Sotsiaalkaitseministri käskkirjade muutmine

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 18.09.2022. a

käskkirjaga nr 18 MUUDETUD

sotsiaalkaitseministri 01.03.2023 käskkirjaga nr 30

MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ……10.2024

käskkirjaga nr …..

Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.03.2022–31.03.2027 Elluviija Sotsiaalkindlustusamet Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ................................................. 3

1.1. SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA .............................................................................................. 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED ........................................................................................................... 4

2.1. KAITSTUD TÖÖTAMISE TEENUSE VÄLJAARENDAMINE JA OSUTAMINE .................................................. 4 2.2. INTEGREERITUD, ISIKUKESKSE JA PAINDLIKU ERIHOOLEKANDETEENUSTE SÜSTEEMI KATSETAMINE ..... 5

3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................ 6

4. TEGEVUSTE EELARVE .................................................................................................................. 7

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ............................................................................................................. 7

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .............................................................................. 8

7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ............................................................................................................... 8

8. ARUANDLUS .................................................................................................................................... 9

9. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................. 10

10.FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ...................................................... 11

11. VAIETE LAHENDAMINE ............................................................................................................... 11

3

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga1 – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“2 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ning puudega inimeste arv tõuseb. Vaja on parandada elukeskkonna ligipääsetavust, leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Hooldusvajadusega inimeste lähedaste hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin esineb sooline erinevus: kõigist lähedaste hooldajatest on naiste osakaal 60%, hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsete seas on lausa 80% naised. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur omaosalusmäär, mis on viimastel aastatel tõusnud. Hooldatav või tema pereliige tasub hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest 79% teenuse kogumaksumusest. Keskmine netovanaduspension on keskmisest netopalgast 41%. Vanaduspensionide teoreetiline netoasendusmäär oli 2017. aastal 40% ehk ELi madalaim. Ka vanemate kui 65aastaste inimeste suhtelise vaesuse määr (2018. aastal 43,1%) on Eestis ELi kõrgeim. Toetatavad tegevused panustavad Eesti 2035 alasihti „Hooliv ühiskond“ ja toetavad soolise võrdõiguslikkuse edendamist ja võrdsete võimaluste loomist erivajadusega inimestele. Eesmärkide saavutamist mõõdetakse näitajatega „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“.

1.1.3. Heaolu arengukava kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk sotsiaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ning suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühiliste erivajadustega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetakse suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ning hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist.

1.1.4. Toetuse andmise seos TERE-programmiga: heaolu tulemusvaldkonna hoolekandeprogrammi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevus „Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine“.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021), artikkel 4 lõige 1 punkt k 2 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/arenguvajadused

4

1.1.5. TAT on meetmete nimekirja kohaselt seotud järgmise rakenduskavas nimetatud sekkumisega: „kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenused, sh kaitstud töökoha teenus, isikukesksed teenused“. 2. Toetatavad tegevused TAT üldine eesmärk on toetada vähenenud töövõimega ja erivajadusega inimeste ühiskonda integreerimist ning tervikliku abivajaduse hindamise ja toetamise süsteemi abil suurendada vähenenud töövõimega inimeste elus hakkamasaamise võimalusi. TAT eesmärk saavutatakse alljärgnevate üleriigilise mõju ja ulatusega tegevuste elluviimise tulemusel. Tegevuste käigus tagatakse, et eri soost, vanusest, piirkonnast ja rahvusest sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 2.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine 2.1.1. Tegevuse eesmärk Kaitstud töötamise teenuse eesmärk on pakkuda vähenenud töövõimega ja erivajadustega inimestele töötegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenuseid saama või avatud tööturule. 2.1.2. Tegevuse sisu Kaitstud töötamise teenus on tasustatud töö pakkumine isikule, kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimeline töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole võimeline seda tegema järjepidevalt. Kaitstud töö teenus on seega suunatud sihtrühma kuuluvatele inimestele. Tegevuse käigus analüüsitakse, kas ja kuidas on võimalik ühendada sarnased tegevused - olemasolev töötamise toetamise teenus ning kaitstud töötamise teenus (kuna sihtgrupid on hetkel suuresti kattuvad) - võttes arvesse parimaid praktikaid, mis toetavad psüühikahäirega inimeste töötamist. Lisaks vaadatakse konkreetsete sihtgruppide üleselt, kas ja kuidas võiks töötamise toetamine olla inimese jaoks tulemuslikum tööhõivesüsteemis. Kaitstud töötamise teenuse osutamine toimub kolmes etapis: 1. Sisseelamine – sihtrühma töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine kuni kuue kuu

jooksul. 2022. aastal makstakse sihtrühmale stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras ning sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras. 2023. aastal stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust ei maksta.

2. Kaitstud tingimustes töötamine – sihtrühma oskuste arendamine, sihtrühma toetamine ja juhendamine kaitstud töötamise teenuse saamise ajal.

3. Tööl püsimise toetamine – sihtrühm töötab kaitstud tingimustes või avatud tööturul, tagatud on vajalikus määras juhendamine ja toetamine. Eesmärk on säilitada inimese töösuutlikkust ja -tahet.

Soovituslikult ei tohiks tegevus suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, sh sihtgrupile pakutavad tööd peaks olema valdkondades/tööandjate juures, kus tegeletakse teadlikult säästliku keskkonnakasutusega, taaskasutatakse maksimaalselt materjale ja vahendeid ning sihtrühma tööhõives osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid3.

3 https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked

5

2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on Eestis loodud kaitstud töötamise teenuse võimalus töötamise toetamise teenuse raames, mis on puuduva töövõimega erivajadustega inimestele, kes on teenusest huvitatud ja on võimelised seda kasutama. Paranenud on nii omaste hooldajate kui hooldatavate igapäevane toimetulek, mis võimaldab tööturule siirduda või tööturul osaleda. Tegevuste käigus tagatakse, et eri soost, vanuses ja rahvusest sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm Puuduva töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1) ta on 1. etapi lõpuks võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt kümme tundi nädalas; 2) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või ta on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse; 3) tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80– 90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel; 4) ta ei saa samal ajal töötukassa pakutavat lühiajalist kaitstud töötamise teenust. 5) ta ei saa samal ajal Sotsiaalkindlustusameti suunamisel töötamise toetamise teenust; 6) ta ei saa 2023. aastal Sotsiaalkindlustusameti suunamisel ööpäevaringset erihooldusteenust. 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.03.2022–31.03.2024 2.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine 2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on katsetada erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uut erihoolekandeteenuste süsteemi, et toetada psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist (sh võimetekohast tööhõives osalemist) ning leevendada nende lähedaste hoolduskoormust.

2.2.2. Tegevuse sisu Tegevuse käigus katsetatakse sihtrühma kuuluvate inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste mudelit (edaspidi mudel). Tegevuse raames kogutakse tagasisidet, analüüsitakse mudeli kasutajate kogemust ning nõustatakse ja viiakse läbi vajalikud koolitused erinevatele osapooltele (omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, teenuseosutajatele ja Sotsiaalkindlustusameti töötajatele) isikukeskse teenusmudeli edaspidiseks rakendamiseks. Alates 2025. aastast jätkata mudeli katsetamist koostöös omavalitsustega, kes on osalenud tegevuses 2024. aastal (35 kohalikku omavalitsust). Soovituslikult ei tohiks tegevus suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, sh koolituste ja teadlikkuse tõstmisel tuleb taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid.

6

2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusel kogutud tagasiside ja kasutajakogemuse analüüsi põhjal tehakse pidevalt mudeli lahendustes vajalikke parandusi ja täiendusi. Võimalikud lahenduskäigud kasutatakse sisendina erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse eelnõus, mis on omakorda alusdokument erihoolekandereformile. Tegevuste käigus tagatakse, et eri soost, vanuses ja rahvusest sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks. 2.2.4. Tegevuse sihtrühm Raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega inimesed (kuni 2024. aastani alates 16- eluaastast ja alates 2025. aastast 18-eluaastast), kes: 1) saavad teenuse kasutamise alustamise ajal erihoolekandeteenust, kuid kelle abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad vähesema toetusega teenust), või 2) veel ei kasuta erihoolekandeteenuseid, kuid on Sotsiaalkindlustusametis teenuse järjekorras, või 3) vajavad kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultandi (Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja) hinnangul toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud teenuseid. 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.03.2027 2.3. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase Sihttase (2024)

Sihttase (2026)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundinäitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv

0 1845 1945 Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Elluviija kogub seireandmeid sihtrühma liikmete kohta. Loendatakse unikaalseid isikuid, mille allikaks on STAT aruanded.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis

70% 70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Saavutustase saadakse SKA tegevusele sisenemise ja väljumise ankeedi andmete põhjal. Loendatakse unikaalseid isikuid.

7

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ESF+ toetus 15 400 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 6 600 000 30%

3 Eelarve kokku 22 000 000 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes

70% 70% 70% Tegevuse 2.2 näitaja. Saavutustase saadakse SKA tegevusele sisenemise ja väljumise ankeedi andmete põhjal. Loendatakse unikaalseid isikuid.

2.1. Kaitstud töötamise teenuse

väljaarendamine ja osutamine

Hoolekandeteenuste saajate arv

0 845 - Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2023

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis

70% 70% - Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2023

2.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine

Hoolekandeteenuste saajate arv

0 1000 1100 Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2026

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis

70% 70% 70% Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2026

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes

70% 70% 70% Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2026

8

5.2. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 5.3.1 tegevuse 2.1 sihtrühmale kaitstud töötamise teenuse I etapis makstav stipendium tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatud määras, arvestades lõikes 31 sätestatud tingimusi; 5.3.2 tegevuse 2.1 sihtrühmale kaitstud töötamise teenuse I etapis makstav sõidu- ja majutustoetus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud määras, arvestades lõikes 2 sätestatud tingimusi. 5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud: 5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 5.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ- le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija kohustused 7.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;

9

7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist; 7.1.8 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3; 7.1.9 kooskõlastama RA-ga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete registris avaldamisele kuuluvate hangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega enne hangete läbiviimist; 7.1.10 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et tegevused ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid; [KEHTIB ALATES 01.11.2024] 7.1.11 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 30. mai seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevustes osalejate aruande kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.

10

8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 8.12. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1 välja toodud EE2035 näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

11

9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10.Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisa: TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 03.05.2023

käskkirjaga nr 81 MUUDETUD

sotsiaalkaitseministri 28.03.2024 käskkirjaga nr 29

MUUDETUD sotsiaalkaitseministri …….2024

käskkirjaga nr …

Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 Elluviija Sotsiaalministeerium (hoolekande osakond) Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Eesti Puuetega Inimeste Koda Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA NING SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA „EESTI 2035“ JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................................................................. 3

1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ............................................................... 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................................... 4

2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ..................................................................................... 5 2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas ............................................................................................................................................................. 7 2.3. Riigiabi ................................................................................................................................................................. 8

3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................... 8

4. TEGEVUSTE EELARVE ....................................................................................................................................................... 9

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .................................................................................................................................................. 9

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................... 9

7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ........................................................................................................................... 10

8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 11

9. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................................................. 12

10.FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 13

11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 13

3

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ (edaspidi meede) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Tegevustes lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Valikukriteeriumid ja -metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga k – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja inimesekeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.9.1 sekkumine „Kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenused; hoolduskoormuse leevendamine; sotsiaalvaldkonna tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine ja jätkusuutlikkuse tagamine; erinevate valdkondade integratsioon ja uuenduslike lahenduste kasutusele võtt“. Käesoleva käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitatavad strateegiliselt oluliste tegevustena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ja ühendmääruse § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses.

1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega

1.1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi eelarvestrateegia 2023–2026 heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekandeprogrammi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOVide võimestamine“ elluviimist. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“1 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ja puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna ligipääsetavust ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Hooldusvajadusega inimeste lähedaste hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin esineb sooline erinevus: kõigist lähedaste hooldajatest on naiste osakaal 60%, hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsete seas on lausa 80% naised. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur omaosalusmäär. Hooldatav või tema pereliige tasus hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/arenguvajadused

4

2021. aastal 80% teenuse kogumaksumusest. Eesti keskmine netovanaduspension on 42% keskmisest netopalgast. Vanaduspensionide teoreetiline netoasendusmäär oli 2020. aastal Euroopa Liidus üks madalamaid, jäädes alla 40%. Vanemate kui 65aastaste inimeste suhtelise vaesuse määr (2021. aastal 40,6%) on Eestis ELi riikidest suuruselt teisel kohal. 1.1.3. Toetatavad meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega. Tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ sihi „Ühiskond“ ja alasihi „Koostöömeelne ühiskond“ saavutamisse, toetades ligipääsetavust, aga ka soolise võrdõiguslikkuse edendamist, parandades hoolduskoormusega inimeste olukorda ning erivajadusega ja vanemaealistele inimestele võrdsete võimaluste loomist iseseisvaks toimetulekuks. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajaga „Rahulolu KOV-i teenustega“, panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“, panust soolise võrdõiguslikkuse tagamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja panust võrdsete võimaluste tagamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks“. 1.1.4. Heaolu arengukava kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk arendada sotsiaalteenuste pakkumist ja korraldust ning parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ja suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks on võetud suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ja hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. 2. Toetatavad tegevused Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja isiku igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid, mida pakutakse eesmärgiga leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle halvenemist, hooldada isikut ning abistada teda iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaelu toimingutes. TAT üldine eesmärk on toetada terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomist ning seeläbi tagada inimeste võimalikult iseseisev ja inimväärne toimetulek. TAT keskendub eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sealhulgas teenuste arendamisele ja ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas. Samuti tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele. TAT eesmärk saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. TAT tegevused ei tohi suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, koolituste korraldamisel ja teadlikkuse suurendamisel tuleb taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel tuleb kasutada keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid.

5

Tegevusi on täiendavalt ja detailsemalt kirjeldatud TAT lisas 1 „Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2024”. 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

2.1.1. Tegevuse eesmärk Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV), teenuseosutajate, teenuseid vahetult osutavate ja korraldavate spetsialistide võimekus osutada tulemuslikumat hoolekandelist abi on paranenud. Teenused on kättesaadavamad ja kvaliteetsemad. Teatud sihtrühmadele (nt dementsusega inimesed) teenuseid osutavatest ja korraldavatest spetsialistidest on moodustunud jätkusuutlik valdkondlik tugivõrgustik. Abi vajavate inimeste ja nende lähedaste teadlikkus abi saamise võimalustest ja õigusest abi küsida on paranenud. Pikaajalise hoolduse korraldamisega seotud sihtrühmad on valdkonnas toimuvatest muudatustest teadlikud ning nad oskavad inimesi asjakohaselt nõustada. Koostatud on erihoolekandeasutuste üleriigilise reorganiseerimiskava, millega jätkatakse psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühmas deinstitutsionaliseerimise (edaspidi DI) põhimõtete rakendamist ning mis on sisendiks toetusmeetme tingimuste vajalike kriteeriumite väljatöötamisele. 2.1.2. Tegevuse sisu Tegevused on suunatud pikaajalise hoolduse korralduse ja hoolekandeteenuste kvaliteedi parandamisele, sh kvaliteedi juhtimise ja järelevalve korralduse arendamisele ning teenuse osutamise metoodikate, tööriistade jms kasutusele võtmisele. Parandatakse eri tasandite (riik, KOV) ja partnerite (KOV, teenuseosutajad, spetsialistid) võimekust ja koostööd. Planeeritakse tegevusi, mis lihtsustavad inimese jaoks abi andmise korraldust ning aitavad vähendada regionaalset ebavõrdsust abi ja teenuste kättesaadavuses ja ebaühtlust teenuste kvaliteedis. Tegevused aitavad kaasa erivajadusega inimeste ja vanemaealiste sotsiaalsele kaasatusele, ühiskonnaelus osalemisele ja autonoomsusele ning oma õigustest ja abisaamise võimalustest teadlikkuse kasvule. Sellel eesmärgil tõhustatakse riigi, KOV-i ja huvikaitseorganisatsioonide koostööd ja huvikaitseorganisatsioonide võimekust, juurutatakse vabatahtlikku tegevust hoolekandevaldkonnas jms. Toetatakse tegevusi (sh koolitus, mentorlusprogrammi rakendamine ja võrgustikukohtumised), mis aitavad parandada sotsiaalala töötajate ja pikaajalise hoolduse pakkumisega seotud spetsialistide teadmisi ja oskusi (sh olemasolevate oskuste ajakohastamine) ning toetavad pikaajalise hoolduse ja laiemalt sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistide püsimist sektoris.

Toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada hooldusvajaduse teket või süvenemist (sh varane märkamine, õigeaegne abi osutamine jms). Kuulmislangusega inimestele tagatakse abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks igapäevaseks suhtlemiseks vajaliku viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamine. Samuti viiakse ellu hoolduskoormusega inimesi toetavaid tegevusi (sh teadlikkuse suurendamine). Eesti Puuetega Inimeste Koda arendab välja omastehooldajate veebilahenduse, millest kujuneb virtuaalne n-ö kompetentsikeskus, kus jagatakse asjakohast infot ning antakse tuge hoolduskoormusega inimestele. Üle Eesti täisealistele inimestele ühetaolisemate ja kvaliteetsemate sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks toetatakse Sotsiaalkindlustusameti tegevusi, mis aitavad hoolekandevaldkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, sealhulgas rakendada KOV-i või piirkondlikul tasandil riiklikke

6

strateegiaid, pilootprojekte ja koordineerida valdkonnaülest sotsiaalkaitsealast koostööd. Toetatavad tegevused keskenduvad KOV-ide võimekuse suurendamisele, regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele, sotsiaalteenuste sisulisele arengule ja kvaliteedi parandamisele. 2023. aastal alustab Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusameti tegevuste ülevaatamisega ning selle tulemusena võivad muutuda ka TAT tegevused ja rahastus. Korraldatakse teavitustegevusi abi vajavate inimeste ja nende lähedaste informeerimiseks ning teavitatakse nii sihtrühmi kui ka sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse korraldajaid sotsiaalvaldkonnas toimuvatest muudatustest, mis võimaldab inimestel jõuda õige abini. Pööratakse tähelepanu ka sellele, et info jõuaks erivajadusega abivajajateni – kasutatakse lihtsat keelt ning mõeldaks läbi info edastamise kanalid ja viisid nende vajadustest lähtuvalt. Üks teavituse eesmärke on suunata KOV-e nägema ennetustegevuste vajalikkust ja kasu ning laiemalt ühiskonda abivajajatega arvestama. Teavitustegevuste tulemuslikkuse tagamiseks kombineeritakse teavitusviise (tele- ja raadiosaated, meediakampaaniad, sisuturundus, otsekommunikatsioon sihtrühmadega). Teavitustegevuste paremaks sihitamiseks ja elluviimiseks kasutatakse vajaduse korral selle ala tunnustatud eksperte ja sihtrühmade esindajaid. Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja DI põhimõtetele paremaks vastamiseks viiakse läbi tegevusi, mille tulemusena valmib erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kontseptsioon.

2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusena paranevad sotsiaalala spetsialistide oskused teenuste korraldamisel, arendamisel ja pakkumisel, mis tagab pakutavate teenuste parema kvaliteedi. Valdkonnas töötavate spetsialistide oskused, töövõtted ja -viisid toetavad kvaliteetse abi pakkumist. Paranenud on sotsiaalala spetsialistide üle-eestiline koostöö. Sotsiaalteenuste osutamine on inimesekesksem ning senisest enam orienteeritud kvaliteedipõhimõtete järgimisele ja tulemuslikuma abi tagamisele. Paranenud on avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö, samuti KOV-ide sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus abi korraldamisel ning teenusepakkujate ja teenust vahetult pakkuvate spetsialistide oskused ja abi teenuste pakkumisel. Vähenenud on piirkondlikud erinevused teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis. Sekkumiste tulemusena paraneb inimeste juurdepääs neile vajalikele toetustele ja kvaliteetsetele hoolekandeteenustele ning seeläbi paraneb abivajadusega inimeste toimetulek. Abi vajavad inimesed ja nende lähedased omavad ajakohast infot abi saamise võimalustest ning nad teavad kust vajalikku infot otsida, mis parandab nende toimetulekut. Sotsiaalteenuste korraldamisega seotud osapooled on abi korraldamisega seotud muudatustest teadlikud ning nad oskavad inimesi õigesti nõustada. Valminud reorganiseerimiskava aitab kaasa erihoolekande asutuste töö ja teenuste ümberkorraldamisele ning uue kogukonnapõhise elukeskkonna loomisele. Reorganiseerimiskava koostamisel lähtutakse DI põhimõtetest ning psüühikahäiretega inimeste elukorraldamist toetavatest säästva elukeskkonna põhimõtetest. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm Sotsiaalala töötajad, sh teenust vahetult osutavad isikud, kes töötavad KOV-is, era- või kolmandas sektoris Teenusepakkujad (sh KOV era- ja kolmas sektor) Abivajadusega inimesed (sh erivajadusega, toimetulekuraskustes ja hoolduskoormusega inimesed) Erialaorganisatsioonid

7

Laiem avalikkusKOV-idVanemaealisedTervishoiuteenuse osutajad 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.1.6 Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond ning partnerid on Eesti Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.

2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas

2.2.1. Tegevuse eesmärk Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamine valdkondadevahelise ja piirkondliku koostöö, parema andmevahetuse ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu kaudu on muutunud senisest inimesekesksemaks. 2.2.2. Tegevuse sisu Toetatakse tegevusi, millega tõhustatakse eri valdkondade (nt hoolekanne ja tervishoid) senisest tulemuslikumat koostööd ning eri tasandite, piirkondliku ja valdkondade andmevahetust (sh valdkonnas töötavate spetsialistide oskuste parandamine, koolitused, sekkumismetoodikate kasutuselevõtt jms). Selle eesmärgi saavutamiseks toetatakse koordinatsioonimudeli kasutuselevõttu ning testitakse tervishoiuvaldkonnaga integreeritud uuenduslikke teenuseid (nt sõltuvus- ja psüühikahäirega inimestele). Teaduspõhiste sekkumiste ja tööriistade abil katsetatakse ja viiakse ellu uudseid lähenemisviise, sealhulgas töötatakse välja eestkostesüsteemile alternatiivne toetatud otsuse süsteem. Toetatakse tegevusi, millega uuritakse ja analüüsitakse sihtrühmade vajadusi, mis on aluseks sihtrühmadele suunatud meetmete/tegevuste planeerimisel. Parandatakse andmevahetust eri valdkondade vahel (olemasolevate andmebaaside parem seostamine jms). 2.2.3. Tegevuse tulemus Integratsioon ja uuenduslikud lahendused tagavad tõhusama abi korralduse. Pakutav abi vastab inimeste tegelikule vajadusele (inimesekesksem teenus) ja aitab lahendada veel katmata sihtrühmade vajadusi (nt inimesed, kellel on sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest). Andmehaldus on loogiline ja sujuv ning toetab poliitikakujundamist, ennetustööd, inimeste vajadustele vastavate meetmete kujundamist ja seiret. Spetsialistide ja abivajajate jaoks on poliitikakujundus selgemini sihitatud. Abi korraldus pikaajalises hoolduses ja sotsiaalvaldkonnas on tõhusam, inimeste iseseisvus on suurenenud ja ühiskonnaelus osalemise võimalused on paranenud. 2.2.4. Tegevuse sihtrühm Sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiuvaldkonna töötajad KOV-id

8

Sotsiaalkindlustusamet Era- ja kolmanda sektori organisatsioonid Teadusasutused 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.2.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond ja partner Tervise Arengu Instituut.

2.3. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

2 Sündmuste infosüsteem

Näitaja nimetus (mõõtühik)

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)

0 200 400 Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Elluviija kogub seireandmeid sihtrühma liikmete kohta SISi2 vahendusel. Andmeid kogutakse vahe- ja lõpparuandesse.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis (mõõtühik %)

70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes (mõõtühik %)

70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.

2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

TAT- spetsiifiline näitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)

0 200 200

TAT tegevuskava alategevuse 2.1.3 teenusesaajad

9

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ESF+ 11 270 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 4 830 000 30%

3 Eelarve kokku 16 100 000 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-des 15–17 ja 21 sätestatust. 5.2. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud: 5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 5.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 (tegelikud kulud) ja § 28 lõikes 3 (kaudsed kulud 15% TAT otsestest personalikuludest) sätestatule, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest, välja arvatud lihtsustatud kulude kasutamise korral; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

TAT- spetsiifiline näitaja

Koolitatud spetsialistide arv (mõõtühik arv)

0 228 856 TAT tegevuskava alategevuste 2.1.1 ja 2.1.5 koolitused

2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas

TAT- spetsiifiline näitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)

0 0 200 TAT tegevuskava alategevus 2.2.2 (100 inimest) ja alategevus 2.2.3 (100 inimest)

TAT- spetsiifiline näitaja

Koolitatud spetsialistide arv (mõõtühik arv)

0 120 690 TAT tegevuskava alategevuse 2.2.4 koolitused

10

6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ- le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija ja TAT partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale ja partnerile sätestatud kohustusi, sh avalikkuse teavitamisel järgima Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid. 7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 nimetatud prognoosist; 7.2.8 esitama partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõu viis tööpäeva enne sõlmimist RÜ-le eelnõustamiseks; 7.2.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest [KEHTIB ALATES 01.04.2024]. 7.3. Lisaks on TAT partner kohustatud: 7.3.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.3.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.3.3 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja või partneri vajadusest;

11

7.3.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.3.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega ning keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne riigihanke korraldamist; 7.3.7 esitama elluviijale info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt, et elluviija saaks selle omakorda esitada RÜ-le eelnõustamiseks; 7.3.7.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.3.7.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.3.7.3 edastama riigihankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.3.8 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks; 7.3.9 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevustes osalejate aruande kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.3 nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

12

8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-s 48 sätestatule. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuskava ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

13

9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10.Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ühendmääruse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisad Lisa 1. Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2024 Lisa 2. TAT eelarve kulukohtade kaupa

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus

Meie 15.10.2024 nr 1.2-2/98-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri käskkirjade muutmise eelnõu, mis hõlmab sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ ning sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine“ muutmist. Eelnõu hõlmab perioodi 2021–2027 meetmete nimekirja meedet 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. PKT_ISTE_TAT_raamtekst 2. Eelnõu seletuskiri 3. TAT_pikaajaline_hooldus_eelarve 4. TAT_pikaajaline_hooldus_raamtekst 5. Käskkiri 6. PKT_ISTE_TAT_eelarve Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Eesti Puuetega Inimeste Koda Tervise Arengu Instituut

Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjon

Euroopa Komisjon Jüri Lõssenko [email protected]

EELNÕU 09.2024

MINISTRI KÄSKKIRI

nr

Sotsiaalkaitseministri käskkirjade muutmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ punktiga 9.2 ja sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine“ punktiga 9.2. § 1. Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ tehakse järgmised muudatused: 1. Muudan esilehel abikõlblikkuse perioodi järgmiselt: „Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.03.2022–31.03.2027“. 2. Sõnastan punkti 2.1.3 esimese lause järgmiselt: „Tegevuse tulemusena on Eestis loodud kaitstud töötamise teenuse võimalus töötamise toetamise teenuse raames, mis on puuduva töövõimega erivajadustega inimestele, kes on teenusest huvitatud ja on võimelised seda kasutama.“. 3. Sõnastan punkti 2.1.4 alapunkti 6 järgmiselt: „6) ta ei saa 2023. aastal Sotsiaalkindlustusameti suunamisel ööpäevaringset erihooldusteenust.“. 4. Sõnastan punkti 2.1.5 järgmiselt: „2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.03.2022–31.03.2024“. 5. Sõnastan punkti 2.2.1 järgmiselt: „2.2.1. Tegevuse eesmärk

2

Tegevuse eesmärk on katsetada erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uut erihoolekandeteenuste süsteemi, et toetada psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist (sh võimetekohast tööhõives osalemist) ning leevendada nende lähedaste hoolduskoormust.“. 6. Sõnastan punkti 2.2.2 kaks esimest lõiku järgmiselt: „2.2.2. Tegevuse sisu Tegevuse käigus katsetatakse sihtrühma kuuluvate inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste mudelit (edaspidi mudel). Tegevuse raames kogutakse tagasisidet, analüüsitakse mudeli kasutajate kogemust ning nõustatakse ja viiakse läbi vajalikud koolitused erinevatele osapooltele (omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, teenuseosutajatele ja Sotsiaalkindlustusameti töötajatele) isikukeskse teenusmudeli edaspidiseks rakendamiseks. Alates 2025. aastast jätkatakse mudeli katsetamist koostöös omavalitsustega, kes on osalenud tegevuses 2024. aastal (35 kohalikku omavalitsust).“. 7. Sõnastan punkti 2.2.4 järgmiselt: „2.2.4. Tegevuse sihtrühm Raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega inimesed (kuni 2024. aastani alates 16-eluaastast ja alates 2025. aastast 18-eluaastast), kes: 1) saavad teenuse kasutamise alustamise ajal erihoolekandeteenust, kuid kelle abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad vähesema toetusega teenust), või 2) veel ei kasuta erihoolekandeteenuseid, kuid on Sotsiaalkindlustusametis teenuse järjekorras, või 3) vajavad kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultandi (Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja) hinnangul toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud teenuseid.“. 8. Sõnastan punkti 2.2.5 järgmiselt: „2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.03.2027“. 9. Asendan punkti 3 tabeli järgmiselt:

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase Sihttase (2024)

Sihttase (2026)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundinäitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv

0 1845 1945 Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Elluviija kogub seireandmeid sihtrühma liikmete kohta. Loendatakse unikaalseid isikuid, mille allikaks on STAT aruanded.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis

70% 70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Saavutustase saadakse SKA tegevusele

3

10. Asendan punkti 4 tabeli järgmiselt:

Summa Osakaal

1 ESF+ toetus 15 400 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 6 600 000 30%

3 Eelarve kokku 22 000 000 100%

11. Sõnastan punkti 7.1.9 järgmiselt: „7.1.9 kooskõlastama RA-ga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete registris avaldamisele kuuluvate hangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega enne hangete läbiviimist;“.

sisenemise ja väljumise ankeedi andmete põhjal. Loendatakse unikaalseid isikuid.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes

70% 70% 70% Tegevuse 2.2 näitaja. Saavutustase saadakse SKA tegevusele sisenemise ja väljumise ankeedi andmete põhjal. Loendatakse unikaalseid isikuid.

2.1. Kaitstud töötamise teenuse

väljaarendamine ja osutamine

Hoolekandeteenuste saajate arv

0 845 - Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2023

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis

70% 70% - Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2023

2.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine

Hoolekandeteenuste saajate arv

0 1000 1100 Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2026

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis

70% 70% 70% Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2026

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes

70% 70% 70% Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2026

4

12. Lisan punkti 7.1.10 järgmiselt: „7.1.10 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et tegevused ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid; [KEHTIB ALATES 01.11.2024]“. 13. Lisan punkti 7.1.11 järgmiselt: „7.1.11 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3.“. 14. Sõnastan punkti 8.9 järgmiselt: „8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.“. 15. Asendan TAT lisa „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). § 2. Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine“ tehakse järgmised muudatused: 1. Asendan punkti 4 tabeli järgmiselt:

Summa Osakaal

1 ESF+ toetus 11 270 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 4 830 000 30%

3 Eelarve kokku 16 100 000 100%

2. Asendan TAT lisa 2 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). § 3. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras, välja arvatud käesoleva käskkirja § 1 punkt 12, mis jõustub 01.11.2024. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

Sotsiaalkaitseministri käskkirjade muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus Muudatusega suurendatakse toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ eelarvet 8 000 000 euro võrra perioodi 2021–2027 sama meetme 21.4.9.1 TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine“ eelarve arvelt ning pikendatakse esimesena nimetatud TAT tegevuse 2.2 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ elluviimist 31. märtsini 2027. aastani ja täpsustatakse teenuse sihtrühma. Kaasnevalt pikeneb sama kuupäevani ka kõnealuse TAT abikõlblikkuse periood ning suureneb meetmete nimekirja väljundinäitaja sihttase. Mõlema TAT alusel toetatavad tegevused on käsitatavad strateegiliselt oluliste tegevustena Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses. Eelnõu ja seletuskirja on koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA) koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Regina Sergejeva (tel 5918 5855, [email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Märkused: Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult eelnõus nimetatud TAT-de muudatusi. II. TAT muudatuste sisu § 1. Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 kinnitatud TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ muudatused. Punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kuni 31.03.2027 seoses TAT tegevuse 2.2 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ elluviimisega nimetatud kuupäevani. Punktiga 2 täpsustatakse varasemat sõnastust, et kaitstud töötamise teenuse võimalus on olemas töötamise toetamise teenuse raames. Punktiga 3 viiakse sõnakasutus vastavusse sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ning täpsustatakse, et tegemist on ööpäevaringse erihooldusteenusega. Punktiga 4 pikendatakse tegevuse 2.1 „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ abikõlblikkuse perioodi kolme kuu võrra kuni 31.03.2024 seoses teenuse osutamise lõpetamisega seotud tegevuste elluviimisega. Nende tegevuste hulka kuulusid muu hulgas vajadus koostada lõppraport, esitada seireandmed ja kontrollida teenuse pakkujate esitatud koondaruandeid. Punktiga 5 täpsustatakse tegevuse 2.2 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ eesmärki. Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine on varem toimunud käesoleva TAT raames, mille peamine fookus

oli töötamisel, et toetada isikute jõudmist tööjõuturule. Kuivõrd erihoolekande teenusmudeli katsetamine jätkub edaspidi TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ raames, on tegevuse peamine eesmärk edaspidi toetada psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist ning leevendada läbi TAT tegevuste TAT sihtrühma lähedaste hoolduskoormust. Punktiga 6 täpsustatakse TAT tegevuse 2.2 sisukirjeldust. Laiendatakse sõnastust seoses koolituste läbiviimisega, arvestades uuele mudelile üleminekul tegelikku vajadust, viiakse koolitusi läbi lisaks omavalitsuste sotsiaaltöötajatele ja teenuseosutajatele ka SKA töötajatele. Täiendatakse, et kogutud tagasiside ja analüüside põhjal viiakse uuel perioodil mudelisse täiendused ning jätkatakse katsetamist koostöös seni osalenud omavalitsustega, kuna planeeritud muudatuste puhul on oluline saada sisendit juba kogenud partneritelt. Tegevusi jätkatakse koostöös seni tegevustes osalenud 35 omavalitsusega, kes osalesid edukalt 2022. aasta lõpus läbiviidud avalikul konkursil ja kellega sõlmiti koostöölepingud. 2025–2026 perioodil on tegemist ISTE mudeli jätkurakendamisega ja konkurss viiakse läbi kohalike omavalitsustele (edaspidi KOV), kes on aastatel 2023–2024 saanud toetust mudeli rakendamiseks, kuna jätkuperioodil on eelduseks, et mudel piirkonnas juba toimib. Uuel perioodil toimub väljumiskava tegevuste elluviimine ning eesmärk on hoida toimivat võrgustikku töös seniste ISTE mudeli rakendamisega seotud tegevuste korraldamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. 2024. aasta seisuga katsetavad erihoolekande teenusmudelit 35 omavalitsust (Antsla vald, Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald, Jõelähtme vald, Jõhvi vald, Kohila vald, Kohtla-Järve linn, Kose vald, Lüganuse vald, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu linn, Raasiku vald, Rapla vald, Tallinna linn, Tapa vald, Tartu linn, Tori vald, Türi vald, Väike-Maarja vald, Järva vald, Harku vald, Kehtna vald, Paide linn, Otepää vald, Põltsamaa vald, Rõuge vald, Valga vald, Viljandi linn, Tõrva vald, Elva vald, Keila linn, Kiili vald, Hiiumaa vald, Rakvere linn, Narva linn). Punktiga 7 täpsustatakse tegevuse 2.2 sihtrühma. Seni on saanud erihoolekande teenusmudeli katsetamise tegevusse siseneda 16-aastased ja vanemad osalejad. Alates 2025. aastast saavad tegevusse siseneda 18-aastased ja vanemad isikud, erandina jätkatakse TAT raames teenuste osutamist neile alla 18-aastastele osalejatele, kes on sisenenud enne 31.12.2024 ja soovivad tegevuses osalemist jätkata ka perioodil 2025–2026. Erihoolekande teenuse osutamine algab SHS järgi alates 18. eluaastast ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutamine toimub lastele, sh on võimalik saada teenust 16. eluaastast. Laste vanuse erinemine seadustes põhjustab laste ebavõrdse kohtlemise. Lastekaitse seaduse alusel loetakse lapseks kõiki alla 18-aastaseid, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses on puudega laps alla 16-aastane. Riiklikult on töös eelnõud, mille kohaselt on planeeritud muuta SHS ning võimaldada laste puhul puude raskusastme tuvastamise otsus teha kuni 18. eluaastani ja töövõime hindamist alustada 18. eluaastast. Tegevuse sihtrühma muutmise eesmärk on ühtlustada tööealiste vanuseline määratlus ja kehtestada ühtne vanusepiir. Punktiga 8 pikendatakse tegevuse 2.2 abikõlblikkuse perioodi. Tulenevalt riigi keerulisest majanduslikust olukorrast on erihoolekandereformi elluviimine edasi lükatud aastasse 2027. Pikemas vaates on eesmärk alates 2027. aastast rakendada erihoolekande uut, käesoleva TAT raames katsetatavat teenusmudelit riikliku erihoolekandeteenuste süsteemi osana, sh on üheks variandiks, et psüühilise erivajadusega inimestele toetavate teenuste osutamine hakkab toimuma KOVi korraldusel. Sellest tulenevalt pikendatakse tegevust kahe aasta võrra, et katsetada kavandatavat muudetud teenusekorraldust. Teenusmudelis on senise katsetamise tulemustest lähtuvalt viidud sisse olulisi muudatusi ning pikendamine võimaldab teenusmudeli rakendamist kohandada tõenäoliselt saabuva olukorraga, kus piiratud ressursside tingimustes tuleb TAT eelarvest väljumine praeguse teadmise kohaselt korraldada erihoolekandeteenuste olemasolevate eelarveliste vahenditega. TAT muudatuse juures on arvestatud erihoolekande toetavate teenuste osutamise uue teenusmudeli väljatöötamisega. Tegevuse abikõlblikkuse periood pikeneb 2 aastat ja 3 kuud (st 01.01.2025–31.03.2027). Tegevuse otsene

mudelipõhine teenuse osutamine toimub aastatel 2025–2026. Lisaks planeeritakse vahendid 2027. aasta I kvartaliks, st KOV-il on võimalik lõpetavaid tegevusi läbi viia 1 kuu pärast teenuse osutamise lõppemist kuni 31.01.2027 ja SKA-l kuni 3 kuud ehk kuni 31.03.2027. KOV tegeleb jaanuaris 2027. aastal tegevuste lõpetamisega, osalejate väljumisega seotud tegevustega, teenusesaajate ülemineku toetamisega, koondaruannete ja arvete esitamisega ning tagasiside andmisega SKA-le. SKA tegeleb 2027. aasta esimeses kvartalis sisutegevuste lõpetamisega, üleminekutegevustega, aruandluse, perioodi analüüsi ja kokkuvõtte koostamisega. Punktiga 9 uuendatakse näitajate tabelit. Seoses tegevuse 2.2 pikendamisega raporteeritakse näitajate saavutustasemed 2026. aasta lõpu seisuga. Uuendatakse prognoosi vahesihttasemete täitmise kohta 2024. aasta lõpu seisuga 345 võrra arvuni 1845. Meetmete nimekirja väljundinäitaja „hoolekandeteenuste saajate arv“ sihttase 2026. aastaks suureneb lisaks 100 võrra arvuni 1945. Punktiga 10 suurendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 14 000 000 eurot) kokku 8 000 000 euro võrra, millest ESF+ toetus on 5 600 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 2 400 000 euro võrra. Eelarve suureneb sama meetme TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ eelarve vähendamise arvelt. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 22 000 000 eurot, millest ESF+ toetus on 15 400 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 6 600 000 eurot. Punktiga 11 täpsustatakse, et TAT eelarvest läbi viidavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse eelnev kooskõlastamine rakendusasutusega on vajalik ainult nende riigihangete puhul, mis kuuluvad avaldamisele riigihangete registris. Punktiga 12 lisatakse elluviijale kohustus toodete ja teenuste hankimisel lähtuda keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Kuigi alates 01.01.2022 muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber, on elluviija kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane läbiviidud hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada1. Kohustus jõustub alates 01.11.2024, et see ei kohalduks juba ellu viidud või töös olevatele hangetele. Punkti 13 kohaselt tuleb vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine’’ §-le 2 elluviijal korraldada teavitusüritus eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest. Nõue kehtib üle 10 miljoni eurose kogumaksumusega projektide puhul (käesolev TAT vastab sellele tingimusele) ning tuleb rahastada projekti eelarvest.

1 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked

Teavitusürituste- ja tegevuste (pressikonverents, seminar, konverents, avamisüritus või näituse; pressiteade või artikkel; fotod ja videod) läbiviimisel on oluline silmas pidada, et need peavad olema kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise nõuetega (reklaamiseaduse § 3 lõige 4) ja tagatud peab olema ligipääsetavus informatsioonile nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, ja liikumispuue) inimestele. Punktiga 14 täpsustatakse, et lõpparuande kinnitamise puhul ei ole eelnev rakendusasutuse kooskõlastus enam vajalik. Punktiga 15 asendatakse TAT eelarve, mida suurendatakse punktis 10 nimetatud mahus ning viiakse kooskõlla tegeliku täitmisega ning vastavalt uuendatud tegevustele. § 2. Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine“ muudatused. Punktiga 1 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 24 100 000 eurot) kokku 8 000 000 euro võrra, millest ESF+ on toetust 5 600 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 2 400 000 eurot. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 16 100 000 eurot, millest ESF+ toetus on 11 270 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 830 000 eurot. Punktiga 2 asendatakse TAT eelarve, mida vähendatakse punktis 1 nimetatud mahus. § 3 kohaselt jõustub käskkiri üldises korras, välja arvatud § 1 punkt 12, mis jõustub 01.11.2024. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõjud Kavandatud muudatuste peamine mõju on sihtgrupile ehk psüühilise erivajadusega inimestele, kes saavad perioodil 2025–2026 vajaduspõhiselt abi. TAT raames saavad valdavalt abi seni osalenud inimesed. Uued abivajajad kaasatakse erihoolekandeteenuste järjekorrast ehk TAT pikendamine annab võimaluse lühendada erihoolekandeteenuse järjekorda ja kiirendada seda teenust vajavate inimeste jõudmist neile vajaliku abini. Esialgsete prognooside kohaselt võib järjekorrast teenusele saada umbes 100 inimest. Kaasatud inimeste vanusepiiri nihutamine 18. eluaastale avaldab mõju vähesel määral, kuna rakendatakse juba sihtrühma kaasatud alaealiste puhul üleminekusätet ehk nemad saavad ka 2025-2026 tegevuses jätkata. Uute inimeste kaasamisel toimub vanusepiiri ühtlustamine kooskõlas tänase erihoolekandeteenusega. TAT pikendamine ja võimalus ISTE mudelit rakendavatel KOVidel jätkata teenusmudeli katsetamist ning selle kaudu jätkata toetuse pakkumist psüühilise erivajadustega inimestele oma piirkonnas on KOVide jaoks suure mõjuga, kuna võimaldab sihtgrupi abistamiseks kasutada lisavahendeid ning lisatööjõudu. TAT pikendamine aitab kaasa

erihoolekandeteenuste korraldusmudeli väljatöötamisele, võimaldades paremini arvestada senisest uue teenusmudeli piloteerimisest (ja KOVide kaasamisest selle sihtrühma teenuse korraldamisel) saadud kogemusi. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punkt 12, mis jõustub 01.11.2024 VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks SKA-le, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Tervise Arengu Instituudile.