Teenistuse korraldamine

1

EELNÕU

09.10.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77

„Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja

liiklemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel.

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruses nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu,

nende tähistamise ja liiklemise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 15 ja 16 järgmises sõnastuses:

„15) Kaitseministeeriumi sõiduk;

16) Keskkonnaameti sõiduk ja maastikusõiduk.“;

2) paragrahvi 1 lõike 3 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „juhataja“ sõnadega „ja tema asetäitja

ning peastaabi ja luurekeskuse ülema“;

3) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) Kaitseministeeriumi kantsleri auto.“;

4) paragrahvi 9 tabelit täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) Keskkonnaamet roheline valge“;

5) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku haagise ja erikonteineri võib:

1) värvida § 9 kohaselt põhivärviga;

2) tähistada § 12 kohaselt lisamärgistusega.“;

6) paragrahvi 10 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „Sõjaväepolitsei“

sõnaga „, Keskkonnaameti“;

7) paragrahvi 10 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Alarmsõidukile kantakse põhi- või kontrastvärviga selle kuuluvust näitav kirje.“;

9) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse sõna „korrapidamisgrupi“ sõnadega „välijuhtide grupi“;

2

10) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei- ja Piirivalveameti ning kiirabi alarmsõiduki võib tähistada valgustpeegeldava

ruudustiku või kaldtriibustikuga, mis võib sõiduki:

1) esiosal ja külgedel katta kuni pool sõiduki pealisehitusest;

2) tagaosal ulatuda sõiduki pealisehituse ülemise ääreni.

(2) Lõikes 1 nimetatud ruudustiku või kaldtriibustiku värvikombinatsioon on järgmine:

1) Politsei- ja Piirivalveameti alarmsõidukil – sinine ja valge või sinine ja kollane;

2) kiirabi alarmsõidukil – roheline ja valge või roheline ja kollane.

(3) Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki allosa võib tähistada

valgustpeegeldava kaldtriibustikuga, mille kõrgus võib ulatuda sõiduki: 1) esiosal – sõiduki horisontaalse keskjooneni;

2) külgedel – alumise rea puhul sõiduki horisontaalse keskjooneni;

3) tagaosal – sõiduki pealisehituse ülemise ääreni.

(4) Lõikes 3 nimetatud kaldtriibustiku värv või värvikombinatsioon on järgmine: 1) esiosal – valge;

2) külgedel – kollane ja valge;

3) tagaosal – kollane.“;

11) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

„§ 121. Alarmsõiduki disainijuhend

(1) Politsei- ja Piirivalveameti alarmsõiduki kuuluvust näitava kirje ja lisamärgistuse mõõtmed,

kaldenurgad ning värvikombinatsiooni paigutuse nõuded kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektor disainijuhendis, arvestades käesoleva jao nõudeid.

(2) Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki kuuluvust näitava kirje ja

lisamärgistuse mõõtmed, kaldenurgad ning värvikombinatsiooni paigutuse nõuded kehtestab

Päästeameti peadirektor disainijuhendis, arvestades käesoleva jao nõudeid.“;

12) paragrahvi 18 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 10 lõigete“ arvuga „2,“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

3

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77

„Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga täiendatakse Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määrust nr 77 „Alarm- ja

jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ (edaspidi määrus nr 77)

Kaitseministeeriumi (edaspidi KaM) ja Kaitseväe (edaspidi KV) sõidukitega ning lisatakse

Keskkonnaameti (edaspidi KeA) sõidukid ja nende kontrastvärvid.

Lisaks täpsustatakse määrusega nr 77 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ja kiirabi

alarmsõidukite värvilahendust ja tähistamist. Samuti ajakohastatakse ja täpsustatakse

Päästeameti (edaspidi PäA) ja päästetööl osaleva juriidilise isiku päästesõidukitele kantava

lisamärgistuse lahendusi. Eesmärk on parandada pääste alarmsõidukite märgatavust

liikluskeskkonnas ja selle abil vähendada alarmsõiduga kaasnevaid riskitegureid.

Eelnõu eesmärk on:

1) täiendada alarmsõidukite loetelu ja

2) ajakohastada alarmsõidukite tähistamise korda.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:

 nõunikud Indrek Link ([email protected]) ja Marko Põld

([email protected]) ning

 õigusnõunikud Kristi Käsper ([email protected]) ja Helen Ojamaa-Muru

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Kristi Kool ([email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike

Olmre (tel 612 5241, [email protected]). Seletuskiri toimetatakse keeleliselt

pärast eelnõu kooskõlastamist eelnõude infosüsteemis.

1.3. Märkused

Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määrust nr 77 „Alarm-

ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega

RT I, 08.02.2022, 10.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liigu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheteistkümnest punktist.

2

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse § 1 lõiget 1 punktidega 15 ning 16 ja alarmsõidukite loetellu

lisatakse KaMi sõiduk ning KeA sõiduk ja maastikusõiduk.

KaM-il on sarnaselt Välisministeeriumiga – mille sõidukile on määrusega nr 77 antud

rahvusvaheliste visiitide delegatsioonide saatmiseks õigus teha alarmsõite –, vajadus teha

alarmsõite liitlaste ja kõrgetasemeliste visiitide saatmiseks. Sõjaväepolitsei, kellele on samuti

alarmsõitude tegemise õigus, eskortimise võimalused võivad olla teatud ajahetkedel piiratud

(näiteks suurõppused, kus on palju liitlasriike), samuti ei ole harv juhus, kui ühe visiidi raames

liiguvad kõrgetasemelised delegatsioonid eri suundades, näiteks ühed Tapale ja teised

Ämarisse, mille tõttu on saatmisteks vajalik täiendav ressurss koos alarmsõidu tegemise

võimalusega. Sellest tulenevalt peab KaM vajalikuks laiendada KaM valitsemisala väga

piiratud alarmsõidukite ringi KaM sõidukiga.

KeA teeb riiklikku järelevalvet nt jahiseaduses, jäätmeseaduses, kalapüügiseaduses,

looduskaitseseaduses, loomakaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud nõuete täitmise üle.

Kõikides nendes seadustes on KeA-le antud õigus kasutada korrakaitseseaduse (edaspidi KorS)

§ 45 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet sõiduki peatamiseks. KorS § 45 lõige 1 näeb ette,

et sõiduki peatamiseks annab politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani

ametiisik sõiduki juhile käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või

valjuhääldi abil peatumismärguande. Peatumismärguande võib anda, kui see on vajalik ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

KeA sõidukid ei ole hetkel alarmsõidukid. Seega, kuigi KorS § 45 lõige 1 näeb ühe võimalusena

ette anda peatumismärguanne alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil, KeA ametnikel

see võimalus puudub.

Kavandatav muudatus on tingitud praktilisest vajadusest. KeA ametnike töö iseloomu tõttu võib

sõiduki peatamise vajadus tekkida metsateedel, maastikul, pinnaskatteta teedel või väiksematel

kohalikel teedel. Tavapäraselt puudub nimetatud kohtades võimalus eesliikuvast sõidukist

ohutult mööduda, peatada oma sõiduk ja anda seejärel käega, sauaga või helkurkettaga

peatamismärguanne. Samuti ei ole sellistes kohtades võimalik sõidukit peatada viisil, et

liigutakse eesliikuva sõiduki kõrvale ning antakse peatumismärguanne liikuvast KeA sõidukist.

KeA sõidukite lisamisega alarmsõidukite loetellu tekib KeA ametnikel võimalus peatada

eesliikuv sõiduk ka alarmsõiduki eriseadmete – valgustus- ja heliseadmete – abil ning kasutada

kõiki meetodeid, mis on neile seadusega antud.

Eelnõu punktidega 2 ja 3 täiendatakse määruse nr 77 paragrahv 1 lõiget 3 KaM ja KV

autodega.

Punktiga 2 lisatakse määruse nr 77 paragrahv 1 lõike 3 punkti 7 KV juhataja asetäitja, KV

peastaabi ülema ja KV luurekeskuse ülema auto ning eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse

paragrahv 1 lõiget 3 KaM kantsleri autoga.

Lähtuvalt KaM-i ettepanekust1 täiendatakse määruse nr 77 paragrahv 1 lõiget 3 järgmiste

autodega: KaM kantsleri auto, KV juhataja asetäitja auto, KV peastaabi ülema auto. Hilisemalt

on KaM teinud täiendava ettepaneku lisada ka KV luurekeskuse ülema auto.

1 KaM 14. veebruari 2023. aasta kiri nr 5-13/23/262 [Asutusesiseseks kasutamiseks]

3

Lisaks kaitseministrile ja KV juhatajale peavad KaM kantsler, KV juhataja asetäitja, KV

peastaabi ülem ja KV luurekeskuse ülem kiireloomuliste ametiülesannete täitmiseks sageli

kokku puutuma riigisaladuse ja salastatud välisteabega (edaspidi salastatud teave), mille

töötlemine ei ole võimalik tavapäraste sidevahendite abil ja kontrollimata keskkonnas.

Otsustamiseks ja võimalike kriiside juhtimiseks on oluline omada detailset ülevaadet olukorrast

ning saada asjakohaseid hinnanguid, mis sõjalise riigikaitse puhul on üldjuhul salastatud teave.

Seega võib olla vajalik selle tegemiseks alarmsõitude teostamine. Lisaks eelmärgitule on neil

kiireloomuliste ametiülesannete täitmiseks vajalik teostada alarmsõite, et vajadusel kiiresti

koonduda juhtimispunktidesse ja staapidesse tagamaks õigeaegne juhtimiskorraldus.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse § 9 tabelit punktiga 9, milles sätestatakse KeA alarmsõiduki

kontrastvärvid. Kuna alarmsõidukeid kasutavad asutused, kellel on erinevad õigused ja

kohustused, peab alarmsõiduki värv võimaldama inimesel eristada, millise asutuse sõidukiga

on tegemist. Samuti on sõiduki peatamisel oluline, et peatatava sõiduki juht saaks selgelt aru,

et tegemist on alarmsõidukiga. Sellest aitavad aru saada alarmsõiduki kontrastvärvid,

valgusseadmed ja heliseadmed. KeA alarmsõidukite puhul on põhivärviks roheline ja

kontrastvärviks valge.

Eelnõu punkti 5 kohaselt täiendatakse § 10 lõiget 2. Muudatusega nähakse ette võimalus, et

sarnaselt päästeautodega võib lisamärgistust kasutada ka päästehaagistel ja -konteineritel.

Muudatus tuleneb vajadusest parandada päästehaagiste ja -konteinerite märgatavust ja eristada

neid liikluskeskkonnas. Näiteks päästesündmuse käigus võib tekkida vajadus päästehaagis või

päästekonteiner paigutada sõiduteele ilma vedukautota. Samuti on võimalik olukord, et

päästesündmust saadetakse lahendama autorong, mille moodustab päästeauto koos

päästehaagisega. Päästehaagis aga varjab päästeauto tagaosa ja see ei ole liiklejate jaoks

eristatav. Muudatusega suurendatakse liiklusohutust ja kujundatakse PäA ühtset visuaalset

identiteeti.

Eelnõu punkti 6 kohaselt lisatakse paragrahvi 10 lõikesse 3 KeA. Määruse nr 77 § 10 näeb ette

nõuded alarmsõidukite värvimisele. Muudatuse kohaselt värvitakse KeA alarmsõidukil

kontrastvärviga samad detailid nagu sõjaväepolitsei, Maksu- ja Tolliameti ning vangla

alarmsõidukitel.

Eelnõu punktiga 7 tunnistatakse määruse nr 77 § 10 lõike 5 teine lause kehtetuks. Edaspidi

reguleeritakse alarmsõidukile kantava kirje ja lisamärgistuse mõõtmeid, kaldenurka, mustri ja

värvikombinatsiooni paigutust alarmsõiduki disainijuhendis, mis kehtestatakse eelnõu kohaselt

määrusesse lisatava §-ga 121.

Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse nr 77 § 11 lõiget 1 ja sõnastatakse alarmsõidukile

kantavat kirjet puudutav nõue üldisemalt, jättes välja kirje asukohtade loetelu. Muudatuse

vajadus tuleneb sellest, et kirje asukoht sõltub sõiduki tüübist, aga ka konkreetsest mudelist.

Kehtiv määrus nr 77 näeb ette, et kolme külguksega sõidukile kantakse kirje esiustele või

tagauksele ja külgedele. Sisuliselt välistab selline sõnastus võimaluse kanda kirje samaaegselt

nii esiustele kui teistele külgustele või külgedele. Selleks, et sõltuvalt hangitavatest sõidukitest

ei tuleks kirjete sobivasse kohta paigutamiseks muuta määrust, on otstarbekam sõnastada nõue

üldisemalt ning vajadusel täpsustada seda disainijuhendis.

Eelnõu punktiga 9 asendatakse paragrahvi 11 lõikes 3 sõna „korrapidamisgrupi“ sõnaga

„välijuhtide grupi“.

4

PäA pääste- ja demineerimistöö ning kriiside juhtimise valmisolekut tagavatel isikutel on 2022.

aastast muutunud ametinimetused. Päästepiirkonna operatiivkorrapidaja nimetuse asemel on

kasutusel välijuhi nimetus. Analoogsed nimetused ja sama tasandi positsioonidega ametikohad,

on kasutusel ka Politsei- ja Piirivalveametil ja Terviseameti hallatavas kiirabis. PäA

ametinimetuste ja funktsioonide ühtlustamine peamiste koostööpartneritega tagab partneritele

selgema arusaama PäA teenistujate rollidest. Muudatus ei ole sisuline.

Eelnõu punktiga 10 muudetakse § 12 ülesehitust ja sõnastust. Eelnõuga eraldatakse PPA

alarmsõiduki ja kiirabi alarmsõiduki ning PäA ja päästetööl osaleva juriidilise isiku

alarmsõiduki lisamärgistust puudutavad nõuded ja viiakse need eraldi lõigetesse.

Eelnõuga võetakse mõiste linthelkur-värviriba asemel kasutusse mõisted valgustpeegeldav

ruudustik ja valgustpeegeldavad kaldtriibud. Muudatus ei ole sisuline ja täpsustus on keelelist

laadi. Mõiste ühtlustatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. aasta

määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisas 1

„Nõuded alates 1. jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja

arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid“ kasutatavate mõistetega.

Lõikes 1 sätestatakse nõuded PPA ja kiirabisõiduki lisamärgistuse osas. Võrreldes määruse

nr 77 § 12 kehtiva sõnastusega kaotatakse ära piirang, et värviriba peab asetsema alarmsõiduki

allosas ja on laiusega kuni 400 millimeetrit. Eelnõuga nähakse ette, et lisamärgistus võib

alarmsõiduki esiosal ja külgedel katta sõiduki pealisehitusest kuni pool ning tagaosal ulatuda

sõiduki pealisehituse ülemise ääreni. Lisamärgistuse täpsemad nõuded kehtestatakse

disainijuhendis.

Lõikes 2 täpsustatakse, milline võib ruudustiku või kaldtriibustiku värvikombinatsioon PPA

ning kiirabi alarmsõiduki teatud osadel olla.

Lõikes 3 nähakse ette, et PäA ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukil tohib kasutada

valgustpeegeldavaid kaldtriipe järgmiselt: tagaosal kollast, esiosal valget ning küljel kollast ja

valget. Sealjuures esiosal võib valgustpeegeldavate kaldtriipude kõrgus ulatuda sõiduki

horisontaalse keskjooneni ja tagaosal sõiduki pealisehituse ülemise ääreni. Külgedel võib

valgustpeegeldavate kaldtriipude alumise rea kõrgus ulatuda sõiduki horisontaalse keskjooneni,

ülemise rea lubatud kõrgust ei ole reguleeritud ja see pannakse paika disainijuhendis.

Muudatuse eesmärk on liiklusohutuse tagamine – alarmsõiduk peab olema teistele liiklejatele

muust liiklusest selgelt eristuv ning valgustpeegeldav materjal ei peegeldaks valgust tagasi

viisil, et see teisi liiklejad pimestab.

Lõikes 4 täpsustatakse, milline võib kaldtriibustiku värv või värvikombinatsioon Päästeameti

ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki teatud osadel olla.

Eelnõu punktiga 11 täiendatakse määruse nr 77 3. jagu §-ga 121, millega antakse PPA ning

PäA peadirektoritele volitus kehtestada PPA alarmsõiduki ning PäA ja päästetööl osaleva

juriidilise isiku alarmsõiduki disainijuhendid. Disainijuhendites reguleeritakse

alarmsõidukitele kantavate kirjete ja lisamärgistusete mõõtmete, kaldenurkade, mustri ja

värvikombinatsiooni paigutust.

Sõidukid on erinevad, ja nii sõiduki keretüübist, tootjast kui ka mudelist sõltub, milline saab

lisamärgistuse paigutus ja muster täpselt olla. Näiteks, mis suurusega valgustpeegeldavad

triibud või ruudud on just vastavale sõidukile sobivad.

5

Eelnõuga muudetakse lisamärgistuse kasutamine paindlikumaks ning PPA-le ja PäA-le antakse

õigus reguleerida täpsemad nõuded ise, kuid samas tuleb disainijuhendite kehtestamise eelselt

vajalikke osapooli kaasates veenduda, et kavandatav lisamärgistus oleks korrektne ja sobiv.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse PPA alarmsõidukile kantava kirje ja lisamärgistuse mõõtmed,

kaldenurgad, mustri ja värvikombinatsiooni paigutus disainijuhendiga, lähtudes määrusega nr

77 kehtestatud alarmsõidukite värvimise ja tähistamise nõuetest. Disainijuhendi kinnitab PPA

peadirektor.

Lõike 2 kohaselt kehtestab PäA peadirektor disainijuhendiga PäA ja päästetööl osaleva

juriidilise isiku alarmsõidukile kantava kirje ja lisamärgistuse mõõtmed, kaldenurgad, mustri ja

värvikombinatsiooni paigutuse. Sealjuures tuleb lähtuda määrusega nr 77 kehtestatud

alarmsõidukite värvimise ja tähistamise nõuetest.

Eelnõu punktiga 12 täiendatakse üleminekusätet § 18 lõikes 4. Muudatuse kohaselt ei ole

päästesõidukitel lisamärgistuse kasutamist puudutavatel muudatustel tagasiulatuvat jõudu. PäA

ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukeid saab kasutada olemasoleva

lisamärgistusega kuni alarmsõidukite kasutusaja lõpuni.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju siseturvalisusele

Alarmsõiduki puhul on eelduseks, et see on vastavalt kehtestatud nõuetele värvitud ja tähistatud

ning varustatud valgus- ja heliseadmetega. Alarmsõitu tehes või sõiduki peatamisel on oluline,

et teised sõidukijuhid saavad selgelt aru, et tegemist on alarmsõidukiga. Tavapäraselt on

liiklejad harjunud, et neid peatab erivärvides sõiduk ja muul juhul võib tekkida arusaamatus,

kes ja miks peatab.

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 366 491 inimest2. Muudatus

mõjutab otseselt inimesi, kes osalevad liikluses ja puutuvad kokku alarmsõidukitega. Täpset

arvu on keeruline välja tuua, kuid eelduslikult puudutab see mingil määral valdavat osa

elanikkonnast. Sihtrühm on seega suur.

Mõju ulatus on väike, kuna eelnõuga kavandatavad muudatused ei eelda muutusi elanike

käitumises. Alarmsõidukid ja nende kasutamine on liikluse tavapärane osa. Muudatusega

lisanduvate alarmsõidukitega suureneb eelkõige alarmsõidukeid kasutavate asutuste ja

ametnike ring, kuid see ei tähenda automaatselt ka alarmsõitude arvu suurenemist.

PPA, kiirabi ja PäA alarmsõidukitel on lisamärgistust kasutatud ka seni. Lisamärgistuse

kasutamise eesmärk on teha alarmsõiduk liikluses hõlpsalt nähtavaks ja eristatavaks, kuid

alarmsõiduki taga sõites võib sellelt peegelduv valgus teist sõidukijuhti pimestada. Seetõttu on

2 Statistikaamet 2024. Rahvaarv.

6

ohutuse tagamiseks oluline lisamärgistust ja selle kasutamist täpsemalt reguleerida

Lisamärgistuse kasutamine avaldab enim mõju pimedal ajal.

Eelnõuga saab KeA õiguse peatada sõidukeid alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil.

Kuigi tegemist on märkimisväärse muudatusega KeA osas, ei tohiks see tekitada

kohanemisraskusi sõidukijuhtidele, kuna ühelt poolt on KeA sõidukid alarmsõidukile

ettenähtud värvides ja teiselt poolt on sõidukite peatamine – nt politseinike poolt

liiklusjärelevalves – tavapärane ning sõidukijuhid sellega juba harjunud.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Võib eeldada, et liiklejate peamine kokkupuude on

PPA, kiirabi ja PäA alarmsõidukite lisamärgistusi puudutavate muudatustega. PPA, kiirabi ja

PäA alarmsõidukitega kokkupuude võib olla küll regulaarne, eriti tiheasustuses, kuid mitte

igapäevane.

Kuna põhiline osa alarmsõitudest on seotud PPA-le, PäA-le ja kiirabile laekuvate väljakutsete

teenindamisega, sõltub ka mõju avaldumise sagedus eelkõige nendest alarmsõidukitest.

Muudatustega lisanduvad alarmsõidukite kasutajad oma vähese arvu alarmsõitudega mõju

avaldumise sagedust märkimisväärselt ei suurenda.

KeA sõidukeid puudutavad muudatused avaldavad mõju eelkõige nendele inimestele, kelle

sõidukit KeA järelevalve teostamisel peatada soovib. Arvestades KeA poolt läbi viidud

süüteomenetluste arvu3, millele tavapäraselt eelneb riikliku järelevalve teostamine ja eeldades,

et KeA-l pole kõikide juhtumite puhul vajadust sõidukit peatada, on kokkupuude KeA

alarmsõidukitega ebaregulaarne ja harv.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Kui alarmsõidukite juhid pole piisavalt

koolitatud või puudub sellistes olukordades liiklemise kogemus, võib suureneda risk

liiklusõnnetuste toimumise osas. Seda riski maandab nõue, et alarmsõidukeid võivad juhtida

vaid ametnikud, kes on läbinud alarmsõidukijuhi koolituse, mille käigus antakse vajalikud

oskused sõiduki juhtimiseks alarmsõitu tehes ning juhitakse tähelepanu ohtudele, mis võivad

alarmsõiduga kaasneda.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on oluline, kuid positiivne.

4.2. Mõju riigiasutuste korraldusele

1) Sihtrühm: KaM valitsemisala. KaM ja KV sõidukite koguarvu ning töötajate arvu ei ole

võimalik välja tuua. Määrusesesse nr 77 lisatavad sõidukid moodustavad KaM ja KV

sõidukitest väga väikese osa. Muudatus puudutab ametnikke, kes hakkavad alarmsõidukeid

kasutama, seejuures on suurem osa alarmsõidukite loetellu lisatavatest seotud konkreetse

ametikohaga. Sihtrühm on seega väike.

Eelnõu võimaldab KaM haldusalas teostada senisest paremini ja paindlikumalt liitlasvägede

või kõrgetasemeliste visiitide saatmist, samuti koguneda riigikaitses olulist rolli omavatel

ametnikel juhtimispunktidesse ja staapidesse tagamaks õigeaegne juhtimiskorraldus.

Mõju ulatus on keskmine, kuna eelnõuga kaasnevad küll muudatused, kuid nendega ei

kaasne kohendamisraskusi. KV-s on juba kasutusel erinevad alarmsõidukid, samuti on KaM

3 KeA järelevalve valdkonna kokkuvõte 2023 kohaselt alustati KeA poolt 991 väärteo- ja 17 kriminaalmenetlust.

7

kantsleri ja Kaitseväe peastaabi ülema kui Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni liikme auto

olnud enne 2022. aastal tehtud muudatust alarmsõidukite loetelus.

KaM ja KV ei pea hakkama loetellu lisanduvaid alarmsõidukeid värvima, kuid neile tuleb

paigaldada eriseadmed ning sõiduki alarmsõidukina registreerimiseks teha muudatused

liiklusregistris. Alarmsõidukijuht peab liiklusseaduse (LS) § 841 lõike 1 kohaselt läbima

mootorsõiduki kategooriale vastava alarmsõidukijuhi koolituse, mis kestab tavaliselt kaks

päeva. Viie aasta möödudes tuleb alarmsõidukijuhil läbida alarmsõidukijuhi

täienduskoolitus. Samuti tuleb alarmsõidukijuhil läbida tervisekontroll iga 5 aasta tagant.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna kokkupuude on ebaregulaarne ja harv. Võib

eeldada, et määruse nr 77 § 1 lõikesse 3 lisatavate, konkreetsete ametikohtadega seotud

autode kasutamine alarmsõidukina on seotud kiireloomuliste ametiülesannete täitmisega ja

võib eeldada, et niivõrd kiireloomulisi ametiülesandeid, mille täitmiseks on vaja teha

alarmsõitu esineb harva mitte regulaarselt. Eelduslikult ei hakka ka KaM-i alarmsõiduki

kasutamine saatmisteks olema regulaarne, kuna liitlaste saatmine jätkuvalt eelkõige

sõjaväepolitsei ülesanne.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Kuna alarmsõidukeid võivad juhtida vaid

alarmsõidukijuhi koolituse läbinud ametnikud, siis negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad

või on vähesed. Koolituse käigus antakse vajalikud oskused sõiduki juhtimiseks alarmsõitu

tehes ja juhitakse tähelepanu alarmsõiduga kaasnevatele ohtudele.

Muudatusega kaasnevad KAM-ile ja KV-le täiendavad, seletuskirja punktis 5.1 märgitud

kulud, mis võivad omada ebasoovitavat mõju asutuste eelarvetele. Võttes arvesse kulude

suurust ja asutuste eelarvet, on ebasoovitav mõju väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on mitteoluline, kuid soovitud ja positiivne.

2) Sihtrühm: KeA. KeA-l on sõidu- ja maastikuautosid kokku peaaegu 2004, millest

alarmsõidukiteks planeeritakse esialgu 15 ja tulevikus maksimaalselt 50 sõidukit. 2024.

aasta andmetel töötas KeA-s 570 inimest. Alarmsõidukeid hakkavad kasutama 6

piirkondlikku bürood, kus töötab kokku 134 ja uurimisosakond, kus töötab 145 inimest.

Sihtrühm on seega keskmine.

Eelnõu võimaldab KeA ametnikel senisest paremini teostada järelevalvet ning kontrollida

sõidukeid, mille juhid või kasutajad võivad olla toime pannud keskkonnaalase süüteo.

Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises kaasnevad muudatused, kuid

nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. KeA peab sõidukid, mida soovib hakata

kasutama alarmsõidukina, värvima määruses nr 77 sätestava põhivärvi ja kontrastvärviga,

paigaldama eriseadmed ning sõiduki alarmsõidukina registreerimiseks laskma teha

muudatused liiklusregistris. Alarmsõidukijuht peab LS § 841 lõike 1 kohaselt läbima

mootorsõiduki kategooriale vastava alarmsõidukijuhi koolituse. Alarmsõidukijuhi koolitus

on tavaliselt paaripäevane ja iga 5 aasta tagant tuleb läbida täienduskoolitus. Samuti

kehtivad alarmsõidukijuhile tavapärasest erinevad tervisekontrolli läbimise tähtajad ning

tervisekontroll tuleb läbida iga 5 aasta tagant.

4 Keskkonnaamet 2024. Keskkonnakaitseinspektor.

8

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna kokkupuude on regulaarne või reeglipärane,

aga mitte igapäevane. KeA sõidukite muutmine alarmsõidukiteks on ühekordne protsess.

Hiljem tuleb seda teha sõidukite väljavahetamisel. Alarmsõidukeid kasutatakse tööks küll

igapäevaselt, kuid koos eriseadmetega, rikkuja sõiduki peatamiseks ebaregulaarselt.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad

või on vähesed. Ebasoovitav mõju võib seisneda selles, et võib suureneda risk

liiklusõnnetuste toimumise osas, kui alarmsõidukite juhid pole piisavalt koolitatud või

puudub sellistes olukordades liiklemise kogemus. Seda riski maandab nõue, et

alarmsõidukeid võivad juhtida vaid alarmsõidukijuhi koolituse läbinud ametnikud.

Koolituse käigus antakse vajalikud oskused sõiduki juhtimiseks alarmsõitu tehes ja

juhitakse tähelepanu ohtudele, mis võivad alarmsõiduga kaasneda.

Muudatusega kaasnevad KeA-le täiendavad, seletuskirja punktis 5.2 märgitud kulud, mis

võivad omada ebasoovitavat mõju asutus eelarvetele. Võttes arvesse kulude suurust ja

asutuste eelarvet, on ebasoovitav mõju väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on oluline, soovitud ja positiivne.

3) Sihtrühm: PPA. PPA-l on kokku 724 alarmsõidukit. Politseivärvides alarmsõidukeid on

334, millest patrullsõidukeid ~150. 2024. aasta andmetel töötas PPA-s 4591 inimest5,

kellest 3730 olid politseiametnikud (81%) ja 861 muud teenistujad (19%). Sõidukiirust

mõõdavad eelkõige patrullpolitseinikud. Patrullpolitseinikke on 679. Muudatus puudutab

eelkõige esmareageerijaid ja patrullsõidukeid. Seega on sihtrühm keskmine.

Muudatused avaldavad mõju PPA alarmsõidukite tähistamisega seotud töökorraldusele.

Lisamärgistuse täpsemate nõuete ja PPA disainijuhendi kehtestamisega suurendatakse

selgust, kuidas PPA alarmsõidukitel lisamärgistust kasutatakse.

Mõju ulatus on väike, kuna PPA töökorraldus suuresti ei muutu ja puudub tarvidus

kohaneda. PPA alarmsõidukitele võimaldab lisamärgistust kanda ka kehtiv määrus nr 77 ja

politseivärvides alarmsõidukitel kasutatakse nii ruudustikukujulist kui kaldtriipudega

valguspeegeldavaid värviribasid. Muudatusega kaasneb PPA-le ülesanne töötada välja ja

kinnitada lisamärgistuse mõõtmeid, paigutust jm reguleeriv disainijuhend, kuid tegemist on

ühekordse ülesandega. Edaspidi tuleb disainijuhendit vaid vastavalt vajadusele muuta.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Kuigi alarmsõidukitele lisamärgistuse kandmine on

regulaarne protsess, toimub see väga pika perioodi (5-7 aastat) tagant. Tavapäraselt

kantakse lisamärgistused liisingusõidukite väljavahetamisel uutele alarmsõidukitele.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ebasoovitav mõju võib seisneda selles, et

alarmsõidukitel kasutatav lisamärgistus ei võimalda üldsusel aru saada, mis asutuse

alarmsõidukiga on tegemist. Samuti võib ebasoovitavat mõju avaldada lisamärgistuse liialt

sagedane muutmine. Sõidukite lisamärgistuse kasutamise kohta peab PPA kehtestama

disainijuhendi, mille kinnitab PPA peadirektor. Seega ei saa tekkida olukorda, kus politsei

alarmsõidukitel kasutatakse lisamärgistusena suvalisi kombinatsioone, mida ameti juht ei

ole heaks kiitnud.

5 Teenistujate arv taandatuna täistööajale.

9

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuid soovitud ja positiivne.

4) Sihtrühm: PäA ja päästetööl osalevad juriidilised isikud. Kaudselt puudutab muudatus kõiki

kutselisi kui ka vabatahtlikke päästjaid. PäA-s töötab üle 2000 inimese, kellest üle 1500 on

kutselised päästjad ehk tegelevad operatiivtööga. Päästevõrgustikku kuulub ligi 2700

vabatahtlikku päästjat6. PäA-l on kokku 231 alarmsõidukit ja päästetööl osalevatel

juriidilistel isikutel 240 alarmsõidukit. Otsesemalt avaldab muudatus mõju ametnikele, kes

tegelevad pääste alarmsõidukite nõuetele vastavuse tagamisega. Seega kaudne sihtrühm on

suur, kuid otsene sihtrühm on siiski hinnatud väikeseks. Muudatused avaldavad mõju

eelkõige pääste alarmsõidukite ning päästehaagiste ja -konteinerite kasutuselevõtul, kui

tagatakse nende lisamärgistuse vastavus nõuetele. Disainijuhendi uuendamisega

suurendatakse selgust, kuidas kasutatakse pääste alarmsõidukitel lisamärgistust.

Mõju ulatus on väike, kuna PäA töökorraldus ei muutu ja puudub tarvidus kohaneda. PäA

alarmsõidukite märgistuse nõue sisuliselt ei muutu võrreldes määruse nr 77 kehtiva

sõnastusega ja eelnõus sisalduvad muudatused on vaid täpsustava iseloomuga. Muudatuse

mõju avaldub paremas õigusselguses.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Pääste alarmsõidukeid ja haagiseid ei võeta kasutusele

väga tihti. Ka määruse nr 77 viimases redaktsioonis kehtestatud nõudeid kohaldatakse vaid

uutele kasutusse võetavatele päästeautodele. Praegu kasutuses olevate päästeautode disaini

ei muudeta. Seega on avaldumise sagedus hinnatud harvaks ja ulatus väikeseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski eelnõu koostajad ette ei näe. Päästesõidukitele kantava

kirje ja lisamärgistuse mõõtmed, kaldenurgad, mustri ja värvikombinatsiooni paigutus

pannakse paika disainijuhendis, mille kinnitab Päästeamet, lähtudes käesoleva määrusega

kehtestatud värvimise ja tähistamise nõuetest. Disainijuhendi rakendamisega tagatakse PäA

ja päästetööl osalevate juriidiliste isikute alarmsõidukite ühetaoline välimus ja kehtivate

nõuete täitmine.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuid soovitud ja positiivne.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

5.1 KaM valitsemisala

Pärast sõiduki lisamist alarmsõidukite loetellu on KAM-il ja KV-l vaja:

 paigaldada sõidukile alarmsõiduki eriseadmed;

 registreerida sõiduk alarmsõidukina ning

 ametnikele alarmsõidukijuhi koolituse korraldamine.

Sõiduki eriseadmete hind sõltub paigaldatavate märgutulede arvust ja asukohast ning millist

heliseadme süsteemi kasutatakse. Eriseadmete maksumuse suurusjärk on 1500 eurot ühe

sõiduki kohta. Sõidukite vahetamisel on võimalus eriseadmeid vajadusel taaskasutada.

Alarmsõidukina registreerimisega kaasneb liiklusregistri andmete muutmine, mille

maksumuseks on 20 eurot.

6 Päästeamet. Päästeameti aastaraamat 2024 (vaadatud 05.07.2023)

10

Alarmsõidukijuhi koolituse maksumus on ühe koolitatava kohta suurusjärgus 1500 eurot.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb koolitus uuesti läbida iga 5 aasta tagant.

5.2 KeA

Pärast sõiduki lisamist alarmsõidukite loetellu on KeA-l vaja:

 tähistada sõiduk alarmsõidukile kehtestatud nõuete kohaselt;

 registreerida sõiduk alarmsõidukina ning

 ametnikele alarmsõidukijuhi koolituse korraldamine.

Sõiduki värvidesse kiletamine maksab ~1000 eurot, vilkuripaneel ~2000 eurot või selle asemel

märgutuled ~1000 eurot ning heliseadme süsteem koos juhtpuldiga ~500 eurot ehk kulu ühe

sõiduki kohta on 2500—3500 eurot7. Sõidukite vahetamisel on võimalus alarmsõiduki

eriseadmeid vajadusel taaskasutada.

Alarmsõidukina registreerimisega kaasneb liiklusregistri andmete muutmine, mille

maksumuseks on 20 eurot.

Alarmsõidukijuhi koolituse maksumus on ühe koolitatava kohta suurusjärgus 1500 eurot.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb koolitus uuesti läbida iga 5 aasta tagant.

5.3 PPA

PPA-le alarmsõidukite lisamärgistust puudutavate muudatustega otsest lisakulu ei kaasne, kuna

lisamärgistust võib kasutada ka kehtiva määruse nr 77 kohaselt. Lisamärgistusega kaasnev kulu

võib kasvada kui lisamärgistusega soovitakse katta alarmsõiduki pinnast senisest suuremat osa.

5.4 PäA

PäA ja päästetööl osalevate juriidiliste isikute alarmsõidukite lisamärgistust puudutavate

muudatustega ei kaasne lisakulu. PäA läbiviidavates alarmsõidukite soetamise hangetes ja

päästeautode kasutuselevõtul arvestatakse tehtavate muudatustega.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatuste elluviimiseks ei ole vaja üleminekuaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Sotsiaal-

ministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le ja PäA-le.

7 Tegemist on indikatiivsete hindadega, mis põhinevad Politsei- ja Piirivalveameti kulude põhjal ning need

võivad muutuda sõltuvalt hanke tulemustest või soetuslepingust.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Sotsiaalministeerium

14.10.2024 nr 1-6/3038-1

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta

määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu,

nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse

nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine

eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil

https://eelnõud.valitsus.ee

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ning Päästeametile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa: 1) eelnõu 3 lehel;

2) eelnõu seletuskiri 10 lehel.

Arvamuse avaldamiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

Indrek Link 6125264

[email protected]