Vastus pöördumisele

Tere, Iris

Täname, et pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni.

Oleme Transpordiameti käest välja küsinud arvud, mitu päringut aastatel 2022 ja 2023 on erinevad parkimise ja inkassoga tegelevad ettevõtted liiklusregistrist andmete saamiseks teinud. Need arvud on niivõrd suured, et tekib kahtlus, kas kõik päringud on ikka seotud parkimistrahvidega ja kas kõikide päringute puhul on selle tegemine olnud õigustatud.

Nimelt on sõiduki ja selle omaniku andmed kantud liiklusregistrisse.^[1] Üldiselt on liiklusregistri andmed avalikud, välja arvatud: 1) füüsiliste ja juriidiliste isikute andmed; 2) registreerimistunnistuse number; 3) registreerimismärk; 4) identifitseerimisnumber ning 5) tervisetõendi ja eksamitega seonduvad andmed. Andmeid saab siiski väljastada ka kolmandatele isikutele, kui selleks on küsijal õiguslik alus ehk õigustatud huvi. Õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab Transpordiamet.^[2]

Seega on oluline, et Transpordiamet otsustaks andmete väljastamise alles pärast seda, kui on küsija õigustatud huvi andmete saamiseks tuvastanud. Isikuandmete kaitse üldmäärus näebki ette, et õigustatud huvi esinemist peab põhjendama see isik, kes soovib liiklusregistrist andmeid saada. Praegu aga küsib liiklusregistripidaja ettevõtetelt nende õigustatud huvi vaid üldiselt ning seda enne püsilepingu sõlmimist ja pole selge, kas ka tegelikult igaks selliseks päringuks õigustatud huvi esineb. Ühtlasi on selline andmete edastamine läbipaistmatu, sest näiteks andmejälgijasse inimesele selle päringu kohta jälge ei jää.

2018. aastal tegi Tallinna Ringkonnakohus lahendi 3-17-321, mis selgitas, et (õigustatud huvi alusel on võimalik andmeid küll küsida liiklusregistrist, aga iga juhtumi puhul tuleb õigustatud huvi siiski eraldi hinnata. Praegusel juhul seda ei tehta.)

Õigustatud huvi olemasolu LS § 184 lg 4 tähenduses tuleb hinnata vastavalt sellele, kas taotleja näitab ära seadusliku huvi olemasolu, mis on piisavalt määratletav ja taotluse esitamise ajal olemasolev. Täiendavalt tuleb hinnata, kas taotleja huvi on põhjendatud, st kas andmete saamine on taotleja eesmärgi saavutamiseks vajalik ja kohane. Põhjendatuse väljaselgitamiseks tuleb kaaluda selle isiku huvisid, kelle kohta teavet saada soovitakse, ja seda, kas taotleja huvid on nendest kaalukamad. Kohus küll leidis eelnimetatud otsuses, et parkimisteenuse osutajal on osutamise lepingulistest võlasuhetest tulenev selge ja määratletav huvi lepingurikkumisega kaasnevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks ja hüvitise (leppetrahvi) saamiseks, kuid see hinnang põhines taotlusel, kus olid loetletud kindlad sõidukid ja nendega seotud lepingute rikkumised.

Praegu on sellest praktikast, kus õigustatud huvi oleks justkui pidanud hindama konkreetsete sõidukite ja nendega seotud rikkumiste alusel, kaugenetud ja õigustatud huvi hinnatakse üldiselt ning ühekordselt. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul peaksid registrid lõpetama nii kergekäelise andmete väljastamise ja hindama iga üksikjuhtumi puhul, kas küsijal on tegelikult olemas õigustatud huvi.

Parimate soovidega

Katrin Haug

Avalike suhete nõunik

[email protected]

627 4106

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti

LinkedIn I Youtube