Kiri

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected] Meie: 14.10.2024 nr 56

Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud seoses abivahenditega

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab Sotsiaalkindlustusametit 26.08 toimunud arutelu eest

abivahendite korralduses. Saadame kokkuvõtvalt EPIKoja võrgustiku ettepanekud.

Abivahenditega kaasnev bürokraatia inimesele

Abivahendite süsteemis orienteerumine on inimese jaoks keeruline. Inimestelt tuleb rohkelt

tagasisidet, et koormav on abivahendite tõendite paljusus ühel inimesel. Lisaks erinevad

kehtivusajad erinevatel tõenditel, mis tekitavad palju segadust. Näiteks, inimene läheb ostma

abivahendeid ning tal on 3 erinevat tõendit – mähkmed, kargud ja potitool, ja abivahendi

ettevõttes selgub, et üks nendest tõenditest on aegunud ning inimesel jääb ost sooritamata ning

ta peab tegema veel kaks lisaliigutust (minema uuendama abivahendi tõendit ja pöörduma uuesti

ostma abivahendit).

Lisaks tekitab segadust asjaolu, et kui abivahendi vajadus on olemas rehabilitatsiooniplaanis, siis

pole abivahendi tõendit vaja. Paljudel juhtudel vaatamata rehabilitatsiooniplaanile tõendeid siiski

küsitakse ning inimesed otsivad, et spetsialist neile selle kirjutaks. Kahjuks ei oska sageli ka

spetsialistid inimest juhendada, sest neil puudub vastav info ning segadust tõenditega on palju.

Näiteks, sügava liitpuudega lapse rehabilitatsiooniplaanis on olemas, et ta vajab mähkmeid.

Lapsevanem on vahepeal eraldi võtnud perearsti käest ka abivahendi tõendi. Lapsevanem

pöördub mähkmete ostmiseks abivahendi ettevõtesse ja talle öeldakse, et tõend on kehtetu, kuigi

lapsel on olemas ka kehtiv rehabilitatsiooniplaan.

On ka juhtumeid, et inimesed pöörduvad spetsialistide poole, kes pole SKA lepingupartnerid

ning öeldakse, et seetõttu ei saa tõendit kirjutada.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

EPIKoja võrgustiku hinnangul on spetsialistide teadlikkus, millal ja millist tõendit väljastada,

madal, mistõttu tuleb tegeleda eelkõige nende teadlikkuse tõstmisega, et inimene saaks abi just

sealt, kuhu ta oma murega pöördub. Nagu me omavahelisel kohtumisel abivahendi talituse

töötajatega tõdesime, siis probleeme on ka pere- ja eriarstide teadlikkusega. On ebaõiglane ja

koormav, et inimene peab jooksma asutuste vahel, kus spetsialistid jagavad teadmatusest

väärinfot või ei oska inimest õigesse kohta juhatada.

Järgnevalt ettepanekud bürokraatia vähendamiseks:

• Muutumatute diagnoosidega inimestel pikendada abivahendit tõendi pikkust, näiteks üks

võimalus siduda puude raskuastme pikkusega. Kui 2025. aastast seotakse abivahendid puudest

lahti, siis vaadata ka konkreetsemalt seisundeid/diagnoose.

• Võimaldada abivahendite summeerimist – ettepanek on summeerida abivahendite

väljaostmist, mida on lubatud teatud tükkide arv kuus, näiteks mähkmed, põlled vms. Ettepanek

on näiteks 3 kuu varu ostmise võimalus. Igakuine varude täiendamine on paljude lisavajadustega

inimese puhul mahukas lisatöö, mille lihtsustamine aitaks kaasa inimeste/perede

asjaajamiskoormuse vähendamisele

• Võimaldada soetada ratastoolikott ja -padi ratastooliga sama tõendiga, kuivõrd need

abivahendid kuuluvad kokku ning iga tarviku eraldi taotlemine on halduskoormus nii kasutajale

kui riigile.

• Muuta väljaostetud abivahendite remonti soodsamaks - juhul kui ratastoolikasutaja ostab

ratastoolile 2 paari tagarattaid, siis esirattaid tal ühe aasta jooksul enam võimalik soodushinnaga

osta pole, kuigi aktiivsel ratastoolikasutajal võib rattaid rohkem kuluda.

• (Jala)proteeside riiklikult määratud kasutusaeg 7 aastat on aktiivsetele kasutajatele liiga pikk

- protees kulub aktiivsel kasutusel ühe aastaga. Sama kehtib proteeside lisaosade (hülss, hülsi

pehmendus, silikoonsukk) kohta. Erimenetluse kaudu lisa taotlemine on halduskoormus nii

kasutajale kui ka riigile. Ettepanek on lühendada riiklikult määratud kasutusaega 7 aasta peale 1

aasta peale. Ettepaneku rakendamisel kaob vajadus pika ja tülika erimenetluse tegemiseks.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

• Ettepanek on suurendada õigust saada 2 ratastooli üheaegselt ilma erimenetluseta, et oleks

vahetamise võimalus, näiteks üks ratastool toas kasutamiseks või õues sõitmiseks, et tagada

elementaarne hügieen oma kodus, tööl või haridusasutuses. Samuti on see oluline, et olukorras,

kus juhtub, et ratastooli rehv lõhkeb või mõni muu varuosa vajab remonti, saaks inimene ilma

lisakoormuseta jätkata oma igapäevaste toimetustega.

• Ratastoolikasutajad toovad välja, et on koormav maksta ratastooli transpordi eest eraldi, kui

on vajadus selle transpordiks abivahendi ettevõttest koju või hooldusesse arvestades, et ratastooli

rendihind kuus on kulukas. Ratastoolikasutajad kasutavad üldjuhul mitmeid abivahendeid ning

erinevate abivahendite rendi ja ostu kulu igakuiselt on märkimisväärne. Ettepanek on võimaldada

ratastooli transporti ettevõttest koju või hooldusesse olemasoleva rendihinna sees.

• Liikumisabivahenditel (elektrirollerid, elektrilised abirattad, kaasaskantavad kaldteed) on

praeguse regulatsiooni järgi omaosalus 30%, mis on liialt koormav. Ettepanek on viia need

liikumisabivahendid sarnaselt teistega üle 10% omaosalusele.

• Toimetulekut toetavate abivahendite (näiteks söötmisrobot) lisamine riigipoolse soodustusega

abivahendite nimekirja.

• Online keskkonna loomine, et igal teenusekasutajal oleks võimalik näha ostetud abivahendeid

ja samast kohast tellida ka uusi tooteid.

• Erimenetluse käigus enne eitava otsuse tegemist inimesega kontakteerumine, et tehtavat

otsust selgitada – kontaktis võivad tulla veel välja asjaolud, mida kumbki osapool ei osanud

taotlemise protsessis arvestada ning mis võivad mõjutada ka otsust. Seega leiame, et enne

otsuse tegemist tuleb konsulteerida erialaühingutega, et veenduda, kas eitava otsuse

tegemine on põhjendatud või mitte. Vaided ja täiendav asjaajamine on oluliselt

koormavam nii inimesele kui ka riigile, kui täiendav telefonikõne asjaolude selgitamiseks,

lisainfo saamiseks.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Kuulmisabivahendite ettepanekud

2023. aasta määruse kooskõlastusringil andis Sotsiaalministeerium EPIKojale tagasiside, et

2023. aasta oktoobris plaanitakse hakata põhjalikumalt analüüsima kuulmisabivahendite

valdkonda. Tänaseni pole tehtud ettepanekute osas rohkem tagasisidet tulnud ega ka Eesti

Vaegkuuljate Liiduga arutelusid peetud. Palume informatsiooni, mis antud ettepanekutega edasi

on tehtud või plaanitakse teha.

• Palume tõsta kommunikatsioonivõimendid (kood 22.06.06) kuulmisabivahenditest (22.06.12)

eraldi. Hetkel on kommunikatsioonivõimendite juurde kirjutatud välistava koodina: v.a

koodidega 22.06.12, 22.06.15 ja 22.06.21 tehingu teostanud isik. Samuti on kuuldeaparaatide

juurde kirjutatud välistava koodina v.a koodiga 22.06.06, 22.06.12 tehingu teinud isik. Nimetatud

muudatus on vajalik selleks, et inimene, kes on ostnud kommunikaatori, saaks soetada ka

kuuldeaparaadi. Kommunikaaator on sageli esimene kuulmisabivahend, kui inimesele veel ei ole

kuuldeaparaati väljastatud. Ei ole õiglane abivajaja suhtes panna ta ootama 5 aastat, enne kui ta

saab soodushinnaga kuuldeaparaadi.

• Palume lisada abivahendite nimekirja ka kuuldeaparaatide lisatarvikud. Implantaatidel on

lisatarvikute soetamise võimalus olemas (kood 22.06.21.03). Kuuldeaparaatidel on samuti vaja

lisatarvikuid- filtreid, ressiivereid, kuivatustablette, akulaadijaid, akupanku, patareisid jm). Kuna

implantaatidel on see summa 375 eurot aastas, siis paluksime sama võimalust ka

kuuldeaparaatide osas.

• Palume eraldada kuuldeaparaadi individuaalne otsik (kood 22.06.12.04)

kuulmisabivahenditest eraldi (22.06). Ei ole õiglane, et ainult need inimesed saavad

soodushinnaga uue individuaalotsaku, kellel on kehtiv, ehk 4 aastat vana aparaat. Paljud inimesed

ostavad kuuldeaparaadi välismaalt, nemad ei saa sel juhul soetada Eestis individuaalotsakut

soodushinnaga. Lisaks on paljudel inimestel töökorras aparaadid kasutusel rohkem kui 4 aastat,

ei ole mõistlik osta selle jaoks uus kuuldeaparaat, et saada soodushinnaga uus individuaalotsak.

Samas on individuaalotsakut sageli vaja uuendada 1 kord aastas. Ainus lahendus on eraldada

määrusest abivahendite nimekirjast otsik aparaadist. Hetkel on määruses sees lause, et otsik on:

koodiga 22.06.15, 22.06.21.01 tehingu teostanud isikule. Meil ei ole selgust, kas otsiku saab osta

ka inimene, kelle aparaat on 5 aastat tagasi soetatud?

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

• Palume võimaldada kuulmisimplantaadi kasutajal soetada implantaadi kehtivusajal ka

kuuldeaparaat. Sageli on inimesel ühes kõrvas implantaat, teises kasutab kuuldeaparaati.

Praegune määrus aga kahte erinevat abivahendit korraga ei võimalda. Määruses on piirang, et ka

implantaadi protsessorit ei saa siis, kui on ostetud kommunikatsioonivõimendi. Palume seda

piirangut selgitada.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kristi Kähär

Toetuste ja teenuste nõunik

+372 5401 0462

[email protected]

Saatja: Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>

Saadetud: 14.10.2024 16:07

Adressaat: SKA Info <[email protected]>

Teema: [POTENTIAL PHISHING]Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud seoses

abivahenditega

Manused: image001.png; image002.png; image003.png; 56. Eesti Puuetega Inimeste Koja

ettepanekud seoses abivahenditega.asice

Tere

Saadame EPIKoja ettepanekud seoses abivahenditega.

Heade soovidega

Kristi Kähär

Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda

Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with Disabilities

[email protected]

+372 5401 0462

Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.