Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.2-2/85-10 |
Registreeritud | 16.10.2024 |
Sünkroonitud | 17.10.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK |
Vastutaja | Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Välisvahendite osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
From: Marilin Sternhof - SOM
Sent: Wed, 16 Oct 2024 14:21:38 +0000
To: Anneli Vares <[email protected]>
Subject: RE: Määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ eelnõu arvamuse avaldamiseks
Lugupeetud Annel Vares
Täname VATEKit edastatud arvamuse eest määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ eelnõule.
Edastan Teile meie vastused:
Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK (edaspidi VATEK) | Viidatud määrus on oluline edasiminek Sotsiaalministeeriumi ja vabaühenduste strateegilise partnerluse arendamisel. Kindlasummalise makse sisseseadmine strateegiliste partnerite tegevustega seotud kulude hüvitamiseks ning nende ja tegevuste tulemuspõhine toetamine vähendab vabaühenduste halduskoormust. Peame väga oluliseks sellist koostöö tugevdamist ja usalduse loomist, kuna strateegilise partnerluse peamiseks sisuks on ministeeriumi valitsemisalal tulemuseesmärkide saavutamise toetamine ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna poliitikate kujundamisse ja elluviimisesse panustamine. Juhime tähelepanu, et käesolevas eelnõus on pakutud tingimused ja kord endiselt sõnastatud projektitoetusena ning kuigi määrust projektitingimustena vaadates on tegu üldiselt heade ettepanekutega, moonutab seesugune kord strateegilise partnerluse kontseptsiooni eesmärke. Antud tingimused pärsivad sisulise partnerluse kujunemist ministeeriumi ja vabaühenduse vahel, loovad osapoolte vahele kontrolliva suhte ning piiravad eesmärgipärast kohanemist muutlikele tingimustele. VATEK on sellele ka varasemalt tähelepanu juhtinud. Strateegilise partnerluse vallas on erinevatel ametkondadel häid praktikaid, näiteks Haridus- ja Teadusministeerium annab oma valdkonna katusorganisatsioonidele võimaluse esitada koostööpakkumine, et saada poliitikakujundamise partneriks. Partneri staatusega kaasneb ka tegevustoetuse määramine. Hindaksime, kui Sotsiaalministeerium avaks selgemalt oma eesmärke ja ootusi strateegilise partnerluse programmile ning sõnastaks ka tingimused sellele vastavalt. | Teadmiseks võetud. Selgitame, et määruses kui õigusaktis on kasutatud mõisteid „taotlus“ ja „projekt“ ennekõike tehnilistel ja juriidilistel põhjustel. Need mõisted ei defineeri strateegilise partnerluse koostöövormi sisuliselt. Koostöö peab olema suunatud ja see avaldub määruses nimetatud toetavates tegevustes ja eesmärkides. Teatud vabadus sisustada toetuse saajal endal SoM soovitud tegevused, on jäetud. Toetus on käsitletav suunatud ja eesmärgistatud tegevustoetusena ning suunatud tulemustele ja lubatuste täitmisele, et saavutada soovitud ühiskondlik mõju. |
VATEK | Välisprojektide omafinantseeringu toetamine on äärmiselt oluline. Juhime taaskord tähelepanu, et omafinantseeringu taotlusvoorud ning eri välisprojektide taotlusvoorud tõenäoliselt ei kattu ajaliselt. Seetõttu on toetuse kasutusvõimalused ebamõistlikult piiratud. Antud määruse raames rahastatud projektides tuleks võimaldada toetuse kasutamist välisprojektide omafinantseeringuna ka siis, kui see pole esialgsesse taotlusse sisse kirjutatud, kuid välisprojekt toetab sarnaste eesmärkide saavutamist ja see on ka ministeeriumi poolt kinnitatud. | Selgitame. Mõistame teie muret, mistõttu on määrusesse lisatud ka vastavad sätted, et selliste olukordade puhul paindlikkust tagada ehk ennekõike on § 41 alusel võimalik projekti muuta. Taotlusvooru avamisel tuleb ministri käskkirjaga kinnitada ka vooru eelarve ja valdkondlike programmide elluviimiseks mõeldud periood, mis on vajalik eelarveliste vahendite paremaks juhtimiseks. Lisaks: § 40 (3) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletud toetuse korral tehakse taotluse rahuldamise otsus tingimuslikuna ning ettemakset ega väljamakset ei tehta enne, kui taotleja on esitanud toetuslepingu või otsuse, millega määratakse toetus, ja sellega heakskiidetud projekti koos kõigi lisadega. § 44 (5) Kui toetust taotletakse omafinantseeringu katmiseks, esitab toetuse saaja projekti lõpparuandega ka välisprojekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuande või kui välisprojekt lõpeb hiljem, siis muud seniste tulemuste saavutamist tõendavad dokumendid. |
VATEK | Hindame omafinantseeringu määra olulist vähendamist. Julgustaksime siiski omafinantseeringust täielikult loobumist, kuna rahastatavad projektid ei ole tulu tootvad ja omafinantseering nõuab ressursse, mis muidu võimaldaks vabaühendustel kasvatada finantspuhvrit või katta omafinantseeringut muudes projektides. | Mittearvestatud. Selgitame, et projektide lõikes on olukord erinev ning projektides on ka tegevusi, kus on võimalik koguda tegevustes osalejatelt osavõtutasu, koguda annetusi, saada sihtotstarbelist toetust jm. Leiame, et minimaalne 1% omafinantseeringu nõue on siiski põhjendatud. |
VATEK | Varasemalt on VATEK soovitanud tagada komisjonile pädevus erandkorras ja läbirääkimiste järel rahuldada taotlusi, mille koondhinne on vähem kui 16 punkti ja/või mõne hindamiskriteeriumi väärtuseks on 0 punkti. See aitab tagada, et taotlusvoor oleks edukas ning sobiv partner leitakse. Samuti maandab see ohtu, et kutsungis ja hindamiskriteeriumites seatud ootused ning eraldatud eelarvevahendid ei ole omavahel vastavuses. | Mittearvestatud. Selgitame, et ka strateegilise partnerluse puhul on oluline valikuprotsessi läbipaistvus. Seetõttu on varasemate voorudega võrreldes muutunud taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord (reguleeritud §-s 38). |
Parimate soovidega Marilin Sternhof |
|
From: Anneli Vares <[email protected]>
Sent: Wednesday, September 25, 2024 4:09 PM
To: Marilin Sternhof - SOM <[email protected]>
Subject: Re: Määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ eelnõu arvamuse avaldamiseks
Tere!
Edastan VATEKi tagasiside.
Suur tänu ka selgituste eest, mis jäi vist vastamata.
Heade soovidega
Anneli Vares
Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK
tegevjuht, juhatuse liige
+372 580 510 89
On Wed, Sep 11, 2024 at 11:17 AM Marilin Sternhof - SOM <[email protected]> wrote:
Lugupeetud strateegilised partnerid
Edastan arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ja terviseministri määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ eelnõu, mille leiate manusest.
Ootame Teie tagasisidet 10 tööpäeva jooksul, hiljemalt 25.09.2024 23:59.
Peamised muudatused varasemaga võrreldes:
- * Rakenduslikud ülesanded lähevad Sotsiaalministeeriumist Riigi Tugiteenuste Keskusele (ennekõike maksete, aruannete menetlemine, vooru läbiviimine, kontrollid jms).
- * Olemasolevatele strateegilistele partneritele, kellel on täna kehtivad/rahastatud projektid, kohaldatakse pärast 2024. aasta 31. detsembrit läbi viidavale riigihanke- ja ostumenetlusele eelnõu §-i 46 ja § 49 lõike 2 punkti 11.
- * Uued valdkondlikud programmid on:
7) laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamise programm;
8) laste õiguste ja kaasatuse edendamise programm;
9) sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamine;
10) vanemaealiste huvikaitse;
11) suitsiidiennetus.
Lisaks on muudetud 1) programmi, mis nüüdsest kannab nime sõltuvushäirete programm. Ülejäänud eelnõus toodud programmid on samad (ehk olemasolevad strateegilised partnerlused).
- * Uue taotlusvooru tulemusena leitud uutele strateegilistele partneritele (vabaühendustele) hakkab kulude hüvitamine toimuma kindlasummalise makse alusel. Kindlasummaline makse on suunatud tulemuste saavutamisele, mitte kulude kontrollimisele. Halduskoormus on väiksem, nii toetuse andjale kui ka toetuse saajatele (strateegilistele partneritele) – kulusid, kuludokumente, ostumenetlusi ja hankeid ei kontrollita.
Minimaalne kindlasummalise makse suurus on 20 000 eurot. Projektis võib põhjendatud juhul olla üks kindlasummaline makse, mis on väiksem kui minimaalne 20 000 eurot (sõltub projekti eelarvest). Projektis võib olla mitu kindlasummalist makset. Seega, kogu projekti eelarve peab jagunema vastavalt planeeritud tegevustele, kas üheks või mitmeks kindlasummaliseks makseks. Taotleja ise otsustab mitu kindlasummalist makset projektist tuleb. Ühe kindlasummalise makse raames võib teha mitut tegevust, mis on tervikuna teostatavad. Taotleja peab taotluse esitamisel arusaadavalt põhjendama ja tõendama, kuidas kindlasummaline makse eeldatavate kulude eelarve kujuneb ning kuidas kindlasummalise makse aluseks olevat tulemust hiljem tõendatakse ehk mis on tõendamise aluseks. Taotleja peab kindlasummalise makse koostamisel lähtuma kulude abikõlblikkuse nõuetest ja säästlikkusest, sealhulgas parimast hinna ja kvaliteedi suhtest.
Täpsustan, et toetust makstakse välja kindlasummalise makse või maksetena, kuid toetuse saajatele tehakse vastavalt lepingus kokku lepitule ettemakseid (oluline, et rahavoog projekti elluviimiseks oleks tagatud).
- * Taotluste hindamine muutub läbipaistvamaks.
Küsimuste korral võtke julgelt ühendust.
Parimate soovidega
Marilin Sternhof
osakonnajuhataja
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|