vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et
seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks,
sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul
kahtlustatava süü ei ole suur, kuivõrd ta on kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse
tagajärjena füüsilist valu ja kergemaid tervisekahjustusi, lisaks on ta kuriteo toimepanemist
puhtsüdamlikult kahetsenud.
XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi
puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel,
kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX ei
ole kehtivaid kriminaalkaristusi, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust varem
lõpetatud KrMS §-st 202 või 2031 juhindudes, mistõttu pärast kriminaaltoimikuga tutvumist
on prokurör jõudnud seisukohale, et antud juhul ei peaks kahtlustatava poolt toimepandu
vältimatult päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.
Kuigi XXX kahtlustatakse lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises, mis on toime
pandud alaealise tütre juuresolekul, millisel juhul avalik menetlushuvi on üldjuhul olemas,
nähtub antud kriminaalasjas kogutud tõenditest, et tegemist ei ole kahtlustatava tavapärase
käitumisega, vaid tegemist oli esmakordse juhtumiga, mida kahtlustatav kahetseb ning millest
kahtlustatav on juba järeldused teinud. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt
käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras
karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise
huvides. Lisaks on käesolevaks hetkeks kannatanu ja kahtlustatava vaheline lähisuhe
lõppenud ning kahtlustatav ja kannatanu elavad eraldi elukohtades.
Füüsilise vägivalla kasutamine oma abikaasa suhtes ning alaealise tütre juuresolekul on küll
äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus, kuid antud juhul on prokuröri
hinnangul XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest
märkimisväärselt tõhusam meede isiku suunamine vägivallast loobumise toetamise
nõustamisele, mille käigus õppida, kuidas edaspidises elus ette tulla võivates
konfliktsituatsioonides toime tulla viisil, mis ei hõlmaks vägivalla kasutamist. Samuti tuleb
kahtlustataval teha 60 tundi üldkasulikku tööd.
Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja
menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku
täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse
lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24267050536 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik:
• kohustada XXX läbima vägivallast loobumise toetamise nõustamine. XXX kohustub
pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 23.10.2024, Sotsiaalkindlustusameti poole
nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks. Nõustajaks on
Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja Ege Kimmel,
kellega tuleb võtta ühendust telefonil 53668617 või e-posti aadressil