Dokumendiregister | Lääne Ringkonnaprokuratuur |
Viit | LÄRP-15/24/1220 |
Registreeritud | 16.10.2024 |
Sünkroonitud | 17.10.2024 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | LÄRP-15 Oportuniteedimäärused |
Sari | LÄRP-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | LÄRP-15/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Maarja Gustavson (Lääne Ringkonnaprokuratuur, II osakond (kogukonnakuritegude osakond)) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 16.10.2024, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24210050092
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (XXX)
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud
kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb
selles, et tema 27.05.2024 kella XXX paiku Pärnu maakonnas XXX XXX korteris lõi oma
elukaaslast XXX ühel korral labakäega vastu pead, haaras kätega kaelast, lükkas XXX
põrandale pikali ja lõi vähemalt kahel korral XXX rusikaga vastu nägu, tekitades XXX
füüsilist valu, hematoomi paremal põsesarnal, pindmised kriimustused ja marrastused kaelal,
hematoomi vasakul õlavarrel, hematoomi ja kriimustuse vasakul vaagnatiival.
KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse,
kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning
seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib
prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud
tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja kuriteoga tekitatud kahju
heastamisele kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks
üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või
narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist
kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi
läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine.
Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,
tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et
käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda
järgmistel motiividel.
Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on kannatanu XXX
suhtes tahtlikult toime kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS §
121 lg 2 p-le 2 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo näol on tegemist teise
astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette
vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et
seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks,
sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul
kahtlustatava süü ei ole suur, kuivõrd ta on kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse
tagajärjena füüsilist valu ja kergemaid tervisekahjustusi.
XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi
puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel,
kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on
varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust
varem lõpetatud seoses isikuvastase kuriteo toimepanemisega KrMS §-st 202 või 2031
juhindudes, mistõttu pärast kriminaaltoimikuga tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et
antud juhul ei peaks kahtlustatava poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras
süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.
Kuigi XXX kahtlustatakse lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises, mis on toime
pandud alaealiste pereliikmete juuresolekul, millisel juhul avalik menetlushuvi on üldjuhul
olemas, nähtub antud kriminaalasjas kogutud tõenditest, et tegemist ei ole kahtlustatava
tavapärase käitumisega, vaid tegemist oli esmakordse juhtumiga. Kahtlustatav on näidanud, et
suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu
tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka
õiguskorra kaitsmise huvides. Lisaks on käesolevaks hetkeks kannatanu ja kahtlustatava
vaheline lähisuhe lõppenud ning kahtlustatav ja kannatanu elavad eraldi elukohtades.
Füüsilise vägivalla kasutamine oma elukaaslase suhtes ning seda lisaks alaealiste pereliikmete
juuresolekul on küll äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus, kuid antud
juhul on prokuröri hinnangul XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks
karistusotsuse tegemisest märkimisväärselt tõhusam meede isiku suunamine vägivallast
loobumise toetamise nõustamisele, mille käigus õppida, kuidas edaspidises elus ette tulla
võivates konfliktsituatsioonides toime tulla viisil, mis ei hõlmaks vägivalla kasutamist.
Samuti tuleb kahtlustataval tasuda 500 eurot sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides.
Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja
menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku
täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse
lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24210050092 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik:
• kohustada XXX läbima vägivallast loobumise toetamise nõustamine. XXX kohustub
pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 23.10.2024, Sotsiaalkindlustusameti poole
nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks. Nõustajaks on
Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja Ege Kimmel,
kellega tuleb võtta ühendust telefonil 53668617 või e-posti aadressil
[email protected]. Kahtlustatav kohustub teavitama Lääne
Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (nt e-posti aadressil
[email protected]) hiljemalt 23.10.2024 nõustajaga ühenduse võtmisest
ning hiljemalt 16.12.2024 esimese nõustamiskorra läbimisest. Kahtlustatav kohustub
osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga
koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul
nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 16.03.2025. Nõustamine lõpetatakse
nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. Määratud
kohustuse täitmise tähtaeg: 16.03.2025;
• maksta kindel summa – 500 (viissada) eurot – sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse
huvides. Prokuratuurile esitada makse käsitsi tasumisel tasumist tõendavad
dokumendid e-posti teel [email protected]. Määratud kohustuse täitmise
tähtaeg on 31.01.2025.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata
kannatanule XXX, Sotsiaalkindlustusametile, Tervisekassale, anda kahtlustatavale XXX.
7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne
Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta
valdab.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
__________________________
Maarja Gustavson
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse
prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest
juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras.
Olen kohustustega nõus: ________________________________
XXX