Sissetulev kiri

EELNÕU

05.09.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a

määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ § 141 lõikes 2 asendatakse sõna „üheksat“ sõnaga „kaheksat“.

Kristen Michal peaminister Yoko Alender Kliimaminister Taimar Peterkop riigisekretär

1

05.08.2024

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel.

1.1. Sisukokkuvõte

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 (edaspidi määrus 2019/943) artikli 25

lõige 2 sätestab, et reguleeriva asutuse ettepanekul määrab varustuskindluse normi kindlaks

liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus. Varustuskindluse norm kehtestatakse

tuginedes saamata jäänud energia hinna arvutusele määruse 2019/943 artikli 11 lõike 1

kohaselt. Normi määrab reguleeriv asutus, Eestis Konkurentsiamet, tuginedes määruse

2019/943 artikli 23 lõikes 6 sätestatud metoodikale. Saamata jäänud energia hinna arvutust

tuleb ajakohastada vähemalt iga viie aasta tagant või varem, kui on toimunud olulisi muudatusi.

Eelmise saamata jäänud energia hinna määras Konkurentsiamet otsusega nr 7-26/2020-007

2020. aasta 3. juulil. Kuna sellel ajal ei olnud veel määruse artikli 23 lõike 6 metoodika

kinnitatud, ei olnud võimalik tagada saamata jäänud energia hinna täielikku vastavust viidatud

metoodikale.

Arvestades, et hiljemalt 3. juuliks 2025 tuleb saamata jäänud energia hind ajakohastada,

analüüsis Konkurentsiamet saamata jäänud energia hinda uuesti, tuginedes määruse 2019/943

metoodikale. Uue saamata jäänud energia hinna 9206 eurot/MWh kehtestas amet otsusega

17.04.2024 nr 7-26/2024-004. Uue hinna kehtestamine tingis vajaduse vaadata üle ja

ajakohastada varustuskindluse norm, kuna metoodikast tulenevalt mõjutab andmata jäänud

energia hinna muutus ka teisi varustuskindlusega seotud mõõdikuid.

Varustuskindluse norm (edaspidi LOLE1) on statistiline mõõdik, mida kasutatakse

elektrisüsteemi töökindluse hindamiseks. LOLE näitab, mitu piirangutundi võib aastas

elektrisüsteemis maksimaalselt olla, kus tekib andmata jäänud energia, ja turupõhiselt ei ole

piisavalt ressursse, et katta nõudlust. LOLE ei tähenda tingimata seda, et elektrikatkestused

selle aja jooksul kindlasti toimuvad, vaid pigem viitab sellele, kui suur on oht või tõenäosus, et

sellised katkestused võivad üldse ette tulla.

Konkurentsiamet tegi Kliimaministeeriumile ettepaneku kinnitada varustuskindluse normi uus

väärtus. Uus väärtus on arvutatud, võttes arvesse uut saamata jäänud energia hinda, ja see on

8 tundi aastas. Senine varustuskindluse norm - 9 tundi aastas - on kehtinud 2021. aastast saadik.

Mida madalam on LOLE näitaja, seda väiksem on statistiline tõenäosus, et tekivad olukorrad,

kus elektrinõudlus ületab tootmisvõimsuse ja seega on vähem tõenäoline, et esineb

elektrikatkestusi või võimsuse puudujääke. Varustuskindluse norm kirjeldab

sotsiaalmajanduslikult optimaalset varustuskindluse taset. Norm näitab, millisel hetkel muutub

täiendavate elektritootmisvõimsuste rajamine varustuskindluse parandamiseks kallimaks kui

väikese hulga elektritarbimise katmata jätmine. Kui neid tunde oleks aga rohkem kui kaheksa,

siis tekiks ühiskonnale suurem sotsiaalmajanduslik kahju ja vajalik oleks uute

tootmisvõimsuste planeerimine.

1 ingl k Loss of Load Expectation

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi energeetika osakonna varustuskindluse

nõunik Kristjan Kaldmaa ([email protected], 5885 1135). Eelnõu

õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (anna-

[email protected], 625 8998). Eelnõu keeletoimetuse tegi

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected], 5322 9013).

1.3. Märkused

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.06.2024, 9.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käesoleva määruse muutmine on seotud asjaoluga, et kehtiv varustuskindluse norm pole enam

ajakohane. Konkurentsiameti analüüsi tulemusel vajab LOLE uuendamist 9-lt tunnilt 8-le

tunnile, et paremini iseloomustada elektrisüsteemi töökindlust ja hinnata vajaminevaid

investeeringuid varustuskindluse tagamiseks.

Varustuskindluse norm peab lähtuma määruse 2019/943 artikli 23 lõikes 6 sätestatud

metoodikast. Nimetatud metoodika2 on koostanud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste

Koostööamet (edaspidi ACER).

Määruse 2019/943 artikli 25 lõike 3 kohaselt on varustuskindluse normi arvutamise aluseks

saamata jäänud energia hind (edaspidi VoLL3) ja uue turule siseneja kulu (edaspidi CONE4)

teatud ajavahemiku jooksul ning see esitatakse kui eeldatavasti mittetarnitav energia (edaspidi

EENS5) ja eeldatav võimsuse puudujääk (LOLE).

17.04.2024 võttis Konkurentsiamet oma otsusega vastu määrata uus VoLL-i väärtus Eestile –

9206 eurot/MWh6 senise 7287 eurot/MWh7 asemel. Muudatus tehti, sest eelmine VoLL-i

arvutus ei vastanud ACER-i metoodikale ning 2025. aastaks oleks pidanud nagunii

ajakohastama VoLL-i väärtust. Väärtuse väljaselgitamiseks viis Konkurentsiameti tellimusel

Turu-uuringute AS läbi küsitluse Eesti erinevate tarbijagruppide seas (erinevad

tööstusettevõtted ja kodutarbijad), mille alusel määrati uus VoLL-i väärtus.8

CONE väärtuse Eestis arvutab süsteemioperaator Elering AS. Elering arvutas CONE ACER-i

metoodika kohaselt. CONE väärtuse määramine algab referentstehnoloogiate valimisega, kus

valikusse võivad kuuluda nii uued tootmisvõimsused, kuid ka vanade tootmisvõimsuste

2 ACER „Methodology for calculating the value of lost load, the cost of new entry and the reliability standard“. 3 Ingl k Value of Lost Load. 4 Ingl k Cost of New Entry. 5 Ingl k Expected Energy Not Served. 6 Konkurentsiamet „Saamata jäänud energia hind 2024“. 7 Konkurentsiamet „Saamata jäänud energia hinna määramine 2020“ 8 Konkurentsiamet „Saamata jäänud energia hind 2024“.

3

täiendav käitamine. Referentstehnoloogia peab metoodiliselt vastama järgmistele

kriteeriumitele:

a) tegemist on standardtehnoloogiaga ehk tehnoloogia on laialt levinud ja teada, see

tähendab:

• tehnoloogia kulukomponentide kohta on saada usaldusvääne ja üldine

kuluteave;

• tehnoloogia investeerimis- ja opereerimiskulud peavad projektides olema samas

suurusjärgus;

• tehnoloogia arengul ei ole olulisi tehnilisi piiranguid; tehnoloogiad, mis

koosnevad väikeste ühikvõimsustega komponentidest, on võimalik kulutõhusalt

agregeerida piisava võimsusega üksusteks, mida on kulutõhus aktiveerida;

b) potentsiaalne uus tehnoloogia, mis on võimeline lähiaastatel esindama võimalikke

võimsuse suurendamisi, peab:

• olema välja arendatud viimastel aastatel, on arendusjärgus või on kavandatud

arendamiseks ettenähtud aja jooksul;

• selle tehnoloogia edasine arendamine olema lubatud ning riiklik ja Euroopa

reguleeriv raamistik peab olema toetav.

Eesti uue turule siseneva tootmisvõimsuse referentstehnoloogia valikul konsulteeris

Konkurentsiamet ka ACER-iga, et hinnata Eestis olemasolevate põlevkivijaamade täiendavat

käitamist kui referentstehnoloogiat. ACER-i seisukohast peab varustuskindluse normi raames

arvutatav CONE väärtus kajastama potentsiaalselt võimalikku võimsuse lisandumist järgnevate

aastate jooksul ning CO2 heite vähendamise poliitika peaks tehnoloogia arendamist toetama,

mitte seda takistama. Teise probleemina tõi ACER välja põlevkivitehnoloogia

kulukomponentide kohta usaldusväärse ja üldise teabe piiratud kättesaadavust, kuna

põlevkivitehnoloogia ei ole laialt levinud.

Seetõttu osutus Eestis CONE referentstehnoloogia määramisel valituks gaasiturbiini (OCGT)

tehnoloogia. Eleringi hinnangul on Eesti CONE väärtus: CONE püsikulu 72 900 €/MW ja

CONE muutuvkulu 108,8 €/MWh.

ACER-i metoodika artikkel 20 kajastab liikmesriigile või territooriumile varustuskindluse

normi arvutamist. Varustuskindluse norm lähtub referentstehnoloogiatele arvutatud LOLE

väärtuste vahemikust (igale sobivale referentstehnoloogiale arvutatakse CONE alusel LOLE

väärtus). LOLE väärtuste vahemikus leitakse optimaalne sihtväärtus, selleks kasutatakse

EENS-i väärtust. Leitud LOLE optimaalne sihtväärtus vastab liikmesriigi varustuskindluse

normile. Eestis osutus CONE referentstehnoloogia määramisel valituks vaid üks tehnoloogia,

mistõttu leitakse LOLE optimaalne sihtväärtus nimetatud metoodika kohaselt järgmiselt:

Seega on Eesti varustuskindluse normi arvutamisel eeldatav võimsuse puudujääk LOLE 8 tundi

aastas.

Kuna ACER-i metoodika kohaselt on liikmeriigi varustuskindluse norm võrdne LOLE

optimaalse sihtväärtusega, siis on Eestis varustuskindluse normiks eeldatav võimsuse

puudujääk 8 tundi aastas. See tähendab Eesti jaoks, et edaspidi hinnatakse Eesti

varustuskindluse olukorda lähtuvalt LOLE 8 tunni väärtusest. Iga aasta koostab Elering AS

varustuskindluse analüüsi, kus hinnatakse järgmise kümne aasta varustuskindluse olukorda.

4

Prognoosis võetakse arvesse olemasolevaid tootmisvõimsusi, võrguühendusi naaberriikidega,

teadaolevaid tulevasi projekte jm arenguid energia valdkonnas. Kui prognooside käigus selgub,

et teatud aastatel on oht seda piiri ületada, tuleb varakult planeerida täiendavaid meetmeid

(näiteks reservvõimsuse mehhanismi rakendamine) piisava tootmisvõimsuse tagamiseks, et ära

hoida normi ületamine.

Varustuskindlust hinnatakse pidevalt ning igasugused suuremad muutuses tootmisvõimsustes

mõjutavad ka LOLE näitajat. 2023. aasta varustuskindluse aruanne näitas, et Eesti LOLE

näitaja on 2028. aastal 5 tundi. Lisaks tehti ka tundlikkuse analüüs, mille eesmärk oli hinnata

varustuskindlust seoses tootmisvõimsuste muutumisega. Näiteks kui Balti Elektrijaama 11.

ploki ulatuses (192 MW) tootmisvõimsust poleks kättesaadav, siis LOLE väärtus oleks 2028.

aastal 8.3 tundi, mis omakorda tähendab normi ületamist.

Joonis 1. Eesti keskmised piirangutundide arvud koos tundlikkuse analüüsiga (Allikas: Eesti

elektrivarustuskindluse aruanne)

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga tehtavad muudatused, mis käsitlevad varustuskindluse normi on kooskõlas Euroopa

Liidu õigusega. Varustuskindluse normi käsitleb määrus 2019/943.9 Nõudeid varustuskindluse

metoodikale ja kesksetele põhimõtetele käsitleb määruse 2019/943 neljas peatükk „Ressursside

piisavus“.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatuse sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ning mõju välissuhetele

puudub. Samuti puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste

ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Mõju majandusele ja julgeolekule on kaudne.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, 5 juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia

siseturgu (uuesti sõnastatud), ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124

Uus varustuskindluse norm -

LOLE 8 piirangutundi

5

Ühe tunni võrra madalam LOLE tähendab, et aastas võib varasemast olla üks tund vähem

võimsuste puudujääki. Sisuliselt tähendab see, et maksimaalselt kaheksal tunnil aastas võib

Eestis tekkida olukord, kus tekib andmata jäänud energia, ehk turupõhiselt pole piisavalt

ressursse tarbimise katmiseks. See tähendab, et sotsiaalmajanduslikest kaalutlustest lähtuvalt

on elektritootmisel võimaldatud lasta tekkida mõned tunnid, kus tarbimist ei pea suutma üks

päev ette turupõhiselt katta, selle asemel, et ehitada lisatootmisvõimsusi, millega katta vajadus

elektrienergia järele ka nendel üksikutel tundidel. Kui neid tunde oleks aga rohkem kui kaheksa,

siis tekiks ühiskonnale suurem kahju ning kahju maandamiseks on vaja tagada täiendavaid

tootmisvõimsusi.

Kui selgub, et Eesti elektrisüsteemis ei ole varustuskindluse normi täitmine tagatud, peab

valdkonna eest vastutav ministeerium (Kliimaministeerium) analüüsima, kas esineb

turutõrkeid, mis takistavad turutingimustel tootmisseadmete rajamist. Juhul kui turutõrkeid ei

esine või nende kõrvaldamisel ei ole varustuskindluse norm täidetud, on võimalik taotleda

riigiabi luba reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks. Elering AS on teinud ettepaneku

rakendada Eestis reservvõimsuse mehhanismi alates 2027. aastast, kuna siis tekib oht

varustuskindluse normi ületamiseks. Kliimaministeeriumil on hetkel pooleli riigiabi taotlemine

Euroopa Komisjonilt reservvõimsuse mehhanismi (strateegilise reservi) rakendamiseks.

Üldjuhul LOLE näitaja tähendab, et mida madalam see on, seda töökindlam on ka

elektrisüsteem. Madalam LOLE viitab ka sellele, et süsteem peab olema võimeline paremini

rahuldama nõudlust kriitilistel hetkedel, näiteks tippkoormuse või ootamatute riketega

toimetulekuks. Majanduslikult tähendab varustuskindluse normi langemine, et vähesel määral

võib suureneda vajamineva kindla võimsuse maht, mida on vaja katta. Kuna 2024. aasta

varustuskindluse aruanne on koostamisel, kus eelduslikult võetakse arvesse ka uut normi, siis

hetkel pole teada, milline on mõju vajaminevale võimsusele. Kuna ühe abimeetmena nähakse

ette reservvõimsuse mehhanismi rakendamist, siis sellega kaasneb majanduslik mõju

elektritarbijatele, kes maksavad olenevalt tarbitud elektrienergia kogusest mehhanismi

ülalpidamise kulud. Täpset hinda on praegu keeruline ennustada, kuna see sõltub strateegilise

reservi hangitavast võimsuse mahust ja läbiviidava hanke pakkumustest.

Pidades silmas mõju igapäevaelule, kui tekib tootmisvõimsuste puudujääk, tuleb see katta

reservide abil, näiteks alates 2027. aastast strateegilise reservi loomisega. Puudujääk

lihtsustatuna tähendab, et tootmisvõimsused ei kata täielikult tarbimist. Näitlikult, Eesti

puudujäägiks võib olla teatud tunnil vaid tuhandik tarbimise kogumahust. Selline puudujääk on

kaetud reservide abil ning igapäevaelus pole sellel elektritarbijale mingit mõju.

Määrusel on kaudne positiivne mõju ka Eesti julgeolekule. Mõju väljendub eelkõige

energiajulgeolekus, kuna ajakohastatud varustuskindluse norm vastab praegusele olukorrale

energiasüsteemis ning aitab paremini hinnata vajadusi tulevikus. Selle alusel on võimalik

planeerida tegevusi elektrisüsteemis vajamineva tootmisvõimsuste tagamiseks, näiteks hinnata

strateegilise reservi jaoks vajaminevat mahtu varustuskindluse tagamiseks. Praegu on see 1000

MW, mille tagamise kohustuse on riik sätestanud omaniku ootusega Eesti Energia AS-ile 2026.

aasta lõpuni, kuid alates 2027. aastast on vaja strateegilist reservi pärast omaniku ootuse lõppu.

LOLE muutmine ei mõjuta elektrisüsteemis vajamineva võimsuse mahtu ning endiselt on vaja

tagada vähemalt 1000 MW.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne teadaolevalt riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste

eelarvele lisakulusid ega -tulusid, samuti ei nõua see lisatööd.

6

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Rahandusministeeriumile,

Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile. Eelnõu saadetakse ettepanekute esitamiseks

Konkurentsiametile ja AS-ile Elering.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiitsministeerium

Rahandusministeerium

Riigikantselei

16.10.2024 nr 1-4/24/4952

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise

eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Teadmiseks: Konkurentsiamet, Elering AS

Kristjan Kaldmaa, 715 3421

[email protected]

EELNÕU

05.09.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a

määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ § 141 lõikes 2 asendatakse sõna „üheksat“ sõnaga „kaheksat“.

Kristen Michal peaminister Yoko Alender Kliimaminister Taimar Peterkop riigisekretär

1

05.08.2024

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel.

1.1. Sisukokkuvõte

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 (edaspidi määrus 2019/943) artikli 25

lõige 2 sätestab, et reguleeriva asutuse ettepanekul määrab varustuskindluse normi kindlaks

liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus. Varustuskindluse norm kehtestatakse

tuginedes saamata jäänud energia hinna arvutusele määruse 2019/943 artikli 11 lõike 1

kohaselt. Normi määrab reguleeriv asutus, Eestis Konkurentsiamet, tuginedes määruse

2019/943 artikli 23 lõikes 6 sätestatud metoodikale. Saamata jäänud energia hinna arvutust

tuleb ajakohastada vähemalt iga viie aasta tagant või varem, kui on toimunud olulisi muudatusi.

Eelmise saamata jäänud energia hinna määras Konkurentsiamet otsusega nr 7-26/2020-007

2020. aasta 3. juulil. Kuna sellel ajal ei olnud veel määruse artikli 23 lõike 6 metoodika

kinnitatud, ei olnud võimalik tagada saamata jäänud energia hinna täielikku vastavust viidatud

metoodikale.

Arvestades, et hiljemalt 3. juuliks 2025 tuleb saamata jäänud energia hind ajakohastada,

analüüsis Konkurentsiamet saamata jäänud energia hinda uuesti, tuginedes määruse 2019/943

metoodikale. Uue saamata jäänud energia hinna 9206 eurot/MWh kehtestas amet otsusega

17.04.2024 nr 7-26/2024-004. Uue hinna kehtestamine tingis vajaduse vaadata üle ja

ajakohastada varustuskindluse norm, kuna metoodikast tulenevalt mõjutab andmata jäänud

energia hinna muutus ka teisi varustuskindlusega seotud mõõdikuid.

Varustuskindluse norm (edaspidi LOLE1) on statistiline mõõdik, mida kasutatakse

elektrisüsteemi töökindluse hindamiseks. LOLE näitab, mitu piirangutundi võib aastas

elektrisüsteemis maksimaalselt olla, kus tekib andmata jäänud energia, ja turupõhiselt ei ole

piisavalt ressursse, et katta nõudlust. LOLE ei tähenda tingimata seda, et elektrikatkestused

selle aja jooksul kindlasti toimuvad, vaid pigem viitab sellele, kui suur on oht või tõenäosus, et

sellised katkestused võivad üldse ette tulla.

Konkurentsiamet tegi Kliimaministeeriumile ettepaneku kinnitada varustuskindluse normi uus

väärtus. Uus väärtus on arvutatud, võttes arvesse uut saamata jäänud energia hinda, ja see on

8 tundi aastas. Senine varustuskindluse norm - 9 tundi aastas - on kehtinud 2021. aastast saadik.

Mida madalam on LOLE näitaja, seda väiksem on statistiline tõenäosus, et tekivad olukorrad,

kus elektrinõudlus ületab tootmisvõimsuse ja seega on vähem tõenäoline, et esineb

elektrikatkestusi või võimsuse puudujääke. Varustuskindluse norm kirjeldab

sotsiaalmajanduslikult optimaalset varustuskindluse taset. Norm näitab, millisel hetkel muutub

täiendavate elektritootmisvõimsuste rajamine varustuskindluse parandamiseks kallimaks kui

väikese hulga elektritarbimise katmata jätmine. Kui neid tunde oleks aga rohkem kui kaheksa,

siis tekiks ühiskonnale suurem sotsiaalmajanduslik kahju ja vajalik oleks uute

tootmisvõimsuste planeerimine.

1 ingl k Loss of Load Expectation

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi energeetika osakonna varustuskindluse

nõunik Kristjan Kaldmaa ([email protected], 5885 1135). Eelnõu

õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (anna-

[email protected], 625 8998). Eelnõu keeletoimetuse tegi

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected], 5322 9013).

1.3. Märkused

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.06.2024, 9.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käesoleva määruse muutmine on seotud asjaoluga, et kehtiv varustuskindluse norm pole enam

ajakohane. Konkurentsiameti analüüsi tulemusel vajab LOLE uuendamist 9-lt tunnilt 8-le

tunnile, et paremini iseloomustada elektrisüsteemi töökindlust ja hinnata vajaminevaid

investeeringuid varustuskindluse tagamiseks.

Varustuskindluse norm peab lähtuma määruse 2019/943 artikli 23 lõikes 6 sätestatud

metoodikast. Nimetatud metoodika2 on koostanud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste

Koostööamet (edaspidi ACER).

Määruse 2019/943 artikli 25 lõike 3 kohaselt on varustuskindluse normi arvutamise aluseks

saamata jäänud energia hind (edaspidi VoLL3) ja uue turule siseneja kulu (edaspidi CONE4)

teatud ajavahemiku jooksul ning see esitatakse kui eeldatavasti mittetarnitav energia (edaspidi

EENS5) ja eeldatav võimsuse puudujääk (LOLE).

17.04.2024 võttis Konkurentsiamet oma otsusega vastu määrata uus VoLL-i väärtus Eestile –

9206 eurot/MWh6 senise 7287 eurot/MWh7 asemel. Muudatus tehti, sest eelmine VoLL-i

arvutus ei vastanud ACER-i metoodikale ning 2025. aastaks oleks pidanud nagunii

ajakohastama VoLL-i väärtust. Väärtuse väljaselgitamiseks viis Konkurentsiameti tellimusel

Turu-uuringute AS läbi küsitluse Eesti erinevate tarbijagruppide seas (erinevad

tööstusettevõtted ja kodutarbijad), mille alusel määrati uus VoLL-i väärtus.8

CONE väärtuse Eestis arvutab süsteemioperaator Elering AS. Elering arvutas CONE ACER-i

metoodika kohaselt. CONE väärtuse määramine algab referentstehnoloogiate valimisega, kus

valikusse võivad kuuluda nii uued tootmisvõimsused, kuid ka vanade tootmisvõimsuste

2 ACER „Methodology for calculating the value of lost load, the cost of new entry and the reliability standard“. 3 Ingl k Value of Lost Load. 4 Ingl k Cost of New Entry. 5 Ingl k Expected Energy Not Served. 6 Konkurentsiamet „Saamata jäänud energia hind 2024“. 7 Konkurentsiamet „Saamata jäänud energia hinna määramine 2020“ 8 Konkurentsiamet „Saamata jäänud energia hind 2024“.

3

täiendav käitamine. Referentstehnoloogia peab metoodiliselt vastama järgmistele

kriteeriumitele:

a) tegemist on standardtehnoloogiaga ehk tehnoloogia on laialt levinud ja teada, see

tähendab:

• tehnoloogia kulukomponentide kohta on saada usaldusvääne ja üldine

kuluteave;

• tehnoloogia investeerimis- ja opereerimiskulud peavad projektides olema samas

suurusjärgus;

• tehnoloogia arengul ei ole olulisi tehnilisi piiranguid; tehnoloogiad, mis

koosnevad väikeste ühikvõimsustega komponentidest, on võimalik kulutõhusalt

agregeerida piisava võimsusega üksusteks, mida on kulutõhus aktiveerida;

b) potentsiaalne uus tehnoloogia, mis on võimeline lähiaastatel esindama võimalikke

võimsuse suurendamisi, peab:

• olema välja arendatud viimastel aastatel, on arendusjärgus või on kavandatud

arendamiseks ettenähtud aja jooksul;

• selle tehnoloogia edasine arendamine olema lubatud ning riiklik ja Euroopa

reguleeriv raamistik peab olema toetav.

Eesti uue turule siseneva tootmisvõimsuse referentstehnoloogia valikul konsulteeris

Konkurentsiamet ka ACER-iga, et hinnata Eestis olemasolevate põlevkivijaamade täiendavat

käitamist kui referentstehnoloogiat. ACER-i seisukohast peab varustuskindluse normi raames

arvutatav CONE väärtus kajastama potentsiaalselt võimalikku võimsuse lisandumist järgnevate

aastate jooksul ning CO2 heite vähendamise poliitika peaks tehnoloogia arendamist toetama,

mitte seda takistama. Teise probleemina tõi ACER välja põlevkivitehnoloogia

kulukomponentide kohta usaldusväärse ja üldise teabe piiratud kättesaadavust, kuna

põlevkivitehnoloogia ei ole laialt levinud.

Seetõttu osutus Eestis CONE referentstehnoloogia määramisel valituks gaasiturbiini (OCGT)

tehnoloogia. Eleringi hinnangul on Eesti CONE väärtus: CONE püsikulu 72 900 €/MW ja

CONE muutuvkulu 108,8 €/MWh.

ACER-i metoodika artikkel 20 kajastab liikmesriigile või territooriumile varustuskindluse

normi arvutamist. Varustuskindluse norm lähtub referentstehnoloogiatele arvutatud LOLE

väärtuste vahemikust (igale sobivale referentstehnoloogiale arvutatakse CONE alusel LOLE

väärtus). LOLE väärtuste vahemikus leitakse optimaalne sihtväärtus, selleks kasutatakse

EENS-i väärtust. Leitud LOLE optimaalne sihtväärtus vastab liikmesriigi varustuskindluse

normile. Eestis osutus CONE referentstehnoloogia määramisel valituks vaid üks tehnoloogia,

mistõttu leitakse LOLE optimaalne sihtväärtus nimetatud metoodika kohaselt järgmiselt:

Seega on Eesti varustuskindluse normi arvutamisel eeldatav võimsuse puudujääk LOLE 8 tundi

aastas.

Kuna ACER-i metoodika kohaselt on liikmeriigi varustuskindluse norm võrdne LOLE

optimaalse sihtväärtusega, siis on Eestis varustuskindluse normiks eeldatav võimsuse

puudujääk 8 tundi aastas. See tähendab Eesti jaoks, et edaspidi hinnatakse Eesti

varustuskindluse olukorda lähtuvalt LOLE 8 tunni väärtusest. Iga aasta koostab Elering AS

varustuskindluse analüüsi, kus hinnatakse järgmise kümne aasta varustuskindluse olukorda.

4

Prognoosis võetakse arvesse olemasolevaid tootmisvõimsusi, võrguühendusi naaberriikidega,

teadaolevaid tulevasi projekte jm arenguid energia valdkonnas. Kui prognooside käigus selgub,

et teatud aastatel on oht seda piiri ületada, tuleb varakult planeerida täiendavaid meetmeid

(näiteks reservvõimsuse mehhanismi rakendamine) piisava tootmisvõimsuse tagamiseks, et ära

hoida normi ületamine.

Varustuskindlust hinnatakse pidevalt ning igasugused suuremad muutuses tootmisvõimsustes

mõjutavad ka LOLE näitajat. 2023. aasta varustuskindluse aruanne näitas, et Eesti LOLE

näitaja on 2028. aastal 5 tundi. Lisaks tehti ka tundlikkuse analüüs, mille eesmärk oli hinnata

varustuskindlust seoses tootmisvõimsuste muutumisega. Näiteks kui Balti Elektrijaama 11.

ploki ulatuses (192 MW) tootmisvõimsust poleks kättesaadav, siis LOLE väärtus oleks 2028.

aastal 8.3 tundi, mis omakorda tähendab normi ületamist.

Joonis 1. Eesti keskmised piirangutundide arvud koos tundlikkuse analüüsiga (Allikas: Eesti

elektrivarustuskindluse aruanne)

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga tehtavad muudatused, mis käsitlevad varustuskindluse normi on kooskõlas Euroopa

Liidu õigusega. Varustuskindluse normi käsitleb määrus 2019/943.9 Nõudeid varustuskindluse

metoodikale ja kesksetele põhimõtetele käsitleb määruse 2019/943 neljas peatükk „Ressursside

piisavus“.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatuse sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ning mõju välissuhetele

puudub. Samuti puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste

ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Mõju majandusele ja julgeolekule on kaudne.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, 5 juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia

siseturgu (uuesti sõnastatud), ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124

Uus varustuskindluse norm -

LOLE 8 piirangutundi

5

Ühe tunni võrra madalam LOLE tähendab, et aastas võib varasemast olla üks tund vähem

võimsuste puudujääki. Sisuliselt tähendab see, et maksimaalselt kaheksal tunnil aastas võib

Eestis tekkida olukord, kus tekib andmata jäänud energia, ehk turupõhiselt pole piisavalt

ressursse tarbimise katmiseks. See tähendab, et sotsiaalmajanduslikest kaalutlustest lähtuvalt

on elektritootmisel võimaldatud lasta tekkida mõned tunnid, kus tarbimist ei pea suutma üks

päev ette turupõhiselt katta, selle asemel, et ehitada lisatootmisvõimsusi, millega katta vajadus

elektrienergia järele ka nendel üksikutel tundidel. Kui neid tunde oleks aga rohkem kui kaheksa,

siis tekiks ühiskonnale suurem kahju ning kahju maandamiseks on vaja tagada täiendavaid

tootmisvõimsusi.

Kui selgub, et Eesti elektrisüsteemis ei ole varustuskindluse normi täitmine tagatud, peab

valdkonna eest vastutav ministeerium (Kliimaministeerium) analüüsima, kas esineb

turutõrkeid, mis takistavad turutingimustel tootmisseadmete rajamist. Juhul kui turutõrkeid ei

esine või nende kõrvaldamisel ei ole varustuskindluse norm täidetud, on võimalik taotleda

riigiabi luba reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks. Elering AS on teinud ettepaneku

rakendada Eestis reservvõimsuse mehhanismi alates 2027. aastast, kuna siis tekib oht

varustuskindluse normi ületamiseks. Kliimaministeeriumil on hetkel pooleli riigiabi taotlemine

Euroopa Komisjonilt reservvõimsuse mehhanismi (strateegilise reservi) rakendamiseks.

Üldjuhul LOLE näitaja tähendab, et mida madalam see on, seda töökindlam on ka

elektrisüsteem. Madalam LOLE viitab ka sellele, et süsteem peab olema võimeline paremini

rahuldama nõudlust kriitilistel hetkedel, näiteks tippkoormuse või ootamatute riketega

toimetulekuks. Majanduslikult tähendab varustuskindluse normi langemine, et vähesel määral

võib suureneda vajamineva kindla võimsuse maht, mida on vaja katta. Kuna 2024. aasta

varustuskindluse aruanne on koostamisel, kus eelduslikult võetakse arvesse ka uut normi, siis

hetkel pole teada, milline on mõju vajaminevale võimsusele. Kuna ühe abimeetmena nähakse

ette reservvõimsuse mehhanismi rakendamist, siis sellega kaasneb majanduslik mõju

elektritarbijatele, kes maksavad olenevalt tarbitud elektrienergia kogusest mehhanismi

ülalpidamise kulud. Täpset hinda on praegu keeruline ennustada, kuna see sõltub strateegilise

reservi hangitavast võimsuse mahust ja läbiviidava hanke pakkumustest.

Pidades silmas mõju igapäevaelule, kui tekib tootmisvõimsuste puudujääk, tuleb see katta

reservide abil, näiteks alates 2027. aastast strateegilise reservi loomisega. Puudujääk

lihtsustatuna tähendab, et tootmisvõimsused ei kata täielikult tarbimist. Näitlikult, Eesti

puudujäägiks võib olla teatud tunnil vaid tuhandik tarbimise kogumahust. Selline puudujääk on

kaetud reservide abil ning igapäevaelus pole sellel elektritarbijale mingit mõju.

Määrusel on kaudne positiivne mõju ka Eesti julgeolekule. Mõju väljendub eelkõige

energiajulgeolekus, kuna ajakohastatud varustuskindluse norm vastab praegusele olukorrale

energiasüsteemis ning aitab paremini hinnata vajadusi tulevikus. Selle alusel on võimalik

planeerida tegevusi elektrisüsteemis vajamineva tootmisvõimsuste tagamiseks, näiteks hinnata

strateegilise reservi jaoks vajaminevat mahtu varustuskindluse tagamiseks. Praegu on see 1000

MW, mille tagamise kohustuse on riik sätestanud omaniku ootusega Eesti Energia AS-ile 2026.

aasta lõpuni, kuid alates 2027. aastast on vaja strateegilist reservi pärast omaniku ootuse lõppu.

LOLE muutmine ei mõjuta elektrisüsteemis vajamineva võimsuse mahtu ning endiselt on vaja

tagada vähemalt 1000 MW.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne teadaolevalt riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste

eelarvele lisakulusid ega -tulusid, samuti ei nõua see lisatööd.

6

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Rahandusministeeriumile,

Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile. Eelnõu saadetakse ettepanekute esitamiseks

Konkurentsiametile ja AS-ile Elering.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiitsministeerium

Rahandusministeerium

Riigikantselei

16.10.2024 nr 1-4/24/4952

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise

eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Teadmiseks: Konkurentsiamet, Elering AS

Kristjan Kaldmaa, 715 3421

[email protected]