Eesti seisukohad EL avaliku sektori digiagenda kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

16.10.2024 nr 9-1/2593-1

Eesti seisukohad EL avaliku sektori

digiagenda kohta

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika

kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Lisad: 1) protokollilise otsuse eelnõu;

2) seletuskiri;

3) kaasamise tabel.

Astrid Valtna-Dvořák

+372 5885 1070 [email protected]

1

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

“Eesti seisukohad Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika”

Lisa 1

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Arvamused Eesti seisukohtade kujundamiseks Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika kohta

Nr Ettepaneku sisu

Ettepanekud on koondatud Enrico Letta raporti „Much more than a market 2024“ tagasisidena.

Digipoliitika seisukohad otsustati selle materjali mahukuse tõttu esitada eraldi seisukohtadena.

Arvestatud/

mittearvestatud/

selgitatud

1. Justiitsministeerium

Üldpõhimõtted Enrico Letta raport „Much more than a market 2024“ Euroopa Liidu tasandil tuleb vähendada nii õigusloomet kui ka kehtivat regulatsiooni üle vaadata, et

vähendada juba olemasolevat bürokraatiat ja aruandluskohustust. Ettevõtjate mõjude vaatest on

selgemalt vaja rõhutada ka regulatsiooni killustatuse, dubleerimise ja vastuolude probleemi, mitte ainult

mõjude tervikliku hindamise vajadust. Lisaks regulatsiooni selgusele võiks ettevõtjasõbralik

regulatsioon olla ka piisavalt abstraktne ja mitte üritada kõike detailselt ära reguleerida, kui on vaja

ühtseid reegleid. Ettevõtjate poolsele mõjule lisaks tuleb hinnata ka mõju riigile. Uued reeglid panevad

sageli ka uusi kohustusi riigile luua täitevasutusi, registreid, koguda andmeid, teha järelevalvet jne ning

see kumuleerub riigi töökoormusest ja kuludest riigieelarves edasi halduskoormuseks ja kuluks

ettevõtjatele.

ELi õigusloome ja bürokraatia mahtu tuleb tervikuna vähendada, aga me ei näe, et see saaks toimuda

ilma Euroopa Komisjoni personali arvu vähendamata, mis omakorda ei toimu ilma kulude

külmutamiseta, kuna inflatsioon ja palgakasvu surve sunnivad tegema ratsionaalseid ja loodetavasti

targemaid valikuid. Vähem õigusloomet peaks olema poliitiliste valikute, mitte paratamatuse küsimus.

Teadmiseks võetud.

Andmekaitse

Enrico Letta raport „Much more than a market 2024“

Lk 20: A central pillar of this strategy is the creation of a European Knowledge Commons – a

centralised, digital platform providing access to publicly funded research, data sets, and educational

resources. This empowers citizens, researchers, and businesses alike, allowing them to tap into a wealth

of knowledge for innovation and societal progress. To remove barriers to knowledge sharing, the EU

Arvestatud seoses

Piiriülese

andmevahetusega ja

andmete vaba

liikumisega

2

must harmonise cross-border data flow mechanisms, particularly interoperability and data protection

regulations, and invest in robust digital infrastructure. This facilitates the secure and efficient transfer

of non-personal data vital to research and innovation within the EU, supporting the development of

European data spaces in key sectors - the chapter on health will focus on the European Health Data

Space (EHDS) - to promote data sharing and use for the benefit of the economy and society, and

strengthen cybersecurity through regulations, standards, and practices that protect critical

infrastructures and citizens' data.

Tähendab ilmselt täiendavate EL õigusaktide esitamist, mh üle-euroopaline regulatsioon isikuandmete

kasutamisele teadustööks. Hetkel on IKÜM jätnud selle suhteliselt lahtiseks – art 89 lg 2 lubab mh

liikmesriigi või EL õigusega ette näha erandeid andmesubjektide õigustest.

Lk 23: The EU Regulations - GDPR, Data Act, Data Governance Act - established a foundation of trust

where citizens and businesses confidently share data, driving progress without compromising rights or

privacy. The free movement of data across the Single Market requires adequate governance rules and

standards and can at once boost primary uses of data across borders, and secondary uses, such as the

use of pan-European data to develop value-added services for both citizens and businesses.

Oluline on, et suureneks arusaam erinevate juba olemasolevate EL õigusaktide koostoimest ja liiga palju

töömahtu ei kuluks uue EL õiguse väljatöötamisele (ELPOL, 49).

Lk 45: Another critical area of improvement is the handling of public procurement data. Enhancing

the quality and accessibility of this data involves the development and fortification of the Public

Procurement Data Space. This initiative aims to amalgamate European and national procurement

datasets, thereby improving transparency across the board. It opens up procurement opportunities for

SMEs and ensures that public spending achieves better value.

Peaks sobituma Eesti süsteemiga. AvTS § 28. Teabevaldaja kohustus teave avalikustada (1)

Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe: 20)

andmed riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate ja teostatud riigihangete kohta.

Lk 65: To build a cleaner, more digitalized, and decentralized energy system - characterized by a myriad

of renewable energy installations, such as offshore and onshore wind farms and solar panels and

advanced grids and meters for critical data transmission - the risk of sabotage or unauthorized data

transfer must be addressed seriously. This requires not only a strict enforcement of the existing

seisukohtades 1.1.,

1.3., 1.6., 1.7.

Usalduse ja

privaatususe

tõstmisega

seisukohtades 3.1. ja

3.2.

Julgeolekuga

seisukohtades 2.1. ja

2.2.

Andmeruumide

loomisega seisukohas

1.5.

3

framework for securing critical energy infrastructure but also that cybersecurity measures are always

and very rigorously incorporated in procurement for new infrastructure or generation assets.

Ilmselt peab siin lisaks küberturvalisuse meetmetele mõtlema ka sellele, mis andmeid üldsusega

jagatakse. Teabe suunamine üldsusele ei ole ainult seotud isikuandmete kaitse kui põhiõigusega,

kaitstavaid väärtusi on ka muid.

Lk 81: The EHDS is a commendable stride towards maximizing the potential of health data.

Nonetheless, for it to achieve its full impact, certain measures are recommended. There is a pressing

need to harmonize the processes for health data access applications and requests, ensuring a

streamlined and efficient mechanism for researchers. Secondly, critical examination and further

clarification of the opt-out clause for secondary data use is needed. In addition, it is crucial to Develop

and recommend non-binding model contractual terms for confidential and protected electronic health

data, as the EHDS requires companies to share data protected by intellectual property rights and trade

secrets, with safeguards to be defined by Health Data Access Bodies. In addition, outline the minimum

requirements that data holders must meet concerning dataset provisions and their characteristic could

be beneficial.

The EHDS will also be a fundamental step in reaping the benefits of the Single Market. Patient

summary records and e-prescriptions will become interoperable available within and across borders.

Under the new rules, citizens will have immediate and easy access to their digital health data wherever

they are in the EU. Health professionals will be able to access the medical records of a patient when

required for treatment in a different Member State, allowing for evidence-based decision making, in full

compliance with EU data protection rules. Patient summaries and e-prescription services exist in two-

thirds of all Member States, but only in a few countries can they be sent or received across borders and

11 countries are still using paper printouts for prescriptions. Now that the legislative process is complete

the implementation challenges should not be underestimated. Commission and Member States should

now spare no effort that the benefits of the newly adopted legislation are available to citizens and health

care professionals without delay.

Tõdetakse, et Euroopa tervise andmeruumi rakendamisega peab töö jätkuma ning nähakse, et juba

vastuvõetud õigusakt võib tekitada ebavajalikke piiranguid andmete teisesele kasutusele.

Lk 105: Robust data collection and analysis is essential. National and EU authorities must prioritise

the collection of detailed statistics, particularly on the frequency and severity of incidents involving

4

posted and mobile workers. This disaggregated data is essential for designing targeted interventions

and evidence-based safety policies. The public sector also has a responsibility to use its influence.

Publicly funded construction projects should serve as models of safety excellence. Strict procurement

guidelines must prioritise contractors with exemplary safety records and require compliance with the

highest occupational health and safety standards. It is also essential to include social responsibility

clauses that ensure respect for workers' rights, trade union involvement and the protection of collective

agreements.

Ilmselt suureneb halduskoormus nii ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile.

Lk 115: A right balance needs to be found for other key topics - including sustainable mobility,

prevention of food waste and sustainable waste management - between providing sufficient information

while avoiding information overload.

IT tools, such as the Digital Product Passport (DPP), are an effective way to access rich information by

simply scanning a data carrier instead of having to add more information on already overloaded

products’ packaging. As long as required information is properly standardised, this should reduce costs

for companies once adjustment costs are amortised.

Viienda vabaduse kontekstis kehtib eeldus, et suur andmete kättesaadavus võimaldab teha paremaid

otsuseid, aga see ei pruugi nii olla. Üleküllus võib tekitada küllastumust ja võimetust ka õigeid valikuid

teha. Siinkohal nagu sellele ka viidatakse. Kui me paneme kohustuse andmeid koguda ja ükskõik millisel

viisil tegelikult siiski üldsusele suunata, siis sellel peab olema konkreetne eesmärk. See kõik on ikkagi

ressurss, mida selleks tegevuseks vaja läheb.

Intellektuaalom

andi õigus

Enrico Letta raport „Much more than a market 2024“

Viies vabadus. One potential avenue for this exploration lies in the addition of a fifth freedom to the

existing four, to enhance research, innovation and education in the Single Market. The fifth freedom

entails embedding research and innovation drivers at the core of the Single Market, thereby fostering

an ecosystem where knowledge diffusion propels both economic vitality, societal advancement and

cultural enlightenment. Significant progress was achieved in the past legislature in this realm with the

approval of the Digital Market Act, the Digital Services Act, the AI Act, the Data Act and the Data

Governance Act, crucial steps towards the development of a modern and effective digital strategy and

technological autonomy. The fifth freedom could come to complement this framework to catalyse

advancements in areas such as R&D, data utilisation, competences, AI, Quantum Computing, Biotech,

Biorobotics, and Space, among others. Such fields could greatly benefit from the inclusion of the fifth

Teadmiseks võetud.

5

freedom within the Single Market framework, the freedom of investigating, exploring and creating for

the benefit of humankind without disciplinary or artificial borders and limitations. This is related to the

freedom of contributing to address societal challenges, such as climate change and biodiversity losses

and their impact on the planet, humans and cultural heritage (raporti lk 7).

Pole arusaadav, kuidas intellektuaalomandi kaitsmine (safeguarded IP) täpsemalt välja näeb

kliimamuutustele reageerimise uuendatud raamistikus. Kas hakatakse teatud koostööprojektide raames

ka autoriõigusega kaitstava sisu (ka „andmed“?) kasutamist senisega võrreldes erisuguste normide

raames teostama? Tehakse reeglid või hoopis hea tava kokkulepped? Tehnosiirde teema?

Autoriõigusega kaitstavate teoste vaba liikumine üle piiri teaduskoostöö raames nt? Või sundlitsentside

teema täiendav laiendamine lisaks praegusele patenditriole kui nt rahvatervisest räägime? Välja on ka

toodud probleemina, et talendid lähevad Euroopast mujale, aga seda probleemi ei lahenda ilmselt

intellektuaalomandi kaitse vähendamisega.

Raportis kajastatakse geoblokeerimise teemat (lk 114). Remaining obstacles for consumers to buy and

consume services at distance from another Member State should be tackled as a matter of urgency,

chiefly the “cannot deliver the product to that destination”. Furthermore, traders could feel reassured

and encouraged to serve products and services in wider markets if a full harmonisation regime for the

sales under certain threshold.

2015. a koostati Eesti seisukohad geoblokkide algatuse avalikule konsultatsioonile, milles rõhutati, et

autoriõiguse põhimõtete järgimist tuleb oluliseks pidada. Me ei saa jätkuvalt toetada lähenemist, mille

kohaselt nt need uued võimalikud algatused a/v sektori ärimudelite eripära ei arvestaks enam. Selle

ärimudeliga tegeles Eesti mh oma eesistumise ajal kogu autoriõiguse paketi raames (nt CabSat2 direktiiv

2019/789, aga ka natuke varasem kaasaskantavuse määrus 2017/1128 jms). Geoblokkide määruses

302/2018 on küll garantiisid (nt art 1 lg 5, art 4 lg 5), et autoriõiguse valdkonna norme ei puudutata.

Praeguse seisuga ei pea me põhjendatuks, et a/v osa ka geoblokkide kohaldamisalasse tõsta.

2. Rahandusministeerium

Üldised kommentaarid Enrico Letta siseturu raporti kohta:

- Raport ise tuli riigijuhtide lauale nädal tagasi, mistõttu selle aja jooksul põhjalik uurimine ei ole

olnud võimalik.

- E. Letta raport on laiema ulatusega kui konkreetselt ühisturu probleemid ja võimalused. See võib

põhiteemale keskendumist raskendada.

Teadmiseks võetud,

arvestatud üldises

kontekstis.

6

- Väga palju on võrdlusi U.S. ja Hiinaga, mis on inspireerimiseks hea kuid tuleb arvestada, et

taustsüsteemid on erinevad ning mis

toimib ühes süsteemis ei pruugi seda teha teises.

- Raport opereerib suurte rahanumbritega (näiteks 33 trln. eurot erasektori investeeringuid, 300

mlrd. eurot aastas liikunud väljapoole, peamiselt USAsse) ja teeb sellest

suuri järeldusi ning pakub soovitusi. Ca. 1 % investeeringutest liikumine mujale aasta jooksul, peamiselt

USAsse, väärib tähelepanu ent ei ole suur osakaal. Tasub uurida USA vastavat näitajat EL suunal kuid

tõenäoliselt saab järeldada, et parema tootluse, investeeringute skaleerimise nimel kapitali liikumine

sellises ulatuses on normaalne.

Poliitikavaldkondade kommentaarid

- Oleme ettevaatlikud kõige suhtes mis puudutab maksusid.

- Oleme skeptilised kui julgustataks riigi sekkumise kasvu majandusse (riigiabi). EL rahast

sõltuvus ei ole kooskõlas turumajanduse aluspõhimõtetega, veelgi enam, mõjutab ettevõtluskultuuri

toetuste ootuste suunas. Teisisõnu – riigiabi on muutunud uueks normaalsuseks. Samas ei saa eitada, et

riikide sekkumine 2020-2024 aitas suuremat majanduskriisi vältida ning EL ettevõtetel oma positsioone

globaalsel turul täita. Raportis kasutatud sõnastus -

„A way to overcome this dilemma could be to balance a stricter enforcement of State aid at national

level and the progressive expansion of EU level funding support“ vajab tõsist tähelepanu.

- Turgude integreerimise teemal on raportis suuremad ja sisukamad muutused pakutud telekomi-

ja energiasektori kohta.

- Raportis on üksjagu raudteeühendustest. Transpordiühendused on turul tähtsad, ent isegi

raudteetransport ei saa ignoreerida fakti, et EL regioonides on rahvastiku asustustihedus väga erinev

(nagu see on ka USA osariikides). Reisijateveo tasuvus kõigub oluliselt reisijate arvust.

- Oleme kapitaliturgude edasise sügavama integratsiooni poolt kuid ei ole veendunud, et uus

nimetused (the creation of a „Savings and investments union“) aitab edasi. Samas on selge, et

majanduse turnaround eeldab suuri investeeringuid, mida saab siiski peamiselt teha erasektori kaudu.

3. Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja

Teadusministeer

ium

Oskuste ja kvalifikatsioonide punkt sobib sellises sõnastuses nagu see on manuses olevas dokumendis.

Selgituseks võiks olla allpool väljatoodu:

1. Skills and qualifications:

For industrial innovation, the EU must invest in skills by facilitating lifelong learning and training

programs for new types of jobs, as well as strive for mutual automatic recognition of qualifications to

foster workforce and learning mobility.

Arvestatud seisukohas

5.3.

7

Selgitus: Oluline on luua tänapäeval ja tulevikus vajalike oskuste arendamise ja omandamise

võimalused, et tagada muutuva tööturu tingimustes inimeste konkurentsivõime ning toetada digi- ja

rohepöörde elluviimist. Komisjon avaldas käesoleva aasta märtsikuus tööjõu- ja oskuste tegevuskava,

mille eesmärk on läbi erinevate meetmete tõsta EL-i konkurentsivõimet ja parandada liidu

majanduslikku ning sotsiaalset toimetulekuvõimet. Isikute vaba liikumise soodustamiseks ning õpi- ja

töörände edendamiseks on oluline saavutada kvalifikatsioonide vastastikune automaatne tunnustamine.

Euroopas on aastaid tehtud samme selleks, et suurendada liikmesriikide usaldust üksteise

haridussüsteemide vastu, et seeläbi lihtsustada nii õpi- kui töörännet. Kõrghariduses on Bologna

protsessi raames kehtestatud Euroopa kõrgharidussüsteemi kolmeastmeline mudel (bakalaureuse-,

magistri-, doktoriõpe), Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem (EAP), riiklike

kvalifikatsiooniraamistike kooskõla Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, kvalifikatsioonide

tunnustamise põhimõtete järgimine vastavalt Lissaboni konventsioonile ning kvaliteedi tagamise

põhimõtete järgimine vastavalt kvaliteeditagamise standarditele ja suunistele Euroopa

kõrgharidusruumis. See kõik on loodud riikide kõrgharidussüsteemide ja seal väljastatud

kvalifikatsioonide usaldusväärsuse tõstmiseks ja sujuvaks kvalifikatsioonide tunnustamiseks. Oluline

on, et kõikides Euroopa kõrgharidusruumi riikides neid kokku lepitud põhimõtteid järgitakse. Samavõrd

oluline on tagada mikrokvalifikatsioonide kaudu omandatud oskuste läbipaistvus ja vastastikune

tunnustamine, kuivõrd see on oluline inimeste elukestvat õpet ja konkurentsivõimet toetav meede.

Haridus- ja

Teadusministeer

ium

Siseturu sõnumites tuleks esile tuua järgmist:

 Standardiseerimine peaks olema valdkonnaüleselt, st et sama põhimõte võiks kehtida kõikides

poliitikavaldkondades, olgu siis teadusprojektid vm raporteerimine.

 Lisaks võiks kas eraldi või eelnevatesse punktidesse integreerituna väljendada seda, et ühtse turu

tugevdamiseks on vaja ühist panust Euroopa Liidu teaduse- ja innovatsioonilõhe (või ainult

innovatsioonilõhe) kaotamisse, mis tähendab et on vaja tugevamat analüüsi seniste meetmete

toimimisest ning enam sihitud meetmeid mänguväljaku ühtlustamiseks (raamprogrammi

Wideningi meetmed ja Wideningi kontseptsioon uues raamprogrammis).

Teadmiseks võetud.

4. Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministee

rium

Tervisevaldkonna ja sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni kommentaarid Letta raportile.

Positiivne, et raportis on välja toodud tervisesse investeerimise olulisus, mis on majanduse ja poliitilise

stabiilsuse eeltingimus.

Siin on meie sõnum, et COVID-19 õppetundide arvesse võtmine on väga oluline, et parandada siseturu

toimimist hädaolukordades ja tagada elutähtsate toodete varustuskindlus. Toetame raportis toodud EL

Teadmiseks võetud.

Sotsiaalministeeriumi

huvid on kaasatud

andmeruumide

teemalisse punkti 1.5.

8

strateegilise autonoomia eesmärke, et vähendada kriitiliste ravimite tarneahelate haavatavust („the

Single Market must prioritise boosting production capacity and self-sufficiency in raw materials, and

certain types of medicines, vaccines, and antibiotics“).

Samas on oluline rõhutada, et siseturg peaks toimima viisil, mis tagab võrdse juurdepääsu ravimitele

kõikides EL liikmesriikides patsientide vajadustest lähtuvalt. Nagu ka raportis on välja toodud, siis EL

siseturg ravimite valdkonnas praegu ei toimi, kuna väikestele turgudele ravimid ei jõua või jõuavad

suure hilinemisega („To date, there is no real Single Market for pharmaceuticals.“). Oluline oleks seega

esile tuua vajadus tagada ravimite võrdne kättesaadavus siseturul ka väikestel turgudel, kooskõlas

Euroopa solidaarsuse põhimõttega. Elutähtsate toodete (sh ravimite varustuskindluse) ja siseturul võrdse

kättesaadavuse eesmärgid võiks ka nõukogu järeldustesse lisada.

Strateegilise agenda ebapaberist Eesti sisend on:

- We must also continue to support healthy living environments in the EU through strengthening

the European Health Union, including striving for a tobacco and nicotine free Europe, and making sure

the EU pharmaceutical policy puts patients’ needs first and ensures timely and affordable access to

medicines, also in small markets.

Sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni arutelude jätkumist saame toetada. Üle-Euroopalise

sotsiaalkindlustusnumbri loomist mõned aastad tagasi ka põhimõtteliselt toetasime, sest see aitaks meil

õigust sotsiaalkindlustushüvitistele paremini kontrollida. Näiteks on sotsiaalkindlustuse

koordinatsioonis suur probleem, et isikuid ei saa samastada. Riigid teavad vaid oma riigi

identifitseerimisnumbrit, aga ei saa kontrollida, kas inimene, kellele me näiteks peretoetusi maksame

elab Eestis või või mõnes muus riigis, sest see teine riik ei pruugi teda oma registritest üles leida. Nii

tekibki olukord, kus Eesti võib maksta peretoetusi ka neil, kes tegelikult mõnes teises riigis elavad.

Sarnaseid probleeme võib ilmselt olla ka nt Töötukassa pakutavate hüvitistega.

Eelmistest aruteludest tuleb esile tuua, et Eesti ilmselt kahte eraldi numbrit ei hoiaks, samas on meil kõik

registrid ja andmed seotud id-numbritega. Uue numbri sisseseadmine eeldaks ilmselt tohutuid IT-

arendusi, mille vajaduse ja maksumuse selgitamine oleks meeletult suur töö. Või kui jääks kaks numbrit,

siis see eeldaks samuti registritesse lisavälja loomist ja oleks väga suur IT kulu. Aga siinkohal id-numbri

ja muude võimalike numbrite kohta oskab tegelikult kõige paremini anda vastuse Siseministeerium,

meie pädevusse numbrite üle otsustamine ei kuulu.

Letta raporti ettepaneku eesmärk (limit social dumping and fighting against abuses.) on sisuliselt õige

ja Sotsiaalministeeriumi vaates selle arutelu käivitamine ei oleks paha, saaksime küsimuse uuesti

päevakorda võtta.

9

5. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti

Infotehnoloogia

ja

Telekommunika

tsiooni Liit

ITL-i jaoks olulised teemad EL tasandil

Europarlamendi valimised on ukse ees, just praegu on õige hetk pöörata tähelepanu teemadele, mis

vajaksid järeleaitamist või suunamuutust, selleks et Euroopa ei kaotaks oma konkurentsivõimet.

Euroopa peab kasvatama oma tehnoloogilist suutlikkust, et me ei jääks USA-st ega Hiinast digi- ja

rohetehnoloogia arendamisel maha. Kahjuks näeme selles osas mitmeid murettekitavaid trende, näiteks:

 maailma TOP 100-st tehnoloogiaettevõttest ainult 10 on asutatud Euroopas;

 Euroopa VKE-dest teevad piiriülest äri ainult 8% ettevõtetest ja see number pole viimase viie

aasta jooksul kasvanud;

 Ainult 34% Euroopa ettevõtetest kasutab pilve-, AI- või andmelahendusi;

 Euroopa ettevõtete osakaal IKT sektori kogutulust maailmas oli 2022. aastal kõigest 11%.

Aastaks 2030 võiks Euroopa Liidu edukust näidata see, kui…

 75% Euroopa ettevõtetest kasutab kaasaegseid tehnoloogiaid enda igapäeva äris;

 ükssarvikute arv Euroopas on kahekordistunud;

 vähemalt 30% Euroopa VKE-dest teevad eksporti;

 vähemalt 80% Euroopa ettevõtetest kasutab IT-d enda keskkonna jalajälje vähendamiseks;

 Euroopa Liidu kodanikud saavad kõiki peamisi riiklike teenuseid kogu Euroopas tarbida

digitaalselt.

Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks vajame ambitsioonikaid eesmärke ning selgeid samme

nende saavutamiseks. Järgnevalt on toodud ITL-i ettepanekud selleks.

Ettevõtlust toetav regulatiivne keskkond

Eesmärk:

Euroopa Liidus on lihtsasti navigeeritav ja innovatsioonisõbralik regulatiivne raamistik ning

konkurentsivõimet ja majanduskasvu toetavad õigusaktid. Valitseb õigusrahu ehk stabiilsus ja

järjepidevus, õigusloome toimub rahulikus tempos, põhjalikult mõjusid hinnates ja osapooli kaasates.

Ettevõtetel on piisavalt aega ja tuge õigusaktide rakendamiseks. Euroopa Komisjoni edukuse mõõdikuks

on ärikeskkonna lihtsustamine, mitte uute seaduste välja andmine.

Ettepanekud:

• Euroopa Liidu tasandil tuleb analüüsida regulatsioonide mõjusid ja kaotada dubleerivaid

regulatsioone. Senisest suurem rõhk tuleb panna olemasolevate regulatsioonide

järelhindamisele ehk ex post mõjude hindamisele.

Teadmiseks võetud.

10

• Ärikeskkonna lihtsustamiseks on vaja on keskenduda õigusaktide rakendamisele ja pakkuda

selles ettevõtetele tuge. See on eriti oluline väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

• Euroopa Liit peab seisma avatud, innovatsiooni ja konkurentsi soosiva majanduskeskkonna

eest, s.h regulatsioonide vähendamise eest. Seadusandlike aktide arv ei tohi kasvada,

järgitakse põhimõtet üks sisse, üks välja (one in, one out printsiip). Keskendutakse reeglite

harmoniseerimisele ja topeltkohustuste vältimisele.

• Ettevõtete ja erasektori esindajate sisuline kaasamine õigusloomesse piisavalt varases faasis

ehk siis väljatöötamise idee ajal. Sandboxingu ja läbitestimiste kaudu regulatiivse keskkonna

arendamine peab muutuma tavapäraseks praktikaks.

Eesti

Infotehnoloogia

ja

Telekommunika

tsiooni Liit

Innovaatiline ja kestlik majandus ning avatud ühisturg

Eesmärk:

Euroopa Liidus on maailma parim innovatsiooni toetav ärikeskkond, kus hästi toimiv ühisturg ning seda

toetavad digitaalsed teenused on konkurentsieeliseks muu maailmaga võrreldes. Saavutame majanduse

kestlikkuse ja tõhususe läbi digitaliseerimise, automatiseerimise ning robotiseerimise.

Ettepanekud:

• Äriaruandluskohustust tuleb vähendada 50% - tuleb vähendada nende organite ja

institutsioonide arvu, kellega ettevõtted peavad äritegevuseks konsulteerima või aru andma.

Lähtutakse single point of contact ja once-only printsiipidest – aruanne esitatakse ühele

asutusele ja ühe korra, aga andmeid saavad kasutada ka teised asutused.

• Euroopa Liidu prioriteediks peab saama digitaalsete teenuste edendamine ning nende

protsesside ühtlustamine kõigis liikmesriikides: e-arvete esitamine, e-allkiri ja elektrooniline

aruandlus (nt täielikult digitaalne maksuhaldus ja käibemaksu raporteerimine).

• Euroopa Liit loob eeldused erasektorile piiriüleste teenuste arendamiseks. Uute andmetel

ning tehisintellektil põhinevate ärimudelite abiga loodud teenused on turvalised ja

kasutajasõbralikud ning inimestele on jäetud õigus oma andmete jagamise üle iseseisvalt

otsustada.

• Liikuvusvaldkonna strateegilise eesmärgina peab ühisturul oluliselt suurendama

digitaliseeritust ning jagatud transporditeenuste kasutamist ja vähendama ebamõistlikke

regulatiivseid barjääre. Kujundades jätkusuutlikumat, kaasavamat ja tõhusamat

transpordisüsteemi, tuleb kasutada ära digitaalseid platvorme, mis võimaldavad jagatud

transporditeenuseid infoühiskonna teenuste vahendusel.

Arvestatud läbivalt

peatükkides

andmemajandus,

usaldus ja privaatsus,

koosvõime, oskused

ja teadus- ja

arendustöö. Suur

puutumus EE

seisukohtadega.

11

• Euroopa tehnoloogilise mahajäämuse kõrvaldamiseks tuleb suunata vähemalt 25%

ettevõtluse toetamiseks mõeldud vahenditest digitaliseerimisse, mille kaudu toetatakse uute

tehnoloogiate arengut ja rohepöörde elluviimise jaoks vajalikku tõhususe kasvu.

• Eesti peab olema oma e-riigi kogemuse toel piiriüleste digitaalsete teenuste arendamise

eestvedaja, et ettevõtted ja kodanikud saaksid digitaalsest ühisturust reaalselt kasu.

Eesti

Infotehnoloogia

ja

Telekommunika

tsiooni Liit

Paindlikud reeglid ja digitaliseeritud protsessid talentide meelitamiseks ja hoidmiseks

Eesmärk:

Euroopas on kõrgelt kvalifitseeritud, terve ja liikuv tööjõud, kellel on edukaks väärtusloomeks vajalikud

tehnoloogiaoskused ning paindlikud võimalused teha piiriülest kaugtööd.

Ettepanekud:

• EL-i õigusruum peab toetama piiriülest kaugtööd. Euroopa Liidu regulatsioonid lähtuvad

paindlikest tööturutrendidest (hübriidtöö, mobiilne tööjõud ja digitaalsed nomaadid). Suurem

kindlustunne maksu- ja sotsiaalkindlustuse reeglite osas annab üksikisikutele suurema

paindlikkuse ja toetab piiriülest kaugtööd.

• Tagatud ja toetatud on paindlikud ümberõppevõimalused, eelkõige tehnoloogiaoskuste osas.

• Luuakse täielikult digitaliseeritud ja kättesaadavad piiriülesed avalikud teenused tööjõu

liikumiseks ja välistalentide rakendamiseks.

Arvestatud

seisukohas 4.1., 5.3.,

5.4.,

Eesti

Infotehnoloogia

ja

Telekommunika

tsiooni Liit

Digitaristu arengud

Eesmärk:

Euroopas on kaasaegne ja hästi toimiv digitaristu, mis on valmis uute teenuste osutamiseks.

Sideettevõtete vahel toimib võrdne konkurents, mis toetab innovatsiooni.

 Me ei toeta EL-i sekkumist digitaristute konsolideerimise suunas. EL ei peaks toetama

regulatsiooni kaudu ainult suuri, üle Euroopa tegutsevaid sideettevõtteid, kuna see vähendaks

konkurentsi ja tarbijate valikut ning takistaks innovatsiooni.

 EL tasemel on vaja suuremahulisi toetusi elektroonilise side taristu arendamiseks, selleks, et

taristu oleks valmis uute teenuste osutamiseks.

 Tänane mudel, milles teatavad sagedushalduse ühtsed üldprintsiibid kehtestatakse Euroopa Liidu

tasandil ja nende piiride raames konkreetsetele liikmesriikidele on jäetud paindlikkus ja

otsustusvabadus, on optimaalne lähenemine ega vaja muutmist. Sagedushaldus ja loamenetlus

peavad jääma liikmesriigi pädevusse. Olemasolev lähenemine tagab tõhusa sageduskasutuse.

Arvestatud

seisukohas 5.2.

12

 EL vajab postkvant-krüptograafia (PQC) teemalist strateegiat, kus oleks välja töötatud nõuded

koostalitlusvõimele ja selge soovitus, kuhu PQC sobib ning välja toodud ka need alamjuhud,

kuhu kvantvõtmelevi (QKD) sobib.

Eesti

Infotehnoloogia

ja

Telekommunika

tsiooni Liit

Kaitsevõime ja küberturvalisus

Eesmärk:

Euroopa Liidu kaitsevõime on tugev, ühtne ja digitaliseeritud. Seda toetab erasektori innovatsioon

kahese kasutusega tehnoloogiate arendamisel ning küberturvalisuse kompetentside kõrge tase kõikidel

elualadel.

Ettepanekud:

 Tuleb tugevdada Euroopa digitaalset vastupanuvõimet ja tagada küberturvalisuse spetsialistide

olemasolu.

 Euroopa Liit peab tagama küberturvalisuse kompetentside kasvu Euroopas kõikidel elualadel

vastavate programmide ja õppemeetodite toetamise kaudu.

Euroopa Liit peab toetama innovatsiooni, mis panustab küberturvalisuse ja kahese kasutusega

tehnoloogiate arengusse. Erasektor on kaitse- ja küberturvalisuse valdkonnas peamiseks innovatsiooni

vedajaks.

Arvestatud

seisukohtades 2.1.,

2.2., 5.3.

1

EELNÕU

………

VABARIIGI VALITSUS

Eesti seisukohad Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika kohta

1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu

avaliku sektori digipoliitika kohta.

1. Andmepoliitika

1.1. Euroopa Liidu andmestrateegia ajakohastamisel tuleb keskenduda Euroopa Liidu

andmeraamistiku majanduspotentsiaalile, praktilisele rakendamisele (sealhulgas

digiturgude määruse, tehisintellekti määruse, andmehalduse määruse ja andmemääruse

rakendamisele) ning innovatsiooni ja arengut toetavale koordineerimisele. Senisest

aktiivsemalt tuleb edendada andmete piiriülest ja üleeuroopalist kasutamist, et tõsta EL

konkurentsivõimet ja arendada lisaväärtust pakkuvaid teenuseid nii kodanikele kui ka

ettevõtjatele.

1.2. Vajalik on keeletehnoloogiate fokusseeritud arendamine Euroopa Liidu ametlikes

keeltes, sh eesti keeles ja teistes EL väikekeeltes. EL andmestrateegia ajakohastamise

käigus peab visandama, kuidas jõutakse ELis avaandmete potentsiaali ära kasutamiseni

keeleandmete- ja tehnoloogiate vaatenurgast. Euroopa kultuurilist ja keelelist rikkust

tuleb käsitleda kui eelist.

1.3. Euroopa Liidus tuleks luua ja ellu viia tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi

kontseptsioon, ehk mudel andmete vabaks liikumiseks EL ühtsel turul. Ühe olulise

tööriistana tuleb luua katseprojektina andmeturuplats, mis võimaldab andmevahetust

erasektori siseselt, avaliku ja erasektori vahel ning inimestel avaliku ja erasektoriga.

Euroopa andmestrateegia ajakohastamise käigus tuleb andmemajanduse edendamine

prioriteetse tegevusena sisse tuua ning kavandada, kuidas tagatakse andmemajanduse

tulevikukindlus ning areng.

1.4. Andmetöötluse, sh tehisintellekti süsteemide usaldusväärsuse, turvalisuse,

inimkesksuse ja inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitse tagamiseks on oluline luua

Euroopa Liidu poolsed valdkondlikud standardid ja tööriistad. Ühe olulise tööriistana

selle eesmärgi täitmiseks tuleks rakendada regulatiivsed ja tehnoloogilised liivakastid

ettevõtetele ja avaliku sektori organisatsioonidele.

1.5. Eesti toetab andmeruumide loomist sellistes valdkondades nt nagu keskkond, liikuvus,

riigihanked, avalik haldus, sisejulgeolek ja ehitus. Andmeruumide loomisel tuleb

prioriteedina panustada andmete ja andmeruumide omavahelise horisontaalse

koostalitlusvõime tagamisse.

2

1.6. Turvaliste andmetöötlemise keskkondade loomisel peame oluliseks Euroopa Liidu

tasandi keskseid lahendusi, et tagada ühtlaselt kvaliteetsed lahendused ning

optimeerida ELis taristu investeeringu- ja ülalpidamiskulusid.

1.7. Peame oluliseks muuta avaandmed kättesaadavamaks, soodustades innovatsiooni ning

uute andmepõhiste teenuste ja toodete arendamist, näiteks luues uusi väärtuslikke

andmestike kategooriaid ja liideseid arvestades andmete kättesaadavaks tegemisel

võimalikku majanduslikku ja sotsiaalselt mõju ning seonduvaid riske.

2. Julgeolek

2.1. Üleeuroopaliselt tuleb analüüsida andmete kättesaadavusest tingitud julgeoleku,

ettevõtete konkurentsieeliste ja isikute privaatsusega seotud riske, kaardistada nende

riskide maandamise meetmeid ning seada sellest lähtuvalt vajalikud piirangud. Neid

riske tuleb hinnata juba kehtestatud ELi väärtuslike andmete kategooriate ja uute

andmestike lisamise puhul.

2.2. EL digialgatustes ja projektides tuleb tähtsustada privaatsuskaitsetehnoloogiate alast

teadus- ja arendustegevusi ning otsida ja kasutada võimalusi

privaatsuskaitsetehnoloogiate rakendamiseks ka julgeoleku seisukohast tundlike

andmete töötlemiseks. Selleks tuleb toetada vastavate tehnoloogiate arendamist, toota

juhiseid nende kasutuselevõtuks ja jagada parimaid praktikaid.

3. Usaldus ja privaatsus

3.1. Peame oluliseks juurutada nõusolekupõhist andmete jagamist võimaldavaid tööriistu

ka üleeuroopaliselt, et võimaldada kodanikel ja ettevõtetel jagada oma avalikes

huvides töödeldavaid andmeid kolmandate osapooltega. Selliste nõusolekupõhist

andmevahetust võimaldavate tööriistade abil saab lubada enda isikuandmete edastamist

ettevõtetele, kes pakuvad isikuandmetel põhinevaid isikustatud teenuseid. Nõusolekuid

saab anda vaid konkreetse teenuse jaoks vajaliku andmekomplekti edastamiseks.

3.2. Peame oluliseks avalikus sektoris privaatsust suurendavate tehnoloogiate ehk

privaatsuskaitsetehnoloogiate kasutamist, mis lihtsustaks andmete taaskasutamist

kooskõlas isikuandmete kaitse reeglitega. Tähtsustame privaatsuskaitse tehnoloogiate

kasutamist andmete töötlemisel üldise privaatsuskohustuste täitmise vahendina sh

piiriüleste teenuste jaoks, teadus- ja arendustegevuseks ning eriti kui on tegemist

eriliiki isikuandmetega (nt terviseandmed).

4. Koosvõime

4.1. Eesti peab ametisse astuva komisjoni tööplaanis oluliseks Euroopa Liidus pakutavate

teenuste piiriülese koosvõime tagamist kõigis aspektides: õiguslikus,

organisatsioonilises, semantilises ja tehnoloogilises. Eesti ei toeta algatusi ja tegevusi,

mis sellist piiriülest koosvõimet ei taga. Õigusliku koosvõime puhul toetame komisjoni

3

initsiatiivi lihtsustada ja tagada EL õigusraamistiku sujuv rakendamine valdkondade

üleselt. Rõhutame vajadust jätkata tehnoloogilise ja semantilise koosvõime

arendamisega, et tagada andmete ja teenuste vaba piiriülene liikumine. Eesti peab

oluliseks, et EL piiriüleste teenuste koosvõimet juhitakse EL institutsioonide vaates

horisontaalselt, tagamaks valdkondade üleselt arendatavate süsteemide omavaheline

koosvõime. Peame oluliseks ELis pakutavate piiriüleste teenuste tarvis kesksete

lahenduste loomist ja töös hoidmist.

4.2. Eesti peab vajalikuks, et EL digikukru regulatsiooni (eIDAS määrus) rakendusaktid

tagavad määruse rakendamise piiriülest koosvõimet, lisandväärtust ja jätkusuutlikkust

pakkuval moel. Seetõttu ei toeta Eesti määruse rakendusakte, kui neis ei sätestata

standardeid ja spetsifikatsioone ELi digikukru liikmesriikide liideste arendamiseks.

5. Oskused ja teadus-ja arendustöö

5.1. Peame oluliseks, et tehisintellekti arendamiseks ja rakendamiseke vajalike teadmiste,

oskuste ja võimekuste tekitamisel oleks avaliku-, erasektori ja akadeemia koostöös

Euroopa Liidus tagatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringud.

Rahvusvahelisel tasandil tuleks leida võimalusi koostööks usaldusväärsete ja

samameelsete strateegiliste partneritega ka väljaspool ELi.

5.2. Kuna investeeringud HPC taristusse on suured, on oluline Euroopa Liidu üleselt ühiselt

investeerida HPC taristusse ja taristu jaoks vajalike komponentide arendus, disaini- ja

tööstusvõimekusse ning HPCga seotud tarkvara arendamisse ja kasutajate

koolitustesse. Ettevõtetele, teadusasutustele ja avalikule sektorile tuleb tagada soodne

ja efektiivne juurdepääs andmetöötlusvõimekusele.

5.3. Peame oluliseks, et tehisintellekti alase regulatsiooni tõhusa rakendumise huvides

peavad liikmesriigid edukalt ette valmistama tööjõudu, kes on võimeline kasutama ja

arendama uusi tehnoloogiaid. Selle soodustamiseks peab EL koostöös liikmesriikidega

regulaarselt uuendama ja vajadusel välja töötama uusi kompetentsiprofiile ning

panustama inimeste IKT-, andmete-, ja tehisintellekti alaste ja teadmiste tõstmisse et

vastata valdkonna kiirele arengule. Samuti peab EL looma võimalusi ja pakkuma

platvormi kogemuste vahetamiseks, et tõsta kogu haridussüsteemi valmisolekut

kasutada tehisintellekti õppimises ja õpetamises ning tõsta kõigi teadlikkust nii

tehisintellekti pakutavatest võimalustest kui ka sellega kaasnevatest võimalikest

ohukohtadest.

5.4. Üha enam andmestuvas maailmas on oluline inimeste teadlikkuse ja andmekirjaoskuse

ulatuslik kasvatamine andmepõhise majanduse ja tehisintellektiga kaasnevate

võimaluste ja ohtude kohta. Andmekirjaoskus tuleks seada ELi digikümnendi

poliitikaprogrammis 2030. aasta strateegiliseks eesmärgiks.

4

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha

seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Taimar Peterkop

Peaminister Riigisekretär

1

SELETUSKIRI  Vabariigi Valitsuse otsuse juurde 

“Eesti seisukohad Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika kohta”

1. Sissejuhatus 

Ametisse astuv EL komisjoni koosseis seisab märkimisväärsete väljakutsete ees, mis hõlmavad

ka digivaldkonda. Mahajäämus konkurentidest nii majanduskasvus, konkurentsivõimes ja uute

tehnoloogiate kasutuselevõtus on lühiloend väljakutsetest, mida komisjon soovib adresseerida.

Eesti jaoks on EL avaliku sektori digiagendas suurimaks ülesandeks kapitaliseerida meie

väärtuspõhine mudel – jätkata õigusraamistiku rakendamist ja töötamist ühiste standardite ja

praktikatega ning võtta tõsiselt ettevõtete ja liikmesriikide palvet regulatsioonide

lihtsustamiseks, et uued teenused ja ärimudelid saaksid realiseeruda. Selle eesmärgi täitmiseks

on Eesti jaoks olulised viis valdkonda, mis omavahel koosmõjus saavad panna aluse uuel

tasemel piiriüleste teenuste pakkumiseks ja uute Euroopa majandust elavdavate ärimudelite

tekkeks. Vastavalt sellele rõhutab Eesti oma seiskohtadega EL andmemajanduse

ökosüsteemi välja kujundamise, julgeoleku, usalduse ja privaatsuse, ELis piiriülese

koosvõime jõulise arendamise ning oskuste ja teadus- ja arendustöö olulisust.

Eesti seisukohad andmepoliitika osas näevad mh ette, et Euroopa Liidu andmestrateegia

ajakohastamisel tuleb keskenduda Euroopa Liidu andmeraamistiku majanduspotentsiaalile,

praktilisele rakendamisele ning innovatsiooni ja arengut toetavale koordineerimisele. Sellele

lisaks on vajalik keeletehnoloogiate fokusseeritud arendamine Euroopa Liidu ametlikes

keeltes, sh eesti keeles. Euroopa Liidus tuleks luua ja ellu viia ka tulevikukindla

andmemajanduse ökosüsteemi kontseptsioon, ehk mudel andmete vabaks liikumiseks EL ühtsel

turul. See peab kajastuma ka uuendatavas EL andmestrateegias. Lisaks on oluline luua Euroopa

Liidu poolsed valdkondlikud standardid ja tööriistad andmetöötluse, sh tehisintellekti

süsteemide usaldusväärsuse, turvalisuse, inimkesksuse ja inimeste põhiõiguste ning -vabaduste

kaitse tagamiseks. Peame oluliseks asjakohastel juhtudel muuta avaandmed kättesaadavamaks,

soodustades innovatsiooni ning uute andmepõhiste teenuste ja toodete arendamist.

Andmeruumide loomisel tuleb prioriteedina panustada andmete ja andmeruumide omavahelise

horisontaalse koostalitlusvõime tagamisse. Turvaliste andmetöötlemise keskkondade loomisel

tuleks eelistada Euroopa Liidu tasandi keskseid lahendusi, et optimeerida taristu investeeringu-

ja ülalpidamiskulusid.

Julgeoleku vaatest rõhutavad Eesti seisukohad, et teatud liiki avaandmete kättesaadavusele

kehtestatud nõuded tuleb tänase julgeolekuolukorra valguses üle vaadata. Samuti tuleb EL

digialgatustes ja projektides olulisel määral rahastada ja toetada privaatsuskaitsetehnoloogiate

alaseid teadus- ja arendustegevusi ning otsida ja kasutada võimalusi

privaatsuskaitsetehnoloogiate rakendamiseks ka julgeoleku seisukohast tundlike andmete

töötlemiseks.

2

Usalduse ja privaatsuse puhul peame oluliseks juurutada nõusolekupõhist andmete jagamist

võimaldavaid tööriistu ka üleeuroopaliselt, et võimaldada kodanikel ja ettevõtetel jagada oma

avalikes huvides töödeldavaid andmeid kolmandate osapooltega. Lisaks peame oluliseks

avaliku sektori osalusega projektides kaasata privaatsust suurendavaid tehnoloogiaid ehk

privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mis lihtsustaks andmete taaskasutamist kooskõlas isikuandmete

kaitse reeglitega. Selleks tuleks soodustada privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutamist andmete

töötlemisel üldise privaatsuskohustuste täitmise vahendina sh piiriüleste teenuste jaoks, teadus-

ja arendustegevuseks ning eriti kui on tegemist eriliiki isikuandmetega.

Euroopa Liidu avaliku sektori koosvõime tagamiseks peab Eesti ametisse astuva komisjoni

tööplaanis oluliseks Euroopa Liidu pakutavate teenuste piiriülese koosvõime tagamist kõigis

aspektides: õiguslikus, organisatsioonilises, semantilises ja tehnoloogilises. Eesti ei toeta

algatusi ja tegevusi, mis sellist piiriülest koosvõimet ei taga. Seejuures peab Eesti vajalikuks,

et EL digikukru regulatsiooni (eIDAS määrus) rakendusaktid tagavad määruse rakendamise

piiriülest koosvõimet, lisandväärtust ja jätkusuutlikkust pakkuval moel.

Oskuste ning teadus- ja arendustöö tugevdamiseks on oluline, et tehisintellekti arendamiseks

ja rakendamiseke vajalike teadmiste, oskuste ja võimekuste tekitamisel oleks avaliku-,

erasektori ja akadeemia koostöös tagatud vastavad teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni (TAI) investeeringud. Kvaliteetne, soodne ja efektiivne juurdepääs

kõrgjõudlusega andmetöötlusvõimekusele (HPC) Eesti teadusasutustele, avalikule sektorile ja

ettevõtetele on hädavajalik tagamaks valdkonna areng. Sellele lisaks leiame, et tehisintellekti

alase regulatsiooni tõhusa rakendumise huvides peab EL pakkuma ühtseid ja detailseid juhised

ja koolitusmaterjale, mida liikmesriigid saavad rakendada, et valmistada ette tööjõudu, kes on

võimeline kasutama ja arendama uusi tehnoloogiaid. Lisaks peame oluliseks elementaarse

andmekirjaoskuse tõstmist kodanike seas. Andmekirjaoskus tuleks seada ELi digikümnendi

poliitikaprogrammis 2030. aasta strateegiliseks eesmärgiks.

Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika mõju Eestile kujuneb kõikide EL digivaldkonna

regulatsioonide koosmõjus. Nendest vaatleme siin andmehalduse- ja andmemääruseid,

avaandmete direktiivi, tehisintellekti määrust, eIDAS määrust ning Koostalitleva Euroopa ja

EL ühtse digivärava määruseid.

Eesti on juba praegu suurima andmeturu mahuga riik ELis (10,5% SKPst). Avaandmete

turumaht Eestis 445 miljonit eurot, samas kui avaandmete turumaht maailmas: 2019. aastal 184

miljardit eurot, 2025. aastaks 199,5 - 334 miljardit eurot. Eesti on seadnud eesmärgi

kahekordistada oma majandus aastaks 2035. Selle oluliseks eelduseks on andmed ja

tehisintellekt. Läbi generatiivse tehisintellekti on võimalik tõsta Eesti tööjõu tootlikkust

tipphetkel enam kui 8% aastas ehk 3 miljardit eurot aastas. Eelneva kahe aasta andmemajanduse

keskmine kasv on olnud 16,3% ning andmetega tegelevate ettevõtete müügitulu küündib 19,5

miljardi euroni ning lisandväärtus 5,67 miljardi euroni. Andmetega tegelev tööhõive on selle

kõige taustal kasvanud viimasel kahel aastal kokku 9,03% ulatudes täna enam kui 14 000

inimeseni. IKT ettevõtetest tegelevad intensiivselt andmetega 32,6%. Kuigi juba praegu on

avaandmete valdkonna majanduslikuks mõjuks hinnatud enam kui 400 miljonit eurot aastas,

aitaksid Euroopa Komisjoni läbiviidud analüüsi põhjal senisest paremad andmete

avalikustamise ja taaskasutamise praktikad seda mitmekordistada. Inimkeskse

3

andmekorralduse vaatest on laiemalt näha inimeste tahet kontrollida andmekasutust – üle 72%

inimestest on valmis enda andmeid vähemalt kord aastas kontrollima, hüppeliselt on kasvanud

andmejälgija ja nõusolekuteenuse kasutatavus (tänaseks on genereeritud üle 900 000 nõusoleku

andmete jagamiseks, andmejälgijas on tipphetkedel üle 160 000 päringu nädalas).

Koosvõimet puudutavate regulatsioonide vaatest peavad avaliku sektori organisatsioonid

investeerima tehnoloogiasse ja süsteemidesse, et vastata uutele nõuetele, sealhulgas digitaalsete

identiteetide haldamisse ja usaldusteenuste integreerimisse. Samas soodustab eIDAS määrus

innovatsiooni, võimaldades ettevõtetel luua uusi ja turvalisemaid teenuseid, mis tuginevad

digitaalsele identiteedile. Lisaks lihtsustub piiriülene äritegevus, kuna erinevates

liikmesriikides kehtivad ühtsed reeglid. See võib soodustada ettevõtete laienemist ja koostööd

üle EL-i. Koostalitleva Euroopa määruse mõjul säästavad EL kodanikud hinnanguliselt 5,5–6,3

miljonit eurot saades samal ajal kasu efektiivsemalt ja läbipaistvamalt pakutud teenustest. EL

ühtse digivärava määrus hoiaks Euroopa Liidu siseturul aastas kokku 11 miljardit eurot

ettevõtjatel ja 885 000 tundi kodanikel kui see saab rakendatud. Halduskoormus nii ettevõtjatele

kui kodanikele väheneb, kuivõrd info ja e-teenused muutuvad ühest kohast ligipääsetavaks.

Esitatud ettepanekud võtavad arvesse nii kehtivat EL õigusraamistikku kui EL

andmestrateegiat. Seisukohad lähtuvad raamdokumendist Eesti EL poliitika prioriteedid 2023–

2025 (heaks kiidetud 22. juuni 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil) ning rõhutavad samu

aluspõhimõtteid, millest lähtub Eesti personaalse riigi visioon. Käesolevad seisukohad on

mõeldud täiendama Eesti seisukohti Euroopa Liidu siseturu kohta. Mõlemad seisukohad on

koostatud 2024-2029 Euroopa komisjoni koosseisu tööplaani kujunemise valguses.

Tugineme järgmistele varasematele Eesti seisukohtadele:

 Eesti seisukohad Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse (EuroHPC) ühisettevõtte määruse

muudatuse kohta (kinnitatud Vabariigi Valitsuses 4. aprillil 2024. a ja Riigikogu Euroopa

Liidu asjade komisjoni 19. aprilli 2024. a istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika 2023-2025 (kinnitatud Vabariigi Valitsuses 22. juunil 2023.

a);

 Eesti seisukohad koostalitleva Euroopa määruse kohta (kinnitatud Vabariigi Valitsuses 2.

veebruaril 2023. a);

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu digikümnendi tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuses 06.01.2022);

 Arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ (kinnitatud Vabariigi Valitsuses 07.10.2021);

 Eesti seisukohad määruse, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud

õigusnormid, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 2021. a istungil

ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 25. oktoobri 2021. a istungil.).

 Eesti seisukohad Euroopa digiidentiteedi määruse eelnõu (eIDAS määruse muutmine)

(heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 30. septembri 2021. a istungil ja Riigikogu Euroopa

Liidu asjade komisjoni 25. oktoobri 2021. a istungil.);

4

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, mis käsitleb digiteenuste ühtset

turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ kohta (heaks

kiidetud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2021. a istungil).

Seisukohad ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja

rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Astrid Valtna-Dvořák (astrid.valtna-

[email protected], 5885 1070), digiriigi arengu osakonna nõunik Mait Heidelberg

([email protected], 504 8075), IT õiguse valdkonnajuht Stina Avvo

([email protected], 639 7659), andmete valdkonnajuht Ott Velsberg ([email protected],

5661 4194), riigi tehnoloogiate juht Madis Tapupere ([email protected], 508 7895),

elektroonilise identiteedi valdkonnajuht Anna Mõtlik ([email protected], 5333 4276) ja

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Henrik Trasberg

([email protected], 5558 3331). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsleri kohusetäitja, Erik Janson

([email protected], 504 2534).

2. Taust

Ametisse astuv EL komisjoni koosseis seisab märkimisväärsete väljakutsete ees, mis hõlmavad

ka digivaldkonda. Mahajäämus konkurentidest nii majanduskasvus, konkurentsivõimes ja uute

tehnoloogiate kasutuselevõtus on lühiloend väljakutsetest, mida komisjon soovib adresseerida.

Euroopa valitud majandus- ja digiarengu mudel, mis tähtsustab võrdselt demokraatlikke

väärtusi, kasutajate õigusi ning riigi ja erasektori huve, peab looma globaalses konkurentsis

majanduslikku lisandväärtust. Need väljakutsed demonstreerivad kuivõrd on tänapäeval

digipoliitika läbi põimunud julgeoleku ja konkurentsivõimega nii Euroopas kui ka Eestis. Nii

Euroopa kui Eesti jaoks on digipoliitika prioriteet.

Tänapäevases maailmas on e-riigi oluliseks tunnuseks ka võimalus piiriüleselt teenuseid

kasutada, mis vajavad EL üleseid koosvõimelisi lahendusi ning riikide vahelist koostööd

sellekohaste võimaluste loomisel. Selleks annab Euroopa Liit hea koostööplatvormi. Eesti

vajab eelkõige tugevat ja konkurentsivõimelist ELi siseturgu, et võimendada meie enda

ettevõttete tegevust ning tagada koosvõimelisus Eesti e-riigi lahendustega. Samuti vajab Eesti

ELi võimendavat efekti tehnoloogia ja teaduse valdkonnas talentide Eestisse meelitamisel.

Eesti on Euroopas ja maailmas teerajajate hulgas andmemajanduse poolest ning on tugevalt

arendanud oma avalike teenuste koosvõimet. Euroopa Liit on vastu võtnud laia digivaldkonna

õigusraamistiku suunamaks digiarengut liidus demokraatlikke väärtusi järgides ja kasutajate

õigusi väärtustades. Selle seadusandluse rakendamine peab võimaldama EL ettevõtetel oluliselt

oma konkurentsivõimet kasvatada. Uue komisjoni tööplaanis on lisaks konkurentsivõimele

asetatud suurt rõhku ka EL andmemajandusele, uutesse tehnoloogiatesse (nagu tehisintellekt ja

pilvetehnoloogiad) investeerimisele, innovatsiooni rahastamisele ja veelgi enam demokraatia

ning kasutajate õiguste kaitsele.

Eesti jaoks on EL avaliku sektori digiagendas suurimaks ülesandeks kapitaliseerida meie

väärtuspõhine mudel – jätkata õigusraamistiku rakendamist ja töötamist ühiste standardite ja

5

praktikatega ning võtta tõsiselt ettevõtete ja liikmesriikide palvet regulatsioonide

lihtsustamiseks, et uued teenused ja ärimudelid saaksid realiseeruda. Selle eesmärgi täitmiseks

on Eesti jaoks olulised viis valdkonda, mis omavahel koosmõjus saavad panna aluse uuel

tasemel piiriüleste teenuste pakkumiseks ja uute, euroopa majandust elavdavate, ärimudelite

tekkeks. Vastavalt sellele rõhutab Eesti oma seiskohtadega EL andmemajanduse

ökosüsteemi välja kujundamise, julgeoleku, usalduse ja privaatsuse, ELis piiriülese

koosvõime jõulise arendamise ning oskuste ja teadus- ja arendustöö olulisust.

3. Mõjud

Mõjud Majandusele

Euroopa Liidu avaliku sektori digiagenda mõju Eestile kujuneb kõikide EL digivaldkonna

regulatsioonide koosmõjus. Õigustik on viimastel kümnenditel oluliselt kasvanud ja laieneb ka

teistesse EL poliitikavaldkondadesse1. Seisukohtades keskendume andmehalduse- ja

andmemäärustele, avaandmete direktiivile, tehisintellekti määrusele, eIDAS määrusele ning

koostalitleva Euroopa ja EL ühtse digivärava määrustele.

Andmehalduse määrusega püütakse suurendada usaldust andmete jagamise vastu, tugevdada

mehhanisme riigi hallata olevate andmete kättesaadavuse suurendamiseks ja ületada andmete

taaskasutamise tehnilised takistused. See loob ka andmevahendusteenuse raamistiku, mis

võimaldab andmete paremat taaskasutamist. Selle mõju majandusele: selged andmehalduse

reeglid soodustavad usaldust tarbijate seas, mis omakorda toetab digitaalset innovatsiooni ja

uute teenuste arendamist. Andmete haldamise ja kaitse parandamine suurendab andmete

väärtust, kuna ettevõtted saavad paremini aru, kuidas andmeid kasutada ja kaitsta, mis võib

kasvatada nende konkurentsivõimet. Ettevõtjate halduskoormust see ei tõsta, kuid annab

võimaluse ettevõtjatele tegeleda andmevahendusteenustega ja seega panustada

andmevahenduse usaldusväärsusesse. See on ettevõtja valik ning määrus seab selleks

võimaluseks tingimused, millele vastata.

Andmemääruse eesmärk on edendada õiglast juurdepääsu andmetele ja hõlbustada nende

kasutamist. Selleks luuakse ühtlustatud eeskirjad, mis võimaldavad andmete taaskasutamist ja

kõrvaldavad tõkked Euroopa andmemajanduse arengult. Sisult reguleerib määrus nii toodete

kui ka teenuste tarbimise käigus loodud andmete kasutamist ning andmete jagamisega seotud

küsimusi. Nö asjade internetti ühendatud toote või selle tootega seotud teenuste kasutamisel

loodud andmete "omandiõigus" antakse toodete ja teenuste pakkujatelt üle nende kasutajatele.

Selle mõju majandusele: asjade internetiga seotud toodetega (nt nutikellad, robotmuruniidukid)

tegelevad ettevõtted peavad investeerima andmete haldamise süsteemide ja protsesside

arendamisse, sealhulgas IT-tarkvara, töötajate koolitusse ja õigusalasesse nõustamisse. Lisaks

tuleb hakata tarbijaid teavitama sellistest toodetest. See võib alguses tekitada märkimisväärseid

kulusid. Andmekaitse tugevdamine suurendab tarbijate usaldust ettevõtete vastu, mis omakorda

1 Bruegel mõttekoda peab veebilehel mitteametlikku ülevaadet EL digivaldkonna õigusaktidest (https://www.bruegel.org/dataset/dataset-eu-legislation-digital-world).

6

võib kasvatada müüki ja tarbijate lojaalsust. Selged andmehalduse reeglid toetavad

innovatsiooni, julgustades ettevõtteid looma uusi teenuseid ja tooteid, mis põhinevad turvalisel

andmete kasutamisel.

Avaandmete direktiiv sätestab miinimumnormid, mis reguleerivad andmete taaskasutamist ja

seda soodustavate praktiliste vahendite kasutuselevõttu eesmärgiga edendada avaandmete

kasutamist ning stimuleerida toodete ja teenuste innovatsiooni. Selle mõju majandusele:

avaandmete kergem juurdepääs soodustab uute äri- ja teenusemudelite tekkimist, sealhulgas

rakenduste ja teenuste arendamist, mis põhinevad avatud andmetel. Avaandmete kättesaadavus

võimaldab ettevõtetel pakkuda paremaid ja konkurentsivõimelisemaid teenuseid, mis omakorda

võib viia majanduskasvuni. See aitab luua uusi töökohti ja toetada kohalikke ettevõtteid.

Tehisintellekti määruse eesmärk on edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti

kasutuselevõttu, tagades samal ajal tervise, ohutuse ja põhiõiguste, sealhulgas demokraatia,

õigusriigi põhimõtte ja keskkonnakaitse kõrgetasemelise kaitse tehisintellektisüsteemide

kahjuliku mõju vastu liidus, ning toetada innovatsiooni. Määrus näeb ette muuhulgas

ühtlustatud õigusnormid, mis reguleerivad tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele

võtmist ja kasutamist liidus; teatavad tehisintellekti kasutusviisid keelatakse; seatakse

erinõuded suure riskiga tehisintellektisüsteemidele ja selliste süsteemide operaatorite

kohustused; ühtlustatakse läbipaistvusnormid teatavate tehisintellektisüsteemide jaoks; luuakse

turuseire, turujärelevalve juhtimise ja täitmise normid; innovatsiooni toetavad meetmed, mis

keskenduvad eelkõige VKEdele, sealhulgas idufirmadele. Sisuliselt loob see raamistiku, mida

ettevõtjad peavad järgima oma tehisintellektisüsteemi arendamisel, et see oleks turule lastav ja

liidus lubatud kasutada. Määrus loob raamistiku regulatiivseteks liivakastideks, kus saab oma

süsteemi enne testida, kui see turule lastakse, eesmärgiga veenduda selle vastavuses määrusele.

Selle mõju majandusele: valdkonna ettevõtted peavad investeerima tehisintellekti süsteemide

arendamisse ja nende vastavusse viimisele määruse nõuetega, sealhulgas andmekaitse,

läbipaistvuse ja vastutuse tagamise alal. See võib alguses nõuda märkimisväärseid ressursse.

Selged regulatsioonid julgustavad ettevõtteid arendama uusi ja vastutustundlikke tehisintellekti

rakendusi. See võib avada uued turud ja suurendada konkurentsivõimet. Võib suureneda

tarbijate usaldus tehisintellekti tehnoloogiate vastu, kui nad tunnevad, et nende õigusi

kaitstakse. See võib omakorda suurendada tehisintellektil põhinevate toodete ja teenuste

kasutamist ning ka turule toomist.

Kui vaadelda Euroopa Liidu ja Eesti majanduspotentsiaali andmete ja tehisintellekti vallas, siis

Euroopa Liidu andmeturu väärtuseks prognoositakse 829 miljardit eurot aastaks 2025.

Prognoositav tulude kokkuhoid laial rakendamisel ja valdkonna jõulisel toetamisel on

märkimisväärne - ainuüksi tervishoius aastast kulude kokkuhoidu 120 miljardit eurot ning

tööstuses 1,3 triljonit eurot aastaks 2027. Euroopa Liidu andmemajanduse kasvatamisel on

oluline tagada, et asjaajamine riigiga koormaks inimesi ja ettevõtteid võimalikult vähe ning

oleks loodud võimalused luua ja pakkuda andmepõhiseid teenuseid ning teha nende põhjal

otsuseid. Oluliseks arengusuunaks on suurandmete kasutuselevõtt ja uuenduslike

andmekasutusjuhtude toetamine. Euroopa Liidus peab olema rakendatud andmemajanduse

ökosüsteemi terviklik arhitektuuri- ja toimimismudel, mis võimaldab usaldusväärselt,

turvaliselt ja kokkulepitud reeglite alusel kõigil avaliku ja erasektori organisatsioonidel

7

andmeid vahetada ja taaskasutada piiride- ja sektorite üleselt. Andmetes sisalduva potentsiaali

avamine, ehk nende kasutamine otsusteks, teenuste pakkumiseks, protsesside optimeerimiseks,

tehisintellekti arendamiseks ja muudel eesmärkidel, on võimalik ainult siis, kui võrdselt tugeval

tasemel on nii andmete loomise, haldamise ja avalikustamise kui ka taaskasutamise võimekus.

Eesti on juba praegu suurima andmeturu mahuga riik ELis (10,5% SKPst). Avaandmete

turumaht Eestis 445 miljonit eurot, samas kui avaandmete turumaht maailmas: 2019. aastal 184

miljardit eurot, 2025. aastaks 199,5 - 334 miljardit eurot. Eesti on seadnud eesmärgi

kahekordistada oma majandus aastaks 2035. Selle oluliseks eelduseks on andmed ja

tehisintellekt. Läbi generatiivse tehisintellekti on võimalik tõsta Eesti tööjõu tootlikkust

tipphetkel enam kui 8% aastas ehk 3 miljardit eurot aastas. Eelneva kahe aasta andmemajanduse

keskmine kasv on olnud 16,3% ning andmetega tegelevate ettevõtete müügitulu küündib 19,5

miljardi euroni ning lisandväärtus 5,67 miljardi euroni. Andmetega tegelev tööhõive on selle

kõige taustal kasvanud viimasel kahel aastal kokku 9,03% ulatudes täna enam kui 14 000

inimeseni. IKT ettevõtetest tegelevad intensiivselt andmetega 32,6%. Kuigi juba praegu on

avaandmete valdkonna majanduslikuks mõjuks hinnatud enam kui 400 miljonit eurot aastas,

aitaksid Euroopa Komisjoni läbiviidud analüüsi põhjal senisest paremad andmete

avalikustamise ja taaskasutamise praktikad seda mitmekordistada. Inimkeskse

andmekorralduse vaatest on laiemalt näha inimeste tahet kontrollida andmekasutust – üle 72%

inimestest on valmis enda andmeid vähemalt kord aastas kontrollima, hüppeliselt on kasvanud

andmejälgija ja nõusolekuteenuse kasutatavus (tänaseks on genereeritud üle 900 000 nõusoleku

andmete jagamiseks, andmejälgijas on tipphetkedel üle 160 000 päringu nädalas).

Muudetud kujul eIDAS määruse eesmärk on kogu liidus kasutatavate e-identimise vahendite

ja usaldusteenuste asjakohane turvalisuse tase, et võimaldada füüsilistel ja juriidilistel isikutel

kasutada õigust osaleda turvaliselt digiühiskonnas ning pääseda juurde internetipõhistele

avalikele ja erasektori teenustele kogu liidus ning hõlbustada neil selle õiguse kasutamist. Selle

mõju majandusele: avaliku sektori organisatsioonid peavad investeerima tehnoloogiasse ja

süsteemidesse, et vastata uutele nõuetele, sealhulgas digitaalsete identiteetide haldamisse ja

usaldusteenuste integreerimisse. Tugevdatud usaldusteenused suurendavad tarbijate usaldust

digitaalsete teenuste vastu. See julgustab rohkem inimesi ja ettevõtteid kasutama digitaalset

identiteeti ja e-teenuseid, mis omakorda suurendab majandustegevust. eIDAS 2 soodustab

innovatsiooni, võimaldades ettevõtetel luua uusi ja turvalisemaid teenuseid, mis tuginevad

digitaalsele identiteedile. Lisaks lihtsustub piiriülene äritegevus, kuna erinevates

liikmesriikides kehtivad ühtsed reeglid. See võib soodustada ettevõtete laienemist ja koostööd

üle EL-i.

Koostalitleva Euroopa määruses sätestatakse meetmed üleeuroopaliste digitaalsete avalike

teenuste piiriülese koostalitlusvõime edendamiseks, aidates seeläbi kaasa aluseks olevate

võrgu- ja infosüsteemide koostalitlusvõimele ühiste reeglite ja juhtimisraamistiku

kehtestamisega. Selle mõju majandusele: kodanikud säästavad hinnanguliselt 5,5–6,3 miljonit

eurot ning saavad nautida paremat teenuste saamist ja suuremat valitsuse läbipaistvust, mis

omakorda suurendab avalikkuse usaldust ja kaitseb üksikisiku õigusi.

EL ühtse digivärava määrus võimaldab ettevõtjatel ja kodanikel saada ühest kohast teavet oma

kohustuse ja õiguste kohta EL siseturul ning ligipääsu e-teenustele ning abiteenustele. E-

8

teenuste kättesaadavuseks luuakse EL ülest andmevahetuskihti, mis võimaldab ühekordse

küsimise põhimõtte alusel avaliku sektori asutustel vastavasisulise taotluse alusel andmeid

omavahel jagada. Mõju majandusele: halduskoormus nii ettevõtjatele kui kodanikele väheneb,

kuivõrd info ja e-teenused muutuvad ühest kohast ligipääsetavaks. EL ühtse digivärava määrus

hoiaks Euroopa Liidu siseturul aastas kokku 11 miljardit eurot ettevõtjatel ja 885 000 tundi

kodanikel kui see saab rakendatud.

Mõjud julgeolekule

EL õigusraamistik digipoliitika valdkonnas on seadnud eesmärgiks tasakaalustatud lähenemise

innovatsiooni, majanduskasvu ja digiteenuste toetamise ning sellega seotud riskide

maandamise vahel. Tänases julgeolekuolukorras on oluline üle vaadata teatud avaandmete

kriteeriumid, mida on võimalik pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada. Eelkõige puudutab see

teatud liiki ruumiandmeid või muud avalikku informatsiooni, kuid suur enamus avaandmetest

ei kujuta endast riski julgeolekule. Euroopa Liit on vastu võtnud tehisintellekti määruse, mis

adresseerib selle tehnoloogiaharu kasutusest lähtuvate riskide maandamist ning reguleerib selle

kasutust. Määruse rakendamise juures keskendub Euroopa Liit muu hulgas ka vastavate

eetiliste standardite juurutamisele.

Mõjud põhiõigustele

EL digiregulatsioonide mõju Eesti kodanike põhiõigustele väljendub eelkõige isikuandmete

kaitse ja eraelu puutumatuse aspektides, samuti ka õiguses informatsioonile. EL andmemäärus,

andmehalduse määrus ning isikuandmete kaitse üldmäärus loovad koos teiste õigusaktidega

raamistiku, mis kaitseb kodanike isikuandmeid, tagab neile ligipääsu ning loob võimaluse

kontrollida, millistel otstarvetel tema andmeid jagatakse ja töödeldakse. Läbi avaandmete

kättesaadavuse suurenemise paraneb ka kodanike ligipääs riigi ning erasektori poolt hallatavale

informatsioonile, millel puuduvad juriidilised ligipääsupiirangud.

Privaatsuskaitsetehnoloogiate suurem kasutuselevõtt lubab kodanikel enda kohta käivat

informatsiooni jagada vajaduspõhiselt ning võimalikult väikese privaatsuse riivega. Euroopa

Liidu digikukru ning digitaalsete avalike teenuste arendamine koosvõimelisel viisil suurendab

EL kodanike ligipääsu avaliku sektori teenustele piiriüleselt. Euroopa Liidu poliitikad ja

meetmed, mis toetavad andmekirjaoskuse ühtlaselt kõrge taseme tagamist kogu liidus ning

tehisintellekti alaste teadmiste levikut, samuti ka tehisintellekti pakutavate võimaluste ära

kasutamist haridusvaldkonnas suurendavad kodanike ligipääsu informatsioonile läbi nii

teadmiste kui informatsiooni, harituse ja oskusteadmiste.

9

4. Eesti seisukohad

1. Andmepoliitika

1.1. Euroopa Liidu andmestrateegia ajakohastamisel tuleb keskenduda Euroopa Liidu

andmeraamistiku majanduspotentsiaalile, praktilisele rakendamisele (sealhulgas

digiturgude määruse, tehisintellekti määruse, andmehalduse määruse ja andmemääruse

rakendamisele) ning innovatsiooni ja arengut toetavale koordineerimisele. Senisest

aktiivsemalt tuleb edendada andmete piiriülest ja üleeuroopalist kasutamist, et tõsta EL

konkurentsivõimet ja arendada lisaväärtust pakkuvaid teenuseid nii kodanikele kui ka

ettevõtjatele.

Selgitus: Euroopa andmestrateegia katab aastaid 2020 – 2024, muuhulgas on selles oluline osa

laia õigusandliku raamistiku loomise ja andmeruumide vajaduse kirjeldamisel. Tänaseks on

loodud nii üldine õigusandlik raamistik (sh andmehalduse määrus, andmemäärus, tehisintellekti

määrus, digiturgude määrus) ja aktiivselt tegutsetakse andmeruumide praktilisel juurutamisel

(loodud on andmeruumide tugikeskus, oluline rahastus on suunatud 14 Euroopa keskse

andmeruumi loomise toetamiseks). Euroopa andmestrateegia on senini olnud väga oluliseks

vahendiks ühiste põhimõtete ja suundade defineerimisel ning seeläbi EL ühtse turu (sh ühtse

andmeturu) poole liikumisel. Seetõttu on oluline, et koheselt alustataks Euroopa

andmestrateegia ajakohastamisega (näiteks perioodiks 2025 – 2030).

Euroopa andmestrateegia ajakohastamisel peame oluliseks keskenduda aspektidele, mis aitavad

olemasolevat õigusraamistikku sujuvamalt ja ELis ühetaolisemalt rakendada. Andmete vaba

liikumine piiriüleselt ühtsel turul nõuab piisavaid juhtimiseeskirju ja -standardeid, et lihtsustada

ja võimaldada andmete esmast kasutamist piiriüleselt ja teisest kasutust, sealhulgas

üleeuroopalist andmete kasutamist, lisaväärtust pakkuvate teenuste arendamiseks nii kodanike

kui ka ettevõtete jaoks, näiteks patsiendi tervisandmete edastamine tervishoiu teenuste

saamiseks välisriigis, piiriülese maanteetranspordi veoselehe ning seotud protsesside

tõhustamine ja saadetiste kogu tarneahela vältel reaalajas jälgimine. Eelnevast tulenevalt peab

uus andmestrateegia olema praegusest oluliselt praktilisem, peamine fookus peaks olema

viimasel paaril aastal loodud õigusaktide rakendussätete ja –aktide loomisel, sealjuures on

tähtis liikmesriikide senisest parem kaasatus ning informeeritus olulistes küsimustes.

Euroopa Liidu andmete ja tehisintellektiga seotud õigusruum peab olema selge, lihtne, piisav,

rakendatav, kuid mitte ülereguleeriv, toetades samas olulise põhimõttena andmete

vastutustundliku kasutust nii avalikus kui erasektoris.

Peame tagama EL ettevõtetele olemasolevatest nõuetest lihtsa ülevaate ja pakkuma selleks ELi

üleselt tuge – eesmärk on, et seadusandlusest tulevatele nõuetele vastamine oleks vähe koormav

ja ei takistaks ELis innovatsiooni. On oluline aidata ettevõtetel mõista ja orienteeruda

erinevatest õigusaktidest tulenevatest nõuete vahel (peame lisaks ülal mainitud andmehalduse

määrusele, andmemäärusele, tehisintellektimäärusele ja digiturgude määrusele silmas veel ka

digiteenuste määrust ja isikuandmete kaitse üldmäärust). Näiteks tuleb ühe lisanduva aspektina

tähele panna, et intellektuaalse omandi õigustega kaitstud sisule kohalduvad täiendavad

10

normid, mis andmete (juhul, kui nende andmete hulka kuulub intellektuaalse omandi õigustega

kaitstavat sisu) liikumist reguleerida võivad.

1.2. Vajalik on keeletehnoloogiate fokusseeritud arendamine Euroopa Liidu ametlikes

keeltes, sh eesti keeles ja teistes EL väikekeeltes. EL andmestrateegia ajakohastamise

käigus peab visandama, kuidas jõutakse ELis avaandmete potentsiaali ära kasutamiseni

keeleandmete- ja tehnoloogiate vaatenurgast. Euroopa kultuurilist ja keelelist rikkust

tuleb käsitleda kui eelist.

Selgitus: tehisintellekt ja suured keelemudelid (SKM) on praegu oma võidukäiku tegemas, kuid

väikekeelte tugi on vähene, sh eestikeelse materjali hulk nendes. Keeleandmestike

avalikustamine panustab olulisel määral väikekeelte jätkusuutlikkuse tagamisse ja toetab

keeletehnoloogia arendamist. UNESCO andmeil on oluline risk, et väikekeeltes pole tulevikus

teenused kättesaadavad ning mitmed keeled surevad aja jooksul välja. Teenuste kättesaadavuse

tagamiseks väikekeeltes, sh eesti keeles, on oluline, et keeleandmed oleksid standardiseeritud

kujul kõigile osapooltele kättesaadavad. See aitab vähendada ettevõtete investeeringukulusid,

eriti olukordades, kus väikekeelte toe tagamine end majanduslikult ära ei tasuks. Näiteks on

väikekeelte tugi ja teenuste kvaliteet vähene täna laialt kasutusel olevas OpenAI lahendustes

kuna sisendandmete maht on olnud liiga väike. Andmete kättesaadavuse puudumisel ei ole

võimalik tagada keeletehnoloogia jätkusuutlikku arendamist kõigis Euroopa Liidu ametlikes

keeltes. Seetõttu on oluline fokuseeritult arendada keeletehnoloogiat Euroopa Liidu ametlikes

keeltes, sh väikekeeltes. Euroopa kultuurilist ja keelelist rikkust tuleb käsitleda kui meie

regiooni eelist. Tuginedes Implement Consulting Group läbiviidud uuringule2 on generatiivse

tehisintellekti kasutuselevõtul märgatav majandust elavdav potentsiaal. Eesti puhul võib kiire

ja laialdane generatiivse tehisintellekti kasutuselevõtt erasektoris tuua tipphetkel kuni 8%

aastast SKP kasvu. Seetõttu peab ka keeletehnoloogiate arendamise jaoks vajalike andmete

kättesaadavaks tegemine olema põhjalikult EL andmestrateegias kajastatud. Ka kõnealuse

teema juures tuleb silmas pidada muuhulgas tehisintellekti määrusest tulenevaid nõudeid, mis

puudutavad autoriõigusele ja autoriõigusega kaasnevatele õigustele kohalduvaid norme, sh

teksti- ja andmekaeve regulatsiooni nn DSM direktiivist (2019/790).

1.3. Euroopa Liidus tuleks luua ja ellu viia tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi

kontseptsioon, ehk mudel andmete vabaks liikumiseks EL ühtsel turul. Ühe olulise

tööriistana tuleb luua katseprojektina andmeturuplats, mis võimaldab andmevahetust

erasektori siseselt, avaliku ja erasektori vahel ning inimestel avaliku ja erasektoriga.

Euroopa andmestrateegia ajakohastamise käigus tuleb andmemajanduse edendamine

prioriteetse tegevusena sisse tuua ning kavandada, kuidas tagatakse andmemajanduse

tulevikukindlus ning areng.

2 Värske uuring: tehisintellekt võib Eesti SKP-d suurendada kolme miljardi euro võrra |

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)

11

Selgitus: EL ühtse turu, sh andmete ühtse turu kaks kõige olulisemat eeldust on andmete lihtne

leitavus ja taaskasutatavus ning andmete valdajate ning kasutajate teadlikkus andmete

vahetamise ja kasutamisega kaasnevatest võimalustest ja riskidest. Mõlema puhul on oluline

roll tehnoloogilistel keskkondadel:

 andmeturuplatsi eesmärk on pakkuda ühtset keskkonda, mis võimaldab andmevaldajatel

lihtsalt oma andmeid kirjeldada, andmekasutajatel omakorda saada ülevaade

olemasolevatest andmetest, nende kvaliteedist ja sobivusest andmekasutaja vajaduste

vaatest, taaskasutustingimustest ja võimalikest pakutavatest lisateenustest (näiteks

andmete visualiseerimine, anonüümimine vms). Kogu Euroopa Liitu hõlmava

andmeturuplatsi (või omavahel seotud andmeturuplatside võrgustiku) loomine on

keerukas ja aeganõudev, mistõttu on oluline esimesel võimalusel alustada vastavate

katseprojektidega vajalike kogemuste saamiseks.

 andmete vahetamise ja taaskasutusega seotud võimalusi ja riske hinnatakse hetkel tihti

teoreetilisel tasandil, mille tulemusena on suur oht osasid aspekte ülehinnata ning teisi

tähelepanu alt välja jätta. Regulatiivsed ja tehnoloogilised liivakastid võimaldavad

andmemajanduse tehnoloogiaid ja andmepõhiseid kasutusjuhte testida reaalses

keskkonnas kontrollitud viisil, ilma et see tooks koheselt kaasa kõiki regulatiivseid

nõuded ja tagajärgi. See panustab innovaatiliste teenuste ja toodete õigusregulatsiooni

arengusse, samuti aitab oluliselt kiirendada teadlikkuse kasvu, uute tehnoloogiate

kasutuselevõttu ning maandab andmete taaskasutusega seotud riske.

 Terviklik, jätkusuutlik ja tulevikukindel andmemajanduse ökosüsteem saab

toimida siis, kui piisava selgusega on määratud andmemajanduse osapooled, nende

rollid, ülesanded ja võimalused. Sealhulgas peavad olema teada kõigile osapooltele - nii

avalikule kui ka erasektorile - sobivad ärimudelid (laiemalt: motivatsioon

andmemajanduses osalemiseks), rakendatud peab olema usaldusväärset

andmemajandust toetav juhtimisstruktuur, minimaalsel vajalikul määral peavad olema

ühtlustatud andmevahetusega kaasnevad protsessid ning eelnevat peab toetama

andmemajandust võimestav õiguslik ruum. Samuti peavad andmemajanduse

ökosüsteemi toimimiseks olema andmemajanduse osapoolte (sh andmete pakkujate,

vahendajate, kasutajate) käsutuses olema piisavalt lihtsad ja usaldusväärsed

tehnoloogilised lahendused andmete avalikustamiseks, töötlemiseks, edastamiseks ja

taaskasutamiseks, samuti väärkasutuse eest kaitsmiseks, turvalisuse tagamiseks jne.

Samuti on vaja arendada mudel andmete vabaks liikumiseks ELi ühtsel turul, mis võimaldab

usaldusväärselt, turvaliselt ja kokkulepitud reeglite alusel andmeid müüa (mitteisikustatud

andmete puhul), vahetada ja taaskasutada. Andmete tõhus ja turvaline vahetamine ja

taaskasutamine on osa kaasaegse, tulevikule avatud, tõhusa ja kliendikeskse organisatsiooni

ning personaalse riigi toimimisest. Näiteks oleme pidanud oluliseks lihtsustada VKEde jaoks

andmepõhiste teenuste ja ärimudelite väljatöötamist. Selleks tuleb analüüsida, kuidas avada

suurte tehnoloogiahiiglaste ehk väravavalvurite valduses olevad andmemonopolid VKEdele,

võimaldades neil õiglastel tingimustel, tasu eest ning võttes arvesse ELi isikuandmete kaitse

raamistikku, andmeid kasutada ning väärindada toodete loomiseks ja teenuste pakkumiseks.

Samas on oluline võimaldada ka laiemalt, ettevõtete suurusest olenemata, andmevahetust ning

uute andmepõhiste teenuste ja ärimudelite väljatöötamist. Täna puuduvad turul tihti

12

tehnoloogilised võimalused ning usaldusväärsed kolmandad osapooled andmevahetuse

võimaldamiseks.

1.4. Andmetöötluse, sh tehisintellekti süsteemide usaldusväärsuse, turvalisuse,

inimkesksuse ja inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitse tagamiseks on oluline luua

Euroopa Liidu poolsed valdkondlikud standardid ja tööriistad. Ühe olulise tööriistana

selle eesmärgi täitmiseks tuleks rakendada regulatiivsed ja tehnoloogilised liivakastid

ettevõtetele ja avaliku sektori organisatsioonidele.

Selgitus: tuleb arvestada, et globaalses võrdluses on Eesti VKEdes tehisintellekti rakendamine

mahajäänud, 2022 andmetel rakendab vaid 8 % ettevõtetest tehisintellekti3. Tehisintellekti

alased reeglistikud ning ühtsed rakenduspõhimõtted on olulised ka riigisiseselt ELi

tehisintellekti käsitleva määruse rakendamiseks, sh loomaks toimiv järelevalveraamistik

tehisintellekti arendamise ja kasutamise kohta ning tagada selle ühetaolisus üle Euroopa Liidu

riikide ning tagada ühtne turg. Ühe olulise tegevusena tuleks luua regulatiivsed ja

tehnoloogilised liivakastid ettevõtetele ja avaliku sektori organisatsioonidele, et analüüsida ja

testida reaalses keskkonnas uuenduslikke digitaalseid ja andmepõhiseid lahendusi ja tagada

nende vastavus õigusruumis sätestatule ning juurutada parimaid praktikaid. Vajalik on lisaks

pakkuda laialdast tuge tehisintellekti projektide käivitamisel, elluviimisel ja haldamisel, sh.

standardeid, juhiseid, mõjuhinnangu vorme ja muid tugimaterjale, mis käsitlevad

tehisintellektisüsteemide täpsust, kvaliteeti, küberturvalisust ja muid olulisi riskijuhtimise

elemente, et tagada tehisintellekti ohutus ja usaldusväärsus ning isikute põhiõiguste ja

vabaduste kaitse lähtuvalt tehisintellekti määruses sätestatust. Seejuures tuleb tehisintellekti

süsteemide rakendamise toetamisel välja selgitada ja arvesse võtta erinevused

elanikkonnarühmade (sh erivajadustega inimesed, noored, vanemaealised, naised, mehed)

olukorras, huvides ja vajadustes ning leida võimalusi nende süsteemide kaasabil edendada

soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi, sh ligipääsetavust.

1.5. Eesti toetab andmeruumide loomist sellistes valdkondades nt nagu keskkond,

liikuvus, riigihanked, avalik haldus, sisejulgeolek ja ehitus. Andmeruumide loomisel

tuleb prioriteedina panustada andmete ja andmeruumide omavahelise horisontaalse

koostalitlusvõime tagamisse.

Selgitus: andmeruumide loomine, sealhulgas liiduüleselt kõige suuremat kasutuspotentsiaali

omavate andmete defineerimine, nende andmete vahetamise ärimudelite ning juriidilise ja

tehnilise koostalitusvõime põhimõtete defineerimine nimetatud valdkondades, aitab oluliselt

vähendada uute kasutusjuhtude ja teenuste (näiteks piiride- ja transpordiliikide ülene teekonna

planeerimine liikuvuse valdkonnas) juurutamise aega ja kulusid ning seeläbi toetada EL

siseturu arengut ja pakkuda kodanikele paremaid teenuseid. Samuti on mitme nimetatud

valdkonna (eelkõige keskkond ja sisejulgeolek) vaatest oluline lihtne ja samas üheselt

kontrollitud andmete kasutatavus otsustusprotsessides. Samuti võimaldaks riigihangete

3 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia

13

andmeruumi realiseerumine ja kasutuselevõtt liikuda ühtsema piiriülese majandusruumi

suunas, kus kõigil turuosalistel oleks võrdsed võimalused hangetel osaleda - täna on enamasti

rahvusvahelised hanked avalikustatud vaid hanget läbiviiva riigi emakeeles ning alla

rahvusvahelise piirmäära jäävatest hangetest on keeruline sootuks ülevaadet saada.

Rõhutame, et kõik juba loodavad (nt tervis ja liikuvus) ja tulevased andmeruumid peavad

lähtuma ühtsetest minimaalsetest koostalitusvõime põhimõtetest, mis võimaldavad vajadusel

andmeid erinevate andmeruumide vahel turvaliselt vahetada (näiteks kasutada

keskkonnaandmeid liikuvuse andmeruumis). On oluline, et vajalike ühtsete põhimõtete

koostamine jätkuks tõhusalt eelkõige juba olemasoleva Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogu

(EDIB) ja komisjoni poolt toetatud andmeruumide tugikeskuse töö raames.

1.6. Turvaliste andmetöötlemise keskkondade loomisel peame oluliseks Euroopa Liidu

tasandi keskseid lahendusi, et tagada ühtlaselt kvaliteetsed lahendused ning optimeerida

ELis taristu investeeringu- ja ülalpidamiskulusid.

Selgitus: Euroopa Liidus on loomisel ja kavandamisel mitmeid andmeruume. Kuna tervise

andmeruum on kõige küpsemas arengustaadiumis, siis toome selle siinkohal näiteks, kuid

samad printsiibid kehtivad ka teiste loomisel olevate ja tulevaste andmeruumide kohta. Eesti

soovib, et andmeruumide puhul arendataks välja taristu ning soovime, et Euroopa Komisjoni

poolt eelistataks turvaliste töötlemiskeskkondade loomisel keskseid lahendusi optimeerimaks

taristu investeeringu- ja ülalpidamiskulusid. Lisaks kesksele taristule tuleks andmete

usaldusväärsuse ja võrreldavuse tagamiseks liikmesriikidega kokku leppida ühtsed põhimõtted

andmete kvaliteedi ja koosvõime parendamiseks ning säilitamiseks. Kiiremad ja

asjakohasemad otsused, kvaliteetsed teenused ning teadus- ja arendustegevus on võimalikud

kvaliteetse ning kõrge tehnilise ja semantilise koosvõimega andmestikku kasutades.

1.7. Peame oluliseks muuta avaandmed kättesaadavamaks, soodustades innovatsiooni

ning uute andmepõhiste teenuste ja toodete arendamist, näiteks luues uusi väärtuslikke

andmestike kategooriaid ja liideseid arvestades andmete kättesaadavaks tegemisel

võimalikku majanduslikku ja sotsiaalselt mõju ning seonduvaid riske.

Selgitus: väärtuslike andmestike põhine lähenemine annab olulise arengutõuke andmete

leitavuse ja kasutamise soodustamisel. Näiteks läbi väärtuslike andmestike kehtestamise

muutusid kõigile osapooltele kättesaadavaks avaandmetena äriregistri ja meteoroloogia

andmed. Samas on mitmeid kategooriaid, kus täiendavate kategooriate kehtestamine toetaks

majandust ja avaliku sektori toimivuse läbipaistvust. Näiteks Eesti peab keeleandmeid Eesti

kultuuri ja keele kestlikkuse tagamiseks kriitiliseks. Samas mõjutab keeleandmete

kättesaadavus kõiki riike ja võimalusi keeletehnoloogia arendamiseks. Keeleandmestike

kättesaadavus on oluline toetamaks teadus- ja arendustegevust ning tagamaks ettevõtete

arendatud teenustes eesti ja teiste väikeste keelte tugi. Tänane olukord peegeldab hästi andmete

kättesaadavusest tingitut - väikestes keeltes generatiivse tehisintellekti lahendused ei toimi

samaväärse kvaliteediga kui suurtes keeltes, lisaks on keeruline arendada keelespetsiifilisi

14

lahendusi andmete vähese kättesaadavuse tõttu. Täna olulisi väljakutseid ka teistes andmestike

kategooriates, nagu näiteks keskkonnahoid, valimised kui ka riigihanked, kus andmed pole

muuhulgas kättesaadavad, masinloetavad või puuduvad ühtsed standardid ja põhimõtted.

2. Julgeolek

2.1. Üleeuroopaliselt tuleb analüüsida andmete kättesaadavusest tingitud julgeoleku,

ettevõtete konkurentsieeliste ja isikute privaatsusega seotud riske, kaardistada nende

riskide maandamise meetmeid ning seada sellest lähtuvalt vajalikud piirangud. Neid

riske tuleb hinnata juba kehtestatud ELi väärtuslike andmete kategooriate ja uute

andmestike lisamise puhul.

Selgitus: käimasolev sõda Ukrainas on toonud esile, kuidas avaandmed võivad ohustada

riiklikku julgeolekut kui ka laiemalt Euroopa Liidus esile kerkinud probleeme ettevõtete

konkurentsivõime ja inimeste privaatsuse riivega. Euroopa on olnud avaandmete valdkonna

eesotsas, kehtestades nõuded selle kohta, kuidas ja mil määral tuleks andmed avalikult

kättesaadavaks teha. Need nõuded on sageli kehtestatud läbi regulatsiooni, nagu INSPIRE

direktiiv, avaandmete direktiiv ja väärtuslike andmestike rakendusmäärus. Läbipaistvus,

koostöö ja avatus on olnud andmete leitavuse ja kasutuse võimaldamise keskmes. Samas tõuseb

üha suurenevate andmehulkade juures vajadus mõelda, kuidas ja kus andmeid säilitatakse ning

kellel on neile juurdepääs. Praegune sõda Ukrainas on toonud esile ka selle, kuidas avaandmed

võivad riigi julgeolekut ohustada. Seoses kasvava murega riigi julgeoleku ja luureandmete

kogumise, äriliste või privaatsusega seotud riskide pärast piiratakse üha enam andmetele

juurdepääsu ja nende kasutamist. Vaikimisi avatud põhimõte on vaja ümber hinnata ning

arvestada majandusliku ja sotsiaalse kasu kõrval ka võimalikke seonduvaid riske. Üks peamisi

valdkondi, kus ametiasutused kaaluvad üha enam andmetele juurdepääsu piiramist, on

ruumiandmed, ruumiandmeteenus, energeetika ja teised. Kuna mainitud probleemid

puudutavad kõiki liikmesriike, tuleb viia läbi üle-Euroopaline analüüs, et teha kindlaks

andmestikud, mille suhtes tuleks olemasolevate või tulevaste riskide tõttu kehtida piirangud.

Selles analüüsis tuleks arvesse võtta teatud praegu kättesaadavate andmete piiramisest tekkivat

majanduslikku ja sotsiaalset mõju, selliste mõjude esinemise tõenäosust ja võimalikke

sekkumismeetmeid. Lähtudes analüüsist tuleb kavandada nõuete ülevaatamine tänases

regulatsioonis.

2.2. EL digialgatustes ja projektides tuleb tähtsustada privaatsuskaitsetehnoloogiate alast

teadus- ja arendustegevusi ning otsida ja kasutada võimalusi

privaatsuskaitsetehnoloogiate rakendamiseks ka julgeoleku seisukohast tundlike

andmete töötlemiseks. Selleks tuleb toetada vastavate tehnoloogiate arendamist, toota

juhiseid nende kasutuselevõtuks ja jagada parimaid praktikaid.

15

Selgitus: mitmed privaatsuskaitsetehnoloogiad võimaldavad andmeid töödelda viisil, mis

võimaldab andmete turvalist töötlemist, vähendada andmetöötlusega seotud riski ja riive ulatust

ning suurendatud kontrolli andmete ja nende töötlemise üle. Need võimalused on kasutatavad

mitte ainult isikuandmete töötlemisel vaid on pruugitavad ka teiste tundlike andmete puhul.

Sellise tehnoloogia näiteks võib tuua Eestis Cybernetica AS poolt loodud “sharemind”

hajusandmetöötluse tehnoloogia, mis võimaldab eri allikatest pärit andmeid koos töödelda nii,

et osapoolte vahel neid andmeid ei paljastata. Privaatsuskaitsetehnoloogiate alane võimekus

ettevõtete ja teadusasusute hulgas on täna üle Euroopa Liidu vähene, mistõttu tuleb valdkonda

jõuliselt toetada. Selleks on tarvis kasvatada teadlikkust privaatsuskaitse tehnoloogiate

rakendamisest ning jagada parimad praktikaid, luua kasutuselevõtu toetamiseks vastavad

juhised, analüüsida, millisel määral võimaldab tänane Euroopa Liidu õigusruum erinevate

privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamist ning luua meetmed kasutuselevõtu toetamiseks nii

era- kui ka avalikus sektoris.

3. Usaldus ja privaatsus

3.1. Peame oluliseks juurutada nõusolekupõhist andmete jagamist võimaldavaid tööriistu

ka üleeuroopaliselt, et võimaldada kodanikel ja ettevõtetel jagada oma avalikes huvides

töödeldavaid andmeid kolmandate osapooltega. Selliste nõusolekupõhist andmevahetust

võimaldavate tööriistade abil saab lubada enda isikuandmete edastamist ettevõtetele, kes

pakuvad isikuandmetel põhinevaid isikustatud teenuseid. Nõusolekuid saab anda vaid

konkreetse teenuse jaoks vajaliku andmekomplekti edastamiseks.

Selgitus: peame oluliseks pakkuda välja ja rakendada tehnilisi taristuid, juhiseid, stiimuleid ja

standardeid, kui need toetavad nõusolekupõhist andmete jagamist, et võimaldada kodanikel ja

ettevõtetel jagada oma avalikes huvides töödeldavaid andmeid kolmandate osapooltega läbi

turvaliste kanalite. Nõusolekupõhist andmevahetust võimaldavaid tööriistu tuleks

lõppkasutajatele rakendada vahenditena, mis pakuvad kasutajatele suuremat teabealast kontrolli

ja turvalisust veebis, pakkudes samal ajal teenusepakkujatele isikuandmete kaitse üldmääruse

tingimustele vastavat nõusolekut.

Nõusolekupõhine andmevahetus võimaldab inimesel otsustada, millistele osapooltele ja millise

perioodi jooksul enda isikuandmeid edastada. Nõusolekupõhine andmevahetus soodustab

üheltpoolt inimkeskse ja usaldusväärse andmemajanduse teket ja andmekorralduse juurutamist,

kus andmetega seotud kontroll on inimesel. Teisalt võimaldab nõusolekupõhine andmevahetus

pakkuda uudseid era- ja avaliku sektori vahelisi teenuseid, soodustades seeläbi innovatsiooni ja

personaalsemate teenuste osutamist.

Näitena: Eesti nõusolekuteenus on Riigi Infosüsteemi Ameti arendatav e-teenus, mis võimaldab

inimesel anda riigile loa edastada tema isikuandmeid kindlale teenusepakkujale. Peale

nõusoleku andmist edastatakse riigi käes olevad andmed nõusoleku saanud ettevõttele.

Nõusolekuteenuse kaudu saab otsustada enda isikuandmete töötlemise üle, valides need

kolmandad osapooled, kellele vastavad andmed edastatakse. Nõusolekuteenuse kasutamine ja

16

nõusolekute andmine peab olema alati vabatahtlik ning nõusolekut peab saama igal hetkel

tagasi võtta.

Anonüümitud kujul andmete töötlemiseks isikute nõusolekut vaja ei ole. Anonüümimine on

isikuandmete töötlemine selliselt, et isiku tuvastamine ja isiku kohta käiva teabe tuvastamine ei

ole enam võimalik ning pole ka tagasipööratav.

3.2. Peame oluliseks avalikus sektoris privaatsust suurendavate tehnoloogiate ehk

privaatsuskaitsetehnoloogiate kasutamist, mis lihtsustaks andmete taaskasutamist

kooskõlas isikuandmete kaitse reeglitega. Tähtsustame privaatsuskaitse tehnoloogiate

kasutamist andmete töötlemisel üldise privaatsuskohustuste täitmise vahendina sh

piiriüleste teenuste jaoks, teadus- ja arendustegevuseks ning eriti kui on tegemist eriliiki

isikuandmetega (nt terviseandmed).

Selgitus: privaatsuskaitse tehnoloogiad (PET’id) on info- ja sidetehnoloogilised meetmed,

tooted või teenused, mis kaitsevad privaatsust isikustatud andmete välistuse või vähendamisega

või isikustatud andmete tarbetu ja/või soovimatu töötluse vältimisega, samas säilitades süsteemi

võimed. PETide rakendamise kaudu saab kaitsta isikute, riikide, ettevõtete ja kõikvõimalike

teiste osapoolte andmeid, sh. konfidentsiaalset informatsiooni ja äri- või riigisaladust, samas

võimaldades andmeid töödelda. Näiteks anonüümimise käigus eemaldatakse, muudetakse ning

teisendatakse andmestikku nii, et tulemist oleks võimatu tuletada isikustatud andmeid, samas

statistilised omadused andmestikul on säilitatud. Piirangutega päringuliides võimaldab küsida

andmebaasist eelnevalt kokku lepitud küsimusi selliselt, et vastuses oleks isikustatud andmed.

Diferentsiaalprivaatsus võimaldaks teha päringuid selliselt, et küsija ei saa aru, milliste isikute

andmete pealt päring tehti.

Andmete kasvaval rist- ja taaskasutusel põrkutakse tihti nii õiguslike kui ka infoturbealaste

piirangutega, eriti kui töödeldavateks andmeteks on isikuandmed. Selleks, et isikuandmeid ja

muid tundlikke andmeid rohkem, kuid privaatsust tagavalt taaskasutada, on Eesti digiriigi üheks

oluliseks eesmärgiks senisest enam arendada, katsetada ja kasutusse võtta privaatsust säilitavaid

tehnoloogiaid. Samamoodi on ka Euroopa Liidus põhimõte, sh. põhiõiguste hartas rõhutatud,

et tuleks vältida üksikisiku vaatest liigset sekkumist tema eraellu – mida aitab tagada

privaatsuskaitse tehnoloogiate laiem rakendamine. Kuna privaatsuskaitse tehnoloogiate

katusmõiste all tegemist on erinevate tärkavate tehnoloogiatega, tuleks Euroopa Liidu üleselt

teema prioriteetsena fokuseerida ning valdkonda täiendavalt investeerida. Täna Euroopa Liidus

selles valdkonnas senini pole olulisel määral panustatud.

Tõhusamaks andmetöötluseks saab isiku nõusolekul näiteks sündmusteenuste rakendamisel

töödelda vajalikke andmeid usaldusväärsetes keskkondades nagu näiteks usaldatud

käivituskeskkonnas (usaldatav täitmiskeskkond on arvuti, mis ei näe andmeid, mida ta töötleb

ja ei saa seega neid lekitada) või rakendatakse selleks homomorfset krüptograafiat (andmeid

töödeldakse selliselt, et neid ei krüpteerita lahti). Lisaks aitab turvaline ühisarvutus mitme

osapoole saladustest arvutada uut teadmist ilma, et keegi teiste saladusi näeks - näiteks

olukordades, kus andmeid omavahel erinevatel põhjustel pole võimalik vahetada. Samuti on

näha suurt potentsiaali ja väärtust sünteetilistes (kunstlikult loodud) andmetes, mille toel on

17

võimalik ehitada sünteetiline digitaalne teisik ehk testkeskkond, kus testida arendatavaid

digiteenuseid juhuslikult sünteesitud isikuandmete abil isikute kohta, keda tegelikult olemas ei

ole.

Käesolevalt on privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamise tase Euroopa Liidus madal,

valdkonnas tegutsevad vähesed ettevõtted ja ka teadus-arendusvõimekus laiemalt on madal.

Arvestades valdkonna olulisust andmemajanduse edendamisel on vajalik ELis laiapindselt

soodustada privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamist eri sektorites ja valdkondades, pakkuda

juhendmaterjale ja abi rakendamisel ning panustada senisest enam valdkonna teadus-

arendusvõimekuse kasvu, näiteks läbi EL-poolsete privaatsuskaitse tehnoloogiate tippkeskuste

edendamise. Üheks võimalikuks riigiks oleks Eesti, kus täna on mõne konkreetse

privaatsuskaitse tehnoloogia vaatest hea valdkonna võimekus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 25 näeb isikuandmete töötlemisel ette lõimitud ja

vaikimisi andmekaitse rakendamist. Tegemist on teineteist täiendavate kontseptsioonidega, mis

tõhustavad andmekaitset. Privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutamine aitab demonstreerida

lõimitud ja vaikimisi andmekaitse lähenemisviisi rakendamist. Lõimitud andmekaitse, mis on

reguleeritud isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 25 lõikes 1 näeb ette, et vastutav töötleja

peab rakendama nii töötlemisvahendite kindlaksmääramisel kui ka isikuandmete töötlemise ajal

asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mille hulka kuuluvad ka privaatsuskaitse

tehnoloogiad. Paljude privaatsuskaitse tehnoloogiate puhul kehtivad tavapärased

andmekaitsenõuded, näiteks piirangutega päringuliideste puhul peab päringu esitajal olemas

olema vastav õiguslik alus kui soovitakse saada isikustatud teavet. Diferentsiaalprivaatsuse

puhul on hinnatud, et vastab isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuetele, samas

puudub kohtupraktika kuna tegemist on uudsete lähenemistega, mistõttu võib tulevikus olla

tarvilik õigusruumi täiendamine.

4. Koosvõime

4.1. Eesti peab ametisse astuva komisjoni tööplaanis oluliseks Euroopa Liidus pakutavate

teenuste piiriülese koosvõime tagamist kõigis aspektides: õiguslikus, organisatsioonilises,

semantilises ja tehnoloogilises. Eesti ei toeta algatusi ja tegevusi, mis sellist piiriülest

koosvõimet ei taga. Õigusliku koosvõime puhul toetame komisjoni initsiatiivi lihtsustada

ja tagada EL õigusraamistiku sujuv rakendamine valdkondade üleselt. Rõhutame

vajadust jätkata tehnoloogilise ja semantilise koosvõime arendamisega, et tagada

andmete ja teenuste vaba piiriülene liikumine. Eesti peab oluliseks, et EL piiriüleste

teenuste koosvõimet juhitakse EL institutsioonide vaates horisontaalselt, tagamaks

valdkondade üleselt arendatavate süsteemide omavaheline koosvõime. Peame oluliseks

ELis pakutavate piiriüleste teenuste tarvis kesksete lahenduste loomist ja töös hoidmist.

Selgitus: koosvõime on Euroopa Liidu piiriüleste teenuste pakkumiseks fundamentaalse

tähtsusega omadus. Koosvõimet vaadeldakse eri aspektides, millest kõik on olulised.

Juriidilisest seisukohast on oluline EL õigusraamistiku koherentsus. Seoses suure hulga uute

regulatsioonide avaldamisega eelmise komisjoni tööperioodil toetab Eesti uue komisjoni

18

eriülesannet keskenduda EL õigusraamistiku lihtsustamisele ja sujuvale rakendamisele.

Vastavad ülesanded on ette nähtud rakendamise ja lihtsustamise erivoliniku portfelli. See

eesmärk haakub liikmesriikide, sh Eesti, üleskutsetega õigusraamistiku rakendamise

lihtsustamisele ja dubleerivate nõuete ja kohustuste kõrvaldamisele. Juriidilisest seisukohast on

oluline nii EL õigusraamistiku koherentsus, põhiõiguste kaitse kui ka ebavajaliku ning üle-

regulatsiooni vältimine, mis takistab teenuste arengut ning innovatsiooni. Õigusraamistiku

loomisel tuleb silmas pidada regulatsiooniga kaasnevaid mõjusid, ning vältida teenuse

regulatsiooni loomisel ebavajaliku halduskoormuse loomist nii ettevõtjatele kui ka kodanikele.

Organisatsioonilisest aspektist lähtudes peame oluliseks, et EL piiriüleste teenuste koosvõimet

juhitakse EL institutsioonide vaates horisontaalselt, valdkondade-üleselt tagamaks arendatavate

süsteemide omavaheline koosvõime. See on vajalik nn silo-efekti kaotamiseks ELi asutuste ja

institutsioonide pakutavates digiteenustes. Eesti on ka seisukohal, et võimalusel tuleks selle

eesmärgi täitmiseks uute ametite loomise asemel ära kasutada juba olemasolevaid EL

spetsialiseerunud ameteid nagu seda on eu-Lisa Tallinnas.

Semantilise koosvõime tähtsus ilmneb eriti liikmesriikide poolt standardiseeritud metoodikaga

ühiste digitaalsete tööriistade nagu Teie Euroopa portaali, Euroopa Liidu ühtse digivärava ning

ühekordsuse põhimõtte tehnilise süsteemi (Once Only Technical System) kasutamiste ja

juurutamise puhul.

Tehnoloogilise koosvõime puhul eeldame koordineeritumat lähenemist erinevatele

andmevahetuskihtidele nagu seda on X-tee, eDelivery, Harmony ja Gaia-X. Samuti peame

oluliseks, et koosvõimet eeldavad arendused nagu EL digikukkur (EUDI wallet) arendatakse

välja piiriülest koosvõimet, lisandväärtust ja jätkusuutlikkust pakkuval moel.

4.2. Eesti peab vajalikuks, et EL digikukru regulatsiooni (eIDAS määrus) rakendusaktid

tagavad määruse rakendamise piiriülest koosvõimet, lisandväärtust ja jätkusuutlikkust

pakkuval moel. Seetõttu ei toeta Eesti määruse rakendusakte, kui neis ei sätestata

standardeid ja spetsifikatsioone ELi digikukru liikmesriikide liideste arendamiseks.

Selgitus: EL digikukru (EUDI wallet) väärtus tuleb enim esile siis kui ta on Euroopa Liidu

üleselt koosvõimeline juba olemasolevate süsteemidega ja piiriüleselt lihtsalt kasutatav. Selles

on väga oluline roll rakendusaktidel, mis on hetkel läbirääkimiste faasis. Meil on vaja EL

digikukru rakendamiseks kehtivad standardeid ja spetsifikatsioone. Spetsifikatsioonid

määratlevad EL digikukru väljatöötamiseks vajalikud nõuded (nt tehnilised ning semantilised)

ning need on olulised piiriülese koostalitlusvõime tagamiseks. Määruse ühetaoliseks

rakendamiseks peavad kõik liikmesriigid määrust ning selle rakendusaktide juhiseid ühtemoodi

mõistma. Kui rakendusaktid ei vasta koosvõime tekitamise vajadustele, siis ei pruugi EL

digikukru potentsiaal piiriüleselt olla rakendatav. Eeldatavad piiriülesed teenused nagu

digiretsept, digitaalne juhiluba jmt. ei oma mõtet, kui ühes riigis välja antud kukrut ei suuda

teise riigi infosüsteemid lugeda.

Selline seisukoht toetab ka Vabariigi Valitsuse 2021. a 30. septembri seisukohti eIDAS määruse

muutmise kohta, mille kohaselt Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu

19

eesmärki arendada digitaalse identiteedi raamistikku, mis võimaldaks kõigil eurooplastel

tarbida turvaliselt e-teenuseid ning paremini tagada digitaalse ühtse turu toimimine (seisukoha

p 1.1). Lisaks on Eesti oma 2021. a seisukohtades rõhutanud, et koos Euroopa

digiidentiteeditasku kasutusele võtmisega kokku lepitud standardid ja spetsifikatsioonid peavad

tagama koosvõime Euroopa identiteeditasku infovahetuseks väliste infosüsteemidega

(seisukoha p 1.2).

Samuti tekivad rahastusvajadused, mitte ainult EL digikukru ehitamiseks ja rakendamiseks,

vaid ka jätkusuutlikuks ülalpidamiseks. EL digikukkur ei saa olla eraldi süsteem, mis ei toimi

koos teistele ELi süsteemidega. Seega on oluline jätkata ka sünergia arutelusid erinevate

süsteemide vahel nagu nt on seda peetud Euroopa Liidu ühtse digivärava (Single Digital

Gateway) ja EL digikukru vahel4.

5. Oskused ning teadus- ja arendustöö

5.1. Peame oluliseks, et tehisintellekti arendamiseks ja rakendamiseke vajalike teadmiste,

oskuste ja võimekuste tekitamisel oleks avaliku-, erasektori ja akadeemia koostöös

Euroopa Liidus tagatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringud.

Rahvusvahelisel tasandil tuleks leida võimalusi koostööks usaldusväärsete ja

samameelsete strateegiliste partneritega ka väljaspool ELi.

Selgitus: arvestades maailmas toimuvat tehisintellekti (TI) arendamise võidujooksu tuleb

selleks, et EL ei jääks selles valdkonnas teistest maha, luua TI arendamiseks soodne keskkond.

TI arendamine ja rakendamine nõuab tugevat teadus- ja arendustegevuse ökosüsteemi. EL on

juba teinud mõningaid samme, nt Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse (EuroHPC) määruse

muudatus, mis soodustab tehisintellekti valdkonnas tegutsevate teadusasutuste, VKEde ning

iduettevõtete ligipääsu ELi superarvutitele tehisintellekti mudelite treenimiseks. Nimetatud

mudelid aitavad valdkonna arengule kaasa ning parandavad Euroopa konkurentsivõimet ning

see on hea alus edasisteks tegevusteks.

Teadus- ja arendustegevuse ökosüsteemi arendamine ei hõlma ainult rahalisi investeeringuid,

vaid eeldab ka erinevate osapoolte vaheliste koostöövõimaluste loomist ja arendamist.

Innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks peavad eri sektorid – avalik, era- ning akadeemiline –

tegema tihedat koostööd.

Samuti on selge, et suuri TI projekte ei saa riigid läbi viia üksi, mistõttu on rahvusvahelisel

koostööl siin oluline tähtsus nii teaduslikus, majanduslikus kui ka ühiskondlikkus mõttes. Seda

nii ELi sees, kuid tuleks leida võimalusi koostööks usaldusväärsete ja samameelsete

strateegiliste partneritega ka väljaspool ELi. See aitaks ühtlasi levitada Euroopa väärtusi ja

põhimõtteid ning edendada rahvusvahelist stabiilsust, tugevdades samal ajal ELi positsiooni

ülemaailmsel teadus- ja innovatsioonimaastikul. Peame oluliseks soodustada Euroopa

4 https://ec.europa.eu/digital-building-

blocks/sites/display/OOTS/Contact+Group+publishes+report+on+synergies+between+the+O

nce-Only+Technical+System+and+EU+Digital+Identity+Wallet

20

teadusruumi raames rahvusvahelist koostööd, mis võimaldab erinevate riikide teadlastel ja

ettevõtetel arendada ja ühiskasutada teadus- ja tehnoloogiataristut suurte tehisintellekti ja

digitaliseerimise projektide elluviimiseks. Samal ajal on oluline tagada eetiliste ja regulatiivsete

raamistike järgimist vastutustundliku innovatsiooni tagamiseks kooskõlas Euroopa väärtuste ja

õigusnormidega. Ülaltoodud võimaldab tõhusamat ressursikasutust ja kindlustab

usaldusväärsete tulemuste tagamist.

5.2. Kuna investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötlusvõimekuse (HPC) taristusse on

suured, on oluline Euroopa Liidu üleselt ühiselt investeerida HPC taristusse ja taristu

jaoks vajalike komponentide arendus-, disaini- ja tööstusvõimekusse ning HPCga seotud

tarkvara arendamisse ja kasutajate koolitustesse. Ettevõtetele, teadusasutustele ja

avalikule sektorile tuleb tagada soodne ja efektiivne juurdepääs

andmetöötlusvõimekusele.

Selgitus: andmemajandus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus (high-performance computing ehk

HPC) on Eesti kui digiühiskonna jaoks üheks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

(TAI) eelduseks ja seetõttu on tegemist valdkonnaga, mille areng on prioriteetne kõigile teadus-

ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) strateegia valdkondadele. HPC ja

andmetöötlus on tänapäeval hädavajalik praktiliselt igal teadusalal, moodustades

eksperimentide ja teooria kõrval teaduse kolmanda samba. HPC-võimekuse ja seda võimaldava

akadeemilise andmesidevõrgu tugevdamine ja arendamine on Eesti teadus- ja arendustegevuse

ning IKT ja muu kõrgtehnoloogilise ettevõtluse seisukohast strateegilise tähtsusega. HPC

käivitamiseks ja haldamiseks vajalikud kulud ulatuvad sadadesse miljonitesse eurodesse,

näiteks Soomes Kajaanis asuva LUMI andmekeskuse (Eesti on LUMI konsortsiumi liige)

investeeringute maht oli enam kui 202 miljonit eurot – kuna investeeringud taristusse on suured

ja valdkond areneb kiirelt, on oluline veel enam ELi üleselt ühiselt investeerida HPC taristusse

sh komponentide arendus, disaini-ja tööstusvõimekuse loomisesse. Täna on Euroopa Liit

täielikult sõltuv kolmandatest riikidest (peaasjalikult Taiwan, Hiina, Lõuna-Korea, USA),

mistõttu tarneahela tõrked omavad kriitilist mõju pea kõigil Euroopa ettevõtetel. Seoses

globaalse konkurentsiolukorraga on tarvis investeerida valdkonda, näiteks kiibidisaini, mis on

valdkonna vaatest ühe olulisema väärtusloomega (näiteks NVIDIA, mis on suurima

turuväärtusega USA ettevõte tegeleb kiipide disainimisega, toodetakse kiipe mujal, näiteks

Taiwani ettevõtte TSMC poolt). Lähi piirkonna vaatest on juba näha edukaid näited. Norra

Nordicsemi turukapitalisatsioon ulatub pea 1,5 miljardi euroni 1500 töötaja juures. Seejuures

on oluline lisaks toetada Eestile võimalikult efektiivse HPC-võimekuse arendamist,

kombineerides selleks rahvusvahelisi ressursse Eesti kohapealse ressursiga. Näiteks Eesti

Teadusarvutuste infrastruktuuriga (ETAIS), mis pakub Eesti teadlastele HPC kohapealset

võimekust ja aitab juurdepääsuga (oskustega töötajad, kasutajatugi) Euroopa superarvutitele

ning panustab HPCga seotud Eestis välja töötatud tarkvara Waldur (autentimine ja

autoriseerimine ehk ressursside ja töörühmade haldus), arendamisse ja kasutajate

koolitustesse. ETAISi poolt väljatöötatud tarkvara Waldur on kasutusel kasutajate ja

ressursside haldamiseks 40 euroopa riigis, m.h EuroHPC LUMI superarvutil.

21

5.3. Peame oluliseks, et tehisintellekti alase regulatsiooni tõhusa rakendumise huvides

peavad liikmesriigid edukalt ette valmistama tööjõudu, kes on võimeline kasutama ja

arendama uusi tehnoloogiaid. Selle soodustamiseks peab EL koostöös liikmesriikidega

regulaarselt uuendama ja vajadusel välja töötama uusi kompetentsiprofiile ning

panustama inimeste IKT-, andmete-, ja tehisintellekti alaste ja teadmiste tõstmisse et

vastata valdkonna kiirele arengule. Samuti peab EL looma võimalusi ja pakkuma

platvormi kogemuste vahetamiseks, et tõsta kogu haridussüsteemi valmisolekut kasutada

tehisintellekti õppimises ja õpetamises ning tõsta kõigi teadlikkust nii tehisintellekti

pakutavatest võimalustest kui ka sellega kaasnevatest võimalikest ohukohtadest.

Selgitus: uue tehnoloogia ja tehisintellekti kiire areng muudab töömaailma ja majandust ning

on oluline, et tööjõud oleks valmis nendeks muutusteks. Selles valguses tuleb üleeuroopaliselt

hoolitseda selle eest, et oleks olemas ka tööjõud, kes on võimeline nii uute tehnoloogiate

arendamiseks kui ära kasutamiseks. Kuna üha enam on tarvis rakendada piiriülest koostööd, on

oluline ühtlustatud teadmiste baas EL tööjõu hulgas ning ootame ELilt sellesse panustamist

juhiste ja materjalide pakkumisega. Paljud traditsioonilised töökohad muutuvad või kaovad

tehnoloogia arengu tõttu. Automatiseerimine ja AI võtavad üle rutiinsed ja korduvad ülesanded,

samas kui tekivad uued rollid, mis nõuavad tehnoloogilisi oskusi. Kiire tehnoloogiline areng

nõuab pidevat õppimist ja kohanemist. Traditsiooniline haridussüsteem ei pruugi olla piisav, et

hoida sammu tehnoloogiliste muutustega. Täiend- ja ümberõppe programmid on olulised, et

tagada tööjõu pidev areng ja valmisolek vastata tulevastele väljakutsetele. See hõlmab nii

formaalset kui ka mitteformaalset haridust ning töökohapõhist õpet. Seejuures peame

vajalikuks, et EL koostöös liikmesriikidega uuendaks regulaarselt ja vajadusel töötaks välja

uusi kompetentsiprofiile Euroopa Liidu mitmekeelse oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja

ametite Euroopa klassifikaatoris (ESCO), mis seostuvad andmete ja tehisintellektiga

töötamisega.

Riigisiseste arengute ja tegevuste kõrval on oluline, et EL tasandi koostöö haridus- ja

koolitusvaldkonnas toetaks, mitte ei takistaks tehisaru kasutusele võtmist hariduses. Eesti jaoks

on oluline, et haridus- ja koolitusvaldkonna strateegilises koostööraamistikus kajastuks

edaspidi läbiva prioriteedina tehisaru kasutamine hariduses turvalisel ja isikute põhiõigusi

arvestaval moel. EL koostöö peab toetama liikmesriike tehisaru inimesekesksel ja

usaldusväärsel haridussüsteemi lõimimisel, sh peab looma rohkem võimalusi parimatest

praktikatest, aga ka vigadest õppimiseks.

Nii uute tehnoloogiate kasutamiseks ja arendamiseks vajaliku tööjõu ettevalmistamisel kui

inimeste IKT- ja tehisaru-alaste oskuste ja teadmiste parandamisele suunatud tegevuste

elluviimisel, samuti nende teadlikkuse tõstmisel tehisintellekti pakutavatest võimalustest ja

sellega kaasnevatest võimalikest ohtudest, on oluline pöörata tähelepanu nii tehisintellekti

süsteemide kasutamisega kaasnevale diskrimineerimisriskile kui selle maandamise vajadusele

ja võimalustele, samuti aga uute tehnoloogiate abil soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh

ligipääsetavuse edendamise vajadusele ja võimalustele. Tööjõu ettevalmistamisel on oluline

pidada silmas vajadust kaasata uute tehnoloogiate arendamisse erinevate elanikkonnarühmade

esindajaid, sh erinevas vanuses, rahvusest, soost inimesi. Teadlikkuse tõstmise meetmete

kujundamisel ja elluviimisel tuleb silmas pidada, et sihtrühma kuuluvatel erinevate

22

elanikkonnarühmade esindajatel võivad olla erinevad eelteadmised ning erinevad võimalused

infot saada (sh lähtuvalt erivajadustest), ja astuda samme meetmetest kasu saamise võimaluste

võrdsustamiseks.

5.4. Üha enam andmestuvas maailmas on oluline inimeste teadlikkuse ja

andmekirjaoskuse ulatuslik kasvatamine andmepõhise majanduse ja tehisintellektiga

kaasnevate võimaluste ja ohtude kohta. Andmekirjaoskus tuleks seada ELi digikümnendi

poliitikaprogrammis 2030. aasta strateegiliseks eesmärgiks.

Selgitus: tänapäeva ühiskonnas tähendab kirjaoskus mõistena laiemat spektrit traditsioonilisest

lugemis- ja kirjutamisoskusest ning aastal 2021 oli Eesti täiskasvanute traditsiooniline

kirjaoskuse määr 100%, mis tähendab, et kõik täiskasvanud on võimelised lugema ja kirjutama.

Samas üha enam andmestuvas ühiskonnas, kus laialdaselt rakendatakse tehisintellekti, luuakse

käepäraste vahenditega süvavõltsinguid, (isiku)andmeid kasutatakse teenuste osutamiseks,

andmete kasutamise ja jagamisega seonduvad riskid, on sama oluline jõuda kõrgele tasemele

ka elementaarse andmekirjaoskusega. Andmekirjaoskus on võime lugeda, mõista, luua ja

edastada andmeid teabena ning andmeid turvaliselt hallata. Euroopa elanikkonna

andmekirjaoskust tuleb parandada. See tagab inimeste oskused andmepõhise majanduse ja

ühiskonna jaoks – läbi mille mõistavad inimesed oma õigusi, kohustusi, aga ka

andmetöötlusega seotud riske. Andmekirjaoskus tuleks seada ELi digikümnendi

poliitikaprogrammis 2030. aasta strateegiliseks eesmärgiks. Andmekirjaoskuse edendamisel

tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et erinevatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvatel inimestel

(sh erivajadustega inimesed, noored, vanemaealised, naised, mehed) võivad olla meetmetest

osa saamiseks erinevad vajadused ja võimalused, mistõttu tuleb meetmete kavandamisel ja

elluviimisel astuda samme kõigile võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse tagamiseks.

5. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud

sisendit Justiitsministeeriumilt, Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt,

Välisministeeriumilt ja Sotsiaalministeeriumilt.

Seisukohtade kavand saadeti arvamuse saamiseks ka Statistikaametile ja Eesti Infotehnoloogia

ja Telekommunikatsiooni Liidule.

Arvamuse saatsid Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium,

Rahandusministeerium ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1).