Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Meie 16.10.2024 nr 6-1/2598-1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühtse turu

tuleviku kohta

Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta Vabariigi Valitsuse istungile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus;

2) seletuskiri;

3) lisa 1 Kaasamistabel;

4) lisa 2 Huvigruppide nimekiri.

Evelin Tõnisson

+372 625 6353 [email protected]

Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Liidu (EL) ühtse turu tuleviku kujundamiseks, et pakkuda suuniseid uuele Euroopa Komisjoni (komisjoni) tööle asumisel. EL ühtne turg on EL suurim saavutus, mis soodustab majanduskasvu ja konkurentsi ja loob ELi ettevõtjatele uusi võimalusi, andes juurdepääsu 447 miljoni tarbijaga siseturule ning samaaegselt tuginedes Euroopa ühtsetele väärtustele, mis on tähtsad igale EL kodanikule ning mille tõttu ka täna on EL üks ihaldatumaid paiku elamiseks kolmandate riikide kodanikele. Siiski on EL ühtsel turul jätkuvalt tõkkeid ning EL õiguskeskkond on kodaniku ja ettevõtja jaoks mahuka õigustiku tõttu keerukas. Lisaks on viimaste aastate pandeemia, kliimaneutraalsusele üleminek, alanud Ukraina-Venemaa sõda ja sellest tulenenud energiahindade ning toormete kallinemine ja tarneahelate muutumine, loonud mitmikkriisi. Ühtlasi on ka majandusjulgeoleku olukord muutunud pingelisemaks. Seetõttu peab EL tulevikuvaates tugevdama ühtset turgu ja majanduse vastupidavusvõimet. Nendel põhjustel on ette valmistatud ka EL ühtse turu raport Jacques Delors’ Instituudi presidendi ja endise Itaalia peaministri Enrico Letta poolt ning EL konkurentsivõime raport1 samuti endise Itaalia peaministri ja Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi poolt, mis on olnud lähtekohaks Eesti seisukohtade ettevalmistamisele. Seisukohad 1. Ärisõbralik õiguskeskkond 1.1 EL ühtse turu edasiarendamise eesmärgiks peab olema selge õigusliku regulatsiooniga innovatsiooni soosiva ettevõtluskeskkonna loomine. Eelkõige tuleb vähendada õigusloome mahtu ja keskenduda kehtiva õiguse paremale rakendamisele ning EL õigusaktidest tuleneva bürokraatia, killustatuse, dubleerimise ja aruandluskohustuse vähendamisele. Seejuures peab Euroopa Komisjon tunnistama kehtetuks või lihtsustama kehtivaid õigusakte, mis on üleliigsed, ebatõhusad või mille kulud kaaluvad üles saadava kasu. 1.2 Iga õigusakti väljatöötamisel tuleb paremini arvestada ettevõtja ja avaliku sektori kulutustega, mis kaasnevad tema tegevuse EL õigusaktist tulenevate nõuetega vastavusse viimisega, mille väljaselgitamises on oluline roll õigusakti eelnõu põhjalikul mõjuanalüüsil. Koos õigusakti ettepanekuga peab Euroopa Komisjon esitama ka delegeeritud ning rakendusaktide eelnõud, et oleks võimalik hinnata õigusaktide kogumõju ja rakendatavust. 1.3 EL õiguse uute algatuste puhul tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise põhimõttest ja tagada, et andmeid on liikmesriigis võimalik taas- ja ristkasutada. EL uutes algatustes tuleb vaikimisi kasutada reaalajamajanduse ehk andmepõhisele aruandlusele tuginevaid lahendusi, mille eelduseks on EL kokkulepe andmete standardiseerimise reeglitest. EL tasandil tuleb alustada andmete standardiseerimisega e-arvetest. 1.4 Tuleb kiirendada kõrge lisandväärtusega investeeringute tegemiseks vajalikke haldusmenetlusi (planeeringud, keskkonnamõjude hindamised, loamenetlused) kogu tööstus- ja taristuökosüsteemis. Soovime, et Euroopa Komisjon algataks liikmesriikidega dialoogi küsimuses, kas ja millistele parameetritele (sektor, investeeringu maht) vastavate investeeringute puhul tuleks ELis rakendada ühtlustatud menetlusskeeme. Ühtsed ja etteennustatava ajaraamiga menetlused muudavad EL turu tervikuna investoritele atraktiivsemaks. 1.5 EL ühinguõiguse valdkonnas on oluline keskenduda olemasoleva õigusraamistiku ajakohastamisele, parendamisele ja õigusselgemaks muutmisele, aga ka vajadusel kodifitseerimisele. EL tasandil tuleb kokku leppida reeglites, mis lihtsustavad ühingute piiriülest tegutsemist (näiteks ühingute vastastikune tunnustamine) ning parandavad registrite vahelist andmevahetust. Eesti peab väga oluliseks, et äritegevust puudutav õigusraamistik EL siseturul oleks äriühingute jaoks lihtsam ja uuenduslikud äriühingud saaksid kasvada, kuid põhjalikumat analüüsi vajab, kas kogu ühinguõigust või lausa mitmeid erinevaid õigusharusid hõlmavate mahukate koodeksite väljatöötamine ning selle raames uute EL üleste ühinguvormide loomine on selleks kõige kiiremad, tõhusamad ja sobivamad meetmed. 1.6 Eesti peab oluliseks, et EL siseturu reeglid oleksid võimalikult ühtsed, kuna see lihtsustab ettevõtjatel piiriülest tegutsemist. Samas peab Eesti oluliseks, et EL õigusakti instrumendi valik ja EL toimimise lepingu artikli 114 kasutamine õigusliku alusena toimub kooskõlas EL aluslepingutega ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, menetlusõiguse ja tsiviilõiguse süsteemide täielik ühtlustamine ei peaks olema ELi siseturu reguleerimisel üldeesmärk. EL siseturu reguleerimisel tuleb järgida ELis kehtivat menetlusautonoomia põhimõtet, mis annab liikmesriikidele õiguse luua siseriiklikud menetlusõiguse süsteemid. Valdkonnaspetsiifiliste erireeglite kehtestamist EL siseturu õigusaktides selliste tsiviilõiguse valdkondade puhul nagu näiteks aegumistähtajad, tõendite kogumine, tsiviilvastutus ja esindusõigus tuleks vältida, kuivõrd taolised erisused muudavad õigussüsteemi põhjendamatult keerukaks ja võivad viia olukorrani, kus isikuid, sealhulgas erinevates sektorites tegutsevaid ettevõtjaid koheldakse erinevalt.

1 https://commission.europa.eu/topics/strengthening-european-competitiveness/eu-competitiveness-looking- ahead_en

2. Ühtse turu strateegiliste eesmärkide ja konkurentsivõime rahastamine ning võrdsete võimaluste tagamine 2.1 Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks on vaja suurendada tootlikkust. EL ühtse turu edendamiseks on vajalik rohe- ja digiülemineku, kaitsevõime ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni investeeringute märkimisväärne suurendamine. Tuleb edendada erakapitali investeeringuid, milleks on vaja Euroopa kapitaliturgusid kiiresti edasi arendada. Avaliku sektori piiratud rahastamist tuleb kasutada erakapitali investeeringute esilekutsumiseks, muuhulgas riskide leevendamise kaudu eelkõige valdkondades, kus tekib konkurentsivõimet toetavate mõjude edasikandumine majanduses. Selleks tuleks kaaluda uuenduslike finantsinstrumentide kasutuselevõttu, sh Euroopa Investeerimispanga võimalusi maksimaalselt ära kasutades. 2.2 Uute innovaatiliste tehnoloogiate ja ärimudelite arendamiseks vajab Euroopa ühishuviprojektide (Projects of Common Interest, PCI ning Important Projects of Common European Interest, IPCEI) kontseptsioon ülevaatamist, et tagada läbipaistvus ja rahastus väikeriikidele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Selliste projektide kriteeriumid peavad jätkuvalt võimaldama riigiabi andmist ainult Euroopa ühiseid huve edendavatele olulistele koostööprojektidele. 2.3 Tugev EL ühtne turg põhineb ausal konkurentsil ja võrdsetel võimalustel nii liikmesriikide kui ka ettevõtete jaoks. Ajutised riigiabimeetmed, mille eesmärk oli leevendada viimaste aastate erinevaid kriise, tuleb kaotada. Oleme valmis toetama riigiabi reeglite lihtsustamist ja riigiabi menetluste kiirendamist, sealjuures puhaste tehnoloogiate väljatöötamisel, taastuvenergias ja tööstuse dekarboniseerimiseks, kuid tavareeglite raames. Riigiabi peab olema piiratud ja sihipärane. 2.4 Riigiabi menetlused peavad olema lühemad, et kiirendada uute tehnoloogiate turule jõudmist. Eesti võib kaaluda uue EL riigiabi mehhanismi toetamist, mis kohustab liikmesriike eraldama osa oma riiklikust rahastamisest üle-Euroopaliste algatuste ja investeeringute rahastamiseks EL ülesesse fondi, kui see aitab ühtlustada võrdseid võimalusi ühtsel turul, kuid eelnevalt peab olema selge, kuidas toimuks keskse abifondi finantseerimine, kuidas liikmesriigi panust arvutatakse ning millises ulatuses mõjutaks uus keskne EL riigiabi mehhanism liikmesriigi pädevust ja võimekust riigiabi anda. 2.5 Peame oluliseks, et maksuküsimustes säiliks seadusandlik erimenetlus ehk ühehäälsus, kuna tegemist on meetmetega, mis otseselt mõjutavad liikmesriikide eelarvetulu ja konkurentsivõimet. Siseturu rajamise ja toimimise tagamiseks ning konkurentsimoonutuste vältimiseks peab EL maksupoliitika keskmes olema käibemaksu, aktsiisi ja teisi kaudset maksustamist käsitlevate õigusaktide ühtlustamine, mis ei läheks kaugemale EL toimimise lepingus sätestatud eesmärgist. Samuti on tähtis liikmesriikide koostöö piiriüleste käibemaksupettuste vastu võitlemisel. Peame vajalikuks, et uute maksuvaldkonna ettepanekute osas toimuks liikmesriikidega enne ettepanekute avaldamist läbipaistev ja konstruktiivne konsulteerimine eesmärgiga kaardistada liikmesriikide probleemkohad, mis siseturu vaatest ühist lahendamist vajavad. 3. Ühtse turu ühenduvus ja vastupanuvõime 3.1 EL ühtne turg peab toimima nii tavaolukorras kui ka kriisi ajal, selleks on vajalikud turvalised kriisikindlad ühendused ja tarneahelad kindlustamaks vajalike toodete tootmine ja teenuste pakkumine. Tuleb tagada piisavas mahus kriitiliste toorainete (sealjuures konkurentsivõimelise hinnaga puhas energia) ja toodete (energeetika – ja kaitsetööstuse elektroonikaseadmete või toit) tootmine. 3.2 ELs peab olema piisav ravimite ja toimeainete tootmisvõimekus vähendamaks sõltuvust kolmandatest riikidest ja parandada ravimite varustuskindlust. Toetame meetmete välja töötamist, mis panustavad kriitiliste ravimite või nende toimeainete tootmisvõimekuse tõstmisesse ELs luues sünergiaid erinevate EL rahastusinstrumentidega teadusuuringute ja innovatsiooni arendamisel. Väikese turu seisukohalt peame vajalikuks, et need meetmed tagaksid ravimite, sealjuures kriitiliste ravimite võrdse kättesaadavuse siseturul.

4. Inimkeskne ühtne turg ja teenuste vaba liikumine 4.1 Toetame ELs kutse- ja hariduskvalifikatsioonide (keskharidus, kutseharidus, kõrgharidus) vastastikuse tunnustamise rakendamist tööjõu ja õppega seotud liikuvuse edendamiseks. 4.2 Peame oluliseks piiriülese teenustekaubanduse liberaliseerimist, sealjuures ambitsioonika teenuste direktiivi rakendamise kaudu. Soovime, et Euroopa Komisjon esitaks uue horisontaalse ühtse turu strateegia, milles on konkreetsed ettepanekud ja tähtajad teenuste ühtse turu kõige probleemsemate tõkete kõrvaldamiseks. 4.3 Tuleb kõrvaldada allesjäänud takistused, mis on seotud geoblokeeringutega ühtsel turul, takistades tarbijatel osta ja tarbida teenuseid ja tooteid teisest liikmesriigist eemal. Digiteenuste parema liikuvuse tagamiseks ühtsel turul peab Eesti oluliseks täiendavalt hinnata asukohapõhiste piirangute vähendamise võimalusi, mis arvestaks asjaomaste õiguste omajate huve ning muid EL õigusest tulenevaid tingimusi teenuste piiriülesel pakkumisel.

5. Tugevam Euroopa Liit globaalsel tasandil 5.1 EL kaubanduspoliitika peab aitama oma ettevõtetel pääseda ligi maailma parimatele tehnoloogiatele, teenustele ja toodetele. Eesti peab oluliseks andmete piiriülese liikumise tagamiseks reeglite kehtestamist kahepoolsete vabakaubanduslepingute ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni e-kaubanduse läbirääkimiste kaudu. 5.2 Tuleb jätkata ELs investeerimist Euroopa standardite arendamisesse ja edendamisesse, sest tugev Euroopa standardimissüsteem on Euroopa huvide edendamise aluseks ka rahvusvahelises standardimises. Peame vajalikuks Euroopa Liidu juhtrolli rahvusvahelises standardimises, et tagada tehnoloogiarakenduste põhinemine demokraatlikel väärtustel.

1

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Ministeeriumid

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Haridus- ja

Teadusministeerium

Oskuste ja kvalifikatsioonide punkt sobib sellises sõnastuses nagu see on manuses olevas

dokumendis. Selgituseks võiks olla allpool väljatoodu:

1. Skills and qualifications:

For industrial innovation, the EU must invest in skills by facilitating lifelong learning and

training programs for new types of jobs, as well as strive for mutual automatic recognition of

qualifications to foster workforce and learning mobility.

Selgitus: Oluline on luua tänapäeval ja tulevikus vajalike oskuste arendamise ja omandamise

võimalused, et tagada muutuva tööturu tingimustes inimeste konkurentsivõime ning toetada

digi- ja rohepöörde elluviimist. Komisjon avaldas käesoleva aasta märtsikuus tööjõu- ja

oskuste tegevuskava, mille eesmärk on läbi erinevate meetmete tõsta EL-i konkurentsivõimet

ja parandada liidu majanduslikku ning sotsiaalset toimetulekuvõimet. Isikute vaba liikumise

soodustamiseks ning õpi- ja töörände edendamiseks on oluline saavutada kvalifikatsioonide

vastastikune automaatne tunnustamine. Euroopas on aastaid tehtud samme selleks, et

suurendada liikmesriikide usaldust üksteise haridussüsteemide vastu, et seeläbi lihtsustada nii

õpi- kui töörännet. Kõrghariduses on Bologna protsessi raames kehtestatud Euroopa

kõrgharidussüsteemi kolmeastmeline mudel (bakalaureuse-, magistri-, doktoriõpe), Euroopa

ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem (EAP), riiklike kvalifikatsiooniraamistike

kooskõla Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, kvalifikatsioonide tunnustamise põhimõtete

järgimine vastavalt Lissaboni konventsioonile ning kvaliteedi tagamise põhimõtete järgimine

vastavalt kvaliteeditagamise standarditele ja suunistele Euroopa kõrgharidusruumis. See kõik

on loodud riikide kõrgharidussüsteemide ja seal väljastatud kvalifikatsioonide usaldusväärsuse

tõstmiseks ja sujuvaks kvalifikatsioonide tunnustamiseks. Oluline on, et kõikides Euroopa

kõrgharidusruumi riikides neid kokku lepitud põhimõtteid järgitakse. Samavõrd oluline on

tagada mikrokvalifikatsioonide kaudu omandatud oskuste läbipaistvus ja vastastikune

tunnustamine, kuivõrd see on oluline inimeste elukestvat õpet ja konkurentsivõimet toetav

meede.

Arvestatud

seisukohapunktide 2.1

ja 4.1 selgituses.

Nõustume, et

innovatsiooni ja rohe- ja

digiülemineku

elluviimiseks on oskuste

arendamine esmatähtis

kogu elukaare vältel.

2

Haridus- ja

Teadusministeerium

Siseturu sõnumites tuleks esile tuua järgmist:

 Standardiseerimine peaks olema valdkonnaüleselt, st et sama põhimõte võiks kehtida

kõikides poliitikavaldkondades, olgu siis teadusprojektid vm raporteerimine.

 Lisaks võiks kas eraldi või eelnevatesse punktidesse integreerituna väljendada seda, et

ühtse turu tugevdamiseks on vaja ühist panust Euroopa Liidu teaduse- ja

innovatsioonilõhe (või ainult innovatsioonilõhe) kaotamisse, mis tähendab et on vaja

tugevamat analüüsi seniste meetmete toimimisest ning enam sihitud meetmeid

mänguväljaku ühtlustamiseks (raamprogrammi Wideningi meetmed ja Wideningi

kontseptsioon uues raamprogrammis).

Teadmiseks võetud.

Innovatsioonilõhe

kaotamise toome välja

seisukohapunkti 2.1

selgituses.

Standardiseerimise

arendamist käsitleb

seisukohapunkt 5.1

Justiitsministeerium Üldpõhimõtted

Euroopa Liidu tasandil tuleb vähendada nii õigusloomet kui ka kehtivat regulatsiooni üle

vaadata, et vähendada juba olemasolevat bürokraatiat ja aruandluskohustust. Ettevõtjate

mõjude vaatest on selgemalt vaja rõhutada ka regulatsiooni killustatuse, dubleerimise ja

vastuolude probleemi, mitte ainult mõjude tervikliku hindamise vajadust. Lisaks regulatsiooni

selgusele võiks ettevõtjasõbralik regulatsioon olla ka piisavalt abstraktne ja mitte üritada kõike

detailselt ära reguleerida, kui on vaja ühtseid reegleid. Ettevõtjate poolsele mõjule lisaks tuleb

hinnata ka mõju riigile. Uued reeglid panevad sageli ka uusi kohustusi riigile luua täitevasutusi,

registreid, koguda andmeid, teha järelevalvet jne ning see kumuleerub riigi töökoormusest ja

kuludest riigieelarves edasi halduskoormuseks ja kuluks ettevõtjatele.

ELi õigusloome ja bürokraatia mahtu tuleb tervikuna vähendada, aga me ei näe, et see saaks

toimuda ilma Euroopa Komisjoni personali arvu vähendamata, mis omakorda ei toimu ilma

kulude külmutamiseta, kuna inflatsioon ja palgakasvu surve sunnivad tegema ratsionaalseid ja

loodetavasti targemaid valikuid. Vähem õigusloomet peaks olema poliitiliste valikute, mitte

paratamatuse küsimus.

Arvestatud ärisõbraliku

õiguskeskkonna

peatükis

seisukohapunktides 1.1,

1.2 ja 1.3 ning nende

selgituses.

Seisukohtades

rõhutame, et Euroopa

Liidu ühtse turu

edasiarendamisel peab

olema eesmärgiks selge

õigusliku

regulatsiooniga

innovatsiooni soosiva

ettevõtluskeskkonna

loomine. Samuti toome

välja, et tuleb

keskenduda kehtiva

õiguse paremale

rakendamisele ning

Euroopa Liidu

õigusaktidest tuleneva

bürokraatia,

3

killustatuse,

dubleerimise ja

aruandluskohustuse

vähendamisele.

Justiitsministeerium Parem õigusloome

2023. a olid Euroopa Komisjoni algatatud tavamenetluses algatustest 56% mõjuhinnangutega

(on viimase 10 aasta jooksul kõikunud vahemikus 21%-67%). Eestis peab mõjuanalüüs olema

tehtud igale seadusandlikule algatusele. EL-is on vastav nõue vaid neile algatustele, millel on

oluline majanduslik, sotsiaalne või keskkonna mõju. Seetõttu ei ole ilmselt kunagi reaalne ka

100% mõjuhinnangute tegemine algatustele. Samas peaksid Euroopa Komisjoni

mõjuhinnanguid siiski olema rohkematel algatustel või siis nende mittekoostamise korral,

peaks see olema paremini põhjendatud.

Suurem on probleem delegeeritud aktide ja rakendusmeetmetega, millele mõjuanalüüse

praktiliselt ei tehta, kuigi ka seal toimub kaasamine, iseasi, kuivõrd aktiivselt seda võimalust

kasutatakse. Aga ilmselt seab siin piirid eelkõige nii võime neid teha (pole andmeid) kui ka

piiratud ajaline ressurss. Lisaks on need õigusaktid delegeeritud volituste alusel ehk ei saa

aluseks olevat algatust muuta või siis tegelevad tehnilisemate detailidega.

EL algatustes mõju hindamist liikmesriikidele eraldi ei tehta. Pigem võib mõjuhinnangutes

teatud juhtudel kohata mõju regionaalset hindamist, kuid seda juhul, kui mingites piirkondades

avaldab algatus suuremat mõju, mis tuleb eraldi välja tuua. Konkreetselt mõju liikmesriigile

hindab iga liikmesriik ise.

Seda et täidetaks parema õigusloome valdkonna institutsioonidevahelises kokkuleppes

reguleeritut, et kõik kaasotsustajate olulise mõjuga muudatuste mõju analüüsitaks – sellega

saame Letta raportis esile tooduga nõustuda. Nõukogu võiks hakata lõpuks oma olulise mõjuga

muudatuste mõju analüüsima.

Letta raport toob ära Euroopa Komisjoni mõjuhinnangute tehnilise iseloomu, millest tulenevalt

peaks poliitikavalikute küsimus olema esile toodud mitte mõjuhinnangus järeldustena, vaid

poliitilised valikud peaksid olema esile toodud juba seadusandliku ettepanekuga välja tulles,

mis aitaks kaasa ka läbipaistvamale otsustusprotsessile. Seda saame ainult toetada.

Arvestatud

seisukohapunktis 1.2 ja

selle selgituses.

Rõhutame muuhulgas,

et EL õigusloome mahu

vähendamisel peavad

uute seadusandlike

ettepanekutega

kaasnema

mõjuanalüüsid, milles

on põhjalikult kaalutud

mõju nii ettevõtjate kui

ka avaliku sektori

halduskoormusele.

Toimuma peab

õigusaktide koosmõju ja

konkurentsivõime

kontroll hindamaks

mõju teistele EL

majandussektoritele ja

siseturule tervikuna. Iga

õigusakti

väljatöötamisel tuleb

paremini arvestada

ettevõtja ja avaliku

sektori kulutustega, mis

kaasnevad tema

tegevuse ELi õigusaktist

4

tulenevate nõuetega

vastavusse viimisega.

Justiitsministeerium Kodifitseerimine ja European Code of Business Law

Letta raportis esile toodud kodifitseerimine lihtsustaks kindlasti EL õigusaktidest arusaamist

ja nendes orienteerumist. 2017. a ühendati osa ühinguõiguse valdkonna direktiive üheks

direktiiviks ja kuigi sisulist kodifitseerimist ei tehtud, on nüüd isikute jaoks arvatavasti lihtsam

neid õigusnorme leida. Praegu kirjeldatav kodifitseerimisprojekt on muidugi kaugelt

ambitsioonikam ja arvatavasti soovitakse ka sisulist kodifitseerimist. Ja kui nüüd samasse

projekti lisatakse veel ka uue õiguse loomine (nt Simplified European Company), siis on selle

projekti edulootus kaheldav. Siiani on neid meile ebavajalikena tunduvaid EL ühinguvorme

loodud/üritatud luua kitsalt eelkõige ühinguõiguse raames ja see ongi samas olnud ka selliste

projektide suur puudus – kõik muu regulatsioon on ikka igas liikmesriigis erinev ja mingit

lihtsamat ühinguvormi ei teki (pigem vastupidi – veel lisareegleid, millega puudub kõikidel

liikmesriikidel varasem kogemus). Uue plaani kohaselt toimuks mitmete valdkondade

ühtlustamine ja teoorias kõlab küll hästi, aga kui siiani pole suudetud isegi väikestes

ühinguõiguslikes nüanssides kokkuleppele jõuda, siis on vägagi kaheldav, et see projekt edukas

oleks. Ühtlasi, kas see on see kõige olulisem küsimus, millele tuleks aastaid kulutada või saaks

millegi muuga ettevõtjaid paremini aidata. Samuti peaks olema ettevaatlik, et me ei kaotaks

võimalust ise ühinguõigust kujundada – saame riigisiseselt palju kiiremini ettevõtjate muredele

reageerida, samas kui EL õigusaktide muutmine ei ole tõenäoline. See viimane haakub ka selle

sooviga teha rohkem ammendavaid EL õigusakte. Praegu jõutakse vahel kokkuleppele just

seetõttu, et direktiivist jäetakse mõned probleemsed sätted välja ja öeldakse, et saate need

täiendavad reeglid vajadusel ise kehtestada. Kui seda võimalust enam ei ole, siis võib see

kokkuleppele jõudmise veelgi raskemaks muuta.

European Code of Business Law kontekstis tekib ka küsimus, mida see tegelikult tähendab mh

intellektuaalomandi õigusele. Kunagi autoriõiguse EL koodeksi loomise idee puhul oli suur

kõhklus, et just Eesti ei pruugi oma liberaalsema lähenemisega karmimatest kasutusreeglitest

kasu saada.

Arvestatud

seisukohapunktis 1.5 ja

selle selgituses. Meie

seisukohtades toome

välja, et EL

ühinguõiguse

valdkonnas tuleks

keskenduda

olemasoleva

õigusraamistiku

ajakohastamisele,

parendamisele ja

õigusselgemaks

muutmisele.

Justiitsministeerium EL määrused, maksimumharmoneerimine ja ELTL art 114 õigusliku alusena

Letta raportis asutakse seisukohale, et, EL siseturu reegleid peaks kehtestama

maksimumharmoneerivate EL direktiivide ja määrustega, ja õigusliku alusena kasutama ELTL

Arvestatud ja selgitatud

seisukohapunktis 1.6.

5

art 114, mis võimaldab täielikku ühtlustamist, mitte kasutama miinimumharmoneerivaid

direktiive.

Märgime kõigepealt, et miinimumharmoneerimist ei saa välistada juba seetõttu, et EL õigusega

luuakse ka õiguslikke raamistikke, mille rakendamiseks konkreetses liikmesriigis on vaja see

sobitada liikmesriigi õigussüsteemi (nt kollektiivsete esindushagide direktiiv). Kaugemale

minemine kui raamistik ei oleks võimalik, arvestades subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja

menetlusautonoomia põhimõtteid.

EL-i õigusliku algatuse instrumendi valik peaks jätkuvalt olema kooskõlas aluslepingutega.

Raportis viidatakse, et ühtse turu kontekstis peaksid EL institutsioonid eelistama määrusi, sest

need on kõige efektiivsemaks vahendiks maksimaalse harmoniseerimise tagamiseks (raport lk

121, 125). Siiski, ELTL art 4 lg-te 1 ja 2(a) järgi on EL-il liikmesriikidega jagatud pädevus

siseturu kui põhivaldkonna osas. ELL art 5 lg 3 kohaselt saab EL jätkuvalt valdkondades, mis

ei kuulu liidu ainupädevusse, võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. EL-i

tasandil määruse kasuks otsustamine peaks toimuma siis, kui see on põhjendatud ja vastaval

juhul kohane, sh kooskõlas aluslepingutega.

EL õiguse määrustega reguleerimine on põhjendatud nt piiriülese justiitskoostöö valdkonnas,

kus luuakse piiriüleselt ühtlustatud menetlused (nt Euroopa maksekäsu määrus, mis võimaldab

taotleda vaidlustamata rahalise nõude kohta lihtsustatud korras lahendi tegemist teises

liikmesriigis ja selle täidetavust EL üleselt) või nt kohtualluvuse, kohtulahendite tunnustamise

ja täidetavuse režiimi loomine, sh exequaturi ehk täidetavaks tunnistamise erimenetluse

kaotamine, mis tähendab, et liikmesriigid usaldavad teise liikmesriigi kohtusüsteemi ja

päritoluliikmesriigi kohtu tehtud ja päritoluliikmesriigis täidetav lahend on täidetav ka teises

liikmesriigis (nn Brüssel Ia määrus).

ELTL art 114 kasutamine õigusliku alusena peaks igal juhtumil vastama selle aluse kasutamise

nõuetele, et vältida võimalikku pädevuse kuritarvitamist ja tagada kooskõla aluslepingutega.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ELTL artikli 114 alusel vastu võetud meetme eesmärgiks

peab olema tõepoolest siseturu rajamise ja toimimise tingimuste parandamine. Kohus leidis, et

artiklit ei saa tõlgendada nii, et see annab ühenduse seadusandjale üldised volitused siseturu

reguleerimiseks, kuna see oleks mh vastuolus põhimõttega, mille kohaselt ühenduse volitused

piirduvad talle konkreetselt antud volitustega (vt Euroopa Kohtu 5. oktoobri 2000 otsus asjas

C-376/98, p 83-85. ECLI:EU:C:2000:544). Seega tuleks igal üksikul juhul veenduda, et ELTL

6

art 114 on sobiv õiguslik alus EL-i tasandil meetmete võtmiseks selleks, et välistada ELTL art

114 võimalik kuritarvitamine ja vastuolu EL-i aluslepingutega.

Siseturu õigusliku aluse ELTL art 114 kasutamisel oleme viimasel ajal märganud tendentse, et

EL on asunud art 114 alusel reguleerima valdkondi, mille puhul on varasemalt olnud arusaam,

et õiguslik alus EL tasandil reguleerimiseks puudub – näiteks on varasemalt olnud arusaam, et

puudub õiguslik alus, mis võimaldab EL tasandil reguleerida riigisisest kohtumenetlust ja

riigisisest täitemenetlust. Küll aga esitas Euroopa Komisjon ettepaneku kollektiivsete

esindushagide menetluse loomiseks, mis kohustab looma direktiivi tingimustele vastava

riigisisese kohtumenetluse (käesolevaks ajaks on direktiiv jõustunud ja kohaldatav) ja

ettepanekuga tagatiste kohtuväliselt lihtsustatud korras realiseerimiseks, mis esitati esialgu

viivises olevate nõuete (Non Performing Loans) paketi ettepanekus ühe direktiivi osana ja

eraldati seejärel eraldi direktiivi ettepanekuks (trilooge ei ole toimunud, EP senisel koosseisul

ei olnud huvi teemaga tegeleda) ja mis käsitleb täitemenetluses tagatiste kohtuvälist

realiseerimist, st puhtalt täitemenetlusõigust. Samuti on selliseks näiteks hiliste maksete

algatus, kus Euroopa Komisjonil on samuti soov reguleerida riigisisest täitemenetlusõigust, sh

täitedokumente, lisaks õigusemõistmist avaliku võimu organi poolt, kuid kohtumenetluse

väliselt (PS § 146 kohaselt mõistab Eesti Vabariigis õigust üksnes kohus). Arvestades sellist

tendentsi oleme olukorras, kus iga taolise algatusega luuakse pretsedent, millega liikmesriigid

annavad õiguse kujundamise pädevust järjest rohkem ELile.

EL-is kehtib menetlusautonoomia põhimõte, mis annab liikmesriikidele õiguse luua

siseriiklikud menetlusõiguse süsteemid. Seda põhimõtet tuleks järgida ka EL-i tasandil siseturu

reguleerimisel.

Menetlusautonoomia põhimõtte kohaselt tuleb igal liikmesriigil vastavasisuliste liidu

õigusnormide puudumisel kehtestada haldus- ja kohtumenetluse normid, mille eesmärk on

tagada isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kõrgetasemeline kaitse. See põhimõte tuleneb

Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu 12. jaanuar 2023 otsus asjas C-132/21, p 45.

ECLI:EU:C:2023:2). Kui EL-i tasandil ei looda konkreetset ühtsetele tingimustele vastavat

piiriülest menetlust, siis ei ole EL-i pädevuses liikmesriigi menetlusõigusnormidesse

sekkuvate meetmete võtmine.

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest tulenevalt ei tohi EL õigus minna

kaugemale kui on eesmärgi saavutamiseks vajalik (ELTL art 5 lg 3 ja lg 4). Sellest tulenevalt

tuleks EL õiguse loomisel (sh Euroopa Komisjoni ettepanekud, samuti EP ettepanekud)

arvestada sellega, kui liikmesriigi õiguses on juba eesmärk tagatud, sh muude meetmetega ja

7

pakutavad meetmed ei tohiks seega olla ülemäärased ega selgelt sobimatud. Näitena tooksime

välja Euroopa Komisjoni poolt õigusakti algatuses selgelt ebasobivate meetmete

väljapakkumise nt hiliste maksetega võitlemise ettepanekus, mille puhul enamuse

liikmesriikide õiguse põhimõtetega ei ole ühildatav lepinguvabaduse põhjendamatu piiramine

või äriühingute vaheliste eraõiguslike lepingute täitmise tagamise reguleerimine seniste

süsteemidega vastupidiselt riiklike järelevalveasutuste kaudu, makse tasumise (eraõiguslikust

lepingust tuleneva kohustuse täitmise) hilinemise sanktsioneerimine trahviga (võlgnevuse

tasumise tagamine trahviga ei ole olemuslikult sobiv meede), tsiviilõiguslikes vaidlustes

õigusmõistmise pädevuse andmine järelevalveasutustele, järelevalvesüsteemist tulenevalt

tsiviilõiguslike vaidluste lahendamise allutamine halduskohtule, riigisiseselt skoobis olevatele

asjadele võlaõigusliku erirežiimi loomine jms, arvestades mh ka seda, et ettepaneku

kohaldamisala, st ettepaneku mõju on äärmiselt suur – kohaldamisalas on kõik äriühingute

vahelised tehingud.

Euroopa Komisjon on erinevate valdkondade algatustesse lisanud erireegleid vastava

valdkonna materiaal- ja menetlusõiguse täiendamiseks (nt aegumistähtaegade, tõendite

kogumise, hagide sh kollektiivsete esindushagide esitamise, esindusõiguse jms kohta).

Erinevates EL õigusega reguleeritavates valdkondades välja pakutud valdkonnaspetsiifilised

ja üldjuhul motiveerimata erisused muudavad õiguse ebasüsteemseks ja killustunuks ning

õigussüsteemid põhjendamatult keerukaks ja jälgimatuks. Seda ka ettevõtja vaates. Ei peaks

ka lähtuma üksnes sellest, et kui ettevõtja tegutseb konkreetses valdkonnas, siis talle kehtivad

selle valdkonna reeglid ja suurem õigussüsteemi pilt ei oleks justkui oluline. Kõik valdkonnad

kokku, horisontaalsed reeglid ja eriregulatsioonid moodustavad õigussüsteemi ja rohkelt EL

õigusest tulenevaid erisusi sisaldavad reeglid võivad viia selleni, et erinevaid sektoreid ja seal

tegutsevaid ettevõtjaid võidakse kohelda erinevalt. See ei ole ka põhiseaduse vaates

põhimõtteliselt sobiv lahendus. Samuti tuleb arvestada, et iga erisus tähendabki liikmesriigi

poolt süsteemi ümberkujundamist, sh muudatusi infosüsteemides, registrites, rääkimata sellest,

et iga keerukus toob lõppkokkuvõttes kaasa järjest rohkem selle, et isikul endal ei ole võimalik

iseseisvalt oma õigusi teostada, st õigusabi kasutamine on järjest iseenesestmõistetavam.

Seeläbi ka igasugune käibes osalemine ja sellega kaasnevad võimalikud õigusvaidlused

muutuvad järjest keerulisemaks ja kallimaks.

Valdkondade maksimumharmoneerimise ohuna märgime ka seda, et juhul, kui riigisisestest

horisontaalselt kohalduvatest materiaal- või menetlusõiguse üldreeglitest luuakse

8

maksimumharmoneerivad erisused, võib selliste erisuste mõju olla riigisiseselt märksa laiem,

kuivõrd põhiseadus sisaldab võrdse kohtlemise põhimõtet, st maksimumharmoneerimine võib

viia riigisiseste horisontaalsete reeglite muutmiseni. See ei saa olla subsidiaarsuse,

proportsionaalsuse ja menetlusautonoomia põhimõtetest tulenevalt EL õiguse eesmärk.

Riigisisese menetlusõiguse tükikeste valdkonnaspetsiifiline harmoneerimine sekkub

liikmesriigi menetlusautonoomiasse (nt tõendite kogumine tootja vastutuse

maksimumharmoneeriva mõjuga direktiivis) ja selle ohuna lisaks killustumisele on muuhulgas

see, et ka nt juhul, kui konkreetne muudatus ei nõua riigisisese menetlusõiguse muutmist,

tõlgendab horisontaalselt kõigile kohtumenetlustele kohalduvat Eesti menetlusõigust

valdkonnaspetsiifiliselt Euroopa Kohus. See mõjutab omakorda riigisiseste menetlusreeglite

horisontaalset kohaldamist ja võib viia horisontaalsete reeglite ja põhimõtete muutmiseni, mis

ei saa olla EL õiguse eesmärk. Menetlusõigus on süsteem ja selle ühe osa

(maksimum)harmoneerimise puhul ei pruugi olla ka arusaadav, kuidas üks konkreetne EL

ülene maksimumharmoneeritud reegel mõjutab tegelikult riigisisest süsteemi. Eriti

problemaatiline oleks olukord, kus EL õigusega antakse erinevates materiaalõiguse

valdkondades samas menetlusõiguse küsimuses (veidi) erineva sisuga maksimaalselt

harmoneeritud menetlusõiguse reegel.

Justiitsministeerium Lepinguõiguslikud küsimused

Lepinguõiguslikke aspekte on ka varasemalt proovitud laiemalt ELis harmoneerida, kuid seda

ilma suurema eduta. Näiteks esitas komisjon 2008. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu

tarbija õiguseid puudutava direktiivi eelnõu (2011/83/EL). Eelnõu oli vastuseks ühenduse

tarbijaõigustiku läbivaatamisele, millega alustati 2004. aastal eesmärgiga lihtsustada ja

täiustada olemasolevat õiguslikku raamistikku. Eelmainitud protsessi käigus jõuti seisukohale,

et ettevõtjate ja tarbijate vahelist piiriülest kaubandust takistab oluliselt asjaolu, et vastavat

valdkonda reguleeriv õigustik on liikmesriigiti oluliselt erinev. Viidatud eelnõust jäi lõpuks

siiski alles vaid väike osa, kuna liikmesriigid ei suutnud omavahel kõigis pakutud küsimustes

kokkuleppele jõuda (sooviti siiski säilitada oma seni kehtinud erisused).

Teise näitena võib välja tuua 2011. aastal komisjoni poolt avaldatud uuendusliku ja palju

vastukaja tekitanud Euroopa ühise müügiõiguse määruse eelnõu. Instrument pidi kaasa aitama

siseturu elavdamisele, julgustades ettevõtjaid tegutsema senisest enam piiriüleselt. Määruse

eelnõuga sätestati terviklik õigusnormide kogumik, mida tulevikus oleks võimalik kõigil EL

keskmise ja väikese suurusega ettevõtjatel kasutada nii omavahel kui tarbijatega sõlmitavate

piiriüleste müügitehingute puhul kohaldatava õigusena. Euroopa ühtse müügiõiguse määruse

Teadmiseks võetud.

9

eelnõu menetlus kestis pisut üle kolme aasta, enne kui komisjon otsustas eelnõu 2015. aasta

alguses tagasi võtta. Poliitilise tahte puudumine ja enamiku liikmesriikide selge vastumeelsus

ei võimaldanud nõukogus reaalsete tulemusteni jõuda, mistõttu otsustas komisjon, et sellisel

kujul Euroopa ühise müügiõiguse enam jätkata ei ole mõtet. Äramärkimist väärib ka asjaolu,

et tegemist oli vabatahtliku instrumendiga, st seal toodud reeglite kogum oli mõeldud

kohalduma juhul kui pooled olid selles kokku leppinud.

Kokkuvõtvalt tundub üldjoontes tarbijaõiguste suurem ühtlustamine, vähemalt lepinguõiguse

valdkonnas, vähetõenäoline.

Justiitsministeerium Maksejõuetusõigus

Kapitaliturgude liidu edendamise üheks osaks on maksejõuetusõiguse teatavate aspektide

ühtlustamise direktiivi eelnõu. Algatuse eesmärk on vähendada erinevusi liikmesriikide

maksejõuetusõiguses ja lahendada seega probleemi, et mõnes liikmesriigis on vähem tõhus

maksejõuetusõigus. Juba menetluses olev maksejõuetuse direktiiv on problemaatiline ja

sekkub liigselt riigisisesesse maksejõuetusmenetlusse, mistõttu kapitaliturgude liidu

edasiarendamisel tuleb jälgida seda, et maksejõuetusõiguse vaatest ei sekkutaks liigselt

riigisisesesse õigusesse.

Teadmiseks võetud,

seisukoht on võetud

juba varasemate Eesti

seisukohtadega.

Justiitsministeerium Andmekaitse

Lk 20: A central pillar of this strategy is the creation of a European Knowledge Commons –

a centralised, digital platform providing access to publicly funded research, data sets, and

educational resources. This empowers citizens, researchers, and businesses alike, allowing

them to tap into a wealth of knowledge for innovation and societal progress. To remove barriers

to knowledge sharing, the EU must harmonise cross-border data flow mechanisms,

particularly interoperability and data protection regulations, and invest in robust digital

infrastructure. This facilitates the secure and efficient transfer of non-personal data vital to

research and innovation within the EU, supporting the development of European data spaces

in key sectors - the chapter on health will focus on the European Health Data Space (EHDS)

- to promote data sharing and use for the benefit of the economy and society, and strengthen

cybersecurity through regulations, standards, and practices that protect critical infrastructures

and citizens' data.

Teadmiseks võetud,

andmete alased

Vabariigi Valitsuse

seisukohad on

ettevalmistamisel eraldi

ning kavas esitada

Vabariigi Valitsusele

heaks kiitmiseks EL

digituleviku

seisukohtadega 2024. a

lõpuks.

10

Tähendab ilmselt täiendavate EL õigusaktide esitamist, mh üle-euroopaline regulatsioon

isikuandmete kasutamisele teadustööks. Hetkel on IKÜM jätnud selle suhteliselt lahtiseks –

art 89 lg 2 lubab mh liikmesriigi või EL õigusega ette näha erandeid andmesubjektide õigustest.

Lk 23: The EU Regulations - GDPR, Data Act, Data Governance Act - established a foundation

of trust where citizens and businesses confidently share data, driving progress without

compromising rights or privacy. The free movement of data across the Single Market requires

adequate governance rules and standards and can at once boost primary uses of data across

borders, and secondary uses, such as the use of pan-European data to develop value-added

services for both citizens and businesses.

Oluline on, et suureneks arusaam erinevate juba olemasolevate EL õigusaktide koostoimest ja

liiga palju töömahtu ei kuluks uue EL õiguse väljatöötamisele (ELPOL, 49).

Lk 45: Another critical area of improvement is the handling of public procurement data.

Enhancing the quality and accessibility of this data involves the development and fortification

of the Public Procurement Data Space. This initiative aims to amalgamate European and

national procurement datasets, thereby improving transparency across the board. It opens up

procurement opportunities for SMEs and ensures that public spending achieves better value.

Peaks sobituma Eesti süsteemiga. AvTS § 28. Teabevaldaja kohustus teave avalikustada (1)

Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva

teabe: 20) andmed riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate ja teostatud

riigihangete kohta.

Lk 65: To build a cleaner, more digitalized, and decentralized energy system - characterized

by a myriad of renewable energy installations, such as offshore and onshore wind farms and

solar panels and advanced grids and meters for critical data transmission - the risk of sabotage

or unauthorized data transfer must be addressed seriously. This requires not only a strict

enforcement of the existing framework for securing critical energy infrastructure but also that

cybersecurity measures are always and very rigorously incorporated in procurement for new

infrastructure or generation assets.

Ilmselt peab siin lisaks küberturvalisuse meetmetele mõtlema ka sellele, mis andmeid

üldsusega jagatakse. Teabe suunamine üldsusele ei ole ainult seotud isikuandmete kaitse kui

põhiõigusega, kaitstavaid väärtusi on ka muid.

11

Lk 81: The EHDS is a commendable stride towards maximizing the potential of health data.

Nonetheless, for it to achieve its full impact, certain measures are recommended. There is a

pressing need to harmonize the processes for health data access applications and requests,

ensuring a streamlined and efficient mechanism for researchers. Secondly, critical examination

and further clarification of the opt-out clause for secondary data use is needed. In addition, it

is crucial to Develop and recommend non-binding model contractual terms for confidential

and protected electronic health data, as the EHDS requires companies to share data protected

by intellectual property rights and trade secrets, with safeguards to be defined by Health Data

Access Bodies. In addition, outline the minimum requirements that data holders must meet

concerning dataset provisions and their characteristic could be beneficial.

The EHDS will also be a fundamental step in reaping the benefits of the Single Market.

Patient summary records and e-prescriptions will become interoperable available within and

across borders. Under the new rules, citizens will have immediate and easy access to their

digital health data wherever they are in the EU. Health professionals will be able to access the

medical records of a patient when required for treatment in a different Member State, allowing

for evidence-based decision making, in full compliance with EU data protection rules. Patient

summaries and e-prescription services exist in two-thirds of all Member States, but only in a

few countries can they be sent or received across borders and 11 countries are still using paper

printouts for prescriptions. Now that the legislative process is complete the implementation

challenges should not be underestimated. Commission and Member States should now spare

no effort that the benefits of the newly adopted legislation are available to citizens and health

care professionals without delay.

Tõdetakse, et Euroopa tervise andmeruumi rakendamisega peab töö jätkuma ning nähakse, et

juba vastuvõetud õigusakt võib tekitada ebavajalikke piiranguid andmete teisesele kasutusele.

Lk 105: Robust data collection and analysis is essential. National and EU authorities must

prioritise the collection of detailed statistics, particularly on the frequency and severity of

incidents involving posted and mobile workers. This disaggregated data is essential for

designing targeted interventions and evidence-based safety policies. The public sector also has

a responsibility to use its influence. Publicly funded construction projects should serve as

models of safety excellence. Strict procurement guidelines must prioritise contractors with

exemplary safety records and require compliance with the highest occupational health and

12

safety standards. It is also essential to include social responsibility clauses that ensure respect

for workers' rights, trade union involvement and the protection of collective agreements.

Ilmselt suureneb halduskoormus nii ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile.

Lk 115: A right balance needs to be found for other key topics - including sustainable mobility,

prevention of food waste and sustainable waste management - between providing sufficient

information while avoiding information overload.

IT tools, such as the Digital Product Passport (DPP), are an effective way to access rich

information by simply scanning a data carrier instead of having to add more information on

already overloaded products’ packaging. As long as required information is properly

standardised, this should reduce costs for companies once adjustment costs are amortised.

Viienda vabaduse kontekstis kehtib eeldus, et suur andmete kättesaadavus võimaldab teha

paremaid otsuseid, aga see ei pruugi nii olla. Üleküllus võib tekitada küllastumust ja võimetust

ka õigeid valikuid teha. Siinkohal nagu sellele ka viidatakse. Kui me paneme kohustuse

andmeid koguda ja ükskõik millisel viisil tegelikult siiski üldsusele suunata, siis sellel peab

olema konkreetne eesmärk. See kõik on ikkagi ressurss, mida selleks tegevuseks vaja läheb.

Justiitsministeerium Intellektuaalomandi õigus

Viies vabadus. One potential avenue for this exploration lies in the addition of a fifth freedom

to the existing four, to enhance research, innovation and education in the Single Market. The

fifth freedom entails embedding research and innovation drivers at the core of the Single

Market, thereby fostering an ecosystem where knowledge diffusion propels both economic

vitality, societal advancement and cultural enlightenment. Significant progress was achieved

in the past legislature in this realm with the approval of the Digital Market Act, the Digital

Services Act, the AI Act, the Data Act and the Data Governance Act, crucial steps towards the

development of a modern and effective digital strategy and technological autonomy. The fifth

freedom could come to complement this framework to catalyse advancements in areas such as

R&D, data utilisation, competences, AI, Quantum Computing, Biotech, Biorobotics, and

Space, among others. Such fields could greatly benefit from the inclusion of the fifth freedom

within the Single Market framework, the freedom of investigating, exploring and creating for

Teadmiseks võetud.

Saame seda ettepanekut

kasutada võimelikes

edasistes sellealastes

aruteludes.

13

the benefit of humankind without disciplinary or artificial borders and limitations. This is

related to the freedom of contributing to address societal challenges, such as climate change

and biodiversity losses and their impact on the planet, humans and cultural heritage (raporti

lk 7).

Pole arusaadav, kuidas intellektuaalomandi kaitsmine (safeguarded IP) täpsemalt välja näeb

kliimamuutustele reageerimise uuendatud raamistikus. Kas hakatakse teatud

koostööprojektide raames ka autoriõigusega kaitstava sisu (ka „andmed“?) kasutamist senisega

võrreldes erisuguste normide raames teostama? Tehakse reeglid või hoopis hea tava

kokkulepped? Tehnosiirde teema? Autoriõigusega kaitstavate teoste vaba liikumine üle piiri

teaduskoostöö raames nt? Või sundlitsentside teema täiendav laiendamine lisaks praegusele

patenditriole kui nt rahvatervisest räägime? Välja on ka toodud probleemina, et talendid

lähevad Euroopast mujale, aga seda probleemi ei lahenda ilmselt intellektuaalomandi kaitse

vähendamisega.

Raportis kajastatakse geoblokeerimise teemat (lk 114). Remaining obstacles for consumers

to buy and consume services at distance from another Member State should be tackled as a

matter of urgency, chiefly the “cannot deliver the product to that destination”. Furthermore,

traders could feel reassured and encouraged to serve products and services in wider markets

if a full harmonisation regime for the sales under certain threshold.

2015. a koostati Eesti seisukohad geoblokkide algatuse avalikule konsultatsioonile, milles

rõhutati, et autoriõiguse põhimõtete järgimist tuleb oluliseks pidada. Me ei saa jätkuvalt

toetada lähenemist, mille kohaselt nt need uued võimalikud algatused a/v sektori ärimudelite

eripära ei arvestaks enam. Selle ärimudeliga tegeles Eesti mh oma eesistumise ajal kogu

autoriõiguse paketi raames (nt CabSat2 direktiiv 2019/789, aga ka natuke varasem

kaasaskantavuse määrus 2017/1128 jms). Geoblokkide määruses 302/2018 on küll garantiisid

(nt art 1 lg 5, art 4 lg 5), et autoriõiguse valdkonna norme ei puudutata. Praeguse seisuga ei

pea me põhjendatuks, et a/v osa ka geoblokkide kohaldamisalasse tõsta.

Justiitsministeerium Konkurentsiõigus

In the mobile markets, where access is not regulated, an antitrust approach focused on market

entry when evaluating mergers led to the same result. Due consideration should also be given

to the telecom industry's significant workforce, an industrial policy for the telecom sectors

Teadmiseks võetud.

Infot saab arvesse võtta

võimalikes edasistes

sellealaste aruteludes.

14

must manage this process to mitigate unforeseen and undesirable consequences of

overcapacity and diminishing returns as well as of technological changes and mergers and

acquisitions.

Koondumiste kontroll kui selline pigem ei ole Letta raporti teema, kuid seda mainitakse nt

telekomi turuga seoses. Mõte on selles, et siiamaani on keskendutud sellele, et võimalikult

rohkem uusi ettevõtjaid saaksid turule tulla, kuid lõpptulemus on, et neid on telekomide turul

juba natuke liiga palju, mis on kokkuvõttes ka pigem negatiivse mõjuga. Sellele peaks rapordi

järgi edaspidi tähelepanu pöörama, mh siis koondumiste kontrolli kontekstis.

Dokumendis rõhutatakse mitmel puhul konkurentsiõiguse otsest seost tarbijate huvide

kaitsega, millega saame nõustuda ja selleks on ka vaja toimivat konkurentsijärelevalvet.

Justiitsministeerium Karistused

Euroopa Komisjon on viimastel aastatel asunud siseturu valdkonna algatuste eelnõudesse

hoogsalt sisse kirjutama suuremas mahus sanktsioone erinevate rikkumiste puhuks.

Trahvimehhanism on sageli sõnastatud nii, et sealt võib välja lugeda soovi kehtestada see

haldustrahvina. Selliselt asutakse sisuliselt korraldama liikmesriikide kriminaalpoliitikat ja see

ei ole Euroopa Liidu aluslepingutega kooskõlas. Euroopa Komisjon ei ole ka sanktsioonide

sõnastustes järjepidev. Seetõttu, kui EL õigusaktides sätestatakse nõue, et tegu peab olema

liikmesriikides karistatav, tuleb hoiduda viidetest konkreetsele menetluse või karistuse liigile.

Eesti jaoks on oluline, et ELi ühtse turu reeglite kokkuleppimisel ei hägustuks haldusõiguse ja

karistusõiguse piirid.

Liikmesriikidele peab liidu õiguse rikkumistele reageerimisel jääma õigus valida nende

karistusõiguse aluspõhimõtetega sobivat menetlusliiki ja -korda. Vältida tuleb haldustrahvi või

halduskaristuse mõistega Eesti karistusõiguse süsteemi ulatuslikku muutmist. Karistuste

haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud. Euroopa Liidu õiguses ei ole kunagi

halduskaristuste mõistet sisustatud ning Euroopa Liidu õiguses on ette nähtud vaid

kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Mittekriminaalõiguslike

karistuste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on Euroopa Liidu Kohtu praktika

kohaselt liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada. Liikmesriikidele peab

jääma võimalus sanktsioneerida siseturu reeglite rikkumise korral vaid raskeid rikkumisi,

lähtudes viimase abinõu (ultima ratio) põhimõttest, mille kohaselt iga rikkumine ei peaks

Teadmiseks võetud.

15

olema kohustuslikus korras karistatav. Karistused peavad olema proportsionaalsed ning tagada

tuleb isikute põhiõiguste kaitse.

Kaitseministeerium Enrico Letta siseturu raporti osas toome välja järgmist:

• On aeg, et EL tunnistaks kaitsevalmidust strateegiliseks prioriteediks. Ka kaitsetööstus pole

mitte ainult siseturu, vaid ka strateegiline julgeolekuküsimus. Võimekas kaitsetööstus mitte

ainult ei võimalda heaolu, vaid ka loob seda – kaitsesse investeerimine toob meie kodanikele

töökohti ja majanduslikku kasu ning aitab kaasa majanduskasvule.

• Tervitame algatusi, mille eesmärk on suurendada tööstuslikku võimsust, täiendada riiklikke

varusid, pakkuda VKEdele juurdepääsu rahastamisele ja eritoetust, edendada jõupingutusi

standardimise, sertifitseerimise ja raamlepingute avamise vallas ning toetada Ukrainat.

• Euroopa kaitsetööstuse piisav rahastamine on ülioluline. Tuleb märkida, et reaalne

investeeringuvajadus, mis võimaldab fikseerida aastakümneid kestnud alainvesteeringuid,

ületab 100 miljardit. Komisjon peaks juunis toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel välja

pakkuma uued konkreetsed rahastamisvõimalused.

• Kaitsevõlakirjade väljastamist tuleks tõsiselt kaaluda kui potentsiaalselt kõige tõhusamat viisi

nende kiireloomuliste ja tohutute vajaduste õigeaegseks rahuldamiseks – nii meie enda kui ka

Ukraina julgeoleku jaoks;

• Kaitsevalmiduse keskmes on jätkuvalt riigikaitse alaste eelarvete suurendamine.

• Oluline on täiendavus ja sidusus NATO jõupingutustega. ELis tehtavad jõupingutused

peaksid ja aitavad NATO-sse kuuluvatel liikmesriikidel täita ka oma kollektiivkaitse eesmärke

ning ehitada üles tugevama ja võimekama Euroopa, mis aitab positiivselt kaasa Atlandi-ülesele

julgeolekule.

Arvestatud osaliselt,

kaitsevaldkonna fookus

on esile toodud taustas

ja seisukohapunkti 2.1

selgituses.

Kliimaministeerium Üldise kommentaarina leiame, et kindlasti ei tohiks siseturu kontekstis unustada keskkonna-

ja kliimaeesmärke ning nende saavutamist vastavalt ELis kokku lepitule. Nende olulisust on

rõhutatud ka näiteks ELPOL 2023-2025 dokumendis ja Eesti sisendis ELi järgmisesse

strateegilisse tegevuskavasse. Transpordivaldkonna vaatest (eriti lennunduses) on ühenduvus

ja võrdsed tingimused kajastatud hästi saadetud siseturu sõnumite alusdokumendis. Täiendada

võiks punkti transpordivaldkondade rohestamise eesmärgist tulenevalt (merendusest

lennunduseni) ehk soov on liikuda üle taastuvatel allikatel põhinevatele kütustele, ent oluline

on võtta arvesse valdkondlikke eripärasid, konkurentsitingimusi, mis sekundeerib ohutuse

tagamise peaeesmärgile.

Teadmiseks võetud.

16

Rahandusministeerium Üldised kommentaarid Enrico Letta siseturu raporti kohta:

- Raport esitati riigijuhtide lauale nädal tagasi, mistõttu selle aja jooksul põhjalik

uurimine ei ole olnud võimalik.

- E. Letta raport on laiema ulatusega kui konkreetselt ühisturu probleemid ja võimalused.

See võib põhiteemale keskendumist raskendada.

- Väga palju on võrdlusi U.S. ja Hiinaga, mis on inspireerimiseks hea kuid tuleb

arvestada, et taustsüsteemid on erinevad ning mis

toimib ühes süsteemis ei pruugi seda teha teises.

- Raport opereerib suurte rahanumbritega (näiteks 33 trln. eurot erasektori

investeeringuid, 300 mlrd. eurot aastas liikunud väljapoole, peamiselt USAsse) ja teeb sellest

suuri järeldusi ning pakub soovitusi. Ca. 1 % investeeringutest liikumine mujale aasta jooksul,

peamiselt USAsse, väärib tähelepanu ent ei ole suur osakaal. Tasub uurida USA vastavat

näitajat EL suunal kuid tõenäoliselt saab järeldada, et parema tootluse, investeeringute

skaleerimise nimel kapitali liikumine sellises ulatuses on normaalne.

Poliitikavaldkondade kommentaarid

- Oleme ettevaatlikud kõige suhtes mis puudutab maksusid.

- Oleme skeptilised kui julgustataks riigi sekkumise kasvu majandusse (riigiabi). EL

rahast sõltuvus ei ole kooskõlas turumajanduse aluspõhimõtetega, veelgi enam, mõjutab

ettevõtluskultuuri

toetuste ootuste suunas. Teisisõnu – riigiabi on muutunud uueks normaalsuseks. Samas ei saa

eitada, et riikide sekkumine 2020-2024 aitas suuremat majanduskriisi vältida ning EL

ettevõtetel oma positsioone globaalsel turul täita. Raportis kasutatud sõnastus -

„A way to overcome this dilemma could be to balance a stricter enforcement of State aid at

national level and the progressive expansion of EU level funding support“ vajab tõsist

tähelepanu.

- Turgude integreerimise teemal on raportis suuremad ja sisukamad muutused pakutud

telekomi- ja energiasektori kohta.

- Raportis on üksjagu raudteeühendustest. Transpordiühendused on turul tähtsad, ent

isegi raudteetransport ei saa ignoreerida fakti, et EL regioonides on rahvastiku asustustihedus

väga erinev (nagu see on ka USA osariikides). Reisijateveo tasuvus kõigub oluliselt reisijate

arvust.

Maksude aspekt on

lisatud seisukohas 2.5.

Riigiabi oleme

käsitlenud

seisukohapunktis 2.3 ja

2.4.

Taristud ning sealjuures

transporditaristu osas on

lisatud seisukohapunkt

3.1. Euroopa

kapitaliturgude

edasiarendamise

ettepanek on arvestatud

üldiselt

seisukohapunktis 2.1.

17

- Oleme kapitaliturgude edasise sügavama integratsiooni poolt kuid ei ole veendunud, et

uus nimetused (the creation of a „Savings and investments union“) aitab edasi. Samas on selge,

et majanduse turnaround eeldab suuri investeeringuid, mida saab siiski peamiselt teha

erasektori kaudu.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeri

um

1. EL siseturu sõnumite osas:

Seisukoht: Leiame, et on vaja lisada andmeruumide seisukohtadesse viite põllumajanduse

valdkonnale (täiendus on manuse dokumenti lisatud).

Selgitus: Põllumajanduse valdkonnas on uued algatused ettevõtjate vabatahtliku andmeruumi

loomise suunas. Samuti on Euroopa Komisjonil plaanis algatused põllumajanduse ja

keskkonna andmete kasutamise kohta (INSPIRE direktiivi muutmine).

2. Uued mõtted/ettepanekud EL ühtset turgu tuleviku vaates paremaks muutmiseks, nt EL

tasandi protsessid (seadusandlikud algatused, rahastusmehhanismid, tööriistad vms), et EL

majandus oleks konkurentsivõimeline ning ettevõtjad saaksid EL-is kasvada sh piiride üleselt:

 Ettepanek kaaluda tehisintellekti kohta seisukoha lisamist. Näiteks, võib kutsuda

Euroopa Komisjoni uurida tehisintellekti kasutamise võimalusi siseturu toimimise

parandamiseks.

Näitena võime tuua Euroopa Komisjoni käivitatava projekti, mille raames uuritakse,

kuidas tehisintellekt aitab analüüsida andmeid tuvastamaks põllumajandustoodete ja

elusloomadega seotud pettused (iRASFF andmebaasi andmete analüüs).

Andmeruumide

ettepanekud on

teadmiseks võetud.

Andmeid puudtavad

ettepanekud on kavas

põhjalikumalt käsitleda

EL digituleviku

seisukohtades, mis n

kavas Vabariigi

Valitsusele esitada

heaks kiitmiseks 2024. a

lõpul.

Ühtse turu parandamist

puudutavad ettepanekud

on arvestatud läbivalt

seletuskirjas.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeri

um

Enrico Letta „Much more than a market 2024“ rapordi analüüs

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 3.05.2024

Foreword- Much more than a market

Ettevõtete ühisturul laienemise võimaldamise põhjendus on arusaadav (lk 9). Suurte ja väike-

ettevõtete kahetasandiline mudel lõhnab, aga, topelt-standardite järele. Eestis on enamus

ettevõtted VKEd ja nt toidusektoris pole, kas turul domineerivad välismaised või EL

suurettevõtted. Reeglid peavad garanteerima võrdsed võimalused kõigile. Kuidas vältida

suurettevõtete konsolideerumisega kaasnevat investeeringute ja töökohtade ning maksude

kolimist EL tõmbekeskustesse? Lk 108 on VKEde käsitlus ja EL äriseadustiku muutmine vajab

põhjalikku arutelu.

Teadmiseks võetud.

Võrdsete võimaluste

temaatikat on

peegeldatud

seisukohapunktis 2.3 ja

selle selgituses.

18

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeri

um

A 5th Freedom to enchance research, innovation and education in the Single Market EL ühisturu viienda vabaduse lisamine (lk 7 ja 20) on tulevikus väga oluline ka

põllumajandussektorile. OECD hinnangul on teadusuuringud, innovatsioon ja teadmussiire EL

põllumajanduses kõige alarahastatum sammas ja investeeringute puuduse tagajärjel on sektori

tootlikkuse kasv aeglustunud. Põllumajanduse valdkonna teadusarenduse ja teadmussiirde

kvaliteedist ning kättesaadavusest sõltub rohe- ja digipöörde, aga ka ring-biomajanduse edukus

kuna teadmispõhisus on tarkade otsuste eelduseks. Ka tulevikus on põllumajandus

biotehnoloogia rakenduste eesliin tervisesektori jaoks ja sõltuvust muude maailma riikide

tehnoloogiatest saab vältida.

Teadmiseks võetud,

Letta raportis esile

toodud viiendat

vabadust on kirjeldatud

täpsemalt seletuskirjas.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeri

um

A Single Market to finance strategic goals Riigiabi käsitlus (lk 27 ja 40) on hea mõte, mis tasandaks „mänguväljakut“ nii suurte ja

väikeste kui ka rikaste ja vaeste riikide jaoks: mõte, et osa riigiabi eraldisest läheks EL ühiste

eesmärkide rahastamiseks väärib toetust. Lk 42 riigiabi lihtsustamine VKE-dele ja

haldussuutlikkuse teemad on olulised. Samas oleks vaja erinevate riigiabi puudutavate

uuenduste kohta tulevikus arutelusid, seal hulgas raportis kirjeldatud riigiabi rangema

rakendamise kohta riiklikul tasandil ja uue paindlikuma riigiabi raamistiku osas.

Euroopa avalike investeeringute suunamine tööstusstrateegia investeeringuteks (lk 27)

sarnaselt USA IRA-ga (Inflation Reduction Act) puhul tõstaks esile ka lisainvesteeringute

vajadust põllumajanduses ja biomajanduses. EL riigid on võtnud ambitsioonikad keskkonna-

ja kliimaeesmärgid, samal ajal säästev põllumajandus vajab uusi tehnoloogiaid, mida turg veel

ei paku. EL poliitilised eesmärgid nagu väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise

vähendamine ja fossiilkütustest loobumine saab toimuda alles siis, kui ka põllumajanduses on

olemas jätkusuutlikud alternatiivid. Samas alternatiivide kättesaadavuse parandamine eeldab

investeeringuid.

USA põllumajanduspoliitika paketile (nn Farm Bill , mis on EL Ühise Põllumajanduspoliitikaga

samas suurusjärgus)- lisandub IRA kaudu miljardeid investeeringuid ja toetusi alates 2023.a.

(vt https://www.farmers.gov/loans/inflation-reduction-investments). Osaliselt stimuleerib IRA

rohetehnoloogiatele üleminekut USA-s toetades põllumajanduslaenude kaudu ka vastava

tehnoloogia ja tööstuse ning turu arengut. Aga IRA toetab massiivselt ka

põllumajanduskeskkonda säilitavaid meetmeid, millele turg hetkel veel majanduslikult

jätkusuutlikke lahendusi ei paku.

Riigiabi kommentaarid

teadmiseks võetud ja

täpsustatud

seisukohapunktide 2.3

ja 2.4 selgituses.

Investeeringute teemat

on käsitletud

seisukohtade peatükis

ühtse turu strateegiliste

eesmärkide ja

konkurentsivõime

rahastamisest.

19

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeri

um

A Single Market fo all EL ühtse turu eeliste ja hüvede jaotamise temaatika (lk 91- 96) vajab jätkuvalt arutelu ka

põllumajanduses- suurtel ja rikastel riikidel on lisaks mastaabi efektile nii siseturul kui ka

globaalsel turul palju eeliseid (sh ligipääs suurematele ÜPP toetustele). Regioonide

mahajäämus on tihedalt seotud ka põllumajandusliku ettevõtlusega, „jäämisvabadus“ tuleb

tihedalt integreerida maaelu arengu ja rohemajandusega. Nende teemade käsitlemine

„silotornides“ ei tule kasuks tasakaalus arenguks . Selles valdkonnas võiks lisaväärtust omada

OECD regionaalarengu kaasava kasvu (Inclusive growth) kontseptsioon. OECD uuringud

tõestavad, et riigi (keskmine) majandusareng sõltub rohkem mahajäänud regioonide

arengukiirusest, kui tõmbekeskustest.

Raportis (lk 96) nimetatud Euroopa piiriülene mehhanism (European Cross-Border

Mechanism – ECBM, mehhanismi uuem nimi on Facilitating Cross-border solutions – FCBS)

ei aita mitte kuidagi kaasa ELi siseturu integreerimisele või selle paremale toimimisele. Pigem

on see takistav asjaolu. Vabariigi Valitsus ja Riigikogu (ELAK ja Maaelukomisjon) on

ametlikul seisukohal 1, et raportis nimetatud mehhanism on ebaproportsionaalne, mittevajalik

ja mittetõhus, sest see ei vii mitte ühegi tegeliku piiriülese takistuse lahendamiseni, samas

tekitades liikmesriikidele lisabürokraatiat ja rahalisi kulutusi selle mehhanismi rakendamisel

väljapakutud kujul. Lisaks eirab raportis nimetatud mehhanism liikmesriikides juba töötavaid

koostöövorme, mis tegelevad igapäevaselt piiriülese koostöö takistuste tuvastamisega ja

lahendamisega. Näiteks Eestis ja Lätis on loodud valitsuskomisjon piiriülese koostöö

tõhustamiseks (vt link VV korraldusele).

Raportit lugedes jääb arusaamatuks see, kas Baltimaad paigutatakse raportis Ida-Euroopa

riikide hulka või Põhja-Euroopa riikide hulka. Geograafiliselt asuvad need riigid Põhja-

Euroopas. Raportis nimetatakse Põhja-Euroopa ainukese näitena Nordic mudelit, kus tehakse

koostööd Põhjamaade Nõukogu formaadis jättes kõrvale teised liikmesriigid Põhja-Euroopast

nagu Eesti, Läti ja Leedu, kellel on samuti loodud alalised institutsionaliseeritud struktuurid,

mis toimivad aastakümneid ning mis tegelevad piirüleste takistuste tuvastamise ja

lahendamisega ning ettevõtlussõbraliku keskkonna loomisega piiriregioonides.

Tundub, et raporti peatükk „Removing cross-border obstacles“ sisaldab valikulist

informatsiooni või raporti koostaja ei ole teadlik kõikidest asjaoludest.

Teadmiseks võetud.

Piiriülese mehhanismi

osas on täpsustatud

tausta.

1 VV seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõule piiriüleses kontekstis õiguslike ja haldustakistuste lahendamise mehhanismi ettepaneku kohta.

20

Juhime tähelepanu, et raportis viidatud ebaausate kauplemistavade (unfair trading practice

– UTP) osas piiriülese koostöö tugevdamiseks (lk 114) on UTPde direktiivi osas Euroopa

Komisjon juba esitanud vastava algatuse. Märkime ka, et Eesti läks UTPde direktiivi

ülevõtmisel karmimaks ehk ebaausate kaubandustavade kasutamisel ei hinnata osapoolte

müügitulu suuruseid vaid olenemata suurusest on ebaausate kaubandustavade kasutamine

keelatud.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeri

um

The Single Market beyond it borders Ühisturu välismõõde ja EL laienemine on raportis adekvaatselt kirjeldatud. Lk-l 137

väidetakse, et on mh. toiduga kindlustatuse (aga ka toiduohutuse) EL reeglid on kullastandard

maailmas; see on tõsi ja sellise standardi säilitamiseks ei peaks investeeringuid vähendama.

Kahjuks on maailmas veel EL ühisturu keskkonnanõuded põllumajandusele ja

põllumajanduskaupadele kaugel kullastandardist. Pigem vastupidiselt leiavad EL

kaubanduspartnerid, et mõned EL nõuded on diskrimineerivad, pole teaduslikult põhjendatud

või on vastuolus riikide toiduga kindlustatuse eesmärkidega. EL põllumajandussektor ei

protesteerigi niivõrd siseturu poliitiliste otsuste vastu kui nendega kaasneva halduskoormuse

ja kulude tõusu tõttu, eriti võrreldes muu maailmaga.

Samal ajal, kui arenguriigid paluvad „globaalselt läänelt“ abi mh tehnoloogiasiirdeks on ka

EL turul puudu uutest (tasukohastest) rohetehnoloogiatest põllumajanduses ja toidutootmises.

Järgmise kümnendi jooksul selgub, millised kullastandardid maailma põllumajanduses ja

toidusektoris on pärit meie kontinendilt.

Kui EL ühisturu keskkonnanõuetega lisaanduvale halduskoormusele (nii avalikus kui ka

erasektoris) ega haldussuutlikkusele piisavalt tähelepanu ei pöörata, siis paraku tuleb mõnes

keskkonnastandardi rakendamise osas teha mööndusi (nt ÜPP osa juba tehti ja

metsaraadamise osas arutelud on pooleli).

Hetkel pole veel selge, kui palju rohepööre põllumajanduses investeeringuid vajab ja millised

on selle mõjud toidu varustuskindlusele EL-s (ja kogu maailmas). EL poliitilised otsused ja

kõrged nõudmised tekitavad kõrgendatud ootusi, nii siseturul kui ka kogu maailmas.

Protektsionismile põllumajanduses on tekkimas uued mõõtmed vastavalt erinevate riikide

võimekusele, aga enamusele riikidest on toidujulgeolek eesmärk number üks.

Letta raport rõhutab tõenduspõhiste poliitikate tähtsust, seega on vaja investeerida

teadusuuringutesse rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides, sh EL ühine panustamine

OECD koostöösse. EL siseturu tervise ja keskkonnareeglite kullastandardina rakendamiseks

Teadmiseks võetud.

Roheüleminekuks

vajalike tehnoloogiate

rahastust on selgitatud

seisukohapunkti 2.1

selgituses.

21

põllumajandustootmises on vaja strateegilisi investeeringuid rahvusvaheliseks regulatiivseks

koostööks, aga ka teaduskoostööks ja seeläbi poliitikakujunduses

Ühisturu käsitlus koos väliskaubanduse ja EL laienemisega eeldavad kooskõla ka siseturu

poliitikakujunduses.

Sotsiaalministeerium Tervisevaldkonna ja sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni kommentaarid Letta raportile.

Positiivne, et raportis on välja toodud tervisesse investeerimise olulisus, mis on majanduse ja

poliitilise stabiilsuse eeltingimus.

Siin on meie sõnum, et COVID-19 õppetundide arvesse võtmine on väga oluline, et parandada

siseturu toimimist hädaolukordades ja tagada elutähtsate toodete varustuskindlus. Toetame

raportis toodud EL strateegilise autonoomia eesmärke, et vähendada kriitiliste ravimite

tarneahelate haavatavust („the Single Market must prioritise boosting production capacity and

self-sufficiency in raw materials, and certain types of medicines, vaccines, and antibiotics“).

Samas on oluline rõhutada, et siseturg peaks toimima viisil, mis tagab võrdse juurdepääsu

ravimitele kõikides EL liikmesriikides patsientide vajadustest lähtuvalt. Nagu ka raportis on

välja toodud, siis EL siseturg ravimite valdkonnas praegu ei toimi, kuna väikestele turgudele

ravimid ei jõua või jõuavad suure hilinemisega („To date, there is no real Single Market for

pharmaceuticals.“). Oluline oleks seega esile tuua vajadus tagada ravimite võrdne

kättesaadavus siseturul ka väikestel turgudel, kooskõlas Euroopa solidaarsuse põhimõttega.

Elutähtsate toodete (sh ravimite varustuskindluse) ja siseturul võrdse kättesaadavuse

eesmärgid võiks ka nõukogu järeldustesse lisada.

Strateegilise agenda ebapaberist Eesti sisend on:

- We must also continue to support healthy living environments in the EU through

strengthening the European Health Union, including striving for a tobacco and nicotine free

Europe, and making sure the EU pharmaceutical policy puts patients’ needs first and ensures

timely and affordable access to medicines, also in small markets.

Sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni arutelude jätkumist saame toetada. Üle-Euroopalise

sotsiaalkindlustusnumbri loomist mõned aastad tagasi ka põhimõtteliselt toetasime, sest see

aitaks meil õigust sotsiaalkindlustushüvitistele paremini kontrollida. Näiteks on

sotsiaalkindlustuse koordinatsioonis suur probleem, et isikuid ei saa samastada. Riigid teavad

Varustuskindluse

ettepanek arvestatud

seisukohapunktis 1.3 ja

selle selgituses.

Sotsiaalkindlustuse ja

tervisliku elukeskkonna

ettepanek on teadmiseks

võetud.

22

vaid oma riigi identifitseerimisnumbrit, aga ei saa kontrollida, kas inimene, kellele me näiteks

peretoetusi maksame elab Eestis või või mõnes muus riigis, sest see teine riik ei pruugi teda

oma registritest üles leida. Nii tekibki olukord, kus Eesti võib maksta peretoetusi ka neil, kes

tegelikult mõnes teises riigis elavad. Sarnaseid probleeme võib ilmselt olla ka nt Töötukassa

pakutavate hüvitistega.

Eelmistest aruteludest tuleb esile tuua, et Eesti ilmselt kahte eraldi numbrit ei hoiaks, samas

on meil kõik registrid ja andmed seotud id-numbritega. Uue numbri sisseseadmine eeldaks

ilmselt tohutuid IT-arendusi, mille vajaduse ja maksumuse selgitamine oleks meeletult suur

töö. Või kui jääks kaks numbrit, siis see eeldaks samuti registritesse lisavälja loomist ja oleks

väga suur IT kulu. Aga siinkohal id-numbri ja muude võimalike numbrite kohta oskab

tegelikult kõige paremini anda vastuse Siseministeerium, meie pädevusse numbrite üle

otsustamine ei kuulu.

Letta raporti ettepaneku eesmärk (limit social dumping and fighting against abuses.) on

sisuliselt õige ja Sotsiaalministeeriumi vaates selle arutelu käivitamine ei oleks paha, saaksime

küsimuse uuesti päevakorda võtta.

Välisministeerium VM poolt võime nõustuda, et ELi konkurentsivõime aluseks on eelkõige tugev ja hästi toimiv

ühtne turg. Siseturg ja väliskaubanduspoliitika peavad üksteist ja ühiselt laiemat

majandusarengut toetama. Läbirääkimistel kaubandus- ja koostööpartneritega on oluline

tugevdada ELi ühispositsiooni üleilmsetes toormeahelates. Toetame EL majandushuvide eest

seismist ja ebaausatele kaubanduspraktikatele reageerimist tingimusel, et selleks võetavad

meetmed ei ole protektsionistlikud ja säilitavad ELi ühtse turu avatuse. Samuti on oluline kõigi

käimasolevate vabakaubanduslepingute läbirääkimiste kiire ja tulemuslik lõpetamine ning

olemasolevate vabakaubanduslepingute tõhusam jõustamine ja rakendamine. Raportis

nimetatud väljakutsed ja eesmärgid on teada olnud juba mõnda aega, keeruliseks võib minna

konkreetsete meetmete valimisel, mida nende saavutamiseks tuleb rakendada.

Välisministeeriumi poolt vaadatuna on siseturu tuleviku sõnumite paberis kajastatu (ühenduste

ja investeeringute osa) endiselt aktuaalne ja oluline on jätkata nende suundadega.

Arvestades muutunud julgeolekukeskkonda ja EL kaitsealgatusi, vajaksid kaitsetööstusega

seonduvad arengud siseturu kontekstis käsitlemist. Eeldame, et Kaitseministeerium esitab selle

kohta oma ettepanekud.

Letta raportist mõned väljavõtted ühes kommentaaridega :

Teadmiseks võetud,

vabakaubanduslepete

edasine sõlmimine on

oluline ka EL ühtse turu

vaates, väliskaubanduse

prioriteedid on esile

toodud juba

varasemates Eesti

seisukohtades ning

sealjuures EL poliitika

2023-2025

raamdokumendis.

Tarneahelate osas oleme

täpsustanud

seisukohapunkti 3.1

selgitust.

23

„An increasing number of countries are becoming critical of the EU's inclusion of high social

and environmental standards in new free trade agreements, labelling it as protectionism. As

compliance with multilateral rules of fair competition erodes and new power dynamics

emerge, resource-rich countries - especially those rich in critical minerals - have realised that

they have a new lever in their bilateral negotiations with the EU.“

Kommentaar: Aina enam räägitakse majandusjulgeolekust ja tarneahelate mitmekesistamisest.

EL otsib uusi partnereid, kes suudaks asendada RU-d/Hiinat ja on tõsi, et seetõttu kasvab ka

teiste nö keskmise suurusega kolmandate riikide olulisus EL-i jaoks (ja seeläbi ka nende

läbirääkimisjõud). Eriti puudutab see riike, kes tarnivad või hakkab tulevikus EL-i tarnima

kriitilisi mineraale. Sellega peab arvestama, samas ei saa ära unustada, et EL on maailma

suurim kaubandusblokk ja meie läbirääkimisjõud on tegelikult päris suur. Eelpool mainitud

„Brüsseli efekt“ töötab, aga nagu Letta ütleb, siis selle elushoidmiseks vaja rohkem aktiivset

poliitikat. Sellega saab nõustuda.

„European trade policy should take into account the competitiveness of European companies

on the international stage and the need to maintain fair conditions both within the EU and

externally to move away from a logic of imposing regulations that harm partners and our

ability to negotiate strategic partnerships. We need evidence-based policies that consider the

costs/benefits of action and inaction, our external competitiveness, and other external impacts,

and that respond to the concerns of our trading partners and ensure that we remain an

attractive destination for investment.“

Kommentaar: Nõus. Kui soovime Eesti/EL ettevõtjatele parimaid kokkuleppeid, siis ei tohiks

EL läbirääkimistel ennast kohe erinevate nõudmistega nurka mängida. Oleme ka nõudnud, et

KOM esitaks tõenditel põhineva analüüsi enne mis tahes uue kaubandusinstrumendi

kasutuselevõttu, kuigi mõnikord on KOM üsna vastumeelne liikmesriikidele lisateavet anda

(vt CBAM või metsade raadamise puhul).

„Trade agreements should not be used as a trojan horse to weaken legislative frameworks,

and the EU should use its economic toolbox to the full, to promote its Single Market regulations

as a competitive advantage, positioning the Union as a high value and high-quality exporter

of safe, secure and human-centric digital technologies and services.“

24

Kommentaar: Jääb natuke segaseks, mida lause esimese poolega on silmas peetud. Kas seda,

et FTA-ga proovitakse EL siseturu regulatsioone nõrgestada (lubades turule kolmandate riikide

tooteid, mis vastavad madalamale regulatsioonile ja seetõttu jääb EL-is rangem

kehtestamata?). Lause teise osaga saab nõustuda – EL peab jääma

poliitikakujundamise/kaubandusreeglite/keskkonnanõuete poolest eeskujuks kogu maailmale.

„Another issue to address concerns the ratification procedures for trade agreements. Given

the new security issue of trade agreements, revisiting the conclusions of the Laeken Council of

2001, which committed the EU to strengthening the legitimacy of EU governance through

"more democracy, transparency and [also] efficiency," would encourage avoiding exposure

to the impossibility of ratifying mixed agreements, as some national assemblies increasingly

oppose any type of trade agreement. This should lead to a revaluation of the European

Parliament’s role in conducting trade negotiations and its legitimacy to ratify agreements

falling within the exclusive competence of the EU“.

Kommentaar: Kui saame õigesti aru, siis pakutakse siin välja EL ainu- ja segapädevusega FTA

lepingute ratifitseerimisprotseduuride üle vaatamist, et anda Euroopa Parlamendile nendes

protsessides suurem roll. See ei ole uus küsimus. ELi ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust

ja koostööd kaubandus- ja investeerimislepingute menetlemisel on arutatud pikalt. Ka Eesti

PRES tegeles selle küsimusega ja näiteks avaldas Euroopa Kohus 2017. aastal arvamuse ELi-

Singapuri vabakaubanduslepingu pädevusjaotuse kohta, et ei korduks ELi-Kanada

vabakaubanduslepingu heakskiitmisel toimunu (kus ELi kaubanduslepingu allakirjutamine oli

viimase hetkeni küsimärgi all seoses ühe liikmesriigi sisepoliitiliste debattidega). NK on selle

kohta ka järeldused kinnitanud, kus korratakse üle Euroopa Kohtu poolt öeldu: KOM esitab

kaubandusläbirääkimiste mandaadi kahes osas - ELi ainupädevusse kuuluva

vabakaubanduslepingu mandaat ning ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses (nn segaleping)

oleva investeeringute lepingu mandaat. Vabakaubanduslepingute menetlemisel on lepingute

allakirjutamise ja sõlmimise õigus aluslepingutest tulenevalt nõukogul, mille kaudu on endiselt

kaasatud ka liikmesriikide parlamendid, kuid ELi kaubanduslepinguid ratifitseerib edaspidi

ainult Euroopa Parlament. Seega pole me kindlad vajaduses mandaatide/sega- ja

ainupädevustega seotud debati taas avamises. Meie JUR-osakond veel analüüsib seda.

„In the case of standards applying to imports, it is important to ensure that our businesses

have access to the inputs they need at affordable prices. At the same time we need to ensure

25

that EU suppliers of such inputs are not put at a disadvantage. Ultimately, this could lead to a

recalibration of the transformative ambition of European trade policy by seeking more

coherence between different objectives (commercial, regulatory, and development

cooperation) and different levels of intervention.

Kommentaar: erinevad eesmärgid ei tarvitse omavahel kooskõlas olla ja neid saab sisustada

väga erinevatel viisidel.

Välisministeerium EL ainu- ja segapädevusega FTA lepingute ratifitseerimisprotseduuride üle vaatamise

kohta, et anda Euroopa Parlamendile (EP) nendes protsessides suurem roll.

„Another issue to address concerns the ratification procedures for trade agreements. Given

the new security issue of trade agreements, revisiting the conclusions of the Laeken Council of

2001, which committed the EU to strengthening the legitimacy of EU governance through

"more democracy, transparency and [also] efficiency," would encourage avoiding exposure

to the impossibility of ratifying mixed agreements, as some national assemblies increasingly

oppose any type of trade agreement. This should lead to a revaluation of the European

Parliament’s role in conducting trade negotiations and its legitimacy to ratify agreements

falling within the exclusive competence of the EU“.

 On hea, et me otsime viise, kuidas lepinguid kiiremini jõustada. Siiski pole kindel,

kas pakutud lahendus eesmärgi saavutamisele kaasa aitab. Jätkame veel

analüüsimist.

 EP-le suuremate pädevuste andmine (mida EP aktiivselt nõudleb) muudaks

praegust institutsionaalset tasakaalu (nõukogu, komisjoni ja parlamendi vahel).

Eestile on senine institutsionaalne tasakaal sobinud ja me pole toetanud selle

muutmist.

Kommentaar: Kui saame õigesti aru, siis pakutakse siin välja EL ainu- ja segapädevusega FTA

lepingute ratifitseerimisprotseduuride üle vaatamist, et anda Euroopa Parlamendile nendes

protsessides suurem roll. See ei ole uus küsimus. ELi ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust

ja koostööd kaubandus- ja investeerimislepingute menetlemisel on arutatud pikalt. Ka Eesti

EL nõukogu eesistujamaana tegeles selle küsimusega ja näiteks avaldas Euroopa Kohus 2017.

aastal arvamuse ELi-Singapuri vabakaubanduslepingu pädevusjaotuse kohta, et ei korduks

Teadmiseks võetud.

26

ELi-Kanada vabakaubanduslepingu heakskiitmisel toimunu (kus ELi kaubanduslepingu

allakirjutamine oli viimase hetkeni küsimärgi all seoses ühe liikmesriigi sisepoliitiliste

debattidega). Nõukogu on selle kohta ka järeldused kinnitanud, kus korratakse üle Euroopa

Kohtu poolt öeldu: komisjon esitab kaubandusläbirääkimiste mandaadi kahes osas - ELi

ainupädevusse kuuluva vabakaubanduslepingu mandaat ning ELi ja liikmesriikide jagatud

pädevuses (nn segaleping) oleva investeeringute lepingu mandaat. Vabakaubanduslepingute

menetlemisel on lepingute allakirjutamise ja sõlmimise õigus aluslepingutest tulenevalt

nõukogul, mille kaudu on endiselt kaasatud ka liikmesriikide parlamendid, kuid ELi

kaubanduslepinguid ratifitseerib edaspidi ainult Euroopa Parlament.

Huvigrupid, organisatsioonid

Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine

Eesti Elektritööstuse Liit Üldisena leiame, et riik peaks evima julgemat ambitsiooni ja lähtuma ideoloogiate asemel

pigem majanduse seaduspärasustest.

Elektri jaevõrgud on rohepöörde peamine eeldus ja majandusarengu baaskriteerium ehk ilma

tänapäevase automatiseeritud, digitaliseeritud ja ilmastikukindla elektrivõrguta ei ole üleminek

puhtale energiale lihtsalt võimalik. Seega on riigil rohepöörde võimalikuks muutmisel vaja

lähiaastatel suunata varasemast kordades rohkem investeeringuid elektri jaevõrkudesse, sest

ainult võrgutasu tarbijale vastuvõetava tõstmisega ei ole seda võimalik saavutada. Samuti

omamaise juhitava elektri tootmisvõimsuse omamine on kriitilise tähtsusega iseeneses, eriti

rohepöörde protsessis koos konkurentsivõimelise elektri lõpphinnaga.

Teisese kommentaari aluseks on PWC poolt koostatud uuring, mille kohaselt käsitlevad Eestis

asuvad ettevõtted kõige suurema ettevõtluskeskkonna riskina riigi poolt elluviidavaid sagedasi

ja lühikese etteteatamisega regulatsioonimuudatusi, mille intensiivsuse ka rohepööre on kaasa

toonud. Sisuliselt on lakanud (suur)investeeringud tööstusesse seoses pikaajalise

määramatusega ja seda riigi enda poolt tekitatuna.

Kogu rohepöörde toimimise ajaskaalal tuleks investeerimiskindluse tagamiseks juurutada

Euroopa Liidus põhimõte, et uue investeeringu tegijal on õigus saada ettevõttel oma

Võetud teadmiseks.

Energiataristu alaste

ettepanekute osas on

täpsustatud

seisukohapunkti 3.1

selgitust,

kliimaneutraalse

tööstuse arenguks on

vajalik tagada

konkurentsivõimelise

hinnaga puhta energia

kättesaadavus.

Ettevõtluskeskkonna

lihtsustamist ja

halduskoormuse

vähendamist EL

õigusruumis oleme

käsitlenud

27

liikmesriigilt ühe loa kaudu järgmiseks 15 aastaks kõiki ettevõtte makstavaid makse ja

tegevuspiiranguid sisaldav siduv ärikeskkonna garantii.

Liikmesriikidel peaks olema õigus anda selliseid tähtajalisi regulatsiooni kehtivuse lubadusi

ning neil peaks olema õigus otsustada, milliste valdkondade riske nad ettevõtjate jaoks

soovivad maandada.

Sellisel juhul saavad ettevõtjad võrrelda, milliste riikide regulatsioonigarantiide raames nad

julgevad investeerida.

Regulatsioonigarantiide paketid peavad olema avalikud ning ühel ja sama ajal ei tohi pakkuda

erinevatele ettevõtetele erinevaid garantiisid.

Kokkuvõtlikult praeguses määramatuses ilma taolise kõikehõlmava garantiita on suur

tõenäosus, et investorid/ettevõtted ei ole valmis tegema investeeringuid enne, kui

rohepöördega kaasnev regulatsioonide muutmine on olulises osas pooleli.

seisukohapunktides 1.1

ja 1.2.

Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liit

Kutsume Euroopa Komisjoni tungivalt üles andma üksikasjalikke ja konkreetseid suuniseid

oma nõuete kohta tehnoloogilisele arengule. Oluline on selgelt sõnastada, mida täpselt on vaja,

et tagada ootuste täitmine.

Soovitame suurendada kogu ELi hõlmavate hangete läbipaistvust ja vähendada kohaliku turu

protektsionismi. Sageli eelistavad ELi riikide valitsusasutused kohalikke ettevõtteid, mis

raskendab eksporti ja Euroopa turu arengut. Seda tehakse näiteks nii, et hangetest ei teatata, et

ainult üks konkreetne kohalik ettevõte saab nõudeid täita, või valitakse välja võitnud pakkuja,

avalikustamata teiste pakkumiste või pakkujate üksikasju, nagu on täheldatud mõnel juhul,

näiteks Saksamaal.

EL piiriüleste instrumentide/mehhanismide või seadusalgatuste osas on Eesti kaitsetööstuse

ettevõtetele abiks ekspordi protsesside hõlbustamine. Tänase ekspordilitsentsi taotlemine teise

Euroopa Liidu liikmesriiki eksportimiseks on ressursikulukas protsess mis võiks olla EL

liikmesriikide raames lihtsustatud. Näiteks läbi Maksu- ja Tolliameti teavitamise, mitte

ekspordilitsentsi.

Teadmiseks võetud,

Kaitsetööstuse alased

kommentaarid on

arvestatud taustas ning

seisukohapunkti 2.1

selgituses.

28

Sektorile on olulised valdkonnad on kaitsetööstuse valdkond ja haridusvaldkond.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Saadan mõned olulised märksõnad koos lühikeste seisukohtadega, mis võiksid kajastuda Eesti

seisukohtades seoses ELi siseturuga. Kindlasti ei ole tegemist ammendava loeteluga. Endiselt

on asjakohased ka Eesti seisukohad EL poliitika kohta, sest nende vastuvõtmisest on möödas

vähem kui aasta.

Mõned mõtted:

 Ettevõtete konkurentsivõime. ELi kõige olulisemaks poliitiliseks prioriteediks peab

muutuma ettevõtete konkurentsivõime tõstmise edendamine. See peab olema selliselt

fookuses nagu hetkel on rohepööre. Ehk konkurentsivõime parandamine peab olema

läbiv eesmärk iga ELi algatuse puhul.

Arvestatud. Ettevõtete

konkurentsivõimet ja

tootlikkust on käsitletud

seisukohas 2.1 ja selle

selgituses.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda  Bürokraatia ja regulatsioonide kasvu vähendamine või vähemalt kasvu

pidurdamine. Tugevalt tuleb võtta fookusesse regulatsioonide kasvu vähendamine või

vältimine, kuid esmalt võiks olla eesmärk ebamõistlike nõuete kaotamine, millega

kaasneb ettevõtetele ebamõistlikud kulud ja bürokraatia. Lisaks tuleb tegeleda sellega,

et regulatsioonid oleksid nii ettevõtetele kui järelevalveasutustele ja teistele osapooltele

võimalikult lihtsasti arusaadavad. Vähendada tuleb aruandlusega seotud kohustusi.

Viimastel aastatel on regulatiivsed kulud ja koormused oluliselt kasvanud just ELs

vastu võetud algatuste tõttu.

Arvestatud seisukohas

1.1 ja selle selgituses.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda  Protektsionism ja ebaausad kaubandustavad. EL peab seisma vastu

protektsionismile ja ebaausatele kaubandustavadele. Selles osas tuleb teha koostööd

sarnaselt mõtlevate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Näiteks tuleb

kasutada kaitsemeetmeid olukorras, kus kolmandad riigid annavad oma ettevõtetele

ebamõistlikult suures ulatuses riigiabi, mille tulemusena suudavad need ettevõtted

pakkuda ELi siseturul soodsamat hinda kui ELi ettevõtted, kahjustades seeläbi ausat

konkurentsi. Lisaks tuleb kõrvaldada siseturul turutõrkeid ning vältida uute tõkete

kehtestamist.

Arvestatud

seisukohapunktides 2.3

ja 2.4 (võrdsed

võimalused ja riigiabi).

Oleme seisukohal, et

tugev EL ühtne turg

põhineb ausal

konkurentsil ja

võrdsetel võimalustel

nii liikmesriikide kui ka

ettevõtete jaoks. Vältida

tuleb riigiabi

võidujooksu ja järgida

riigiabi reegleid. Peame

29

oluliseks, et riigiabi

menetlused peavad

olema lühemad, et

kiirendada uute

tehnoloogiate turule

jõudmist.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda  ELi õigusloome. Täna on üheks probleemiks see, et liikmesriigid ei suuda direktiive

õigeaegselt siseriiklikusse õigusesse üle võtta. See võib tekitada aga ebavõrdset

kohtlemist, kus ühes riigis tuleb ettevõttel EL-s kokkulepitud põhimõtteid rakendada,

kuid teises liikmesriigis veel mitte. Seega direktiivide ülevõtmisega hilinemine ei aita

kuidagi kaasa ühtse ja tugeva siseturu arengule. Üheks lahenduseks võiks olla

õigusloome mahu vähendamine, et vastu võetakse üksnes väga olulised algatused või

siis tuleks anda direktiivide ülevõtmiseks pikem tähtaeg.

Arvestatud

seisukohtade peatükis

ärisõbralik

õiguskeskkond, kus

rõhutame vastuvõetud

Euroopa Liidu

õigusaktide

rakendamise tähtsust.

Leiame, et selleks tuleb

tugevdada

olemasolevate ühtse

turu vahendite

kasutamist. Samuti

peame oluliseks, et koos

seadusandliku eelnõu

ettepanekuga esitaks

Euroopa Komisjon ka

delegeeritud ning

rakendusaktide eelnõud,

et oleks võimalik

hinnata õigusaktide

kogumõju ja

rakendatavust.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda  Energeetika. Siseturu kontekstis tuleb suurt tähelepanu pöörata sellele, et EL-s oleks

tagatud juurdepääs mittefossiilsele energiale stabiilse ja konkurentsivõimelise hinnaga.

Selle jaoks tuleks näiteks toetada piiriüleste elektriühenduste loomist, et piirkondades,

kus on soodsam hind, jõuaks soodne elekter ka muudesse piirkondadesse.

Arvestatud

seisukohapunktis 3.1 ja

selle selgituses.

Rõhutame

30

Konkurentsivõimelise hinnaga elekter on äärmiselt oluline energiamahukate

tööstusettevõtete jaoks, kes on ELi majanduse üheks alustalaks.

investeeringuid

kliimaneutraalsete

tehnoloogiate kasutusse

võtuks ja seda, et tuleb

tegutseda, et saavutada

soodsamaid

energiahindu ja turvalisi

energiaühendusi.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda  Tööstus. Siseturg peab võimaldama arendada tugevat tööstust. Selleks on vajalik

näiteks stabiilse ja konkurentsivõimelise hinnaga elekter ja juurdepääs kriitilistele

toorainetele. Arvestades praegust julgeolekuolukorda, siis on eriti oluline pöörata

tähelepanu just kaitsetööstusele.

Arvestatud

seisukohapunktis 3.1 ja

selle selgituses.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda  Ringmajandus. Ringmajanduse edendamiseks tuleb EL-s luua ühtne siseturg ka

jäätmete ja taaskasutatavate materjalide osas.

Teadmiseks võetud.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

 Innovatsioon. Siseturu tugevdamisel tuleb keskenduda ka meetmetele, mis

soodustavad ettevõtete innovatsiooni. Oluline on koostöö arendamine ettevõtete ja

teaduse vahel.

Arvestatud

seisukohapunkti 2.1

selgituses.

Eesti Puitmajaliit 1. Milliseid instrumente/mehhanisme või seadusalgatusi ootate EL-ist piiriüleste

äritegevuste (töötajate lähetamine, teenuste ja kaupade eksport, äriüksuse

asutamine teise liikmesriiki) hõlbustamisel?

Teoorias on EL piiriüleseks äritegevuseks meetmed ja võimalused loodud. Ühelt poolt on EL

võimaldanud piiriülest äritegevust soodustada aga takistuseks saavad tihtipeale siseriiklikult

eripiirangud (näiteks üleeuroopaliste standardite riiklikud lisadokumendid) või eripärad (sh

protektsionism). Siin on võimalus paremini läbi mõelda ja leida riikidevahelist (nt piirkonniti)

sünergiat (sh ametiühingute kaupa), et ühtlustada siseriiklikke lisasid- eesmärgiga vähendada

protektsionismi ja vähendada erisusi töö tegemisel. Nt töötajate kvalifikatsiooninõuded töö

tegemisel; nõuded ettevõtetele; tingimused materjalidele jne (vastavalt sektori spetsiifikatele).

Muuhulgas mis ei ole EL instrumentidega seotud - võiks Eesti üle vaadata lähetustasude

piirmäärade süsteemi, mis on olnud aastakümme või enamgi muutumatu. Näiteks võiks olla

mõeldav maksuvaba suuruse muutmine või diferentseerida seda enam.

Teadmiseks võetud.

31

Eesti Puitmajaliit 2. Mida vajab teie ettevõte lähiaastal, et laienda oma tegevust mõnda Euroopa Liidu

teise liikmesriiki?

Keeruline on välja tuua, mida oleks vaja muuta/lisada EL kontekstis (st meetmedisain), küll

aga vajaksid ettevõtted nn käepikendust konsultatsiooni läbi. Seda just selles võtmes, kes

suudaksid vastavalt sektorispetsiifikale pakkuda ühe või teise turu kasvustrateegiat ning

konsultatsiooni. Näiteks ehitussektori puhul oleks hea omada riigiti nn guidebook, mis aitaks

ettevõtetel orienteeruda uuel maastikul. Millised on turu eripärad, nõuded, trendid, suurimad

jõud.

Teadmiseks võetud.

Täna toetab ettevõtjaid

teise riiki laienemisel

EASi ja Kredexi

ühendasutus. Näiteks pakutakse muuhulas

välisriigis resideeruva

ekspordinõuniku tuge:

konsultatsioone

erinevatelele ekspordi

turgudele sisenemiseks

ja oma äri

edendamiseks.

Eesti Puitmajaliit 3. Kuidas saab EL aidata Eesti ettevõtetel areneda globaalseteks tegijateks?

Esmalt tuleks mõista, millised turud võiksid olla EU strateegilised sihtturud – kus tahaksime

oma haaret laiendada. Seejärel tuleks ELil paika panna pingerida koos fookusvaldkondadega

ning vastavalt sellele ka pakkuda meetmeid EList välja eksportimiseks. Mitte igal turul ei saa

lüüa digitaliseerimisega või energeetikaga, vaid vastavalt iga turu vajadusele tuleks leida see

„miski“, mida EL ettevõtted saaksid pakkuda – justkui peaks toimuma eriturgude ja

fookusvaldkondade diferentseerimine (vajaduse ja võimekuse + potentsiaali järgi).

(Siin võiks tõmmata paralleeli kuidas Eesti on loonud eraldi struktuurüksuse ekspordi ja

ettevõtluse edendamiseks – EAS – ning kuidas seal on hakatud nüüd pingereastama

fookusvaldkondi ja turgusid. Kõikjale paratamatult ei jõua, sama lähenemine võiks ka ELil

üleüldiselt olla – mis on need fookusvaldkonnad ja sihtturud, kus nähakse enim potentsiaali.

Kui see on teada, on võimalik ka vastavad meetmed disainida ning tõsta meetmete kvaliteeti

(tulemuslikkust)).

Teadmiseks võetud.

Eesti ettevõtjad saavad

abi EASi ja Kredexi

ühendasutusest, kus on

näiteks selleks ette

valmistatud ettevõtte

arenguprogramm,

millega toetatakse

ettevõtete ekspordiga

alustamist või selle

hoogustamist.

Eesti Puitmajaliit 4. Milline oleks teie arvates lahendus kvalifitseeritud tööjõu puudusele ja kuidas

saab siin olla liikmesriikidele abiks EL?

EL tööjõupuuduse lahendusi saab vaadelda kahelt poolt:

- EL sisesed: vastavalt EL fookusvaldkondadele (millised on need prioriteetsed

valdkonnad, mis annavad ELile enim väärtust majanduslikus mõistes), tuleks

Arvestatud üldiselt

seisukohapunktis 4.1 ja

selle selgituses.

32

kujundada meetmeid nende valdkondade töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks.

Tööstused peavad muutuma aina „targemaks“ ja protsessid „intelligentsemaks“,

see eeldab vastate kompetentsidega ja oskustega inimeste osakaalu (ja nende

kvalifikatsiooni) kasvu.

- EL välised: tuleks soodustada kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu liikumist EL’i

sisse. Rõhku tuleb panna aina enam kvaliteedile mitte kvantiteedile – aina enam on

vaja spetsialiste ja insenere, mitte „odavat tööjõudu“.

Eesti Puitmajaliit 5. Kuidas parandada erakapitali kättesaadavust ELi ettevõtetele?

Kui erakapitali kättesaadavuse all mõeldakse investeeringute saamist väljapool EL’i, siis tuleb

taaskord aru saada, millised on need prioriteetsed fookusvaldkonnad ja sihtriigid, kus kohast

EL investeeringuid soovib saada. Suure tõenäosusega ei ole mõistlik erakapitali kaasata

Hiinast, küll aga USA majandusest.

Teisalt, ei ole vahet mis on see prioriteetne riik või fookusvaldkond, siis tuleb parandada ja

rõhku panna järgmistele aladele:

- Kvalifitseeritud tööjõud – „soodne“ tööstuslik aeg on peagi möödanik, aina enam

otsitakse kõrge lisandväärtusega valdkondi.

- Ettevõtete potentsiaal laienemiseks/globaliseerumiseks - mis on see miski, miks

peaks välisinvestor EL’i ettevõttesse investeerima. Vastus on ju lihtne, investorid

soovivad, et mingil hetkel raha hakkaks tulusalt tagasi teenima.

- Sõltumatus – investorid otsivad turvalist kohta, kuhu raha paigutada (kasvama

panna). Mida sõltumatum on EL teistest majandusriikidest/regioonidest (nt energia,

elektroonika sh mikrokiibid), seda turvalisem on siia investeeringuid teha.

Osaliselt arvestatud.

Oleme kirjeldanud

erakapitali kaasamist

seisukohapunktis 2.1.

Peame oluliseks

kapitalituru liidu

arendamist ELis. Selle

eesmärk oleks panna

investeeringud ja

säästud kõigi

liikmesriikide vahel

liikuma, et nendest

oleks kasu kodanikele,

investoritele ja

ettevõtetele.

Eesti Puitmajaliit 6. Kuidas peaks EL toetama ettevõtteid rohe- ja digipöörde elluviimisel?

Rohe- ja digipööre ei tohiks olla asi iseenesest vaid EL turvalisuse ja majandusvõimekuse

tõstmiseks oluline tööriist. Tänu rohepöördele on võimalik saavutada sõltumatus teistest

monopoolsetest regioonidest (nafta ja gaasi piirkonnad). Aga mis olulisim, mis tasub meeles

pidada ja meelde tuletada - rohe- ja digipöördel tuleb aru saada EL väikesest rollist kogu

maailmas ning kui teised suurmajandused kaasa ei tule kliima päästmise poliitikaga – ei ole

ELil mõistlik vastu võtta regulatsioone, mis halvavad ELi tööstust ehk majandust. Euroopa

võib olla rohe-ja digipöörde eestvedaja aga see ei tohi pärssida EL enda majandusvõimekust –

uute regulatsioonide vastu võtmisel (eesmärkide seadmisel) tuleb läbi viia mõjuanalüüse,

kuidas üks või teine EL tööstussektorite võimekust mõjutab.

Osaliselt arvestatud.

Oleme kirjeldanud

kliima- ja

keskkonnaeesmärkide

elluviimiseks vajalike

innovaatiliste

tehnoloogiate ja

ärimudelite

arendamisvajadust ning

investeeringuvajadusi

seisukohapunktis 2.1.

33

CO2 heide riigiti.xlsx

Eesti Puitmajaliit 7. Millised kolm kuni viis tööstuse valdkonda peaks olema eelisarendatud Euroopa

Liidus (või EL-i toel Eestis) lähitulevikus?

Selles vastuses lähtume julgeolekust, mis peaks olema prioriteet nr 1. Fookusvaldkondade

märksõna peaks olema sõltumatus, sest üksnes nii on võimalik toetada ka teisi tööstussektorid,

mis otseselt julgeolekuga seotud pole. Mistõttu EL prioriteetsed valdkonnad võiksid olla:

fossiilkütusevaba energia (vesinik, tuuma, rohe) ja elektroonika (ja mikroelektroonika). Ka

Eesti seisukohast tuleks aina enam rõhku panna sõltumatusele teistest riikidest (energia – sh

tuumaenergia) aga ka sellele, mida saame oma eeliseks pöörata – nt puidutööstus = kõrge

lisandväärtusega toodete tootmine (puitehitus, puidukeemia).

Teadmiseks võetud.

Kaitsetööstuse

edendamine tänases

julgeolekukriisi on üks

meie huve ka EL

siseturu tuleviku vaates.

Samas on julgeolek ka

üks EL poliitika 2023-

2025 fookusteemasid.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit

ITL-i jaoks olulised teemad EL tasandil

Europarlamendi valimised on ukse ees, just praegu on õige hetk pöörata tähelepanu teemadele,

mis vajaksid järeleaitamist või suunamuutust, selleks et Euroopa ei kaotaks oma

konkurentsivõimet. Euroopa peab kasvatama oma tehnoloogilist suutlikkust, et me ei jääks

USA-st ega Hiinast digi- ja rohetehnoloogia arendamisel maha. Kahjuks näeme selles osas

mitmeid murettekitavaid trende, näiteks:

 maailma TOP 100-st tehnoloogiaettevõttest ainult 10 on asutatud Euroopas;

 Euroopa VKE-dest teevad piiriülest äri ainult 8% ettevõtetest ja see number pole

viimase viie aasta jooksul kasvanud;

 Ainult 34% Euroopa ettevõtetest kasutab pilve-, AI- või andmelahendusi;

 Euroopa ettevõtete osakaal IKT sektori kogutulust maailmas oli 2022. aastal

kõigest 11%.

Aastaks 2030 võiks Euroopa Liidu edukust näidata see, kui…

 75% Euroopa ettevõtetest kasutab kaasaegseid tehnoloogiaid enda igapäeva äris;

 ükssarvikute arv Euroopas on kahekordistunud;

 vähemalt 30% Euroopa VKE-dest teevad eksporti;

 vähemalt 80% Euroopa ettevõtetest kasutab IT-d enda keskkonna jalajälje

vähendamiseks;

Üldiselt arvestatud.

Keskendume

ärisõbralikule

ettevõtluskeskkonnale

seisukohapunktis 1.1 ja

1.2.

34

 Euroopa Liidu kodanikud saavad kõiki peamisi riiklike teenuseid kogu Euroopas

tarbida digitaalselt.

Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks vajame ambitsioonikaid eesmärke ning selgeid

samme nende saavutamiseks. Järgnevalt on toodud ITL-i ettepanekud selleks.

Ettevõtlust toetav regulatiivne keskkond

Eesmärk:

Euroopa Liidus on lihtsasti navigeeritav ja innovatsioonisõbralik regulatiivne raamistik ning

konkurentsivõimet ja majanduskasvu toetavad õigusaktid. Valitseb õigusrahu ehk stabiilsus ja

järjepidevus, õigusloome toimub rahulikus tempos, põhjalikult mõjusid hinnates ja osapooli

kaasates. Ettevõtetel on piisavalt aega ja tuge õigusaktide rakendamiseks. Euroopa Komisjoni

edukuse mõõdikuks on ärikeskkonna lihtsustamine, mitte uute seaduste välja andmine.

Ettepanekud:

• Euroopa Liidu tasandil tuleb analüüsida regulatsioonide mõjusid ja kaotada

dubleerivaid regulatsioone. Senisest suurem rõhk tuleb panna olemasolevate

regulatsioonide järelhindamisele ehk ex post mõjude hindamisele.

• Ärikeskkonna lihtsustamiseks on vaja on keskenduda õigusaktide rakendamisele ja

pakkuda selles ettevõtetele tuge. See on eriti oluline väikese ja keskmise suurusega

ettevõtete jaoks.

• Euroopa Liit peab seisma avatud, innovatsiooni ja konkurentsi soosiva

majanduskeskkonna eest, s.h regulatsioonide vähendamise eest. Seadusandlike

aktide arv ei tohi kasvada, järgitakse põhimõtet üks sisse, üks välja (one in, one out

printsiip). Keskendutakse reeglite harmoniseerimisele ja topeltkohustuste

vältimisele.

• Ettevõtete ja erasektori esindajate sisuline kaasamine õigusloomesse piisavalt

varases faasis ehk siis väljatöötamise idee ajal. Sandboxingu ja läbitestimiste kaudu

regulatiivse keskkonna arendamine peab muutuma tavapäraseks praktikaks.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Innovaatiline ja kestlik majandus ning avatud ühisturg

Eesmärk:

Euroopa Liidus on maailma parim innovatsiooni toetav ärikeskkond, kus hästi toimiv ühisturg

ning seda toetavad digitaalsed teenused on konkurentsieeliseks muu maailmaga võrreldes.

Arvestatud üldiselt.

Aruandluskohustuse

vähendamist oleme

peegeldanud

35

Saavutame majanduse kestlikkuse ja tõhususe läbi digitaliseerimise, automatiseerimise ning

robotiseerimise.

Ettepanekud:

• Äriaruandluskohustust tuleb vähendada 50% - tuleb vähendada nende organite ja

institutsioonide arvu, kellega ettevõtted peavad äritegevuseks konsulteerima või aru

andma. Lähtutakse single point of contact ja once-only printsiipidest – aruanne

esitatakse ühele asutusele ja ühe korra, aga andmeid saavad kasutada ka teised

asutused.

• Euroopa Liidu prioriteediks peab saama digitaalsete teenuste edendamine ning

nende protsesside ühtlustamine kõigis liikmesriikides: e-arvete esitamine, e-allkiri

ja elektrooniline aruandlus (nt täielikult digitaalne maksuhaldus ja käibemaksu

raporteerimine).

• Euroopa Liit loob eeldused erasektorile piiriüleste teenuste arendamiseks. Uute

andmetel ning tehisintellektil põhinevate ärimudelite abiga loodud teenused on

turvalised ja kasutajasõbralikud ning inimestele on jäetud õigus oma andmete

jagamise üle iseseisvalt otsustada.

• Liikuvusvaldkonna strateegilise eesmärgina peab ühisturul oluliselt suurendama

digitaliseeritust ning jagatud transporditeenuste kasutamist ja vähendama

ebamõistlikke regulatiivseid barjääre. Kujundades jätkusuutlikumat, kaasavamat ja

tõhusamat transpordisüsteemi, tuleb kasutada ära digitaalseid platvorme, mis

võimaldavad jagatud transporditeenuseid infoühiskonna teenuste vahendusel.

• Euroopa tehnoloogilise mahajäämuse kõrvaldamiseks tuleb suunata vähemalt 25%

ettevõtluse toetamiseks mõeldud vahenditest digitaliseerimisse, mille kaudu

toetatakse uute tehnoloogiate arengut ja rohepöörde elluviimise jaoks vajalikku

tõhususe kasvu.

• Eesti peab olema oma e-riigi kogemuse toel piiriüleste digitaalsete teenuste

arendamise eestvedaja, et ettevõtted ja kodanikud saaksid digitaalsest ühisturust

reaalselt kasu.

seisukohapunktides 1.1

ja 1.3.

36

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Paindlikud reeglid ja digitaliseeritud protsessid talentide meelitamiseks ja hoidmiseks

Eesmärk:

Euroopas on kõrgelt kvalifitseeritud, terve ja liikuv tööjõud, kellel on edukaks väärtusloomeks

vajalikud tehnoloogiaoskused ning paindlikud võimalused teha piiriülest kaugtööd.

Ettepanekud:

• EL-i õigusruum peab toetama piiriülest kaugtööd. Euroopa Liidu regulatsioonid

lähtuvad paindlikest tööturutrendidest (hübriidtöö, mobiilne tööjõud ja digitaalsed

nomaadid). Suurem kindlustunne maksu- ja sotsiaalkindlustuse reeglite osas annab

üksikisikutele suurema paindlikkuse ja toetab piiriülest kaugtööd.

• Tagatud ja toetatud on paindlikud ümberõppevõimalused, eelkõige

tehnoloogiaoskuste osas.

• Luuakse täielikult digitaliseeritud ja kättesaadavad piiriülesed avalikud teenused

tööjõu liikumiseks ja välistalentide rakendamiseks.

Teadmiseks võetud.

Kutsekvalifikatsioonide

vastastikuse

tunnustamise

rakendamist ja teenuste

vaba liikumist oleme

kirjeldanud peatükis:

Inimkeskne ühtne turg

ja teenuste vaba

liikumine.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Digitaristu arengud

Eesmärk:

Euroopas on kaasaegne ja hästi toimiv digitaristu, mis on valmis uute teenuste osutamiseks.

Sideettevõtete vahel toimib võrdne konkurents, mis toetab innovatsiooni.

 Me ei toeta EL-i sekkumist digitaristute konsolideerimise suunas. EL ei peaks toetama

regulatsiooni kaudu ainult suuri, üle Euroopa tegutsevaid sideettevõtteid, kuna see

vähendaks konkurentsi ja tarbijate valikut ning takistaks innovatsiooni.

 EL tasemel on vaja suuremahulisi toetusi elektroonilise side taristu arendamiseks,

selleks, et taristu oleks valmis uute teenuste osutamiseks.

 Tänane mudel, milles teatavad sagedushalduse ühtsed üldprintsiibid kehtestatakse

Euroopa Liidu tasandil ja nende piiride raames konkreetsetele liikmesriikidele on

jäetud paindlikkus ja otsustusvabadus, on optimaalne lähenemine ega vaja muutmist.

Sagedushaldus ja loamenetlus peavad jääma liikmesriigi pädevusse. Olemasolev

lähenemine tagab tõhusa sageduskasutuse.

 EL vajab postkvant-krüptograafia (PQC) teemalist strateegiat, kus oleks välja töötatud

nõuded koostalitlusvõimele ja selge soovitus, kuhu PQC sobib ning välja toodud ka

need alamjuhud, kuhu kvantvõtmelevi (QKD) sobib.

Teadmiseks võetud.

Taristute turvalisuse ja

vastupidavuse aspekte

käsitleme seisukohas

3.1 ja selle selgituses.

37

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Kaitsevõime ja küberturvalisus

Eesmärk:

Euroopa Liidu kaitsevõime on tugev, ühtne ja digitaliseeritud. Seda toetab erasektori

innovatsioon kahese kasutusega tehnoloogiate arendamisel ning küberturvalisuse

kompetentside kõrge tase kõikidel elualadel.

Ettepanekud:

 Tuleb tugevdada Euroopa digitaalset vastupanuvõimet ja tagada küberturvalisuse

spetsialistide olemasolu.

 Euroopa Liit peab tagama küberturvalisuse kompetentside kasvu Euroopas kõikidel

elualadel vastavate programmide ja õppemeetodite toetamise kaudu.

 Euroopa Liit peab toetama innovatsiooni, mis panustab küberturvalisuse ja kahese

kasutusega tehnoloogiate arengusse. Erasektor on kaitse- ja küberturvalisuse

valdkonnas peamiseks innovatsiooni vedajaks.

Teadmiseks võetud.

Lisa 2: Kaasatud huvigruppide nimekiri

Asutus E-post

Arenguseirekeskus [email protected]

Andmekaitseinspektsioon [email protected]

Advokatuur [email protected]

Audiitorkogu [email protected]

Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti

Liit

[email protected]

Autoettevõtete Liit [email protected]

Autolammutuste Liit [email protected]

Eesti Aiandusliit [email protected]

Eesti Andmekaitse Liit [email protected]

Eesti Biogaasi Assotsiatsioon [email protected]

Eesti Biokütuste Ühing [email protected]

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit [email protected]

Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected]

Eesti Elektritööstuse Liit [email protected];

[email protected]

Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected]

Eesti Energia [email protected]

Eesti Gaas [email protected]

Eesti Gaasiliit [email protected]

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

[email protected]

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing [email protected]

Eesti Kaitsetööstuse Liit [email protected]

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected]

Eesti Kaupmeeste Liit [email protected]

Eesti Kindlustusseltside Liit [email protected]

Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected]

Eesti Koostöö Kogu [email protected]; [email protected]

Eesti Konkurentsiamet [email protected]

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise

Assotsiatsioon

[email protected]

Eesti Maaülikool [email protected]

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus [email protected]

Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu [email protected]

Eesti Masinatööstuse Liit [email protected]

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit [email protected]

Eesti Metsaselts [email protected]

Eesti Mäetööstuse Liit [email protected]

Eesti Mööblitootjate Liit [email protected]

Eesti Pangaliit [email protected]

Eesti Pereettevõtjate Liit [email protected]

Eesti Plastitööstuse Liit [email protected]

Eesti Piimaliit [email protected]

Eesti Proviisorite Koda [email protected]

Eesti Puitmajaliit [email protected]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected]

Eesti Põllumeeste Keskliit [email protected]

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate

Assotsiatsioon

[email protected]

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit [email protected]

Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon [email protected]

Eesti Taastuvenergia Koda [email protected]

Eesti Taimekasvatuse Liit [email protected]

Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing [email protected]

Eesti Teadusagentuur [email protected]

Eesti Teenusmajanduse Koda [email protected]

Eesti Toiduainetööstuse Liit [email protected]

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit [email protected]

Eesti Turbaliit [email protected]

Eesti Tuuletehnoloogia Liit [email protected]

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon

[email protected]

Eesti Õliühing [email protected]

Eesti Äriinglite Assotsiatsioon [email protected]

E-riigi Akadeemia SA [email protected]

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) [email protected]

Finantsinspektsioon [email protected]

Fortum Eesti AS [email protected]

Eesti Üliõpilaskondade Liit [email protected]

Graanul Invest AS [email protected]

Harjumaa Ühistranspordikeskus [email protected]

Inimõiguste Instituut [email protected]

Kiviõli Keemiatööstus [email protected]

Kodanikuühiskonna Sihtkapital [email protected]

Kunda Nordic Tsement [email protected],

[email protected],

[email protected]

Logistika ja Sadamate Liit

[email protected]

[email protected]

MTÜ Open Knowledge Estonia [email protected]

MTÜ Asutajad [email protected]

Meretööstuse Liit [email protected]

PRAXIS [email protected]

Ravimitootjate Liit [email protected]

SA KredEx [email protected]

SA Stockholmi Keskkonnainstituudi

Tallinna Keskus

[email protected]

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute

Keskus

[email protected]

Skeleton Technologies [email protected]

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik [email protected]

Starfeld OÜ [email protected]

Startup Estonia [email protected]

Taastuvenergia Klubi [email protected]

Tallinna Energiaagentuur [email protected]

Tallinna Tehnikakõrgkool tktk@]tktk.ee

Tallinna Tehnikaülikool [email protected]

Tallinna Ülikool [email protected]; [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]

Tartu Ülikool [email protected]

Teaduste Akadeemia [email protected]

Terviseamet [email protected]

Vabaühenduste Liit [email protected]

Viru Keemia Grupp [email protected]

World Energy Council Eesti [email protected]

Eesti Rooma Klubi [email protected]

Harjumaa Omavalitsuste Liit [email protected]

Hiiumaa Omavalitsuste Liit [email protected]

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit [email protected]

Järvamaa Omavalitsuste Liit [email protected]

Läänemaa Omavalitsuste Liit [email protected]

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit [email protected]

Põlvamaa Omavalitsuste Liit [email protected]

Pärnumaa Omavalitsuste Liit [email protected]

Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected]

Tartumaa Omavalitsuste Liit [email protected]

Valgamaa Omavalitsuste Liit [email protected]

Viljandimaa Omavalitsuste Liit [email protected]

Võrumaa Omavalitsuste Liit [email protected]

SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond [email protected]

Eesti Sadamate Liit [email protected]

Eesti Laevaomanike Liit [email protected]

Eesti Tööandjate Keskliit [email protected]

Eesti Ametiühingute Keskliit [email protected]

Põllumajandusuuringute Keskus [email protected]

Õpetajate Ühenduste Koostöökoda [email protected]

Koolijuhtide Ühendus [email protected]

Eesti Täiskasvanud Koolitajate

Assotsiatsioon Andras

[email protected]

Tartu Observatoorium [email protected]

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut

(KBFI)

[email protected]

Cybernetica AS [email protected]

Tervisearengu Instituut [email protected]

Eesti Kunstiakadeemia [email protected]

Eesti Kaitsetööstuse Liit [email protected]

AS Metrosert [email protected]

MTÜ Eesti Standardimis- ja

Akrediteerimiskeskus

[email protected]

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum [email protected]

Guardtime AS [email protected]

Robotex [email protected]

PRAXIS [email protected]

Tartu Ülikooli Grandikeskus [email protected], [email protected]

Erametsakeskus SA [email protected]

Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit [email protected]

Eesti Kalaliit [email protected]

Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit [email protected]

Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu [email protected]

Eesti Vesiviljelejate Liit [email protected]

Maaelu Edendamise Sihtasutus [email protected]

Tartu Biotehnoloogia Park [email protected]

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia

Arenduskeskus [email protected]

Eesti Linnukasvatajate Selts [email protected]

Eesti Hobusekasvatajate Selts [email protected]

Eesti Tõuloomakasvatuse Liit [email protected]

Eesti Mesinike Liit [email protected]

Eesti Kutseliste Mesinike Ühing [email protected]

Eesti Taimekasvatuse Instituut [email protected]

Põllumajandusamet [email protected]

Veterinaar- ja Toiduamet [email protected]

Cleveron AS [email protected]

Rootloop OÜ [email protected]

Rohetiiger [email protected]

Sunly OÜ [email protected]

Utilitas [email protected]

Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected]

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit [email protected]

Eesti Vee-ettevõtete Liit [email protected]

1

EELNÕU

………

VABARIIGI VALITSUS

Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta

Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu

ühtse turu tuleviku kohta.

1. Ärisõbralik õiguskeskkond

1.1 Euroopa Liidu ühtse turu edasiarendamise eesmärgiks peab olema selge õigusliku

regulatsiooniga innovatsiooni soosiva ettevõtluskeskkonna loomine. Eelkõige tuleb vähendada

õigusloome mahtu ja keskenduda kehtiva õiguse paremale rakendamisele ning Euroopa Liidu

õigusaktidest tuleneva bürokraatia, killustatuse, dubleerimise ja aruandluskohustuse

vähendamisele. Seejuures peab Euroopa Komisjon tunnistama kehtetuks või lihtsustama

kehtivaid õigusakte, mis on üleliigsed, ebatõhusad või mille kulud kaaluvad üles saadava kasu.

1.2 Iga õigusakti väljatöötamisel tuleb paremini arvestada ettevõtja ja avaliku sektori

kulutustega, mis kaasnevad tema tegevuse Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuetega

vastavusse viimisega, mille väljaselgitamises on oluline roll õigusakti eelnõu põhjalikul

mõjuanalüüsil. Koos õigusakti ettepanekuga peab Euroopa Komisjon esitama ka delegeeritud

ning rakendusaktide eelnõud, et oleks võimalik hinnata õigusaktide kogumõju ja rakendatavust.

1.3 Euroopa Liidu õiguse uute algatuste puhul tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise

põhimõttest ja tagada, et andmeid on liikmesriigis võimalik taas- ja ristkasutada. Euroopa Liidu

uutes algatustes tuleb vaikimisi kasutada reaalajamajanduse ehk andmepõhisele aruandlusele

tuginevaid lahendusi, mille eelduseks on Euroopa Liidu kokkulepe andmete standardiseerimise

reeglitest. Teeme ettepaneku alustada Euroopa Liidu tasandil andmete standardiseerimisega e-

arvetest.

1.4 Peame oluliselt kiirendama kõrge lisandväärtusega investeeringute tegemiseks vajalikke

haldusmenetlusi (planeeringud, keskkonnamõjude hindamised, loamenetlused) kogu tööstus-

ja taristuökosüsteemis. Soovime, et Euroopa Komisjon algataks liikmesriikidega dialoogi

küsimuses, kas ja millistele parameetritele (sektor, investeeringu maht) vastavate

investeeringute puhul tuleks Euroopa Liidus rakendada ühtlustatud menetlusskeeme. Ühtsed ja

etteennustatava ajaraamiga menetlused muudavad Euroopa Liidu turu tervikuna investoritele

atraktiivsemaks.

1.5 Euroopa Liidu ühinguõiguse valdkonnas on oluline keskenduda olemasoleva

õigusraamistiku ajakohastamisele, parendamisele ja õigusselgemaks muutmisele, aga ka

vajadusel kodifitseerimisele.

Euroopa Liidu tasandil tuleb kokku leppida reeglites, mis lihtsustavad ühingute piiriülest

tegutsemist (näiteks ühingute vastastikune tunnustamine) ning parandavad registrite vahelist

andmevahetust.

2

Eesti peab väga oluliseks, et äritegevust puudutav õigusraamistik Euroopa Liidu siseturul oleks

äriühingute jaoks lihtsam ja uuenduslikud äriühingud saaksid kasvada, kuid põhjalikumat

analüüsi vajab, kas kogu ühinguõigust või lausa mitmeid erinevaid õigusharusid hõlmavate

mahukate koodeksite väljatöötamine ning selle raames uute Euroopa Liidu üleste

ühinguvormide loomine on selleks kõige kiiremad, tõhusamad ja sobivamad meetmed.

1.6 Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu siseturu reeglid oleksid võimalikult ühtsed, kuna see

lihtsustab ettevõtjatel piiriülest tegutsemist. Samas peab Eesti oluliseks, et Euroopa Liidu

õigusakti instrumendi valik ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 kasutamine

õigusliku alusena toimub kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega ning subsidiaarsuse ja

proportsionaalsuse põhimõtetega, menetlusõiguse ja tsiviilõiguse süsteemide täielik

ühtlustamine ei peaks olema Euroopa Liidu siseturu reguleerimisel üldeesmärk. Euroopa Liidu

siseturu reguleerimisel tuleb järgida Euroopa Liidus kehtivat menetlusautonoomia põhimõtet,

mis annab liikmesriikidele õiguse luua siseriiklikud menetlusõiguse süsteemid.

Valdkonnaspetsiifiliste erireeglite kehtestamist Euroopa Liidu siseturu õigusaktides selliste

tsiviilõiguse valdkondade puhul nagu näiteks aegumistähtajad, tõendite kogumine,

tsiviilvastutus ja esindusõigus tuleks vältida, kuivõrd taolised erisused muudavad

õigussüsteemi põhjendamatult keerukaks ja võivad viia olukorrani, kus isikuid, sealhulgas

erinevates sektorites tegutsevaid ettevõtjaid koheldakse erinevalt.

2. Ühtse turu strateegiliste eesmärkide ja konkurentsivõime rahastamine ning võrdsete

võimaluste tagamine

2.1 Eesti on seisukohal, et Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks on vaja suurendada

tootlikkust. Euroopa Liidu ühtse turu edendamiseks on vajalik rohe- ja digiülemineku,

kaitsevõime ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni investeeringute märkimisväärne

suurendamine. Eelkõige tuleb edendada erakapitali investeeringuid, milleks on vaja Euroopa

kapitaliturgusid kiiresti edasi arendada. Avaliku sektori piiratud rahastamist tuleb kasutada

erakapitali investeeringute esilekutsumiseks, muuhulgas riskide leevendamise kaudu eelkõige

nendes valdkondades, kus tekib konkurentsivõimet toetavate mõjude edasikandumine

majanduses. Selleks tuleks kaaluda uuenduslike finantsinstrumentide kasutuselevõttu,

sealhulgas Euroopa Investeerimispanga võimalusi maksimaalselt ära kasutades.

2.2 Uute innovaatiliste tehnoloogiate ja ärimudelite arendamiseks vajab Euroopa

ühishuviprojektide (Projects of Common Interest, PCI ning Important Projects of Common

European Interest, IPCEI) kontseptsioon ülevaatamist, et tagada läbipaistvus ja rahastus

väikeriikidele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Selliste projektide kriteeriumid

peavad jätkuvalt võimaldama riigiabi andmist ainult Euroopa ühiseid huve edendavatele

olulistele koostööprojektidele.

2.3 Oleme seisukohal, et tugev Euroopa Liidu ühtne turg põhineb ausal konkurentsil ja

võrdsetel võimalustel nii liikmesriikide kui ka ettevõtete jaoks. Ajutised riigiabimeetmed, mille

eesmärk oli leevendada viimaste aastate erinevaid kriise, tuleb kaotada. Oleme valmis toetama

riigiabi reeglite lihtsustamist ja riigiabi menetluste kiirendamist, sealjuures puhaste

tehnoloogiate väljatöötamisel, taastuvenergias ja tööstuse dekarboniseerimiseks, kuid

tavareeglite raames. Riigiabi peab olema piiratud ja sihipärane.

2.4 Riigiabi menetlused peavad olema lühemad, et kiirendada uute tehnoloogiate turule

jõudmist. Eesti võib kaaluda uue Euroopa Liidu riigiabi mehhanismi toetamist, mis kohustab

liikmesriike eraldama osa oma riiklikust rahastamisest üle-Euroopaliste algatuste ja

3

investeeringute rahastamiseks Euroopa Liidu ülesesse fondi, kui see aitab ühtlustada võrdseid

võimalusi ühtsel turul, kuid eelnevalt peab olema selge, kuidas toimuks keskse abifondi

finantseerimine, kuidas liikmesriigi panust arvutatakse ning millises ulatuses mõjutaks uus

keskne Euroopa Liidu riigiabi mehhanism liikmesriigi pädevust ja võimekust riigiabi anda.

2.5 Eesti peab oluliseks, et maksuküsimustes säiliks seadusandlik erimenetlus ehk ühehäälsus,

kuna tegemist on meetmetega, mis otseselt mõjutavad liikmesriikide eelarvetulu ja

konkurentsivõimet. Siseturu rajamise ja toimimise tagamiseks ning konkurentsimoonutuste

vältimiseks peab Euroopa Liidu maksupoliitika keskmes olema käibemaksu, aktsiisi ja teisi

kaudset maksustamist käsitlevate õigusaktide ühtlustamine, mis ei läheks kaugemale Euroopa

Liidu toimimise lepingus sätestatud eesmärgist. Samuti on tähtis liikmesriikide koostöö

piiriüleste käibemaksupettuste vastu võitlemisel. Peame vajalikuks, et uute maksuvaldkonna

ettepanekute osas toimuks liikmesriikidega enne ettepanekute avaldamist läbipaistev ja

konstruktiivne konsulteerimine eesmärgiga kaardistada liikmesriikide probleemkohad, mis

siseturu vaatest ühist lahendamist vajavad. Samuti peame oluliseks, et maksuvaldkonna

direktiivide väljatöötamisel ning läbirääkimistel pöörataks rõhku plaanitavate muudatustega

kaasnevale ebavajalikule või liigsele halduskoormusele.

3. Ühtse turu ühenduvus ja vastupanuvõime

3.1 Euroopa Liidu ühtne turg peab toimima nii tavaolukorras kui ka kriisi ajal, selleks on

vajalikud turvalised kriisikindlad ühendused ja tarneahelad kindlustamaks vajalike toodete

tootmine ja teenuste pakkumine. Tuleb tagada piisavas mahus kriitiliste toorainete (sealjuures

konkurentsivõimelise hinnaga puhas energia) ja toodete (energeetika – ja kaitsetööstuse

elektroonikaseadmete või toit) tootmine.

3.2 Peame oluliseks, et Euroopa Liidus oleks piisav ravimite ja toimeainete tootmisvõimekus,

et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ja parandada ravimite varustuskindlust. Toetame

meetmete välja töötamist, mis panustavad kriitiliste ravimite või nende toimeainete

tootmisvõimekuse tõstmisesse Euroopa Liidus luues sünergiaid erinevate Euroopa Liidu

rahastusinstrumentidega teadusuuringute ja innovatsiooni arendamisel. Väikese turu

seisukohalt peame vajalikuks, et need meetmed tagaksid ravimite, sealjuures kriitiliste ravimite

võrdse kättesaadavuse siseturul.

4. Inimkeskne ühtne turg ja teenuste vaba liikumine

4.1 Toetame Euroopa Liidus kutse- ja hariduskvalifikatsioonide (keskharidus, kutseharidus,

kõrgharidus) vastastikuse tunnustamise rakendamist tööjõu ja õppega seotud liikuvuse

edendamiseks.

4.2 Peame oluliseks piiriülese teenustekaubanduse liberaliseerimist, sealjuures ambitsioonika

teenuste direktiivi rakendamise kaudu. Soovime, et Euroopa Komisjon esitaks uue

horisontaalse ühtse turu strateegia, milles on konkreetsed ettepanekud ja tähtajad teenuste ühtse

turu kõige probleemsemate tõkete kõrvaldamiseks.

4.3 Peame oluliseks kõrvaldada allesjäänud takistused, mis on seotud geoblokeeringutega

ühtsel turul, takistades tarbijatel osta ja tarbida teenuseid ja tooteid teisest liikmesriigist eemal.

Digiteenuste parema liikuvuse tagamiseks ühtsel turul peab Eesti oluliseks täiendavalt hinnata

asukohapõhiste piirangute vähendamise võimalusi, mis arvestaks asjaomaste õiguste omajate

huve ning muid Euroopa Liidu õigusest tulenevaid tingimusi teenuste piiriülesel pakkumisel.

4

5. Tugevam Euroopa Liit globaalsel tasandil

5.1 Euroopa Liidu kaubanduspoliitika peab aitama oma ettevõtetel pääseda ligi maailma

parimatele tehnoloogiatele, teenustele ja toodetele. Eesti peab oluliseks andmete piiriülese

liikumise tagamiseks reeglite kehtestamist kahepoolsete vabakaubanduslepingute ja Maailma

Kaubandusorganisatsiooni e-kaubanduse läbirääkimiste kaudu.

5.2 Peame oluliseks jätkata Euroopa Liidus investeerimist Euroopa standardite arendamisesse

ja edendamisesse, sest tugev Euroopa standardimissüsteem on Euroopa huvide edendamise

aluseks ka rahvusvahelises standardimises. Peame vajalikuks Euroopa Liidu juhtrolli

rahvusvahelises standardimises, et tagada tehnoloogiarakenduste põhinemine demokraatlikel

väärtustel.

6. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha

seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

“Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta”

2

Lühikokkuvõte Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Liidu (EL) ühtse turu tuleviku kujundamiseks, et pakkuda

suuniseid uuele Euroopa Komisjoni (komisjoni) tööle asumisel. EL ühtne turg on EL suurim saavutus, mis

soodustab majanduskasvu ja konkurentsi ja loob ELi ettevõtjatele uusi võimalusi, andes juurdepääsu 447

miljoni tarbijaga siseturule ning samaaegselt tuginedes Euroopa ühtsetele väärtustele, mis on tähtsad igale EL

kodanikule ning mille tõttu ka täna on EL üks ihaldatumaid paiku elamiseks kolmandate riikide kodanikele.

Siiski on EL ühtsel turul jätkuvalt tõkkeid ning EL õiguskeskkond on kodaniku ja ettevõtja jaoks mahuka

õigustiku tõttu keerukas. Lisaks on viimaste aastate pandeemia, kliimaneutraalsusele üleminek, alanud

Ukraina-Venemaa sõda ja sellest tulenenud energiahindade ning toormete kallinemine ja tarneahelate

muutumine, loonud mitmikkriisi (sellele viitab ka Eesti konkurentsivõime raport1, mis avaldati 25.06.2024).

Ühtlasi on ka majandusjulgeoleku olukord muutunud pingelisemaks. Seetõttu peab EL tulevikuvaates

tugevdama oma ühtset turgu ja majanduse vastupidavusvõimet. Nendel põhjustel on ette valmistatud ka EL

ühtse turu raport2 Jacques Delors’ Instituudi presidendi ja endise Itaalia peaministri Enrico Letta poolt ning

EL konkurentsivõime raport3 samuti endise Itaalia peaministri ja Euroopa Keskpanga presidendi Mario

Draghi poolt, mis on olnud lähtekohtadeks Eesti seisukohtade ettevalmistamisele.

Eesti rõhutab seisukohtades EL ühtse turu tuleviku kohta 1) ärisõbraliku ja lihtsa õiguskeskkonna olulisust,

2) vajadust üle vaadata EL ühtse turu strateegiliste eesmärkide seadmisel rahastamisvõimalused

tagamaks võrdsed võimalused siseturul, 3) ühtse turu ühenduvust ja vastupanuvõimet, 4) EL ühtse

turu inimkesksust ning 5) EL tugevdamist globaalses vaates.

Ärisõbraliku õiguskeskkonna osas rõhutame, et EL ühtse turu edasiarendamisel pean olema eesmärgiks

selge õigusliku regulatsiooniga innovatsiooni soosiva ettevõtluskeskkonna loomine. Tuleb vähendada

õigusloome mahtu ja keskenduda kehtiva õiguse paremale rakendamisele ning EL õigusaktidest tuleneva

bürokraatia, killustatuse, dubleerimise ja aruandluskohustuse vähendamisele. Euroopa Komisjon peab

tunnistama kehtetuks või lihtsustama kehtivaid õigusakte, mis on üleliigsed, ebatõhusad või mille kulud

kaaluvad üles saadava kasu. Iga õigusakti väljatöötamisel tuleb mõjuanalüüside abil paremini arvestada

ettevõtja ja avaliku sektori kulutustega, mis kaasnevad tema tegevuse EL õigusaktist tulenevate nõuetega

vastavusse viimisega. EL õiguse uute algatuste puhul tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise

põhimõttest ja tagada, et andmeid on liikmesriigis võimalik taas- ja ristkasutada. Euroopa Liidu uutes

algatustes tuleb vaikimisi kasutada reaalajamajanduse ehk andmepõhisele aruandlusele tuginevaid

lahendusi, mille eelduseks on EL kokkulepe andmete standardiseerimise reeglitest. Andmete

standardiseerimisega EL tasandil võib alustada e-arvetest: e-arvete standardiseerimine looks võimalusi

automatiseerida käibemaksu deklaratsiooni ja osaliselt ka majandusaasta aruande esitamise protsessi. Peame

kiirendama kõrge lisandväärtusega investeeringute tegemiseks vajalikke haldusmenetlusi (planeeringud, keskkonnamõjude hindamised, loamenetlused) kogu tööstus- ja taristuökosüsteemis. et muuta

EL turg tervikuna investoritele atraktiivsemaks. EL ühinguõiguse valdkonnas tuleb keskenduda olemasoleva

õigusraamistiku ajakohastamisele, parendamisele ja õigusselgemaks muutmisele, aga ka vajadusel

kodifitseerimisele. EL tasandil tuleb kokku leppida ühingute piiriülest tegutsemist (näiteks ühingute

vastastikune tunnustamine) lihtsustavates ja registrite vahelist andmevahetust parandavates reeglites.

Äritegevuse õigusraamistik EL ühtsel turul peab olema äriühingutele lihtsam ja uuenduslikud äriühingud

saaksid kasvada, kuid põhjalikumat analüüsi vajab, kas kogu ühinguõigust või lausa mitmeid erinevaid

õigusharusid hõlmavate mahukate koodeksite väljatöötamine ning selle raames uute EL üleste ühinguvormide

loomine on selleks kõige kiiremad, tõhusamad ja sobivamad meetmed. Eesti peab oluliseks, et EL siseturu

reeglid oleksid võimalikult ühtsed, kuna see lihtsustab ettevõtjatel piiriülest tegutsemist. Samas peab Eesti

oluliseks, et EL õigusakti instrumendi valik ja EL toimimise lepingu artikli 114 kasutamine õigusliku alusena

toimub kooskõlas EL aluslepingutega ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega,

menetlusõiguse ja tsiviilõiguse süsteemide täielik ühtlustamine ei peaks olema ELi siseturu reguleerimisel

üldeesmärk. ELis kehtivat menetlusautonoomia põhimõtet, mis annab liikmesriikidele õiguse luua

siseriiklikud menetlusõiguse süsteemid. Valdkonnaspetsiifiliste erireeglite kehtestamist EL siseturu

õigusaktides selliste tsiviilõiguse valdkondade puhul nagu näiteks aegumistähtajad, tõendite kogumine,

tsiviilvastutus ja esindusõigus tuleks vältida, kuivõrd taolised erisused muudavad õigussüsteemi

põhjendamatult keerukaks ja võivad viia olukorrani, kus isikuid, sealhulgas erinevates sektorites tegutsevaid

ettevõtjaid koheldakse erinevalt.

3

Ühtse turu strateegiliste eesmärkide ja konkurentsivõime rahastamise ning võrdsete võimaluste

tagamisel on Eesti seisukohal, et Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks on vaja suurendada tootlikkust. EL

ühtse turu edendamiseks on vajalik rohe- ja digiülemineku, kaitsevõime ning teadus- ja arendustegevuse

ja innovatsiooni investeeringute märkimisväärne suurendamine. Eelkõige tuleb edendada erakapitali

investeeringuid, milleks tuleb Euroopa kapitaliturgusid kiiresti edasi arendada. Avaliku sektori piiratud

rahastamist tuleb kasutada erakapitali investeeringute esilekutsumiseks, muuhulgas riskide leevendamise

kaudu eelkõige nendes valdkondades, kus tekib konkurentsivõimet toetavate mõjude edasikandumine

majanduses. Selleks tuleks kaaluda uuenduslike finantsinstrumentide kasutuselevõttu, sealhulgas Euroopa

Investeerimispanga võimalusi maksimaalselt ära kasutades. Uute innovaatiliste tehnoloogiate ja ärimudelite

arendamiseks vajab Euroopa ühishuviprojektide kontseptsioon ülevaatamist, et tagada läbipaistvus ja

rahastus väikeriikidele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Selliste projektide kriteeriumid peavad

jätkuvalt võimaldama riigiabi andmist ainult Euroopa ühiseid huve edendavatele olulistele

koostööprojektidele. Tugev EL ühtne turg peab põhinema ausal konkurentsil ja võrdsetel võimalustel nii

liikmesriikide kui ettevõtete jaoks. Ajutised riigiabimeetmed eesmärgiga leevendada viimaste aastate

erinevaid kriise, tuleks kaotada. Oleme valmis toetama riigiabi reeglite lihtsustamist (näiteks lisama uusi

riigiabiandmise võimalusi grupierandi alla) ja riigiabi menetluste kiirendamist, sh puhaste tehnoloogiate

väljatöötamisel, taastuvenergias ja tööstuse dekarboniseerimiseks, kuid tavareeglite raames. Riigiabi peab

olema piiratud ja sihipärane. Riigiabi menetlused peavad olema lühemad kiirendamaks uute tehnoloogiate

turule jõudmist. Võime kaaluda uue EL riigiabi mehhanismi toetamist, mis kohustab liikmesriike

eraldama osa oma riiklikust rahastamisest üle-Euroopaliste algatuste ja investeeringute rahastamiseks EL

ülesesse fondi, kui see aitab ühtlustada võrdseid võimalusi ühtsel turul, kuid eelnevalt peab olema selge,

kuidas toimuks keskse abifondi finantseerimine, kuidas liikmesriigi panust arvutatakse ning millises ulatuses

mõjutaks uus keskne EL riigiabi mehhanism liikmesriigi pädevust ja võimekust riigiabi anda.

Maksuküsimustes tuleb säilitada seadusandlik erimenetlus ehk ühehäälsus, see mõjutab otseselt

liikmesriikide eelarvetulu ja konkurentsivõimet. Siseturu toimimise tagamiseks ja konkurentsimoonutuste

vältimiseks peab EL maksupoliitika keskmes olema käibemaksu, aktsiisi ja teisi kaudset maksustamist

käsitlevate õigusaktide ühtlustamine, mis ei läheks kaugemale EL toimimise lepingus sätestatud eesmärgist.

Tähtis on liikmesriikide koostöö piiriüleste käibemaksupettuste vastu võitlemisel. Uute maksuvaldkonna

ettepanekute osas peab toimuma liikmesriikidega enne ettepanekute avaldamist läbipaistev ja konstruktiivne

konsulteerimine, et kaardistada liikmesriikide probleemkohad, mis siseturu vaatest ühist lahendamist vajavad.

Ühtse turu ühenduvuse ja vastupanuvõime osas rõhutame, et EL ühtne turg peab toimima ka kriisi ajal.

Vajame turvalisi kriisikindlaid ühendusi ja tarneahelaid vajalike toodete tootmine ja teenuste

pakkumiseks kriisi ajal. Tuleb tagada piisavas mahus kriitiliste toorainete (sealjuures konkurentsivõimelise

hinnaga puhas energia) ja toodete (energeetika – ja kaitsetööstuse elektroonikaseadmete või toit) tootmine.

Peame oluliseks, et ELis oleks piisav ravimite ja toimeainete tootmisvõimekus, et vähendada sõltuvust

kolmandatest riikidest ja parandada ravimite varustuskindlust. Toetame meetmete välja töötamist, mis

panustavad kriitiliste ravimite või nende toimeainete tootmisvõimekuse tõstmisesse ELis luues sünergiaid

erinevate EL rahastusinstrumentidega teadusuuringute ja innovatsiooni arendamisel. Väikese turu seisukohalt

peavad need meetmed tagama ravimite, sealjuures kriitiliste ravimite võrdse kättesaadavuse siseturul.

Inimkeskse EL ühtse turu vaates toetame ELis kutse- ja hariduskvalifikatsioonide (keskharidus,

kutseharidus, kõrgharidus) vastastikuse tunnustamise rakendamist tööjõu ja õppega seotud liikuvuse

edendamiseks. Peame oluliseks piiriülese teenustekaubanduse liberaliseerimist, sealjuures ambitsioonika

teenuste direktiivi rakendamise kaudu. Soovime, et Euroopa Komisjon esitaks uue horisontaalse ühtse turu

strateegia, milles on konkreetsed ettepanekud ja tähtajad teenuste ühtse turu kõige probleemsemate tõkete

kõrvaldamiseks. Tuleb kõrvaldada allesjäänud geoblokeeringutega seotud takistused ühtsel turul, takistades

tarbijatel osta ja tarbida teenuseid ja tooteid teisest liikmesriigist eemal. Digiteenuste parema liikuvuse

tagamiseks ühtsel turul tuleb täiendavalt hinnata asukohapõhiste piirangute vähendamise võimalusi, mis

1 Konkurentsivõime raport 2024 (arenguseire.ee) 2 https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf 3 https://commission.europa.eu/topics/strengthening-european-competitiveness/eu-competitiveness-looking- ahead_en

4

arvestaksid asjaomaste õiguste omajate huve ning muid EL õigusest tulenevaid tingimusi teenuste piiriülesel

pakkumisel.

Selleks, et EL oleks tugevam globaalsel tasandil tuleb pöörata EL kaubanduspoliitikas rohkem tähelepanu

digikaubandusele. EL kaubanduspoliitika peab aitama oma ettevõtetel pääseda ligi maailma parimatele

tehnoloogiatele, teenustele ja toodetele. Peame oluliseks andmete piiriülese liikumise tagamiseks reeglite

kehtestamist kahepoolsete vabakaubanduslepingute ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni e-kaubanduse

läbirääkimiste kaudu. Tuleb ELis jätkata investeerimist Euroopa standardite arendamisesse ja edendamisesse,

sest tugev Euroopa standardimissüsteem on Euroopa huvide edendamise aluseks rahvusvahelises

standardimises. Peame vajalikuks Euroopa Liidu juhtrolli rahvusvahelises standardimises, et tagada

tehnoloogiarakenduste põhinemine demokraatlikel väärtustel.

EL ühtse turu poliitikat reguleerib täna raamdokument Eesti EL poliitika prioriteedid 2023–2025 (heaks

kiidetud 22. juuni 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil). Samuti tugineme varasemalt heaks kiidetud Eesti

seisukohtadele EL raamdokumentide ja algatuste kohta (täpsem nimekiri peatükis: Sissejuhatus).

1. Sissejuhatus

1993. aastal loodud ühtne turg on üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi. Ühtse turuga loodi ELi

territooriumil neli vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine. Ühtne turg annab

ELi kodanikele võimaluse elada ja töötada kogu ELis, pakkudes neile paremaid töövõimalusi. See

pakub tarbijatele laiemat valikut kvaliteetseid teenuseid ja tooteid, mille ohutuses ja

keskkonnasõbralikkuses nad võivad kindlad olla. Ühtne turg edendab kaubandust, soodustab

majanduskasvu ja konkurentsi ning loob ELi ettevõtjatele uusi võimalusi, andes neile juurdepääsu 447

miljoni tarbijaga siseturule.

EL lõimumine on saavutanud kõrge taseme paljudes, kuigi mitte kõigis majandus- ja

ühiskonnasektorites ning 80% riiklikest õigusaktidest tulenevad Brüsselis ühiselt vastuvõetud

otsustest. 27 liikmesriigiga suurenes Euroopas kehtiva õigussüsteemi keerukus, nagu ka

mastaabisäästu võimalik kasu. Need arengud ei võimalda meil enam loota vaid riiklike õigusaktide

lähendamisele ja vastastikusele tunnustamisele, mis on muutunud aeglaseks ja keeruliseks, et

mastaabisäästu kasu saada.

Viimaseid aastaid on iseloomustanud märkimisväärsed tehnoloogilised, majanduslikud ja

geopoliitilised muutused, mis ei määratle uuesti rahvusvahelist jõudude tasakaalu, vaid võivad muuta

ka ELi väärtusahelate ja majandusstruktuuride ülesehitust. Ülemaailmsete väljakutsete tõttu on

Euroopa ambitsiooniks juhtida üleminekut kliimaneutraalsusele ja digiajastule, võttes samal ajal

arvesse sotsiaalset ühtekuuluvust. Suureneb ülemaailmne konkurents ja muudatusi kutsuvad esile ka

hiljutised sündmused, nagu Covid-19 pandeemia, Euroopa läheduses puhkenud sõjad ja pingestunud

geopoliitiline olukord. Venemaa gaasist sõltumine tõi kaasa kõrged energiahinnad, see lisas survet EL

tööstusele ja kodanikele. Seetõttu on kallinenud on toormed ja muutunud tarneahelad. Selleks, et EL

siseturg ja majandus oleksid vastupanuvõimelisemad, peab EL rohkem keskenduma rohelisele

süsinikuvabale energiale, tugevdama oma energia tarneahelaid, ning muid taristuid ja jätkama

partnerlussuhete edasiarendamist seniste samameelsete majanduspartneritega.

Ülemaailmne demograafiline ja majanduslik maastik on muutunud. Viimase kolme aastakümne

jooksul on ELi osa maailmamajanduses vähenenud ning selle esindatus maailma suurimate majanduste

seas järsult vähenenud Aasia majanduse kasvu kasuks. Suundumus on osaliselt tingitud

demograafilistest muutustest, kuna EL seisab silmitsi rahvastiku vähenemise ja vananemisega.

Erinevalt teistes piirkondades täheldatud kasvust on sündimus Euroopa Liidus murettekitavalt

5

langemas – 2022. aastal sündis 3,8 miljonit last, mis on vähem kui 2008. aastal registreeritud

4,7 miljonit sündi. Eesti konkurentsivõime ekspertkogu raportis4 tuuakse välja, et 2023. aasta teises

pooles on aeglustunud ka maailma majanduskasv, kuna rahastamistingimuste karmistumine ja

kindlustunde nõrgenemine hakkas mõju avaldama. Samuti väheneb euroala riikides nõudlus

tööstustoodangu järele. 2024. aastaks oodatakse ELis keskmiselt 0,9% ning 2025. aastaks 1,7%ni

ulatuvat majanduskasvu. Siiski ka Aasia majandusi arvestamata on EL ühtne turg USA turust maha

jäänud. 1993. aastal olid need kaks majanduspiirkonda võrreldava suurusega. Kui aga USA-s kasvas

SKT elaniku kohta aastatel 1993–2022 ligi 60%, siis Euroopas jäi see kasv alla 30%.

Reeglitel põhinev rahvusvaheline kord seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega, ja on jõudnud faasi, mida

iseloomustab jõupoliitika taastumine. EL on traditsiooniliselt pühendunud vabakaubandusele ja

rahvusvahelisele koostööle – põhimõtetele, mis on moodustanud ELi globaalse juhtimise ja

majandusstrateegiate alustala. Need väärtused on juhtinud ELi suhtlust rahvusvahelisel areenil,

edendades reeglitel põhinevat korda, mis on olnud ELi fookustes ja tegevusraamistikus kesksel kohal.

Sõjad ja kaubanduskonfliktid õõnestavad aga üha enam reeglitel põhineva rahvusvahelise süsteemi

põhimõtteid, ohustades alust, millele EL on oma välissuhted ja -poliitika üles ehitanud.

Lisaks seavad ELile väljakutseid ka sisemised tegurid nagu ebajärjekindlad poliitikad ja

halduskoormuse kasv, mis kahjustavad ettevõtetele atraktiivset investeerimiskliimat. Samuti kahjustab

ELi vastupanuvõimet suurenev toetuste konkurents liikmesriikide vahel, ka on EL tööturul rohe- ja

digipöördega seotud väljakutsed. Viimastel aastatel on Euroopa tööstuse ümberkujundamiseks

pakutud välja mitmeid algatusi nagu Euroopa kiibimäärus, kriitiliste toorainete määrus,

kliimaneutraalse tööstuse algatus. Nende algatuste kesksed elemendid on loamenetluste kiirendamine,

tööstuste ja EL väärtusahelate tugevdamine ning plaan vähendada ettevõtete halduskoormust.

1.1 EL raport ühtse turu tuleviku kohta, EL konkurentsivõime tuleviku raport, Euroopa Komisjoni

president Ursula von der Leyeni poliitilised suunised ja volinikukandidaatide missioonikirjad

Nendel põhjustel kutsus Euroopa Ülemkogu 2023. a juuni järeldustes üles koostama sõltumatut

kõrgetasemelist aruannet ühtse turu tuleviku kohta. 2023 II poolaasta ja 2024 I poolaasta EL nõukogu

eesistujariigid Hispaania ja Belgia määrasid endise Itaalia peaministri ja Jacques Delors Instituudi

presidendi Enrico Letta kirjutama raportit, mis sisaldaks konkreetseid tulevikku suunatud soovitusi.

Valminud raportit “Palju rohkem kui turg”5 esitles Letta 17. aprillil toimunud Euroopa Ülemkogu

istungil.

Letta raport annab hinnangu ühtse turu “tervisele”, pakkudes olulisi poliitilisi ettepanekuid selle

edasiseks arenguks. Letta raporti ettepanekud võivad oluliselt mõjutada ELi strateegilist tegevuskava

aastateks 2024–2029. Raport keskendub eelkõige ELi konkurentsivõime suurendamisele ja

investeeringute mobiliseerimisele, et kasvatada Euroopa tööstuslikku võimsust ja viia läbi õiglane,

roheline ja digitaalne majanduse üleminek, säilitades samal ajal ühtse turu mõjukus ülemaailmsel

tasandil.

Raportis tuuakse esile, et täna on vaja ühtne turg kujundada ümber tulevikukindlamaks võttes arvesse

viimaste aastate väljakutseid nii pandeemia, sõjaohu kasvu kui ka globaliseeruva maailmamajanduse

vaates. Raportis pakutakse välja viies vabadus uue ühtse turu jaoks, käsitletakse võrdseid võimalusi ja

4 https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2024/06/rk_konkurentsivoime-raport_2024_est.pdf 5 https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf

6

töökohtade loomist ning ettevõtluse lihtsustamist. Samuti on ühe teemana raportis rõhuasetus õiglasel,

rohelisel ja digitaalsel üleminekul uue ühtse turu toetamisel. Raportis käsitletakse ka EL laienemist,

rahu edendamist ja õigusriigi põhimõtete järgimist: julgeoleku- ja kaitsetööstuse ühtse turu kaudu.

Samuti on üks raporti teemasid liikumisvabadus ja vabadus jääda: uus ühtne turg kõigile Euroopa

kodanikele.

Lisaks esitas teine Itaalia endine peaminister ja endine Euroopa keskpanga president Mario Draghi

ELi konkurentsivõime tuleviku raporti6 9. septembril 2024.

Ursula von der Leyeni 18. juulil 2024. a esitatud poliitilistes suunistes7 on soovitused muuta

äritegevus lihtsamaks ja süvendada EL ühtset turgu (eelkõige teenuste, energia, kaitse, finants, side ja

digi valdkondades); luua puhta tööstuse leping, et vähendada süsinikdioksiidi heiteid ja alandada

energiahindu; panna teadusuuringud ja innovatsioon EL majanduse keskmes; suurendada tootlikkust

digitaaltehnoloogia levikuga; ning investeerida tugevamalt EL kestlikku konkurentsivõimesse; ja

lahendada oskuste ja tööjõu puudujääk.

Samuti tuleb seisukohtade kujundamise alusdokumentidena esile tuua uue Euroopa Komisjoni

volinikukandidaatide missioonikirjad.8

1.2 Varasemad Eesti seisukohad

Eesti EL ühtse turu poliitikat reguleerib hetkel raamdokument Eesti EL poliitika prioriteedid 2023–

2025 (heaks kiidetud 22. juuni 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil). Eesti EL 2023-2025 prioriteetide

kohaselt töötame selle nimel, et rohe- ja digipöörde elluviimise keskmes oleksid vabaturumajanduse

põhimõtted ja tõhusalt toimiv siseturg, kus tuleb kaotada selle toimimist moonutavad riigiabi erandid

ning vähendada haldus- aruandluskoormust. Samuti on meile oluline taastuvenergiale üleminek ja

kaupade, teenuste, isikute, kapitali ning andmete vaba liikumine. Ka tuuakse esile vajadust EL

eelarvereeglid korda teha ning tugevdada energia-, transpordi- ja sideühendusi. Lisaks toetame seda,

et kandidaatriike majanduses samm-sammult ELi ühtse turuga integreerida. Muutunud

julgeolekuolukorras tuleb tõsta ELi kriisikindlust, parandada kaitsevõimet ja tagada võitlusvõimeline

Euroopa.

Lisaks tugineme järgmistele varasematele Eesti seisukohtadele:

EL ühtse turu ja tööstuse valdkonna osas:

Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse algatuse kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

27. juuni 2023. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 7. juuli 2023. a istungil).

Täiendatud Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse määruse kohta (heaks kiidetud 19. oktoobri

2023. a Vabariigi Valitsuse istungil).

Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

18. juuni 2020. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 1. juuli 2020. a istungil ning Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjoni 6. juuli 2020. a istungil).

6 https://commission.europa.eu/document/download/97e481fd-2dc3-412d-be4c- f152a8232961_en?filename=The%20future%20of%20European%20competitiveness%20_%20A%20competitiveness%2 0strategy%20for%20Europe.pdf 7 https://commission.europa.eu/document/e6cd4328-673c-4e7a-8683-f63ffb2cf648_en 8 https://commission.europa.eu/about-european-commission/towards-new-commission-2024-2029/commissioners- designate-2024-2029_en

7

Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a

Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja Euroopa Liidu

asjade komisjoni 22. oktoobri 2021. a istungil).

Eesti seisukohad Euroopa ringmajanduse tegevuskava Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa

nimel kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungil ja 16.07.2020 Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil).

Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse, mis käsitleb siseturul asukohapõhist piiramist ja muul viisil

diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel, eelnõu kohta (heaks kiidetud

Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2016. a, Riigikogu majanduskomisjoni 29. augusti 2016. a ja EL asjade

komisjoni 5. septembri 2016. a istungil).

Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 koostamise

ettepanek (heaks kiidetud Valitsuskabineti 12. septembri 2019. a istungil).

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse COM(2020) 842, mis käsitleb

konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

1. aprilli 2021. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. aprilli 2021. a istungil).

Strateegia "Eesti 2035".

Oskuste osas:

Eesti seisukohad Euroopa Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa oskuste

tegevuskava“ kohta (heaks kiidetud 8. oktoobri 2020. a Vabariigi Valitsuse istungil ja kinnitatud

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 30. oktoobri 2020. a istungil).

Õigusruumi lihtsustamise ja digitaliseerimise osas: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi

„Digiajastule vastav Euroopa“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungil).

Eesti seisukohad Euroopa digiidentiteedi määruse eelnõu (eIDAS määruse muutmine) (heaks kiidetud

Vabariigi Valitsuse 30. septembri 2021. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

25. oktoobri 2021. a istungil.);

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu

(digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 1. aprilli 2021. a istungil).

Eesti seisukohad Euroopa Liidu digikümnendi tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

6. jaanuari 2022. a istungil).

Eesti seisukohad määruse, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid,

eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 2021. a istungil ja Riigikogu Euroopa

Liidu asjade komisjoni 25. oktoobri 2021. a istungil.).

Täiendavalt on ettevalmistamisel Eesti seisukohad Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika kohta

(kavas heaks kiita eeldatavasti 17. oktoobri 2024. a Vabariigi Valitsuse istungil).

Investeeringute ja rahastamise küsimustes sealjuures digi- ja roheülemineku osas:

Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2023. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

3. veebruaril heaks kiidetud Eesti seisukohadest eurorühma 13. veebruari 2023. a kohtumisel ja

Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 14. veebruari 2023. a istungil.

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja Kliimaseaduse kohta -

COM(2020) 80, COM(2019) 640 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2020. a istungil,

kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 19.10.2020. a).

Riigihangete strateegilised põhimõtted (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuskabineti 16. novembri

2023. aasta istungil).

Eesti seisukohad ettepaneku kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus äritehingutes esinevate

hilinenud maksete tõkestamise kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2024. aasta

istungil, kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 15. märtsil 2024. a).

8

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise kohta, mis käsitleb uut Euroopa teadusruumi (ERA)

(heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 26.novembri 2020. a istungi ja kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu

asjade komisjonis 14. detsembri 2020. a istungil).

Standardimise valdkonnas:

Eesti seisukohad Euroopa standardimisstrateegia kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi

2022. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 11. aprilli 2022. a ning Euroopa Liidu asjade

komisjoni 22. aprilli 2022. a istungil).

EL ühtse turu vastupidavuse ja ühenduste osas:

 Ühenduste osas:

Eesti seisukohad valge raamat „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ kohta (heaks

kiidetud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2024.a istungil, kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjoni istungil 21. juuni 2024.a).

Eesti seisukohad transpordistrateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 4. märtsi 2021. a istungil, kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis

19.03.2021. a).

 Majandusjulgeoleku osas:

Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjulgeoleku strateegia kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 23. novembri 2023. a istungil).

 Kaitsetööstuse valdkonnas:

Eesti seisukohad Euroopa kaitsetööstuse strateegia ja programmi kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 30. mai 2024. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14. juuni 2024. a

istungil).

 Ravimivaldkonna osas:

Eesti seisukohad Euroopa Liidu ravimivaldkonna õigusaktide muudatusettepanekute paketi kohta

(heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 2023 istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjonis 6. novembri 2023 istungil).

Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse

osakonna piiriüleste teenuste nõunik Svetlana Štšur (715 5822; [email protected]), ettevõtluse

osakonna juhataja Marie Allikmaa (715 1764; [email protected]); EL ja rahvusvahelise

koostöö osakonna nõunik Astrid Valtna-Dvořák (625 6303; majanduse ja innovatsiooni valdkonna

ettevõtluse osakonna rahvusvahelise koostöö nõunik Anni Metstak (5308 8084;

[email protected]); EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (625

6353; [email protected]); Haridus- ja Teadusministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö

valdkonna eurokoordinatsiooni juht Ülle Kurvits (735 2150; [email protected]);

Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein (5885 1117;

[email protected]); Kliimaministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Eliise

Merila (626 2843; [email protected]); Justiitsministeeriumi sisendi koondas

kantsleri nõunik EL küsimustes Age Inkinen (5556 1425; [email protected]);

Rahandusministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Priit Potisepp (5301 8156;

[email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav-Tammust ([email protected]; 639 7617).

9

2. Taust

2.1 Enrico Letta raport Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta

Enrico Letta esitles raportit “Palju rohkem kui turg”[1] 17. aprillil 2024. a toimunud Euroopa

Ülemkogu istungil. Raportis tuuakse esile, et ühtne turg sündis väiksemas maailmas ning täna on vaja

ühtne turg kujundada ümber suurema maailma jaoks. Raportis pakutakse muuhulgas välja viies

vabadus uue ühtse turu jaoks, et edendada Euroopa konkurentsivõimet ja majanduslikku heaolu.

Viies vabadus hõlmab raporti järgi teadust, innovatsiooni, oskusi ja haridust ning andmete kaasamist

ühtse turu arendamiseks. Samuti käsitletakse Letta raportis võrdseid võimalusi ja töökohtade loomist

ning ettevõtluse lihtsustamist. Raport rõhutab ka õiglast, rohelist ja digitaalset üleminekut ühtse turu

arendamise kiirendajana: säästu- ja investeerimisliidu suunas. Raportis käsitletakse EL laienemist ja

rahu edendamist ja õigusriigi põhimõtete järgimist sealjuures julgeoleku- ja kaitsetööstuse ühtse turu

kaudu. Samuti on üks raporti teemasid liikumisvabadus ja nn vabadus jääda: uus ühtne turg kõigile

Euroopa kodanikele. Raport koosneb kuuest peatükist.

Esimeses osas "Viies vabadus, et edendada teadusuuringuid, innovatsiooni ja haridust ühtsel

turul" tehakse ettepanek võtta kasutusele "viies vabadus", mille eesmärk on võimaldada teadmistel

liikuda takistusteta üle riigipiiride soodustades seeläbi teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse

arengut ning suurendades ühtse turu innovatsioonivõimekust ja konkurentsivõimet globaalsel tasandil.

Raporti viies vabadus keskendub teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse edendamisele ühtsel turul.

Eelmise komisjoni ametiajal saavutati selles valdkonnas edusamme digituru valdkonnas: digiteenuste

määruse, tehisintellekti määruse, andmemääruse jt heakskiitmisega, mis on olulised sammud

kaasaegse ja tõhusa digistrateegia tehnoloogilise autonoomia väljatöötamisel. Letta leiab, et viies

vabadus võiks seda raamistikku täiendada, et kiirendada edusamme teadus- ja arendustegevuses,

andmete kasutamises, pädevustes, tehisintellektis, kvantarvutuses, biotehnoloogiaa, biorobootikas ja

kosmoses. Pakutakse välja tugevdada ELi teadusuuringute taristut, lihtsustades juurdepääsu laboritele,

digitaalsetele platvormidele ja tipptasemel seadmetele ELis ning luues ühise arvutusressursside ja

superarvutite võrgu. Raport soovitab ühtlustada piiriülesed andmevoomehhanismid koostalitlusvõime

kaudu, ning andmekaitse eeskirjad; investeerida tugevasse digitaaltaristusse; ja keskenduda Euroopa

andmeruumide arendamisele võtmesektorites. Soovitatakse ka edendada avatud teadust, luues nn

„Euroopa teadmiste ühisosa”, et hõlbustada ligipääsu riiklikult rahastatavatele teadusuuringutele ja

andmekogumitele.

Eesti nõustub raporti rõhuasetustega viiendale vabadusele. Soovitused andmete liikumise, kuid ka

teaduse osas haakuvad hästi Euroopa Teadusruumi tegevustega, sh teadusandmete vaba liikumise ja

teadustaristule parema ligipääsu tagamise põhimõtetega. Siiski jääb raporti kontseptsioon viienda

vabaduse kohta ebaselgeks ning laiemalt on oluline pöörata tähelepanu informatsiooni üleküllusele

(s.t andmete liikumine peaks olema mh eesmärgipärane). Hariduse teemal on tekstis kaks punast joont

Eesti jaoks, millega ei saa leppida, sest haridus on liikmesriikide pädevuses olev valdkond ja õppekava

EL tasandil reguleerida ei saa. Samuti ei saa rääkida haridussüsteemide harmoniseerimisest, mis läheb

vastuollu EL aluslepingutes sätestatuga. Samuti tuleb tähele panna, et intellektuaalse omandi õiguste

kaitstud sisule kohalduvad täiendavad normid, mis andmete (juhul, kui nende andmete hulka kuulub

intellektuaalse omandi õigustega kaitstavat sisu) liikumist reguleerida võivad.

Teises peatükis "Ühtne turg strateegiliste eesmärkide rahastamiseks" on rõhk ühtse turu

innovatsiooni võimekuse parandamiseks kapitali kaasamisel (era- ja avaliku sektori vahendid). Ühtne

turg peab toetama ka Euroopa ettevõtete kasvu. Raportis on näiteks ettepanekud käivitada

üleeuroopaline automaatne pikaajaliste säästude toode, et edendada jaeinvesteeringuid; ühtlustada

10

liikmesriikide kindlustusettevõtteid reguleerivad raamistikud võimaldamaks suurtel

kindlustuskontsernidel kohandada kapitalinõudeid iga üksuse konkreetse riskiprofiiliga; luua Euroopa

roheline garantii (EGG), et toetada erainvesteeringuid kestlikkusesse; vaadata läbi ELi

väärtpaberiraamistik lihtsustamaks selle vahendi kasutamist; rakendada avalike kapitaliturgude jaoks

ühtne juurdepääsupunkt, mis on loodud väikeste ja keskmise kapitalisatsiooniga ettevõtete jaoks, et

konsolideerida oma turusegmente peamiste ELi väärtpaberibörside kaudu; liikuda finantsturgude ühtse

ja kõikehõlmava järelevalve suunas pangandussektori mudeliga sarnase mudeli kaudu ning lihtsustada

süvatehnoloogia börsi loomist. Süvatehnoloogia ettevõtted kasutavad tipptasemel teadust ja

tehnoloogiat, nagu tehisintellekt, kvanttehnoloogia või biotehnoloogia. Süvatehnoloogia on olnud

oluline nii Eestile kui ka ELile, kuid tegemist on väga kapitalimahuka tehnoloogiaga.

Süvatehnoloogiaid on võimalik täna rahastada Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu, kuid see ei ole

piisav. Oluline on, et EL ei kaotaks oma ettevõtteid USAle ega teistele riikidele. Analüüsid näitavad,

et USAs on siiani olnud enam kapitali (USAs saavad süvatehnoloogia ettevõtted kordades rohkem

riskikapitali investeeringuid ning kasumiootus on pigem pikema aja peal). Seega tuleks korrastada ja

tugevdada Euroopa riskikapitaliturge. Eesti suhtub positiivselt süvatehnoloogiliste emitentide börsi

loomisse. Eesti leiab, et analüüsi vajab, kas Euroopa börsidel regulatsioonid ja kapitalinõuded on

konkurentsivõimelised võrreldes USA ja Aasiaga, et (muuhulgas süva)tehnoloogia ettevõtted, kes on

selleks piisavalt küpsed, pääseksid börsile.

Ühtse turu võimendamisel kestlike ja digitaalsete riiklike investeeringute suurendamiseks ja riigiabi

osas pakub raport välja võtta kasutusele riigiabi panuse mehhanism, mille kohaselt peaksid

liikmesriigid eraldama osa lubatud riigiabist (nt 10%) üleeuroopalisi algatusi rahastavale fondile, et

säilitada ühtse turu terviklikkus.

Raportis soovitatakse kasutada ühist huvi pakkuvaid olulisi projekte (IPCEI) ELi tööstuspoliitika

ambitsioonide kavandina (st nõuavad, et subsideeritud projektid aitaksid kaasa ELi eesmärkide

saavutamisele, tegeleksid turutõrgetega või ühiskondlike probleemidega, kaasaksid mitut liikmesriiki

ja tekitaksid positiivset ja ka spill over mõju). Eesti peab oluliseks senine IPCEIde protsess üle vaadata,

et osaleda saaks suurem arv liikmesriike.

Kolmandas peatükis "Ühtne turg skaleerimiseks: mastaapsed küsimused" pööratakse erilist

tähelepanu sektoritele (side, energia, kosmose, kaitse, transpordi, tervis), mis vajavad ühtse turu

ambitsioonikuse suurendamiseks ümberkujundavaid meetmeid. Tulevikuvaates tuleb parandada

majanduslikust lõimumisest saadava kasu jaotamist.

Raportis pakutakse välja ka oluliste ettevõtete sealjuures üleeuroopaliste telekomioperaatorite loomise

idee. Eesti seisukohtades valge raamatu „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ kohta,

oleme rõhutanud, et telekommunikatsiooni valdkonna ümberkujundamisel on oluline vältida

lahendusi, mis viivad sektoris tegutsevate ettevõtete sunnitud konsolideerimisele, kuivõrd seeläbi

konkurents, innovatsioon ja teenuste kvaliteet kahanevad.

Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühtse turu jaoks soovitab raport muuhulgas kõrvaldada

üleliigsed haldusprotseduurid ja regulatiivsed tõkked, mis kiirendavad ja vähendavad

telekommunikatsiooni taristu (nt suure võimsusega võrgud ja 5G) uuendamise kulusid.

Tõhusa energia- ja kliimapoliitika edendamiseks soovitatakse raportis optimeerida uute

suuremahuliste avamere tuule- ja päikeseenergiaprojektide suurust; võtta kasutusele piiriüleste

paindlikkuse hangete skeemid ja korraldada ühisoksjoneid tõhusama taastuvenergia võimsuse

jaotamiseks osalevate liikmesriikide vahel; tugevdada piirkondlikku koostööd ning tagada

energiasektori välismaiste otseinvesteeringute kontrollimise eeskirjade ja kriitiliste toorainete seaduse

11

tõhus rakendamine, et edendada Euroopa jaoks hädavajaliku liitiumi, jt mineraalide kaevandamist ja

seega üleminekut puhtamale energiasüsteemile; ning tugevdada nõudlust puhaste tehnoloogiate järele

finantsinstrumentide ja puhta energia kasutuselevõtu fondi abil, et hõlbustada investeeringuid

kestlikesse tehnoloogiatesse.

Raporti soovitused keskenduvad ka kaitsetööstusele, see aspekt on Eestile oluline. Eesti toetab EL

kaitsetööstuse tootmisvõimsuse kiiret kasvu sh kahese kasutusega tehnoloogiate arendamist ning

sellealased seisukohad on heaks kiidetud Vabariigi Valituses istungil 30.05.2024 Euroopa

kaitsetööstuse strateegia ja programmi kohta9. Raportis soovitatakse viia vastavusse riigikaitseline

tegevus ja strateegiline planeerimine; suurendada stiimuleid ettevõtete koostööks ja Euroopa

kaitsevarustuse tarneahelate integreerimiseks, toetudes Airbusi ja MBDA mudelitele; ning suurendada

koostööl põhinevaid kaitsehankeid, kusjuures oluline osa kaitsevarustusest hangitakse ELi-sisese

kaubanduse kaudu, et tagada kodumaistele tarnijatele stabiilne tellimuste maht ja julgustada neid

investeerima uude tootmisvõimsusse.

Kosmose valdkonnas soovitab raport suurendada valitsuste vahelise Euroopa Kosmoseagentuuri

(ESA) ja ELi Kosmoseprogrammi Agentuuri (EUSPA) rolli selgust ja vastastikust täiendavust, et

vältida kattumist ja maksimeerida tõhusust; ning võtta kasutusele ELi kosmoseseadus, mis sisaldab

sätteid ühtse turu eeskirjade kohaldamise kohta.

Transpordisektori puhul soovitatakse raportis kiirendada üleeuroopalise transpordi põhivõrgu (TEN-

T) arendamist, suurendades investeeringuid puuduvatesse liinidesse ja multimodaalsetesse

ühendustesse.

Tervise valdkonna osas tuuakse raportis välja, et puudub ravimite jaoks tõeline ühtne turg, ravimite

müügilube antakse osaliselt endiselt riiklikul tasandil; ning, et tuleks tagada kiirendatud

loamenetlused. Eesti leiab, et siseturul peab olema tagatud võrdne juurdepääs ravimitele kõikides EL

liikmesriikides patsientide vajadustest lähtuvalt. Nõustume raportiga, et EL siseturg ravimite

valdkonnas täna ei toimi - väikestele turgudele ravimid ei jõua või jõuavad suure hilinemisega.

Ravimite müügilubade andmine riiklikul tasandil ei ole siiski ravimite ebavõrdse kättesaadavuse

peamiseks põhjuseks, nagu raportis väidetakse. Valdav osa uutest ravimitest on juba täna EL keskse

müügiloaga, kuid majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt ei turustata keskse müügiloaga ravimeid

kõikides EL riikides. EL tasandil on vajalikud meetmed, mis motiveeriks ravimitootjaid ka

majanduslikult vähem atraktiivsemaid väikseid turge piisavas koguses ning võrdsetel tingimustel

ravimitega varustama.

Neljandas peatükis "Kestlik ühtne turg kõigile" esitatakse ettepanekud tingimuste parandamiseks

kõigi kodanike, VKEde ja piirkondade jaoks.

Raportis on välja toodud ka nn vabadus liikuda ja vabadus jääda, kus soovitatakse jälgida

liikmesriikide sisemist territoriaalset tasakaalustamatust Euroopa poolaasta raames, et anda rohkem

rahalisi vahendeid ja tehnilist abi piirkondadele, mis seisavad paigal, on languses ja/või kannatavad

ajude äravoolu ja rahvastiku vähenemise all. Soovitatakse suurendada Interregi eelarvet ELi

ühtekuuluvuspoliitika raames tagades, et suurem protsent muudest ELi vahenditest (viide taastamise

ja vastupidavuse rahastamisvahendile) läheks piiriülestele avaliku ja erasektori partnerlustele.

9 Eesti seisukohad Euroopa kaitsetööstuse strateegia ja programmi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2024. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14. juuni 2024. a istungil)

12

Ühtse turu sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks soovitab raport vähendada kutsealase liikuvuse tõkkeid:

laiendades kutsekvalifikatsioonide automaatse tunnustamise süsteemi ning vaadates läbi

kutseregulatsiooni vajaduse ja ulatuse; lihtsustada akadeemilise kvalifikatsiooni tunnustamist; 3)

töötajate lähetamise menetluste lihtsustamist ühe elektroonilise teatise kaudu; Euroopa

ravikindlustuskaardi ja sotsiaalkindlustust tõendava dokumendi digitaliseerimist kuritarvitamise

vältimiseks; ning Euroopa sotsiaalkindlustusnumbri kasutuselevõtt (esmalt väga liikuvatele

töötajatele, nagu veoautojuhid). Eesti toetab sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni kaasajastamist.

Seonduvalt toetasime üle-Euroopalise sotsiaalkindlustusnumbri loomise mõtet mõned aastad tagasi,

sest see aitaks meil õigust sotsiaalkindlustushüvitistele paremini kontrollida. Näiteks on

sotsiaalkindlustuse koordinatsioonis probleemiks, et isikuid erinevatest riikidest ei saa samastada.

Riigid teavad vaid oma riigi identifitseerimisnumbrit, aga ei saa kontrollida, kas inimene, kellele me

näiteks peretoetusi maksame elab Eestis või või mõnes muus riigis, sest see teine riik ei pruugi teda

oma registritest üles leida. Nii tekib olukord, kus Eesti võib maksta peretoetusi ka neile, kes tegelikult

mõnes teises riigis elavad. Sarnaseid probleeme võib ilmselt olla ka näiteks Töötukassa pakutavate

hüvitistega. Samas eeldaks uue ühtse numbri sisseseadmine (või ka paralleelse teise) mahukaid

arendusi ja investeeringuid ning on seotud Rahvastikuregistri ja Siseministeeriumi

pädevusvaldkonnaga.

Euroopa VKEde potentsiaali avamiseks pakub raport välja ELi äriõiguse koodeksi, mis annab

ettevõtetele ühtsel turul tegutsemiseks niinimetatud 28. korra, mis põhineb ELi olemasoleva

õigusraamistiku süstemaatilisel kodifitseerimisel; ning mida on täiendatud uute Euroopa vahenditega,

nagu lihtsustatud Euroopa äriühingu asutamine.

Raport adresseerib ka maksude killustatust ühtse turu mõjuvõimu suurendamiseks, kuid selle osas on

Eesti pigem ettevaatlik.

Tarbijate vaates soovitab raport tugevdada riiklike ametiasutuste suutlikkust tulla toime

kahtlustatavate territoriaalsete tarnepiirangutega; tegeleda allesjäänud geoblokeeringuga seotud

takistustega (takistades tarbijatel osta ja tarbida teenuseid teisest liikmesriigist eemal); anda tarbijatele

müügikohas usaldusväärset ja selget teavet toodete kestlikkuse (vastupidavus, parandatavus ja

ringlussevõetavus) kohta IT-vahenditega, nagu digitaalne tootepass (DPP), et vähendada kulusid

ettevõtetele ja vältida tarbijate teabe üleküllust; ning kaitsta tarbijaid rohepesu eest, jm.

Letta raportis on kajastatud ka Euroopa piiriülene mehhanism (European Cross-Border Mechanism –

ECBM, mehhanismi uuem nimi on Facilitating Cross-Border Solutions – FCBS), mille kohaselt peaks

kõikides liikmeriikides rakendatama ühesugust protseduuri piiriüleste takistuste tuvastamiseks ja

eemaldamiseks.

Eesti on oma seisukohtades õiguslike ja haldustakistuste lahendamise mehhanismi kohta piiriüleses

kontekstis määruse eelnõule välja toonud, et sellisel kujul kavandatud mehhanism ei aita kaasa ELi

siseturu integreerimisele või selle paremale toimimisele, vaid on pigem takistav asjaolu. Eesti

seisukohtades on välja toodud, et raportis nimetatud mehhanism on ebaproportsionaalne, mittevajalik

ja mittetõhus, sest see ei vii mitte ühegi tegeliku piiriülese takistuse lahendamiseni. Samas tekitades

see liikmesriikidele lisabürokraatiat ja rahalisi kulutusi selle mehhanismi rakendamisel väljapakutud

kujul. Lisaks eirab raportis nimetatud mehhanism liikmesriikides juba töötavaid koostöövorme, mis

tegelevad igapäevaselt piiriülese koostöö takistuste tuvastamisega ja lahendamisega. Näiteks Eestis ja

Lätis on loodud valitsuskomisjon piiriülese koostöö tõhustamiseks.

Viiendas osas "Ühtne turg kiiresti ja kaugeleulatuvalt" esitatakse lähenemisviis õigusraamistiku

parandamiseks ja jõustamisvahendite tugevdamiseks, et suurendada ühtse turu tõhusust. Raportis

13

uuritakse ka ühtse turu välismõõdet, keskendudes majanduslikule julgeolekule, kaubandusele,

laienemisele ja suhetele peamiste strateegiliste partneritega.

Õiguslike ettepanekute koostamise tõhustamiseks soovitab raport täiustada konsultatsiooniprotsesse,

rakendades „ühekordse andmete küsimise” põhimõtet (kõik olulised arvamused kogutakse ühe

kutsega); lihtsustada parema õigusloome tööriistakomplekti. Neid soovitusi toetab Eesti.

Raport soovitab ka eeskirjade lihtsustamist: määrata tähtajad ja kehtestada lähtealused aruandlus- ja

vastavuskohustuste vähendamiseks, eriti nende puhul, mis mõjutavad VKEsid; kodifitseerida ja

sõnastada uuesti ELi õigusaktid, et lihtsustada ja ühtlustada aruandlusnõudeid; julgustada

liikmesriikide poolt ühtse digivärava (SDG) kasutuselevõttu, et vahetada ja tunnustada autentseid

andmeid oma ametiasutuste vahel ainult üks kord tehnilise süsteemi (OOTS) kaudu, mis lihtsustab

töötajate ja ettevõtete jaoks autoriseerimis- ja aruandlusprotseduure kogu ELis; ning viia SDG

kooskõlla eelseisva ELi digitaalse identiteedi rahakotiga, et ettevõtetel ja töötajatel oleks lihtsam

piiriüleseid protseduure veebis täita.

Eesti peab andmete ühekordse küsimise põhimõtte laiemat rakendamist, EL õigusruumi lihtsustamist,

aruandlus- ja vastavuskohustuste vähendamist jätkuvalt prioriteetseks ning on seda esile toonud ka

raamdokumendis “Eesti EL poliitikaprioriteedid 2023-2025”.

Kuuendas peatükis "Ühtne turg väljaspool oma piire" uuritakse sisemise ja välise dünaamika

koostoimet ning ühtse turu potentsiaali laiendada ELi mõju ülemaailmsel tasandil. Soovitatakse

laiendada riskivaba tehnoloogiate ulatust, lisaks pooljuhtidele, tehisintellektile, kvantarvutitele ja

biotehnoloogiale; määratleda ELi lähenemisviis ekspordikontrollile, et vältida ühele liikmesriigile

suunatud vastumeetmeid ja anda ELi tootjatele selgeid juhiseid, ning kiirendada ELi meetmeid, et

tagada kriitilise tähtsusega tooraine piisav varu. Raport rõhutab ELi kaubandusalase koostöö tähtsust

ja laienemist, mis on ka Eestile oluline, mille käigus integreeritakse kandidaatriigid järk-järgult ELi

struktuuridesse, et tugevdada sidemeid nende ja liikmesriikide vahel. Rõhutatakse majanduskoostöö

tõhustamisel koostööd ja häid suhteid strateegiliste partneritega. Raportis kutsutakse üles Euroopa

Ülemkogu mandaadi alusel Euroopa Komisjonile ülesandeks koostada terviklik ühtse turu strateegia.

Eesti peab ELi kaubandusalase koostöö arendamist strateegiliste partneritega ülioluliseks; samuti

toetame uue ühtse turu strateegia loomist komisjoni poolt.

2.2 Mario Draghi EL konkurentsivõime tuleviku raport

Draghi 9. septembril 2024 esitatud EL konkurentsivõime tuleviku raporti A osa on jaotatud kolmeks

peamiseks tegevusvaldkonnaks: innovatsioonilõhe, dekarboniseerimine, julgeolek. Kolmes peamises

strateegilises tegevusvaldkonnas on kaardistatud konkurentsivõimet vähendavad põhjused ning tehtud

ettepanekuid konkurentsivõime tugevdamiseks. Tegevusvaldkondade ülesena käsitletakse küsimusi,

kuidas uusi eesmärke rahastada ja tõhusamalt poliitikaid koordineerida, sealjuures ELi

otsustusprotsess ja halduskoormus. Muuhulgas pakub Draghi oma aruandes, et EL vajab

lisainvesteeringuid 750–800 miljardit eurot aastas, et kiirendada majanduskasvu, reforme ja seega EL

konkurentsivõimet. Eesti leiab, et investeeringuid ELi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tehakse

läbi ELi eelarve, kuhu laekub raha eelkõige liikmesriikide sissemaksetest. Siin on meie seisukoht, et

ühist eelarvet võib suurendada, kui seeläbi suureneb toetus kaitsevalmidusele, ühenduste arendamisele

ning tagatakse Ukraina toetamine.

Draghi raportis tuuakse välja, et esiteks peab EL sulgema innovatsioonilõhe USA ja Hiinaga, eriti

arenenud tehnoloogiate osas. EL tööstusstruktuur on kinnine, valitsevad ettevõtted, kes on juba küpsed

ja kelle kasvupotentsiaal on ammendunud. Kui EL teeb teadus- ja arendusinvesteeringuid peamiselt

autotööstuses, siis USA-s investeeritakse peamiselt digitööstusesse. ELi ettevõtetel on innovatsiooni

14

äriks tegemisel liiga palju regulatiivseid barjääre. Alates 2008. a on 30% Euroopast alguse saanud

ükssarvikutest liikunud EList välja, peamiselt USA-sse. Euroopa peab tehisintellekti (TI)

revolutsiooniga kaasa minema ning tööstuses TI lahendused integreerima, kuna vastasel juhul

vähendab TI innovatsiooni meie juhtivates sektorites ja takistab konkurentsi. Draghi ettepanekutes

tuuakse välja: teadus- ja arendustegevuste parem koordinatsioon, leiutajate toetamine, rahastamise ja

investeerimise tugevdamine, TI integreerimine ELi tööstusesse, sidesektori konsolideerimine.

Teiseks peab dekarboniseerimine olema kasvu allikas. Kui EL siin poliitikaid ei koordineeri, siis

hakkab dekarboniseerimine konkurentsivõimet langetama. ELis tuleks energiahindu langetada.

Energiaturg on täna omakasust domineeritud turg. ELis moodustavad energiaaktsiisid liikmesriikide

eelarvest maailmas ühe suurima osa, mis teeb sellest sissetulekuallika riiklikele eelarvetele. Kõige selle

tulemusel ei suuda EL taastuvallikatest toodetavat odavamat energiat tarbijatele kättesaadavaks teha.

Draghi peamised ettepanekud: fossiilkütuste energia hinna eraldamine taastuvallikatest toodetud

energia hinnast, ELi energiavõrkude arendamine, puhta tehnoloogia pakkumise suurendamine; ühtse

plaani loomine tööstustele, kes toodavad energiat ja kes seda vajavad, nagu puhtad tehnoloogiad ja

autotööstus.

Kolmandaks turvalisuse suurendamine ja sõltuvuste vähendamine. Sõltuvusi on kahte liiki, esiteks

majanduslikud sõltuvused, mis seisneb selles, et tootmiseks vajalikke tooraineid tarnivad ainult

vähesed pakkujad. Probleemi lahendamiseks vajab EL koordineeritud välismajanduspoliitikat,

lahendused hõlmavad vabakaubanduslepinguid, otseseid investeeringuid ja tarneahelate kindlustamist

kriitilisi toormaterjale omavate kolmandate riikidega. Teiseks julgeolekusõltuvused, ELis tuleb

kõrvaldada geopoliitilise olukorra halvenemise tõttu tekkinud puudujäägid julgeolekus. Sellele

väljakutsele vastamiseks tuleb arendada kaitsetööstuse võimekust. Liikmesriigid tegelevad sellega ka

iseseisvalt, kuid ühiselt tegutsedes jõuaks palju rohkem. Samas puudub fookus, liikmesriigid ei jaga

ressursse ega koordineeri poliitikaid.

Eesmärkide rahastamiseks pakub Draghi välja EL kapitaliturgude liidu loomist, pangandusliidu

tugevdamist, ELi eelarve reformi ja ühise laenu võtmist ühisinvesteeringute rahastamiseks teaduse,

arenduse ja kaitse valdkonnas.

Poliitikate tõhusamaks koordineerimiseks pakub Draghi välja ELi konkurentsivõime raamistiku

loomise oma tegevuskavade ja eelarvega, ELi otsustusprotsessides ühehäälsuse nõude kaotamist ja

tõhustatud koostöö soodustamist ning halduskoormuse vähendamist.

Lisaks on raportil veel B osa, kus kaardistatakse väljakutsed ja tehakse poliitikasoovitusi sektorite

kaupa. Sektoreid on 10: energia, kriitilised toormaterjalid, digitaliseerimine ja arenenud tehnoloogiad,

energiamahukad tööstused, puhtad tehnoloogiad, autotööstus, kaitse, kosmos, ravimid, transport.

Lisaks on seal käsitletud horisontaalseid teemasid, mis peaks sektoripõhiseid reforme toetama

(innovatsiooni kiirendamine, oskused, investeeringud, konkurentsiõigus, valitsemine). Raport sisaldab

170 ettepanekut, lisaks alaettepanekud.

Eesti poolt peame Draghi raporti eesmärki - ELi konkurentsivõime kasvatamist - väga oluliseks. Meile

on julgustav, et mitmed raportis seatud prioriteedid (nt kaitsevõime suurendamine, halduskoormuse

vähendamine, ettevõtete digitaliseerimine, puhas tööstus, energiahinnad ja majanduslike sõltuvuste

vähendamine) ühtivad eesmärkidega, mille eest on Eesti ELis juba mõnda aega seisnud.

15

3. Mõjud

ELi ühtne turg hõlmab 447 miljonit tarbijat (sellest Eesti rahvaarv 1 374 687) ning ühtsel turul tegutseb

täna 23 miljonit ettevõtet (võrdlusena Statistikaameti andmetel Eestis 153 883 aktiivseid ettevõtteid10).

Ühtse turu SKP oli 2021. a 14 522 miljardit eurot. 17 miljonit ELi kodanikku elab või töötab mõnes

muus ELi riigis kui nende koduriik. EL ühtse turu raames toimuv kaubandus pakub tööd 56 miljonile

inimesele. Siiski on Euroopa Liidu majandus maha jäämas oma konkurentidest, suurtest

majandusjõududest nagu USA ja Aasia.

Ühelt poolt ei ole täna võimalik veel lõpuni kasutada ära EL ühtse turu võimalusi, sest siseturul esineb

mitmeid takistusi, mistõttu kaubad ja teenused ei liigu piiriüleselt piisavalt hästi. Viidates EL iga-

aastasele siseturu raportile (2023 Annual Single Market Report11) on ELis piiriüleste teenuste

takistuste kõrvaldamisest saadav potentsiaalne kasu hinnanguliselt vahemikus 279 miljardit eurot (kui

erinevust takistuste osas kõige paremate tulemustega liikmesriikidest vähendatakse 50%) kuni

457 miljardi euroni (kui takistusi vähendatakse pikemas perspektiivis 80% võrra) täiendavast SKTst

aastas. Need 279–457 miljardit eurot aastas on ka potentsiaal, mida EL turg globaalse

konkurentsivõime tagamiseks vajab. 20 liikmesriiki (kaasaarvatud Eesti) palusid Euroopa Komisjonil

seada prioriteediks EL ühtse turu arendamine ja allesjäänud takistuste kõrvaldamine ning juhtisid

sellele tähelepanu ka 26. septembri 2024. aasta EL konkurentsivõime ministrite nõukogul Brüsselis.

Toimiv EL ühtne turg pakuks Eesti ettevõtjatele võimalus oma teenuseid piiriüleselt osutada ning selge

ja lihtne õigusraamistik toetavad ettevõtlusvabadust. Ravimite kättesaadavuse suurenemine ja

varustuskindlus parandab väiksemate EL liikmesriikide nagu ka Eesti inimeste ravivõimalusi ning

aitab säilitada kõrget elukvaliteeti. Geoblokeeringute kaotamine parandab inimestele toodete ja

teenuste kättesaadavust, suurendades nende valikuvõimalusi.

Kui vaadelda tööstussektorit, siis ELi tööstuskaupade tootmine on taastunud ja kasvanud peale

pandeemiat ja sellega seonduvat energiahindade kriisi, sealhulgas 7% langust 2020. aastal. ELi

tööstustoodang kasvas 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes 8% ja on jätkanud tõusutendentsi 5%lise

kasvuga aastal 2022 võrreldes 2021. aastaga. Nominaalväärtuses tõusis ELis 2022. aastal müüdud

toodangu väärtus 5209 miljardilt eurolt 2021. aastal 6179 miljardi euroni 2022. aastal, mis tähendab

19 % kasvu12. Siiski on oluline leida EL siseturul võimalusi uute tehnoloogiate rakendamiseks ja

kommertsialiseerimiseks, et veelgi tugevdada Euroopa tööstuse globaalset konkurentsivõimet eelkõige

võttes arvesse kaksikpöördest ja rangematest EL regulatsioonidest tulenevaid nõudeid ELis toimuvale

tootmisele. Eesti Statistikaameti andmetel tootsid Eesti tööstusettevõtted 2024. aasta juulis

püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Meie tööstuse kolmest sektorist

kasvas toodang mäetööstuses 16,9% ja energeetikas 16,3%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 7,8%.

EL on täna lahendamas mitmikkriisi - pandeemia, EL naabruses puhkenud sõjad, kliimamuutustega

kohandumine, digi ja tehisintellekti ning uute tehnoloogiate kiire areng, mis on tinginud majanduslike

sõltuvuste ülevaatamise ja pingutused väliskaubandussuhete tugevdamiseks ning arendamiseks

Euroopa väärtusi jagavate partneritega. Samas on EL oma väärtuste ja põhimõtete ja senise turvalisuse

tõttu maailma üks ligitõmbavamaid piirkondi, et endale või oma perele leida parem elukvaliteet.

Euroopal on seega ääretult tugev kuvand, mida tuleb veelgi avada ja mõjutada seeläbi meie väärtuste

10 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 11 https://single-market-economy.ec.europa.eu/document/download/39486d20-165e-4a76-93d9-ed760c995524_en 12 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Industrial_production_statistics

16

laiendamist globaalsel tasandil. Seega peaks EL liikuma oma siseturu avamisel edasi ning kaaluma

uusi lahendusi, väärtuspakkumist oma tänastele ja tulevastele kodanikele. Seda peaksime arvestama

uusi regulatsioone luues, kuid ka olemasolevaid kohandama muutes neid mõistetavamaks ja

lihtsamaks. Seetõttu peab EL uutest võimalustest pidevalt õppima ja neid arendama, et jääda ka

edaspidi tugevaks majanduspartneriks oma liitlastele.

Julgeoleku osas, et Euroopa julgeolekuolukord on alates 24. veebruarist 2022. a muutunud. Euroopa

naabruses on täna, aastal 2024 kaks sõjakollet ning see mõjutab oluliselt Euroopa majandust ja

ühiskonda. EL ühtne turg ja iga liikmesriigi konkurentsivõime ning julgeolek sõltub avatud ja õiglasest

kaubandusest, rahvusvahelisest reeglitel põhinevast ja läbipaistvast majanduskeskkonnast, riigi

rahanduse tugevast seisust, usaldusväärsetest ühenduvustest nii füüsilises kui digitaalses maailmas,

piirideülesest andmete vahetusest, arenevast tehnoloogiast, standardiloomest, tarneahelatest ja

ressurssidele ligipääsust. Üksnes kriisideks valmistudes ja varustuskindlust tagades saab EL ühtne turg

ja ühiskond ning majandus ka kriisides toimida.

EL on seadnud eesmärgiks ka laienemise, mille baasstsenaariumiks on olnud lähenemine, et

2035. aastaks liitub ELiga 9 uut liikmesriiki: Ukraina, Moldova, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina,

Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Georgia ja Kosovo. ELi laienemisel kuni üheksa uue

liikmesriigi võrra suureneks ELi toodete, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ala enam kui

60 miljoni inimese võrra ehk 447 miljonilt inimeselt 513 miljoni inimeseni. See avaks ka Eesti

ettevõtetele uusi turge, potentsiaalsete tarbijate hulk ja tööjõu mobiilsus kasvaks ning piiriülesed

investeeringud elavnevad.

Letta raportis tuuakse välja, et ka üleilmne demograafiline ja majanduslik maastik on muutunud.

Viimase kolme aastakümne jooksul on ELi osa maailmamajanduses vähenenud, maailma suurimate

majanduste seas on kasvamas Aasia. See suundumus on osaliselt tingitud ka demograafilistest

muutustest, millega EL seisab silmitsi, selleks on järjest kahanev ja vananev elanikkond. Erinevalt

teistes piirkondades täheldatud kasvust on sündimus ELis langemas – 2022. aastal sündis 3,8 miljonit

last, mis on vähenemine võrreldes 4,7 miljoni sünniga 2008. aastal. Samuti on ELi ühtne turg ka USA

turust maha jäänud võttes arvesse, et 1993. aastal olid need kaks majanduspiirkonda võrreldava

suurusega. Kuigi SKP elaniku kohta kasvas USAs aastatel 1993-2022 ligi 60%, jäi Euroopas kasv alla

30%.

Täna kehtivad ELis tegutsevatele ettevõtetele koormavad aruandluskohustused, mis tulenevad

erinevatest õigusaktidest. Erinevad riigiasutused küsivad ettevõtetelt rohkem kui 400 aruannet ja

aruannete peale on üle 60 000 andmevälja. Selles mahus aruannete täitmine on ettevõtja jaoks aja- ja

rahakulu. Eestis 2020. aastal läbi viidud uuring näitas, et reaalajamajanduse lahenduste kasutamine

aitaks näiteks Eestis aastas kokku hoida üle 14 miljoni töötunni, mis on 7000 inimese täistööaeg.

Rahaline kokkuhoid reaalajamajanduse lahendustest võib aastas küündida kuni 200 miljoni euroni.

Seetõttu tuleks ära kasutada võimalusi aruandluse kiiremaks ja mugavamaks tegemiseks. Näiteks

„Aruandlus 3.0“ projekti raames korrastasid Eesti Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet, ning Eesti Pank

üheskoos tööjõuaruandlust. Selle töö tulemusel jäi enam kui 400 andmeväljast alles 32. See näitab, kui

palju saaks ettevõtete halduskoormust vähendada, kui ära korrastada kõik need enam kui 400 aruannet,

mida riik täna ettevõtjalt küsib. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viis koostöös teiste

aruandluskohustust seadvate asutustega läbi analüüsi, mis näitas, et reaalajamajanduse lahendusi

kasutades saab vähendada riigile esitatavate andmete mahtu 70 aruandes seniselt 3000-lt andmerealt

80-ni.

17

EL ühtse turu edasiarendamine toetab ka Eesti majanduskasvu: EL27 on Eesti peamine

väliskaubanduspartner, moodustades 71% ekspordist. Strateegia “Eesti 2035” seab eesmärgiks Eesti

majanduse tugevdamise ja rahvusvahelise konkurentsivõime ning uutele ärivõimalustele avatuse.

Strateegias on fookuses ka eesmärk muuta Eesti majandus uuendusmeelsemaks ja

teadmistepõhisemaks, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme.

Sealjuures peavad olema loodud soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks, täiendavalt tuleb toetada teadlaste ja ettevõtete omavahelise koostöö süvendamist.

Strateegias on seatud eesmärk, et Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtteid asutama või

siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu

ühiskonnale laiemalt. Oluline eesmärk “Eesti 2035” strateegias on ka rõhuasetus Eesti majanduse

vastutustundlikkusele inimeste ja looduse suhtes, mille aluseks on paindlikku, uuendusmeelset ja

vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond.

Strateegia eesmärgina nähakse ka seda, et kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja

loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega.

Täpsemat mõjuanalüüsi on võimalik läbi viia siis, kui Euroopa Komisjon tuleb välja konkreetsete

õiguslike algatuste, programmide ja strateegiatega, mis põhinevad Enrico Letta ühtse turu raportis13 ja

Mario Draghi konkurentsivõime tuleviku raportis14 esitatud ettepanekutel.

4. Eesti seisukohad

1. Ärisõbralik õiguskeskkond

1.1 Euroopa Liidu ühtse turu edasiarendamise eesmärgiks peab olema selge õigusliku

regulatsiooniga innovatsiooni soosiva ettevõtluskeskkonna loomine. Eelkõige tuleb vähendada

õigusloome mahtu ja keskenduda kehtiva õiguse paremale rakendamisele ning Euroopa Liidu

õigusaktidest tuleneva bürokraatia, killustatuse, dubleerimise ja aruandluskohustuse

vähendamisele. Seejuures peab Euroopa Komisjon tunnistama kehtetuks või lihtsustama

kehtivaid õigusakte, mis on üleliigsed, ebatõhusad või mille kulud kaaluvad üles saadava kasu.

Selgitus: ELi mõju liikmesriikide seadusandlusele ja avalikule haldusele on raske ülehinnata: hetkel

võetakse ca 80% siseriiklikku õigust mõjutavaid otsuseid vastu Brüsselis. Näiteks moodustasid

BusinessEurope hinnangul 2022. aastal ainuüksi rohelise kokkuleppe raames tehtud seadusandlikud

ettepanekud kokku ligi 2 miljardi euro väärtuses ettevõtetele täiendavat halduskoormust. Ka Eesti

ettevõtjad on korduvalt välja toonud üha keerukamaks muutunud ettevõtluskeskkonda ELis. Valdav

osa Eesti ettevõtjatest on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d), kelle jaoks bürokraatiaga

toimetulek on suhteliselt ressursimahukam. Halduskoormuse minimeerimine on Eesti ettevõtjatele

hädavajalik, et nad saaksid keskenduda oma põhitegevusele ja olla rahvusvahelisel turul

konkurentsivõimelisemad. Keerukale õigusraamistikule on viidanud ka Euroopa Investeerimispank

oma raportis “Tõkked investeeringutele Euroopa Liidus 2023”15.

EL tasandil tuleb vähendada nii õigusloomet kui ka kehtivat regulatsiooni üle vaadata, et vähendada

juba olemasolevat bürokraatiat ja aruandluskohustust. Ettevõtjate mõjude vaatest on selgemalt vaja

rõhutada ka regulatsiooni killustatuse, dubleerimise ja vastuolude probleemi, mitte ainult mõjude

13 https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf 14 EU competitiveness: Looking ahead - European Commission (europa.eu) 15 https://www.eib.org/attachments/lucalli/20230330_investment_barriers_in_the_eu_2023_en.pdf

18

tervikliku hindamise vajadust. Ettevõtjate poolsele mõjule lisaks tuleb hinnata mõju riigile. Uued

reeglid panevad sageli ka uusi kohustusi riigile luua täitevasutusi, registreid, koguda andmeid, teha

järelevalvet jne ning see kumuleerub riigi töökoormusest ja kuludest riigieelarves edasi

halduskoormuseks ja kuluks ettevõtjatele.

Keeruline õigusraamistik mitte ainult takistab Eesti ja Euroopa ettevõtete kasvu ja laienemist, vaid

häirib oluliselt ka nende moderniseerimis- ja kohanemisvõimet. Ka Letta raport rõhutab, et ELi

õigusraamistik peaks majandustegevust ja innovatsiooni soodustama, mitte takistama. Toetame Letta

raporti ettepanekut, mille kohaselt uute nõuete kehtestamisel tuleb hinnata muuhulgas juba

olemasolevat regulatsioonikogumit ning vajadusel teha põhjalikemaid muudatusi, mitte piirduda

üksnes uute nõuete kehtestamisega. Letta raport toob ära Euroopa Komisjoni mõjuhinnangute tehnilise

iseloomu, millest tulenevalt peaks poliitikavalikute küsimus olema esile toodud mitte mõjuhinnangus

järeldustena, vaid poliitilised valikud peaksid olema esile toodud juba seadusandliku ettepanekuga

välja tulles, mis aitaks kaasa ka läbipaistvamale otsustusprotsessile. Seda saame ainult toetada.

Ka Draghi raport rõhutab (nii nagu ka 2024 Euroopa Komisjoni volinikukandidaat Valdis

Dombrovskis oma missioonikirjas) õiguskeskkonna lihtsustamist ning haldus- ning

aruandluskoormuse vähendamist.

1.2 Iga õigusakti väljatöötamisel tuleb paremini arvestada ettevõtja ja avaliku sektori

kulutustega, mis kaasnevad tema tegevuse Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuetega

vastavusse viimisega, mille väljaselgitamises on oluline roll õigusakti eelnõu põhjalikul

mõjuanalüüsil. Koos õigusakti ettepanekuga peaks Euroopa Komisjon esitama ka delegeeritud

ning rakendusaktide eelnõud, et oleks võimalik hinnata õigusaktide kogumõju ja rakendatavust.

Selgitus: EL õigusaktide puhul tuleb lähtuda minimaalsuse ja kvaliteedi põhimõtetest ning uute

algatustega peaks koheselt kaasnema kavandatavate rakendusaktide kavandid, et oleks võimalik

hinnata õigusaktide kogumõju ja rakendatavust. Iga uus regulatsioon peab olema

tehnoloogianeutraalne, arvestama pikaajalise vaatega ja võimalusel siduma olemasolev õigus üheks

tervikuks. Algatuste mõjuanalüüsid peaksid olema senisest põhjalikumad sisaldades konkurentsivõime

kontrolli ehk selle mõju erinevatele ELi majandussektoritele ning keskenduma ka kaasnevate kulude

hinnangule ELi ettevõtetele (eriti VKEdele ja mikroettevõtetele). Kaaluda tuleks ka mõju ühtsele

turule ja selle neljale vabadusele ning vältida sama valdkonna ülereguleerimist korduvate

õigusaktidega.

1.3 Euroopa Liidu õiguse uute algatuste puhul tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise

põhimõttest ja tagada, et andmeid on liikmesriigis võimalik taas- ja ristkasutada. Euroopa Liidu

uutes algatustes tuleb vaikimisi kasutada reaalajamajanduse ehk andmepõhisele aruandlusele

tuginevaid lahendusi, mille eelduseks on Euroopa Liidu kokkulepe andmete standardiseerimise

reeglitest. Teeme ettepaneku alustada Euroopa Liidu tasandil andmete standardiseerimisega e-

arvetest.

Selgitus: EL peab olema parim paik, kus luua oma ettevõte või seda laiendada. Aruandluskohustused

on oluline osa ettevõtete halduskoormusest, eriti VKEdele, kuna nõuavad sageli samade andmete

korduvat esitamist erinevatele avaliku halduse tasanditele. Eestis on ettevõtjatele enam kui 400

erinevat kohustuslikku aruannet.16 Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas

2023. aasta märtsis vähendada aruandluskohustust 25%. Leiame, et ELi eesmärk võiks olla

16 realtimeeconomy.ee/andmepohine-aruandlus

19

ambitsioonikam. Ka Eesti Tööandjate Keskliit toetab ambitsioonikama eesmärgi seadmist. Samas

2029 tähtajaga sidumine ei pruugi olla mõistlik, kuna hetkel ei ole metoodikat ettevõtja kumulatiivse

halduskoormuse mõõtmiseks ning lähenemine peaks olema süsteemne. Seega on tulemuse

saavutamiseks vajalik selge metodoloogiaga halduskoormuse vähendamise strateegia. Oluline on

silmas pidada ka avaliku sektori koormust, kelle kohustus on aruandeid kontrollida, analüüsida,

edastada, ning mis sageli kasvab koos ettevõtjatele langeva koormusega.

EL konkurentsivõime suurendamiseks ja aruandluskoormuse vähendamiseks tuleb ELi tasandil võtta

kasutusele andmepõhise aruandluse ehk reaalajamajanduse põhimõtetele tuginevad lahendused.

Selleks on vaja kokku leppida reeglid andmete standardiseerimise, kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta

kogu tarneahela ulatuses. Aruandluskohustus tuleb meie hinnangul kujundada viisil, et lähtutakse

andmete ühekordse esitamise (ehk once only) põhimõttest ning andmeid oleks võimalik taas- ja

ristkasutada: infosüsteemid suhtlevad omavahel ning kui andmed on juba sobival kujul olemas, siis ei

küsita neid uuesti. Ka uute ettevõtjatele kavandatavate aruannete rakendamisel tuleks esmalt hinnata,

millised andmed on juba olemas, mida saaks agregeerida ja alles viimase variandina kehtestada uus

aruandluskohustus ning seda minimaalsuse printsiipi silmas pidades. Eestil on ette näidata edulugusid

aruandluskoormuse minimeerimisest. Näiteks jäi tööjõuaruandluse standardiseerimise tulemusel

täitmist vajavast 400 andmeväljast lõpuks alles vaid 32. See näitab, kui palju saaks ettevõtete

halduskoormust vähendada, kui ära korrastada ka need aruanded, mida Euroopa Liit täna ettevõtjalt

küsib.

Teeme ettepaneku alustada EL tasandil andmete standardiseerimisega e-arvetest. Eesti kogemusest

leiame, et e-arved on oluline ettevõtlusandmete algallikas, mida on võimalik taaskasutada järgnevates

protsessides näiteks aruandlus (näiteks e-arvete andmeväljade korrastamisel), statistika, prognoosid

jm. E-arvete standardiseerimine loob võimaluse automatiseerida käibemaksu deklaratsiooni ja osaliselt

ka majandusaasta aruande esitamise protsessi. Selline lähenemine on tunnustatud ka Põhjamaades ja

Baltikumis. Üleeuroopaline e-arvelduse võimekus ehk võimekus vastu võtta ja saata e-arveid võiks

tulevikus oluliselt lihtsustada ka äritegemist siseturul.

Aruandluskohustuste lihtsustamiseks ja automatiseerimiseks peame oluliseks ühiste koosvõimeliste

digitaalsete tööriistade nagu Teie Euroopa portaali, Euroopa Liidu ühtse digivärava ning ühekordsuse

põhimõtte tehnilise süsteemi (Once Only Technical System) laialdasemat kasutamist ja rakendamist

Euroopa Liidu õigusloomes. Euroopa Liidu tasandile tuleb viia teisigi digitaalseid lahendusi ja

projekte, mis toetavad aruandluskohustuse vähendamisega ringmajanduse rakendamist ja kestlikke

praktikaid. Näiteks töötab Eesti koostöös avaliku ja erasektori organisatsioonidega Soomest, Lätist,

Leedust ja Poolast välja veebiplatvormi ja digitaalset tööriista "ESG Tool", mis toetab ettevõtete

kestlikkuse aruandluse kohustuse täitmist.

1.4 Peame oluliselt kiirendama kõrge lisandväärtusega investeeringute tegemiseks vajalikke

haldusmenetlusi (planeeringud, keskkonnamõjude hindamised, loamenetlused) kogu tööstus- ja

taristuökosüsteemis. Soovime, et Euroopa Komisjon algataks liikmesriikidega dialoogi

küsimuses, kas ja millistele parameetritele (sektor, investeeringu maht) vastavate

investeeringute puhul tuleks Euroopa Liidus rakendada ühtlustatud menetlusskeeme. Ühtsed ja

etteennustatava ajaraamiga menetlused muudavad Euroopa Liidu turu tervikuna investoritele

atraktiivsemaks.

Selgitus: Tänapäeva konkurentsitihedas globaalses keskkonnas on pikk ja keeruline lubade andmise

protsess üks suurimaid takistusi ELi tööstuse konkurentsivõimele ning rohe- ja digitaalsele

üleminekule. Hoolimata hiljuti vastu võetud konkreetsetest poliitilistest meetmetest nagu

20

kliimaneutraalse tööstuse algatus ja kriitiliste toorainete algatus, on vastavate meetmete mõjuulatus

suhteliselt piiratud.

BusinessEurope uuringu kohaselt võtab 60% küsitluses osalenud ettevõtetel loa saamine üks kuni kuus

aastat. 83% ettevõtete jaoks on lubade andmise keerukus ja kestus takistuseks Euroopasse

investeerimisel (53% jaoks on see “tõsine probleem”). Eriti suuri probleeme näeme muuhulgas

kliimaneutraalse tööstuse loastamise menetlemises ning leiame, et seda saaks lihtsustada.

BusinessEurope uuringu järgi lükkab keskkonnamõju hindamine 63% ettevõtete jaoks loa andmise

protsessi regulaarselt edasi17.

Ka meie peamised konkurendid, nagu USA ja Hiina, seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega, kuid

nad on juba vastu võtnud erisätted, mis aitavad mõningaid neist raskustest lahendada. Ka USAs

käimasolev lubade väljastamise reform võib anda neile olulise konkurentsieelise.

Ka Eestis tegeleme täna sellega, et puhaste tehnoloogiate investeeringuteks vajalikke haldusmenetluste

läbi viimine oleks kiirem ning seega oleks ka Eesti investeerimiskeskkond atraktiivsem. Kui ELis

oleks ühtlasem loamenetluste praktika, oleks ka kogu EL kolmandate riikide vaates atraktiivsem

sihtkoht investeeringute tegemiseks.

Tööstusinvesteeringute ajamahukate loamenetluste probleemile on viidanud mitmed liikmesriigid ka

EL konkurentsivõime ministrite nõukogudel, viimati mais, 2024. a. Euroopa Komisjon on näiteks oma

biotehnoloogia teatises (20.3.2024 COM(2024) 137 final) lubanud peagi välja pakkuda, kuidas näiteks

biotehnoloogia investeeringute loamenetlusi lühendada18. Eesti poolt eelistaksime pigem komisjoni

poolseid suuniseid sel teemal.

1.5 Euroopa Liidu ühinguõiguse valdkonnas on oluline keskenduda olemasoleva

õigusraamistiku ajakohastamisele, parendamisele ja õigusselgemaks muutmisele, aga ka

vajadusel kodifitseerimisele.

Euroopa Liidu tasandil tuleb kokku leppida reeglites, mis lihtsustavad ühingute piiriülest

tegutsemist (näiteks ühingute vastastikune tunnustamine) ning parandavad registrite vahelist

andmevahetust.

Eesti peab väga oluliseks, et äritegevust puudutav õigusraamistik Euroopa Liidu siseturul oleks

äriühingute jaoks lihtsam ja uuenduslikud äriühingud saaksid kasvada, kuid põhjalikumat

analüüsi vajab, kas kogu ühinguõigust või lausa mitmeid erinevaid õigusharusid hõlmavate

mahukate koodeksite väljatöötamine ning selle raames uute Euroopa Liidu üleste

ühinguvormide loomine on selleks kõige kiiremad, tõhusamad ja sobivamad meetmed.

Selgitus: Letta siseturu tuleviku raportis esile toodud kodifitseerimine lihtsustaks kindlasti EL

õigusaktidest arusaamist ja nendes orienteerumist. 2017. a ühendati osa ühinguõiguse valdkonna

direktiive üheks direktiiviks ja kuigi sisulist kodifitseerimist ei tehtud, on nüüd isikute jaoks

eeldatavasti lihtsam neid õigusnorme leida. Letta raportis kirjeldatav kodifitseerimisprojekt on

ambitsioonikam ja arvatavasti soovitakse ka sisulist kodifitseerimist. Kui samasse projekti lisatakse

veel ka uue õiguse loomine (nt Simplified European Company), siis on varasematele ulatuslikele

kodifitseerimise kogemustele toetudes selle projekti edulootus kaheldav. Sarnaselt Letta raportile

käsitleb ka Draghi raport 28. õigusrežiimi teemat tuues esile, et tuleks luua innovaatilistele

17 https://www.businesseurope.eu/sites/buseur/files/media/reports_and_studies/2024-04- 09_reboot_europe_-_stronger_businesses_stronger_eu_-_final.pdf 18 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_24_1570

21

äriühingutele vabatahtlikult täidetav 28. režiim, mis ühtlustaks selliseid valdkondi nagu ühinguõigus

ja maksejõuetusõigus ning tööõiguse ja maksuõiguse võtmeküsimused.

EL ühinguõiguse senised algatused uute ühinguvormide/režiimide kohta ei ole olnud edukad.

Olemasolevad EL ühinguvormid ei ole populaarsed (vt tabel Eesti statistika kohta, suurusjärgu

mõistmiseks infoks, et osaühinguid on praegu registris ca 250 000). Viimatise kahe EL juriidilise isiku

reguleerimise (Euroopa osaühing ja Euroopa sihtasutus) läbirääkimised kukkusid sootuks läbi.

Koodeksi kohta viidatakse ühinguõiguses 28. lisarežiimi loomisele. Ühinguõigus tähendab reeglina

just ühingute asutamise, kapitalinõuete, juhtimise ja registreerimise regulatsiooni. Väga erineva

suurusega majanduste puhul on keeruline leida üldist head abstraktset kõigile sobivat

ühinguõiguslikku lahendust. Olemasolevatele ühinguvormidele on kindlasti oluline luua rohkem ja

paremaid digilahendusi, et lihtsustada nende piiriülest tegevust (mh arendada ja parandada BRISi

toimimist, mille kaudu ligipääs riikide äriregistritele ning nende omavaheline suhtlemine võiks olla

märksa kergem). Ka olemasoleva EL ühinguõiguse täiendava kodifitseerimine on vajalik.

European Code of Business Law kontekstis tekib ka küsimus, mida see tegelikult tähendab mh

intellektuaalomandi õigusele. Koodeksi koostamine oleks kindlasti äärmiselt aeganõudev protsess ja

pole kindel, milline lähenemine intellektuaalse omandi valdkonna kujundamisel võetakse või milles

on liikmesriikide vahel võimalik kokku leppida. Ei oleks selge, kuivõrd on võimalik saavutada tasakaal

väärusahela eri huvide (õiguste omaja – tarbija – ärieesmärkidel kasutaja) vahel ning milliseid olulisi

muudatusi see tooks autoriõiguse valdkonnas kaasa nt meie seni üpris paindlikule vaba kasutuse

regulatsioonile, mahukale isiklike varaliste õiguste kataloogile vms.

Euroopa Liidus on viimastel aastatel tegeletud intellektuaalse omandi valdkonna ühtlustamisega

(autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevate õiguste reform 2016-2021, tööstusomandi valdkonnas on

mitmed algatused veel menetlemisel EL institutsioonides) ning pigem oleks vajalik õigusrahu periood

ja vastuvõetud normide rakenduspraktika loomine.

Draghi raportis välja toodud mõte, et ühtse toimega patendi süsteemis võiksid osaleda kõik Euroopa

Liidu liikmesriigid, saab nõustuda, ka Eesti on üks nendest 18-st liikmesriigist, kes alates 01.06.2023

kehtima hakanud süsteemis osalevad. Siinjuures tuleb märkida, et ühtse toimega Euroopa patendikaitse

süsteemi loomise üle peeti läbirääkimisi ligikaudu 30 aastat, kuid selle aja jooksul ei suudetud

saavutada kõiki Euroopa Liidu liikmesriike rahuldavat kokkulepet, mistõttu otsustati luua ühtse

patendikaitse süsteem tõhustatud koostöö raames (vastav regulatsioon võeti vastu 2012 ning jõustus

2023). Taotlejatele, kes soovivad saada oma leiutisele kaitset paljudes liikmesriikides, on selline

süsteem odavam kui Euroopa patendikonventsiooni alusel välja antava nn klassikalise Euroopa patendi

süsteem, kus taotleja tasutavad summad sõltuvad sellest, mitmes riigis ta oma leiutisele kaitset taotleb.

22

Draghi raportis on toodud veel mõningaid ideid, mis väärivad EL õiguse edasiarendamisel vajadusel

arutelu (nt ülikoolides ja teadusasutustes intellektuaalse omandi õiguste parema haldamise nimel uue

kava loomine litsentsitasude õiglaseks ja läbipaistvaks jagamiseks jms), kuid kokkuvõttes saab

hinnata, et kogu intellektuaalse omandi valdkonna laiapõhjaline kodifitseerimine ei ole praegu

Euroopa Liidus pigem mõistlik eesmärk, organisatsioon niigi on tegelenud (autoriõigus ja

autoriõigusega kaasnevad õigused) või veel tegeleb (tööstusomand) ühtlustamise ja tõhustamisega

ning pigem oleks vajalik õigusrahu periood ja vastuvõetud normide rakenduspraktika loomine.

1.6 Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu siseturu reeglid oleksid võimalikult ühtsed, kuna see

lihtsustab ettevõtjatel piiriülest tegutsemist. Samas peab Eesti oluliseks, et Euroopa Liidu

õigusakti instrumendi valik ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 kasutamine õigusliku

alusena toimub kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega ning subsidiaarsuse ja

proportsionaalsuse põhimõtetega, menetlusõiguse ja tsiviilõiguse süsteemide täielik

ühtlustamine ei peaks olema Euroopa Liidu siseturu reguleerimisel üldeesmärk. Euroopa Liidu

siseturu reguleerimisel tuleb järgida Euroopa Liidus kehtivat menetlusautonoomia põhimõtet,

mis annab liikmesriikidele õiguse luua siseriiklikud menetlusõiguse süsteemid.

Valdkonnaspetsiifiliste erireeglite kehtestamist Euroopa Liidu siseturu õigusaktides selliste

tsiviilõiguse valdkondade puhul nagu näiteks aegumistähtajad, tõendite kogumine,

tsiviilvastutus ja esindusõigus tuleks vältida, kuivõrd taolised erisused muudavad õigussüsteemi

põhjendamatult keerukaks ja võivad viia olukorrani, kus isikuid, sealhulgas erinevates

sektorites tegutsevaid ettevõtjaid koheldakse erinevalt.

Selgitus: Letta raportis tuuakse välja et, EL siseturu reegleid peaks kehtestama

maksimumharmoneerivate EL direktiivide ja määrustega, ning õigusliku alusena peaks kasutama

ELTL art 114, mis võimaldab täielikku ühtlustamist, mitte kasutama miinimumharmoneerivaid

direktiive.

Leiame, et miinimumharmoneerimist ei saa välistada juba seetõttu, et EL õigusega luuakse ka

õiguslikke raamistikke, mille rakendamiseks konkreetses liikmesriigis on vaja see sobitada liikmesriigi

õigussüsteemi (nt kollektiivsete esindushagide direktiiv). Kaugemale minemine kui raamistik ei oleks

võimalik, arvestades subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja menetlusautonoomia põhimõtteid.

Raportis viidatakse, et ühtse turu kontekstis peaksid EL institutsioonid eelistama määrusi, sest need on

kõige tõhusamaks vahendiks maksimaalse harmoniseerimise tagamiseks (raport lk 121, 125). Siiski,

ELTL art 4 lg-te 1 ja 2(a) järgi on EL-il liikmesriikidega jagatud pädevus siseturu kui põhivaldkonna

osas. ELL art 5 lg 3 kohaselt saab EL jätkuvalt valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, võtta

meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. EL-i tasandil määruse kasuks otsustamine saab

toimuda siis, kui see on põhjendatud ja vastaval juhul kohane, sealjuures kooskõlas aluslepingutega.

EL õiguse määrustega reguleerimine on põhjendatud nt piiriülese justiitskoostöö valdkonnas, kus

luuakse piiriüleselt ühtlustatud menetlused (Euroopa maksekäsu määrus võimaldab taotleda

vaidlustamata rahalise nõude kohta lihtsustatud korras lahendi tegemist teises liikmesriigis ja selle

täidetavust EL üleselt) või nt kohtualluvuse, kohtulahendite tunnustamise ja täidetavuse režiimi

loomine, sh täidetavaks tunnistamise erimenetluse kaotamine, mis tähendab, et liikmesriigid usaldavad

teise liikmesriigi kohtusüsteemi ja päritoluliikmesriigi kohtu tehtud ja päritoluliikmesriigis täidetav

lahend on täidetav ka teises liikmesriigis (nn Brüssel Ia määrus).

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ELTL artikli 114 alusel vastu võetud meetme eesmärgiks peab olema

tõepoolest siseturu rajamise ja toimimise tingimuste parandamine. Kohus leidis, et artiklit ei saa

23

tõlgendada nii, et see annab ühenduse seadusandjale üldised volitused siseturu reguleerimiseks, kuna

see oleks muuhulgas vastuolus põhimõttega, mille kohaselt ühenduse volitused piirduvad talle

konkreetselt antud volitustega (vt Euroopa Kohtu 5. oktoobri 2000 otsus asjas C-376/98, p 83-85.

ECLI:EU:C:2000:544). Seega tuleks igal üksikul juhul veenduda, et ELTL art 114 on sobiv õiguslik

alus EL-i tasandil meetmete võtmiseks välistamaks võimalikku ELTL art 114 kasutamist vastuolus

EL-i aluslepingutega.

Siseturu õigusliku aluse ELTL art 114 kasutamisel oleme viimasel ajal märganud tendentse, et EL on

asunud art 114 alusel reguleerima valdkondi, mille puhul on varasemalt olnud arusaam, et õiguslik

alus EL tasandil reguleerimiseks puudub – näiteks on varasemalt olnud arusaam, et puudub õiguslik

alus, mis võimaldab EL tasandil reguleerida riigisisest kohtumenetlust ja riigisisest täitemenetlust.

Komisjon on esitanud ettepaneku kollektiivsete esindushagide menetluse loomiseks, mis kohustab

looma direktiivi tingimustele vastava riigisisese kohtumenetluse (käesolevaks ajaks on direktiiv

jõustunud ja kohaldatav). Samuti on esitatud ettepanek tagatiste kohtuväliselt lihtsustatud korras

realiseerimiseks, mis esitati esialgu viivises olevate nõuete (Non Performing Loans) paketi ettepanekus

ühe direktiivi osana ja eraldati seejärel eraldi direktiivi ettepanekuks (trilooge ei ole toimunud, EP

senisel koosseisul ei olnud huvi teemaga tegeleda), mis käsitleb täitemenetluses tagatiste kohtuvälist

realiseerimist, st puhtalt täitemenetlusõigust. Täiendavalt on selliseks näiteks hiliste maksete algatus,

kus Euroopa Komisjonil on samuti soov reguleerida EL määrusega riigisisest täitemenetlusõigust, sh

täitedokumente, lisaks ka täitevasutuse kui avaliku võimu organi poolt eraõiguslikes lepingulistes

suhetes kohtumenetluse väliselt õigusemõistmist (PS § 146 kohaselt mõistab Eesti Vabariigis õigust

üksnes kohus). Sellist tendentsi arvestades oleme olukorras, kus iga taolise algatusega luuakse

pretsedent, millega liikmesriigid annavad õiguse kujundamise pädevust järjest rohkem ELile.

Menetlusautonoomia põhimõtte kohaselt tuleb igal liikmesriigil vastavasisuliste liidu õigusnormide

puudumisel kehtestada haldus- ja kohtumenetluse normid, mille eesmärk on tagada isikutele liidu

õigusest tulenevate õiguste kõrgetasemeline kaitse. See põhimõte tuleneb Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu 12. jaanuar 2023 otsus asjas C 132/21, p 45. ECLI:EU:C:2023:2). Kui EL-i tasandil

ei looda konkreetset ühtsetele tingimustele vastavat piiriülest menetlust, siis ei ole EL-i pädevuses

liikmesriigi menetlusõigusnormidesse sekkuvate meetmete võtmine.

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest tulenevalt ei tohi EL õigus minna kaugemale kui on

eesmärgi saavutamiseks vajalik (ELTL art 5 lg 3 ja lg 4). Sellest tulenevalt tuleks EL õiguse loomisel

(sh Euroopa Komisjoni ettepanekud, samuti EP ettepanekud) arvestada sellega, kui liikmesriigi

õiguses on juba eesmärk tagatud, sh muude meetmetega ja pakutavad meetmed ei tohiks seega olla

ülemäärased ega selgelt sobimatud. Näitena tooksime välja Euroopa Komisjoni poolt õigusakti

algatuses selgelt ebasobivate meetmete väljapakkumise nt hiliste maksetega võitlemise ettepanekus,

mille puhul enamiku liikmesriikide õiguse põhimõtetega ei ole ühildatav lepinguvabaduse

põhjendamatu piiramine või äriühingute vaheliste eraõiguslike lepingute täitmise tagamise

reguleerimine riiklike järelevalveasutuste kaudu vastupidiselt senistele süsteemidele. Samuti ei ole

enamiku liikmesriikide õiguse põhimõtetega ühildatav makse tasumise kui (eraõiguslikust lepingust

tuleneva kohustuse täitmise) hilinemise sanktsioneerimine trahviga (võlgnevuse tasumise tagamine

trahviga ei ole olemuslikult sobiv meede), tsiviilõiguslikes vaidlustes õigusemõistmise pädevuse

andmine järelevalveasutustele, ja seeläbi tsiviilõiguslike vaidluste lahendamise allutamine

halduskohtule, riigisiseselt kohaldamisalas olevatele asjadele võlaõigusliku erirežiimi loomine jms,

arvestades mh ka seda, et ettepaneku kohaldamisala, st ettepaneku mõju on äärmiselt suur – EL

õigusakti kohaldamisalasse jääks suur osa äriühingute vahelisi tehinguid.

Euroopa Komisjon on erinevate valdkondade algatustesse lisanud erireegleid vastava valdkonna

materiaal- ja menetlusõiguse täiendamiseks (nt aegumistähtaegade, tõendite kogumise, hagide sh

24

kollektiivsete esindushagide esitamise, esindusõiguse jms kohta). Erinevates EL õigusega

reguleeritavates valdkondades välja pakutud valdkonnaspetsiifilised ja üldjuhul motiveerimata

erisused muudavad õiguse ebasüsteemseks ja killustunuks ning õigussüsteemid põhjendamatult

keerukaks ja jälgimatuks, seda ka ettevõtja vaates. Lähtuma peaks üksnes sellest, et kui ettevõtja

tegutseb konkreetses valdkonnas, siis talle kehtivad selle valdkonna reeglid ja suurem õigussüsteemi

pilt ei oleks justkui oluline. Kõik valdkonnad kokku, horisontaalsed reeglid ja eriregulatsioonid

moodustavad õigussüsteemi ja rohkelt EL õigusest tulenevaid erisusi sisaldavad reeglid võivad luua

olukorra, kus erinevaid sektoreid ja seal tegutsevaid ettevõtjaid koheldakse erinevalt. See ei ole ka

Eesti Vabariigi põhiseaduse vaates põhimõtteliselt sobiv lahendus. Tuleb arvestada, et iga nõutav

erisus tähendab liikmesriigi poolt süsteemi ümberkujundamist, sh muudatusi infosüsteemides,

registrites, rääkimata sellest, et iga keerukus toob lõppkokkuvõttes kaasa järjest rohkem seda, et isikul

endal ei ole võimalik iseseisvalt oma õigusi teostada. Seeläbi peaks justkui õigusabi kasutamine

muutuma järjest enam iseenesestmõistetavamaks ja igasugune käibes osalemine ning sellega

kaasnevad võimalikud õigusküsimused- ja vaidlused muutuvad järjest keerulisemaks ja kallimaks.

Erinevatest õigusaktidest tulenevatele erinevuste ja ebakõlade probleemile juhiti tähelepanu ka Draghi

raportis.

Valdkondade maksimumharmoneerimise ohuna märgime ka seda, et juhul, kui riigisisestest

horisontaalselt kohalduvatest materiaal- või menetlusõiguse üldreeglitest luuakse

maksimumharmoneerivad erisused, võib selliste erisuste mõju olla riigisiseselt märksa laiem, kuivõrd

Eesti Vabariigi põhiseadus sisaldab võrdse kohtlemise põhimõtet, st maksimumharmoneerimine võib

viia riigisiseste horisontaalsete reeglite muutmiseni. See ei saa olla subsidiaarsuse, proportsionaalsuse

ja menetlusautonoomia põhimõtetest tulenevalt EL õiguse eesmärk.

Riigisisese menetlusõiguse tükikeste valdkonnaspetsiifiline harmoneerimine sekkub liikmesriigi

menetlusautonoomiasse (nt tõendite kogumine tootja vastutuse maksimumharmoneeriva mõjuga

direktiivis) ja lisaks killustumisele on selle ohuna muuhulgas see, et näiteks juhul, kui konkreetne

muudatus ei nõua riigisisese menetlusõiguse muutmist, tõlgendab horisontaalselt kõigile

kohtumenetlustele kohalduvat Eesti menetlusõigust valdkonnaspetsiifiliselt Euroopa Kohus. See

mõjutab omakorda riigisiseste menetlusreeglite horisontaalset kohaldamist ja võib viia horisontaalsete

reeglite ning põhimõtete muutmiseni, mis ei saa olla EL õiguse eesmärk. Liikmesriigi menetlusõigus

on üks ühtne süsteem ja selle ühe osa (maksimum)harmoneerimise puhul ei pruugi olla ka arusaadav,

kuidas üks konkreetne EL ülene maksimumharmoneeritud reegel mõjutab tegelikult terviklikku

riigisisest süsteemi. Näiteks oleks eriti problemaatiline olukord, kus EL õigusega luuakse erinevates

materiaalõiguse valdkondades samas menetlusõiguse küsimuses (veidi) erineva sisuga maksimaalselt

harmoneeritud menetlusõiguse reegel.

Euroopa Komisjoni algatused ei tohiks minna kaugemale Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud

eesmärgist, ega lähtuda üksikute liikmesriikide huvist lahendada oma probleeme Euroopa Liidu õiguse

kaudu, mis võib kahjustada teiste liikmesriikide huve, sealhulgas kaasa tuua tarbetu ja ülemäära suure

halduskoormuse ning õigussüsteemi põhimõtete ümberkujundamise. Näiteks võib tuua eespool

viidatud ettepaneku tagatiste kohtuväliselt lihtsustatud korras realiseerimiseks ning hiliste maksete

algatuse. Selliste juhtumite vältimiseks on oluline, et Euroopa Komisjoni subsidiaarsuse ja

proportsionaalsuse analüüs oleks kvaliteetne ja erapooletu. Ka Draghi raportis viidatakse, et Komisjon

peaks subsidiaarsuse põhimõtet rangemalt kohaldama ning kasutama rohkem enesepiirangut.

2. Ühtse turu strateegiliste eesmärkide ja konkurentsivõime rahastamine ning võrdsete

võimaluste tagamine

25

2.1 Eesti on seisukohal, et Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks on vaja suurendada

tootlikkust. Euroopa Liidu ühtse turu edendamiseks on vajalik rohe- ja digiülemineku,

kaitsevõime ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni investeeringute märkimisväärne

suurendamine. Eelkõige tuleb edendada erakapitali investeeringuid, milleks on vaja Euroopa

kapitaliturgusid kiiresti edasi arendada. Avaliku sektori piiratud rahastamist tuleb kasutada

erakapitali investeeringute esilekutsumiseks, muuhulgas riskide leevendamise kaudu eelkõige

nendes valdkondades, kus tekib konkurentsivõimet toetavate mõjude edasikandumine

majanduses. Selleks tuleks kaaluda uuenduslike finantsinstrumentide kasutuselevõttu,

sealhulgas Euroopa Investeerimispanga võimalusi maksimaalselt ära kasutades.

Selgitus: Draghi raport toob esile Euroopa investeeringute lõhe, mis on üks suurimaid

konkurentsivõime probleeme. Raporti põhisõnumiks on üleskutse suunata suuri investeeringuid

kõrgtehnoloogiasse, et vähendada ELi innovatsioonilõhet USA ja Hiinaga. Euroopa Investeerimispank

on välja toonud, et kui soovime pidada sammu ülemaailmse konkurentsiga ja saavutada

kliimaneutraalsuse eesmärke,19 peab Euroopa märkimisväärselt suurendama investeerimiskulutusi

tootlikkuse tõstmisesse. Muuhulgas tuleb kaotada ka EL teaduse- ja innovatsioonilõhe, eelkõige

analüüsides seniste meetmete toimimist, et seeläbi ühtlustada innovatsioonivõimekust liikmesriikides.

Innovatsioonilõhe tegeliku vähendamise puhul on oluline paindlik, kiire ja bürokraatiavaba ligipääs

kapitalile, et tagada konkurentsivõime ELile USA ja Aasia kõrval, ning oskused. Teadus- ja

innovatsioonivõimekuse tõstmiseks peame oluliseks ka Euroopa teadusruumi (ERA) tugevdamist ning

ühtse ja integreeritud teadus- ja innovatsioonisüsteemi loomist ja koostööd avaliku, era- ning

akadeemilise sektori vahel. Seetõttu tuleks julgustada ERA raames rahvusvahelist koostööd, mis

võimaldab teadlastel ja ettevõtetel üle Euroopa arendada ja ühiskasutada teadus- ja tehnoloogiataristut

suurte tehisintellekti ja digitaliseerimise rahvusvaheliste projektide elluviimiseks. Rahastamise osas

kokkuvõtvalt leiame, et täna on vaja rahastusvõimalusi terve ettevõtte tegevustsükli jooksul

teadusarenduse etapist toimivaks ärimudeliks ning kavandatav nn konkurentsivõime fond võiks selle

lünga täita. Plaanitava Euroopa konkurentsivõime fondi eesmärk on täna teadaolevalt koondada

innovaatilise ettevõtte jaoks loogilisse järjekorda erinevad rahastamisvõimalused, et Euroopa

ettevõtted ei peaks alusuuringute järel lihtsamalt rahastuse saamiseks EList ära minema (viidates ka

Draghi raportile). Täna on EL on raha andmisega olnud aeglane, seetõttu oleks vaja märkimisväärselt

lihtsustada protsesse ning suunata rahastust prioriteetsetesse valdkondadesse.

EL on koostanud ambitsioonika kava rohepöördeks, kuid samal ajal vajame konkreetset kava

taskukohase puhta energia kasutuselevõtuks meie ettevõtetes ja kodudes. Taasterahastu

"NextGenerationEU" (NGEU) reformiprogramm aitab sellega seoses ellu viia riiklikke reforme.

Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleks rohkem keskenduda Euroopa investeeringutele,

mis loovad suuremat väärtust Euroopa tasandil. EL energiaturg ei toimi nii nagu peab ning ka Eestiga

sarnased liikmesriigid, kes asuvad EL keskmest kaugemal ja omavad väiksemat arvu energiaühendusi,

vajavad soodsamaid energiahindu ja turvalisi energiaühendusi.

Ühtlasi rõhutame ka seda, et ELis tuleb tagada, et ka energiamahukamad tööstusharud nagu näiteks

keemiatööstus, mis on Euroopale olulised strateegiliselt, saaksid ka tulevikus toimida ja skaleeruda.

Põhjusel, et EL jääb täna konkurentsivõime näitajates just innovatsiooni valdkonnas USAst maha,

vajame kiiremat tegutsemist EL poolt, et tuua uusi innovaatilisi tehnoloogiaid turule. Leiame, et

kestlikuks üleminekuks vajalikke puhtaid tehnoloogiaid tuleb arendada kogu Euroopas, et

uuenduslikke ideid paremini panna tööle siseturu hüvanguks. Üle tuleb vaadata senised uute

19 Seda märgib ka EIB: https://www.eib.org/en/press/all/2023-078-eib-investment-report-2022-2023-europe-must-take- action-now-to-address-structural-challenges

26

tehnoloogiate rahastamisvõimalused, et uusi tehnoloogiaid oleks kiiremini võimalik kasutusele võtta

ja skaleerida ning kaaluda võimalusi erakapitali paremaks kaasamiseks. Nii saaks EL ühtlasi võimaluse

paremini mõjutada oma pakutavate uute tehnoloogiatega ka kolmandate riikide turge. Soovime

läbimõeldud ja toimivat lahendust olemasolevate finantsinstrumentide (Euroopa Horisont, Euroopa

Innovatsiooni Nõukogu ehk edaspidi EIC- European Innovation Council jm) edasiarendamise ja

finantsinstrumentide kombineerimise võimaldamise kaudu, et vastata ettevõtjate vajadustele. EIC

pakub rahastusmeetmeid läbimurdetehnoloogiate tuvastamiseks, arendamiseks ja laiendamiseks20.

Lisaraha EIC-le aitaks leevendada süstemaatilist alarahastamist, mis on viinud konkurentsi

ebamõistlikult kõrgeks. Täiendav rahastus võimaldaks suuremaid omakapitaliinvesteeringuid ja

vabastaks olemasolevat rahastust uuteks grantideks ja kuni 15 miljoni euroseks omafinantseeringu

otsusteks. EIC rahastuse suurendamine 2025. aastal on kriitilise tähtsusega, sest järgmisel aastal EIC

rahastus väheneb üle kolmandiku võrra, suurendades veelgi konkurentsi ja vähendades ettevõtete

motivatsiooni rahastust taotleda. EIC Kiirendi on üks põhilisi instrumente, millest Eesti ettevõtted

siiani EL raha on ära toonud, vaadates turul pakutavate instrumentide terviklikkust, Eesti ettevõtete

osalemist ja edukust Euroopa Horisondis. Teisalt on Horisondi teise sambas meetmeid ja taotlusvoore,

kus taotlusvoorus esitatakse vaid üks projekt või rahastuse protsent on üle 50%. Ka mitme teise samba

partnerluse puhul on tekkinud probleem, et liikmesriigid ei suuda piisavalt projekte kaasrahastada,

seega komisjoni esialgu planeeritud rahastust ei suudeta ära kasutada.

Eesti on varasemates seisukohtades rõhutanud ka Euroopa Kapitaliturgude liidu arendamise olulisust.

Selleks tuleb kaasata enam erainvesteeringuid ja lihtsustada idufirmade, väike- ja keskmise suurusega

ettevõtete ja väikeettevõtete juurdepääsu kapitaliturgudele. Eesti leiab, et kapitaliturgude liidu

arendamiseks tuleb teha rohkem edusamme. Kaasata tuleb rohkem erainvesteeringuid ning hõlbustada

idufirmade, VKEde ja väga väikeste ettevõtete juurdepääsu kapitaliturgudele ELi pangandus- ja

kapitaliturgude liit peaks soodustama kohaliku kapitalituru arengut, sh väiksematel ja

vähemlikviidsetel turgudel. Kindlustada tuleb stabiilsed kriisikindlad finantssüsteemid.

Kapitaliturgude liit4 on ELi algatus ühtse kapitalituru loomiseks ELis. Selle eesmärk on panna

investeeringud ja säästud kõigi liikmesriikide vahel liikuma, et nendest oleks kasu kodanikele,

investoritele ja ettevõtetele. Ühtse kapitalituru loomiseks on ELis tehtud jõupingutusi juba alates

1957. aastast Rooma lepinguga. 2011. aasta finantskriisi järel esitas Euroopa Komisjon 2015. aastal

oma esimese kapitaliturgude liidu tegevuskava. Komisjon avaldas 2020. aastal uue tegevuskava, et

liikuda edasi kapitaliturgude liidu väljakujundamise suunas. 2021. a ja 2022. a esitas komisjon kaks

kapitaliturgude liidu paketti, et lihtsustada erakapitali investeerimist.

Hästitoimivate Euroopa kapitaliturgude tagamine on tähtis, et võimaldada juurdepääs ELi suurte

investeerimisvajaduste rahastamiseks vajalikule erakapitalile. Seeläbi saavad investeeringud ja

hoiused liikuda sujuvalt kõikides ELi riikides. Sellest saavad kasu tarbijad, investorid ja ettevõtted,

olenemata nende asukohast. Muuhulgas noteerimisnõuete edasise ühtlustamise ja kooskõlastamise

kaudu Euroopa börsidel on võimalik tagada madalamad kulud ja lihtsam juurdepääs, muutes aktsia- ja

võlakirjafinantseerimise ELis atraktiivsemaks, sealhulgas VKEdele.

Eestis mõjutab kapitali hinda Eesti geograafiline asukoht Venemaa kõrval ja ELi piiril. Ka Eesti

konkurentsivõime ekspertkogu 25. juunil 2024. a esitatud raport viitab Eesti Panga andmetele, et Eesti

ettevõtete rahastamise hind on kõrgem kui enamikus teistes Euroopa riikides: kapitali kättesaadavust

pärsib pangandusturu nõrk konkurents, väike ja vähearenenud kapitaliturg ning halvenev riigireiting.

20 Raamprogrammi teadustulemuste ja intellektuaalomandi kommertsialiseerimisega (harg)ettevõtete kaudu on EICst tänaseks saanud üks atraktiivseid süvatehnoloogia investoreid, kes pakub kõrge riski ja potentsiaalse kõrge tootlusega ettevõttetele riskialtimat omakapitaliinvesteeringut. Näiteks EIC 2023. aasta mõjuaruanne näitab, et iga EIC Fondist investeeritud €1 tootlus on üle 3,5-kordne.

27

ELi eesmärkide saavutamiseks tuleb rohetehnoloogiaid arendada ja võtta kasutusele nii väiksemates

kui suuremates liikmesriikides. Seejuures ei pruugi väiksemate riikide ettevõtetel olla piisavalt

vahendeid, et arendada rohetehnoloogiaid, mis aitavad jõuda seatud kliima-energiaeesmärkideni ning

tagada ka konkurentsivõimelisus väljaspool liikmesriiki. Mõne ELi keskse fondi, nagu näiteks (EL

kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud) Innovatsioonifondi (IF)

kasutamisel võib olla põhjendatud projektitaotluste (seatud minimaalset lävendit ületavatele)

hindamistulemustele lisaks ka nende geograafilise jaotuse arvestamine. IF seniste taotlusvoorude

tulemusel on väga napilt eraldatud toetusi väiksematest liikmesriikidest esitatud taotlustele, seda

vaatamata fondi küllalt suurele eelarvele ning hiljuti lisandunud taotlusvooru eelsele

nõustamisteenusele. Riigipoolselt saab nõustada ja toetada ettevõtteid Innovatsioonifondile eelnevate

sammude ületamises, kuid suurim probleem seisneb konkureerimisel suurriikide ettevõtetega, kelle

projektid on olemuselt suuremad ja mõjusamad, seetõttu on taotlusi mõjususele suurt rõhku panevate

kriteeriumide alusel hinnates väiksed projektid jäänud varju. Seetõttu tuleks kaaluda osa IF eelarve

jaotamisel nn geograafilise tasakaalustatuse kriteeriumi arvestamist selleks seatavat lävendit ületavate

hindamistulemuste korral, analoogselt nt LIFE programmis kasutusel olevale lähenemisele. See aitaks

leevendada suurte riikide ettevõtete enamat võimekust ja nende esitatavate projekti(taotluste) suuremat

mõju.

Näiteks, ELi poolt iga-aastaselt korraldatavate taastuvvesinikuoksjonite mõju saab siseriiklikult

suurendada riikliku vesinikuoksjoni sidumisel IF oksjoniga. Sellisel juhul saaks riikliku täiendava

rahastuse (HKS rahastuse) taastuvvesiniku tootmiseks, nt transpordisektoris või merenduses KHG

heite vähendamiseks, siduda IF vastava oksjoni tingimustega ja hindamine toimuks IF poolt

tsentraalselt. Juhul kui Eesti projektid IFist rahastust ei saaks, saab riik neid lävendi ületamisel ise

toetada vajalike kliimaeesmärkide täitmise saavutamiseks. Väheneks hindamisega seotud kulud riigile

ja eeldatavalt motiveeriks see ettevõtteid oksjonil aktiivsemalt osalema, suureneks siseriiklik

taastuvkütuste tootmine.

Eesti toetab ka EL kaitsetööstuse tootmisvõimsuse kiiret kasvu sealjuures kahese kasutusega

tehnoloogiate arendamist. Eesti kaitsetööstuse ettevõtete jaoks tuleks suurendada kapitali

kättesaadavust, sealhulgas laiendades Euroopa Investeerimispanga rahastamisvõimalusi, et tagada

ettevõtete kasvufaasi finantseerimine. Võimekas Euroopa kaitsetööstus mitte ainult ei võimalda

heaolu, vaid loob uusi võimalusi majanduskasvule ja tööstusele, mis meelitab investeeringuid

Euroopasse, toob siia uusi töökohti ja tehnoloogiat. Sõda Ukrainas peab tõstma Euroopa riikide

investeeringuid enda ja euroopaliku väärtusruumi kaitsmiseks. Ka Draghi raport juhib tähelepanu, et

ELi riigid kulutavad kaitsele liiga vähe ja kaitse-ettevõtetel on jätkuvalt raske ligi saada rahastusele.

Siinkohal toob Draghi esile, et vaja on Euroopa kaitsetööstuse strateegia (EDIS) ja Euroopa

kaitsetööstuse programmi (EDIP) kiiret rakendamist, lahendada ELi rahastusküsimus kaitsele lühi- ja

keskpikas perspektiivis nt ad hoc rahastusinstrumendi loomise läbi ning parandada ELi

kaitsetööstusettevõtete ligipääsu rahastusele nt läbi EIBi. Uute või väga keeruliste kaitsetööstuse

segmentide T&A edendamiseks ELi-üleselt tuuakse mh võimalusena esile EDISes väljakäidud

Euroopa kaitse ühishuviprojektide (European Defence Projects of Common Interest) ideed. Lisaks

rõhutatakse vajadust VKEsid kaasata tarneahelatesse, mis kattub ka Eesti eesmärkidega. Samas

sisaldab raport kaitsevaldkonnas ka protektsionismi taustaga ettepanekuid. Raport tuvastab ühe

probleemina liigse kaitsehankimise kolmandatelt riikidelt, eelkõige USAlt ja Korealt, seda põhjusel,

et tarneajad väljast on kiiremad kui Euroopast. Ettepanekutest kumab läbi soov ümber kujundada

rahvuslikku hanke- ja tööstuspoliitikat, seades selleks sisse „eelista Euroopat“ printsiip ja luues keskse

kaitsetööstuse asutuse (Defence Industry Authority), mis viiks läbi keskseid hankeid liikmesriikide

nimel.

28

Eesti kaitsetööstuse ettevõtete jaoks on vaja suurendada kapitali kättesaadavust, sealhulgas laiendades

Euroopa Investeerimispanga rahastamisvõimalusi, et tagada ettevõtete kasvufaasi finantseerimine.

Ajakohastada tuleb kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangetes osalemise nõudeid, et võrdsustada

ettevõtete võimalusi neis osaleda. Eesti Kaitsetööstuse Liit on soovitanud ka suurendada kogu ELi

hõlmavate hangete läbipaistvust ja vähendada kohaliku turu protektsionismi. Sageli eelistavad ELi

riikide valitsusasutused kohalikke ettevõtteid, mis raskendab eksporti ja Euroopa turu arengut.

Täiendavalt võib välja tuua, et Vabariigi Valitsus võttis 2. mail 2024. a vastu otsuse luua kaitsetööstuse

fond 50 miljoni eurose eelarvega, mille eesmärk on tugevdada kaitsetööstuse arengut ning parandada

seeläbi Eesti julgeolekut ja kaitsevõimet ning elavdada majandust ning septembris 2024. a otsustas

Vabariigi Valitsus suurendada seda 100 miljoni euroni.

2.2 Uute innovaatiliste tehnoloogiate ja ärimudelite arendamiseks vajab Euroopa

ühishuviprojektide (Projects of Common Interest, PCI ning Important Projects of Common

European Interest, IPCEI) kontseptsioon ülevaatamist, et tagada läbipaistvus ja rahastus

väikeriikidele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Selliste projektide kriteeriumid

peavad jätkuvalt võimaldama riigiabi andmist ainult Euroopa ühiseid huve edendavatele

olulistele koostööprojektidele.

Selgitus: Rohe- ja digipöörde edukaks elluviimiseks peame tagama, et liikmesriikide vastutus oleks

õiglaselt jaotunud ning juurdepääs kapitalile ja toetustele oleks tagatud kõigile liikmesriikidele.

Samuti tuleb võimalikult suures ulatuses ära kasutada olemasolevaid ELi rahastamisvahendeid,

millega antakse ELi eelarvelisi tagatisi.

Rohepöördeks vajalikke puhtaid tehnoloogiaid tuleb arendada kogu Euroopas, et kõigil väärtuslikel

ideedel oleks võimalus tuua kasu siseturule. Praegused toetusmeetmed, nagu üleeuroopalist huvi

pakkuvad tähtsad projektid (Important Projects of Common European Interest - IPCEI) või

kliimaneutraalse tööstuse määrus (NZIA)21, ei vasta täielikult VKEde ainulaadsetele vajadustele ja

suutlikkusele. IPCEIdele keskendumist rõhutatakse ka Euroopa uue asepresidendi Teresa Ribera

Rodrigues missioonikirjas. Leiame, et nii tehnoloogiate sealjuures puhaste tehnoloogiate arendamisel,

programmide loomisel sh toetusmeetmete puhul tuleb arvestada VKEde ning väiksemate

liikmesriikide (nagu Eesti, kus enamus ettevõtjatest on VKEd) võimekustega kui lävendeid luuakse,

ka IPCEIde puhul. Seetõttu ka näiteks puhta energia kasutuselevõtuks vajalike tootmis- ja

ülekandevõimsuste ja tehnoloogiate rajamisel tuleb arvestada riikidevahelist ja turuosaliste vahelist

kasu jaotust. Uued investeeringud peavad jätkuvalt saama piisavat toetust ELi meetmetest ja

rahastusest ja arvestada tuleb kasvava EL-i koordineeritud investeerimisvajadusega.

Täna viiakse puhaste tehnoloogiatega seotud projekte ellu muuhulgas ka Euroopa ühishuviprojektide

(Important Projects of Common European Interest, IPCEI) kaudu. IPCEI raames on võimalik

ettevõttel saada Euroopas ühiselt kokku lepitud fookusvaldkondades (nt vesinik, akud,

mikroelektroonika jm) saada erandlik luba liikmesriigi avaliku sektori rahastusega suuremahulise

investeeringu rahastuse katmiseks ettevõttele EL konkurentsireeglistiku sees.

Praegune süsteem on aga viinud ebavõrdsuse tekkeni ELs. Eesti kogemus on näidanud, et isegi, kui

suudaksime IPCEI raames abi anda, ei suju menetlusprotsess väikeriikide puhul takistusteta.

Kogemustega suurriikidel on sageli parem teadlikkus taotlusprotsessist ja sobilikumad kontaktid.

Bruegeli mõttekoja kriitilisest analüüsist IPCEIde kohta ilmneb, et tulemuseks on võidujooks

subsiidiumidele ja konkurentsimoonutused siseturul. Aastal 2021. üritati reformida IPCEI

21 Kliimaneutraalse tööstuse määrus.

29

menetlusprotsesse, kuid mitte edukalt. Eelistatakse suuremaid, riigiasutustega juba häid sidemeid

omavaid ettevõtteid ja riike, kus on rohkem fiskaal- ja haldusressursse. Pärast 2021. a on küll osalevate

riikide arv tõusnud, kuid osalus on jätkuvalt ebavõrdne. Siiani on IPCEIdest kasu saanud peamiselt

suuremad ettevõtted (näiteks mikroelektroonika IPCEI puhul läheb u 35–46% kogueelarvest vaid

ühele ettevõttele STMicroelectronics).

Praegu saab IPCEId teha kitsamas raamistikus (peab olema teadus- ja arendustöö fookusega,

innovaatiline jms). EL aruteludes on tõusetumas üha tugevamalt küsimus, kas seda raami laiendada.

Idee laiendamisest on jõudnud ka missioonikirjadesse, ideega laiendada nn kõige strateegilisematesse

sektoritesse ja tehnoloogiatesse. Seega tulevikus ei ole sellise arengu puhul võibolla välistatud, et

IPCEI võiks tulla mõnda muusse strateegiliseks peetavase valdkonda, sõltumata sellest, kui teadus- ja

arendustöö või innovatsioonimahukas see on. Mõned liikmesriigid leiavad, et selline laiendamine

„lahjendaks“ (või siis lõdvendaks) riigiabiraamistikku (kuna IPCEId saavad kergemalt Euroopa

Komisjoni heakskiidu).

Eesti poolt leiame, et IPCEI ülevaatamine peaks sisaldama analüüsi, kuidas see on mõjutanud võrdset

konkurentsi siseturul, kuivõrd on seda väiksemad riigid kasutada saanud ja kui ei, siis miks ning kas

sellisel kujul siiski IPCEI täidab oma eesmärki (ühelt poolt kasu ELile tervikuna ja teisalt kasu üksikule

liikmesriigile). Eesti pigem ei sooviks IPCEId "lahjendada", pigem soovime, et IPCEI jääks

murrangulise innovatsiooni toetamiseks. IPCEI on eelkõige riigiabi andmise vahend, see eeldab et

riigil on olemas ka vahendid, millest abi anda. IPCEI puhul on samas tegu koostööprojektidega ja väga

spetsiifilistes võtmevaldkondades; ning siin on Eesti huvi ja võimalused välja selgitada, kas ja millistes

valdkondades on meil piisavalt võimekaid ettevõtteid, kes suudavad rahvusvahelistes

koostööprojektides osaleda ja mahukaid arendusprojekte ellu viia.

2.3 Oleme seisukohal, et tugev Euroopa Liidu ühtne turg põhineb ausal konkurentsil ja võrdsetel

võimalustel nii liikmesriikide kui ka ettevõtete jaoks. Ajutised riigiabimeetmed, mille eesmärk

oli leevendada viimaste aastate erinevaid kriise, tuleb kaotada. Oleme valmis toetama riigiabi

reeglite lihtsustamist ja riigiabi menetluste kiirendamist, sealjuures puhaste tehnoloogiate

väljatöötamisel, taastuvenergias ja tööstuse dekarboniseerimiseks, kuid tavareeglite raames.

Riigiabi peab olema piiratud ja sihipärane.

Selgitus: Oleme varasemalt olnud seisukohal, et ELi konkurentsivõimet ei saa rajada riigiabile.

Riigiabi moonutab turu loomulikku toimimist ja toetab mittetõhusate ettevõtete turul püsimist. Näiteks

Eestil on suurriikidega võrdluses suhteliselt piiratum võimekus pakkuda oma ettevõtetele samas

ulatuses kapitali. Liiga nõrgad riigiabi reeglid viivad olukorrani, kus Eesti ettevõtted ei suuda

konkureerida samadel alustel toetust saanud suurriikide ettevõtetega. Turutõrke kõrvaldamiseks või

vastusena ootamatutele kriisidele antava riigiabi reeglistik peab olema ajutine ja kindla sihiga. Sellise

riigiabi lubamise üle peab Euroopa Komisjon otsustama viivitusteta ja läbipaistvalt ning tagades

kõikide riikide võrdse kohtlemise. Tavapäraste konkurentsireeglite juurde tuleb naasta kiiresti.

Riigiabi osas on tulevasele Euroopa Komisjoni konkurentsivolinikule (Teresa Ribera) suunatud

missioonikirjas ettepanek arendada uut riigiabi raamistikku, tuginedes riigiabi ajutise raamistiku

(TCTF) kogemusele. Uus raamistik peaks kiirendama taastuvenergia kasutuselevõttu, tööstuse

dekarboniseerimist ja puhaste tehnoloogiate välja töötamist. Lisaks on ettepanek lihtsustada riigiabi

(reegleid), täpsustamisel on, kas siin on mõeldud lisada uusi riigiabi andmise võimalusi grupierandi

alla, rakendada Euroopa konkurentsivõime fond, muuta IPCEI projektide riigiabi menetlus Euroopa

Komisjonis kiiremaks ja lihtsamaks ning analüüsida võimalust laiendada IPCEI projekte ka

30

strateegilistele sektoritele. Samuti tehakse ettepanek vaadata läbi riigiabi reeglid eluaseme toetamiseks

(eriti energiatõhusus ja sotsiaalmajad).

2.4 Riigiabi menetlused peavad olema lühemad, et kiirendada uute tehnoloogiate turule

jõudmist. Eesti võib kaaluda uue Euroopa Liidu riigiabi mehhanismi toetamist, mis kohustab

liikmesriike eraldama osa oma riiklikust rahastamisest üle-Euroopaliste algatuste ja

investeeringute rahastamiseks Euroopa Liidu ülesesse fondi, kui see aitab ühtlustada võrdseid

võimalusi ühtsel turul, kuid eelnevalt peab olema selge, kuidas toimuks keskse abifondi

finantseerimine, kuidas liikmesriigi panust arvutatakse ning millises ulatuses mõjutaks uus

keskne Euroopa Liidu riigiabi mehhanism liikmesriigi pädevust ja võimekust riigiabi anda.

Selgitus: Eesti soovib, et sihipärased riigiabi menetlused oleksid lühemad, et kiirendada uute

tehnoloogiate turule sisenemist ning seega ka kättesaadavuse kasvu. Seeläbi tugevneb ka ELi

majanduse vastupanuvõime ja EL võimekus liikuda kestlikkuse suunas.

Täna on näha, et Venemaa-Ukraina sõja ja süveneva geopoliitilise polariseerumise tõttu on ka

lääneriikide majanduspoliitikad muutunud sekkuvamaks22. Varasemast rohkem on riigid avatud

subsideerima teatud majandusharusid, tegema sihistatud maksusoodustusi, andma riigiabi

ettevõtjatele. Riikide suutlikkus kasvava sekkumisega kaasa minna sõltub sageli sellest, millised on

riikide eelarvelised võimalused. Seetõttu, võiks Eesti uues olukorras paremini toimetulemiseks

kaaluda Letta uue EL riigiabi mehhanismi idee toetamist. EL liikmesriigina saavad ka Eesti ettevõtjad

kasu partnerlusest EL ettevõtetega ning uute tarneahelate arengus osalemisest. Sealjuures tuleb tagada

ka väiksemate ettevõtjate ligipääs neile skeemidele. Letta pakutud EL riigiabi mehhanismi idee vajab

põhjalikku analüüsi, muuhulgas kuidas toimuks keskse EL riigiabi mehhanismi finantseerimine,

millele tuginedes liikmesriigi panust arvutatakse ning millises ulatuses mõjutaks uus mehhanism

liikmesriigi enda pädevust ja võimekust riigiabi anda.

Ribera missioonikirjas soovitatakse muuhulgas ka elamumajanduse riigiabi reeglite ülevaatamist.

Täna on hoonete energiatõhususe riigiabi reeglid juba olemas komisjoni üldises grupierandi määruses

(EL) nr 651/2014 (art 38a) ning sellise abi andmiseks ei pea riigiabi luba küsima, s.o komisjon selles

valdkonnas menetlust ei tee (kuid võimalus on grupierandi määruses olevaid reegleid üle vaadata).

Eluaseme kättesaadavuse kriisi lahendamise meetmete vaates ei ole komisjoni üldist majandushuvi

pakkuva teenuse otsuse alusel samuti vaja riigiabi andmiseks riigiabi luba küsida.

2.4 Eesti peab oluliseks, et maksuküsimustes säiliks seadusandlik erimenetlus ehk ühehäälsus,

kuna tegemist on meetmetega, mis otseselt mõjutavad liikmesriikide eelarvetulu ja

konkurentsivõimet. Siseturu rajamise ja toimimise tagamiseks ning konkurentsimoonutuste

vältimiseks peab Euroopa Liidu maksupoliitika keskmes olema käibemaksu, aktsiisi ja teisi

kaudset maksustamist käsitlevate õigusaktide ühtlustamine, mis ei läheks kaugemale Euroopa

Liidu toimimise lepingus sätestatud eesmärgist. Samuti on tähtis liikmesriikide koostöö

piiriüleste käibemaksupettuste vastu võitlemisel. Peame vajalikuks, et uute maksuvaldkonna

ettepanekute osas toimuks liikmesriikidega enne ettepanekute avaldamist läbipaistev ja

konstruktiivne konsulteerimine eesmärgiga kaardistada liikmesriikide probleemkohad, mis

siseturu vaatest ühist lahendamist vajavad.

22 Ka Eesti konkurentsivõime raport pakub, et arenenud riikide majanduspoliitikad on muutunud

interventsionistlikumaks.

31

Selgitus: Euroopa Komisjoni volinikukandidaadi Wopke Hoekstra missioonikirjas on märgitud ära ks

ettevõtete tulumaks ning see võib seetõttu liikuda komisjoni tulevikuplaanidesse. Käibemaksu, aktsiisi

ja teiste kaudseid maksusid käsitlevate õigusaktide ühtlustamine on EL siseturu toimimise jaoks

eluliselt tarvilik, kuna maksustatakse kaupu ja teenuseid, mis EL lepingu kohaselt peavad siseturul

liikmesriikide vahel vabalt liikuma. Seetõttu ei ole liikmesriikidel võimalik erinevaid maksureegleid

kohaldada, mis muuhulgas tooksid kaasa konkurentsimoonutused. Eesti on toetanud kaudsete maksude

ühtlustamist, kuid on tähtis, et Euroopa Komisjoni maksualgatused ei läheks kaugemale EL toimimise

lepingus sätestatud eesmärgist, peaks ühtselt silmas kõigi liikmesriikide huve ega tooks kaasa tarbetut

ja ülemäärast halduskoormust. Selline olukord on tekkinud näiteks Euroopa Komisjoni ettepanekuga,

mille kohaselt peaksid platvormid hakkama täitma käibemaksukohustust platvormi kaudu teenuseid

pakkuvate maksumaksjate eest. Selliste juhtumite vältimiseks on oluline, et Euroopa Komisjoni

subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse analüüs oleks kvaliteetsem. Piiriüleste käibemaksupettustega on

tõhusalt võidelda võimalik ainult kõikide liikmesriikide ühiste jõupingutustega, kuna sellised pettused

on võimalik kaupade ja teenuste vaba liikumise tõttu siseturul. Selliste pettuste tõttu jääb

liikmesriikidel saamata märkimisväärne maksutulu ja samuti kahjustavad need pettused oluliselt EL

finantshuve. Eesti peab oluliseks, et maksuküsimustes säiliks seadusandlik erimenetlus ehk

ühehäälsus, kuna tegemist on meetmetega, mis otseselt mõjutavad liikmesriikide eelarvetulu ja

konkurentsivõimet, ning on sisuliselt viimaseks poliitikameetmeks, kuna eelarvepoliitika, riigiabi ja

konkurentsireeglid on ELis ühtselt kokku lepitud.

3. Ühtse turu ühenduvus ja vastupanuvõime

3.1 Euroopa Liidu ühtne turg peab toimima nii tavaolukorras kui ka kriisi ajal, selleks on

vajalikud turvalised kriisikindlad ühendused ja tarneahelad kindlustamaks vajalike toodete

tootmine ja teenuste pakkumine. Tuleb tagada piisavas mahus kriitiliste toorainete (sealjuures

konkurentsivõimelise hinnaga puhas energia) ja toodete (energeetika – ja kaitsetööstuse

elektroonikaseadmete või toit) tootmine.

Selgitus: Euroopa julgeolekuolukord on alates 24. veebruarist 2022. a muutunud. Euroopa naabruses

on täna, aastal 2024 kaks sõjakollet ning see mõjutab oluliselt Euroopa majandust ja ühiskonda. EL

ühtne turg ja iga liikmesriigi konkurentsivõime ning julgeolek sõltub avatud ja õiglasest kaubandusest,

rahvusvahelisest reeglitel põhinevast ja läbipaistvast majanduskeskkonnast, riigi rahanduse tugevast

seisust, usaldusväärsetest ühenduvustest nii füüsilises kui digitaalses maailmas, piirideülesest andmete

vahetusest, arenevast tehnoloogiast, standardiloomest, tarneahelatest ja ressurssidele ligipääsust.

Leiame, et tuleb tagada siseturu toimimine ja ühiskonna ning majanduse toimimine ka kriisides, see

saab olla võimalik vaid siis kui võimalikeks kriisideks on valmistutud. Kriisideks valmisolek tagab

kaudselt ka välisinvesteeringute jätkuvuse ja uute tehnoloogiarajatiste rajamise. Seetõttu peab Eesti

vajalikuks rõhutada tähelepanu pööramist kriisikindlusele ka EL ühtse turu strateegias, mille Euroopa

Komisjon on lubanud esitada 2025. aastal.

Letta raportis soovitatakse laiendada riskivaba tehnoloogiate ulatust lisaks pooljuhtidele,

tehisintellektile, kvantarvutitele ja biotehnoloogiale; määratleda ELi lähenemisviis

ekspordikontrollile, et vältida ühele liikmesriigile suunatud vastumeetmeid ja anda ELi tootjatele

selgeid juhiseid, ning kiirendada ELi meetmeid, et tagada kriitilise tähtsusega tooraine piisav varu.

Juhul kui raportis esile toodud ettepanekud realiseeruvad tuleks neid sisulisemalt analüüsida, kuid

üldjoontes on tänases julgeolekuolukorras fookus majandusjulgeolekule oluline, et võimalike riske

paremini hinnata ja nendele reageerida. Kestliku toidutootmise arendamisel on oluline säilitada nii

tootva kui ka töötleva sektori konkurentsivõime, samal ajal on vajalik lähtuda toidu varustuskindluse

32

ning toidujulgeoleku tagamise vajadusest. Siin on ühisel põllumajanduspoliitikal oluline roll tagada

ühtse turu toimimine ning avatus läbi kriisidele reageerimise ning tarneahela toimimise. Seejuures on

oluline ka siseturu konkurentsipoliitika tagada põllumajandustootjatele õiglane positsioon

toidutarneahelas.

Ühtse turu kestlikkusele aitab oluliselt kaasa ühenduvus. Prioriteediks peaks olema puuduvate

piiriüleste energia-, transpordi- ja andmeühenduste ehitamine, mis seovad tugevalt kõiki ELi

piirkondi, tagavad võrdsed tingimused ning seetõttu peavad saama piisava rahastuse EL eelarvest.

Ühiskonna toimimise ja kriisikindluse aluseks on elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine ja

selleks tuleb valmistuda ka äärmuslikumate olukordade puhul. Eesti soov on suurendada nii maapealse

kui ka veealuse kriitilise taristu seiret ning kaitset Läänemerel, et tagada teenuste piiriülene

toimepidevus. Kuna veealuse taristu kaudu liiguvad nii energiavood kui ka sideandmed ja see on oma

asukoha tõttu eriti haavatav välistele mõjutajatele, siis pakub selle seire ja kaitse tagamine väljakutseid

kõikidele riikidele. Seega on oluline, et veealuse kriitilise taristu seire ja kaitse osas teeksid riigid

omavahel koostööd. Eestil on soov luua alaline veealuse kriitilise taristu seiresüsteem, mis võimaldaks

jälgida vee all liikumisi ning intsidentide korral tuvastada kahjustuse asukohta, ulatust ja võimalikke

põhjustajaid. Oluline on kaitsta elutähtsat taristut füüsiliste turbemeetmetega ja ka taristuga seotud

andmeid küberturbemeetmetega, samuti tuleks käsitleda piiriülese elutähtsa taristu turvalisuse

küsimust laiemalt riikide üleselt. Lisaks kaablitele ja gaasitorudele on oluline kaitsta ka muid kriitilisi

sõlmpunkte, sh kriitilise tähtsusega alajaamu.

Siseturg tuleb ühendada üleeuroopaliste võrkudega, kõrvaldades piiriülese ülekande ja transpordi

kitsaskohad, millele peaksime lisama ka mandri side- ja andmetaristu ning toimvad

energiavõrgustikud. EL laienemine tulevikus loob suurema siseturu, kuid selle potentsiaali tõeliseks

kasutamiseks peab see toimima nõuetekohaselt ka turvaliste ühenduste ja vaba konkurentsiga, et

ettevõtted saaksid (vaatamata oma päritolule) laieneda ja kasvada.

Samuti on ka COVID-19 õppetundide arvesse võtmine oluline, et parandada siseturu toimimist

hädaolukordades ja tagada elutähtsate toodete varustuskindlus.

3.2 Peame oluliseks, et Euroopa Liidus oleks piisav ravimite ja toimeainete tootmisvõimekus, et

vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ja parandada ravimite varustuskindlust. Toetame

meetmete välja töötamist, mis panustavad kriitiliste ravimite või nende toimeainete

tootmisvõimekuse tõstmisesse Euroopa Liidus luues sünergiaid erinevate Euroopa Liidu

rahastusinstrumentidega teadusuuringute ja innovatsiooni arendamisel. Väikese turu

seisukohalt peame vajalikuks, et need meetmed tagaksid ravimite, sealjuures kriitiliste ravimite

võrdse kättesaadavuse siseturul.

Selgitus: Eesti saab toetada Letta raportis esile toodud eesmärke, et vähendada kriitiliste ravimite ja

vaktsiinide tarneahelate haavatavust. Leiame, et tarneahelate haavatavust tuleks käsitleda laiemalt kui

ainult kriiside kontekstis. Ravimite varustusprobleemid on üldised ja ajas on tarnehäirete esinemine

sagenenud. Raviminappuse põhjused on erinevad, sealhulgas teatud toimeainete puhul liigne sõltuvus

väljaspool ELi asuvatest tootjatest, tootjate vähesus jne. Ravimite tootmis- ja tarneahelad on keerukad,

üha globaliseerunumad ja mõnikord ebapiisavalt mitmekesistatud. Raviminappus ja tarnehäired

toovad siseturul kaasa mitmeid ebasoovitavaid arenguid, näiteks ekspordipiirangute seadmine ja

liigsete laovarude hoidmise nõuded, mis takistavad kaupade vaba liikumist ja veelgi süvendavad

33

raviminappust osades liikmesriikides, mis on haavatavamad eelkõige turuväiksuse ja geograafilise

asukoha poolest või kus puudub omamaine ravimitootmine.

Ravimite varustuskindlustuse tagamiseks on EL tasandil juba mitmeid algatusi EL tasandil, mida

tuleks kindlasti jätkata. Meetmeid ravimipuuduse vähendamiseks ja kriitiliste ravimite

varustuskindluse tugevdamiseks ELis käsitleb komisjoni 2023. a oktoobris avaldatud teatis

"Ravimipuuduse vähendamine ELis". Näiteks on loodud eraldi Euroopa Komisjoni struktuuriüksus

(HERA - Health Emergency Preparedness and Response Authority), mille ülesandeks on

tervisevaldkonna kriisivalmisoleku toetamine selleks vajalike tehnoloogiate (ravimid,

meditsiiniseadmed, IT jm tehnoloogiad) arendamise ja varustuskindluse tagamise kaudu. HERA

tegevus hõlmab näiteks erinevate tehnoloogiate arendamise koordineerimist ja toetamist, tarneahelate

haavatavuse analüüsi, tootmisvõimekuste arendamist (sh erinevate finantsmeetmete nt InvestEU

kaudu) ja ühishangete korraldamist. Koostatud on liidu kriitiliste ravimite loetelu ning komisjon on

alustanud tarneahelate haavatavuse hindamist 11 kriitilise tähtsusega ravimi puhul. Peame oluliseks

era- ja avaliku sektori koostööd kriitiliste ravimite varustuskindluse tagamisel. Kriitiliste ravimite

allianss (Critical Medicines Alliance) on hea platvorm, et erinevate huvipoolte koostöös kaardistada

kitsaskohti, töötada välja praktilisi lahendusi ravimite varustuskindluse suurendamiseks, tarneahelate

mitmekesistamiseks ja kavandada tööstuspoliitika meetmeid ravimite tootmisvõimekuse tõstmiseks

ELis. Ravimite tootmisvõimekuse toetusmeetmetest saavad kasu ka väiksemad liikmesriigid, kus

väikse turu tõttu on tootmisvõimekus piiratud. Seega on oluline, et ELis tervikuna oleks

tootmisvõimekus piisav ja tagaks võrdse juurdepääsu ravimitele kõikides liikmesriikides. Samuti

näeme suurt lisaväärtust meditsiiniliste vastumeetmete EL ühishangete läbiviimisega jätkamisel ja

ühishangete skoobi laiendamisel.

Samas on oluline rõhutada, et siseturg peaks toimima viisil, mis tagab võrdse juurdepääsu ravimitele

ja varustatuse kõikides EL liikmesriikides patsientide vajadustest lähtuvalt. Nagu ka raportis on välja

toodud, siis EL siseturg ravimite valdkonnas praegu hästi ei toimi, kuna väikestele turgudele ravimid

ei jõua või jõuavad suure hilinemisega. Oluline oleks seega esile tuua vajadus tagada ravimite võrdne

kättesaadavus siseturul ka väikestel turgudel kooskõlas Euroopa solidaarsuse põhimõttega. Väikese

turu seisukohalt peab siseturg toimima viisil, et loodavad hüved jõuaksid kõikide inimesteni ELis

olenemata liikmesriigi turu suurusest. Lisaks majandusarengu ja konkurentsivõime eesmärkidele on

oluline, et siseturu toimimine peab suurendama inimeste heaolu ja turvatunnet. Seetõttu tuleks

rõhutada elutähtsate toodete (näiteks ravimid) võrdse kättesaadavuse olulisust üldpõhimõttena.

Näiteks ravimite puhul ei saa siseturu tingimustes lähtuda üksnes ärilistest kaalutlustest, ravimid

peavad jõudma kõikide EL riikide patsientideni ajalise viivituseta. Vajalikud on täiendavad meetmed,

et suurendada tootjate motivatsiooni ravim turule tuua ka majanduslikult vähem atraktiivsetel väikestel

turgudel. Väikse riigina oleme pidevalt silmitsi olukorraga, kus ravimitootjad lõpetavad majanduslikel

kaalutlustel oma toote turustamise, ei tulegi uue ravimiga Eesti turule või tehakse uued ravimid

kättesaadavaks suure ajalise viivitusega. Ravimite siseturg ei toimi hetkel patsientide huvidest

lähtuvalt. Patsientide juurdepääs innovaatilistele ravimitele on EL riikides väga erinev, tekitades

ebavõrdsust erinevate riikide patsientide vahel. Juurdepääs erineb nii turule jõudvate ravimite arvu ja

valiku kui ka turule toomise viitaja poolest, mis võib näiteks olla 4 kuust kuni enam kui 2 aastani

müügiloa saamisest. Kui mõnes liikmesriigis jõuab turule ligi 90% uutest EL müügiloa saanud

ravimitest, siis teistes väiksema turu ja madalama sissetulekuga riikides võib see jääda alla

kolmandiku.

34

EL ravimipaketis on komisjon pakkunud välja stiimulid ravimite võrdse kättesaadavuse tagamiseks

(Eesti seisukohad Euroopa Liidu ravimivaldkonna õigusaktide muudatusettepanekute paketi kohta

heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19.10.2023 istungil ja Riigikogu EL asjade komisjonis 06.11.2023

istungil). Käimasolevad läbirääkimised on näidanud, et liikmesriikide vaated stiimulite küsimuses

lahknevad ja komisjoni pakutud lahendusele ei ole piisavat toetust. Seetõttu tuleks edaspidi kaaluda

ka muid võimalikke siseturu hoobasid ja mehhanisme valdkondades, kus siseturu toimimine ei taga

EL kodanike võrdset kohtlemist. Ühe võimalusena võiks kaaluda seda, et Euroopa Komisjoni rolli

tugevdada ja anda komisjonile suuremad volitused, mis võimaldaksid ravimite varustamiskohustust

jõustada ja sekkuda ravimituru toimimisse eesmärgiga tagada ravimite võrdne kättesaadavus.

4. Inimkeskne ühtne turg ja teenuste vaba liikumine

4.1 Toetame Euroopa Liidus kutse- ja hariduskvalifikatsioonide (keskharidus, kutseharidus,

kõrgharidus) vastastikuse tunnustamise rakendamist tööjõu ja õppega seotud liikuvuse

edendamiseks.

Selgitus: Eesti on oma varasemates seisukohtades (sealjuures ka EL poliitika raamdokumendis

aastateks 2023-2025) rõhutanud, et selleks, et EL majandus ja ühiskond oleks ka tulevikus edukas,

peame investeerima oskustesse, sealhulgas rohe- ja digipöörde elluviimises. Oleme pidanud oluliseks

toetada elukestvat õpet ja pakkuma kvaliteetseid võimalusi täiend- ja ümberõppeks, mis võimaldavad

inimestel ajakohastada enda oskuseid ning tagavad muutunud tööturu tingimustes konkurentsivõime.

Kvalifitseeritud tööjõu puudumine on Eesti ettevõtjate hinnangul üks suurimaid väljakutseid ning seda

erinevatel oskustasemetel. Lähtuvalt OSKA raportitest on Eestis tulevikus puudu nii erialase

kõrgharidusega tippspetsialistidest kui ka erinevate valdkondade oskustöölistest. Ka Euroopa

Komisjoni 2024. a riigipõhised soovitused23 toovad soovitustes Eestile välja, et oskuste puudujääk ja

ebakõla esineb paljudes sektorites ning vähendab Eesti konkurentsivõimet ning, et ka ettevõtted on

määratlenud kvalifitseeritud töötajate puuduse investeeringute ja ekspordipotentsiaali takistusena.

Oskuste puudujäägi vähendamisel on oluline tähelepanu pöörata põhioskuste tõstmisele, eelkõige

noortel. Madalate põhioskustega inimestel on keerulisem tööturule siseneda, kuivõrd nende

konkurentsivõime on piiratud. Seniste haridustulemuste säilitamist ja põhioskuste tõstmist toetab

haridussüsteemide kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamine ning kvalifitseeritud õpetajate olemasolu.

Formaalharidus peaks andma muutuva töömaailma jaoks vajalikud oskused, sealhulgas digi-,

ettevõtlus-, sotsiaal-, keskkonna- ja kodanikupädevused. Keskhariduse- ja kõrgharidusevahelise

koostöö, samuti kutsehariduse ning ettevõtete vahelise koostöö tõhustamine aitab samuti suurendada

oskuste vastavust tööturu vajadustele.

Elukestva õppe rakendumiseks ning inimeste oskuste aja- ja asjakohastumiseks on oluline, et nii riigi

kui ELi tasandil oleks olemas süsteemid tööturu oskuste vajaduse analüüsimiseks ja prognoosimiseks,

mida arvestatakse hariduse ja koolituse pakkumisel. Elukestvat õpet toetab ka erineval ajal ja viisil

omandatud oskuste ja teadmiste tunnustamise süsteemi olemasolu.

Euroopas on aastaid tehtud samme selleks, et liikmesriikide kodanikel oleks võimalik oma

kutsekvalifikatsioone tunnustada ja kasutada teistes liikmesriikides ilma liigsete takistusteta, et seeläbi

lihtsustada nii õpi- kui töörännet. See aitab ka tagada, et ELi kodanikele pakutakse kvalifitseeritud ja

23 https://commission.europa.eu/publications/2024-european-semester-country-specific-recommendations- commission-recommendations_en

35

pädevaid teenuseid sõltumata riigist, kus teenus osutatakse. Mõnedes valdkondades, nagu arstid, õed,

hambaarstid, arhitektid, veterinaararstid, ämmaemandad, farmatseudid ja arhitektid, on kehtestatud

automaatne kutsekvalifikatsioonide tunnustamine (direktiiv 2005/36/EÜ). Muude kutsete puhul

toimub tunnustamine üldise süsteemi alusel, kus hinnatakse kvalifikatsioonide võrreldavust ja

vajaduse korral võib nõuda täiendkoolitust või kutseeksami sooritamist. Euroopa Komisjon valmistab

hetkel meile teadaolevalt ette uuringut võimaluste üle automaatset tunnustamist rakendada

füsioterapeutide osas.

Akadeemiliste kvalifikatsioonide sujuvamaks tunnustamiseks on Bologna protsessi raames

kehtestatud tunnustamise põhimõtete järgmine vastavalt kvaliteeditagamise standarditele ja suunistele

Euroopa kõrgharidusruumis. Oluline on, et kõikides Euroopa kõrgharidusruumi riikides neid kokku

lepitud põhimõtteid järgitakse. Riiklike kvalifikatsiooniraamistike kooskõla Euroopa

kvalifikatsiooniraamistikuga toetab aga kõigi kvalifikatsioonide vastastikust paremat arusaamist ja

tunnustamist. Samavõrd oluline on püüelda mikrokvalifikatsioonide kaudu omandatud oskuste

läbipaistvus ja vastastikune tunnustamine, kuivõrd see on oluline inimeste elukestvat õpet ja

konkurentsivõimet toetav meede.

Seetõttu on oluline luua tänapäeval ja tulevikus vajalike oskuste arendamise ja omandamise ja

tunnustamise võimalused, et tagada muutuva tööturu tingimustes inimeste konkurentsivõime ning

toetada digi- ja rohepöörde elluviimist kvalifitseeritud tööjõu kaudu. Komisjon avaldas 2024. aasta

märtsikuus tööjõu- ja oskuste tegevuskava, mille eesmärk on läbi erinevate meetmete tõsta EL-i

konkurentsivõimet ja parandada liidu majanduslikku ning sotsiaalset toimetulekuvõimet.

4.2 Peame oluliseks piiriülese teenustekaubanduse liberaliseerimist, sealjuures ambitsioonika

teenuste direktiivi rakendamise kaudu. Soovime, et Euroopa Komisjon esitaks uue horisontaalse

ühtse turu strateegia, milles on konkreetsed ettepanekud ja tähtajad teenuste ühtse turu kõige

probleemsemate tõkete kõrvaldamiseks.

Selgitus: Teenused moodustavad umbes 75% ELi sisemajanduse koguproduktist (SKT). Samal ajal

moodustab ELi-sisene teenustekaubandus vaid umbes 15% SKTst. On märkimisväärne, et 60%

siseturu tõketest, millest ettevõtted täna teada annavad, on sama tüüpi, millest teatati 20 aastat tagasi

(sealhulgas liigsed administratiivsed nõuded piiriüleste teenuste osutamisel, lubade väljastamise

keerukus ja pikkus, kutsekvalifikatsioonide vastastikutunnustamise vähesus). Digikaubanduse

kasvuga (2020.a moodustas digikaubandus Euroopa Komisjoni andmetel 25% ülemaailmsest

kaubavahetusest) on piiriüleste andmevoogude tagamine nii EL sees kui ka kolmandatest riikidest

partneritega võtmetähtsusega.

Peale teenuste direktiivi vastuvõtmist 2006. aastal ja selle jõustumist liikmesriikides, millele järgnes

ühtsel turul teenustekaubanduse liberaliseerimise laine (mis tõi 2010. aastaks kaasa ELi SKT

kaubanduse kasvu 0,8% võrra), olukord soikus. 2015. aastaks on teenustekaubanduse osatähtsus ELi

SKP-st kasvanud vaid 0,1%. Pärast 2015. aastat pole suuremat arengut toimunud. Puuduvad nii

järjepidev lähenemine siseturu reeglite jõustamisele kui ka poliitiline tahe probleemiga tegelemiseks.

Euroopa Ülemkogu on palunud Euroopa Komisjoni esitada uus horisontaalne ühtse turu strateegia

2025. aasta juuniks. Soovime, et strateegia sisaldaks konkreetseid samme kõige probleemsete

barjääride kõrvaldamiseks. Valdav osa Eesti ettevõtetest on mikro- ja väikeettevõtted, kelle jaoks on

27 erireeglistikuga siseturul skaleerumine suhteliselt keerukam kui suurematel ettevõtetel.

36

Lisaks peame oluliseks siseturu jõustamise rakkerühma töö suuremat nähtavust konkurentsivõime

nõukogus. See tähendab, et nõukogu võiks avaldada arvamust rakkerühma käimasolevate projektide

edendamise kohta (nt rakkerühma aastaaruande alusel) ja ideaalis jagada ka suuniseid rakkerühma

edasiseks tööks.

Kuna ligikaudu kaks kolmandikku ühtse teenuste teenustekaubanduse potentsiaalist on realiseerimata,

jääb Euroopa Parlamendi uurimisteenuse (2019) hinnangul ELil saamata 297 miljardit eurot, mis

võrdub 2% ELi SKTst.

4.3 Peame oluliseks kõrvaldada allesjäänud takistused, mis on seotud geoblokeeringutega ühtsel

turul, takistades tarbijatel osta ja tarbida teenuseid ja tooteid teisest liikmesriigist eemal.

Digiteenuste parema liikuvuse tagamiseks ühtsel turul peab Eesti oluliseks täiendavalt hinnata

asukohapõhiste piirangute vähendamise võimalusi, mis arvestaks asjaomaste õiguste omajate

huve ning muid Euroopa Liidu õigusest tulenevaid tingimusi teenuste piiriülesel pakkumisel.

Selgitus: Euroopa Komisjon kavatseb 2024. aastal esitada e-kaubanduse teatise, mille sisuks on

geoblokeeringute määruse (määrus, mis käsitleb siseturul asukohapõhist piiramist ja muul viisil

diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel) ülevaatamine. Ülevaateraporti

koostamine on ette nähtud ka geoblokeeringu määruses. Ülevaatusraport peaks sisaldama seda,

millistes valdkondades on veel vajalik teha täiendavaid samme.

Eesti on varasemates seisukohtades (Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse, mis käsitleb siseturul

asukohapõhist piiramist ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha

alusel, eelnõu kohta24) toetanud ka Euroopa Komisjoni kavatsust anda määruse esimese ülevaatuse

käigus hinnang selle kohta, kas autoriõigustega kaitstud sisu ehk teosed, sealhulgas

audiovisuaalteosed, peaksid kuuluma antud määruse kohaldamisalasse. Pidasime 2016. aasta

seisukohtades oluliseks komisjonile seatavat kohustust viia regulaarselt läbi määruse rakendamise

kohta käivaid hindamisi, samuti seda, et esimene hindamine peaks andma vastuse, kas

diskrimineerimiskeeldu tuleks laiendada ka elektrooniliselt osutatavatele teenustele, mille sisu on

juurdepääsu võimaldamine autoriõigustega kaitstud teostele või muule autoriõigustega kaitstud

materjalile ja nende kasutamise lubamine, tingimusel et kauplejal on asjaomaste territooriumide jaoks

olemas vajalikud õigused.

5. Tugevam Euroopa globaalsel tasandil

5.1 Euroopa Liidu kaubanduspoliitika peab aitama oma ettevõtetel pääseda ligi maailma

parimatele tehnoloogiatele, teenustele ja toodetele. Eesti peab oluliseks andmete piiriülese

liikumise tagamiseks reeglite kehtestamist kahepoolsete vabakaubanduslepingute ja Maailma

Kaubandusorganisatsiooni e-kaubanduse läbirääkimiste kaudu.

Selgitus: Ambitsioonikas lähenemine digikaubandusele on tänapäevase kaubanduspoliitika selgroog.

Toetame lähenemist, mis rõhutab digikaubanduse tähtsust EL i kaubanduspoliitikas. EL on võtnud

suuna oma tulevastes vabakaubanduslepingutes digikaubandust veel põhjalikumalt käsitleda, võttes

nõuks ka olemasolevate kaubanduslepete vastavaid sätteid uuendada (nt EL–Jaapani

vabakaubandusleping). Digikaubandus tähendab andmete piiriülest liikumist, avaandmete

kättesaadavaks tegemist, paberivabu tehinguid, algoritmide kaitset, IKT-toodete ja digitaalselt

pakutavate teenuste vaba liikumist jmt. Koostöö ja kokkulepped partneritega digikaubanduses

24 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c6e720b3-c98c-4d8b-810f-150b77f70266

37

puudutavad ühel või teisel moel kõiki majandussektoreid. Digikaubandusel on seejuures võtmeroll

digipöörde strateegilises raamistikus. EL-i ambitsioon on digitaalses maailmas suveräänsuse

kindlustamine. Kaubanduspoliitika saab seda toetada, tagades EL ettevõtetele juurdepääsu maailma

parimatele tehnoloogiatele, teenustele ja toodetele, k.a nendele, mis pärinevad kolmandatest riikidest.

Nende eesmärkide saavutamiseks peab EL suurendama mh regulatiivset koostööd oma samameelsete

partneritega, mis on hädavajalik tehnoloogilises võidujooksus. Andmete piiriülene liikumine on Eesti

huvides olnud aastaid. Andmete vaba liikumise piiranguid võib käsitleda nagu iga teist

kaubandustõket, mida tuleks minimeerida. Digikaubanduse reeglid hõlmavad reegleid andmete

liikumisele, võttes arvesse ELi isikuandmete kaitse raamistikku.

5.2 Peame oluliseks jätkata Euroopa Liidus investeerimist Euroopa standardite arendamisesse

ja edendamisesse, sest tugev Euroopa standardimissüsteem on Euroopa huvide edendamise

aluseks ka rahvusvahelises standardimises. Peame vajalikuks Euroopa Liidu juhtrolli

rahvusvahelises standardimises, et tagada tehnoloogiarakenduste põhinemine demokraatlikel

väärtustel.

Selgitus: Enrico Letta EL ühtse turu raport toob esile idee, et keerulises rahvusvahelises raamistikus

tuleb jätkata investeerimist Euroopa standardite arendamisesse ja edendamisesse. ELil on pikalt olnud

juhtroll standardiseerimisel. EL-i võimekus mõjutada ülemaailmse tähtsusega standardite ja eeskirjade

väljatöötamist on EL-i ettevõtete jaoks oluline konkurentsieelis ja teenib ka EL-i rohe- ja digipöörde

eesmärke. Uued suured majandused kehtestavad end rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides üha

jõulisemalt. Seega, jalg peab kindlamalt ukse vahel olema. Rahvusvahelised

standardimisorganisatsioonid on ISO, IEC ja ITU, kus Eestit esindab MTÜ Eesti Standardimis- ja

Akrediteerimiskeskus. Seetõttu on oluline, et EL oleks aktiivselt kaasatud rahvusvaheliste standardite

väljatöötamisse ja tugevdab sellealast koostööd samameelsete partneritega. Rahvusvaheliste

standarditega saab ennetada või maandada autonoomsete ühepoolsete meetmete võtmisega kaasnevaid

kaubanduspingeid. Standardite ja tehniliste normidega seotud probleemid on Eesti eksportivate

ettevõtete jaoks üheks suurimaks tõkkeks uutele turgudele sisenemisel, seetõttu on sellealane koostöö

edendamine Eestile äärmiselt oluline.

Euroopas ühtseid standardeid kehtestades tuleb vältida standardite vastupidist, eksporti piiravat mõju

oma ettevõtjatele. Rahvusvahelistest standarditest ei ole kasu meie majandusele, kui kolmandad riigid

kehtestavad siseriiklikult rahvusvahelistest standarditest erinevaid nõudeid või muid piirangud.

Rahvusvahelise koostöö edendamine on tähtis ka poliitilisel tasandil, kus sünnivad otsused standardite

tunnustamiseks ja rakendamiseks.

Toimivat Euroopa standardimissüsteemi tagab täna kindel rahastamismudel. Paraku on Euroopa Kohtu

kohtuasja C-588/21 P25 valguses senine rahastamismudel löögi alla sattunud. Kohtuotsuse kohaselt

tuleb tasuta avaldada harmoneeritud standardid. Nende standardite müügist on seni müügitulu teeninud

Euroopa rahvuslikud standardiorganisatsioonid, kes müügitulule tuginedes hoiavad ülal standardimise

taristut. Harmoneeritud standardite müügitulu kadumisega kaotab Eesti standardiorganisatsioon EVS

hinnanguliselt veerand oma müügitulust, s.o umbes 400000 eurot aastas. Kui Euroopa Komisjoni

tõlgendus kohtuotsuse osas kujuneb selliseks, et tasuta avaldada tuleb kõik standardid, millele Euroopa

õiguses viidatakse, siis võib EVS müügitulu hinnanguliselt kahaneda poole võrra.

25https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=F8CF1531A51F3C60CCAE02384F4961B4?text=&doci d=283443&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=236202

38

Seega on raporti mõte jätkata investeerimist Euroopa standardite arendamisesse ja edendamisesse

äärmiselt oluline. Investeerimiskindlus annab võimaluse tõhusamalt ellu viia ka Euroopa

standardimisstrateegia26 meedet edendada Euroopa rolli rahvusvahelises standardimises ja Vabariigi

Valitsuse varasemat seisukohta.27

Lisaks standardite müügitulule saab standardimise investeeringutena välja tuua järgmist:

a. Euroopa Komisjon võib finantseerida Euroopa standardiorganisatsioonide rahastamist harmoneeritud

standardite koostamisel;

b. riiklikud eraldised rahvuslikele standardiorganisatsioonidele, Eestis nt 350000 eurot aastas;

c. Standardimises osalejate investeeringud, s.o standardimise sidusrühmade panus (eraldi tooks välja

ettevõtjad ja teadusasutused) investeerida ajalist ressurssi standardite koostamisse.

4. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit

Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiitsministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt,

Kliimaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt,

Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ning Välisministeeriumilt. Samuti viidi läbi arvukaid

kohtumisi nii ministeeriumide kui ka huvigruppide ning ettevõtlusliitudega seisukohtade (kaasatud

huvigruppide nimekiri on lisatud lisas 2) ettevalmistamise protsessis.

Arvamuse saatsid või osalesid seisukohtade ettevalmistamise aruteludes Haridus- ja

Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium,

Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium,

Sotsiaalministeerium ning Välisministeerium. Huvigruppidest saatsid oma ettepanekud: Eesti

Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Puitmaja Liit, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit, Eesti

Elektritööstuse Liit ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on võimaluse

korral arvestatud.

Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.

26 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52022DC0031&qid=1644945911162 27 Eesti jaoks on oluline välja töötada strateegilisem ja koordineeritum lähenemisviis rahvusvaheliste standardite kehtestamiseks Euroopa Liidule strateegilist huvi pakkuvates valdkondades.