkuda Tartu Millile välja mõnda tööstuspiirkonna asukohta, mis leian, et on sellisele tehasele palju sobilikum asukoht? Selle asemel, et lasta muuta üldplaneeringut, mida linnavalitsus teab, et siinset piirkonda ja nende elanikke on aastakümneid piinanud ja kurnanud niigi. Tartu Mill võiks olla üks positiivne näide Tartu tublidusest, aga seda mitte tartlaste arvelt! Mina boikoteerin aastaid juba Tartu Milli toodete ostmist, ei taha, et see muutuks maailma muhedaima linna boikoteerimiseks! Nii mina, kui ka piirkonna elanikud, loodame

KSH käigus analüüsitakse olemasolevaid ja kavandatava tegevusega seotud mõjusid vastavalt KSH VKT-le.

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

22

linnavalitsuse mõistvusele ning tarkusele! Krista ja Rein Paju

Sooviksime oma pere poolt teatada, et meie ei ole nõus Väike Kaar 33 detailplaneeringuga, sest see kahandab meie elukeskkonna kvaliteeti. Praegusel ajahetkel on juba liiga palju müra ning rasked autod tekitavad vibratsiooni. Koristushooajal on ööpäevaringne autode voor ja laadimisel tekkiv sõkalde lendumine. Suured tootmised võiks liikuda tootmismahtude suurenedes linnast välja kus ka transpordi ligipääs oleks mugavam.

KSH käigus analüüsitakse olemasolevaid ja kavandatava tegevusega seotud mõjusid vastavalt KSH VKT-le.

Aire ja Heiki Kobar

Seoses uue detailplaneeringu algatamisega, mis lubaks ehitada täiendavaid elevaatoreid, avaldan enda ja meie pere vastuolu selle suhtes. Paar aastat tagasi tehti juba juurde elevaatoreid, mis tõstsid märgatavalt mürataset. Müra on häiriv ja meie kaebusele Tartu Millile, vastati, et nad panevad katted peale mootoriosale, kust müra pärineb. Kahjuks pole seda siiani tehtud. Kui tööstusmüra Lembitu tänaval suureneb veelgi, siis see halvendab ümbruskonna elanike elukvaliteeti ja tervist. Palun mõõdistage mürataset näiteks hommikul kell 7, see tugev müra kostab ka meie majani, mis ei ole tänava ääres. Oleme uute täiendavate elevaatorite ehitamise vastu, soovime ka olemasolevate täiendamist nii, et müratase väheneks.

KSH käigus analüüsitakse olemasolevaid ja kavandatava tegevusega seotud mõjusid vastavalt KSH VKT-le.

Jaak Laineste 15.04.2020

Vahepeal on Tartu Linnavolikogu algatanud detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise. Kahjuks, sest see detailplaneering on kõikidele teadaolevalt otseses vastuolus hiljuti vastu võetud üldplaneeringule, ja ka kohalikud elanikud saatsid volikogule selle vastu mitmete põhjendusega põhjaliku kirja. Võtsin nüüd ise ka ühendust kõikide piirkonna elanikega, näib et selle töö olete jätnud tegemata. Üldine arvamus oli täiesti ühtne - kõik naabrid, kellelt sain infot, väljendasid probleeme teie autoliikluse, müraga, valguse ja/või visuaalse miljööväärtuse reostusega. Muuhulgas toodi välja, et juba eelmine teie laiendus (teravilja puisteladu) tekitas naabritele hulga norme ületavat täiendavat müra ning seda kasutatakse väidetavalt ilma kasutusloata. Tuuakse välja, et mõõtmisi ei tehta ajal, kui müra on maksimaalne (näiteks kuivatite töö ajal) jne. Paljud naabritest on ka Tartu LV-sse kas varasemalt või nüüdse detailplaneeringu kontekstis pöördunud, kahjuks rahuldavat vastust saamata. Loomulikult saatsime ka ise planeerijatele vastavat tagasisidet, aga saadan põhilise info ka otse teile kui Tartu Milli esindajale.

KSH käigus analüüsitakse olemasolevaid ja kavandatava tegevusega seotud mõjusid vastavalt KSH VKT-le.

1. Väidate, et olete siin juba 80 aastat tegutsenud. See on tõsi, aga see ei ole sugugi hea põhjendus siin olemiseks, pigem vastupidi väga hea argument lõpuks ometi siit elamupiirkonnast, kus elanikke on see tehas eri vormides juba aastakümneid häirinud, lõpuks ometi ära kolimiseks. Nii on teinud minu teada kõik teised tööstused Tartu kesklinnas juba aastaid tagasi. Siinne asukoht pole on mitte linnakodanikele, ehk kõikidele naabritele, vaid ka teie endi arenguplaanidele piirav. Minu meelest tehase rajamine juba 1941. aastal oli viga, siis oli põhjenduseks raudteeühendus, kuid täna on see väheoluline.

2. Väidate, et linnast väljakolimine oleks Tartu Millile ebamõistlik kulutus. Loomulikult on toidutööstus eriti tänases kontekstis Eestis strateegilise tähtsusega, ja meil ei ole midagi Tartu Milli tootmistegevuse vastu. Samas mõistagi on iga naabrite huvidega,

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

23

linnaplaneeringutega ja ühiskonnaga üldiselt arvestamine mingil määral investeering, mis lihtsalt tuleb teha kui tegutseda soovitakse. See pole midagi ebamõistlikku ega ületamatult, eriti kui peame silmas et see ei pea toimuma üleöö. 2030.a. üldplaneeringu järgi on selleks teostuseks aega tänasest pea 10 aastat. Planeerima peaks aga juba selles suunas täna. Hiljuti näiteks Kevili ehitas Rõngusse - eemale elamupiirkondadest, suurte teede lähedale kaasaegse teravilja kogumise üksuse - selle osanikud/ettevõtjad leidsid võimaluse saata riigilt toetust ning tegid ülejäänud osas ise selle mitme miljoni eurose investeeringu. Teie puhul on tehas ise keerukam ja spetsiifilisem, samas ei oleks tegu täielikult uue ehituse, vaid vähemalt teatud osas olemasoleva kolimisega. Tartu lähedal on mitmeid sobivaid uusi tehnoparke vaba pinnaga, teised ettevõtted rajavad just sinna oma uusi tootmisi. Loomulikult pole see küsimus teile kui tootmisjuhile, vaid Tartu Milli omanike otsus. Ma loodan, et Tartu Mill ja Linnavalitsus mõistavad ka, et piirkonna teised maaomanikud on teinud juba oma investeeringuid lähtudes ametlikult kokku lepitud üldplaneeringust, mis sätestab selle tehase asendumist büroo ja kontorialaga ja loob vastava õigustatud ootuse.

3. Kõikidelt linnakodanikelt nõutakse üld- ja detailplaneeringuid ja linnas seatud teiste piirangute jälgimist detailideni. Ehitusi ja arendusi, mis lähevad vastuollu mõõdetakse sentimeetri täpsusega ja kui vaja viiakse muudatused sunniviisil täide, kästakse eemaldada mitte-eestikeelsed sildid jne. Antud juhul jääb mulje, et Tartu Mill peab ennast kuidagi teistsuguseks, kellele üldised planeeringureeglid ei sobi, ja kes püüab läbi suruda enda äriplaanile sobivaid lahendusi alavääristades linnakodanikega pika ja väga palju energiat nõudnud pikaajaliste investeeringute ja arutelude protsessi. Ma ise osalesin viimase koosolekutel, esitasin ettepanekuid, milledest suurt osa lükati tagasi, aga siiski ma andsin oma panuse ja usun, et kokkuvõttes saadi parim tulemus. Siit tekib küsimus, miks üldplaneeringu protsessis ei tulnud Tartu Milli poolt ühtegi vastuväidet, seega saame eeldada, et paar aastat tagasi olite piirkonnas kokku lepitud arenguga nõus?

4. On väga tervitatav, et Tartu Mill plaanib toota tervislikke tooteid, aga ei tohi see käia teiste linnakodanike tervise hinnaga. Siin piirkonnas on kümneid kui mitte sadu elanikke kelle elukvaliteeti ja päeva lõpuks ka tervist teie müra, autoliiklus jne on juba ligi 80 aastat häirinud. Seetõttu ei saa me aktsepteerida vähemat, kui ootame Tartu Millilt plaani, kuidas oma tootmistegevusi vastavalt üldplaneeringule elamulinnaosas koondada, mitte kinnistada. Arusaadav, et see võtab üksjagu aega, ja sel aastal tuleb teise kriisisituatsiooniga tegeleda, aga väiksemad sammud, nagu näiteks tootmise vaigistamine inimeste puhkeajal (õhtuti ja nädala- vahetuseti), väiksemate sõidukite kasutamine siinsetel kitsastel tänavatel oleksid tehtavad väga kiiresti. Veelkord: peamine probleem, mida Tartu Mill pikas plaanis lahendama peab, on tehase paiknemine elamupiirkonnas. Detailplaneeringut antud krundile selleks pole vaja, vaid head tahet ja investeerimisvalmidust. Olen ühendust võtnud juristidega, kes rõhutavad, et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga erandlik võimalus, mis peab olema väga hoolega põhjendatud, argumentidega, mida ei saanud

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

24

üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta. Eelkõige peaks olema aluseks mingi uus areng, mida ei olnud võimalik ette näha. Millised ettenägematud arengud on 2017. aasta lõpu ja antud detail- planeeringu algatamise vahel toimunud, mis annaks aluse üldplaneeringut küsimuse alla seada? Loodame ka Tartu Linnavalitsuselt ja Linnavolikogult tuge kodanike huvide eest seismisel.

Tartu Linnavalitsus 12.05.20

Täiendada peatükki 4.6 "Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega" järgmiselt: „Koosmõju tuleb hinnata ka olemasolevate, keskkonnaluba omavate ettevõtete tegevuse ja krundil Väike kaar 33 kavandatava tegevuse osas. Muuhulgas hinnatakse detailplaneeringutega kavandatavate tegevuste koosmõju ning arvestatakse piirkonda linnaruumi kujundamisega lähiaastatel, sealhulgas tuleb anda hinnang üldplaneeringu elluviimise võimalustele linna üldplaneeringuga määratud arhitektuuriüksuses T 10“.

Arvestatud peatükis 4.6

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

25

Lisad Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus

https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/gpunid/GF5230EB1C4C943A0C22584E8004547B1?OpenDocument

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

26

Lisa 2 - KSH väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud täiendusettepanekud

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

27

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

28

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

29

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

30

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

31

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

32

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.06.2020

33

Tallinn 2022

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ARUANNE KOOSKÕLASTAMISEKS 11.05.2022

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

2

Nimetus: Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Värvi tn 5, 10621 Tallinn Tel +372 5059914 E-post [email protected]

Töö tellija: Tartu Linnavalitsus Reg nr 75006546 Raekoja plats 3, 51003 Tartu linn Tel +372 7361242 E-post: [email protected]

KSH juhtekspert: Piret Toonpere (litsents KMH 0153)

Töö versioon: Eelnõu 11.05.2022

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Aruande kokkuvõte .......................................................................................................................... 5

1 Üldosa ...................................................................................................................................... 7

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...................................................................... 7

1.2 Osapooled ......................................................................................................................... 7

1.3 Metoodika ......................................................................................................................... 8

1.4 Lähtematerjalid ................................................................................................................. 9

1.5 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel ......................................... 9

2 Detailplaneeringu lahendus ja selle alternatiivid .................................................................. 10

2.1 Alternatiiv 0 .................................................................................................................... 10

2.2 Alternatiiv I ..................................................................................................................... 11

3 Detailplaneeringu seos ülemuslike strateegiliste planeerimisdokumentidega .................... 12

3.1 Tartu maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................. 12

3.2 Tartu linna üldplaneering 2040+ .................................................................................... 13

3.3 Tartu linna arengukava ................................................................................................... 14

3.4 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ......................................................................... 15

3.5 Kehtivad detailplaneeringud........................................................................................... 15

3.6 Piirkonna teised arendused ............................................................................................ 16

4 Mõjutatava keskkonna kirjeldus ............................................................................................ 17

4.1 Üldandmed ..................................................................................................................... 17

4.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia.......................................................................................... 18

4.3 Kaitsealused loodusobjektid ........................................................................................... 19

4.4 Kultuuriline keskkond ..................................................................................................... 19

5 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs ............................ 20

5.1 Mõju veekeskkonnale ..................................................................................................... 20

5.2 Mõju pinnasele ............................................................................................................... 20

5.3 Mõju õhukvaliteedile ...................................................................................................... 21

Ehitustegevuse õhusaaste....................................................................................... 21

Tootmistegevuse õhusaaste ................................................................................... 21

5.4 Müra mõju ...................................................................................................................... 28

Ehitustegevuse müra............................................................................................... 28

Tööstusmüra ........................................................................................................... 29

Liiklusmüra .............................................................................................................. 36

5.5 Jäätmeteke...................................................................................................................... 38

Ehitusjäätmed ......................................................................................................... 38

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

4

Tootmisjäätmed ...................................................................................................... 38

5.6 Mõju liikluskoormusele ja -skeemile .............................................................................. 39

5.7 Mõju linnaruumile .......................................................................................................... 41

Visuaalne mõju ........................................................................................................ 41

Piirkonna kasutus .................................................................................................... 45

5.8 Mõju tervisele ja heaolule .............................................................................................. 46

Insolatsioon ............................................................................................................. 46

Valgusreostus .......................................................................................................... 47

Vibratsioon .............................................................................................................. 48

Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................ 48

5.9 Kumulatiivse mõjud teiste ümbruskonna arendusprojektidega .................................... 49

6 Leevendavate meetmed ........................................................................................................ 50

7 Alternatiivide võrdlemine ...................................................................................................... 53

8 Keskkonnaseire ...................................................................................................................... 56

Kasutatud allikmaterjalid ............................................................................................................... 57

Lisad ............................................................................................................................................... 59

Lisa 1. KSH väljatöötamise kavatsus .......................................................................................... 59

Lisa 2. Tehnoseadmete mürataseme hindamine ...................................................................... 60

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

5

Aruande kokkuvõte

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneering (DP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH) algatati Tartu Linnavolikogu 23.01.2020 otsusega nr 216. KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline

keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut.

Käesoleva KSH aruande koostamise aluseks on KSH väljatöötamise kavatsus, mis on läbinud

asjaomaste asutuste seisukohtade küsimise ja avaldatud Tartu linna veebilehel. Hindamisprotsessi käigus anti ülevaade planeeringu piirkonna hetkeolukorrast. Analüüsiti kavandatava tegevuse vastavust ülemuslikele strateegilistele dokumentidele, prognoositi tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning toodi välja meetmed negatiivsete mõjude leevendamiseks.

Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestati Tartu linna üldplaneering 2040+. Tartu linna uue üldplaneeringuga 2040+ on KSH objektiks oleva planeeringuala juhtfunktsiooniks

määratud tootmishoonete maa.

Väike kaar 33 krundile ulatub raudteeharu ning kinnistu külgneb raudteejaama territooriumiga. Tartu linna kehtiva üldplaneeringu järgi peab linn raudteed ja kaasajastatavat rongiliiklust oluliseks reisijate ja kaubatranspordi liigiks. Raudteevedude suurendamine võimaldab vähendada maanteetransporti. Arvestades asjaolu, et tegevused Tartu raudteesõlmes on muutunud (tolliprotseduurid ja rongide tehniline kontroll teostatakse Koidula jaamas), taotleb linn planeeringuga raudtee kaubajaama ja teiste haruteede aluse maa-ala vähendamist ja maa-alale linnaruumi sobivama kasutuse leidmist. Väike kaar 33 krundile on detailplaneeringus säilitatud

võimalus raudteetranspordiga juurdepääsuks.

Peamiseks käitise poolt tekitatavaks keskkonnahäiringuks on tootmismüra, mille osas on käitaja teostanud uuringuid, mõõdistusi ning rakendanud müra vähendamise meetmeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevana ei ole oodata, et halveneks käesoleval ajal esinev müraolukord võrreldes olemasolevaga. Olemasolevate müraallikate müra levikut kavandatavad ehitised ei mõjuta, sest nad ei jää retseptorite (elamualad) ja müraallikate vahelisele alale. Käitis põhjustab eeskätt viljakuivatuse perioodil mürahäiringut, sh võib jätkuvalt esineda lähimate elamualade juures müra öiste piirväärtuste ületamisi. Käitis on järk-järgult rakendanud erinevaid müraleevendusmeetmeid ja juba praeguseks saavutanud olulise müraemissiooni vähenemise võrreldes mõne aasta taguse olukorraga. Vajalik on jätkata leevendavate meetmete rakendamist

tagamaks müratasemete normatiivsus ka viljakuivatuse perioodil.

KSH raames teostatud õhukvaliteedi hajuvusarvutuste alusel ei ole oodata ei Tartu Mill AS käitise heiteallikate ega ka piirkonna teiste heiteallikate koosmõjus õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole otseselt oodata uute heiteallikate lisandumist käitise territooriumile. Kavandatavad viljamahutid ei ole sarnaselt praegu olemasolevatele mahutitele oma olemuselt heiteallikad. Kavandatavad tootmishoonete laiendamiste osas puudub DP staadiumis täpsem teave hoonetes tulevikus paiknema hakkavate tootmisliinide täpse lahenduse osas. See määratakse vastavate ehitusprojektidega. Võimalik on, et olemasolevate heiteallikate osas toimuvad tulevikus ümberkorraldused ning ei saa välistada ka uute heiteallikate lisandumist. Arvestades hajuvusarvutuste alusel käesoleval ajal tekkivate saasteainete kontsentratsioonide suhet piirväärtustesse, siis võib hinnata, et alale on võimalik rajada ka täiendavaid heiteallikaid ilma õhukvaliteedi piirväärtusi ületamata. Uute heiteallikate lisandumisel või olemasolevate heiteallikate parameetrite/heitkoguste muutmisel tuleb käitajal taotleda keskkonnaloa muutmist ja keskkonnaloa muutmistaotluse raames hinnata tekkivate

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

6

saasteainete kontsentratsioonide vastavust õhukvaliteedi piirväärtustele. Keskkonnaluba ei väljastata kui esineb õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise võimalus.

Väljakujunenud juurdepääsude asukohtade muutmist ei ole detailplaneeringus ette nähtud. Sellest tulenevalt ei põhjusta kavandatav tegevus mõju piirkonna liiklusskeemile. Detailplaneeringu realiseerumisel töötajate arv käitises oluliselt ei suurene ja seega ei ole oodata sõiduautode liikluskoormuse muutumist ega sellest tulenevat mõju liikluskoormusele. Detailplaneeringu realiseerumisel käitisega seotud raskeveokite transpordivood vähenevad, kuna rajatavad viljamahutid võimaldavad vilja säilitada pikemaajaliselt ning kaob ära vajadus aastaringselt vilja transportimiseks Väike kaar 33 kinnistu ja väljaspool Tartut asuvate hoidlate vahel. Veokite sõidukordade vähenemist võib prognoosida lähtudes senisest vedude vajadusest kuni 1400 veoki võrra aastas. Seega aasta summaarses vaates on tegevusel positiivne mõju raskeliikluse vähenemisele linnas.

Planeeritud uute teraviljamahutite (kõrgus kuni 35 m) asukoht jääb elamualast maksimaalselt kaugele, Väike kaar tänaval liikuja neid nägema ei hakka, kuna nad jäävad olemasolevate tootmishoonete taha varju. Uued mahutid on hästi vaadeldavad vaid raudtee poolt, sh osaliselt Vaksali tänavalt, kus juba domineerivad tööstuslikud vaated. Seega puudub kavandataval tegevusel oluline visuaalne mõju, mis põhjustaks Tartu linna oluliste vaadete muutust ja avaldaks seeläbi olulist linnaruumilist mõju.

Hindamisel leiti, et detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne sellega olulisi negatiivseid mõjusid, mis piiraks detailplaneeringu elluviimise võimalusi. Täiendavate rajatiste kavandamine olemasoleva elevaatori ja raudtee vahele ei muuda sisuliselt piirkonna visuaalset, maastikulist ega funktsionaalset iseloomu võrreldes käesoleval ajal valitseva olukorraga.

KSH käigus ei tuvastatud olulisi lisanduvaid negatiivseid mõjusid, mis ületaksid tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustavad keskkonnas pöördumatuid muutusi või seavad ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Kavandatud tegevuse ellurakendamisel tuleb arvestada KSH aruandes esitatud leevendavaid meetmeid (ptk 6). Eeskätt on oluline mürahäiringut vähendavate meetmete elluviimine ning käitise järjepidev tegevus mürahäiringu minimeerimiseks.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

7

1 Üldosa

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi nimetatud KSH) objektiks on Väike kaar 33 kinnistu detailplaneering (edaspidi nimetatud DP). KSH eesmärgiks on kaasa aidata detailplaneeringu alal võimalikult tasakaalustatud ja keskkonnatingimusi arvestava

planeeringulahenduse koostamisele.

Väike kaar 33 krunt kuulub Tartu Mill AS-ile. Ettevõte toodab erinevaid jahusorte ja jahutooteid.

Tartu Mill AS tegevuskava näeb ette muuta olemasoleval tootmisterritooriumil erinevate teraviljatoodete tootmist efektiivsemaks. Selleks on vajalik täpsustada hoonete ehitusõigust

võimalike uute tehnoloogiliste seadmete mahutamiseks ning püstitada lisaks teraviljahoidlad.

Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse määrata Väike kaar 33 krundile täiendav ehitusõigus tootmishoonete laiendamiseks ja uute rajatiste püstitamiseks. Detailplaneering peab algatamiskorralduse alusel looma eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Planeeringu koostamise käigus on vajalik välja selgitada avalik arvamus (sh teiste piirkonna tootmiskinnistute omanike) tootmistegevuse jätkamiseks antud piirkonnas.

DP-ga soovitakse ehitusõigus määrata nelja viljamahuti rajamiseks, kuna vanad puistelaod on amortiseerunud ja ei vasta tänapäeva nõuetele. Mahutid soovitakse paigutada olemasoleva hoonestuse ja raudtee vahelisele alale. Lisaks soovitakse määrata ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, laiendamiseks ja uue laohoone püstitamiseks.

Amortiseerunud hooned lammutatakse. Kinnistule juurdepääsude asukohad ei muutu.

KSH algatamisel arvestati Tartu linna üldplaneeringuga 2030+, mille kohaselt võis tootmistegevuse kinnistamine Väike kaar 33 krundil mõjutada piirkonna edasisi arenguid ning oli vastuolus üldplaneeringuga kavandatud maakasutusega. Käesoleval ajal kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ on detailplaneering kooskõlas. Tootmistegevuse laiendamisega, sealhulgas soovitud mahutite rajamisega võib kaasneda siiski avalik huvi, millele lisandub visuaalne mõju nii asukoha piirkonnas kui kogu linnas. Lisaks on teadaolevalt piirkonna elanikke häirinud olemasolevast tootmistegevusest tulenev müra, mille leevendamisega on juba aktiivselt tegeletud.

1.2 Osapooled

Arendaja: Tartu Mill AS Kontakt: Väike kaar 33, 50406 Tartu linn Kontaktisik: Mati Pihlak, tel +372 50 49992; e-post: [email protected] DP ja KSH koostamise korraldaja: Tartu Linnavalitsus Kontakt: Raekoja plats 3, 51003 Tartu linn, Tel +372 7361242 E-post: [email protected]

DP koostaja: Casa Planeeringud OÜ Kontakt: Jõe tn 12, Saku vald, Saku alevik Harjumaa Kontaktisik: Sirje Elme, tel +372 5072826, e-post [email protected]

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

8

KSH ekspert: LEMMA OÜ Kontakt: Värvi tn 5, 10621 Tallinn Kontaktisik: Piret Toonpere, tel +372 5059914, e-post [email protected] Töögrupi koosseis:

− Piret Toonpere – KSH juhtekspert– sotsiaalmajanduslikud mõjud; müra ja õhusaaste;

− Mihkel Vaarik – keskkonnaspetsialist – mõjud pinna- ja põhjaveele, õnnetuste oht, ülemuslike strateegiliste dokumentide analüüs;

− Kaisa Aadna – keskkonnaspetsialist – foonikirjelduse koostamine, jäätmekäitluse mõjud;

− Kerli Rästa (kuni 11.11.2020) - keskkonnaspetsialist – müra;

− Heli Aun (alates 03.03.2021) – keskkonnaspetsialist – müra;

− Andrus Veskioja – välisõhu spetsialist – kavandatava tegevuse mõju välisõhule.

Töös on tööstusmüra hinnangute andmisel lähtutud KSH raames koostatud tehnoseadmete müra mõõtmistest ja arvutuslikust hindamisest, mille koostas Akukon Eesti OÜ 2020 aastal ja mida täiendati 2021 aastal.

1.3 Metoodika

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) ja planeerimisseadusest. KSH aruande koostamisel lähtuti Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgiti KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Hindamisel lähtuti asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“. Lisaks võeti keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja

töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

KSH aruandes analüüsiti eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, sh sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja tehiskeskkonda. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnati vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.

Mõjude olulisuse hindamisel lähtuti võimalusel Eestis kehtivatest piirnormidest ja normatiivväärtustest. Valdkondades, kus vastavad normid puuduvad, toimus hindamine analüüsi,

järeldamise ja arutelu teel.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH aruande koostamise käigus:

− kirjeldati kavandatavaid tegevusi;

− analüüsiti kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid kuna tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadeldud tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala.

− hinnati kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratleti mõjude ulatus, hinnangud anti eksperthinnangu vormis;

− hinnati võimalikke kumulatiivseid mõjusid;

− konsulteeriti olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega;

− analüüsiti kavandatava tegevuse vastavust planeeringute ja arengukavadega;

− anti soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

9

Hindamisel arvestati ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega.

KSH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena. KSH aruanne on koostatud lähtuvalt KSH väljatöötamise kavatsusest, mis on avalikustatud Tartu linna koduleheküljel

https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/DP-18-017.

KSH tulemused peavad kajastuma detailplaneeringus.

1.4 Lähtematerjalid

KSH koostamiselt võeti lähtematerjalideks:

− Tartu Linnavalitsuse 23.01.2020 otsus nr 216 „Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“.

− Casa Planeeringud OÜ. 2020. Väike kaar 33 katastriüksuse detailplaneeringu eskiis. Töö nr DP18-017.

1.5 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel

Olulisi raskusi KSH läbiviimisel ei esinenud.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

10

2 Detailplaneeringu lahendus ja selle alternatiivid

Kuna detailplaneeringu eesmärk on konkreetse ala edasise kasutuse määramine, siis ei saa detailplaneeringute KSH-de puhul käsitleda traditsioonilises mõistes asukoha-alternatiive.

Piirduda saab detailplaneeringu ala asukohaga.

Detailplaneeringuga peamisel kavandatavaks tegevuseks on viljamahutite rajamine. Mahutid on juba detailplaneeringu eskiisil paigutatud elamualadest eemale (raudtee ja olemasoleva tootmishoone vahelisele alale), seega ei ole asjakohane kaaluda nende paiknemise osas teisi asukohti planeeringuala sees. Asukohta võib pidada heaks. Olulised reaalsed tehnoloogilised alternatiivid tegevusel samuti puuduvad – kavandatakse tänapäevaseid viljamahuteid.

2.1 Alternatiiv 0

Traditsiooniliselt on 0-alternatiivi puhul tegu olukorraga, kus tegevust ei viida ellu ning säilib praegune olukord. 0-alternatiivi käsitluse vajadus tuleneb keskkonnamõju hindamise metoodikast, millest lähtuvalt muutusi keskkonnas hinnatakse võrreldes olemasoleva olukorra

jätkumisega.

Olemasolevat situatsiooni ja keskkonnaseisundit on detailsemalt kirjeldatud peatükis 4.

Joonis 1. Väike kaar 33 kinnistu aerofotol. Allikas: Maa-ameti geoportaal.

Tartu Mill AS (varem Tartu Veski AS) põhitegevusala on teravilja jahvatamine ning erinevate jahusortide ning jahutoodete tootmine ja pakendamine. Jahu tootmine toimub teraviljast (valdavalt rukis ja nisu) jahvatamise teel. Tartu käitises hoiustatakse rukist ja nisu jahvatamiseks veskis. Aastane tooraine vajadus on u 110 000 t teravilja.

Käitises on olemas 2 sõltumatut tootmisliini erinevate rukki- ja nisujahu toodete valmistamiseks. Eraldi on maherukki liin spetstoodete valmistamiseks.

Teravilja väärindamisega tegeletakse antud asukohas juba aastakümneid. Ettevõttes rakendatakse tootmises parimat võimaliku tehnikat (PVT). Juurutatud on BRC (British Retail Consortium) tehnilise standardi järgi toiduohutuse juhtimissüsteemid.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

11

2.2 Alternatiiv I

Alternatiivina I käsitletakse Casa Planeeringud OÜ poolt väljatöötatud DP lahendust. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised moodustavad eraldiseisva DP kausta, mille lisa on KSH

aruanne. DP lahenduse detailne kirjeldus on seega esitatud DP kaustas.

Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse määrata Väike kaar 33 krundile täiendav

ehitusõigus tootmishoonete laiendamiseks ja uute rajatiste püstitamiseks.

Ehitusõigus soovitakse määrata nelja viljamahuti rajamiseks, kuna vanad puistelaod on amortiseerunud ja ei vasta tänapäeva nõuetele. Mahutid soovitakse paigutada olemasoleva hoonestuse ja raudtee vahelisele alale. Taotletav viljamahutite ehitisealune pind on kokku 1300 m², mahutite suhteline kõrgus kuni 35 m, ühe viljamahuti läbimõõt u 16 m ja ehitisealune pind u 200 m². Kavandatavad viljamahutid on standardsed silindrikujulised tsinkplekkprofiilist

välisviimistluse ja koonilise katusega.

Lisaks soovitakse määrata ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, laiendamiseks ja uue laohoone püstitamiseks. Suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks krundil määratakse 10 000 m², mis moodustab u 29% Väike kaar 33 katastriüksuse pindalast (32296 m2).

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

12

3 Detailplaneeringu seos ülemuslike strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Tartu maakonnaplaneering 2030+

Tartu Maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130) kehtib Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal. Maakonnaplaneeringu eesmärk suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Tulenevalt planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele edaspidi.

Joonis 2. Väljavõte maakonnaplaneeringu põhijoonisest.

Vastavalt maakonnaplaneeringule asub Väike kaar 33 kinnistu Veeriku-Vaksali piirkonnas (olemasolevad tootmis-, äri- ja logistikaalad). Põhijoonisel on tootmis- ja logistikaalad (need on samas ettevõtluse arengu alad) näidatud üldisest tiheasumist eraldi, võimaldamaks tavapärasesse linnakeskkonda sobimatut välismõju ja transpordivooge.

Maakondlikult olulisemad logistika-, äri- ja tootmisalad paigutuvad põhiliselt Tartu linna ja selle lähiümbrusesse ning enamikul neist on juba tegutsevaid ettevõtteid. Lõuna-Eesti, sh Tartumaa, ruumiline areng põhineb Tartu linna tugevusel mitmepalgelise keskuslinnana. Euroopas ja maailmas konkurentsivõimelised väärtusahelad, näiteks puidutööstuses, põllumajanduses ja toidutööstuses, turismis ja spordis, peavad liitma ja võimendama kogu Lõuna-Eesti loodus- ja inimressurssi ning majandus- ja ettevõtluspotentsiaali Tartumaast suuremas ruumis.

Maakonnaplaneering ei pea rongiliikluse väljaviimist Tartu linnast otstarbekaks. Küll aga tuleb üldplaneeringutes sätestada kooskõlastamise kohustus raudtee omaniku ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, kui raudtee lähedusse kavandatakse rajatisi, mille kõrgus meetrites on suurem kui rajatise paiknemise kaugus raudtee kaitsevööndi piirist.

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu algatamise taotlus on kooskõlas riiklikke huve väljendava Tartu maakonnaplaneeringuga. Planeerimisseaduse eesmärgi kohaselt luuakse ruumilise

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

13

planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem

kasutuses olnud alade otstarbekat kasutamist.

Maakasutuslikult ning visiooniliselt vastab detailplaneering Tartu maakonnaplaneeringule.

3.2 Tartu linna üldplaneering 2040+

Detailplaneeringu algatamise ajal kehtis Tartu linna üldplaneering 2030+. Detailplaneering oli Tartu linna üldplaneeringut 2030+ muutev kavandatava maakasutuse osas.

Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestati Tartu linna üldplaneering 2040+, mille kohaselt paikneb Väike kaar 33 katastriüksus Vaksali - Lembitu VT3 arengualal, kus Väike kaar 33 maakasutuse juhtotstarbeks on tootmishoonete maa. Seega on Tartu linna uue üldplaneeringu

2040+ kohaselt Väike kaar 33 krundi detailplaneering kehtiva üldplaneeringu kohane.

Uue üldplaneeringuga on määratud linna ruumilise arengu põhimõtted, mille kohaselt toimub linna ruumiline planeerimine linnasüdamest lähtuvate erineva juhtfunktsiooniga maa-alade sektoraalse arendamise kaudu, kus arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega.

Väike kaar 33 krundi puhul on tegemist tööstusmaa funktsiooniga, kus eesmärgiks seatakse olemasolevate tööstuspiirkondade tihendamise soodustamist. Üldplaneering seab eesmärgiks olemasoleva funktsiooni säilitamise ja keskkonna parandamise läbi hoonete energiatõhususe

tõstmise ning hoonete esiste alade korrastamise.

Uushoone, juurdeehitise või ümberehitise puhul tuleb tagada parim võimalik arhitektuurne lahendus ja keskkonda sobivus, mis vääristaks asukohta ning suurendaks linna arhitektuuripärandit. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.

Üldplaneering näeb ette, et 10% tootmismaa krundist peab olema kõrghaljastatud. Nii külastajate kui ka töötajate seisukohalt tuleb kaaluda krundisisestele haljasaladele puhkeala rajamist. Kui krundile kavandatakse või rekonstrueeritakse ulatuslikku kõvakattega laoplatsi/ teenindusõue, peab halveneva mikrokliima kompenseerimiseks, sh soojussaarte tekkimise riski maandamiseks rajama eraldushaljastuse põõsaste või kõrghaljastusega. Võimaluse korral tuleb suuremad laoplatsid liigendada ja vähem kasutatavad alad katta vett läbilaskvate pinnakattematerjalidega.

Üldplaneeringu hoonestamistingimused näevad ette, et järgnevate tasandite planeeringutes ja projekteerimisel, samuti hoonete rekonstrueerimisel, tuleb määratleda, kas planeeringuala või hoone asub kõrge müratasemega piirkonnas, ning selle järgi näha ette asjakohased ehituslikud meetmed müra ja saaste normtasemete tagamiseks kruntidel. Müra leevendavate meetmete rakendamisel lähtutakse Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavast. Detailplaneerimisel tagab planeeringust huvitatud isik, et müra sihtväärtust ei ületata. Käesoleva DP KSH raames on teostatud lähtuvalt ÜP nõuetele ala täpsustav mürauuring (vt ptk 5.4) ja antud soovitused täiendavate müraleevendusmeetmete rakendamiseks (vt ptk 6).

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

14

Joonis 3. Väljavõte Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kaardirakendusest.

Detailplaneering on vastav kehtivale Tartu linna üldplaneeringule 2040+.

3.3 Tartu linna arengukava

Tartu linna arengukava 2018-2025 on kehtestatud Tartu Linnavolikogu määrusega 11.10.2018 nr 37.

Käesolevas KSH aruandes käsitletava detailplaneeringu kontekstis on puutumust omavaks arengukava lähtealusteks olnud strateegilistest eesmärkidest:

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

15

1. NUTIKAS ETTEVÕTLUSLINN

a. Tartus on elujõulised ja kõrget lisandväärtust loovad ettevõtted.

b. Tartus on atraktiivne investeerimiskeskkond ja parim paik Eestis äri alustamiseks.

c. Tartu on tuntud turismi ja puhkuse sihtkoht.

Arengukavas soovitakse, et Tartus oleksid elujõulised ja kõrget lisandväärtust loovad ettevõtted. Peame oluliseks investeerimiskeskkonna atraktiivsemaks muutmist, et Tartust saaks parim paik Eestis, kus oma äri alustada. Uute ettevõtete rajamisel Tartusse ja lähipiirkondadesse tuleb välistada looduskeskkonna seisundi halvenemine.

Arengukava perioodil on ettevõtluse valdkonna prioriteetseteks teemadeks töökohtade loomise soodustamine, ettevõtluse rahvusvahelistumise ja ekspordi soodustamine, talentide meelitamine

Tartusse ning ettevõtlusaktiivsuse suurendamine.

Olemasoleva tootmisettevõtte tegevuse kaasajastamist võimaldav detailplaneering on kooskõlas arengukava nutika ettevõtluslinna põhimõttega. Tartu Mill käitis tegeleb kõrget lisandväärtust loovate toodete arendamise ja tootmisega. Käitis väärindab valdavalt kohalikku päritolu toorainet. Olemasoleva infrastruktuuri kasutamine tootmiseks on selgelt väiksema looduskeskkonna seisundit halvendava mõjuga kui nt samaks tootmiseks uute looduslikus seisundis alade hõlmamine.

Detailplaneering ei lähe vastuollu Tartu linna arengukava põhimõtetega.

3.4 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

KSH aruanne peab sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud. Antud juhul on strateegilise planeerimisdokumendi näol tegu detailplaneeringuga, mille jaoks asjakohaseks ülemuslikuks keskkonnakaitselisi eesmärke seadvaks dokumendiks on Eesti

keskkonnastrateegia.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või

täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest.

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 märgitakse negatiivse suundumusena õhusaaste (tahked osakesed, gaasilised saasteained) ja mürareostuse suurenemist, mis on tingitud autode arvu ja transiitvedude hulga suurenemisest ning tööstussektori laienemisest. Transpordi negatiivse keskkonnamõju osas on keskkonnastrateegia eesmärk arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust).

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole vastuolus Eesti keskkonnastrateegiaga, kui planeerimisprotsessis arvestatakse keskkonnakaalutlustega. Tasakaalustatud arendustegevuse üheks osaks on detailplaneeringu koostamise käigus läbiviidav keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

3.5 Kehtivad detailplaneeringud

Planeeritava maa-ala kohta kehtiv detailplaneering puudub.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

16

3.6 Piirkonna teised arendused

Loodesuunas paiknevad olemasolevad erinevad tootmis- ja ärikrundid, kus toimub väikeses mahus tootmine (puidu - ja mööblitööstus, puitdetailide viimistlemine jms). Ettevõtted omavad

kehtivaid keskkonnalubasid. Teised kavandatavad arendused piirkonnas teadaolevalt puuduvad.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

17

4 Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Käesolev peatükk annab ülevaate kavandatava tegevusega potentsiaalselt mõjutatava ala seisukorrast käesoleval ajal.

Kuna tegu on detailplaneeringuga, siis võib planeeringu otseseks mõjualaks pidada planeeringuala ning kaudselt mõjutavaks alaks planeeringuala kontaktvööndit.

4.1 Üldandmed

Planeeritav kinnistu aadressiga Väike kaar 33 on pindalaga 32 297 m² ning asub Tartus Tammelinna linnaosas raudtee vahetus läheduses. Katastriüksuse maa sihtotstarve on 100 % tootmismaa.

Joonis 4. Väike kaar 33 kinnistu. Allikas: DP algatamine, Tartu Linnavalitsus.

Väike kaar 33 kinnistule ulatub olemasoleva raudtee kaitsevöönd (30 m äärmise rööpme teljest).

Maa-ala on tasase reljeefiga (abs 61.96 … 64.20). Olemasolevad teed ja platsid on asfalt- ja/või tänavakivikattega, mis võimaldab tootmisterritooriumi lihtsamat puhastamist vastavalt toiduohutuse eeskirja nõuetele. Murupinda on vähesel määral, katastriüksusel kõrghaljastus puudub. Territoorium on heas korras.

Ehitisregistri andmetel on praegu Väike kaar 33 kinnistul olmehoone (varem laborihoone), kontorihoone, veski, elevaator (koosneb vanast ja uuest osast), ladu 1, ladu – kaarhall, ladu – viilhall, töökoda – ladu, teravilja vastuvõtuhoone. Alajaamahoone (pool hoonest kuulub AS-le Elektrilevi) on registreeritud aadressiga Lembitu tn 1c (alajaam nr 16 Lembitu). Käesoleval ajal

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

18

toimub ettevõtte poolt kinnistul paiknevate olemasolevate hoonete andmete täpsustamine registriandmete korrigeerimiseks. Kõige uuemad rajatised kinnistul on 2017. a väljastatud projekteerimistingimuste alusel rajatud neli 18 m kõrgust märja vilja silo, millele on väljastatud kasutusluba 11.11.2020.a.

Detailsed uuendatud andmed ehitisregistrisse kandmiseks on esitatud detailplaneeringu seletuskirjas ja siinkohal neid ei korrata.

Ala piirneb kirdes Lembitu tn 1b transpordimaa kinnistuga (raudtee ala), idas Lembitu tn 1e ärimaa kinnistuga, edelas Väike kaar 33b ja Väike kaar 33c tootmismaa kinnistutega. Väike kaar 33a kuni Väike kaar 39 on elamumaa lääne- ja loodesuunal ning üle Väike kaar tänava on valdavalt elamumaad.

Loodesuunas paiknevad aga tootmismaad:

- Väike kaar 41 (Naaskel OÜ toodab eritellimusel puidu - ja mööblitooteid, omab keskkonnaluba saasteainete heitmiseks välisõhku nr L.ÕV/326186).

- Väike kaar 41a (osaühing KASKAAD-TS tegeleb jäätmekäitlustegevusega - plastjäätmete purustamine graanuliteks plastipurusti abil, omab keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks nr L.JÄ/326948).

- Väike kaar 41b (osaühing DOZ OÜ, mis tegeles puitdetailide viimistlemisega ning omas keskkonnaluba saasteainete heitmiseks välisõhku nr L.ÕV/326185).

Tartu Mill AS omab keskkonnaluba (jäätmeluba) nr L.JÄ/328676 toiduainetööstuses jäätmete tekitamiseks. Jäätmed antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele.

Tartu Mill AS omab samuti keskkonnaluba (välisõhu saasteluba) nr L.ÕV.TM-187505, kuna ettevõttel on üle 1 MWth nimisoojusvõimsusega gaasipõleti ning mitmed heiteallikad, millest on loaga reguleeritud tahkete osakeste (PM-sum) heide. Käitaja on täitnud loa tingimusi ning teadaolevalt loaga kehtestatud heitkoguste ületamist ei ole esinenud. 2017-aastal on läbi viidud peamistest heiteallikatest ka kontrollmõõtmised, mis näitasid loas lubatust tunduvalt väiksemaid

heitmeid (vt ptk 5.3.2).

Planeeritaval ala on olemas kõik vajalikud tehnovõrgud (vesi, ühiskanalisatsioon, gaas, side, elekter). Sademevesi suunatakse praegu kõvakattega aladelt restkaevudega olemasolevasse linna ühisvoolsesse kanalisatsiooni.

Tootmises, elevaatoris ja ladudes küttesüsteeme pole. Talveperioodil köetakse veskit tootmisprotsessis tekkiva soojusega. Maagaasi kasutatakse vaid vilja kuivatamiseks varumisperioodil. Kontori- ja olmeruumide soojavarustus on lahendatud elektrikütte ja õhksoojuspumpadega.

4.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Ehitusgeoloogia Fondis on piirkonna kohta saadaval Väike kaar 33 ehitusgeoloogiliste uuringute aruanne1. Aruande kohaselt asub piirkond Kagu-Eesti lavamaal, mattunud Raadi- Maarjamõisa ürgoru kohal. Ala on 0,4…3,05 m paksuselt täidetud. Täitepinnas on väga erineva koostise ja tihedusega, koosnedes liivast, kruusast, killustikust, ehitusprahist, saviliivast, slakist, mullast ja kividest. Täitekihi all esines kohati mullakiht, mille paksus on 0,25…0,45 m.

1 Alus-geoloogia OÜ. 2003. Tartu, Väike kaar 33 ehitusgeoloogilise uuringu aruanne.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

19

Loodusliku pinnakatte moodustavad alal tolm- ja peenliiv, saviliiv kuni liivsavi (moreen), peenliiv ja saviliiv. Saviliiv on abs kõrgusel 59,25…61,75 m, kihi paksus on 2,0…3,45 m. Moreenikiht on põhiliselt punakaspruuni värvusega, plastse konsistentsiga (kõvast pehmeplastseni) ja sisaldab 10…30% jämepurdu.

Ehitusgeoloogilised tingimused on head. Vundamentide rajamisel moreenpinnasesse tuleb vältida vee kogunemist kaevikutesse, vastasel juhul kaotab pinnas kandevõimes. Vett saab dreenida moreeni all lasuvasse liivakihti.

4.3 Kaitsealused loodusobjektid

Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) puuduvad 14.11.2020 seisuga registreeringud kaitsealuste objektide kohta planeeringualal ja selle mõjualal.

Lähim looduskaitsealune objekt on u 170 m kaugusel planeeringualast kagus olev kaitseala - puistu „Tammeallee; Riia tn tammeallee“ (keskkonnaregistri kood KLO1200250).

Lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad - Ropka – Ihaste linnuala (EE0080313) ja loodusala (EE0080313) jäävad planeeringualast u 2,8 km kaugusele. Natura võrgustiku alad on siseriiklikult kaitse all Ropka-Ihaste looduskaitsealana (KLO1000633).

4.4 Kultuuriline keskkond

Kultuurimälestiste riikliku registri kohaselt ei asu 14.11.2020 seisuga planeeringualal ega selle läheduses ühtegi muinsuskaitseobjekti, mis võiks kavandatavale tegevusele piiranguid seada.

Lähimad kultuurimälestised on planeeringualast kirdes paiknevad raudteejaama hooned (Tartu raudteejaama veetorn - 7016, Raudteetööliste elamu Tartus Vaksali 4 - 7014, Tartu raudteejaama hoone Vaksali 6 - 7013, Raudteetööliste elamu Tartus Vaksali 8 - 7015) ning neid ümbritsev piiranguvöönd.

Planeeringualal paikneval teraviljaelevaatoril endal on kultuurilooline väärtus. Elevaatori ehitusprojekt pärineb aastast 1939 ning see on ehitatud 1940-41. 1944. aastal püüdsid sakslased elevaatorit õhkida äärmise postirea purustamisega, mille tagajärjel vajus ehitis viltu. Unikaalse taastamisoperatsiooniga viidi see taas püstiasendisse. Elevaatori väärtuseks peetakse, et tegu on

tänaseni tegutseva varajase moodsa teraviljahoidla-töötlemishoone näitega2.

Tartu linna kultuuriväärtusega asjade ja mälestiste registeris3 on elevaator tunnistatud säilitamisväärtusega objektiks. Varasemalt on tehtud ettepanek elevaator arvata ka riiklikuks kultuurimälestiseks4.

2 Tamm, E., Kimmel, T. 2010. Tartu linna kaitsmata ehituspärand 1870–1991.

3 https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/58838CF9D3231F1E422569CB002F2C31

4 https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/tartumaa/Tartu.pdf

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

20

5 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs

Kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude esinemise esmane analüüs ja hindamisulatus on paika pandud KSH väljatöötamise kavatsuses. Mõjuvaldkondi, mille puhul väljatöötamise kavatsuses on sätestatud olulise mõju puudumine, KSH aruandes ei käsitleta.

5.1 Mõju veekeskkonnale

Planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon toimub olemasoleva Tartu Vesi AS-ile kuuluva ühisveevarustuse süsteemi võrkude baasil. Planeeringuala kontaktvööndis puuduvad veekogud.

Väike kaar 33 kinnistul paikneva Tartu Mill AS käitise veetarve on 450 … 500 m3 kuus (u 15 m3/d), millest u 50 m3 kasutab labor ja u 40 m3 kontor. Käitise labori ja kontori veetarbega samaväärne kogus tekib ka reovett. Veskis tarvitatakse u 400 m3 vett kuus, mis läheb toodetesse.

Detailplaneeringu realiseerumisel toimub küll toodangu mitmekesistamine, kuid tootmise üldise mahu olulist suurenemist ette ei nähta, seega kinnistu veevajadus ei suurene. Eelnevast lähtuvalt olulist mõju piirkonna vee kvantiteedile, sh joogivee kättesaadavusele ei avaldata. Ühiskanalisatsiooni süsteemi ei lisandu ka reoveekoguseid ega kontsentratsioone, mis ületaks Tartu linna reoveepuhasti vastuvõtuvõimet või erineksid oluliselt praegusest.

Planeeringuala puhul on tegu suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga. Planeeringuala on valdavalt kõvakatteline (hooned, asfaltplatsid ja tänavakivi). Arvestades tegevuse iseloomu (toiduainetööstus) ei kasutata käitises olulises koguses keskkonnaohtlikke kemikaale. Puuduvad kütusemahutid vms lokaalsed kemikaalide hoiustamise mahutid. Planeeringuala sademevesi suunatakse kõvakattega aladelt restkaevudega olemasolevasse linna ühisvoolsesse kanalisatsiooni. Detailplaneeringus on kavandatud teine liitumispunkt ja ühendustoru Lembitu tänava olemasoleva sademeveetorustikuga. Kuna ala on juba praegu kõvakatteline, siis ei

suurenda planeeringu elluviimine ärajuhtimist vajava sademevee koguseid.

Kuna lokaalset reovee käitlust, sh heitvee immutamist või suublasse juhtimist, ei toimu, siis ei

kaasne tegevusega olulist mõju pinna- või põhjaveele.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust. Planeeringuga ei nähta ette maa-aluste korruste rajamist, mis võiks mõjutada põhjavee režiimi.

Eelneva põhjal kavandatava tegevusega kaasnevana olulist mõju veekeskkonnale ei kaasne.

5.2 Mõju pinnasele

Planeeringualal on pikka aega toimunud tootmistegevused. Samas pole alal toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega suuremahulist naftasaaduste vm keskkonnaohtlike kemikaalide hoiustamist, vaid tegu on toiduainetööstuse kasutuses oleva alaga. Seega ei ole alal eeldada olulise keskkonnareostuse olemasolu.

Ala kohta teadaolevalt reostusuuringuid tehtud ei ole, kuid kuna alal otseselt reostuskahtlus puudub, siis ei ole asjakohane ka DP koostamisel pinnaseuuringut läbi viia. Likvideeritavatele hoonetele tuleb koostada lammutusprojekt koos vastava jäätmekavaga. Hoonete ja rajatiste lammutamise ning igasuguse ehitustegevuse käigus tehtavate kaevetööde puhul tuleb edaspidi tähelepanu pöörata juhuslikele reostusleidudele. Kui avastatakse näiteks pinnasevee kihil õlikile või ka nähtavate reostustunnustega (lõhn, tumenenud pinnas) pinnasekiht, tuleb tööd peatada. Seejärel tuleb kindlaks teha reostuse olemus ja ulatus ning vajadusel eemaldada ja käidelda ülenormatiivselt reostunud pinnas.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

21

Oluline on järgida, et hoonestatavatel aladel poleks tegu ülenormatiivse reostusega vastavalt keskkonnaministri 28.06.2019. a määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Jälgida tuleb sealjuures, et kuna Tartu Mill AS puhul on tegu toiduainetööstusega, siis kehtivad alale vastavalt määrusele nr 26 elamumaa piirnormid.

Planeeringualast kirdesse jääb raudtee territooriumile (Vaksali tn 12a) kohaliku taseme

jääkreostusobjekt nr JRA0000091 Tartu veduridepoo naftasaaduste hoidla. Jääkreostusobjektilt on Keskkonnaregistri andmetel reostunud pinnas likvideeritud ning reostuse levimisoht planeeringualale seega puudub.

Planeeringualal visuaalse vaatluse alusel reostust ei ole tuvastatud. Samuti ei anna ala ajalooline kasutus toiduainetööstusena alust eeldada olulise reostuse esinemist. Normidele vastavuse hindamiseks on asjakohane alal ehitusgeoloogiliste uuringute koostamisel, mille raames teostatakse pinnase puurimisi, teostada ka pinnase reostusuuring. Asjakohane on määrata pinnases eeskätt naftasaaduste esinemist.

5.3 Mõju õhukvaliteedile

Ehitustegevuse õhusaaste

Planeeringu elluviimisega kaasnev ehitustegevus võib põhjustada õhukvaliteedi ajutist halvenemist peamiselt tolmu tekkimise kaudu.

Kavandatavate ehitustööde käigus võib õhusaastet põhjustada puistes ehitusmaterjalide laadimine ja ladustamine ning kaevetööde läbiviimine planeeringualal. Puistematerjalide kuhjas ladustamisel võivad tolmu emissioonid esineda mitmel etapil: materjali kuhjadesse laadimisel, tugevate tuuleiilide korral ja materjali kuhjast eemaldamisel. Laadimisseadmete ja veoautode liikumine võivad samuti tolmu emissioone põhjustada. Ehitustööde ajal tekitavad transpordivahenditest heitgaase veoautod, millega transporditakse puistematerjale ning muud ehitusel kasutatavad diiselmootoriga transpordivahendid. Siiski, võib järeldada, et puistematerjalide laadimine ja ladustamine ning diiselmootoriga transpordivahenditega kasutamine ei tekita olulisi õhukaitsealaseid probleeme. Samuti ei ole ehitustöödel antud alalt olulist õhu saasteohtu naaberaladele.

Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, vajadusel lenduva materjali niisutamisega, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist

ei teostata tugeva tuulega.

Ehitustegevuse õhusaaste näol on tegu lühiajalise mõjuga, mis tekitab keskkonnale täiendavat,

kuid mööduvat koormust.

Tootmistegevuse õhusaaste

Tartu Mill AS käitisele on väljastatud keskkonnaluba L.ÕV.TM-187505 saasteainete viimiseks paiksetest heiteallikatest välisõhku. Välisõhku emiteeritavad saasteained on loa kohaselt tahked osakesed, lämmastikdioksiid, süsinikmonooksiid ja kütuse põletamisel tekkivad lenduvad orgaanilised ühendid.

Käitisel on keskkonnaloa kohaselt 18 heiteallikat, millest üks on maagaasil töötav põletusseade ning 17 vilja ja jahu käitlemisega seonduvad tolmuheidet põhjustavad heiteallikad. Käitis mõjutab õhukvaliteeti eeskätt läbi tolmuheitme, mida tekitavad tootmisprotsessi erinevad osad. Heiteallikate ülevaade on esitatud järgnevas tabelis. Loa kohaselt suurima heitmega heiteallikate

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

22

heitkoguseid on kontrollitud ka otseste mõõtmistega viimati 2017 aastal5. Mõõtmiste alusel jäid reaalsed tahkete osakeste heitkogused tunduvalt väiksemaks kui loal esitatud.

Kuna Tartu Mill AS käitise keskkonnaloa taotlus on koostatud enne keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtima hakkamist, siis ei ole loas esitatud eraldi tahkete osakeste peenete fraktsioonide (PM10 ja PM2.5) heitkoguseid. Selleks aga, et hinnata tegevuse vastavust kehtivatele õhukvaliteedi piirnormidele on vaja teada just PM10 ja PM2.5 heitkoguseid. Just tahkete osakeste peenemad fraktsioonid on olulised ka tervisemõjude seisukohalt. Peenosakeste kõrged kontsentratsioonid suurendavad südamehaiguste, kopsuhaiguste, astma ning mitmete teiste terviserikete riski. Tartu linna puhul esineb kõrgendatud peenosakeste kontsentratsioon just kesklinna piirkonnas. Peenosakeste heidet põhjustab nii liiklus, kütmine kui ka tööstusettevõtted6.

Käesolevas mõjude hindamises on lähtutud konservatiivsest lähenemisest ning eeldatud halvimat olukorda, kus käitise PMsum heide koosneb eriti peenete osakestest heitmest ehk PMsum=PM10=PM2.5. Vilja käitlusele kehtivate arvutusmetoodikate alusel annab selline lähenemine tugevalt ülehinnatud tulemused just peenete ja eriti peenete osakeste heitmete osas7. Enamike heiteallikate osas on võimalik ööpäevaringne ja aastaringne töötamine. Viljakuivati ja viljakuivati kütteseade töötavad viljavarumise ajal ehk suve- ja sügiskuudel.

Tabel 1. Tartu Mill AS käitise tolmuheidet põhjustavad heiteallikad. Nimetus Nr Ava

läbimõõt, m

Väljumis- kõrgus, m

Joonkiirus, m/s

Tempe- ratuur, °C

Koordinaadid PM- sum, g/s (loal)

PM-sum, g/s (mõõtmine)

Esmane puhastusliin 3 ja/või 1

203 0.63 17 8.31 25 6473147, 658301

0.081

Jahvatusliinide pneumotransport

301 0.52 31 8.98 35 6473163, 658283

0.056

Jahvatusliinide pneumotransport

302 0.63 31 17.03 20 6473153, 658288

0.087

Kotijahu pakkimisliin 514 0.25 31 8.7 20 6473179, 658304

0.006

Nisujahvatusliin 305 0.5 18 6.86 20 6473165, 658280

0.025

Pakijahu pakkimisliin 515 0.25 31 9.43 20 6473182, 658301

0.004

Puhastus-, ja jahvatusliinid 1,2,3,4,5

616 0.32 31 4.07 20 6473189, 658292

0.009

Rukkijahvatusliin 304 0.6 20 4.38 20 6473169, 658283

0.023

Teisene puhastusliin 4 ja/või 2

306 0.6 31 4.94 20 6473160, 658282

0.026

Väljastusliin 5 411 0.15 13 5.09 20 6473172, 658300

0.002

Väljastusliin 5 410 0.15 4 9.79 20 6473153, 658298

0.003

Väljastusliin 5 413 0.2 26 7.42 20 6473158, 658271

0.005

Vastuvõtt 109 0.81 5 8.57 20 6473110, 658352

0.087

Vastuvõtt, väljastus 107 1.1 50 6.2 20 6473127, 658325

0.116 0.0124

5 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2017. Tartu Mill AS 05.09.2017. 6 Orru, H. 2008. Välisõhu kvaliteedi mõju inimese tervisele Tartu, Kohtla-Järve, Narva ja Pärnu linnas. Peentest osakestest tuleneva mõju hindamine. 7 AP 42, Fifth Edition, Volume I Chapter 9: Food and Agricultural Industries: 9.9.1 Grain Elevators And Processes. Kättesaadav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch09/final/c9s0909-1.pdf

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

23

Vastuvõtt, väljastus, puhastus

108 0.78 3 5.05 25 6473109, 658352

0.034

Viljakuivati8 717 2.14 20 6.53 30 6473114, 658352

0.634 0.0058

Tootmise soojusvarustus toimub maagaasi baasil. Käitisel on kasutusel 3,5 MWth nimisoojusvõimsusega kuivatiahi, mis töötab korstnale kõrgusega 14 m, läbimõõduga 0.6 m ja joonkiirusega 1.31 m/s. Kuna põletusseade tarbib kütusena maagaasi on olulisemateks heitmeteks lämmastikoksiidid (0.192 g/s), süsinikmonooksiid (0.192 g/s) ja lenduvad orgaanilised

ühendid (0.013 g/s)9.

Käitise poolt õhukvaliteedile avalduvat mõju hinnatakse lähtuvalt keskkonnaministri määrusele 27.12.2016 nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“. Lisaks käitise enda heiteallikatele arvestatakse õhukvaliteedile mõju hindamisel ka piirkonnas teadaolevaid teisi heiteallikaid. Piirkonna teiste heiteallikate andmed on saadud KOTKAS heiteallikate registrist. Võimaliku mõjuala ulatuseks võeti 1 km, arvestades, et Tartu Mill AS käitise puhul esineb võrdlemisi kõrgeid heiteallikaid, mille mõjuala ulatus võib olla suurem kui määruses 84 määratud 500 m. Arvestatud on heiteallikate registris olevaid heiteallikaid, millega esineb samade saasteainete heide. Naabruses paiknevate heiteallikate osas on lähtutud heiteallikate registris olevatest heiteallikate parameetritest, saasteainete heitkogustest ja tööaja dünaamikast. Tahkete osakeste heitme puhul on lähenetud konservatiivselt ning PM10 ja PM2.5 heitkoguse info puudumisel on PMsum loetud võrdseks PM10 ja PM2.5-ga.

Hajumisarvutused teostati US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhineva arvutusmudeliga Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Mudelarvutuse võrgusilma suuruseks määrati 50x50 m, sh käitise enda tootmisterritooriumi ulatuses lülitati arvutusvõrk välja esitamaks kontsentratsioone väljaspool tootmisterritooriumit. Mudelis kasutati kliimaandmetena Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama andmeid perioodist 2017-2019. Hajuvusarvutustes võeti arvesse ka maapinna reljeefi vastavalt Maa-ameti kõrgusmudelile võrgulahususega 10 m. Hajuvusarvutuste tulemused on esitatud järgnevas tabelis. Saasteainete osas, millel võib esineda kontsentratsioon,

mis ulatub üle 30 % piirväärtusest, on esitatud hajuvuskaardid.

Tabel 2. Õhukvaliteedi hajuvusarvutuste tulemused. CAS nr Nimetus ÕPV ÕPV,

µg/m3 Aastas lubatud ületamiste arv

Maksimaalne kontsentratsioon Cm, µg/m3

Cm/ÕPV

10102-44- 0

Lämmastikdioksiid 1h 200 18 14010 0.70

10102-44- 0

Lämmastikdioksiid aasta 40 8 0.19

630-08-0 Süsinikoksiid 8 h 10000 103 0.01

NMVOC Lenduvad orgaanilised ühendid 1 h 5000 4 0.00

NMVOC Lenduvad orgaanilised ühendid 24 h 1000 2 0.00

PM10 Peenosakesed 24 h 50 35 23 0.46

PM10 Peenosakesed aasta 40 12 0.30 PM2.5 Eriti peened osakesed aasta 25 12 0.48

8 Töötab suve ja sügiskuudel. 9 Heitkoguste osas lähtuti kehtivast keskkonnalosast.

10 Maksimum tekib Tartu Ülikooli heiteallika HEIT0003221 vahetus ümbruses ja ei ole põhjustatud Tartu Mill AS heiteallikate tegevusest.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

24

Joonis 5. Käitise heiteallikate plaan.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

25

Joonis 6. Peenosakeste maksimaalne 24 h kontsentratsioon 90,4 protsentiilil Tartu Mill AS heiteallikate mõjupiirkonnas. Piirväärtus 50 µg/m3, lubatud 35 ületamist aastas.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

26

Joonis 7. Peenosakeste ja eriti peenete osakeste maksimaalne aasta keskmine kontsentratsioon Tartu Mill AS heiteallikate mõjupiirkonnas. Piirväärtus peenosakestel 40 µg/m3 ja eriti peenetel osakestel 25 µg/m3.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

27

Joonis 8. Lämmastikdioksiidi maksimaalne 1h kontsentratsioon Tartu Mill AS heiteallikate mõjupiirkonnas. Piirväärtus 200 µg/m3.

Hajuvusarvutuste alusel ei ole oodata ei Tartu Mill AS käitise heiteallikate ega ka piirkonna teiste heiteallikate koosmõjus õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole otseselt oodata uute heiteallikate lisandumist käitise territooriumile. Kavandatavad viljamahutid ei ole sarnaselt praegu olemasolevatele mahutitele oma olemuselt heiteallikad. Kavandatavate tootmishoonete laiendamiste osas puudub DP staadiumis täpsem teave hoonetes tulevikus paiknema hakkavate tootmisliinide täpse

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

28

lahenduse osas. See määratakse vastavate ehitusprojektidega. Võimalik on, et olemasolevate heiteallikate osas toimuvad tulevikus ümberkorraldused ning ei saa välistada ka uute heiteallikate lisandumist. Arvestades hajuvusarvutuste alusel käesoleval ajal tekkivate saasteainete kontsentratsioonide suhet piirväärtustesse, siis võib hinnata, et alale on võimalik rajada ka täiendavaid heiteallikaid ilma õhukvaliteedi piirväärtusi ületamata. Uute heiteallikate lisandumisel või olemasolevate heiteallikate parameetrite/heitkoguste muutmisel tuleb käitajal taotleda keskkonnaloa muutmist ja keskkonnaloa muutmistaotluse raames hinnata tekkivate saasteainete kontsentratsioonide vastavust õhukvaliteedi piirväärtustele. Keskkonnaluba ei väljastata kui esineb õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise võimalus.

Praegu toimub territooriumil vanadest puisteladudest viljavedu veskisse veokitega, millele laaditakse vili ratastraktoriga (kopp-laaduriga). Igasuguse laadimisega kaasneb teataval määral ka tolmu teke ja sattumine väliskeskkonda. Kavandatav tegevus vähendab seega vähesel määral sisetranspordil ja laadimisel tekkiva tolmu sattumist ümbritsevasse keskkonda.

5.4 Müra mõju

Tartu Mill AS käitise peamine keskkonnamõju seisneb mürahäiringus.

Müra on ebameeldiv või häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaolu kahjustav heli ning üks levinumaid ja olulisemaid elukeskkonna kvaliteeti vähendavatest teguritest. Müra mõjub tervisele ja heaolule mitmel moel – võib häirida või raskendada töötamist, infovahetust ja puhkamist, kahjustada püsivalt kõrva ja põhjustada kuulmisvõime halvenemist, stressi või erinevaid funktsionaalseid häireid.

Pidevat mürataset 65 dB peetakse üldjuhul talutava müra ülempiiriks. 70 dB taustamüra raskendab kõnesid ja kõnest arusaamist. Pideva viibimise korral üle 75 dB tugevusega müratsoonis sagenevad elanike kaebused ja võimalikud tervisehäired. Tervisele otseselt kahjulikuks peetakse kestvat müra tugevusega üle 85 dB. Kuulmiselundi ühekordse kahjustuse riskipiiriks peetakse 130-140 dB tugevusega müra.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.

Tiheasustusaladel rakenduvad määruse 71 kohased müra piirväärtused. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu

maakasutuse juhtotstarbele.

Detailplaneeringualaga piirnevad väikeelamute ala ning korruselamute ala juhtfunktsiooniga alad on käsitletavad II kategooria aladena. Liiklusmüra piirväärtused olemasolevatele II kategooria aladel on 60 dB ja 55 dB (teepoolsel küljel 65 dB ja 60 dB). Tööstusmüra piirväärtused

olemasolevatele II kategooria aladel on 60 dB ja 45 dB.

Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustegevuse müra

Ehitustööde käigus ei saa välistada lühiajaliselt toimuvad häiringud ehitusmüra näol, mille allikaks on viljamahutite, hoonete, teede, tehnovõrkude jt rajatiste ehitusel kasutatavad mehhanismid ja seadmed. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

29

Tähtsamad müraallikad ehitustöödel on:

- mehhaanilised, hüdraulilised ja pneumaatilised seadmed (näiteks suruõhuhaamrid);

- sisepõlemismootorid.

Piirkonna mürasituatsiooni ehitustööde ajal võib mõjutada ka täiendav autotranspordi (eeskätt raskeveokite) liikumine. Ehitusmüra vähendamiseks ning kehtivatele müra normtasemetele vastamiseks tuleb ööseks müra tekitav ehitustegevus kindlasti peatada ning ehitusmüra kestvusaja vähendamiseks on soovitav erinevate hoonete ehitustöid võimalusel teostada üheaegselt.

Ehitustegevuse täpset kestvust on keerukas detailplaneeringu staadiumis prognoosida, sest puuduvad ehitusprojektid. Olemasoleva teabe alusel võib eeldada, et ehitustegevus viiakse ellu

etapiti.

Esimese etapina kavandatakse viljasilode rajamist. Silode rajamine võib koos ettevalmistustööde, plaatvundamendi jt seonduvate ehitise osade rajamisega aega võtta 6-8 kuud. Silod ise tarnitakse detailidena, mis kohapeal kokku monteeritakse. Ehitustegevust soovitakse alustada esimesel

võimalusel vastavate lubade saamisel.

Tõenäoline II etapp on vana laohoone likvideerimine ning uue rajamine. Sellise objekti lammutamise-ehitamise kestvuseks võib samuti prognoosida 6-8 kuud ning tegevuse realiseerumine on tõenäoline järgneva paari aasta jooksul.

Detailplaneeringuga kavandatava muu ehitusmahu realiseerumine sõltub majandusolukorrast ning seega ei ole selle täpset elluviimise aega ega ehitustegevuse kestvus detailplaneeringu staadiumis prognoositav.

Ehitusmüra näol on tegu pigem lühiajalise mõjuga, mis tekitab ehitustegevuse perioodil keskkonnale täiendavat, kuid mööduvat koormust. Antud planeeringuala puhul ei ole ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades vajalik rammvaiade kasutamine, seega ei ole oodata ka

ehitustegevust, mis võiks põhjustada olulist mürahäiringut.

Tööstusmüra

Tartu Mill AS käitisega seonduvalt on esinenud mürakaebusi ümbritsevate alade elanike poolt. Ka Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023 järgi on AS Tartu Mill üks Tartu linna ettevõtteid, kellega tehakse müra-alast koostööd.

Terviseameti Tartu labor teostab Tartu Mill AS tellimusel perioodilisi müramõõtmisi. Samuti on ettevõte tellinud mitmeid mürahinnanguid eesmärgiga kaardistada müra tekke kohad ning leida viise müra vähendamiseks.

Müratasemete ja -häirivuse vähendamisega on viimastel aastatel aktiivselt tegeletud. Veokitelt öisel ajal vilja mahapumpamist enam ei teostata. Müra vähendamiseks ehitati ümber veski aspiratsioon, puhastatud õhu väljavool suunati siseõue suunas. Õhupuhastussüsteemide väljalaskeavad on varustatud filtrite ja mürasummutitega, väljalaskeavad on suunatud elamupiirkondadest kõrvale, öiseid laadimistöid tehakse ainult suletud hoonetes. 2018.a paigaldati territooriumile täiendavad mahutid märja vilja ladustamiseks, mis muuhulgas varjestavad kuivatist leviva heli levikut.

2020. aastal muudeti nisuveski jahutranspordi turbiini väljapuhke ava asukohta, mis viidi katusel rukkiturbiini kõrvale, nii saadi ühe müratõkke barjääriga (2m kõrgune ekraan) piirata tekkivat müra (õhu mühinat). Selline lahendus võimaldas hoones nisuveski torustikule paigaldada

täiendava summuti.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

30

Samuti paigaldati 3 m kõrgune ekraan elevaatori ventilaatori väljapuhke avale. Ekraan asetseb katusepinnast 0,3 m kõrgusel ja materjalina on kasutatud 100 mm paksusi SW kivivilla paneele.

Viimased muudatused on aidanud vähendada Väike kaar 56, Vambola 2a ja Lembitu 10 hoonete juures müratasemeid võrreldes tegevuste eelse olukorraga u 3 dB võrra. Elevaatori ja kuivati

väljapuhke müratasemed on vähenenud 4-5 dB võrra.

Joonis 9. Käitise peamiste müraallikate plaan.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju hindamiseks ümbritsevate alade müratasemetele viidi käesoleva KSH koostamise raames Akukon Eesti OÜ poolt läbi käitise müraallikate mürataseme mõõtmine ning müraleviku modelleerimine. Mürahinnangu tervikaruanne on lisatud KSH lisasse 2.

Käitise peamised müraallikad on aspiratsiooniseadmed, nisuveski ventilaator, elevaator, kuivati väljapuhe, kopp-elevaator ja kompressoriruumi õhuvõtt (Joonis 9). Käitis töötab ööpäevaringselt 7 päeva nädalas. Hooajaliselt, aastas ligikaudu 1-3 kuud, töötab kuivati ning sel ajal on töötavad kuivati väljapuhe ja kopp-elevaator (töötab tsükliliselt 60-70 % ööpäevas).

Müra olukorra selgitamiseks teostati helirõhutasemete mõõtmised peamiste müraallikate ja lähimate elamute juures, arvutati käsitletava ala ja selle naabruses olevate alade tööstusest tingitud müratasemed maapinna läheduses, arvestades ka planeeringuga kavandatavaid lisanduvaid objekte.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

31

Päevasel ajal kõikide seadmete töötamisel ulatub Lembitu tänava lähimate hooneteni 50-54 dB suurune ja Väike kaare tänaval 45-49 dB suurune samatugevustsoon (Joonis 10). Elamu maa-alade (II kategooria) normtase 60 dB päevasel ajal on seega täidetud. Arvestades, et käitise elevaator öisel ajal ei tööta ulatub Väike Kaare tänava äärsete hooneteni 35-39 dB suurune müratase. Lembitu tänava hooneteni ulatub kuni 50-54 dB suurune müratase (

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

32

Joonis 12). Lembitu tn 8, 10 ,10a, 12 hoonete juures võib seega modelleeringu kohaselt esineda elamu maa-aladele kehtiva müra piirtaseme 45 dB ületamisi. Olukorras kui kuivati väljapuhe ja kopp-elevaatori süsteem ei tööta on II kategooria normtasemed täidetud nii päevasel kui ka öisel ajal. Seega müra normtasemeid ületada võiv olukord esineb ainult viljakuivati töötamise

perioodil öisel ajal.

Joonis 10. Kõikide seadmete koos töötamisel esinevad hinnatud müratasemed päevasel ajavahemikul ilma detailplaneeringu kohaste tegevusteta.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

33

Joonis 11. Kõikide seadmete koos töötamisel esinevad hinnatud müratasemed päevasel ajavahemikul detailplaneeringu realiseerumisel. Ilma leevendavate meetmeteta.

Detailplaneeringuga kavandatav hoonete võimalikud laiendused ja kavandatavad viljamahutid on kavandatud ettevõtte raudtee poolsele alale. Olemasolevate müraallikate kõrgust/asukohta planeeringuga ei muudeta ning uutele hoonete osadele ei ole teadaolevalt müraallikaid planeeritud. Uute viljamahutite puhul tekitavad potentsiaalselt müra neid teenindavad transportöörid. Müra tekkimise vältimiseks plaanitakse uute mahutitega seotud kraaptransportöörid ja kopp-elevaatorid ehitada kinnistesse ruumidesse.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

34

Joonis 11 ja

Joonis 13 on näidatud käitise müraolukord päevasel ja öisel ajal arvestades hoonete laiendust ja uute viljamahutite asukohti. Olemasolevate müraallikate müra levikut kavandatavad ehitised

kuidagi ei mõjuta, sest nad ei jää retseptorite (elamualad) ja müraallikate vahelisele alale.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

35

Joonis 12. Kõikide seadmete, va elevaator, koos töötamisel esinevad hinnatud müratasemed öisel ajavahemikul ilma detailplaneeringu kohaste tegevusteta.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

36

Joonis 13. Kõikide seadmete, va elevaator, koos töötamisel esinevad hinnatud müratasemed öisel ajavahemikul detailplaneeringu realiseerumisel. Ilma leevendavate meetmeteta.

Eelneva alusel ei ole oodata, et detailplaneeringu elluviimine halvendaks käesoleval ajal esinevat müraolukorda võrreldes olemasolevaga. Olemasolevate müraallikate müra levikut kavandatavad ehitised ei mõjuta, sest nad ei jää retseptorite (elamualad) ja müraallikate vahelisele alale. Käitis põhjustab eeskätt viljakuivatuse perioodil mürahäiringut, sh võib jätkuvalt esineda lähimate elamualade juures müra öiste piirväärtuste ületamisi. Käitis on järk- järgult rakendanud erinevaid müraleevendusmeetmeid ja juba praeguseks saavutanud olulise müraemissiooni vähenemise võrreldes mõne aasta taguse olukorraga. Vajalik on jätkata leevendavate meetmete rakendamist tagamaks müratasemete normatiivsus ka viljakuivatuse

perioodil.

Müraolukord leevendusmeetmete rakendamisel

Kuna müra normtasemete ületamine tekib kui kuivati ja kopp-elevaator töötavad öisel perioodil (aastas 1-3 kuud). Normtasemete saavutamiseks on seega eeskätt oluline kuivati ja kopp- elevaatori müra vähendamine. Vajalikud meetmed on järgmised:

− Kuivati müratasemete vähendamiseks tuleb lisada õhu väljapuhke kanalile kandiline mürasummuti või rakendada mürasummuti ja mürasummutava resti kombinatsiooni.

− Kopp-elevaatori müra vähendamiseks tuleb torud kinni ehitada või katta torusid ümbritsev metallkonstruktsioon müra summutavate plaatidega (nt tsementplaatidest karbik, kus tsementplaadid paiknevad olemasolevast elevaatorikonstruktsioonist 15-20 cm kaugusel. Elevaatori ja tsementplaadi vahelist vaheala tuleb täita 10 cm paksuse kivivillaga).

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

37

Meetmete rakendamisel on võimalik tagada mürataseme normtasemetele vastavus. Arvutuslikud tulemused päevasel ja öisel ajavahemikul kuivati väljapuhke ja kopp-elevaatori leevendusmeetmete rakendamisel on toodud järgnevatel joonistel. Päevasel ajal ulatub Lembitu tn lähimate hooneteni 45-49 dB suurune ja öisel ajal 40-44 dB suurune müratsoon. Elamu maa-

alade (II kategooria) normtase 60 dB päevasel ja 45 dB öisel ajal on täidetud.

Joonis 14. Seadmete tööst tingitud hinnatud müratase päevasel ajavahemikul leevendavate meetmete rakendamisel.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

38

Joonis 15. Seadmete tööst tingitud hinnatud müratase öisel ajavahemikul leevendavate meetmete rakendamisel.

Praegu toimub territooriumil vanadest puisteladudest viljavedu veskisse veokitega, millele laaditakse vili ratastraktoriga (kopp-laaduriga). Kavandatav tegevus vähendab seega vähesel

määral transpordil ja laadimisel tekkivat müra.

Liiklusmüra

Tartu linn kui ligikaudu 100 000 elanikuga omavalitsus on kohustatud koostama välisõhu strateegilise mürakaardi, mis kajastab linna territooriumil asuvaid tänavaid, raudteid ja tööstusmüra allikaid. Tartu linnas on koostatud strateegiline mürakaart ja selle alusel on koostatud „Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023“. Mürakaardi eesmärgiks on kaardistada müraolukord ja probleemkohad. Tegevuskava koostamise eesmärgiks oli leida optimaalsed meetmed, vähendamaks keskkonnamürast tingitud kahjulikke mõjusid (ja mürahäiringut) eelkõige seal, kus müra mõju ning mürast mõjutatud inimeste arv on suur. Tegevuskavas esitati müra ja selle mõju vähendamiseks kavandatud abinõude loetelu, abinõude maksumus (vastava info olemasolu korral), abinõude rakendajad, rakendamise tähtajad ning muud andmed.

Strateegilise mürakaardi siseriiklike kaartide alusel on planeeringuala lähiümbrust liiklusmürast enim mõjutavaks raudteemüra. Väike-Kaare tänava liikluskoormus ei ole tasemel, mis põhjustaks olulist teeliikluse müra väljaspool tänavamaad. Raudteemüra esinemine ei ole seotud käesoleva KSH objektiks oleva planeeringuga ning selle olulisus sõltub suuresti kaubavoogude intensiivsusest, mida mõjutavad mitmed majanduslikud ja poliitilised faktorid. Positiivse

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

39

asjaoluna saab märkida, et igasugune elamualade ja raudtee vaheline hoonestus tõkestab raudteemüra levikut elamualadele.

Joonis 16. Väljavõte Tartu linna strateegilisest mürakaardi siseriikliku kõigi müraallikate päevase ajavahemiku koondkaardist.

Joonis 17. Väljavõte Tartu linna strateegilisest mürakaardi siseriikliku kõigi müraallikate öise ajavahemiku koondkaardist.

Arvestades Väike kaare tänava liikluskoormust u 1360 autot ööpäevas (vt ptk 5.6) ei ole liikluskoormus tasemel, mis põhjustaks olulist ja piirnorme ületavat liiklusmüra. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata raskeveokite arvu mõningast vähenemist, seoses hoidlate vahelise viljaveo vajaduse puudumisega. Raskeveokite arvu vähenemine toob kaasa eeldatavalt ka vähese liiklusmüra taseme languse ehk on vähesel määral positiivse mõjuga. Samas üldise autostumise taustal see tõenäoliselt elanike jaoks tuntaval tasemel ei avaldu.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

40

5.5 Jäätmeteke

Ehitusjäätmed

Planeeringualal ehitustööde käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Enne ehitamise alustamist tuleb ehitusjäätmete käitlemine kooskõlastada Tartu Linnavalitsusega.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas; korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale isikule; rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel.

Loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks tuleb rakendada parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid. Et

võimaldada ehitusjäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb need koguda liigiti.

Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja vastavalt kehtestatud korrale anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kasutada kas küttena (kui ehitusjäätmetena tekkinud puidu põletamine toimub samadel tingimustel puitkütusega, välja arvatud jäätmete avapõletamine väljaspool küttekoldeid, põletusseadmeid vms, siis peab ettevõte oma tegevuse vastavalt jäätmeseaduse §-le 74 riigi Keskkonnaametis registreerima) või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt

tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

Ehitusjäätmete nõuetekohasel käitlemisel ei ole oodata olulise keskkonnamõju esinemist.

Tootmisjäätmed

Tartu Mill AS omab keskkonnaluba (jäätmeluba) nr L.JÄ/328676 toiduainetööstuses jäätmete tekitamiseks vastavalt jäätmeseaduse § 75 lg 1 p 7. Jäätmeseaduse § 75 on alates 01.01.2020 kehtetu ja jäätmete tekitamiseks toiduainetööstuses puudub jäätmeloa omamise kohustus. Seega on ettevõttel õigus taotleda jäätmeloa kehtetuks tunnistamist, sest ettevõtte tegevus ei kuulu jäätmeloa kohustusega tegevuste alla.

Ettevõttel tekib peamise tootmisjäätmena jäätmeliik tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid (koodinumbriga 02 03 04), mida antakse kuni 400 tonni aastas üle Tartu Biogaas OÜ-le, kes omab keskkonnakompleksluba nr KKL/322046 või mõnele teisele jäätmete vastuvõtuõigust omavale ettevõttele. Jäätmeliigi tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid moodustavad teravilja umbrohuseemned, riknenud terad, seemnekestad, tungalterad, kõhetunud, katkised ja mädanenud terad, surnud putukad ja nende fragmendid, seadmete puhastamisel kogutud jahu jäägid. Tekkiv jäätmeliik on 90% taimse päritoluga ning seepärast biolagundatav jääde, mida saab kääritada, kompostida ja seeläbi taaskasutada. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata jäätmetekke olulist suurenemist või jäätmete koostise muutumist.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

41

5.6 Mõju liikluskoormusele ja -skeemile

Järgnev hinnang tugineb Liikluslahendus OÜ 2021 a koostatud liiklusanalüüsil11.

Juurdepääs tootmisettevõtet teenindavatele veokitele on planeeringus käsitletavale Väike kaar 33 katastriüksusele välja kujunenud Riia maanteelt maha pöörava Lembitu tänava ja Viljandi mnt- lt maha pöörava N. Lunini tänava ja Tervishoiu tänava kaudu. Kõik nimetatud tänavad on

kahesuunalise liiklusega avalikult kasutatavad tänavad.

Väike kaar 33 katastriüksusele on kaks juurdepääsu autotranspordile: üks (põhisissepääs) Väike kaar tänavalt ja teine (varupääs) Lembitu tänavalt, raudteetranspordiga juurdepääs on katastriüksuse põhjanurgast. Uue piirdeaia ehitusprojektiga on ette nähtud Lembitu tänava varuväljapääs likvideerida. Täiendavat juurdepääsude asukohtade muutmist ei ole detailplaneeringus ette nähtud. Sellest tulenevalt ei põhjusta kavandatav tegevus mõju

piirkonna liiklusskeemile.

Sõiduautode ja veokite parkimine toimub Väike kaar 33 katastriüksusel, sõiduautode parkimine on grupiti hoonete vahelisel alal, veokite parkimisala paikneb katastriüksuse edelanurgas.

Tootmist teenindavate veokite parkimis/ooteala on Väike kaar 33 katastriüksuse lõunanurgas.

Alale mahub 6 veokit.

Parkimiseks on omal krundil piisavalt ruumi ning see rahuldab ettevõtte vajadusi. Hea ühistranspordiühendus võimaldab ühendust kesklinnaga ka ilma isiklikku sõiduvahendit omamata.

Ettevõttes töötab kuni 60 inimest kahes vahetuses. Töötajate arv ühes vahetuses on u 30 inimest. Välja on kujunenud olukord, kus u pooled töötajad saabuvad töökohale oma autoga, seega vajaminev parkimiskohtade arv on 15…20 kohta. Käesoleva detailplaneeringu eskiisis on kavandatud 25 parkimiskohta väikeautodele omal krundil. Ettevõtte külaliste parkimine toimub Väike kaar 33 administratiivhoonete tänavapoolsel alal (u 10 kohta). Detailplaneeringu realiseerimisel töötajate arv käitises ei suurene. Uute viljamahutite valmimisel on tööprotsess automatiseeritud ja ei vaja täiendavat personali vilja transportimiseks veskisse jahvatamiseks.

Territooriumile on kavas ehitatakse 2020. a neljandas kvartalis töötajate tarbeks varjualune jalgrattahoidla, mis võimaldab suurema osa aastast loobuda neil sõiduauto kasutamisest Tartu linna piires tööle- ja kojusõiduks.

Seega ei ole oodata sõiduautode liikluskoormuse muutumist ega sellest tulenevat mõju liikluskoormusele.

Arvestades käideldava vilja kogust 110 000 tonni, on tööpäevane teenindavate autorongide arv keskmiselt 20 autorongi/päevas. 2021 aasta märtsi alguses läbiviidud liiklusloenduste Ilmatsalu - L.Puusepa-Näituse ristmikul läbis Näituse tänavat õhtusel tipptunnil ainult kaks autorongi, millest üks oli jahuveok.

Tartu linna tänavate liikluskoormuse ja ristmike läbilaskevõime osas pärineb värskeim

liiklusmudel 2017. aastast12. Liiklusmudeli andmetel on Väike-Kaare tänava õhtuse tipptunni liikluskoormus Tartu Mill AS käitise juures 136 autot tunnis. Õhtuse tipptunni liikluskoormus moodustab u 10 % ööpäevasest liikluskoormusest. Seega on tänava ööpäevane liikluskoormus u 1360 autot ööpäevas.

11 Liikluslahendus OÜ. 2021. Väike kaar 33 katastriüksuse detailplaneering. Liiklusanalüüs.

12 Inseneribüroo Stratum OÜ. 2017. Liikluskoormuse uuring. Kättesaadav: https://www.tartu.ee/et/uurimused/liikluskoormuse-uuring-tartu-linnas-2017-aastal

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

42

Liiklusuuringus on määratud ka ristmike kriitilise suuna läbilaskvuse tase. Läbilaskvuse tase peab ristmiku toimimiseks olema väiksem kui 1. Kui z ≥ 1, siis on ristmiku enimkoormatud suuna läbilaskevõime ammendunud. Liiklusuuringu õhtuse tipptunni liiklussageduse kaardilt on näha, et Tartu Mill AS käitise lähiala ristmike läbilaskevõime on valdavalt hea ning ammendunud

läbilaskvusega ristmikke piirkonnas ei paikne.

2017. a liiklusmudeli alusel ei esine seega Väike-Kaare tänava piirkonnas olulisi probleeme liiklusskeemi toimivusega ning tänava ööpäevane liikluskoormus on linna kontekstis pigem väike. Reaalselt töötab praktikas Ilmatsalu - L.Puusepa-Näituse ristmik läbilaskevõime piiril. Mudelis on väike ebatäpsus: arvestama on jäänud vasakpöörde keeld Tervishoiu-N. Lunini ristmikul, mistõttu N. Lunini tänava liiklus on L. Puusepa. tänavale juhitud Tervishoiu tänava kaudu. Tegelikult suundub liiklus otse Näituse tn ristmikule. Siiski moodustab planeeringuala liiklus ristmiku liiklusest väga väikese osa. Näituse tänava liiklussagedused kummaski suunas on ca 400 a/h , millest planeeringualaga seotud liiklust on 5 sõidukit (alla 1%). See on oluliselt väiksem liikluse normaalsest ebaühtlusest ja ei ole mõõdetav.

Joonis 18. Tartu 2017 õhtune tipptund. Allikas: Stratum OÜ, 2017

Väikese kaare – Lembitu ristmikul ilmselgelt läbilaskvustega muret ei ole (liiklussagedused alla 100 a/h, 1-2 a/min) ja kõige enamkoormatud ristmik on siin Lembitu tn - Riia tn fooriga reguleeritud ristmik, kuid ka siin on nii teoreetiliselt ja ka enne Riia tänava osalist sugemist läbi viidud vaatluste

põhjal läbilaskvused tagatud.

Detailplaneeringu realiseerumisel käitisega seotud raskeveokite transpordivood vähenevad, kuna rajatavad viljamahutid võimaldavad vilja säilitada pikemaajaliselt ning kaob ära vajadus aastaringseks vilja transportimiseks Väike kaar 33 kinnistu ja väljaspool Tartut asuvate hoidlate

vahel.

Käesoleval ajal toimub vilja edasi-tagasi vedu järgnevalt. Vilja valmimisel põllul tuuakse vili veokiga Väike-Kaar 33 käitisesse, kus vili analüüsitakse sobivuse osas toidutootmiseks. Analüüsi

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

43

ei ole võimalik teha nt põllul või renditavate ladude juures, sest see eeldab vastava labori olemasolu ning pädevat personali. Toidutootmise kvaliteedinõuetele vastav vili, kas kuivatatakse kuivatis ning hoiustatakse seejärel käitises, või kui see ei ole parasjagu võimalik, siis transporditakse linnast väljas paiknevasse lattu. Käitise territooriumil ei ole piisavalt nõuetele vastavaid hoiustamistingimusi, et tagada kogu vajamineva vilja kohapealne hoiustamine. Ladudest tuuakse vili tagasi vastavalt tootmisvajadusele.

Veokite sõidukordade vähenemist võib prognoosida lähtudes senisest vedude vajadusest kuni 1400 veoki sõidukorra võrra aastas (uutesse silodesse mahub ca 18 000 tonni vilja, siis selle koguse toomiseks ja viimiseks renditud ladudesse läheb praeguses situatsioonis vaja aastas täiendavalt u 700 reisi 25 tonni mahutava veokiga). Kuna olemasoleva planeeringuala liiklus tipptunni liiklusest mõõdetavat osa ei moodusta, ei ole ka muutus tipptunnil märgatav. Väljakujunenud veoteed on optimaalsed ja nende muutmine ei ole vajalik.

Vilja varumisperioodi pikkus planeeringu realiseerumisel (viljamahutite rajamisel) ei muutu, erinevatel aastatel sõltub varumisaja pikkus eelkõige ilmaoludest. Samuti ei muutu tootmises kasutatav summaarne vilja kogus (ca 110 000 tonni aastas), kuid transpordi vähenemine toimub kohapealse suurema ladustusmahu arvelt.

Kavandataval tegevusel on positiivne mõju raskeliikluse vähenemisele linnas. Planeeringuala liiklus moodustab väga väikese osa tipptunni liiklusest, see on oluliselt väiksem liikluse normaalsest ebaühtlusest ja ei ole mõõdetav. Planeeringu realiseerimisel väljakujunenud veomarsruudid on optimaalsed ja neid muuta ei ole vaja. Järelduste tegemisel kasutati varasemate tööde ja liiklusuuringute tulemusi ja täiendavate liiklusuuringute tegemiseks puudub vajadus.

5.7 Mõju linnaruumile

Visuaalne mõju

Visuaalse mõju hindamist võib pidada keskkonnamõju hindamise üheks keerukamaks osaks. Visuaalseid mõjusid on küll tänapäevaste tehniliste vahendite abil suhteliselt lihtne visualiseerida, kuid see ei pruugi oluliselt lihtsustada hinnangute andmist. Visualiseeringuga saab teha kindlaks kavandatava objekti nähtavust huvipakkuvast punktist ja selle domineerivust vaates. Visuaalse mõju suuna hindamine (positiivne vs negatiivne) sõltub suuresti subjektiivsest eelistusest vaadeldava objekti osas. Visuaalset mõju saab pidada oluliseks eeskätt juhul kui muudetakse olulisi vaateid, millel on maastikuline vms väärtus, mida soovitakse säilitada muutumatuna (nt vaated ajaloolistele objektidele, vanalinnale, loodusmaastikule vms) ehk tegu on olulise vaatega linnaruumilises või maastikulises mõistes. Samuti võib oluliseks pidada piirkonnale omase vaate

iseloomu olulist muutust (nt looduslik vaade asendub tööstuslikuga vms).

Tartu linna üldplaneering ega ka teised linna arengudokumendid ei määra vaatepunkte või - koridore, mille osas tuleks tagada nende säilimine. Tammelinna piirkonnas puuduvad reljeefist ja hoonestuse paiknemisest tulenevalt kaugvaated ja seega olulised vaatekoridorid.

Tartu Mill AS käitis on planeeringuala vahetus läheduses domineeriva iseloomuga. Seda eeskätt seoses käitise ajaloolise (ehitatud 1941) elevaatoriga, mis on kõrgeim objekt piirkonnas (kõrgus 45,6 m ja 37,6 m maapinnast). Elevaatori tipus paikneb öisel ajal valgustatud riigilipp. Samas on kompleks vaadeldav üldjoonetes ainult vahetust ümbrusest (Lembitu ja Väike kaar tänavatelt)

ning kaugemad vaated esinevad ainult raudtee poolselt alalt.

Selgitamaks kavandatavate teraviljamahutite võimalikku visuaalset mõju (nähtavust) koostati 3D mudel arhitekt Urmas Muru poolt. Illustratsioonid erinevatest vaatepunktidest on lisatud detailplaneeringu lisasse ja suure mahu tõttu neid kõiki järgnevalt ei esitata. 3D mudeli kõigi huvipakkuvate vaadetega oli võimalik tutvuda KSH aruande eelnõu avalikul arutelul.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

44

Planeeritud uute teraviljamahutite (kõrgus kuni 35 m) asukoht jääb elamualast maksimaalselt kaugele, Väike kaar tänaval liikuja neid nägema ei hakka, kuna nad jäävad olemasolevate tootmishoonete taha varju (Joonis 19). Lembitu tänavalt inimese kõrguselt on samuti vaade mahutitele võrdlemisi piiratud, sest tänava ääres paikneb läbipaistmatu piire.

Joonis 19. 3D Illustratsioon Lembitu tänava ja Väike kaar ristmikult elumajade juurest. Koostanud Urmas Muru.

Joonis 20. 3D Illustratsioon vaade Vaksali tänava Vanemuise ja Riia tn vaheliselt lõigult uutele mahutitele. Koostanud Urmas Muru.

Uued mahutid on hästi vaadeldavad vaid raudtee poolt ehk inimese poolt kasutatavatelt aladelt Vaksali tänavalt ja selle äärselt kergliiklusteelt ( Joonis 20). Samuti Vaksali tänava äärsete kortermajade akendest. Vaksali tänaval jäävad mahutid hästi nähtavaks Vanemuise ja Riia

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

45

tänava vahelisel lõigul. Teistel Vaksali tänava lõikudel jääb vaadet takistama kas olemasolev haljastus või hooned ning olulist vaate muutumist ei esine (Joonis 21

). Vaksali tänavalt Tartu Milli käitise poole avanev vaade on juba käesoleval ajal tööstuslik (domineerib raudtee). Seega ei muutu vaate iseloom olulisel määral ja seda ei saa pidada linnaruumiliselt oluliseks negatiivseks mõjuks. Vaksali tänava kergliiklustee äärde on istutatud kõrghaljastust. Oodata on, et puude kasvades hakkavad nad tänavamaalt inimese kõrguselt avanevat vaadet mahutitele osaliselt varjama.

Joonis 21. 3D Illustratsioon vaade Vaksali tänava Vanemuise ja Tiigi tn vaheliselt lõigult uutele mahutitele. Koostanud Urmas Muru

Kaugematest punktidest, kus teoreetiliselt võiks mingi vaatekoridor tekkida (nt Kabeli tänava ja raudtee ristumiskoht või Vaksali tn ja Tuglase tänava ristmik, kus piki raudteed võiks vaade esineda), ei jää mahutid reaalselt inimsilmale eristatavaks ei inimese tavapäraselt vaatekõrguselt

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

46

ega ka kõrgemalt vaadates. Kaugematest kohtadest jäävad mahutid hea nähtavuse korral nähtavaks Näituse tn raudtee ülesõidult (Joonis 22). Arvestades, et ülesõit on u 800 m kaugusel kavandatavatest mahutitest, siis ei ole oodata mahutite domineerivust vaates. Samuti on tegu juba olemasoleva tööstusmaastikuga. Seega ei saa mõju pidada linnaruumiliselt oluliseks

negatiivseks mõjuks.

Joonis 22. 3D Illustratsioon Näituse tn raudtee ülesõidult. Koostanud Urmas Muru.

Linnaruumiliselt oluliseimaks vaate muutuseks võib pidada Riia ja Lembitu nt ristmiku piirkonna vaadet (vaade üle Lembitu Konsumi parkla elevaatorile) (Joonis 23). Tegu on alaga, mida läbib suur vaatajate hulk ning tegu on üsna ainsa kaugvaatega Tartu Milli elevaatorile, mida võib pidada maamärgiliseks objektiks. Visualiseeringu kohaselt ei hakka mahutid varjama vaadet valgustatud elevaatorile. Kaubanduskeskuse parkla ja tööstusliku ilmega hoonete vahelist vaadet ei saa ka Tartu linna kontekstis pidada eriti väärtuslikuks või iseloomulikuks, seega ei ole oodata mahutite rajamisest olulist negatiivset linnaruumilist mõju.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

47

Joonis 23. 3D Illustratsioon Riia ja Lembitu tn ristmiku piirkonnast. Koostanud Urmas Muru

Kokkuvõtlikult on Väike kaar 33 katastriüksusele kavandatud mahutid nähtavusanalüüsi kohaselt nähtavad järgnevalt:

- uute mahutite ülaosa on kohati näha Vaksali tänava garaažide juurest (Näituse ja J.V.Jannseni vahelisel lõigul).

- mahutid on näha Näituse tänava raudtee ülesõidult; mahutite ülaosa on näha Vaksali ja Näituse tänava ristmikult, kui sealne kõrghaljastus likvideerida.

- mahutite ülaosa on näha Vaksali 16 ja 18 hoonete vahelt, kui sealne kõrghaljastus likvideerida.

- mahutite ülaosa on näha Vaksali 12b parkla kohalt. - mahutite ülaosa on näha J.Kuperjanovi tänava lõpust. - mahutid on näha Vaksali tänavalt Tiigi ja Vanemuise tänavate vaheliselt lõigult sõltuvalt

kõrghaljastusest. - mahutid on näha Vaksali tänavalt Vanemuise ja Riia tänavate vaheliselt lõigult üle

raudteetammi. - mahutid on näha Raudtee ja Riia tänava ristmikult. - mahutid on kohati näha Raudtee tänavalt staadioni juurest sõltuvalt kõrghaljastusest.

Eelnevast lähtuvalt puudub kavandataval tegevusel oluline visuaalne mõju, mis põhjustaks Tartu linna oluliste vaadete muutust ja avaldaks seeläbi olulist linnaruumilist mõju. Mahutid on kohati lähipiirkonna tänavatelt nähtavad, kuid valdavalt on tegu vaadetega, kus juba praegu on tööstuslik ilme, seega ei toimu olulist vaate iseloomu muutust. Mahutid ei hakka varjama vaadet valgustatud elevaatorile.

Piirkonna kasutus

Planeeringuala ja sellest kirdesse jääv raudteeäärne ala on olnud tootmisalana kasutusel 1940ndatest aastatest. Tartu Mill AS praegusele territooriumile rajati Tartu Elevaator 1941. aastal ning sellest ajast on ala olnud järjepidevalt kasutuses teravilja käitlusega seonduvalt. Elevaatori

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

48

kultuuriloolise väärtuse üheks oluliseks aspektiks on just tänaseni sihtotstarbeliselt kasutusel olemine13.

Tartu linna kehtiva üldplaneeringu 2040+ järgi paikneb Väike kaar 33 planeeringuala Vaksali- Lembitu arengualal. Täpsemalt jääb Väike kaar 33 krunt säilitatava tootmismaa juhtotstarbega alana (T) raudtee ja Väike kaar tänava vahelise arenguala VT3 varasema üldplaneeringuga määratud ärimaa (Ä) funktsiooniga ala sisse.

Antud juhul ei nähta planeeringuga ette piirkonnas juba pikaajaliselt olemasoleva tootmisterritooriumi laiendamist. Täiendavate rajatiste kavandamine olemasoleva elevaatori ja raudtee vahele ei muuda sisuliselt piirkonna visuaalset, maastikulist ega funktsionaalset iseloomu võrreldes käesoleval ajal valitseva olukorraga.

Tartu linna kehtiva üldplaneeringuga on tootmismaa funktsioon säilitatud ainult Väike kaar 33 krundil. Ülejäänud arhitektuurilises üksus VT3 omab ärifunktsiooni. Keskse tootmisettevõtte säilimine alal tõenäoliselt ei halvenda eeldusi naaberalade arendamiseks ärimaadena. Samas on piirkonnas tööstuse säilimiseks ärimaade arendamise asemel ka teisi mõjutegureid nagu näiteks

raudtee olemasolu, mis soodustab pigem tööstuskasutust.

Piirkonna pikaajalise arengu kavandamisel tuleb arvestada ka keskkonnaaspekte (eeskätt raudtee müra, samas ka raudtee võimalik kasutus keskkonnasõbraliku transpordiviisina, tootmisalade pikaajalisest tootmiskasutusest tulenev võimalik reostusoht jms). Detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

5.8 Mõju tervisele ja heaolule

Insolatsioon

Insolatsioon on otsese päikesevalguse ruumi paistmine. Insolatsiooni analüüsi koostamise aluseks on päikese näilik liikumine ning kirjeldab ehitise varju horisontaalpinnal sõltuvalt hoone kõrgusest ja kellaajast. Insolatsiooni kestvuse arvutamisel arvestatakse maapinna reljeefi ja ümbritsevaid ehitisi.

Planeerimisel ja projekteerimisel hinnatakse insolatsiooni lähtuvalt standardist EVS-EN 17037:2019. Standardi kohaselt peab ruumis olema tagatud minimaalse insolatsiooni soovitusliku taseme tagamiseks 1,5 h päikesevalguse kestvust ja kõrge taseme tagamiseks 4 h päikesevalguse kestvust. Insolatsiooni hinnatakse Eesti puhul 22 aprillil.

Planeeringuga kavandatavad teraviljamahutid on kõrged (35 m) objektid, mis tekitavad varju. Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil ei tekita objektid kunagi varju objektist lõunas. Vari esineb kõige kaugemale ulatuvalt objektist lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varju summaarne kestvus objekti vahetus läheduses sellest loode, põhja ja kirde suunas. Lembitu tänava äärsete eluhooneteni mahuti vari ei ulatu. Väike-Kaare tänava äärsetest eluhoonetest võib kõige põhjapoolsema mahuti vari teoreetiliselt ulatuda Väike kaar 33a ja Väike

kaar 60 hooneteni varastel hommikutundidel14.

Arhitekt Urmas Muru koostatud piirkonna 3D mudel kinnitab antud asjaolu. Esineb lühike varahommikune periood, kus mahutid hakkavad tekitama varju elamutele, mis jäävad detailplaneeringualast loodesse. Vari esineb ainult varahommikusel ajal, kus päikesekiirte

13 Tamm, E., Kimmel, T. 2010. Tartu linna kaitsmata ehituspärand 1870–1991.

14 Varju ulatuse hindamiseks kasutati veebipõhist päikese valguse hinnangute rakendust https://www.suncalc.org/#/58.371,26.7059,17/2020.04.22/08:03/35/1

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

49

langemisnurk on väike. Päevasel perioodil ei tekita ei mahutid ega kavandatud hoonestuse laiendamine varju elamualadel (Joonis 24, Joonis 25, Joonis 26).

Joonis 24. Detailplaneeringuga kavandatavate rajatiste ja hoonete varju langemine 22.aprill kell

9.00. Allikas: Urmas Muru.

Joonis 25. Detailplaneeringuga kavandatavate rajatiste ja hoonete varju langemine 22.aprill kell

12.00. Allikas: Urmas Muru.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

50

Joonis 26. Detailplaneeringuga kavandatavate rajatiste ja hoonete varju langemine 22.aprill kell

15.00. Allikas: Urmas Muru.

Arvestades eelnevalt esitatud väljavõtteid piirkonna 3D mudelist, siis on ilmne, et insolatsiooni soovitusliku taseme rikkumist elamualadel ei esine. Antud piirkonna eluhooneid ümbritsevana puuduvad muud päiksevalgust takistavad objektid lähialal, seega ei ole kuidagi ohustatud insolatsiooninõuete tagamine ka koosmõjus teiste ehitistega.

Valgusreostus

Valgusreostus tekib, kui tehislikud valgustid valgustavad ka alasid, mille valgustamiseks need mõeldud ei ole. Tartu Milli tootmisterritoorium on pimedal ajal valgustatud. Esineb erinevat tüüpi valgustust, sh on osa valgustusest suunatud üles. Pikaajalistel satelliidiandmetel põhinevate valgusemissioonide info alusel on näha, et piirkonna aastased emiteeritavad valguse kogused on langustrendis15.

Detailplaneeringuga ei kavandata otseselt tegevusi, mis võiksid suurendada ala valgusemissiooni – tootmisterritoorium on ka käesoleval ajal valgustatud. Tootmise moderniseerimisega kaasneb eelduslikult ka valguslahenduste järk-järguline moderniseerimine, mille käigus on pigem oodata valgusreostuse vähenemist. Kõigi ala valguslahendust muutvate ehitusprojektide puhul tuleb pöörata tähelepanu, et ei põhjustataks valgusreostust ning kindlasti tuleb vältida valgustuse

suunamist ümbritsevate eluhoonete akendesse.

Vibratsioon

Käitise kohtülevaatustel ei ole territooriumil paiknevaid seadmeid, mis põhjustaksid väliskeskkonda levivat vibratsiooni. Samuti ei ole olulisi vibratsiooniallikaid käitises tuvastatud töökeskkonna riskianalüüside koostamisel. KSH aruande eelnõu avaliku arutelu käigus kurdeti kohaliku elaniku poolt raskeveokite põhjustatava vibratsiooni üle. Eelneva põhjal Tartu Milli tegevusega kaasnevana põhjustavad väljaspoole tootmisterritooriumit kanduvat vibratsiooni valdavalt raskeveokid, mis läbivad võrdlemisi kitsaid Väike Kaar ja Lembitu tänavaid. Veokite vibratsioon võib olla ümbritsevates elamutes tuntav eeskätt juhtudel, kus tänavatel esineb löökauke jm ebatasasusi. Käitise tegevusega kaasnevana ei saa välistada ka mõningast

15 https://lighttrends.lightpollutionmap.info/

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

51

seadmetest põhjustatud vibratsiooni, kuid selle esinemine tasemel, mis võiks ületada kehtivaid piirväärtusi on ebatõenäoline.

Planeeringu peamine eesmärk on rajada alale viljasilod, mille vajadus tuleneb soovist vähendada vilja edasi-tagasi transportimise vajadust. See omakorda vähendab raskeveokite veoste arvu, misläbi on oodata transpordist tuleneva vibratsioonihäiringu esinemise vähenemist kavandatava tegevuse elluviimisel. Viljasilod ise vibratsiooni ei põhjusta. Silodega seotud transportöörid rajatakse kinniselt ning ka nendega kaasnevana ei ole seega väliskeskkonda ulatuvat vibratsiooni oodata. Seega nende rajamine tootmisterritooriumile vibratsioonitasemeid piirkonnas ei muuda.

Nii ehitus- kui ka kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Tartu Mill AS ei ole ohtlik ega suurõnnetuse ohuga ettevõte vastavalt kemikaaliseadusele, kellele laieneb riskianalüüsi koostamise kohustus. Planeeringuga kavandatav tegevus ei muuda ettevõtet ohtlikuks ettevõtteks.

Planeeringuala ei paikne ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualas.

Käitise tegevusega võivad kaasneda tootmistegevusega seonduvad spetsiifilised riskid, mis tulenevad jahu käitlemisest. Teravilja käitlemise ja jahu tootmisega kaasneb tolmu teke. Olenevalt osakeste mõõtmetest võib olla tegemist hõljuva tolmuga (aerosool) või sadeneva tolmuga (aerogeel). Õhus hõljuv tolm võib moodustada plahvatusohtliku kontsentratsiooni. Tehnoloogilise protsessi tuleoht seisneb süttimisohtlike tolmu-õhu kontsentratsioonide tekkes seadmestikus ja tootmisruumides. Tolm tekib teravilja transportsüsteemides, jahvatusseadmetes ning sõelumise juures. Tolmus sisaldub põlevainena tärklis.

Süüteallikad, mis võivad süüdata nii aerosooli kui ka aerogeeli on eelkõige hõõrdumissoojus, liikuvate osade kinnikiilumine või soojenemine vähese määrde tõttu, samuti sädemete teke ja staatilise elektri lahendused. Tootmine on automaatjuhtimisel ning protsessi välditakse sädeme tekkimist täiendavalt magnetitega, mis eemaldavad juhuslikud metallosakesed.

Ohtlike tolmu-õhu kontsentratsioonide vältimiseks kasutatakse järgmisi asjakohaseid tehnoloogilisi võtteid16:

1) vähem tolmavate tehnoloogiate kasutamine (vibratsioon-jahvatus, peenendamine niiskemas õhus jm);

2) tolmu eemaldamisseadmete kasutamine; 3) tolmu sadestumise vältimine seadmete uuretesse, ruumi nurkadesse jm.

Käitises on ennetustöö põhirõhk pööratud tolmuvaba tootmise korraldamisele (ventilatsioonisüsteemid, hermeetilised seadmed jm). Elektrimootorid on tolmukindla korpusega. Ventilatsioonisüsteemid peavad käivituma vähemalt 15 s enne tootmisseadmestiku käivitamist ning peale nende seiskamist töötavad ventilatsiooniseadmed veel 2-3 minutit. Jahutoodete torutransportsüsteemi puhastatakse sinna tekkinud aerogeelist.

Planeeringuga kavandatavate hoonete laienduse ja uute teraviljamahutite rajamisel järgitakse tuleohutusmeetmeid ja jätkatakse õnnetuste vältimiseks väljatöötatud sisekorra eeskirjade täitmist. Kõikidel töötajatel on kohustus läbida tuleohutuse instruktaaž. Lisaks esmastele- tulekustutusvahenditele peab hoonetes olema ka lisainventar tulekustutustööde teostamiseks.

16 Sisekaitseakadeemia. 2008. Tööstusettevõtete tuleohutus.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

52

Kavandatav tegevus ei tõsta käitise ohutaset. Vaja on jätkata seniste meetmete rakendamist õnnetuste vältimiseks. Detailplaneering tuleb kooskõlastada Päästeametiga.

5.9 Kumulatiivse mõjud teiste ümbruskonna arendusprojektidega

Koostatavad detailplaneeringud või ehitusprojektid, mis võivad tekitada koosmõju, lähipiirkonnas teadaolevalt puuduvad.

Tartu linna üldplaneeringuga määratud Vaksali-Lembitu arengualal tegutsevad ka teised tootmisettevõtted, mis paikneva küll perspektiivsel ärimaal, kuid ei ole teada andnud soovist senist tegevust muuta või tootmistegevust lõpetada. Seega puudub eeldus piirkonda linnaruumi kiireks ümberkujundamiseks lähiaastatel.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

53

6 Leevendavate meetmed

Keskkonnamõju hindamise läbiviimisel ei tuvastatud oluliste keskkonnamõjude esinemist muudes mõjuvaldkondades kui tootmistegevusega kaasnev müra. Siiski esitatakse järgnevalt meetmed,

mis aitavad keskkonnamõjude esinemist vältida või vähendada.

Ehitusaegsete mõjude vähendamine:

− Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00 ja 07.00 vahel määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

− Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone töödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, materjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

− Ehitustegevuse käigus tuleb vältida ülenormatiivse vibratsiooni teket.

− Ehitusaegse pinnavee ärajuhtimise vajaduse vähendamiseks tuleks planeerida suuremamahulised kaevetööd madala veetasemega ajale juunist augustini ning vältida selliseid töid kevadise kõrgveetaseme ajal märtsist maini. Ka tasuks sellised tööd läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, et ehitusega kaasnev mõju põhjaveerežiimile

oleks võimalikult lühiaegne ning väikese mõjuga.

Müra mõju vähendamine:

− Uute viljamahutite ja hoonete laiendamisel tuleb arvestada, et olemasolev müraolukord ei halveneks. Uute müraallikate välisosad tuleb planeerida elamutest kaugemale, mitte suunata eluhoonete poole ja projekteerida hoonemahu sisse või sellistesse osadesse, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ning lähimatele müratundlikele hoonetele on minimaalne. Tuleb valida seadmed, mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või kasutada müra levikut piiravaid konstruktsioone (nt mürakaitseekraane seadmete vahetus läheduses) või tehnilisi lahendusi (nt mürasummutid).

− Mürarikaste seadmete ümber on juba rajatud mürakaitseekraanid. Ekraanide efektiivsuse tõstmiseks soovitame võimalusel sulgeda avad, mis asuvad katuse tasapinna ja ekraani vahel. Selleks, et ekraan vähendaks võimalikult efektiivselt madalsageduslikku müra peab ekraani ruutmeetri kaal olema antud juhul suurem kui 20 kg/m2. Ekraani ruutmeetri kaalu suurendamiseks võib kasutada nt välistingimustele sobilikke tsementplaate, mida võiks

antud juhul kinnitada otse olemasoleva sandwich-paneeli külge.

− Kuivati väljapuhke kanalisse on paigaldatud müra summutuselemendid. Müratasemete vähendamiseks on soovitav lisada õhu väljapuhke kanalile kandiline mürasummuti või

rakendada mürasummutava resti kombinatsiooni.

− Kopp-elevaatori müra vähendamiseks tuleb torud kinni ehitada või katta torusid ümbritsev metallkonstruktsioon müra summutavate plaatidega, nt tsementplaatidest karbiku ehitamine, kus tsementplaadid paiknevad olemasolevast elevaatorikonstruktsioonist 15-20 cm kaugusel. Elevaatori ja tsementplaadi vahelist vaheala tuleb täita 10 cm paksuse kivivillaga.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

54

− Planeeritavatele hoonetele tehnoseadmete paigaldamisel (näiteks õhksoojuspumpade, ventilatsiooniseadmete vms) arvestada nende müratasemeid ning soovitatav on kasutada

tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid, et minimaliseerida mürataset.

− Käitamisaegsed territooriumilt lähtuvad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele.

Välisõhu mõjude vähendamine:

− Uute heiteallikate lisandumisel või olemasolevate heiteallikate parameetrite/heitkoguste muutmisel tuleb käitajal taotleda keskkonnaloa muutmist ja keskkonnaloa muutmistaotluse raames hinnata tekkivate saasteainete kontsentratsioonide vastavust õhukvaliteedi piirväärtustele. Tagada tuleb õhukvaliteedi piirnormidele vastavus väljaspool käitise tootmisterritooriumit.

− Juhul kui edasisel projekteerimisel kavandatakse uusi heiteallikaid tuleb ventilatsiooniprojektide koostamisel ja ventilatsioonisüsteemide valikul eelistada kaasaegseid kõrge äratõmbe efektiivsuse ja mahtkiirusega süsteeme. Ventilatsiooniava paigutamisel eelistada selle väljaviimist hoone katusest (mitte seinast) ning kavandada ventilatsioonikorsten vähemalt 0,5 m kõrgemana hoone katusepinnast, tagamaks heitgaaside hajuvust. Seinast väljuvate heiteallikate puhul eelistada hoonete Lembitu tn 1b poolseid külgi. Võimalusel tuleks kõigi heiteallikate asukohtade valikul vältida tootmisterritooriumi piiriäärseid alasid ning eelistada võimalikult kõrgeid heitallikaid tagamaks paremaid hajuvustingimusi.

Jäätmekäitluse korraldamine:

− Jäätmete kogumiskoha planeerimisel, jäätmemahutite tähistamisel ning nende suuruse valimisel ning tühjendamise sagedusel tuleb lähtuda Tartu linna jäätmehoolduseeskirjast.

− Planeeringualal tekkivaid jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

− Juhul kui ehitustegevuse käigus tekib kahtlus pinnase reostuse üle, tuleb teostada pinnaseanalüüs. Kui esineb piirnormide ületamist, tuleb eemaldada reostunud pinnas ning anda see utiliseerimiseks üle vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale ettevõttele. Oluline on järgida, et hoonestatavatel aladel poleks tegu ülenormatiivse reostusega vastavalt keskkonnaministri 28.06.2019. a määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Jälgida tuleb sealjuures, et kuna Tartu Mill AS puhul on tegu toiduainetööstusega, siis kehtivad alale vastavalt määrusele nr 26 elamumaa piirnormid. Normidele vastavuse hindamiseks on asjakohane alal ehitusgeoloogiliste uuringute koostamisel, mille raames teostatakse pinnase puurimisi, teostada ka pinnase reostusuuring. Asjakohane on määrata pinnases eeskätt naftasaaduste esinemist.

Negatiivse mõju vähendamine inimeste tervisele ja heaolule:

− Kuritegevuse riskide vähendamiseks rakendada Eesti standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi.

− Detailplaneering ja ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Päästeametiga. Lisaks esmastele tulekustutusvahenditele peab hoonetes olema ka lisainventar tulekustutustööde

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

55

teostamiseks. Hooned tuleb varustada tulekahjusignaaliga, mis peab olema ka käsitsi sisselülitatav. Mahutid jt seadmed, kus esineb tolmuplahvatuste risk, tuleb võimalusel varustada plahvatustõkestitega. Planeeringu elluviimise järgselt tuleb ettevõttel ajakohastada oma töökeskkonna riskianalüüs ning sellega seonduvad dokumendid.

− Nii ehitus- kui ka kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

− Mahutite pinnakatted tuleb valida sellised, et peegeldused suurtelt metallpindadelt ei häiriks ümbritsevate elu- ja ühiskondlike hoonete akendest avanevaid vaateid.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

56

7 Alternatiivide võrdlemine

KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive:

− Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus.

− Alternatiiv I – tegevus viiakse ellu detailplaneeringus kirjeldatud viisil.

Alternatiiv I lahendus on täpsustunud DP koostamise ja KSH käigus jooksvalt koostöö tulemusena.

Alternatiivide võrdlus on esitatud hindamismaatriksina, kus on esitatud iga kriteeriumi ja alternatiivi kohta mõju suund (negatiivne, positiivne) ning olulisuse hinnang (puudub – vähene – keskmine – tugev). Hindamine toimus KSH eksperdi poolt, arvestades eelnevates peatükkides esitatud keskkonna kirjeldust ja mõjude analüüsi.

Detailpaneeritavaks alaks on tootmisala. Tootmistegevusega kaasneb üldjuhul (nagu enamiku inimtegevusega) mõju keskkonnale ning tavapäraselt on see mõju negatiivse iseloomuga. Tulenevalt tootmise iseloomust ja kasutatavatest tehnoloogiatest on võimalik keskkonnamõjusid vähendada, kuid sellega ei kaasne nende suuna positiivseks muutumist.

Tabel 3. Alternatiivide mõju võrdlemine.

Mõju valdkond Mõju suund ja hinnang

0-alternatiiv I-alternatiiv

Ehitustegevusega kaasnev müra ja õhusaaste

Mõju puudub. Ehitustegevust ei teostata, seega ka ehitusaegseid mõjusid ei avaldu.

Vähene negatiivne mõju. Sarnaselt igasugusele ehitustegevusele on võimalikud esinema ehitusaegsed häiringud lähialadel, mis võivad väljenduda ehitusmüra, vibratsiooni ja tolmu tekke (õhusaaste) näol. Tegu on mööduva mõjuga ning korrektsel ehitustegevusel, sh leevendavate meetmete rakendamisel ei ole oodata olulisi häiringuid.

Mõju veekeskkonnale

Mõju puudub.

Tegu on ÜVK piirkonnaga, lokaalne mõju pinna- ja põhjaveele puudub. Veetarve ega reovee teke ei ületa vastavate resursside kättesaadavust.

Mõju puudub.

Tegu on ÜVK piirkonnaga, lokaalne mõju pinna- ja põhjaveele puudub. Veetarve ega reovee teke ei ületa vastavate resursside kättesaadavust. Planeeringu elluviimine ei muuda olukorda võrreldes olemasolevaga.

Mõju pinnasele Mõju puudub. Ala on kõvakatteline, sademevesi juhitakse linna kanalisatsiooni. Lokaalset mõju pinnasele ei avaldata. Ala ajalooline kasutus toiduainetööstusena ei anna alust eeldada olulise reostuse esinemist.

Mõju puudub. Ala on kõvakatteline, sademevesi juhitakse linna kanalisatsiooni. Detailplaneeringus on kavandatud teine liitumispunkt ja ühendustoru Lembitu tänava olemasoleva sademeveetorustikuga. Lokaalset mõju pinnasele ei avaldata. Planeering ei muuda väljakujunenud olukorda pinnase reostusriski osas. Ala ajalooline kasutus toiduainetööstusena ei anna alust eeldada olulise reostuse esinemist.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

57

Mõju õhukvaliteedile

Vähene negatiivne mõju. Hajuvusarvutuste kohaselt õhukvaliteedi piirnorme ei ületata, kuid käitise tegevusega kaasneb tolmu ja suitsugaaside heide.

Vähene negatiivne mõju. Hajuvusarvutuste kohaselt õhukvaliteedi piirnorme ei ületata, kuid käitise tegevusega kaasneb tolmu ja suitsugaaside heide. Planeeringuga ei kavandata uusi heiteallikaid. Juhul kui edasisel projekteerimisel ilmneb olemasolevate heiteallikate muutmise või uute lisandumise vajadus, siis tuleb muuta keskkonnaluba ja vastavust õhukvaliteedi piirnormidele hinnata loa taotluses.

Müra mõju Mõõdukas negatiivne mõju. Viljakuivati töötamise perioodil võib esineda lähimate elamute juures öise piirnormi ületamist.

Mõõdukas kuni vähene negatiivne mõju.

Viljakuivati töötamise perioodil võib esineda lähimate elamute juures öise piirnormi ületamist.

Ei ole oodata, et detailplaneeringu elluviimine halvendaks käesoleval ajal esinevat müraolukorda võrreldes olemasolevaga. Olemasolevate müraallikate müra levikut kavandatavad ehitised ei mõjuta, sest nad ei jää retseptorite (elamualad) ja müraallikate vahelisele alale.

Detailplaneeringuga seatud tingimuse, et uute hoonete ja rajatiste rajamise eeltingimuseks on KSH aruandes toodud müra leevendusmeetmete rakendamine, järgimisel on oodata negatiivse mõju vähenemist. Kuna tegu on tööstushoonega, siis teataval määral mürahäiring ümbritsevatele aladele säilib.

Jäätmeteke Mõju puudub. Käitise tegevusega kaasneb jäätmete teke. Peamiseks tekkivaks jäätmeks on tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid, mis suunatakse taaskasutusse. Jäätmed antakse taaskasutamiseks üle jäätmekäitlejatele.

Mõju puudub. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata jäätmetekke olulist suurenemist või jäätmete koostise muutumist.

Mõju liikluskoormusele ja -skeemile

Mõõdukas negatiivne mõju. Käitise tegevusega kaasneb raskeveokite liiklus, mis mõjutab piirkonna tänavate liikluskoormust.

Vähene negatiivne mõju. Detailplaneeringu realiseerumisel käitisega seotud raskeveokite transpordivood vähenevad, kuna rajatavad viljamahutid võimaldavad vilja säilitada pikemaajaliselt ning kaob ära vajadus aastaringselt vilja transportimiseks Väike kaar 33 kinnistu ja väljaspool Tartut asuvate hoidlate vahel.

Mõju linnaruumile Oluline mõju puudub. Tegu on olemasoleva pikaajalises kasutuses olnud tootmisalaga logistiliselt sobivas asukohas (paikneb raudteega külgnevalt).

Oluline mõju puudub. Täiendavate rajatiste kavandamine olemasoleva elevaatori ja raudtee vahele ei muuda sisuliselt piirkonna visuaalset, maastikulist ega funktsionaalset iseloomu võrreldes käesoleval ajal valitseva olukorraga. Mahutid jäävad nähtavaks

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

58

võrdlemisi vähestelt tänavalõikudelt ja ainult asukohtadest, kus juba praegu domineerib tööstuslik maastik. Seega ei ole oodata vaadete iseloomu olulist muutust. Mahutid ei varja vaateid valgustatud elevaatorile ega teistele maamärgilist väärtust omavatele objektidele.

Mõju tervisele ja heaolule

Oluline mõju puudub. Käitise tegevusega kaasnevad teatavad õnnetuste (tulekahju, tolmuplahvatus jms) riskid, mis on minimeeritud kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste ja käitumisjuhistega.

Oluline mõju puudub. Kavandatav tegevus ei tõsta käitise ohutaset. Vaja on jätkata seniste meetmete rakendamist õnnetuste vältimiseks.

Vastavus strateegilistele dokumentidele

Vastab. Olemasoleva olukorra jätkumine ei ole otseselt vastuolus ülemuslike strateegiliste dokumentidega.

Vastab DP on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga 2040+. Tegevusega ei laiendata senist tootmisterritooriumit. DP on kooskõlas riiklikke huve väljendava Tartu maakonnaplaneeringuga.

Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga aspekte.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

59

8 Keskkonnaseire

Keskkonnaseire korraldamine on vajalik, et ennetada kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale ja inimeste tervisele. Keskkonnaseire seaduse kohaselt teostab ettevõtja/arendaja keskkonnaseiret oma kulul tema tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas kas ettevõtja/arendaja enda soovil oma tarbeks või siis seaduse alusel antava keskkonnaloaga määratud mahus ja korras.

Kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi muutusi käitise juba praegu avalduvates keskkonnamõjudes, seega ei nähta ette ka praegusest oluliselt erineva keskkonnaseire tegemist. Peamiseks käitise poolt tekitatavaks keskkonnahäiringuks on tootmismüra, mille osas on teostatud mõõtmisi.

Pärast planeeringu elluviimist tuleb korrata tööstusmüra mõõdistusi. Müra mõõtmine tuleb teostada akrediteeritud labori poolt lähtuvalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Mõõtmine tuleb teostada lähimate elamute juures viljakuivati töötamisel. Käitise tegevusest põhjustatud tööstusmüra normtasemete ületamisel tuleb korrata käitise müraallikate mõõdistusi ning kavandada täiendavad meetmed müratasemete vähendamiseks.

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

60

Kasutatud allikmaterjalid

Kasutatud allikad

Alus-geoloogia OÜ. 2003. Tartu, Väike kaar 33 ehitusgeoloogilise uuringu aruanne.

AP 42, Fifth Edition, Volume I Chapter 9: Food and Agricultural Industries: 9.9.1 Grain Elevators And Processes. Kättesaadav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch09/final/c9s0909-1.pdf

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2017. Tartu Mill AS 05.09.2017.

Inseneribüroo Stratum OÜ. 2017. Liikluskoormuse uuring. Kättesaadav: https://www.tartu.ee/et/uurimused/liikluskoormuse-uuring-tartu-linnas-2017-aastal

Orru, H. 2008. Välisõhu kvaliteedi mõju inimese tervisele Tartu, Kohtla-Järve, Narva ja Pärnu linnas. Peentest osakestest tuleneva mõju hindamine.

Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Sisekaitseakadeemia. 2008. Tööstusettevõtete tuleohutus.

Õigusaktid, standardid

Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 03.06.2020, 2. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103062020002?leiaKehtiv

Eesti Standard. EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Eesti Standardikeskus.

Eesti Standard. EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Eesti

Standardikeskus.

Eesti Standard. EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Eesti Standardikeskus.

https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003?leiaKehtiv

Jäätmeseadus. RT I, 21.12.2019, 6. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019006?leiaKehtiv

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I, 13.03.2014, 32. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014032 (KSH algatamise ajal kehtinud)

Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused. RT I, 12.11.2019, 6. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019006

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. RT I, 04.07.2019, 6. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019006

Planeerimisseadus RT I, 19.03.2019, 104. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. RT I, 27.05.2020, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

Õhukvaliteedi hindamise kord. RT I, 08.12.2017, 7. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016062?leiaKehtiv

Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. RT I, 06.03.2019, 12. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

61

Planeeringud, arengukavad, strateegiad

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Kättesaadav:

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskkonnastrateegia.pdf

Tartu arengukava 2018–2025. Kättesaadav: https://www.tartu.ee/et/arengukava2025

Tartu linna üldplaneering 2030+. Kättesaadav: https://www.tartu.ee/et/tartu-uldplaneering- 2030 (kehtetu)

Tartu linna üldplaneering 2040+. Kättesaadav: https://www.tartu.ee/en/node/8457

Tartu maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/tartu- maakonnaplaneering

Andmebaasid

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee

eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/

Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

62

Lisad

Lisa 1. KSH väljatöötamise kavatsus

VTK on kättesaadav eraldi failina: https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/DP-18-017

Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

63

Lisa 2. Tehnoseadmete mürataseme hindamine

Akukon Eesti OÜ. 2020. Tartu Mill AS Tehnoseadmetest põhjustatud mürataseme hindamine.

Liikluslahendus OÜ Ristimetsa, Vedu küla Tartu vald 60536 Tartumaa Tel +372 5238 707 [email protected] http://www.liikluslahendus.com/ Registrikood 11999509 MTR nr: ELK 000020, ETK 000284

Töö nr: 211101 Tellija: Tartu Mill AS

Väike kaar 33 katastriüksuse detailplaneering

Liiklusanalüüs

Koostaja: Sulev Sannik

Tartumaa 2021

Kuupäev: 2021-08-13 Versioon: v04 2/9

Liikluslahendus OÜ Töö nr: 211101 Staadium: planeering

Projekti nimi: Väike kaar 33 katastriüksuse detailplaneering

Objekti aadress: Tartu linn, Tartu linn Väike kaar 33, Väike kaar33b, Väike kaar 33c, Väike kaar T33

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................................. 3

1. Olemasolevad planeeringuala liiklussagedused ............................................................................................. 3

2. Ristmike läbilaskvused .................................................................................................................................... 4

2.1. Ilmatsalu - L.Puusepa-Näituse ristmik ..................................................................................................... 4

2.2. Väikese kaare – Lembitu ristmik, Lembitu – Riia ristmik ......................................................................... 6

3. Liiklussagedused planeeringu realiseerimisel ................................................................................................. 6

4. Autorongide veoteed ...................................................................................................................................... 6

Kokkuvõte ................................................................................................................................................................ 8

Kuupäev: 2021-08-13 Versioon: v04 3/9

Liikluslahendus OÜ Töö nr: 211101 Staadium: planeering

Projekti nimi: Väike kaar 33 katastriüksuse detailplaneering

Objekti aadress: Tartu linn, Tartu linn Väike kaar 33, Väike kaar33b, Väike kaar 33c, Väike kaar T33

Sissejuhatus

Käesolev töö on koostatud Liikluslahendus OÜ poolt Tartu Mill AS OÜ tellimusel ja selles esitatakse

planeeringuala transpordivoogude, veotänavate ja ristmike läbilaskvuste hinnang ning esitatakse ettepanekud

planeeringu liikluslahenduse täiendamiseks.

1. Olemasolevad planeeringuala liiklussagedused

Ettevõttes töötab kuni 60 inimest kahes vahetuses. Töötajate arv ühes vahetuses on u 30 inimest. Välja on

kujunenud olukord, kus umbes pooled töötajad saabuvad töökohale oma autoga, seega vajaminev

parkimiskohtade arv on 15…20 kohta. Käesoleva detailplaneeringu eskiisis on kavandatud 25 parkimiskohta

sõiduautodele omal krundil. Ettevõtte külaliste parkimine toimub Väike kaar 33 administratiivhoonete

tänavapoolsel alal (14 kohta). Detailplaneeringu realiseerimisel töötajate arv käitises ei suurene. Uute

viljamahutite valmimisel on tööprotsess automatiseeritud ja ei vaja täiendavat personali.

Arvestades käideldava vilja kogust 110 000 tonni, on tööpäevane teenindavate autorongide arv keskmiselt 20

autorongi/päevas. Kuna läbilaskvuste seisukohal on oluline ainult enamkoormatud tunni (õhtuse tipptunni)

liiklus, siis edaspidi kirjeldatakse eelkõige seda.

Töötajate arv ühes vahetuses on ca 30 inimest. Välja on kujunenud olukord, kus ca pooled töötajad saabuvad

töökohale oma autoga.

Käesoleva aasta märtsi alguses läbiviidud liiklusloenduste Ilmatsalu - L.Puusepa-Näituse ristmikul läbis Näituse

tänavat õhtusel tipptunnil ainult kaks autorongi, millest üks oli jahuveok.

Kõige enamkoormatumale ajale langeb hinnanguliselt sisenevat ja väljuvat liiklust järgmiselt:

• 3 autorongi;

• 20 teenindavat sõidu- või pakiautot

Sõiduautode juurdepääs ja väljapääs planeeringualale toimub põhiliselt 4 erineva manöövriga:

• parem- ja vasakpöördega Näituse tn ristmikul,

• parem- ja vasakpöördega Lembitu tn ristmikul.

Veokite juurdepääs toimub 3 erineva manöövriga:

• parem- ja vasakpöördega Näituse tn ristmikul,

• parempöördega Lembitu tn ristmikul.

Kuupäev: 2021-08-13 Versioon: v04 4/9

Liikluslahendus OÜ Töö nr: 211101 Staadium: planeering

Projekti nimi: Väike kaar 33 katastriüksuse detailplaneering

Objekti aadress: Tartu linn, Tartu linn Väike kaar 33, Väike kaar33b, Väike kaar 33c, Väike kaar T33

Veokite väljapääs toimub 3 erine manöövriga:

• parem- ja vasakpöördega Näituse tn ristmikul,

• vasakpöördega Lembitu tn ristmikul.

2. Ristmike läbilaskvused

Kasutades IB Stratum OÜ poolt 2017. aastal koostatud liiklusmudeli andmeid

(https://www.tartu.ee/et/uurimused/liikluskoormuse-uuring-tartu-linnas-2017-aastal) ja varasemate liiklusuuringute

ja vaatluste tulemusi on analüüsitud lähiristmike läbilaskvusi.

2.1. Ilmatsalu - L.Puusepa-Näituse ristmik

Kuigi 2017. a liiklusmudeli alusel ei esine Väikese kaare piirkonnas olulisi läbilaskevõime probleeme

liiklusskeemis, töötab praktikas Ilmatsalu - L.Puusepa-Näituse ristmik läbilaskevõime piiril. Mudelis on väike

ebatäpsus: arvestama on jäänud vasakpöörde keeld Tervishoiu-N. Lunini ristmikul, mistõttu N. Lunini tänava

liiklus on L. Puusepa. tänavale juhitud Tervishoiu tänava kaudu. Tegelikult suundub liiklus otse Näituse tn

ristmikule.

Diagrammil 2.1 on näidatud liikluse tegelik jaotus ristmikul. Aluseks on võetud 2015.a. tehtud loendused, kuna

käesoleval ajal on ristmiku liiklus mõjutatud Riia tänava sulgemisest.

Kuupäev: 2021-08-13 Versioon: v04 5/9

Liikluslahendus OÜ Töö nr: 211101 Staadium: planeering

Projekti nimi: Väike kaar 33 katastriüksuse detailplaneering

Objekti aadress: Tartu linn, Tartu linn Väike kaar 33, Väike kaar33b, Väike kaar 33c, Väike kaar T33

Diagramm 1.1

Siiski moodustab planeeringuala liiklus ristmiku liiklusest väga väikese osa. Näituse tänava liiklussagedused

kummaski suunas on ca 400 a/h (diagramm 1.1), millest planeeringualaga seotud liiklust on 5 sõidukit

(alla 1%). See on oluliselt väiksem liikluse normaalsest ebaühtlusest ja ei ole mõõdetav.

Käesoleva aasta märtsi alguses läbiviidud liiklusloenduste ajal Ilmatsalu - L.Puusepa-Näituse ristmikul läbis

Näituse tänavat õhtusel tipptunnil ainult kaks autorongi, millest üks oli jahuveok.

Kuupäev: 2021-08-13 Versioon: v04 6/9

Liikluslahendus OÜ Töö nr: 211101 Staadium: planeering

Projekti nimi: Väike kaar 33 katastriüksuse detailplaneering

Objekti aadress: Tartu linn, Tartu linn Väike kaar 33, Väike kaar33b, Väike kaar 33c, Väike kaar T33

2.2. Väikese kaare – Lembitu ristmik, Lembitu – Riia ristmik

Väikese kaare – Lembitu ristmikul ilmselgelt läbilaskvustega muret ei ole (liiklussagedused alla 100 a/h, 1-2

a/min) ja kõige enamkoormatud ristmik on siin Lembitu tn - Riia tn fooriga reguleeritud ristmik, kuid ka siin on

nii teoreetiliselt ja ka enne Riia tänava osalist sugemist läbi viidud vaatluste põhjal läbilaskvused tagatud.

Väljavõte 2017.a. liiklusmudelist

3. Liiklussagedused planeeringu realiseerimisel

Detailplaneeringu realiseerumisel käitisega seotud raskeveokite transpordivood vähenevad, kuna rajatavad

viljamahutid võimaldavad vilja säilitada pikemaajaliselt ning kaob ära vajadus aastaringseks vilja

transportimiseks Väike kaar 33 kinnistu ja väljaspool Tartut asuvate hoidlate vahel. Veokite sõidukordade

vähenemist võib prognoosida lähtudes senisest vedude vajadusest kuni 1400 veoki sõidukorra võrra aastas

(uutesse silodesse mahub ca 18 000 tonni vilja, siis selle koguse toomiseks ja viimiseks renditud ladudesse läheb

praeguses situatsioonis vaja aastas täiendavalt u 700 reisi 25 tonni mahutava veokiga). Kuna olemasoleva

planeeringuala liiklus tipptunni liiklusest mõõdetavat osa ei moodusta, ei ole ka muutus tipptunnil märgatav.

4. Autorongide veoteed

Väljakujunenud veoteed on optimaalsed ja nende muutmine ei ole vajalik (joonisel 3.1. näidatud rohelisega).

Punasega on näidatud raskete autorongide liiklusele keelatud teelõigud.

Joonis 4.1. Veotee ja rasketele autorongidel keelatud teelõigud

Kokkuvõte

Planeeringuala liiklus moodustab väga väikese osa tipptunni liiklusest, see on oluliselt väiksem liikluse

normaalsest ebaühtlusest ja ei ole mõõdetav. Planeeringu realiseerimisel väljakujunenud veomarsruudid on

optimaalsed ja neid muuta ei ole vaja. Järelduste tegemisel kasutati varasemate tööde ja liiklusuuringute

tulemusi ja täiendavate liiklusuuringute tegemiseks puudub vajadus.

Joonis 5.1. Liikluskorralduse ettepanek Väike kaar 33 juures

V

Ä

I

K

E

K

A

A

R

R

I

I

A

T

N

T A

R T

U R

O N

G IJ

A A

M

V

Ä

I

K

E

K

A

A

R

L

E

H

O

L

A

T

N

L

E

M

B

I

T

U

T

N

T

I

I

G

I

T

N

V

A

N

E

M

U

I

S

E

T

N

K

A

S

T

A

N

I

T

N

N

.

L

U

N

I

N

I

P

Õ

I

K

L

E

M

B

I

T

U

T

N

PLANEERINGUALA PIIR

SOTSIAALMAA

RAUDTEETRANSPORDIGA SEOTUD MAA

ELAMUMAA

TOOTMISMAA

ÄRIMAA

LEPPEMÄRGID

PLANEERITUD HOONESTUS (NÄITLIK)

PLANEERITUD MAHUTID (NÄITLIK)

VÄLJAVÕTE TARTU LINNA ÜLDPLANEERINGU 2040+ MAAKASUTUSE JUHTOTSTARVETE KAARDILT

KONTAKTALA SKEEM

JOONIS:

DP ID:

STAADIUM:

MÕÕT:

JOONISE NR:

-

KUUPÄEV:

LIIVALAIA TN 29-57, TALLINN 10118, TEL. +372 507 2826

E-MAIL: [email protected] REG. NR. 11647744

VÄIKE KAAR 33 KRUNDI DETAILPLANEERING

DP

JOONIS KEHTIB AINULT KOOS SELETUSKIRJAGA

2

AADRESS: PROJEKT:

PROJEKTIJUHT: SIRJE ELME

URMAS MURUARHITEKT:

PROJEKTEERIJA:

TARTU LINN

TAMMELINN

Casa Planeeringud OÜ

DP-18-017

VOLITATUD ARHITEKT TASE 7

25.08.2022

TARTU LINNAVOLIKOGU

OTSUS

  Tartu 23.01.2020 nr 216

Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine     Tartu Mill AS on esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga määrata Väike kaar 33 krundile ehitusõigus tootmishoonete laiendamiseks ja uute rajatiste püstitamiseks.   Ehitusõigus soovitakse määrata nelja viljamahuti rajamiseks, kuna vanad puistelaod on amortiseerunud ja ei vasta tänapäeva nõuetele. Mahutid soovitakse paigutada olemasoleva hoonestuse ja raudtee vahelisele alale. Taotletav viljamahutite ehitisealune pind kokku on 1300 m²,  mahutite suhteline kõrgus kuni 35 m, ühe viljamahuti läbimõõt ca 16 m ja ehitisealune pind ca 200 m². Kavandatavad viljamahutid on standardsed silindrikujulised tsinkplekkprofiilist välisviimistluse ja koonilise katusega. Lisaks soovitakse määrata ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, laiendamiseks ja uue laohoone püstitamiseks. Suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks krundil soovitakse määrata 10 000 m². Amortiseerunud hooned lammutatakse. Kinnistule juurdepääsude asukohad ei muutu.   Olemasolev olukord   Väike kaar 33 kinnistu suurusega 32 297 m² asub Tammelinna linnaosas raudtee vahetus läheduses. Tegemist on väljakujunenud tootmisalaga, kus ettevõte on pikaajaliselt tegutsenud. Tartu Mill ASi põhitegevusala on teravilja jahvatamine ning erinevat sorti jahu tootmine ja pakendamine. Väike kaar 33 maa-alal hoiustatakse rukist ja nisu samal alal asuvas veskis jahvatamiseks. Olemas on kaks sõltumatut tootmisliini erinevate rukki- ja nisujahutoodete valmistamiseks. Eraldi on maherukki liin spetstoodete valmistamiseks. Aastane hoiustamismahu vajadus on ca 110 000 tonni teravilja.   Alal asuvad kuni 33 meetri kõrgused lao- ja tootmishooned ning ca 45,6 meetri kõrgune elevaatorihoone. Ala piirneb kirdest Lembitu tn 1b transpordimaa kinnistuga (raudtee ala), idast Lembitu tn 1e ärimaa kinnistuga, edelast Väike kaar 33b ja Väike kaar 33c tootmismaa kinnistutega. Loodes on tootmismaa krundid, millel on tulenevalt tegevuse iseloomust välisõhu saasteluba ja jäätmeluba (eritellimusel puidu- ja mööblitootmine, jäätmekäitlustegevus, puitdetailide viimistlemine jms). Väike kaar 33a kuni Väike kaar 39 ning üle Väike kaar tänava on valdavalt elamumaad.   Kehtivad planeeringud   Alal puudub kehtiv detailplaneering.   Tartu linna üldplaneeringuga on maa-ala, millel planeeritav krunt asub, juhtfunktsiooniks määratud büroohoone maa. Piirkonna pikaajaliseks eesmärgiks on seatud raudtee-äärse tööstuse ja

2 (6)

laomajanduse väljaviimine ning piirkonna arendamine targa majanduse töökohtadega büroohoonete kompleksiks. Täiendavalt on maa-ala kasutustingimustes sätestatud, et maa-ala kruntidel võib jätkuda senine tegevus vastavalt omaniku soovile, hooneid võib remontida, keelatud on uute tootmishoonete ehitamine ja olemasolevate laiendamine. Väike kaar 33 krundile ulatub kõige äärmine raudteeharu. Arvestades raudteetranspordiga seotud logistikas toimunud muutusi (Koidula piiripunkti valmimine), on Tartu linna üldplaneering seadnud eesmärgiks raudtee maa-ala vähendamise ja selle asemele suure arenguperspektiiviga hoonestuse kavandamise.   Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub Väike kaar 33 krunt tootmis-, äri- ja logistikaalal.   Tartu Mill AS taotleb tootmistegevuse jätkamist ega soovi ellu viia Tartu linna üldplaneeringu pikaajalisi eesmärke. Antud juhul soovitakse ca 3,2 hektari suurusel maa-alal jätkata ning mitmekesistada senist tegevust.   Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Planeerimisseadusest tulenevalt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.   Keskkonnamõju strateegiline hindamine   Keskkonnamõju on kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.   Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on piirkonna arengu pikaajaliseks eesmärgiks seatud raudtee- äärse tööstuse ja laomajanduse väljaviimine ning piirkonna arendamine targa majanduse töökohtadega büroohoonete kompleksiks. Antud juhul soovitakse tootmistegevust jätkata ja laiendada, tegemist on antud asukohas tootmistegevuse kinnistamise sooviga. Alale soovitakse rajada suuremahulised viljamahutid, mis domineeriksid piirkonnas nii oma mahu kui kõrguse poolest. Tootmistegevuse jätkamise ja laiendamisega, sealhulgas soovitud mahutite rajamisega võib kaasneda avalik huvi, millele lisandub visuaalne mõju nii asukoha piirkonnas kui kogu linnas. Täiendavat analüüsimist vajab tootmistegevusega kaasnev liikluskoormus. Lisaks on linnale teadaolevalt piirkonna elanikke häirinud olemasolevast tootmistegevusest tulenev müra, mida tuleb samuti planeeringu koostamisel käsitleda. Nimetatud tegevus mõjutab piirkonna tulevikuperspektiive.   Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda juhul, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, samuti peab KeHJS § 6 lg 2 p 7 tulenevalt hindama, kas ettevõtte valdkonna tegevusel (toiduainetööstus, põllumajandus vm) on oluline keskkonnamõju.   Adapte Ekspert OÜ on 2018. aastal teinud töö "Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang". Eelhinnang on antud nelja viljamahuti rajamise keskkonnamõju kohta. Töö kokkuvõttes tõdetakse, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ning hoonete ja rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.  

3 (6)

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamiseks on linn küsinud seisukohta Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet teatas 04.02.2019 kirjaga nr 6-5/19/10-2, et lähtudes teadaolevast infost ei kaasne nende hinnangul tegevusega olulist keskkonnamõju Keskkonnaameti pädevusse jäävates valdkondades, mis nõuaks KSH algatamist. Samas aga võib otsustaja vajada planeeringu menetluses ekspertteadmisi tootmistegevuse kohta, kui ilmneb vaidlusküsimusi näiteks naabritega. Samuti on Rahandusministeerium oma 18.01.2019 kirjas  nr 14-11/231-2 viidanud vajadusele põhjalikult kaaluda KSH vajalikkust, kuna planeeringuga kaasneb eeldatavalt suur avalik huvi.   Koostöö teiste valitsusasutustega ja puudutatud isikutega   Vastavalt PlanS §-le 127 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. Linn küsis seisukohta planeeringu algatamise tingimustele Rahandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Kaitseministeeriumilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, Päästeametilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, ASilt Operail ja ASilt Eesti Raudtee.   Väike kaar 33 krundile ulatub kõige äärmine raudteeharu. Tartu linna üldplaneeringuga on seatud eesmärk raudtee maa-ala vähendamiseks ja selle asemele suure arenguperspektiiviga hoonestuse kavandamiseks. Tartu linn on asjaosalisi informeerinud tingimusest sätestada detailplaneeringu algatamisel vajadus Väike kaar 33 krundil asuva raudteeharu likvideerimiseks ja seada nimetatud tegevus planeeritava ehitusõiguse realiseerimise eelduseks.   Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tuginedes ASi Operail ja ASi Eesti Raudtee seisukohtadele, on 23.05.2019 kirjaga nr 1.10-17/19-0042/3984 teatanud, et ei pea eelnimetatud tingimust põhjendatuks. Väike kaar 33 kinnistul asuva raudteeharu likvideerimise eeldus saaks olla asjaolu, et AS Eesti Raudtee ja raudteeveo-ettevõtjad ei vaja enam seda raudteeharu raudteeveoks, manöövritöödeks või muuks raudteealaseks tegevuseks. Väike kaar 33 kinnistul paikneva raudteeühenduse katkestamine saab toimuda raudteeharu omaniku soovil ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõusolekul.   Väike kaar 33 kinnistu omanik Tartu Mill AS on Tartu linnaga kokkusaamisel teatanud, et raudteeharu osas ollakse seotud lepingutega ning selle likvideerimine ei ole nende poolt aktsepteeritav.   Teised informeeritud valitsusasutused ja kaasatud isikud andsid teada, et soovivad olla detailplaneeringu koostamisse kaasatud.   Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamine   Tartu linna üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmise ja krundile täiendava ehitusõiguse määramise soovist tulenevalt on detailplaneeringu koostamine vajalik.   Tartu Mill AS soovib jätkata praeguse pikaajaliselt väljakujunenud tootmistegevusega, selle kaasajastamise ja arendamisega. Teada on antud, et seoses uute arenduste ja viljamahutite rajamisega väheneb oluliselt linna tänavatele suunatud vilja transport väljaspool Tartu linna asuvatest ladudest  (hinnanguliselt kuni 1400 veoki võrra aastas) ning seega paranevad eeldatavalt ka piirkonna keskkonnatingimused (liiklusest tulenev müra jms).   Tootmistegevuse kinnistamine Väike kaar 33 krundil võib mõjutada piirkonna edasisi arenguid ja Tartu linna üldplaneeringu elluviimise võimalusi. Tartu linna üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmine on strateegiliselt oluline planeeringuline muudatus. Planeeritava ala naabruses üldplaneeringu elluviimise võimaldamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel

4 (6)

kaaluda ja võimalusel ette näha Väike kaar 33 krundil asuva raudteeharu likvideerimine ja seada nimetatud tegevused planeeritava ehitusõiguse realiseerimise eelduseks. Planeeringu koostamise käigus tuleb analüüsida nii olemasolevate, kavandatavate kui reaalsete alternatiivide võimaluste mõju. Hinnata tuleb, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või ohtu inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale vms.   Eelnevale tuginedes on Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine vajalik. Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 järgi kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.   Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu algatamise taotlus on kooskõlas riiklikke huve väljendava Tartu maakonnaplaneeringuga. Planeerimisseaduse eesmärgi kohaselt luuakse ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud alade otstarbekat kasutamist.   Tartu Linnavolikogu on seisukohal, et planeeringu koostamisel tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks olemasolevaid väärtusi alles hoides. Planeeringu koostamise käigus tuleb välja selgitada avalik arvamus (sealhulgas piirkonna teiste tootmiskinnistute omanike) tootmistegevuse jätkamiseks antud piirkonnas.   Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Tartu Linnavolikogu (Raekoda, 51003 Tartu), koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus (Raekoda, 50089 Tartu). Detailplaneeringu koostaja on Casa Planeeringud OÜ ja KSH koostaja Lemma OÜ.   Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 3, § 128 lg-d 1, 5, 6, 7, § 142 lg 1 p 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 1, Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2017. a määruse nr 140 "Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas" § 5 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavolikogu   o t s u s t a b:   1. Algatada Väike kaar 33 krundi detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamiseks, maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks.   2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Väike kaar 33 krundi detailplaneeringuala situatsiooniskeem".   3. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sealhulgas sademeveekanalisatsiooni) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.   4. Planeering tuleb koostada järgmisi lähteseisukohti arvestades:  

5 (6)

4.1. Planeeringu joonised (olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud) anda mõõtkavas M 1: 500. Geodeetiline alusplaan peab kajastama naaberkruntidel asuvat ca 5 m ulatuses, lähinaabruses asuvate hoonete ehitisealust pinda ja absoluutkõrgust. Planeeringu koosseisus tuleb esitada planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.   4.2. Krundipiiride muutmist planeeringuga ette ei nähta.   4.3. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt: 4.3.1. krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed - soovitud tootmishoone maa ja üldplaneeringu kohane büroohoone maa - tuleb detailplaneeringu koostamise käigus läbi kaaluda; 4.3.2. hoonete/rajatiste suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja absoluutkõrgus määrata planeeringuga.   4.4. Ehitise kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a  määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".   4.5. Vähemalt 10% krundi pindalast peab olema kõrghaljastatud.   4.6. Võimalike transpordivoogude hindamiseks, sealhulgas tänavate läbilaskvuse, piirkonna liikluskorralduse lahendamiseks, võimalike veotänavate hindamiseks ja marsruutide kaalumiseks, tuleb koostada liiklusuuring.   4.7. Planeeringuga tuleb kaaluda Väike kaar 33 krundil asuva äärmise raudteeharu likvideerimise võimalusi.   4.8. Autode ja jalgrataste parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, lähtudes Eesti Standardist EVS 843:2016 "Linnatänavad". Liikluskorralduse ja juurdepääsude lahendamiseks tuleb esitada erinevate liikumisviiside analüüs, mis sisaldab liikluse tekke ja parkimisnõudluse väljaselgitamist, vajadusel tuleb kaasata vastava ala ekspert.   4.9. Planeeringu eskiislahenduse esitamine avaliku arutelu korraldamiseks on vajalik.   4.10. Planeeringu koostamise käigus tuleb teha koostööd naaberkruntide omanikega.   5. Algatada Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Arvestada planeeringu koostamisel töö tulemustega ja näha ette keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.   6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.         / allkirjastatud digitaalselt / Aadu Must Esimees  

6 (6)

  Lisa

Tartu Linnavolikogu 23. jaanuari 2020. a otsuse nr 216 juurde

      Väike kaar 33 krundi detailplaneeringuala situatsiooniskeem  

      / allkirjastatud digitaalselt / Aadu Must Esimees

DETAILPLANEERINGU ALA PIIR LEPPEMÄRGID:

KATASTRIÜKSUSE PIIR RAUDTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

JUURDEPÄÄSU ASUKOHT KRUNDILE

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV KÕRGEPINGEKAABEL OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL

OLEMASOLEV REOVEEKANALISASTIOONITORU

OLEMASOLEV ÄRIHOONE (väljaspool dp ala)

EHITISREGISTRIS KAJASTAMATA HOONE

OLEMASOLEV SADEMEVEEKANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV TOOTMISHOONE

OLEMASOLEV ELUHOONE/ABIHOONE (väljaspool dp ala)

EHITUSLOA SAANUD HOONE

OLEMASOLEV HALJASPIND

OLEMASOLV RAJATIS - VILJAMAHUTI

OLEMASOLEV GAASITORU

OLEMASOLEVA, TEISI KINNISTUID TEENIDAVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND OLEMASOLEV TOOTMISHOONE (väljaspool dp ala)

AJALOOLINE ELEVAATOR

2

1

3

5 4

7

8

9

11

6

Väike kaar 33 olemasolev veevarustuse liitumispunkt

Väike kaar 33 olemasolev kanalisatsiooni liitumispunkt

Väike kaar 33 olemasolev gaasivarustuse liitumispunkt

Väike kaar 33 olemasolev kanalisatsiooni liitumispunkt

Väike kaar 33 olemasolev veevarustuse liitumispunkt

10

TUGIPLAAN

JOONIS:

DP ID:

STAADIUM:

MÕÕT:

JOONISE NR:

1:1000

KUUPÄEV:

LIIVALAIA TN 29-57, TALLINN 10118, TEL. +372 507 2826

E-MAIL: [email protected] REG. NR. 11647744

DP

JOONIS KEHTIB AINULT KOOS SELETUSKIRJAGA

3

AADRESS: PROJEKT:

PROJEKTIJUHT: SIRJE ELME

URMAS MURUARHITEKT:

PROJEKTEERIJA:

TARTU LINN

TAMMELINN

Casa Planeeringud OÜ

VÄIKE KAAR 33 KRUNDI DETAILPLANEERING

P A

R

T

N

E

R

I

D

KATASRIÜKSUSE ANDMED Lähiaadress Katastritunnus Pindala Maa sihtotstarve Kitsendused

Väike kaar 33 79504:004:0020 32285 m2 100% T

- raudtee kaitsevööndi ulatus 30m äärmise rööpme servast - olemasoleva veetoru kaitsevöönd - koridori laius 2+2m - olemasoleva reoveekanalisatsioonitoru kaitsevöönd - koridori laius 2+2m - olemasoleva sademeveekanalisatsioonitoru kaitsevöönd - koridori laius 2+2m - olemasoleva kõrgepingekaabli kaitsevöönd - koridori laius1+1m - olemasoleva madalpingekaabli kaitsevöönd - koridori laius1+1m - olemasoleva gaasitoru kaitsevöönd - koridori laius1+1m

HOONETE EKSPLIKATSIOON

pos nr hoone nimetus EHR kood ehitisealune pindala

1 ladu-kaarhall 104015160 450m2

2 ladu nr 1 104015159 2194m2

3 ladu-viilhall 104015161 228m2

4 kott-taara ladu 104015163 974m2

5 veski 104015155 2112m2

6 terapuhastushoone 121322603 7 olmehoone 104015152 143m2

8 kontorihoone 104015154 248m2

9 elevaator 104015157 1299m2

10 vastuvõtuhoone 120193447 72m2

11* teravilja vastuvõtuhoone 120857272 148m2

VOLITATUD ARHITEKT TASE 7

25.08.2022

DP-18-017

11* - hoonele on antud ehitusluba nr 1812271/09344 02.05.2018, ehitamist ei ole alustatud.

H=35m abs 98.0

H=35m abs 98.0

H=35m abs 98.0

3

0

m

3

0

m

3

0

m

3

0

m

14 8

18

33

13

4

4

33

5

8

5

7

5

5

8

5

8

8

Väike kaar 33 planeeritud sademeveekanalisatsiooni liitumispunkt

Planeeritud ühenduspunkt olemasoleva sademeveekanalisatsioonitoruga

3,5

3,5

Väike kaar 33 olemasolev veevarustuse liitumispunkt

Väike kaar 33 olemasolev kanalisatsiooni liitumispunkt

Väike kaar 33 olemasolev gaasivarustuse liitumispunkt

Väike kaar 33 olemasolev kanalisatsiooni liitumispunkt

Väike kaar 33 olemasolev veevarustuse liitumispunkt

h=12,0m abs 75.0

2020

7

Väike kaar 33 planeeritud sademeveekanalisatsiooni liitumispunkt

18

20

H=35m abs 98.0

C

A

D

F h=35m

abs 98.0

h=18,0m abs 81.0

h=20m abs 83.0

S=1340m2

8

9

B E

h=14,0m abs 77.0

h=13.0m abs 76.0

h=37,5 m abs 100.5

Gh=47.0 m abs 110.0

H=18.0m abs 81.0

H=18.0m abs 81.0

H=18.0m abs 81.0

H=18.0m abs 81.0

H

7

10

5

5

DETAILPLANEERINGU ALA PIIR LEPPEMÄRGID:

KATASTRIÜKSUSE PIIR

AUTOTRANSPORDI JUURDEPÄÄSU ASUKOHT

RAUDTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ROHEALA KÕRGHALJASTUSEGA (eeldatav asukoht)

PLANEERITUD OLULISE AVALIKU HUVIGA RAJATIS (viljamahuti) LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS KUNI H= 35 M / ABS 98.0

PLANEERITUD HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND (näitlikustab planeeritud hoonestuse ehitisealust pindala)

ALA, KUS HOONETE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS ON KUNI H = 18,0 M / ABS 81.0

LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD OLULISE AVALIKU HUVIGA RAJATISE EHITUSALA

PLANEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD TEHNOVÕRGU SERVITUUDIALA

PLANEERITUD ÜLEEHITUSSERVITUUDI ALA

RAUDTEETRANSPORDI JUURDEPÄÄSU ASUKOHT

ALA, KUS HOONETE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS ON KUNI H = 20 M / ABS 83.0

ALA, KUS HOONETE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS ON KUNI H = 13 M / ABS 76.0

ALA, KUS HOONETE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS ON KUNI H = 12 M / ABS 75.0

H=35m abs 98.0

PLANEERITUD PARKIMSIKOHAD (näitlik)

A

B

D

E

ALA, KUS HOONETE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS ON KUNI H = 14,0 M / ABS 77.0C

ALA, KUS HOONETE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS ON KUNI H = 37,5 M / ABS 100.5

ALA, KUS HOONETE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS ON KUNI H= 47 M / ABS 110.0

G

H

ALA, KUS HOONETE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS ON KUNI H = 35 M / ABS 98.0F

h=12,0 m abs 75.0

h=13.0 m abs 76.0

h=14,0m abs 77.0

h=18,0m abs 81.0

h=20m abs 83.0

h=35m abs 98.0

h=37,5 m abs 100.5

h=47.0 m abs 110.0

PLANEERITUD KÕVAKATTEGA ALA (eeldatav asukoht)

OLULISE AVALIKU HUVIGA RAJATIS (viljamahuti) LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS KUNI H =18 M / ABS 81.0

H=18.0m abs 81.0

AJALOOLISE ELEVAATORI HOONESTUSALA

PÕHIJOONIS

JOONIS:

DP ID:

STAADIUM:

MÕÕT:

JOONISE NR:

1:1000

KUUPÄEV:

LIIVALAIA TN 29-57, TALLINN 10118, TEL. +372 507 2826

E-MAIL: [email protected] REG. NR. 11647744

VÄIKE KAAR 33 KRUNDI DETAILPLANEERING

DP

JOONIS KEHTIB AINULT KOOS SELETUSKIRJAGA

4

AADRESS: PROJEKT:

PROJEKTIJUHT: SIRJE ELME

URMAS MURUARHITEKT:

PROJEKTEERIJA:

TARTU LINN

TAMMELINN

Casa Planeeringud OÜ

P A

R

T

N

E

R

I

D

MÄRKUSED: - Krundile on lubatud ka teiste krundi ehitusõigusega sobituvate või neid toetavate rajatiste püstitamine tingimusel

tagatud on planeeritud kõrghaljastuse osakaal. - Väike kaar 33 krundile on ette nähtud rajada 3230 m2 kõrghaljastatavat haljaspinda, mis on 10% katastriüksuse

pindalast. - Tehnovõrkude lahendus täpsustub hoone(te) / rajatiste ehitusprojekti(de)s. - Parkimiskohtade arv, asukoht ja krundisisene liikluskorralduse lahendus täpsustada hoone(te) / rajatiste

ehitusprojekti(de)s. Põhijoonisele märgitud veokite liiklemissuunad on näitlik iseloomuga.

krundi lähiaadress

krundi pindala (m²)

krundi kasutamise sihtotstarve

hoonete suurim

lubatud arv krundil

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

hoonete/hooneosade lubatud maksimaalne kõrgus

olulise avaliku huviga rajatiste

(teraviljamahutid) suurim lubatud

ehitisealune pind

olulise avaliku huviga rajatiste (teraviljamahutid) lubatud

maksimaalne kõrgus

Väike kaar 33 32 285 m2 TT/TL/TP/ÄB 4 kuni 10 11000 m2

hoonestusala A: abs 75.0 hoonestusala B: abs 76.0 hoonestusala C: abs 77.0 hoonestusala D: abs 81.0 hoonestusala E: abs 83.0 hoonestusala F: abs 98.0

hoonestusala G: abs 100.5 hoonestusala H: abs 110.0

1800 m2

(sh olemasolevad 400 m2)

abs 98.0 (olemasolevad abs 81.0)

LÜHENDITE SELGITUSED (Siseministeeriumi „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“ krundi kasutamise otstarbed): TT - tootmishoone maa (tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstusrajatise, põllumajandusliku tootmishoone ja - rajatise maa. Vajadusel anda tingimusena liigitus: võimaliku kahjuliku välismõjuga (häiringuga) tootmishoone maa ja võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmishoone maa); TL - laohoone maa (hoidla ja laohoone ning ilma külastajatele kavandatud ruumi programmita hulgikaubandushoonemaa, laoplatsi maa); TP - põllumajandusliku tootmisehitise maa (põllu-, metsa- ja kalamajandushoone ja -rajatise, nagu näiteks elevaatori, silohoidla jms maa); ÄB - kontori- ja büroohoone maa.

VOLITATUD ARHITEKT TASE 7

DP-18-017

HOONETE JA OLULISE AVALIKU HUVIGA RAJATISTE EHITUSÕIGUS

25.08.2022

TELLIJA: TARTU LINNAVALITSUS(reg 75006546) Raekoja plats 3 51003 Tartu

tel 736 1242 [email protected]

HUVITATUD ISIK: TARTU MILL AS (reg 10666674)

Väike kaar 33, 50406 Tartu linn Kontaktisik: Uuno Lausing Kontakttelefon: 742 8807 e-mail: [email protected]

TARTU LINN

VÄIKE KAAR 33 KRUNDI DETAILPLANEERING

Projekteerija: Casa Planeeringud OÜ Reg nr 11647744 Liivalaia tn 29-57, Tallinn TEL 5072826 E-MAIL [email protected] ARHITEKT: Urmas Muru (volitatud arhitekt tase 7) PROJEKTIJUHT: Sirje Elme

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19

SISUKORD A. Menetlusdokumendid. B. Seletuskiri. 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK NING PLANEERINGUALA KRUNDI OMANIK DETAILPLANEERINGU ALGATAMISEL. 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused: 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud 1.3. Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu koostamise eesmärk. 2. LÄTEOLUKORD. 2.1. Planeeringuala asukoht.

2.2. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused. 2.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus. 2.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud. Liikluskorraldus ja parkimise korraldus. 2.5. Olemasolev tehnovarustus. 2.6. Olemasolev keskkonnaseisund. 2.7. Kehtivad kitsendused.

3. PLANEERINGUALA JA SELLE LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED. 4. PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISEKS VALITUD PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS NING PÕHJENDUSED. 5. PLANEERIMISLAHENDUS.

5.1. Planeeringuala krundijaotus ja kasutusotstarvete määramine. 5.2. Krundi ehitusõigus. 5.3. Krundi hoonestusala piiritlemine ja hoonete paiknemine. 5.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. 5.5. Haljastuse rajamise ja heakorra põhimõtted. 5.6. Ehitistevahelised kujad. 5.7. Tehnovõrkude lahendus. 5.7.1. Veevarustus ja kanalisatsioon. 5.7.1.1. Sademeveekanalisatsioon. 5.7.2. Elektrivarustus. 5.7.3. Soojavarustus. 5.8. Keskkonnatingimused planeeringus kavandatu elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs. 5.9. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine. 5.9.1. Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded. 5.9.2. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks 5.10. Servituutide vajaduse määramine. 5.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 5.12. Detailplaneeringu realiseerimise nõuded.

C. Lisad. Lisa 1. Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

(Adepte Ekspert OÜ, august 2018); Lisa 2. Väike kaar 33 katastriüksuse detailplaneering. Liiklusanalüüs (Liikluslahendus OÜ töö nr 211101, 2021). Lisa 3. Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande

eelnõu (LEMMA OÜ); Lisa 4. Tehnilised tingimused Lisa 5. Detailplaneeringu illustratsioon D. Joonised. Joonis 1 Asukohaskeem Joonis 2 Kontaktala skeem Joonis 3 Tugiplaan Joonis 4 Põhijoonis D. Kooskõlastused

Kooskõlastuste koondtabel ja koopiad originaalkooskõlastustest

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19 1

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK NING PLANEERINGUALA KRUNDI OMANIK DE-

TAILPLANEERINGU ALGATAMISEL. 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus; • Tartu Mill AS taotlus Väike kaar 33 katastriüksuse detailplaneeringu algatamiseks (reg 24.04.2018, nr 9-3.2/DP-

18-017); • Detailplaneeringu koostamiseks, keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks ning detailplaneeringu koostamise

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise rahastamise õiguse üleandmise leping nr 21.3-5/6289, 20.12.2019; • Tartu Linnavolikogu 23.02.2020 otsus nr 216 „Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu koostamise ja keskkon-

namõju strateegilise hindamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“; Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste seaduste ja õigusaktidega:

• Ehitusseadustik • Atmosfääriõhu kaitse seadus • Toiduseadus • Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus • Asjaõigusseadus

• Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise

alused“ • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" • Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele • Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise

ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ • Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid

ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ • Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ • Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“

• Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkiri nr 1.1-4/29 „Tartu maakonnaplaneering 2030+“ • Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 494 kehtestatud „Tartu linna üldplaneering 2030+“ (kehtetu) • Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud „Tartu linna üldplaneering 2040+“ • Tartu Linnavolikogu 11.10.2018 määrus nr 37 „Tartu linna arengukava 2018 – 2025“ • Tartu Linnavolikogu 08.12.2016 määrus nr 126 „Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

2016–2030“ • Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023 • Tartu linna jäätmehoolduseeskiri (Tartu Linnavolikogu 28.06.2018 määrus nr 29) • Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded:

https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/koosseis_nouded.pdf

• Eesti standard EVS 843:2016 “Linnatänavad“ • Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus” • Eesti standard EVS 812-7:2018 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude ta-

gamine projekteerimise ja ehitamise käigus” • Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Linnapla-

neerimine“ 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud: 1) Tartu maakond, Tartu linn, Väike kaar 33 geodeetiline alusplaan (GPK Partnerid OÜ töö nr G-007-19, märts 2019) koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis; 2) Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Adepte Eks- pert OÜ); 3) Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu (LEMMA OÜ); 4) Väike kaar 33 katastriüksuse detailplaneering. Liiklusanalüüs (Liikluslahendus OÜ töö nr 211101, 2021).

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19 2

1.3. Detailplaneeringu eesmärk ning planeeringuala krundi omanik detailplaneeringu algatamisel. Väike kaar 33 krundi detailplaneering on algatatud kuni 18.10.2021 kehtinud Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 494 kehtestatud „Tartu linna üldplaneering 2030+“ muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringuna: koostamise eesmärk kaaluda võimalusi Tartu linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamiseks, maakasutuse juhtfunkt- siooni muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks. Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud „Tartu linna üldplaneering 2040+“ kohaselt paikneb Väike kaar 33 katastriüksus Vaksali - Lembitu VT3 arengualal, kus Väike kaar 33 maakasutuse juhtotstarbeks on tootmishoo- nete maa, st et „Tartu linna üldplaneering 2040+“ kohaselt on Väike kaar 33 krundi detailplaneering kehtiva üldplaneerin- gu kohane detailplaneering. Väike kaar 33 kinnistu omanik Tartu Mill AS soovib 100% tootmismaa sihtotstarbega Väike kaar 33 katastriüksusele määrata ehitusõigust nelja kuni 35 m kõrguse viljamahuti püstitamiseks (silindrikujulised, koonilise katusega, läbimõõt ca 16 m – 18 m); lisaks üldiste maakasutustingimuste määramisele soovitakse täpsustada hoonete ehitusõiguse ulatust ja kavandada heakorrastuse, haljastuse, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtted. Väike kaar 33 ca 3,2 hektari suurune 100% tootmismaa sihtotstarbega katastriüksus kuulub Tartu Mill AS-ile. Käitis on antutud asukohas tegutsenud aastast 1939 ja soovib seal tootmistegevuse jätkamist. Tartu Mill AS-i tegevuskavas on muuta olemasoleval tootmisterritooriumil erinevate teraviljatoodete valmistamist oluliselt efektiivsemaks. Ettevõtte arendamiseks ja kaasajastamiseks on vajalik rekonstrueerida (ümber ehitada), laiendada või püstitada uusi hooneid/rajatisi nt võimalike uute tehnoloogiliste seadmete mahutamiseks jms. Käesolevas detailplaneeringus kavandatu elluviimisel võetakse ajalooliselt teravilja ümbertöötlemisega tegeleva ettevõtte tootmismaa sihtotstarbega krunt ratsionaalsemalt kasutusele. Võrreldes praeguse olukorraga muutub maa-ala ja olemasoleva tehnilise infrastruktuuri kasutamine efektiivsemaks, amortiseeruvate hoonete asendamisel uute kaasaegsete hoonete püstitamisega korrastatakse linnaruum.

2. LÄHTEOLUKORD. 2.1. Planeeringualaga asukoht. Väike kaar 33 katastriüksus paikneb Tartu linnas Tammelinna linnaosas, Lembitu tänava, Väike kaar tänava, Tervishoiu tänava ja raudtee vahelisel alal, jäädes sellest läänesuunda. 2.2. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused. Väike kaar 33 katastriüksus piirneb: - põhjasuunast Riia tn 43 // Tartu raudteejaam hoonestatud 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (79504:004:0023, riigi omand), lisaks paiknevad alal raudteeharud ja muud teenindavad rajatised; - idasuunast Lembitu tn 1b hoonestatud 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (79504:004:0024), alal paiknevad raudteeharud ja muud teenindavad rajatised; - kagusuunast Lembitu tn 1e hoonestatud 100% ärimaa sihtotstarbega katastriüksusega (79504:004:0021) ja Lembitu tn 1c alajaamaga hoonestatud 100% tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusega (79504:004:0011); - lõunasuunast Lembitu tänav T1 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (79504:004:0022), Lembitu tä- nav T3 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (79504:005:0016) ja Väike kaar T33 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (79504:004:0026) - avalikult kasutatavad tänavad; - läänesuunast Väike kaar 33b hoonestatud 100% tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusega (79504:004:0001), Väike kaar 33c hoonestatud 100% tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusega (79504:004:0012); - loodesuunast Väike kaar 33a hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (79504:004:0009), Väike kaar 35 hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (79504:004:0010), Väike kaar 37 hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (79504:004:0007), Väike kaar 39 hoonestatud 100% elamumaa sih- totstarbega katastriüksusega (79504:004:0008), Väike kaar 41 hoonestatud 100% tootmismaa sihtotstarbega katastriük- susega (79501:002:0591) ja reformimata riigimaaga. 2.3. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus. Planeeringuala koosneb ühest katastriüksusest: Väike kaar 33, Tammelinna linnaosa, Tartu linn. Väike kaar 33 katastriüksuse andmed:

lähiaadress k/ü nr pindala maa sihtotstarve

Väike kaar 33 79504:004:0020 32 285 m2 100 % tootmismaa Väike kaar 33 katastriüksus on hoonestatud. Vastavalt riikliku ehitisregistri andmetele (seisuga 10.08.2021) paiknevad katastriüksusel järgmised hooned:

pos hoone nimetus ehr kood kasutusotstarbe liik ehitisealune pind m2

korruseli- sus

netopind m2

maht m3

1 ladu-kaarhall 104015160 12529 muu tööstuse laohoone 450 1 443,7 2649 2 ladu nr.1 104015159 12714 teraviljakuivati 2 194 1 1 986,6 7 290

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19 3

3 ladu-viilhall 104015161 12529 muu tööstuse laohoone 228 1 370 2871 4 kott-taara ladu 104015163 12714 teraviljakuivati 974 1 784,1 4 989 5 veski 104015155 12714 teraviljakuivati 2 112 7 5 17,5 30 549 6 terapuhastus-

hoone 121322603 12714 Teraviljakuivati 293,1 1 614,7 3484

7 olmehoone 104015152 12201 Büroohoone 143 2 207,7 931 8 kontorihoone 104015154 12201 büroohoone 248 2 (H10,3) 382,8 1 765 9 elevaator 104015157 12524 elevaator või puisteaine

hoidlahoone 1299 15 2804,7 21728

10 vastuvõtuhoone 120193447 12719 muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone, seal- hulgas kasvuhoone

72 1 58,9 302

11* teravilja vastuvõtuhoone

120857272 12529 muu laohoone 148 1 (H=12,5m)

128,8 1702

KOKKU 7922 m2 11* - hoonele on antud 02.05.2018 ehitusluba nr 1812271/09344, ehitamist ei ole alustatud. Lisaks paikneb Väike kaar 33 katastriüksusel mahuline maapealne rajatis - teravilja puisteladu (EHR 220858830). Väike kaar 33 hoonestuse täisehitatuse protsent on ca 25%. Planeeringualal paikneval teraviljaelevaatoril (tugiplaanil pos nr 9) on kultuurilooline väärtus. Elevaatori ehitusprojekt pärineb 1939.aastast ning elevaator on ehitatud aastatel 1940/1941. Elevaatori väärtuseks on teraviljahoidla- töötlemishoone rajamise aja moodsa näitega, mis on tänaseni sihtotstarbeliselt kasutusel. Ettevõtte tegevuse kirjeldus.

Tartu Mill AS põhitegevusala on teravilja jahvatamine ning erinevate jahusortide tootmine ja pakendamine. Väike kaar 33 katastriüksusel hoiustatakse toorainet samal krundil paiknevas veskis jahvatamiseks. Olemas on 2 sõltumatut tootmisliini erinevate rukki- ja nisujahu toodete valmistamiseks. Eraldi on maherukki liin spetsiaaltoodete valmistamiseks. Aastas on teravilja hoiustamise mahu vajadus ca 110 000 tonni. Teravilja väärindamisega tegeletakse antud asukohas juba aastakümneid. Ettevõttes rakendatakse tootmises parimat võimaliku tehnikat (BAT). Juurutatud on BRC (British Retail Consortium) tehnilise standardi järgi toiduohutuse juhtimis- süsteemid. Olemasolevad puisteviljalaod on amortiseerunud, on väikese mahutavusega ega vasta enam kaasaegsetele teravilja hoiustamise nõuetele. Vanad puisteviljalaod on kavas pärast uute mahutite rajamist lammutada. 2.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud. Liikluskorraldus ja parkimise korraldus. Juurdepääs Väike kaar 33 katastriüksusele tootmisettevõtet teenindavatele veokitele on välja kujunenud Riia tänavalt maha pöörava Lembitu tänava ja Viljandi mnt-lt maha pöörava N.Lunini tänava kaudu. Nimetatud tänavad on kahesuu- nalise liiklusega avalikult kasutatavad tänavad. Väike kaar 33 katastriüksusele on käesoleval ajal kaks juurdepääsu au- totranspordile: üks Väike kaar tänavalt ja teine Lembitu tänavalt (mida praktiliselt ei kasutata), kolmas juurdepääs on raudteetranspordiga katastriüksuse põhjanurgast. Sõiduautode ja veokite parkimine toimub Väike kaar 33 katastriüksusel, sõiduautode parkimine on grupiti hoonete vahe- lisel alal, veokite parkimisala paikneb katastriüksuse edelanurgas. Ettevõttes töötab kuni 60 inimest kahes vahetuses, suurim parkimiskohtade vajadus väikeautodele on ca 25 kohta. Par- kimiseks on omal krundil piisavalt ruumi ning see rahuldab ettevõtte vajadusi. 2.5. Olemasolev tehnovarustus. Väike kaar 33 katastriüksusel on olemasolevad ühendused tehnovõrkudega: veevarustus, reoveekanalisatsioon, sade- mevee kanalisatsioon, gaasivarustus, elektrivarustus, sidevarustus. Veetarbimine ja ühiskanalisatsiooni juhitav vee/reovee hulk on käesoleval ajal ca 450 m3… 500 m3 kuus. Tootmise soojusvarustus toimub maagaasi baasil. Laohooneid ei köeta. Kontori- ja olemruumide küte on õhksoojuspum- pade ja elektrikütte baasil. 2.6. Olemasolev keskkonnaseisund. Väike kaar 33 katastriüksuse maa-ala on tasase reljeefiga (abs 61.96 … 64.20), väikese langusega läänekaare suunas. Olemasolevad teed ja platsid on asfalt- ja/või tänavakivikattega, mis võimaldab tootmisterritooriumi lihtsamat puhastamist vastavalt toiduohutuse eeskirja nõuetele. Murupinda on vähesel määral, katastriüksusel kõrghaljastus puudub. Territoo- rium on heas korras. Sademevesi suunatakse kõvakattega aladelt restkaevudega olemasolevasse linna ühisvoolsesse kanalisatsiooni. Tartu Mill AS omab järgmisi keskkonnalubasid: - jäätmeluba nr L.JÄ/328676 toiduainetööstuses jäätmete tekitamiseks vastavalt jäätmeseaduse § 75 lg 1 p 7. Jäät- med antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele;

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19 4

- välisõhu saasteluba nr L.ÕV.TM-187505, kuna ettevõttel on gaasipõleti G9-1D ning mitmed punktallikad, kus on reguleeritud tahkete osakeste massikontsentratsioon (PM-sum) heide. Keskkonnalubade omanik AS Tartu Mill on täitnud loa tingimusi ning ettevõttega ei ole olnud märkimisväärseid keskkon- naalaseid probleeme. 2017.aastal on läbi viidud saasteallikatest otsesed mõõtmised ning tulemused vastasid nõuetele. Planeeringualal visuaalse vaatluse alusel reostust ei ole tuvastatud. Samuti ei anna krundi ajalooline kasutus (toiduai- nete tootmine) alust eeldada olulise reostuse esinemist. 2.7. Kehtivad kitsendused. Väike kaar 33 katastriüksusele ulatub raudtee kaitsevöönd 30m äärmise rööpme teljest. Väike kaar 33 kinnistule ei ole seatud isiklikke kasutusõigusi (servituute). 3. PLANEERINGUALA JA SELLE LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED. Käesolevas detailplaneeringus käsitletav Väike kaar 33 katastriüksus paikneb Tartu linnas linnaosas Tammelinna linnaosas, Lembitu tänava, Väike kaar tänava, Tervsihoiu tänava ja raudtee vahelisel alal. Planeeringuala suurus on ca 3,3 ha. Väike kaar 33 katastriüksuse kontaktala on polüfunktsionaalne ala. Idasuunda jääb raudtee ja seda teenindavad hooned-rajatised, sh Tartu rongijaam. Kagusuunas ja vahetult edelapiiril paikenvad erinevad kaubandus- ja teenindushoonetega hoonestatud krundid. Loodesuunas paiknevad erinevad tootmis- ja ärikrundid:

-Väike kaar 41 – valmistatakse eritellimusel puidu- ja mööblitooted (omab välisõhu saasteluba nr L.ÕV/326186), -Väike kaar 41a - plastjäätmete purustamine graanuliteks plastipurusti abil (omab jäätmeluba nr L.JÄ/326948), -Väike kaar 41b - puitdetailide viimistlemine.

Planeeringualast läänes ja lõunas, Väike kaar 33 katastriüksuse loodepiiril, aadressidega Väike kaar 33a, 35, 37 ja 39 ning üle Väike kaar tänava paiknevad rohke kõrghaljastusega väikeelamukrundid. Planeeringuala asub hea ühistranspordi ühendusega piirkonnas. Inseneribüroo Stratum OÜ 2017.aasta Tartu linna liikluskoormuse uuringu õhtuse tipptunni liiklussageduse kaardilt on näha, et Tartu Mill AS käitise lähiala ristmike läbilaskevõime on valdavalt hea, va Ilmatsalu - L.Puusepa - Näituse tänava- te ristmik, mille läbilaksevõime suurendamiseks on koostamisel vastav ümberehituslahendus. 2017.aasta liiklusmudeli alusel ei esine Väike kaar tänava piirkonnas olulisi probleeme liiklusskeemi toimivusega ning tänava ööpäevane liiklus- koormus on linna kontekstis pigem väike. 2021.aasta märtsi alguses Ilmatsalu - L.Puusepa - Näituse tänavate ristmikul läbi viidud liiklusloenduste ajal läbis Näitu- se tänavat õhtusel tipptunnil ainult kaks autorongi, millest üks oli jahuveok. Väike kaar ja Lembitu tänava ristmikul läbilaskvustega probleeme ei ole (liiklussagedused alla 100 a/h, 1-2 a/min). Kõige enam koormatud ristmik on planeeringuala lähipiirkonnas Lembitu tn - Riia tn fooriga reguleeritud ristmik, kuid ka siin on enne Riia tänava osalist sulgemist rekonstrueerimistöödeks läbi viidud vaatluste põhjal läbilaskvused tagatud. Väike kaar 33 katastriüksusel on välja kujunenud tootmisala, kus teravilja ümbertöötlemisega on tegeletud väga pikka aega. Alal paiknevad spetsiifilised tootmis- ja tootmist teenindavad erinevate mahtudega ja kõrgustega hooned ning raja- tised. Lähipiirkonna välisruumis on visuaalselt domineeriv ajalooline elevaator (tugiplaanil pos nr 9) kõrgustega 47.0m (abs 109.5 – detailplaneeringu joonistel tähistatud punase tooniga) ja 37,4m (abs 100.2 - joonistel tähistatud helepunase tooniga) maapinnast. Väike kaar 33 katastriüksuse idaserva on käesolevas detailplaneeringus kavandatud suuremahulised viljamahutid, mille kohta Tartu Linnavolikogu 23.02.2020 otsuses nr 216 „Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu koostamise ja keskkonna- mõju strateegilise hindamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“ on märgitud, et need domineeriksid piir- konnas nii oma mahu kui kõrguse poolest. Tammelinna piirkonnas puuduvad reljeefist ja hoonestuse paiknemisest tulenevalt kaugvaated ja seega puuduvad ka olulised vaatekoridorid, mida peaks linnaruumiliselt säilitama. Tootmiskompleks on vaadeldav ainult vahetust ümbrusest (Lembitu ja Väike kaar tänavatelt), kaugemalt on vaated ainult raudteelt. Planeeritud uute teraviljamahutite (kõrgus kuni 35 m, abs 98.0) asukoht jääb Väike kaar 33 katastriüksusest lõuna- ja läänsuunas paiknevast elamualast suhteliselt kaugele, st et Väike kaar tänaval liikuja neid nägema ei hakka (otsest naabrust jalgteedega ei ole), kuna mahutid jäävad olemasolevate tootmishoonete taha varju. Uued mahutid on hästi vaadeldavad vaid raudtee poolt. Kõige suurem mõju on raudtee alale ja üle raudtee paiknevale Vaksali tänava lõigule. Väike kaar 33 katastriüksusele kavandatud mahutite nähtavust linnaruumis on analüüsitud Vaksali ja Raudtee tänavate F.Tuglase ja Kabeli tänavate vahelisel lõigul: -mahutite ülaosa on kohati näha Vaksali tänava garaažide juurest (Näituse ja J.V.Jannseni vahelisel lõigul) -mahutid on näha Näituse tänava raudtee ülesõidult; mahutite ülaosa on näha Vaksali ja Näituse tänava ristmikult, kui sealne kõrghaljastus likvideerida -mahutite ülaosa on näha Vaksali 16 ja 18 hoonete vahelt, kui sealne kõrghaljastus likvideerida -mahutite ülaosa on näha Vaksali 12b parkla kohalt -mahutite ülaosa on näha J.Kuperjanovi tänava lõpust

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19 5

-mahutid on näha Vaksali tänavalt Tiigi ja Vanemuise tänavate vaheliselt lõigult sõltuvalt kõrghaljastusest -mahutid on näha Vaksali tänavalt Vanemuise ja Riia tänavate vaheliselt lõigult üle raudteetammi. -mahutid on näha Raudtee ja Riia tänava ristmikult -mahutid on kohati näha Raudtee tänavalt staadioni juurest sõltuvalt kõrghaljastusest. Eelnevast lähtuvalt puudub Väike kaar 33 uusehitistest tulenev oluline visuaalne mõju, mis põhjustaks Tartu linna oluliste vaadete muutust ja avaldaks seeläbi olulist linnaruumilist mõju. Tulenevalt Väike kaar 33 katastriüksuse asukohast linnaruumis, ala naabruses paiknevate eluhoonete asukohtadest ilmakaarte suhtes (elamud jäävad Väike kaar 33 katastriüksusest lõuna ja läänesuunda) ja Väike kaar 33 katastriüksusel olevatest kõrgematest hoonetest ning rajatistest, ei mõjuta kavandatud hoonestus ja rajatised elamute insolatsiooni, ku- na kavandatud ehitised paiknevad elamutest põhja-, kirde- idasuunas. 4. PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISEKS VALITUD PLANEERIN- GULAHENDUSE KIRJELDUS NING PÕHJENDUSED. Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud „Tartu linna üldplaneering 2040+“ kohaselt paikneb Väike kaar 33 katastriüksus Vaksali-Lembitu arengualal, tootmismaa-ala juhtotstarbega alal - VT3. Üldplaneering seab ees- märgiks olemasoleva funktsiooni säilitamise ja keskkonna parandamise läbi hoonete energiatõhususe tõstmise ning hoonete esiste alade korrastamise. Ala korrastamiseks on käesolevas detailplaneeringus ette nähtud Väike kaar 33 katastriüksuse põhjaosas amortiseeru- nud hoonete lammutamine ja nende asemele uue hoone püstitamine. Lisaks on detailplaneeringus lubatud olemasoleva- te hoonete võimalikud asendamised uute hoonetega, olemasoleva hoonestuse laiendused ja/või ümberehitused kaasa- jastamaks tootmismaa krundi üldist väljanägemist ning võimaldamaks mitmekesistada tootmistehnoloogiat. Käesolevas detailplaneeringus on Väike kaar 33 krundile määratud hoonestusala, mis arvestab olemasoleva hoonestuse ja selle laiendamise võimalustega, erinevate kaugustega katastriüksuse piirist. Detailplaneeringus on hoonestusalale määratud ehitiste lubatud erinevate suurimate kõrgustega alad. Käesolevas detailplaneeringus on Väike kaar 33 katastriüksel paiknev ajalooline elevaator ette nähtud säilitada. Olemasolevate raudteeharude tõttu paiknevad Väike kaar 33 katastriüksusel ja sellest raudtee pool mitmed hooned piir- konna hoonestusstruktuuri mõistes suvaliselt. Uus hoonemaht krundi põhjaosale on kavandatud Väike kaar tänavaga paralleelne, mistõttu sobib kavandatud hoone linna üldisesse hoonestusstruktuuri paremini. Kavandatavad viljamahutid on tavapäraselt koonilise tipuga metallist silindrid. Kavandatud mahutite silindrilistele mahtu- dele sekundeerivad tavapärased terasest kandekonstruktsioonid ja ruumilised teenindussildade jms konstruktsioonid. Uued ehitised lisavad alale uue ehitusliku ajakihi. Kuna Väike kaar 33 katastriüksusel olev tootmiskompleks on antud asukohas pika ajalooga (planeeringuala ja sellest kirdesse jääv raudteeäärne ala on olnud tootmisalana kasutusel 1940-ndatest aastatest), siis on loogiline, et kohalikud elanikud on selle olemasoluga harjunud. Planeeritud teraviljamahutite (kõrgus kuni 35 m) asukoht jääb elamualast suh- teiselt kaugele, Väike kaar tänaval liikuja praktiliselt neid ei näe, kuna kavandatud mahutid jäävad olemasolevate hoone- te taha varju. Väike kaar 33 katastriüksusel paiknev tootmiskompleks koos naabruses, sh raudtee ääres paiknevate tootmisaladega on käesoleval ajal suhteliselt määratlemata struktuuriga. Väike kaar 33 katastriüksusele kavandatud uus kaasaegne hoo- nestus ja maa-pealsed mahulised rajatised (viljamahutid) pigem aitavad tootmiskompleksi konkreetsemalt piiritleda, eris- tuda naabruses paiknevast alast korrastatud kompleksina, andes tootmisalale oma identiteedi. Väike kaar 33 kinnistu omanik AS Tartu Mill soovib säilitada krundil tootmisetegevuse, kuid ettevõtte kavandab Väike kaar 33 maa-ala korrastamist eeskujuliku väljanägemisega tootmisüksuseks. Käesolevas detailplaneeringus kavandatu soodustab pikaajaliselt tootmisettevõtte kasutuses olnud krundi otstarbekat ja jätkusuutlikku kasutamist. Planeeringus on seatud tingimused tootmistegevuse mõju vähendamiseks, kvaliteetse ehitatud keskkonna kujunemiseks. 5. PLANEERINGUETTEPANEK Käesoelavas detailplaneeringus on Väike kaar 33 katastriüksusele määratud ehitusõigus 4-le kuni 10-le hoonele ehitisealuse pinnaga kokku kuni 11000 m2 (hoonestuse lubatud suurimad kõrgused on märgitud aladena käesoleva

detailplaneeringu põhijoonisele), kuni neljale uuele (kõrgus kuni 35 m) ja neljale olemasoelevale (kõrgus kuni 18 m) maa-pealsele mahulisele rajatisele (tervailhjamahutile) ehitisealuse pinnaga kokku kuni 1800 m² (sh olemasolevad mahutid kuni 400 m²). Uued maa-pealsed mahutid on kavandatud olemasoleva hoonestuse ja raudtee vahelisele alale. Olemasolevad puisteviljaladude hooned (detailplaneeringu tugiplaanil hooned pos nr 1 ja nr 2) on amortiseerunud, on väikese mahutavusega ja ei vasta tänapäeva nõuetele ning need on kavas pärast uute mahutite kasutuselevõtmist lam- mutada ja asendada kaasaegsetele nõuetele vastava laohoonega. Käesolevas detailplaeeringus Väike kaar 33 krundile ette nähtud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 11000m2, mis

moodustab 34% Väike kaar 33 katastriüksuse pindalast (32 285 m2).

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19 6

5.1. Planeeringuala krundijaotus ja sihtotstarvete määramine. Käesolevas detailplaneeringus Väike kaar 33 katastriüksuse piiri, pindala 32 285 m2 ja 100% tootmismaa sihtotstarbe muutmist ei ole ette nähtud. 5.2. Krundi ehitusõigus. Planeerimisseaduse § 126. Detailplaneeringu ülesanded p (4) kohaselt krundi ehitusõigusega määratakse:

- krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed - hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; - hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; - hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on Väike kaar 33 krundi ehitusõiguse ulatuse määramisel lähtutud alal välja kujunenud situatsioonist ja kinnistu omaniku/tootja arenguplaanidest. Väike kaar 33 krundile planeeritud hoonete ja viljamahutite ehitusõiguse ulatus ja eeldatav asukoht on esitatud käesole- va detailplaneeringu põhijoonisel (joonis nr 4) näitlikult ja numbrilise näitajaga ehitusõiguse tabelis. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud hoonete ja maa-pealsete mahuliste rajatiste ehitise kasutamise otstarbed vastavalt majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrusele nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu (majandus- ja taristuministri 19.02.2021 määruse nr 7 kohane sõnastus) on järgmised:

- 12201 Büroohoone - 12514 Toiduainetetööstuse hoone - 12521 Toiduainete laohoone - 12714 Teraviljakuivati - 12719 Muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone - 12749 Muu erihoone - 23051 Toiduainetetööstuse rajatis - 24222 Elevaator või rajatis puisteaine hoidmiseks - 24233 Rajatis põllumajandussaaduste või loomasööda hoidmiseks

Planeeritud viljahoiu mahutite juurde kuulub ka vastuvõtusõlm ja vastav transportöörsüsteem. Väike kaar 33 krundile on lubatud ka teiste krundi ehitusõigusega sobituvate või neid toetavate rajatiste püstitamine tin- gimusel, et tagatud on planeeritud kõrghaljastuse osakaal vähemalt 10% krundi pindalast. 5.3. Krundi hoonestusala piiritlemine ja hoonete paiknemine.

Käesolevas detailplaneeringus on Väike kaar 33 krundile määratud hoonestusala hoonete püstitamiseks ja kaks ehitusa- la maa-pealsete mahutite (teraviljamahutid) püstitamiseks, vt põhijoonis. Käesolevas detailplaneeringus on Väike kaar 33 krundile määratud hoonestusala erinevate kaugustega katastriüksuse piirist. Lembitu tänava poolsest piirist on hoonestusala määratud 18 m kaugusele, et võimalikud uued hooned paikneksid tänavast kaugemal. Detailplameeringus on hoonestusalale määratud ehitiste lubatud suurimate kõrgustega alad. Alale E on lubatud uusehi- tised kõrgusega kuni 20m. Olemasolev ajalooline elevaator on ette nähtud säilitada, kuid kui see on põhjendatud juhul vajalik lammutada, ei ole selle asemele lubatud kõrgemaid kui 20m ehitisi püstitada. Planeeritavad hooned ja rajatised ei mõjuta Väike kaar 33 naabruses paiknevate elamute insolastioonitingimusi, kuna elamud paiknevad tootmisterritooriumist lõuna ja läänesuunas. Planeeritud hoone alal C jääb kavandatud asukohas hoonest läänesuunda jäävate elamukruntidele tõkkeks hoone laa- dimisalalt ja ka raudteelt tuleva võimaliku müra eest. Käesolevas detailplaneeringus on esitatud nõue, et kõik hoonete osad (nt varikatused, pandused jms) peavad jääm pla- neeritud hoonestusala piiresse. Olemasolev arhitektuuriajalooliselt üle-Eestilise tähtsusega Riigi viljasalve elevaator, mis on tänaseni tegutsev varajase moodsa teraviljahoidla-töötlemishoone näide (tugiplaanil hoone pos nr 9) on ette nähtud säilitada autentsel kujul. (vt https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/tartumaa/Tartu.pdf, lk 40 ja Tartu linna kultuuriväärtusega asjade ja mälestiste registris ja https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/58838CF9D3231F1E422569CB002F2C31). 5.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. Väike kaar 33 katastriüksusele on ette nähtud üks autotranspordi juurdepääs Väike kaar tänavalt olemasolevas asuko- has, reservina jääb võimalus raudteetranspordiga juurdepääsuks katastriüksuse põhjanurgast. Juurdepääs Väike kaar 33 katastriüksusele Lembitu tänavalt on kavandatud likvideerida. Detailplaneeringu realiseerumisel käitisega seotud raskeveokite transpordivood vähenevad, kuna rajatavad viljamahutid võimaldavad vilja säilitada pikemaajaliselt suuremas koguses, mistõttu kaob ära vajadus aastaringselt vilja transportimi- seks Väike kaar 33 krundi ja väljaspool Tartut asuvate hoidlate vahel.

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19 7

Detailplaneeringu realiseerumisel töötajate arv käitises eeldatavalt oluliselt ei suurene. Uute viljamahutite valmimisel on tootmisprotsess automatiseeritud ja ei vaja täiendavat personali. Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu koostamise käigus on Liikluslahendus OÜ koostanud 2021 aasta kevadel liiklusa- nalüüsi (töö nr 211101, vt Lisa nr 2), milles on hinnatud käitise transpordivooge, veotänavate ja ristmike läbilaskvust ning esitatud ettepanekud liikluskorralduse täiendamiseks. 2021.aasta märtsi alguses teostati Ilmatsalu tänava - L.Puusepa tänava – Näituse tänava ristmikul ja Väike kaar tänava – Lembitu tänava ja Lembitu tänava – Riia tänava ristmikul liiklusloendused. Väike kaar 33 katastriüksusel toimuva tootmistegevuse ümberorganiseerimise tulemusena on ette näha veokite sõidu- kordade vähenemist kuni 1400 veoki sõidukorra võrra aastas (püstitatavatesse mahutitesse mahub ca 18 000 tonni vilja; selle koguse toomiseks ja viimiseks väljaspool Väike kaar 33 tootmisterritooriumit renditud ladudesse läheb praeguses situatsioonis vaja aastas täiendavalt ca 700 reisi 25 tonni mahutava veokiga). Liiklusuuringust tulenevalt moodustab Väike kaar 33 krundil paikneva käitise liiklus väga väikese osa tipptunni liiklusest, see on oluliselt väiksem liikluse normaalsest ebaühtlusest ja ei ole mõõdetav. Väljakujunenud veomarsruudid on opti- maalsed ja nende muutmise vajadus puudub. Järelduste tegemisel kasutati varasemate asjakohaste tööde ja liiklusuu- ringute tulemusi ning täiendavate liiklusuuringute tegemiseks puudub vajadus. Käitises töötajate arv ühes vahetuses on ca 30 inimest. Välja on kujunenud olukord, kus ca pooled töötajad saabuvad töökohale oma autoga, siis vaja minev parkimiskohtade arv on 15…20 kohta. Tootmist teenindavate veokite parkimis/ooteala 6-le veokile on Väike kaar 33 katastriüksuse edelanurgas. Välja kujunenud olukord rahuldab ettevõtte parkimisvajadusi ka hoonestuse laiendamisel ning rajatiste püstitamisel. Ku- na detailplaneeringu realiseerumisel töötajate arv oluliselt ei suurene, siis parkimiskohtade arvu suurendamise vajadus puudub. Väike kaar 33 territooriumile on kavandatud rajada oma töötajate tarbeks varikatusega jalgrattahoidla (rajatis), mille suu- rus ja asukoht täpsustada vastavas ehitusprojektis (eeldatavalt olmehoone naabruses). Ettevõte peab oma territooriumil tagama töötajate ohutuse, sh liiklemise ohutuse. Lisaks autotranspordile on Väike kaar 33 katastriüksusel paikneval tootmisettevõttel võimalus kasutada raudteetranspor- ti, kuna alal paikneb raudteeharu nr 39. AS Tartu Mill on kaalunud vastavalt Tartu Linnavolikogu 23.02.2020 otsuse nr 216 „Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning läh- teseisukohtade kinnitamine“ punktile 4.7 raudteeharu likvideerimist. Väike kaar 33 kinnistu omanik Tartu Mill AS on Tartu linnaga kokkusaamisel teatanud, et raudteeharu osas ollakse seotud lepingutega ning selle likvideerimine ei ole aktsep- teeritav. Tulenevalt tootmise perspektiivist on tuldud järeldusele, et tulevikus on raudteetranspordi säilitamise võimalus oluline toorme ja kauba keskkonnahoidlikumaks ja ökonoomsemaks veoks kui seda võiks olla vastav veoautode hulk (vt Lisa nr 2). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tuginedes AS-i Operail ja ASi Eesti Raudtee seisukohtadele, on Tartu Lin- navalitsusele 23.05.2019 kirjaga nr 1.10-17/19-0042/3984 teatanud, et ei pea raudteeharu likvideerimist põhjendatuks. Väike kaar 33 kinnistul asuva raudteeharu likvideerimise eeldus saaks olla asjaolu, et AS Eesti Raudtee ja raudteeveo- ettevõtjad ei vaja enam seda raudteeharu raudteeveoks, manöövritöödeks või muuks raudteealaseks tegevuseks. Väike kaar 33 kinnistul paikneva raudteeühenduse katkestamine saab toimuda raudteeharu omaniku soovil ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõusolekul. 5.5. Haljastuse rajamise ja heakorra põhimõtted. Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud „Tartu linna üldplaneering 2040+“ näeb ette, et 10% toot- mismaa krundist peab olema kõrghaljastatud. Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud Väike kaar 33 tootmismaa sihtotstarbega krundi põhjapoolse osa piirialale ja kagu- ning edelanurga alale kõrghaljastatavad haljakud kokku 3230 m2, st 10% ulatuses katastriüksuse pindalast. Määratud kõrghaljastusega haljakud on vahe-ekraaniks tootmisterritooriumi ja olemasolevate elamute ning ärihoone va- hel. Väike kaar 33 krundi vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkruntde olukorda, st juhtida sademeveed kavan- datud hoonest ja naaberkruntidest eemale naaberkinnistute huve kahjustamata. Sademevesi kõvakattega pindadelt suunata sademeveesüsteemide ja territooriumi verikaalplaneerimisega restkaevu- desse. Nii haljastuse, vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada hoone(te)/rajatiste ehituspro- jekti(de)s. 5.6. Ehitistevahelised kujad. Olemasolevate hoonete tuleohutuskujad (min kuja TP3 klassi puhul on 8 m) naaberkatastriüksustel paiknevatest hoone- test on tagatud.

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19 8

5.7. Tehnovõrkude lahendus. 5.7.1. Veevarustus ja kanalisatsioon.

Väike kaar 33 katastriüksusel on olemasolevad liitumised ühis-veevarustuse ja -kanalisatsiooniga. Vaike kaar 33 katastriüksusel paikneva ettevõtte veetarve kuus on 450 m3 … 500 m3 kuus (ca 15m3/d), millest kasutab ca 50 m3 labor ja ca 40 m3 kontor/olme (st reovesi suunatakse kanalisatsiooni). Veskis tarvitatakse ca 400 m3 vett, mis läheb toodetesse ja ei suunata kanalisatsiooni. Kuna kavandatakse toodangu mitmekesistamist, st tootmise üldmaht oluliselt ei suurene, siis veevajadus ei suurene. Väljakujunenud olukorra muutmise vajadus puudub. 5.7.1.1. Sademeveekanalisatsioon.

Käesoleval ajal on Väike kaar 33 katastriüksusel ühisvoolne kanalisatsioon. Väike kaar 33 detailplaneeringu sademevee ärajuhtimise lahenduse aluseks on AS Tartu Veevärk 26.03.2021 tehnilised tingimused nr INF/244. Vastavalt nimetatud tehnilistele tingimustele on vajalik Väike kaar 33 katsatriüksusel olev ühisvoolse kanalisatsioonitorustiku ümberehitamine lahkvoolseks kanalisatsiooniks. Väike kaar 33 katastriüksuselt formeeruva sademevee eesvooluks on ette nähtud Lembitu tänava sademeveetorustik, millega liitumiseks on vastav ühendus rajatud (ilma liitumiskaevuta). Kuna Väike kaar 33 katastriüksusele on rajatud sademevee-kanalisatsioonitorustik kahelt valgalalt (katastriüksuse kes- kosas paiknevast hoonestusest Väike kaar tänava poolne ala ja hoonestusest raudtee poolne ala) sademevee kogumi- seks ja ära juhtimiseks, siis on käesolevas detailplaneeringus kavandatud ka teine liitumispunkt ja ühendustoru Lembitu tänava olemasoleva sademeveetorustikuga. Nimetatud lahendus on otstarbekas ja asjakohane, välditakse Väike kaar 33 katastriüksusel olemasoleva ühisvoolse kanalisatsioonitorustiku ümberehitamisega kaasnevaid suuri kulutusi lahkvool- seks kanalisatsiooniks. Sademeveekanalisatsiooni ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused AS-lt Tartu Veevärk. Nõuded vooluhulga piiramiseks täpsustatakse ehitusprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes. Ehitusprojekt kooskõlastada AS-iga Tartu Veevärk. Väike kaar 33 katastriüksusel olev torustik ja reguleeriva mahu jaoks vajalikud rajatised tuleb dimensioneerida ehituspro- jekti koosseisus äravoolu reguleerimise nõudest lähtuvalt. Sademeveetorustiku ümberehitamise projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku maksimaalse paisutustasemega torustikus (paisutustase on tõenäoline tase, milleni võib tõusta sa- demevee tasapind torus). Sademevee paisutustase kanalisatsioonitorustiku liitumispunktis määratakse vastavate tehni- liste tingimustega. Sademeveekanalisatsiooni ümberprojekteerimisel ja -ehitamisel lähtuda Eesti standardist EVS 848:2013 (Ühiskanalisat- sioon). Kui paisutustase ei ole kindlaks määratud, on maksimaalne lubatud paisutustase reovee kanalisatsiooni puhul kinnistu poolt esimese vaatluskaevu kaanekõrgus. Sademevee kanalisatsiooni puhul on maksimaalne lubatud paisutustase tava- liselt lähima tänava pinnast 0,1 m kõrgemal (kaevu kaane kõrgus maapinnal +0,1 m). Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel sademeveeneeludel ning drenaaži- vee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks. Sademevee lihtsustatud arvutus: QSV ARV=A∗K∗H ilmat

kus QSV ARV – sademevee arvutuslik vooluhulk (m3/a), A – ala pindala (m2 ) K – pinnakatte äravoolutegur, H ilmateenistus – aastane keskmine sademete summa (mm/a)

K = 0,8 (betoon, asfalt), 0,9 (katus), 0,2 (muru) Eesti uus keskmine aasta sademete summa on ilmateenistuse järgi 661 mm (aasta keskmine sademete hulk viimastel aastatel Tartu - Tõravere jaamas on 679 mm). Võimalikust paisutustasemest madalamal asuvate sademeveeneelude ja –rajatiste vahetu ühendamine sademeveeto- rustikku ei ole lubatud. Kasutada tuleb uputustõkkeseadmeid ning pumpamist. Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb Väike kaar 33 katastriüksuselt tänavatorustikku juhitava sademevee vooluhulka (l/s) piirata. Tänavatorustikku juhitava sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja ühtlustamiseks kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning vajadusel kavanda ümberehitus- projektis alale reguleeriv maht (mahuti, torud vmt). Väike kaar 33 sisene torustik ja reguleeriva mahu jaoks vajalikud raja- tised tuleb ehitusprojekti koosseisus äravoolu reguleerimise nõudest lähtuvalt dimensioneerida. Nõuded vooluhulga pii- ramiseks täpsustatakse ehitusprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes. Parkla sademevee puhastamiseks kavandada sademeveetorustiku ümberehitusprojektis I-klassi õlipüüdur. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud tehnovõrkude paiknemine on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojektis.

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19 9

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Kõik sademeveeühendused reoveetorustikuga tuleb likvideerida. Olemasolevad vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustikud, mis jäävad hoonestusalale tuleb tõsta ümber. Hoone alla jäävad mittetöötavad torustikud likvideerida. Väike kaar 33 detailplaneeringu elluviimisel kõvakattega pinna rajamine ja sealt sademevee ärajuhtimine eeldab vasta- valt AS Taru Veevärk infole sadamaraudtee koridori planeeritud sademeveetorustiku välja ehitamist Emajõeni või täien- dava puhvermahu loomist sellele torustikule, et valingvihmadega ei tekiks Riia - Vaksali viadukti all uputuse olukorda ja kogu valingvihma periood oleks tagatud vee äravool selle liiklussõlme kõige madalamatelt pindadelt. Käesoleval ajal on Väike kaar 33 katastriüksuse pindalast mittekõvakattega pindasid ca 3000 m2. Vastavalt Tartu Linna- volikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud „Tartu linna üldplaneering 2040+“ on ette nähtud, et 10% krundist peab olema kõrghaljastatud - Väike kaar 33 katastriüksuse pindalast, st 3230 m2. Seega väheneb Väike kaar 33 katastriüksu- se kõvakattega pindade ala ja suureneb haljasala pind ca 230 m2. 5.7.2. Elektrivarustus.

Väike kaar 33 kinnistu peakaitse amperaaž on 2 x 1600 A, elektrivarustus on tagatud olemasoleva kahetrafose a´100kvA alajaama baasil, st liitumispunkt paikneb alajaamas. Pinge ja faasid: 3x10KV Läbilaskevõime: 2000kW Elektrivarustuse lahenduse muutmist ei ole käesolevas detailplaneeringus kavandatud. 5.7.3. Soojavarustus.

Väike kaar 33 katastriüksus paikneb Tartu linna üldplaneeringu kohaselt kaugkütte piirkonnas. Käesoleval ajal ei ole Väi- ke kaar 33 kinnistul ühendust kaugküttega. Väike kaar 33 tootmise soojusvarustus toimub maagaasi baasil. Gaasiseadmeid kasutatakse viljavarumise perioodil vilja kuivatamiseks. Jahvatamise protsess tehnoloogilist sooja ei ole vaja. Väike kaar 33 katastriüksusel paiknevate tootmisruumide kütmiseks kasutatakse vilja töötlemisel tekkivat soojust. Kontori- ja olmeruumides on kasutusel õhksoojuspumbad ja elektriküte. Soojavarustuse lahenduse muutmist ei ole käesolevas detailplaneeringus kavandatud. Perspektiivis on võimalik variantlahendusena päikesepaneelide paigaldamine hoonestuse katusele. 5.8. Keskkonnatingimused planeeringus kavandatu elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehituspro- jekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs. Olemasolevate tootmisettevõtete puhul on oluline, et peetakse kinni keskkonnanõuetest. Vastavalt Tartu Linnavolikogu 23.02.2020 otsusele nr 216 „Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu koostamise ja kesk- konnamõju strateegilise hindamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“ on LEMMA OÜ koostanud Tartu lin- nas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Müra. Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023 kohaselt on Väike kaar 33 katastriüksusel tegutsev AS Tartu Mill üks Tartu linna ettevõtteid, kellega tehakse müra-alast koostööd. Terviseameti Tartu labor teostab Tartu Mill AS tellimusel perioodilisi müramõõtmisi. Samuti on ettevõte tellinud mitmeid mürahinnanguid eesmärgiga kaardistada müra tekke kohad ning leida viise müra vähendamiseks. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud tegevuse mõju hindamiseks ümbritsevate alade müratasemetele viidi Akukon Eesti OÜ poolt läbi Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise raames. Mürahinnangu tervikaruanne on lisatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele. Müra olukorra selgitamiseks teostati helirõhutasemete mõõtmised peamiste müraallikate ja lähimate elamute juures, arvutati detailplaneeringus käsitletava ala ja selle naabruses olevate alade tootmisest tingitud müratasemed maapinna läheduses, arvestades ka detailplaneeringus kavandatavaid lisanduvaid objekte. Detailplaneeringualaga piirnev elamujuhtfunktsiooniga ala on käsitletavad II kategooria alana, kus -liiklusmüra piirväärtused olemasolevatel II kategooria aladel on 60 dB ja 55 dB (teepoolsel küljel 65 dB ja 60 dB); -tööstusmüra piirväärtused olemasolevatel II kategooria aladel on 60 dB ja 45 dB; -ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00 – 7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud viljamahutite puhul tekitavad potentsiaalselt müra neid teenindavad transpor- töörid. Kavandatud viljamahutid on ette nähtud Väike kaar 33 katastriüksuse raudtee poolsele alale, st elamualast kau- gemale, elamuala ja kavandatud viljahoidmise mahutite vahele jääb olemasolev tootmishoonestus. Müra tekkimise vältimiseks on käesolevas detailplaneeringus esitatud nõue uute mahutitega seotud kraaptransportöörid ja kopp-elevaatorid ehitada kinnistesse ruumidesse (praegu toimub territooriumil vanadest puisteladudest vilja vedu ves- kisse veokitega, millele laaditakse vili ratastraktoriga ja kopp-laaduriga). Detailplaneeringu realiseerumisel väheneb mõ- ningasel määral transpordil ja laadimisel tekkivat müra.

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19 10

Olemasolevate müraallikate müra levikut käesolevas detailplaneeringus kavandatud ehitised ei mõjuta, sest need ei jää retseptorite (elamuala) ja müraallikate vahelisele alale. Käitis põhjustab eeskätt viljakuivatuse perioodil mürahäiringut, sh võib jätkuvalt esineda lähima elamuala juures müra öiste piirväärtuste ületamisi. Käitis on järk-järgult rakendanud erinevaid müraleevendusmeetmeid ja on juba praeguseks saavutanud olulise müraemissiooni vähenemise võrreldes mõne aasta taguse olukorraga. Vajalik on jätkata leevendava- te meetmete rakendamist tagamaks müratasemete normatiivsus ka viljakuivatuse perioodil. Käitisel tuleb tagada, et Väike kaar 33 katastriüksusel ei suureneks müra ja vibratsiooni osakaal. Terviseamet juhib oma 14.03.2022 kirjas täiendavalt tähelepanu järgmistele nõuetele: - Käitamisaegsed territooriumilt lähtuvad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele.

- Nii ehitus kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vib- ratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

- Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel ületa-da kella 21.00 ja 07.00 vahel määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Uute võimalike müraallikate välisosad tuleb planeerida elamutest kaugemale, mitte suunata eluhoonete poole, kavanda- da hoonemahu sisse või asukohta, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ning lähimatele müratundlikele hoonetele on minimaalne. Tuleb valida seadmed, mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või kasutada müra levikut piiravaid konstruktsioone või tehnilisi lahendusi jms asjakohaseid meetmeid. Detailplaneeringu realiseerimisel ei saa välistada ehitusmüra. Ehitusmüra näol on tegu lühiajalise mõjuga, mis tekitab keskkonnale täiendavat, kuid mööduvat koormust. Ehitusmüra vähendamiseks ning kehtivatele müra normtasemetele vastamiseks tuleb ööseks müra tekitav ehitustegevus kindlasti peatada ning ehitusmüra kestvusaja vähendamiseks on soovitav ehitustöid krundil võimalusel teostada üheaeg- selt. Eelpool kirjeldatu alusel ei ole oodata, et detailplaneeringu elluviimine halvendaks tulevikus müraolukorda võrreldes ole- masolevaga. Liiklusmüra.

Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi (ajakohastatud 2017), mis kajastab linna territooriumil paiknevaid tänavaid, raudteid ja tööstusmüra allikaid, alusel on koostatud ja Tartu Linnavolikogu 2012.2018 määrusega nr 51 vastu võetud „Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023“. Strateegilise mürakaardi siseriiklike kaartide info alusel mõjutab Väike kaar 33 katastriüksuse lähiümbrust enim raudtee- müra. Raudteemüra esinemine ei ole seotud Väike kaar 33 krundile käesolevas detailplaneeringus kavandatuga. Käesolevas detailplaneeringus elamuala ja raudtee vahele kavandatud uus hoonestus tõkestab müningal määral raud- teemüra levikut elamualale. Arvestades Väike kaar tänava liikluskoormust ca 1360 autot ööpäevas, ei ole liikluskoormus tasemel, mis põhjustaks olulist ja piirnorme ületavat liiklusmüra väljaspool tänavamaad. Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu realiseerumisel on oodata raskeveokite arvu mõningast vähenemist seoses hoid- late vahelise viljaveo vajaduse puudumisega. Raskeveokite liikluse vähenemine toob kaasa eeldatavalt ka mõningase liiklusmüra taseme languse. Liiklus. Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu realiseerumisel käitisega seotud raskeveokite transpordivood vähenevad, kuna rajatavad viljamahutid võimaldavad vilja säilitada pikemaajaliselt ning kaob ära vajadus aastaringselt vilja transportimi- seks väljaspool Tartu linna olevatest hoidlatest. Kavandatud tegevusel on positiivne mõju raskeliikluse vähenemisele linnas. Õhusaaste. Tartu Mill AS käitisele on väljastatud keskkonnaluba L.ÕV.TM-187505 saasteainete viimiseks paiksetest heiteallikatest välisõhku. Välisõhku emiteeritavad saasteained on loa kohaselt tahked osakesed, lämmastikdioksiid, süsinikmonooksiid ja kütuse põletamisel tekkivad lenduvad orgaanilised ühendid. Käitis mõjutab õhukvaliteeti eeskätt läbi tolmuheitme, mi- da tekitavad tootmisprotsessi erinevad osad. Ettevõtte territooriumil tuleb järgida Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ ja 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ nõudeid. Planeeringu elluviimisega kaasnev ehitustegevus võib põhjustada õhukvaliteedi ajutist halvenemist peamiselt tolmu tekkimise kaudu, nt puistes ehitusmaterjalide laadimine ja ladustamine ning kaevetööde läbiviimine planeeringualal ma-

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19 11

terjali kuhjadesse laadimisel, tugevate tuuleiilide korral ja materjali kuhjast eemaldamisel. Laadimisseadmete ja veoauto- de liikumine võivad samuti tolmu emissioone põhjustada. Ehitustööde ajal tekitavad transpordivahenditest heitgaase veoautod, millega transporditakse puistematerjale ning muud ehitusel kasutatavad diiselmootoriga transpordivahendid. Siiski, võib järeldada, et puistematerjalide laadimine ja ladus- tamine ning diiselmootoriga transpordivahendite kasutamine ei tekita olulisi õhukaitsealaseid probleeme. Samuti ei ole ehitustööde olulist õhu saasteohtu naaberaladele. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmi- sega veol ja ladustamisel, vajadusel lenduva materjali niisutamisega, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhas- tamisega ning ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega. Ehitustegevuse õhusaaste näol on tegu lühiajalise mõjuga, mis tekitab keskkonnale täiendavat, kuid mööduvat koormust. Hajuvusarvutuste alusel ei ole oodata ei Tartu Mill AS käitise heiteallikate ega ka piirkonna teiste heiteallikate koosmõjus õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Detailplaneeringus ei ole kavandatud uute heiteallikate lisandumist käitise territoo- riumile. Kavandatud viljamahutid ei ole sarnaselt praegu olemasolevatele mahutitele oma olemuselt heiteallikad. Praegu toimub territooriumil vanadest puisteladudest viljavedu veskisse veokitega, millele laaditakse vili ratastraktoriga (kopp-laaduriga). Igasuguse laadimisega kaasneb teataval määral ka tolmu teke ja sattumine väliskeskkonda. Kavanda- tav tegevus vähendab seega vähesel määral sisetranspordil ja laadimisel tekkiva tolmu sattumist ümbritsevasse kesk- konda. Arvestades hajuvusarvutuste alusel käesoleval ajal tekkivate saasteainete kontsentratsioonide suhet piirväärtustesse, siis võib hinnata, et alale on võimalik rajada ka täiendavaid heiteallikaid ilma õhukvaliteedi piirväärtusi ületamata. Hoone(te) ja rajatiste ehitus-, ümberehitus- või laiendusprojektis esitada teave tootmisliinide lahenduse kohta. Uute heiteallikate lisandumisel või olemasolevate heiteallikate parameetrite/heitkoguste muutmisel tuleb käitajal taotleda keskkonnaloa muutmist ja keskkonnaloa muutmistaotluse raames hinnata tekkivate saasteainete kontsentratsioonide vastavust õhukvaliteedi piirväärtustele. Keskkonnaluba ei väljastata kui esineb õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise võimalus. Pinnas. Väike kaar 33 krundil pole toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega suuremahulist naftasaaduste vm keskkonnaohtlike kemikaalide hoiustamist. Seega ei ole alal eeldada olulise keskkonnareostuse olemasolu. Ehtiste lammutamiseks koostada vastavalt Ehitusseadustikule lammutusprojekt koos vastava jäätmekavaga. Hoonete ja rajatiste lammutamise ning igasuguse ehitustegevuse käigus tehtavate kaevetööde puhul tuleb edaspidi tä- helepanu pöörata juhuslikele reostusleidudele. Kui avastatakse näiteks pinnasevee kihil õlikile või ka nähtavate reostus- tunnustega (lõhn, tumenenud pinnas) pinnasekiht, tuleb tööd peatada. Seejärel tuleb kindlaks teha reostuse olemus ja ulatus ning vajadusel eemaldada ja käidelda ülenormatiivselt reostunud pinnas. Oluline on järgida, et hoonestataval alal poleks tegu ülenormatiivse reostusega vastavalt keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ nõuetele. Kuna Tartu Mill AS puhul on tegu toiduaine- tööstusega, siis kehtivad alale vastavalt eelpoolnimetatud määrusele elamumaa piirnormid. Normidele vastavuse hindamiseks on asjakohane alal ehitusgeoloogiliste uuringute koostamisel, mille raames teostatak- se pinnase puurimisi, teostada ka pinnase reostusuuring. Asjakohane on määrata pinnases just naftasaaduste esinemist. Väike kaar 33 kinnistu veevarustus ja kanalisatsioon on olemasolevate Tartu linna ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonitorustike baasil ning välja kujunenud olukorra muutmist ei ole ette nähtud. Seega detailplaneeringu reali- seerumisel ei ole ette näha täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust. Käesolevas detailplaneeringus ei ole Väike kaar 33 katastriüksusele kavandatud keskkonnaohtlikke ehitisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Konkreetsete tootmistegevustega seotud mõjud ja võimalikud ohumeetmed on teada ning täiendavaid mõjusid ei ole ette näha. 5.9. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine. Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud „Tartu linna üldplaneering 2040+“ seletuskirja p-st 1.2.1. tulenevalt tuleb uushoone, juurdeehitise või ümberehitise puhul tagada parim võimalik arhitektuurne lahendus ja kesk- konda sobivus, mis vääristaks asukohta ning suurendaks linna arhitektuuripärandit. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava, energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike põhi- mõtete järgi. Väike kaar 33 krundile kavandada selge arhitektuuriga ehitised. Hoonete fassaadid ja katus samane olemasolevate hoo- netega (valged või helehallid toonid). Lubatud ei ole kirevad toonid, mustrid vms. Kavandatud teraviljamahutid on tootmise eripärast tulenevalt esmapilgul standardsed, kuid on teada, et tootmi- ses/tööstusarhitektuuris standardseid lahendusi ei ole. Iga üksus on oma detailides eripärane. Siinkohal rangeid arhitek- tuuritingimusi seada ei ole võimalik.

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19 12

Tootmiskompleksi ühtlustamise eesmärgil peab mahutite ja selle tehniliste osade värvilahendus olema võimalikult heledates valgetes või helehallides toonides. Tehnoloogilised konstruktsioonid (teenindussillad jms) ja mahutid peavad looma diskreetselt ühtse terviku olemasoleva kompleksiga. Kuna planeeritud viljamahutite näol on tegemist linnasisese ehitisega, kus ümberringi paiknevad valdavalt väi- keelamud ning ehitis on vaadeldav ka kaugemalt, tuleb tagada väärikas arhitektuurne lahendus ning standardne tööstuspiirkonna lahendus ei ole aktsepteeritav. Arhitektuurne lahendus tuleb anda projekteerimise staadiumis ja kooskõlastada Tartu linnaarhitektiga. 5.9.1. Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded. Piirded. Olemasolev (lõuna-, lääne- ja põhjapiiril) betoonpaneel-piire on kavandatud remontida või asendada olemasolevaga ana- loogse piirdega (kõrgus kuni 2,0 m) olemasoleva piirde asukohas (piire ei paikne kogu ulatuses kinnistute piiril). Olema- soleva metall-võrkpiirde (idapiiril) asendamist teistsuguse arhitektuuriga piirdega ei ole kavandatud, st lubatud on metall- võrk või metall-paneel-piire kõrgusega kuni 2m. Teed ja platsid. Liikumisteed ja platsid on ette nähtud asfaltkattega või tänavakivikattega. 5.9.2. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks:

• Ehitusprojekt tuleb koostada Ehitusseadustiku mõistes pädeva isiku poolt. • Ehitusprojekti koostamisel arvestada järgmiste määrustega:

-majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ -majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ -majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"

• Hoonete teenindamiseks kavandatavad trepid ja pandused ei tohi reeglina asuda tänavamaal. Samuti ei tohi vä- ravad avaneda tänavamaale, selliselt, et see takistab pikisuunalist liiklust (sh kergliiklust).

• Ehitusprojektis anda täpsed fassaadide lahendused. • Kavandatud mahutite pinnakatted tuleb valida sellised, et peegeldused suurtelt metallpindadelt ei häiriks ümb-

ritsevate elu- ja ühiskondlike hoonete akendest avanevaid vaateid. • Arhitektuurne projekt tuleb kooskõlastada Tartu linnaarhitektiga eskiisi staadiumis. • Projekteerimisel ja hoonete rekonstrueerimisel näha ette asjakohased ehituslikud meetmed müra ja saaste

normtasemete tagamiseks krundil. • Hoonete tehnosüsteemide väljaehitamisel ja tehnoseadmete paigaldamisel arvestada, et müra tekitavad sead-

med paikneksid olemasolevatest elamutest võimalikult kaugel. Vajadusel arvestada täiendavate tehniliste la- henduste rakendamisega vältimaks perspektiivseid müraprobleeme.

• Hoone ehitusprojektis esitada müratasemete kinnipidamise tingimus ehitustööde ajaks. Kui mürataseme ületamine on ehituse eripärast lähtuvalt vältimatult vajalik, siis tuleb seda teha päevasel ajal (soovitatavalt 8.00 kuni 18.00, kuid kindlasti mitte ajavahemikus 21.00 kuni 8.00).

• Ehitiste projekteerimisel lähtuda Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõu- ded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, siseministri 18.082.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, kat- setamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, Eesti standar- ditest EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“.

• Ehitiste tulepüsivusklass määrata ehitusprojektis. Tuletõrjetehnika juurdepääs hoonele tagada vähemalt kolmest küljest. Hoone sisemise tulekustutusvee vajadus ja hulk arvutada hoone eelprojekti mahus. Ehitiste ehitusprojektid kooskõlastada Päästeametiga.

• Juurdepääsude, teede ja platside projekteerimisel arvestada Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetega. Rajatavad teed ja platsid on kavandada kõvakattega (asfalt ja/või (betoon)kivid). Täpne lahendus esi- tada ehitusprojektis.

• Hoonestuse ehitusprojekti koosseisus esitada joonis, mis kajastab jalakäijate põhisuundade kavandamist. • Hoonete välispinnale kavandatavad tehnoseadmed (õhksoojuspumbad, metallkorstnad, päikesepaneelid, kon-

ditsioneerid, satelliidi-antennid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei tekitaks kolmandatele isikute- le ülemääraseid negatiivseid mõjutusi. Üldjuhul tuleb tehnoseade paigaldada avalikust tänavaruumist mittevaa- deldavasse asukohta. Hoonete püstitamisel või laiendamisel peavad seadmed olema integreeritud hoone arhi- tektuursesse lahendusse.

TARBIJAKAITSE JA TEHNILSE JÄRELEVALVE AMET on oma 16.02.2022 kirjas nr 16-6/20-02195-005 esitanud ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks järgmised nõuded: • Raudtee kaitsevööndisse kavandatava ehitusloa või ehitusteatise menetlemisel tuleb kohalikul omavalitsusel

saata ehitusprojekt läbi riikliku ehitisregistri TTJA-le ning raudteevaldajale kooskõlastamiseks (EhS § 73 lg 3). Raudtee valdajateks on muuhulgas ka AS Operail (registrikood 11575850) ning AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838).

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19 13

Vastavalt EhS § 73-le tuleb raudtee kaitsevööndis ehitamiseks taotleda luba nii raudteevaldajatelt kui ka TTJA- lt. Loa taotlemiseks TTJA-lt palume vähemalt 30 päeva enne tööde algust saata aadressile [email protected] raud- teevaldaja kirjalik nõusolek, projekti seletuskiri ning asendiplaan. Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee telje- ga risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (eran- diks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.

AS Eesti Raudtee on oma 11.03.2022 kirjas nr 21-4/301-1 esitanud ehitusprojektide koostamiseks järgmised nõuded: 1. Arvestada planeeringualal paiknevate AS-ile Eesti Raudtee kuuluvate elektripaigaldiste (0,4 kV õhuliin ja 0,4 kV maakaabel) kaitsevööndiga, mille ulatus ja piirangud on kehtestatud vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 ja ehitusseadustikus toodule. Detailplaneeringus määratud ehitusõiguse realiseeri- mise korral, arvestada kõnesolevate elektripaigaldiste ümberehitamisega (hoonestusaladest väljaviimisega). Elektripaigaldiste ümberehitamise projekteerimiseks taotleda AS-ilt Eesti Raudtee tehnilised tingimused. 2. Arvestada majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ toodud ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa. Erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koos- tööks raudteeveeremiga. 3. Hoonete projekteerimisel, s.h rekonstrueerimisel tagada gabariitmõõdud vastavalt GOST 9238-2013 „Raud- tee ehitistele lähenemise ja veeremi gabariidid“. 4. Raudteerajatiste likvideerimiseks ja ehitamiseks tuleb taotleda ehitusluba vastavalt Ehitusseadustik peatükk 10. 5. AS Eesti Raudtee kasuks hoonestusõigusega koormatud Riia tn 43 // Tartu raudteejaam kinnistul (edaspidi raudteemaa) planeeritavate ehitiste (sealhulgas loakohustuseta ehitiste rajamiseks), s.h raudteerajatiste ümbe- rehitamise, ehitusprojektide koostamiseks tuleb taotleda AS-ilt Eesti Raudtee tehnilised tingimused. 6. Detailplaneeringu realiseerimise korral tuleb arvestada hoonete projekteerimisel (vundamendid, seinad, ak- nad jms) raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Vajadusel näha ette hoonete projekteerimisel leevendavate meetmete rakendamine. AS Eesti Raudtee ei võta endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks. 7. Kõrghaljastuse kavandamisel rööbasteega piirnevale alale arvestada raudteeliikluse ohutuse tagamiseks va- jaliku nähtavusega. Arvestada, et täiskasvanud puude võrad ei ulatuks raudteemaale. Eelistada väiksemakas- vulisi ja püramiidja võraga liike ning haljastuse mittekavandamist rööbastee (nr 39) teljest 10 meetri ulatuses 8. Planeeringualal kogunevat sademevett raudteemaale mitte suunata. 9. Ohutuse tagamiseks näha ette meetmed, et nii sõidukite kui jalakäijate pääs raudteemaale selleks mitte ette- nähtud kohtades oleks takistatud. Olemasoleva betoonpaneel-piirde remontimisel või asendamisel arvestada, et piirde elemendid ei ulatuks raudteemaale. 10. Detailplaneeringu realiseerimise korral tagada ehitustööde (s.h lammutustööde) käigus masinate ning muu- de mehhanismide raudteemaale mittesattumine.

5.10. Servituutide vajaduste määramine. Väike kaar 33 katastriüksusel paiknevate, teisi kinnistuid teenindavate tehnovõrkude toimimine tuleb tagada. Käesolevas detailplaneeringus on ette nähtud servituudi seadmise vajadused järgmiselt: - olemasolevale reoveekanalisatsioonitorule kaitsevööndi (koridori laius 2+2m) ulatuses võrguvaldaja kasuks; - olemasolevale sademevee-kanalisatsioonitorule kaitsevööndi (koridori laius 2+2m) ulatuses võrguvaldaja kasuks; - olemasolevale kõrgepingekaablile kaitsevööndi (koridori laius 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks; - olemasolevale madalpingekaablile kaitsevööndi (koridori laius 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks; - olemasolevale gaasitorule kaitsevööndi (koridori laius 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks; - üleehitusservituut olemasolevale abihoonele Väike kaar 33a kinnistu kasuks; Väike kaar 33 katastriüksust läbivate, teisi katastriüksusi teenindavate tehnovõrkude servituudi seadmise vajadusega alad on märgitud käesoleva detailplaneeringu põhijoonisele. Võimalike uute ehitiste alla jäävad tehnovõrgud ehitada ümber vastavate koostatavate ehitusprojektide alusel ja kooskõ- lastada võrguvaldajaga. 5.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. Planeeringu lahenduse koostamisel pöörata tähelepanu kuritegevuse riskide minimeerimisele. Meetmed ja nõuded soo- vituslikus juhendis Eesti standard EVS 809-1:2002. 5.12. Detailplaneeringu realiseerimise nõuded. Planeeringu realiseerimisega ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada, et rajatavad uued hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski kahju kolmandatele isikutele, kohustub krundi igakordne omanik koheselt hüvi- tama tekitatud kahju. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohustusi Tartu linnale.

Tartu linn Väike kaar 33 krundi detailplaneering DP-18-017

Casa Planeeringud OÜ Töö nr 23/19 14

Väike kaar 33 katastriüksuse tootmishoonestuse laiendamise eelduseks on keskkonnamõju strateegilise hinda- mise aruandes toodud müra leevendavate meetmete rakendamine ja müraolukorra viimine vastavusse normide- ga. Tehnovõrkude rajamiseks/ümberehitamiseks sõlmida krundi igakordse omaniku ja vastava tehnovõrgu valdaja vahel konkreetne kokkulepe.

TARTU LINNAVALITSUS

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee

50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected]

  Kaitseministeerium

[email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

[email protected]

Päästeamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

  Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu

esitamine kooskõlastamiseks

06.09.2022 nr 9-3.2/DP-18-017

Vastavalt planeerimisseaduse § 85 lg-le 1 ja § 127 lg-le 1 esitame kooskõlastamiseks Väike kaar

33 krundi detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu.

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel on tehtud detailplaneeringus ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused.

    Lugupidamisega

    (allkirjastatud digitaalselt)

Gea Kangilaski

abilinnapea

    Ingrid Voolaid 736 1181

[email protected]

.