Vastus teabenõudele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Teie 23.09.2024 nr Meie 24.09.2024 nr 2.2-9/24/2209-5

Vastus korduvale pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai 23.09.2024 ja 24.09.2024 Teie korduvad pöördumised koos

kommentaaridega Andmekaitse Inspektsiooni varem edastatud selgitustele.

Esmalt selgitame, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (edaspidi MSVS).

MSVS §-st 3 tulenevalt on Andmekaitse Inspektsioonil kohustus anda õigusalaseid selgitusi

inspektsiooni tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta.

Õigusalaste selgituste andmine ei tahenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on

tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike,

konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete

eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Inspektsioon ei osuta õigusabi. Kuna Teie kiri ei ole

selgitustaotlus, siis sellele hetkel me vastata ei saa.

Küll aga peame vajalikuks jagada lühikese selgituse Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse kohta

ning viiteid, kuidas andmesubjekt saaks oma õiguseid kaitsta kui ta leiab, et Tema isikuandmeid

on alusetult töödeldud.

Isikuandmete kaitse nõuded Eestis on sätestatud peamiselt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruses (EL) 2016/679 isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) ning isikuandmete kaitse

seaduses (IKS). Nende õigusaktide üle teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.

Etteruttavalt siiski viitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et

isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib

isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning

koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel

õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt

selgitama ja tõendama andmetöötleja ehk konkreetne asutus ise, mitte Andmekaitse

Inspektsioon. Kui õiguslik alus puudub, siis andmeid töödelda ei tohi.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõike 1 järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik

ainult juhul, kui a) töötlemine toimub isiku enda nõusolekul, b) töötlemine on vajalik isikuga

sõlmitud lepingu täitmise tagamiseks, c) andmetöötleja täidab talle seadusega pandud kohustusi,

d) tegemist on eluliste huvide kaitsmisega, e) andmetöötleja täidab seadusest tulenevat avalikku

ülesannet, f) andmetöötlejal on andmete töötlemiseks olemas õigustatud huvi. See tähendab, et

alati peab olema andmete töötlemiseks mõni õiguslik alus.

2 (3)

Kuna Teie pöördumisest nähtub, et ollakse andmetöötlejatelt küll ise selgitusi küsinud, kuid

mitmel juhul ei ole vastamistähtaeg veel saabunud (kuu), siis märgime, et inimene peabki

esmalt oma taotlusega pöörduma andmetöötleja poole (Loe õigustest täpsemalt meie

kodulehelt rubriigist Isikuandmed – Inimese õigused). Andmetöötlejal on kohustus vastata kuu

jooksul. Kui andmetöötleja ei vasta isikule kuu jooksul või isik ei ole vastusega rahul, siis on

andmesubjektil õigus pöörduda muuhulgas allkirjastatud taotlusega Andmekaitse Inspektsiooni

poole, koos asjakohaste tõenditega, et tema isikuandmeid on õigustamatult töödeldud.

Andmekaitse Inspektsioon viib lähtuvalt asjaoludest vajadusel läbi menetluse.

Andmekaitse Inspektsioon ei sekku, kui inimene ei ole kasutanud talle seaduses antud õiguste

kaitsmise vahendeid, näiteks küsinud ise andmetöötlejalt teavet, esitanud vastuväidet, taotlenud

andmete parandamist või kustutamist.

Veel rõhutame, et iga kaebus ei päädi menetlusega ning AKI viib läbi järelevalvemenetluse vaid

siis kui tegemist on olulise rikkumisega, mis vajab korrakaitseorgani sekkumist – kaebus ei ole

põhjendamatu või korduv ning kui andmetöötleja ei ole inimese taotlusele vastanud ühe kuu

jooksul või on põhjendamatult jätnud taotluse rahuldamata.

Kordame, et Andmekaitse Inspektsioon ei osuta õigusabi. Siduvaid õiguslikke hinnanguid annab

inspektsioon üksnes järelevalve menetluse tulemusel. Seega, kui inimene tunneb, et tema õiguseid

on rikutud, siis saab ta õigusliku hinnangu, sh esmase õigusselguse, saamiseks pöörduda

õigusnõustaja poole. Õigusnõustaja saab õigusabiteenuse raames anda kliendile omapoolse

hinnangu, kas aset on leidnud õigusrikkumine või mitte ning aidata kliendil leida sobiv

õiguskaitsevahend, samuti saab õigusnõustaja hinnata võimaliku kaebuse perspektiivi.

Olukorras, kus isikuandmeid on õigusliku aluseta töödeldud, näiteks avaldatud, siis on

andmesubjektil võimalik andmete avaldaja vastu pöörduda ka tsiviilkohtusse. Isikuandmete kaitse

üldmääruse artikkel 82 ja võlaõigusseaduse § 1046 lõike 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu

hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu

puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud

teisiti. Kohtus saab vajadusel nõuda ka kahju hüvitamist ja edasisest sellisest tegevusest hoidumist.

Andmekaitse Inspektsioon ei ole pädev hindama kahju tekkimist ega saa välja mõista

kahjuhüvitisi.

Ehk siis kokkuvõtvalt selgitame, et andmesubjektil tuleb selgituste saamiseks pöörduda

andmetöötlejate poole, kellel tuleb vastata kuu jooksul. Andmesubjekti on alati võimalik

selleks kasutada õigusabiteenuse osutajaid, kes muuhulgas saavad anda esialgse õigusliku

hinnangu teo õigusvastasuse kohta ning pakkuda välja õiguskaitsevahendeid, mida inimene

saaks kasutada perspektiivikalt (sh kas siis kohus, Andmekaitse Inspektsioon vms). Ka

andmesubjekti tegevused peavad järgima seaduses sätestatud reegleid, olema kaalutletud,

asjakohased ning eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Andmekaitse Inspektsioon jääb oma

varem edastatud vastuses selgitatud väidete juurde, mh et AKI ei saa jagada vastuseid

andmetöötleja eest (sh millisel õiguslikul alusel toimub andmetöötlus ning hinnata menetluse

väliselt avaldamise õigustust). Samuti märkisime, et viidatud ametikohal töötades ei saa isik

eeldada, et ta jääb anonüümseks.

Viitame, et kui andmesubjektil on küsimusi isikuandmete töötlemise kohta, siis vajalik

informatsioon on igal ajal leitav Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel. Kui isikul tekib küsimusi

isikuandmete, sh nende töötlemise kohta, siis leiab nendele vastused eelkõige inspektsiooni

veebilehelt korduma kippuvate küsimuste (KKK) alt või näiteks põhjalikust isikuandmete

töötlemise üldjuhendist. Sellest, kas isikukood on delikaatne isikuanne, on selgitusi jagatud ka siin.

Tallinna Haridusametile jagatud selgitus sarnasel teemal on leitav Andmekaitse Inspektsiooni

veebilehel avaldatud dokumendiregistrist siit: https://adr.rik.ee/aki/dokument/16054089.

Inspektsioonil ei ole muid väljastamisele kuuluvaid andmeid.

3 (3)

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Riina Käos

Tallinna Haridusamet

[email protected]

Teie 09.10.2024 nr Meie 16.10.2024 nr 1.2.-1/24/2491-4

Vastus teabenõudele

Andmekaitse Inspektsioon on saanud Tallinna Haridusameti teabenõude, milles palutakse

Andmekaitse Inspektsioonil väljastada järgnevad dokumendid: 25.09.2024 nr 2.2-9/24/2209-6

24.09.2024 nr 2.2- 9/24/2209-5 24.09.2024 nr 2.2-9/24/2209-4 23.09.2024 nr 2.2-9/24/2209-3

20.09.2024 nr 2.2- 9/24/2209-2 30.08.2024 nr 2.2-9/24/2209-1.

Andmekaitse Inspektsioon edastab teabenõude korras nõutud dokumendid. Dokumentides on

piiranguga teave kaetud.

AvTS § 39 lg 1 sätestab, et teabevaldaja võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele

isikuandmetele isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) või seaduses sätestatud aluse olemasolul

avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

Teabevaldaja kohustus tagada isiku eraelu puutumatus juurdepääsu võimaldamisel on üheselt

mõistetavalt sätestatud AvTS § 4 lg-s 3. Käesoleval juhul põrkuvad kaks vastandlikku põhiõigust:

õigust saada riigiasutuselt teavet tema tegevuse kohta1 ja kolmanda isiku õigus eraelu

puutumatusele2. Eri tõlgendusvõimaluste korral tuleb eelistada tõlgendust, mis tagab erinevate

põhiseaduslike väärtuste kõige suurema kaitse3.

AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt tuleb asutusesiseseks teabeks tunnistada teave, mis sisaldab

isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti

eraelu puutumatust. Andmesubjektil peab olema võimalus suhelda korrakaitseorganiga ning seda

hirmu tundmata, et kolmandad isikud neid vestlusi endale võiks teabenõude korras piiramatus

ulatuses saada. Andmekaitse Inspektsioon väljastab teabenõude korras teabe osas, mis puudutab

inspektsiooni pädevusse kuuluvaid küsimusi ja vastuseid ning jätab väljastamata isiku isiklikud

subjektiivsed mõtted, mis omavad olulist mõju isiku eraelule.

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Maarja Kirss

valdkonnajuht

peadirektori volitusel

1 PS § 44 lg 2 2 PS § 26 3 vt üldkogu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-73-04, p 36