Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/24/6151-4 |
Registreeritud | 15.10.2024 |
Sünkroonitud | 17.10.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Olemasolev olukord Planeeritud olukord
Aadress Pindala Maakasutuse sihtotstarve
Positsiooni number
Maakasutuse sihtotstarve
Pindala
Pos 1 Elamumaa 5383
Pos 2 Elamumaa 5090
Pos 3 Elamumaa 5002
Kambja vald Pos 4 Elamumaa 5000
Kullaga küla 5,31 ha 100 % Maa- Pos 5 Elamumaa 5000
Lepa mü tulundusmaa Pos 6 Elamumaa 5000
(28301:001:1359) Pos 7 Elamumaa 5000
Pos 8 Elamumaa 5000
Pos 9 Elamumaa 5214
Pos 10 Tootmismaa 655
Pos 11 Transpordimaa 4493
Pos 12 Transpordimaa 2261
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Kambja Vallavalitsus
Pargi tn 2
61714, Tartu maakond, Kambja vald,
Ülenurme alevik
Teie 19.09.2024 nr 6-1/111-5
Meie 15.10.2024 nr 7.2-2/24/6151-4
Lepa maaüksuse detailplaneeringu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Kambja valla Kullaga küla Lepa maaüksuse
detailplaneeringu (katastritunnus 28301:001:1359, edaspidi planeering). Planeeringu eesmärk on
100% maatulundusmaa sihtotstarbega Lepa maaüksuse jagamine elamumaa kruntideks ning
ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega
varustamisele, haljastusele ja heakorrale.
Väljastasime seisukohad planeeringu koostamiseks 22.03.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/6151-2
(edaspidi seisukohad).
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu
tingimusel, et planeeringut korrigeeritakse järgmiselt.
1. Planeeringuga kavandatakse ruum piki riigiteed nr 46 olemasoleva kergliiklustee (riigitee
nr 22868, Pangodi kergliiklustee) pikendamiseks (kavandatav kinnistu POS 12), kuid selle
välja ehitamine ei ole kavas planeeringu realiseerimisel (planeeringu seletuskiri lk 31: Pos
12 perspektiivne juurdepääsutee koridor jääb eramaaks seni kauaks kui on koostatud
perspektiivse kergliiklustee projekt ja teada välja ehitaja. Täpsed maa-ala võõrandamise
ja avalikku kasutamise tingimused pannakse paika eraldi lepinguga enne
detailplaneeringu kehtestamist. Planeeringuala arendaja ei võta kohustust kergliiklustee
väljaehituse finantseerimisel.
Nõustume kirjeldatud lahendusega. Täiendavalt palume ette näha planeeringuala
ühendamine läbi planeeringuala (nt kavandatavate Pos 2 ja Pos 3 või Pos 1 ja Pos 2
kinnistute vahelt) riigitee nr 46 ääres olemasoleva kergliiklusteega, et tagada
planeeringuala tulevastele elanikele ohutu juurdepääs riigitee nr 46 ääres asuvatele
bussipeatustele. Hetkel suunatakse jalakäijad piki planeeringuala juurdepääsuteed
riigiteele nr 22185, kust nad liiguvad edasi riigiteede nr 22185 ja nr 46 ristmiku alale, kust
bussipeatustesse on kummalegi poole ca 130 m ning kus puudub riigitee nr 46 ületamiseks
sobilik koht (teeületuskoht on ca 80 m Tartu suunas, planeeringuga kavandatava Pos 2
krundi läänenurga juures). Juhime tähelepanu, et riigitee nr 46 aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 2902 sõidukit ja kehtib kiirusrežiim 70 km/h.
2 (2)
2. Planeeringu seletuskirja lk 31 „Transpordiameti nõuded detailplaneeringu
realiseerimiseks“ on muuhulgas kirjas: Arendusega seotud teed tuleb rajada ning
nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa
väljastamist.
Palume nimetatud lause korrigeerida järgmiselt: … enne planeeringualale kavandatava
mis tahes hoone või rajatise ehitamise alustamise teatise või ehitusteatise esitamist (vt
meie seisukohtade p 11).
Planeeringu elluviimisel palume arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
meile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel meie käest
[email protected] nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Tsahkna
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. SK100_Lepa dp_seletuskiri
2. JN100_Lepa dp_põhijoonis
3. JN220_Lepa dp_tehnovõrgud
Tuuli Tsahkna
58073001, [email protected]
Töö nr DP0103-23
Kambja vald, Kullaga küla
LEPA MAAÜKSUSE
DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI
Planeeringust huvitatud isik: Kavastu Põld OÜ
Koostaja: Plaan OÜ
Tartu 2023-2024
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
2
Sisukord
1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja andmed planeeringuala kohta ...4
1.1. Detailplaneeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus: ............................................... 4
1.2. Alusplaan.................................................................................................................... 5
1.3. Planeeringust huvitatud isik, tellija ........................................................................... 5
1.1 Planeeringu koostamise korraldaja ja koostaja ........................................................ 5
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ......................................................................6
2.1. Geoloogiline ülevaade ............................................................................................... 7
2.2. Maastikuanalüüs ........................................................................................................ 8
3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seaded .............................13
3.1. Vastavus üldplaneeringule ...................................................................................... 14
4. Planeerimisettepanek ....................................................................................16
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ............................................................ 16
4.2. Krundi ehitusõigus .................................................................................................. 16
4.3. Hoonestusala piiritlemine ........................................................................................ 17
4.4. Teede maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................. 18
4.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ................................................................ 20
4.6. Ehitistevahelised kujad ............................................................................................ 21
4.7. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad .................................................................... 21
4.7.1. Veevarustus ............................................................................................................... 21
4.7.1. Tuletõrjevesi .............................................................................................................. 22
4.7.2. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................ 22
4.7.3. Sademeveevarustus .................................................................................................. 23
4.7.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus ............................................................................... 23
4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse
korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju
hindamine või riskianalüüs ................................................................................................... 24
4.9. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide
kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või
üksikobjektide kaitse alla võtmiseks .................................................................................... 25
4.10. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse-
ja kasutustingimuste seadmine............................................................................................. 25
4.11. Arhitektuurinõuded ehitisele ................................................................................... 25
4.12. Servituutide/isikliku kasutusõiguse määramise vajadus ....................................... 26
4.13. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramise ................................................... 27
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
3
4.14. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused
ning nõuded. .......................................................................................................................... 27
4.15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ......................................... 28
4.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ..................... 28
4.17. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,
sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnangud .................................... 29
4.18. Planeeringu rakendamise võimalused .................................................................... 30
5. Kooskõlastused ja koostöö ...........................................................................32
Graafiline osa
Leht 1 Situatsiooniskeem M 1:10 000
Leht 2 Olemasolev olukord M 1:1000
Leht 3 Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000
Leht 4 Põhijoonis M 1:1000
Leht 5. Tehnovõrgud ja maakasutus M 1:1000
Leht 6. Illustreeriv joonis
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
4
1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja andmed
planeeringuala kohta
Detailplaneering koostamise aluseks on võetud Kambja Vallavolikogu 22.02.2023. a otsus nr 101
„Kullaga külas asuva Lepa maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade
kinnitamine ning otsuse lisa „Kullaga külas asuva Lepa maaüksuste detailplaneeringu
lähteseisukohad“.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Lepa
maaüksuse jagamiseks elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja
abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus
juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele ja
heakorrale.
Planeeringuala pindala on ca 5,4 ha. Andmed planeeringualal asuva krundi kohta on toodud tabelis
1.
Tabel 1. Andmed planeeringualal asuva krundi kohta
Aadress Pindala Sihtotstarve
Kambja vald, Kullaga küla Lepa mü (katastritunnus (28301:001:1359)
5,31 ha maatulundusmaa 100%
1.1. Detailplaneeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus
Arvestamisele kuuluvad varasemad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid:
• Tartu maakonnaplaneering;
• Kambja Vallavolikogu 04.09.2007. a määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla
üldplaneering;
• Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“.
• Rakendusgeoloogia OÜ koostatud Kullaga küla, Kambja vald, Tartumaa, Lepa kü
(28301:001:1359) geoloogilise uuringu aruanne, töö nr 23-105.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
5
1.2. Alusplaan
Digitaalse alusplaani täpsusastmega 1:500 mõõdistas Elker RMT OÜ 2022 aasta septembris (töö
nr Tartu2260-GA).
1.3. Planeeringust huvitatud isik, tellija
Kavastu Põld OÜ (registrikood 10084371)
Aadress: Pargi 4, 62034, Ülenurme alevik
Tel: +372 5160700
Kambja Vallavalitsus
Aadress: Pargi 2, 62034 Ülenurme alevik
Reg nr: 77000275
1.1 Planeeringu koostamise korraldaja ja koostaja
Kambja Vallavalitsus
Aadress: Pargi 2, 62034 Ülenurme alevik.
Reg nr: 77000275
Plaan OÜ
Aadress: Tamme pst 111, Tartu 50415.
Reg nr: 12199722
Maastikuarhitekt: Tiina Kuusepuu (Maastikuarhitektuuri MSc, diplomi nr: MB 002238).
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
6
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeritav ala asub Kambja vallas, Kullaga külas. Lepa maaüksus piirneb põhjast Mäenurga
maaüksusega (katastriüksuse tunnus 28301:001:0051, maatulundusmaa), idast Kiiviti
maaüksusega (katastriüksuse tunnus 28203:003:0167, maatulundusmaa) ning kagust Teini
maaüksusega (katastriüksuse tunnus 28201:008:0568, maatulundusmaa). Läände jääb Tatra-
Otepää-Sangaste tee nr 46 ning lõunasse Pangodi-Vissi tee nr 22185. Andmed planeeringualal
asuva krundi kohta on toodud tabelis 1 ning olemasolev olukord graafiliselt lehel 2 „Olemasolev
olukord“.
Planeeringuala on osaliselt niidetav heinamaa ning looduslik rohumaa. Kõrghaljastust leidub
olemasoleva kraavi ümbruses (vt foto 1) ning ala põhjaosas (vt foto 2). Kõlvikuline jaotus Maa-
ameti andmetel on 2,55 ha on haritavat maad, 1,01 ha looduslikku rohumaad, 0,89 ha metsamaad
ning 0,86 ha muud maad.
Foto 1. Vaade kraavile Foto 2. Vaade põhjaosas kõrghaljastusele
Planeeringualal reljeef on vahelduvalt künklik. Ala lõunaosas asub kraav. Maapinna kõrgused
jäävad 112,50 m – 121,11 m vahemikku (kõrguste vahe ca 8,6 m).
Juurdepääs planeeringualale on tagatud Tatra-Otepää-Sangaste teelt nr 46 uue mahasõiduga
mahasõiduga.
Planeeringuala edelanurgas asub alajaam. Alajaamast kulgevad elektrimaakaablid nii piki
planeeringuala lääne- , kagu- kui ka lõunakülge. Isiklik kasutusõigus on seatud ca 548 m2 ulatuses
Elektrilevi OÜ kasuks. Elektrimaakaablite kaitsevööndi ulatus on 1 m (äärmisest kaablist mõtteline
vertikaal). Alajaama kaitsevöönd on 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
7
Planeeringualale ulatub riigiteede kaitsevöönd 30 m (mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest
servast). Lisaks on sõlmitud Enefit Connect OÜ-ga isikliku kasutusvalduse lepe sidetorule, mis on
projekteeritud planeeringuala lääne- ja lõunaserva. Teised kitsendused ja kokkulepped
maakasutuse osas puuduvad.
2.1. Geoloogiline ülevaade
Planeeringualale on koostatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt geoloogiline uuring (töö nr 23-105).
Töö on koostatud vastavalt EVS-EN ISO 14688-1:2018 Eesti Standardile „Geotehniline uurimine
ja katsetamine. Osa 1: „Identifitseerimine ja kirjeldamine“ ning osa 2: „Liigituspõhimõtted“.
Pinnastele on antud hinnangulised kategooriad A…D. Välitööde käigus puuriti 7 puurauku. Uuring
on toodud planeeringu lisades.
Planeeringuala asub Otepää kõrgustiku maastikurajoonis, Otepää kõrgustiku põhjanõlva
põhjapoolsel servaalal. Otepää kõrgustiku künkliku pinnamoe moodustavad kuni 200 meetri
paksused mandrijää setted, mis lasuvad aluspõhja keskdevoni liivakivi.
Maapinna kõrgused jäid puuraukude suudmetel abs. kõrguste 113,45...119,25 meetri vahemikku.
Uuringus leiti, et geoloogilised tingimused Lepa kü ehitamiseks on head PA-1...-4 ja 5´alal ning
keerulised PA-5...-6 alal. Kasvukiht (kiht 1A), turbamuld (kiht 1B), täitepinnas (kiht 3) ja muld (kiht
4) tuleks täies mahus eemaldada ning asendada ühtlase kiht-kihilt tihendatud mineraalse
pinnasega vajaliku kõrguseni. Kohtades, kus halva kandevõimega setete (kihid 1A...B ja 3...6)
paksus on alla 1 m on mõistlik orgaanika sisaldusega halvad pinnased välja kaevata ja asendada
kiht-kihilt tihendatud liiv ja kruuspinnastega. Kui halva kandevõimega pinnase kihtide kogupaksus
on suurem kui 1 m, tuleks kasutada tee all jäika geotekstsiili, et ühtlustada vajumeid. Teele tuleb
rajada ka korralik dreenkiht.
Piirkonna külmumissügavus on ca 1,35 meetrit. Talvel võib lumest vabal alal tee mulle läbi külmuda
kuni 1,95 meetri sügavuseni. Läbikülmumise tsoonist jäävad välja kruusane mölline keskLIIV (kiht
8). Esinevatest pinnastest ei täida etteantud dreenimistingimusi 100% tiheduse ja optimaalse
niiskussisalduse juures 0,3...0,5 meetri sügavusel mitte ükski kiht. Nende filtratsioonimoodulid
jäävad tõenäoliselt alla 0,5 m/ööpäevas. Uuringuala jääb looduslikult niiskesse piirkonda ehk 2.
paikkonda PA-1...-4 ja 5´alal ning PA-5...-6 alal liigniiskesse piirkonda ehk 3. paikkonda.
Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-või
hajureostuse suhtes.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
8
Turvas (kiht 5) ja vähe orgaanilist ainet sisaldav savine peenLIIV (kiht 6) on tugevalt
kokkusurutavad pinnased. Turbas kestavad vajumid aastakümneid. Turbakihti rajatavate
süvendite nõlvad vajavad kindlustamist või tuleb võtta nõlva kalle vähemalt 45 kraadi. Arvestama
peab, et moreenpinnased (kihid 9 ja 10) on heterogeensed pinnased, mis võivad sisaldada nii liiva
ja kruusa kihte ning ka üksikuid munakaid/veeriseid. Moreenpinnastesse rajatud sügavamad kui
1,5 meetrised kaevikud tuleb kindlustada. Savipinnased (kihid 6, 9 ja 10) on leondumise ohtlikud,
kui pinnas leonduks, kaotaks see oluliselt.
Savipinnased (kihid 6, 9 ja 10) on leondumise ohtlikud, kui pinnas leonduks, kaotaks see oluliselt
kandevõimes. Leondumise vältimiseks ei tohiks savipinnasel lasta seista lahtises kaevikus vee all
ja märjal pinnasel ei tohiks liikuda ehitusmasinatega. Leondunud pinnas ei hoia nõlvu. Liivpinnased
(kihid 2, 7 ja 8) on tundlikud struktuuri rikkumise suhtes ja kaotavad kandevõime ümbertõstmisel.
Veeküllastunud looduslikud pinnased turvas (kiht 5) ja kruusane mölline keskLIIV (kiht 8) ei hoia
nõlva.
2.2. Maastikuanalüüs
Käesoleva maastikuanalüüsi eesmärk on anda ülevaade Lepa maaüksuse ja selle kontaktvööndi
loodus- ja rekreatiivsetest väärtustest, soovitusi väärtuste säilitamiseks ning rohevõrgustiku
toimimise tagamiseks. Maastikuanalüüsi koostamise käigus käsitletakse maa-ala maastikku ning
maastiku ja inimtegevuse vastastikust mõju ja antakse soovitusi edasisele ehitustegevusele Lepa
maaüksusel. Maastikuanalüüs on abiks detailplaneeringu koostamisel, et planeerituga säilitataks
maastikurajoonile omane ilme ning planeeritav tegevus sulanduks keskkonda.
Mõju looduskeskkonnale, kaitsealustele ja/või ohustatud liikidele ja kooslustele
Planeeringuala on vahelduvalt künkliku reljeefiga, suurim kõrguste erinevus on ca 8,6 m.
Planeeringulahendus ei näe ette olemasoleva reljeefi olulist muutmist, säilib piirkonnale
iseloomulik kuppelmaastik. Madalamatesse kohtadesse on planeeritud tiigid ja pinnas
tasandatakse tiigi ümber kuid maastiku reljeefi üldpilti see oluliselt ei muuda. Planeeritud elamud
ja tee on planeeritud maastiku reljeefi arvestavalt.
Käesolevalt ala on kasutuses valdavalt rohumaana, kus teostatakse aastas 1 kord niitmist.
Niidetud ala on peamiselt kuplite nõlvad ja maanteeäärne ala. Ülejäänud ala on hooldusest väljas.
Põllumaade intensiivsest majandamisest on omanik loobunud, kuna sealne mullaviljakus on madal
(VI-VII boniteediklass) ning tervikliku lauge maa-ala osa väike. Ülejäänud ala moodustab metsa-
ala ja liigniiskuse all kannatavad lodualad. Keskkonnaregistri andmeil Lepa maaüksusel ei ole
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
9
registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohtasid ja elupaikasid. Taimestikust on domineerivad
erinevad kõrrelised, leidub laialt levinud niidutaimi (lutsern, raudrohi, hanijalg, puju, seahernes jt).
Liigniiskuse all kannatava ala ja kraavi ääres domineerivaks liigiks on angervaks ning leidub
madalat pajuvõsa. Alal kasvavad taimestikud on Eestis laialt levinud. Planeeringualast 8900 m2
moodustab metsala, kus valdavalt kasvavad lehtpuud (harilik haab, arukask) teise rindena ka
harilik kuusk, lagedamal alal leidub okaspuu gruppe (harilik mänd ja kuusk). Metsa paiknemine on
toodud kaardil 1 (väljavõte metsaportaali metsanduslikust ortofotost).
Kaart 1. Väljavõte metsaportaali metsanduslikust ortofotost.
Metsaala on planeeritud säilitada maksimaalselt, likvideerimisele on planeeritud ainult need puud,
mis jäävad ehitustegevusele ette ning lagedaks võib raiuda õueala elamu ja abihoonete ümber ca
1000 m2 ulatuses. Olemasolev metsaala on hooldamata, võsastunud ning kohati läbipääsmatu
ning vajab hooldusraiet ja harvendust.
Planeeringuala ei asu rohevõrgustiku alal. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb ala
Pangodi ümbruse II klassi väärtuslikule maastikule (R5). II klassi näol on tegemist aladega, mis on
küll väärtuslikud kuid osaliselt hooldatud ja kohati halvas seisus. Planeeringu realiseerimisel ala
hooldatakse ning juurde on planeeritud istutada kõrghaljastust maantee poolsesse ossa.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
10
Arvestades eeltoodut puuduvad analüüsitaval alal kaitsealuste ja/või ohustatud liikide
kasvukohad ja elupaigad (sealne taimestik on Eestis tavapärane ning rohkete
kasvukohtadega), siis sellest tulenevalt puudub Lepa maaüksuse hoonestamise korral
negatiivne mõju kaitsealuste ja/või ohustatud liikide kasvukohtadele ja elupaikadele.
Planeeritav tegevus ei muuda oluliselt olemasolevat maapinna reljeefi ning tegevuse käigus
on kavandatud säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Intensiivselt haritavad
põllumaad ja olulised metsamassiivid puuduvad, siis puudub mõju põllu- ja
metsamassiivide terviklikkuse säilimisele ning metsaväärtustele. Olemasoleva metsamaa
hooldamisega pigem suurendatakse sealset metsaväärtust.
Mõju traditsioonilisele maakasutusele
Traditsioonilise maakasutuse mõju on käsitletud Pangodi järve maastikukaitseala 2015-2024
kaitse-eeskirjas, kus on kirjas, et sealsel pärandmaastikul on iseloomulikud kõrgematel ja
kuivematel kohtadel levinud rohu- ja põllumaad, mis vahelduvad soostunud heinamaadega
kõrgendike vahel. Hoonestus paikneb valdavalt ridamisi teede läheduses, leidub ka hajali
paiknevaid talusid. Selline maakasutus püsis kuni 1970ndateni. Kokkuvõtlikult üldistades lähtudes
võib traditsioonilise maakasutuse alla mõelda seda maakasutust, mis oli kujunenud lõplikult välja
1920-30-ndatel aastatel ning mis jämedates joontes säilis kuni 1970-ndate aastate
maaparanduskampaaniateni.
Traditsiooniliselt kuulus planeeringuala talu maade koosseisu ning oli kasutuses põllu- ja
karjamaana. 90-ndate aastate algul maareformi käigus tekkis eraldiseisev 5-ha maaüksus, mis
käesolevaks hetkeks on aktiivsest põllumajanduslikust tegevusest väljas. Kuna reljeefi tõttu
haritava maa majandamine on keeruline, mullaviljakus madal ning haritava maa-ala osakaal väike
siis omanik on loobunud maaüksuse majandamisest põllu- ja karjamaana.
Seega analüüsi koostamise hetkel ei saa enam rääkida elamute ehitamisel mõjust
traditsioonilisele maakasutusele, sest sisuliselt traditsioonid katkesid siis, kui Lepa
maaüksus eraldati talu maadest ning uue maaomaniku poolt maaüksuse majandamine
põllu- ja karjamaana ei olnud enam majanduslikult otstarbekas.
Vastavus väljakujunenud asustusstruktuurile
Käesolevas analüüsis termin „asustusstruktuur“ tähendus on - inimese poolt rajatud ning koosneb
hoonetest, teedest ja on inimtegevuse mõjuga.
Pangodi järve ümbruse maastikku iseloomustab tugevalt liigestatud reljeef ja traditsiooniline hajus
asustusstruktuur. Eesti ajaloost on teada, et 19. saj. esimesel poolel tekkis arvukalt uusi külasid,
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
11
mis paiknesid enamasti väheviljakatel ja liigniisketel ning võsastunud maa-aladel mõisa põldude
taga. Suuremad muutused maa-asulastikus tõi 19. saj. teisel poolel kaasa talumaade kruntimine
ning päriseksostmine, samuti osa riigimaade jagamine, mille järel vanad külad tugevasti hajusid.
Asustuse hajumine jätkus veel ka 1920. aastate algul, kui jaotati mõisaid. Ka riigimaadest jagati
osa talukohtadeks. 20. saj. alguses paiknesid talud peamiselt üksikult ja hajusalt, enam-vähem
korrapäraste vahedega, et kõigile jaguks haritavat põllu-, heina- ja karjamaad ning metsa.
Maastike ilme muutus tunduvalt, kui nõukogude võim koondas inimesi suurtesse
majandikeskustesse. Põllumaa arvelt laiendati asulaid, et maalt linna tulnud inimestele eluasemed
ehitada. Kadusid paljud põlis- ja asunduskülad ning maaehituses vohasid linnale omased
mitmekorruselised elamud.
Peale Eesti taasiseseisvumist sai kõige olulisemaks asustusstruktuuri muutvaks teguriks 1991
aastal alustatud maareform, mille käigus Nõukogude Liidu perioodi alguses õigusvastaselt
võõrandatud maa tagastati/kompenseeriti endistele omanikele või erastati. Peale
tagastamisi/erastamisi on toimunud märgatav pööre: uus omanik ei tegele enam
põllumajandusega, avatud alad kattuvad kiiresti võsaga ning, et leida maale vähegi rakendust,
soovitakse muuta maakasutuse sihtotstarvet elamu või ärimaaks ja ehitada sinna sihtotstarbelised
hooned. Planeeringuala ümbruses asustustiheduse analüüsist (toodud graafiliselt kaart 2-4) on
näha, et kuni tänapäevani on toimunud märkimisväärne asustustiheduse suurenemine ning avatud
alad on järjest metsastunud.
Kaart 2. Asustatud alad, mis on kantud Kaart 3. Asustatud alad, mis on kantud
katastrikaardile 1930-1944 katastrikaardile 1978-1989
(punane ring tähistab 1930-1944 aastatel (hoonekompleksi, punane ring helepruuni sisuga
olemasolevat hoonekompleksi). tähistab 1978-1989 a ol. ol. hoonekomplekse).
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
12
Kaart 4. Olemasolev hoonestus kantud Eesti värvilisele põhikaardile 2024.
Planeeringuala jääb nn tavaalale, mille näol on tegemist alaga, mis ei ole hoiualad ega
sihtkaitsealad, ning kus ehitustegevus on leebemalt reguleeritud. Seal peaks uued hooned olema
kooskõlas olemasoleva ja piirkonnale omase arhitektuuriga, kuid ei pea neid jäljendama.
Uushoonestamise eelduseks on hajaasustuse tagamine, et säilitada piirkonnale iseloomulik
maastiku ilme. Arhitektuurse ilme iseloomustus on toodud pk 3 „Planeeringuala kontaktvööndi
funktsionaalsed seosed“.
Üldiste asutuste muutuse kõrval teedevõrk on säilinud 20 saj. algusest suhteliselt muutumatuna.
Kaardianalüüsil selgus, et mõnevõrra on juurde tulnud väiksemaid teid, mis viivad uute hooneteni.
Hoonete paiknemine teest on varieeruv, kindlat ehitusjoont ei ole välja kujunenud.
Planeeringuala ümbrus on käesolevaks ajaks tihedamalt asustatud (hoonete vaheline
kaugus jääb valdavalt ca 50-150 m vahele). Hooned paiknevad kuppelmaastikku sulanduvalt
ning üldmuljena ei mõju domineerivalt. Planeeringulahenduses uued elamud hakkavad
samuti paikneva kuplilisel reljeefil ning arhitektuursete võtetega tuleb sobitada
maastikupilti. Planeeritav tegevus on kooskõlas üldplaneeringus toodud hajaasustuse
põhimõtetega.
Maastiku vaadeldavus, avatud vaadete (vaatekohtade ja –koridoride) säilimine
Maastikku vaadeldes tekib visuaalne mulje, mis on üks olulisemaid ja mille kaudu vaataja maastiku
esteetilisust hindab. Maastiku vaadeldavus sõltub kahest aspektist, üheks on füüsiline ehk see, kui
kaugele näeb ja teine esteetiline ehk siis see, kas maastik on ilus. Maastiku ilu vaatlemiseks on
seda kõige lihtsam teha teelt, kõrgemalt pinnavormilt või kohast, kuhu inimesel on tagatud vaba
juurdepääs.
LEPPEMÄRGID
hooned, 1930-1944 katastrikaardil
uued hooned, 1978-1989 katastrikaardil
uued hooned, 2024 värvilisel põhikaardil
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
13
Vastavalt Tartu maakonnaplaneeringule on ilusaks vaatelõiguks märgitud Tartu-Otepää-Sangaste
teelt vaade Pangodi järve suunas ning Pangodi-Vissi teelt Pangodi järve suunas. Planeeringuala
ei jää otseselt ilusa vaate vaatekoridori. Sõiduteel liiklejale vaade Lepa maaüksusele on osaliselt
varjatud olemasoleva kõrghaljastusega ning kuppelmaastikuga. Uued elamud on planeeritud
olemasoleva ja planeeritud)kõrghaljastuse taha ning kuppelmaastiku vahele ning seetõttu ei jää
maastikus domineerima.
Seega uushoonete rajamisega ei piirata vaateid Pangodi järvele. Uushoonete puhul tuleb
rakendada arhitektuursed meetmed, et hooned sobituksid maastikku (maakivid, pruunid-
rohelised toonid, laastkatus jne).
Soovitused uushoonete planeerimiseks
• Uushoonete asukoht tuleb valida selliselt, et muudetakse minimaalselt maapinna reljeefi.
• Õueala suuruseks on soovitav planeerida kuni 1000 m2 ning kaaluda Maakatastriseaduse
rakendamist.
• Mahasõit juurdepääsuteelt kavandatavate hooneteni ning õueala on soovitav hoida
murualana. Mahasõidu osas võib kasutada tihendatud pinnast ja tallamiskindlat muru või
murukivi.
• Arhitektuurne lahendus peab sobituma ümbritsevaga. Vältida tuleb imiteerivaid materjale
ning kirkaid värve. Soovitav kasutada kollaseid, pruune ja tumedamaid rohelisi toone ning
naturaalseid materjale: maakivi, puit. Abihoone peab sobima kokku kavandatud elamuga.
• Hoone ümbrus tuleb haljastada selliselt, et kavandatavad hooned sulanduksid keskkonda.
• Õueala haljastamisel kaaluda kasutada traditsioonilisi taluõue taimi, põõsastest harilikku
sirelit, lumimarja, ebajasmiini. Soovitav on ka lillede valikul lähtuda ajalooliselt taluõue
kaunistamiseks kasutatud sortidest (floks, pojeng, tokkroos, käoking jms), mitte kasutada
sissetoodud liike.
• Mitte kasutada massiivseid piirdeid. Võimalusel kaaluda piiretest loobumist. Kui piirded
rajada siis tuleks leida ühtne läbiv stiil.
• Tuleb jälgida, et rajatavad kommunikatsioonid ei muudaks maastiku esteetilist väärtust
3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seaded
Planeeritav ala asub Kambja valla lõunaosas, Kullaga külas ca 25 km kaugusel Tartu linna piirist,
ca 17 km kaugusel Otepää linna piirist ning ca 8 km kaugusel Elva linna piirist. Ala jääb Pangodi
järve lähedusse (vt kaart 2).
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
14
Planeeringuala on ümbritsetud tiheda teedevõrguga. Lähimad bussipeatused asuvad
planeeringuala kõrval Tatra-Otepää-Sangaste tee nr 46 ääres (mõlemal poolt teed) ning Pangodi-
Vissi tee nr 22185 ääres. Tegemist on regulaarsete maaliinide bussipeatustega, mis tagavad
ühistranspordiühenduse kõikide lähedal asuvate linnadega (Tartu, Otepää, Elva). Tatra-Otepää-
Sangaste tee nr 46 ääres on välja ehitatud kergliiklustee, Pangodi-Vissi tee nr 22185 ääres
liigutakse jalgsi tee ääres haljasalal. Teedel tänavavalgustus puudub.
Logistiliselt hea paiknemine, linnade lähedus, looduskaunis asukoht ning infrastruktuuri olemasolu
on soosinud planeeringuala kontaktvööndis maa-aladele suvilate ja elamute ehitamist. Pangodi
järve ümbrus on väga atraktiivne piirkond nii puhkamiseks kui elamiseks.
Traditsioonilisest asustus- ja maakasutusstruktuurist, mis kujunes lõplikult välja 1920-30-ndatel
selle algsel kujul enam ei leidu tänu suurele ehitussurvele. Kontaktvööndis elamukruntide struktuur
on väga varieeruv. Leidub ekstreemseilt väikeseid elamumaa tükke (756 m2- Kaldaääre mü, 497
m2 Risti mü) kui ka suuremaid elamumaa krunte (4706 m2- Vereve mü, 5318 m2 – Pepi mü, 6407
m2 Kuuse mü jne). Pangodi järve ääres on krundistruktuur tihedam. Elamumaad on ümbritsetud
maatulundusmaadega.
Kontaktvööndi arhitektuur on väga eriilmeline, elamud nii ühe kui kahe korruselised, viilkatusega,
kus katuse harjad on nii risti kui ka paralleelselt teedega kuid leidub ka modernseid kaasaegseid
lahendusi. Välisviimistluses on kasutatud nii puitu, klaasi, betooni kui ka kivi. Hoonete asetusel on
lähtutud traditsioonilisest taluõuede planeeringu põhimõtetest. Kohustuslikku ehitusjoont välja
kujunenud ei ole, hoone fassaad on üldjuhul avalikult kasutatava tee- või veekogu poole,
paigutamisel on arvestatud ka maapinna reljeefi.
Planeeringualast üle Pangodi-Vissi tee nr 22185 jääb Pangodi maastikukaitseala.
Maastikukaitsealast ega Pangodi järvest tulenevad piirangud planeeringualale ei ulatus.
3.1. Vastavus üldplaneeringule
Vastavalt kehtivale Kambja valla üldplaneeringule endise Kambja valla maa-ala osas on
planeeringuala jäetud valgeks alaks. Üldplaneeringu põhikaardil esitatud valge maa-ala on maa,
millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku
kasutusotstarvet ei kavandata (vt kaart 5. Väljavõte üldplaneeringust). Ala jääb hajaasustusega
piirkonda.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
15
Kaart 5. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringust endise Kambja valla territooriumi osas.
Planeeringuala jääb maakondliku tähtsusega väärtuslikule maastikule. Sellest tulenevalt on
Kambja valla maa- ja ehitusosakonna suunis mitte planeerida elamumaa sihtotstarbega krunti alla
5000 m². Detailplaneeringu lahendus ei muuda kehtivat üldplaneeringut.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
16
4. Planeerimisettepanek
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringuga kavandatakse 12 krunti, millest 9 on elamumaa krunti, 2 transpordimaa krunt
ning 1 tootmismaa krunt puurkaevu tarbeks. Maakasutuse koondtabel on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Maakasutuse koondtabel.
Olemasolev olukord Planeeritud olukord
Aadress Pindala Maakasutuse sihtotstarve
Positsiooni number
Maakasutuse sihtotstarve
Pindala
Pos 1 Elamumaa 5383
Pos 2 Elamumaa 5090
Pos 3 Elamumaa 5002
Kambja vald Pos 4 Elamumaa 5000
Kullaga küla 5,31 ha 100 % Maa- Pos 5 Elamumaa 5000
Lepa mü tulundusmaa Pos 6 Elamumaa 5000
(28301:001:1359) Pos 7 Elamumaa 5000
Pos 8 Elamumaa 5000
Pos 9 Elamumaa 5214
Pos 10 Tootmismaa 655
Pos 11 Transpordimaa 4493
Pos 12 Transpordimaa 2261
4.2. Krundi ehitusõigus
Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil,
hoonete suurim lubatud kõrgus, hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala. Ehitusõigus on
toodud tabelis 3.
Hoonete suurim lubatud arv krundil on 3 hoonet (1 üksikelamu + 2 abihoonet). Elamukrundi suurim
lubatud ehitisealune pind on kokku 420 m² (põhihoone + abihooned). Abihooned ei tohi olla
suuremad kui elamu.
Planeeritud ehitusõiguse realiseerimisel tuleb arvestada Rakendusgeoloogia OÜ poolt
koostatud (töö nr 23-105) geoloogilise uuringu tulemustega. Geoloogilised tingimused Lepa
maaüksusel on head PA-1...-4 ja 5´alal ning keerulised PA-5...-6 alal. Kasvukiht (kiht 1A),
turbamuld (kiht 1B), täitepinnas (kiht 3) ja muld (kiht 4) tuleks täies mahus eemaldada ning
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
17
asendada ühtlase kiht-kihilt tihendatud mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni. Kohtades, kus
halva kandevõimega setete (kihid 1A...B ja 3...6) paksus on alla 1 m on mõistlik orgaanika
sisaldusega halvad pinnased välja kaevata ja asendada kiht-kihilt tihendatud liiv ja
kruuspinnastega
Tabel 3. Ehitusõiguse tabel.
Pos nr Pindala,
m²
Krundi kasutamise sihtotstarve
Hoone suurim
lubatud arv krundil
Põhihoone suurim lubatud
kõrgus, m ja korruselisus
Abihoone suurim lubatud
kõrgus, m ja korruselisus
Põhihoone suurim lubatud
ehitisealune pindala, m²
Abihoone suurim lubatud
ehitisealune pindala, m²
Pos 1 5383 EP 1 põhihoone, 2 abihoonet
kuni 8,5 kuni 2
kuni 5 kuni 1
300 60
Pos 2 5090 EP 1 põhihoone, 2 abihoonet
kuni 8,5 kuni 2
kuni 5 kuni 1
300 60
Pos 3 5002 EP 1 põhihoone, 2 abihoonet
kuni 8,5 kuni 2
kuni 5 kuni 1
300 60
Pos 4 5000 EP 1 põhihoone, 2 abihoonet
kuni 8,5 kuni 2
kuni 5 kuni 1
300 60
Pos 5 5000 EP 1 põhihoone, 2 abihoonet
kuni 8,5 kuni 2
kuni 5 kuni 1
300 60
Pos 6 5000 EP 1 põhihoone, 2 abihoonet
kuni 8,5 kuni 2
kuni 5 kuni 1
300 60
Pos 7 5000 EP 1 põhihoone, 2 abihoonet
kuni 8,5 kuni 2
kuni 5 kuni 1
300 60
Pos 8 5000 EP 1 põhihoone, 2 abihoonet
kuni 8,5 kuni 2
kuni 5 kuni 1
300 60
Pos 9 5214 EP 1 põhihoone, 2 abihoonet
kuni 8,5 kuni 2
kuni 5 kuni 1
300 60
Pos 10 655 OV 1 abihoone - kuni 5 kuni 1
- 60
Pos 11 4493 LT - - - - -
Pos 12 2261 LT - - - - -
4.3. Hoonestusala piiritlemine
Hoonestusalad on toodud skemaatiliselt planeeringu graafilises osas. Joonistel näidatud
hoonestusalad kruntidel on suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pindala. See
võimaldab valida hoone asukohta, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega,
milleks on 8 m. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud, va prügikastide
hoiustamiseks mõeldud suletud ruum eeldusel, et tagatud on tuleõhutusnõuded.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
18
Hoonestusala kaugus Tatra-Otepää-Sangaste tee krundi piirist jääb ca 25-35 m vahele,
planeeritava tee poolsest krundi piirist min 5 m ning teistest krundi piiridest min 4 m.
4.4. Teede maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringuala piirneb läänest Tatra-Otepää-Sangaste teega nr 46 ning lõunast Pangodi-Vissi
teega nr 22185. Tegemist on riigiteedega, mille tee kaitsevöönd on 30 m mõlemal pool äärmise
sõiduraja välimisest servast. Olemasolev mahasõit on Tatra-Otepää-Sangaste teelt nr 46, mis on
planeeritud likvideerida. Uus juurdepääs on planeeritud Pangodi-Vissi teelt nr 22182.
Uus mahasõit peab vastama tüübile II (vt skeem 1). Ristmiku teekate tuleb rajada asfaltbetoon.
Ristmiku projekt kooskõlastatakse Maanteeametiga. Planeeritud tee (pos 11) teekate on
planeeritud tolmuvaba kate (nt asfalt). Kokkuleppeliselt kohaliku omavalitsusega antakse tee üle
vallale või määratakse avalik kasutus.
Skeem 1: Mahasõidu tüüp II joonis.
Planeeringulahendusega moodustatakse üks transpordimaa krunti, mis jääb elamukruntide
vahele. Tee maa-ala laiuseks on planeeritud minimaalselt 12 m, elektriõhuliini postide juures ca
14 m), millest 6 m jääb sõidutee alla ning kummalegi poole sõiduteed jääb haljasala. Teine
transpordimaa krunt on kavandatud perspektiivse kergliiklustee jaoks Tatra-Otepää-Sangaste tee
nr 46 äärde.
Tee rajamisel tuleb arvestada geoloogilise uuringu tulemustega. Uuringust selgub, et
planeeringuala põhjaosas ehitamisel kasvukiht (kiht 1A), turbamuld (kiht 1B), täitepinnas (kiht 3)
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
19
ja muld (kiht 4) tuleks täies mahus eemaldada ning asendada ühtlase kiht-kihilt tihendatud
mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni. Kohtades, kus halva kandevõimega setete (kihid 1A...B
ja 3...6) paksus on alla 1 m on mõistlik orgaanika sisaldusega halvad pinnased välja kaevata ja
asendada kiht-kihilt tihendatud liiv ja kruuspinnastega. Kui halva kandevõimega pinnase kihtide
kogupaksus on suurem kui 1 m, tuleks kasutada tee all jäika geotektsiili, et ühtlustada vajumeid.
Teele tuleb rajada ka korralik dreenkiht. Liigveed tuleks tee muldest juhtida vertikaalplaneeringuga
eemale.
Jalakäijate jaoks eraldi jalgteid planeeritud ei ole, lubatud on jagatud liiklusruumiga lahendused
(jalakäijad liiguvad kas haljasalal või sõidutee servas). Kergliiklusteed ei ole kavandatud, säilib
olemasolev kergliiklustee riigimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ääres, mida on
planeeritud pikendada kogu planeeringuala ulatuses.
Planeeritav ala külgneb lõunast kõrvalmaanteega 22185 Pangodi-Vissi tee, mille aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 2022. a loenduse järgi on 707 autot, maantee projektkiikus 50 km/h.
Ristmike nähtavuse ja vahekauguse ala määramisel on aluseks võetud Tarnspordiameti juhis
(2021). Täpne peatusnähtavus (PN) ja liitumisnähtavus (LN) kolmnurk määratakse edasise
projekteerimise käigus. Planeeringuga on antud üldine lahedus, kus planeeritud tee on
teeandmiskohustusega tee samatasandilisel ristmikul ning peatusnähtavuse on võetud PN1 = 60
m. Projekteerimise käigus tuleb kaaluda erandlikke väärtusi, ebamõistlike kulude vältimiseks
peatumiskohustusega ristmikul kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Nõutud
nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi. Esitatud nähtavusnõuetest
võib kõrvale kalduda ja rakendada leebemaid nõudeid, kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda
reljeef, kaitse all olevad objektid, hoonestus või rajatised. Nähtavuse nõuetest kõrvale kaldumisel
tuleb rakendada muid abimeetmeid ohutuse tagamiseks. Peatumisnähtavusel põhinevat
nähtavusala ei pea määrama siis, kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas.
Liigvee ärajuhtimiseks planeeritud tee äärde on kavandatud kraav/nõva, mille eesvooluks on
planeeritud tiigid ning planeeringuala keskmes olemasolev kraav. Täpsed planeeritud tee
tehnilised parameetrid, kraavide kalded, tee kõrgusarvud pannakse paika teeprojektiga.
Planeeringuala sademeveelahendus ei ole seotud riigitee ääres asuvate kraavidega. Riigitee
alusele maaüksusele on sademevee juhtimine keelatud. Riigitee kaitsevööndisse ei ole
kavandatud veerežiimi muutvaid rajatisi (tiigid, kraavid) ega veerežiimi muutvaid maaparandustöid
ning reoveekanalisatsiooni rajatiste kujasid.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
20
Planeeritud tee kaitsevöönd on 5 m tee punasest joonest. Olemasolevate riigimaanteede
kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit.
Riigimaanteede kaitsevööndisse hoonestust ei ole planeeritud, riigitee kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda ainult Transpordiameti nõusolekul. Piirangud on
sätestatud Ehitusseadustiku alusel (EhS §70 lg 2 ja §72 lg 1).
Parkimiskohtade arv lahendatakse edasise projekteerimise käigus, kui on teada täpsed hoonete
mahud. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt arvestusega 2-3 parkimiskohta ühe leibkonna
kohta. Riigiteele ja planeeritud tee maa-alale parkimine ei ole lubatud. Riigiteele on keelatud
tagurdamine.
4.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeringuala põhja- ja keskosas leidub kõrghaljastust, lõunaosa on looduslik rohumaa. Osaliselt
on rohumaa hakanud võsastuma. Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalses
ulatuses, lageraiet on lubatud teha ainult õueala ulatuses kuni 1000 m2. Kõrghaljastust on lubatud
likvideerida ainult planeeritud hoonestusala ulatuses. Soovitav on säilitada õuealal terved ja
elujõulised puud, mis ei jää ehitusele ette. Täiendavalt kõrghaljastust võib rajada kogu
planeeringuala ulatuses arvestades kehtivaid normatiive ja seatud tingimusi. Täpne kõrg- ja
madalhaljastuse lahendus (puude liigiline kooseis, vahekaugused) lahendatakse igal elamukrundil
eraldi koos ehitusprojektiga või haljastusprojektiga.
Aedasid võib ehitada kõikidele elamumaa kruntidele. Piirete kõrgus kuni 1,5 m. Keelatud on
läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev) ning ultra värvitoonid. Piirete
materjal võib olla puit, kivi või metall (lubatud ka materjalide kombineerimine). Piirdeid võib
kombineerida hekiga.
Prügikonteinerite täpne asukoht määratakse ehitusprojektis. Prügikonteinerid peavad olema
varjestatud, mitte avalikus ruumis silma torkavad.
Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale.
Krundisisesed parklad ja teed rajada vett läbilaskvatest materjalidest, näiteks sõelmed või
tänavakivid. Planeeritud tee äärde on kavandatud kraav/nõva. Krundi täpsem maapinna
vertikaalplaneerimise lahendus anda hoone ehitusprojekti asendiplaanil. Krundil peab olema
selline vertikaalplaneering, et krundilt tulenevat sademe- ja lume sulamisvett ei juhitaks
naaberkruntidele. Teede ja kraavide vertikaalplaneering pannakse paika vastava projektiga.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
21
4.6. Ehitistevahelised kujad
Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt 2017. aasta 30. märtsi määrusele nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Vastavalt sellele peab olema
tagatud hoonete vahel minimaalselt 8 meetri ulatusega tuleohutuskuja, mida tuleb arvestada ka
hoonestusala siseselt hooneid paigutades. Kui hoonete vahelise kuja laius on alla 8 meetri, tuleb
tule leviku piiramine tagada ehituslike (tulemüür, tuletõkkesein) või muude abinõudega.
Planeeritud uute hoonete vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3.
4.7. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad
Planeeringualal ei ole liitumist ühegi tehnovõrguga. Ala läänenurgas asub alajaam. Alajaamast
kulgevad elektrimaakaablid nii piki planeeringuala lääne- , kagu- ja lõunakülge. Olemasolevate ja
planeeritavate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on toodud lehel 5 „Tehnovõrgud ja
maakasutus“.
Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb arvestada Rakendusgeoloogia OÜ poolt koostatud
geoloogilise uuringu aruande tulemustega (töö nr 23-105). Tähelepanu tuleb pöörata maapinna
läbi külmumise sügavusele. Geoloogilise uuringu kohaselt on piirkonna külmumissügavus ca 1,35
meetrit. Talvel võib lumest vaba ala läbi külmuda kuni 1,95 meetri sügavuseni.
4.7.1. Veevarustus
Veevarustus on planeeritud kavandatava puurkaevu baasil. Veetorustik on kavandatud planeeritud
tee maa-alale.
Veetarbe arvestamisel on aluseks võetud 150 l/elaniku kohta ööpäevas ning keskmiseks leibkonna
suuruseks 2,54 inimest. Planeeritud on kuni 9 leibkonda (inimesi kokku 9x2,54=ca 23), mis teeb
arvutuslikuks veetarbeks 23x0,15=3,45 m3/d. Kui ööpäevane veekasutus on suurem kui 10 m³,
tuleb taotleda vee erikasutusluba.
Planeeritud ühisveevärgi joogivesi peab vastama SM määruses nr 61 kehtestatud nõuetele.
Vajadusel tuleb projekteerimistöödel ette näha veetöötlus (eeldatavalt rauaärastus) ja/või II astme
rõhutõstepumpla täiendava puhvermahutiga.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
22
Rajataval puurkaevul on planeeringus ette nähtud hooldusala 10 m. Puurkaevu asukoht jääb
kaitstud põhjaveega alale. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud,
keelatud on immutada reovett 60 m raadiuse ulatuses.
4.7.1. Tuletõrjevesi
Planeeritud hoonete minimaale tulepüsivusklass on TP3, I kasutusviis, suletud netopind <300 m2.
Arvestades planeeritava veevärgi suhteliselt väikest veetarvet ja torustike läbimõõtu
(tänavatorustik eeldatavalt DN50), ei ole ühisveevarustuse torustikule hüdrantide rajamine
tuletõrjevee saamiseks tehniliselt võimalik. EVS 812-6:2012 kohaselt tuleb piirkonnas arvestada
ühe samaaegse tingliku tulekahjuga ja I kasutusviisiga (sh suvila, aiamaja) kuni 800 m2
piirpindalaga ehitise korral tagada 3 tunni jooksul kustutusvee normvooluhulk 10 l/s. Kuna tegemist
on hajaasustuse piirkonnaga, siis üksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi
välist veevõtukohta kustutusveele. Hoone ehitusprojektis antakse teave lähima kasutuskõlbliku
veevõtukoha kohta. Tuletõrjevee saamiseks on siiski planeeringuala keskmesse ette nähtud
mahuti suurusega 100 m3, mille taastäitmine peab toimuma 72 tunni jooksul. Veevõtukoha
(hüdrandi) kaugus hoonest maksimaalselt 200 m.
Tuletõrjetehnika juurdepääsuks tagada juurdepääsuteede kandevõime 20 t, pöörderaadius on
kavandatud 16 m ja vaba kõrgus 3,5 m.
4.7.2. Reoveekanalisatsioon
Kambja valla ÜVK arendamise kava andmetel puudub lähipiirkonnas reoveepuhasti, mis
võimaldaks vastu võtta planeeringualal tekkivat reovett. Samuti ei ole kavandatud piirkonnas
reoveekogumisala moodustamist. Lähtuvalt Veeseadusest peab reoveekogumisala suurus olema
vähemalt 5 ha ning koormus suhteliselt kaitstud või kaitstud põhjaveega piirkonnas vähemalt
20 ie/ha. Arvestades, et tegemist on hajaasustusega piirkonnaga ja planeeringuala keskmist krundi
suurust (~5 000 m2), kujuneks planeeringuala pindalaks 11*0,5=4,5 ha ja (suviseks)
reostuskoormuseks 3 ie 0,5 ha kohta ehk 6 ie/ha. Seega pole reoveekogumisala moodustamine
planeeringualal vajalik.
Reovesi on planeeritud lahendada lokaalse omapuhasti baasil ja reovesi käideldakse igal krundil
eraldi. Arvutuslik reostuskoormus ühe krundi kohta on 3-5 ie. Vooluhulk 150 l/ie kohta, st ühe krundi
peale kokku ~0,5 m3/d, maksimaalselt ~0,6-0,7 m3/d. Täpne omapuhasti tüüp (mehhaaniline või
bioloogiline) tuleb lahendada vastavalt ehitusprojektiga arvestades krundi reljeefi iseärasustega.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
23
Puhastatud heitvee näitajad peavad vastama järgmistele nõuetele (KKM määrus nr 61): heljum
35mg/l, KHT 150 mg/l, BHT 40 mg/l. Pärast reovee bioloogilist puhastamist suunatakse heitvesi
kraavi või immutatakse pinnasesse. Kuni 1 m3 heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni
5 m3 heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas veeluba taotleda pole vaja. Imbväljaku rajamisel
peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (KKM määrus nr
61), vajadusel tuleb seega heitvesi imbväljakule pumbata ning imbväljak rajada ümbritsevast
maapinnast kõrgemale muldesse. Puhasti kuja pealt kinnise või maa-aluse mahuti puhul 5 m.
Reoveekanalisatsiooniehitiste kujad ei tohi ulatuda riigitee teemaale. Vältida tuleb ka reovee
võimalikku sattumist riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eesvooluks).
4.7.3. Sademeveevarustus
Eraldi sademeveekanalisatsiooni rajamise vajadus puudub. Elamumaa kruntide siseselt
sademevesi immutatakse krundisiseselt ning planeeritud tee äärde on kavandatud sademevee
kraav/nõva imbkraav. Planeeringualal madalamatesse kohtadesse on planeeritud tiigid, mis on
omakorda ühendatud kraavidega. Täpsem kraavide ja tiikide lahendus pannakse paika edasise
projekteerimise käigus.
4.7.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus
Elektrivarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Elektrilevi OÜ`lt (nr 437952).
Elektrivarustus on kavandatud planeeringuala edelanurgas asuvast alajaamast AJ10487:(Elva).
Olemasolevast alajaamast uutele elamumaa kruntidele on ette nähtud eraldi 0,4 kV
maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid
ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud kruntide piiridele mitmekohalistena teealasse.
Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette
nähtud 0,4 kV elektrimaakaabliga. Elektrimaakaablid on planeeritud tee maa-alale selliselt, et need
ei jääks sõidutee alla.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Täpne
elektrilahendus antakse edasise projekteerimise käigus.
Planeeritud tee äärde on kavandatud välisvalgustus. Välisvalgustuse toide on planeeritud
olemasolevast alajaamast 0,4 kV välisvalgustuse toitekaabliga.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
24
4.7.5. Soojavarustus
Planeeringuala jääb kaugkütte piirkonnast välja, mistõttu on alale lubatud ka rajada lokaalne küte,
kus võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump-, gaasi-, tahkeküte ja päikesepaneelid
(põhihoonel). Maakütte rajamine on lubatud kui projekt saab positiivse kooskõlastuse kohalikult
omavalitsuselt. Lubatud ei ole kasutada märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvaid kütteliike nagu
raskeõlid ja kivisüsi.
4.7.6. Sidevarustus
OÜ Kirjanurk poolt on koostatud tööprojekti nr 9431P_VT1474 „9431P Tartu maakond Kambja
vald Sulu küla Enefit Connect sidevõrk“, mis näeb ette elektrooniliste side võrgu liinirajatiste
paigaldamist planeeringuala lääne- ja lõunapiiri äärde.
Sidevarustus on planeeritud varem projekteeritud sidekapist planeeringuala kagunurgas kuni
planeeritud elamuteni. Täpne sidelahendus antakse edasise projekteerimise käigus.
4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava
elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti
koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või
riskianalüüs
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti
ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Ehitised, mille ehitusprojekti
koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs, puuduvad.
Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlikele aktidele.
Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmete ära vedu
tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate ettevõtete kaudu.
Pinnasesse, veekogusse sademevee ja puhastatud heitvee juhtimisel tuleb lähtuda Vabariigi
Valitsuse määrusest „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
25
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused1“ (jõustus 15.11.2019).
4.9. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade
ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks
või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide
kaitse alla võtmiseks
Vajadus puudub.
4.10. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade
määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine
Vajadus puudub.
4.11. Arhitektuurinõuded ehitisele
Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Planeeritavate hoonete arhitektuur peab
olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Katusekattematerjalid ja hoone välisviimistlusmaterjalid
peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Põhihoone ja abihooned peavad
omavahel harmoneeruma. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja
üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi.
Arhitektuurinõuded üksikelamutele ja abihoonetele:
• välisviimistluse materjalid: fassaad krohv, puit, kivi, betoon või klaas, lubatud ka materjalide
kombineerimine, bituumen lubatud vaid abihoonel. Fassaadid on soovituslik liigendada.
Välisviimistlus peab olema kõrge kvaliteediga, esinduslik. Keelatud on imiteerivate materjalide
(plastvooder jmt) kasutamine. Soovitav kasutada kollaseid, pruune ja tumedamaid rohelisi
toone ning naturaalseid materjale.
• hoonete katusetüüp ja kalle kraadides: lubatud viilkatus, kelpkatus, kaldkatus; kalle hoone
põhimahul 15−30º, lisamahtudel võib kasutada ka madalamat katuse kallet ja lamekatust,
abihoonel 0-30º. Põhihoonel põhimahu katusekalde suund paralleelselt teega.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
26
• hoonete katusekate: katuseplekk, katusekivi, murukatus.
• hoone ±0.00: lahendada projektiga;
• hoonete kohustuslik ehitusjoon: ei määrata;
• avatäited: määratakse ehitusprojektiga;
• piirded: on lubatud ehitatud kogu planeeritud tootmismaa ja elamumaa kruntide ulatuses.
Piirete kõrgus kuni 1,5 m. Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema
läbipaistev), piirdeid võib kombineerida hekiga.
• kohustusliku ehitusjoone – ei määrata.
• Minimaalne tulepüsivusklass: TP3.
Ehitise kasutamise otstarvete määramise aluseks on võetud majandus- ja taristuministri
02.06.2015 määrus nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Määruse alusel lubatud on
järgmised otstarbed:
Pos 1-9 – ühe korteriga elamu (kood 11100), abihoone (kood 12744), suvila, aiamaja (kood
11103).
Pos 10 – kaevumaja (kood nr 12746), puurkaev (kood nr 22228), muu kohaliku veetorustikuga
seotud rajatis (kood nr 22229).
Pos 11-12 – teed (kood 21100).
4.12. Servituutide/isikliku kasutusõiguse määramise vajadus
Isiklik kasutusõigus on seatud planeeringuala läbivatele elektripaigaldistele. Lisaks on määratud
planeeringuala läbivatele projekteeritud sidetorudele Enefit Connect OÜ kasuks siderajatiste isiklik
kasutusõigus. Planeeritud servituutide vajadus on toodud tabelis 4.
Tabel 4. Planeeritud servituutide määramise vajadus
Teeniv kinnisasi Valdav kinnisasi/isik Servituudi sisu
Pos 1 Sidetoru, elekri- ja välisvalgustuse kaabli valdaja
Tehnovõrgu isiklik kasutusõigus
Pos 6-9 Kraavi, truubi valdaja Tehnovõrgu isiklik kasutusõigus
Pos 8 Veetoru- ja veemahuti valdaja Tehnovõrgu isiklik kasutusõigus
Pos 11-12 Kambja vald Tee määramine avalikku kasutusse, juurdepääsuservituut
Juurdepääsutee pos 11-12 antakse üle kokkuleppeliselt kohalikule omavalitsusele või määratakse
lepinguga avalikku kasutusse. Täpne kokkulepe sõlmitakse eraldi lepinguga.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
27
4.13. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramise
Vajadus puudub.
4.14. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad
kinnisomandi kitsendused ning nõuded.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestab müra normtasemed. Müra normtasemete
sätestamisel on lähtutud ajaperioodist, müraallika liigist, müra iseloomust ja hoonestatud või
hoonestamata ala kategooriast. Müra tekitajateks antud planeeringu puhul on planeeringualaga
piirnevad riigiteed.
Planeeritav ala külgneb läänest riigiteega nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee, mille liiklussagedus
2022 a loenduse põhjal on 2911 autot/ööpäevas ning lõunast riigiteega nr 22185 Pangodi-Vissi
tee, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 707 autot.
Hoone planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 "Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Siseruumide kaitseks saab müra vähendamiseks
kasutada hoonete rajamisel hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Kõige müratundlikumad ruumid
nagu nt magamistoad tuleks võimalusel planeerida planeeringuala teedest vastas küljele.
Planeeritud hoonestusalad jäävad maantee kaitsevööndist välja ning suurema liikluskoormusega
tugimaantee äärde jääb olemasolevast haljastusest koosnev metsaala ning lisaks on lagedamale
alale planeeritud juurde täiendavat kõrghaljastust. Müra leevendab ka planeeringualal reljeef.
Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked ehk
vibratsioon (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub
pinnase materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev.
Tihedad pinnased summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad
vibratsiooni levimist oluliselt kiiremini kui vahetihedad pinnaseosad. Üldiselt ei põhjusta tavaline
transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib kahjustada hooneid. Hoone
vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused antakse hoone projektis.
Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast,
kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste
leviku piiramiseks on riigitee äärne olemasolev kõrghaljastus säilitatud kogu tee kaitsevööndi
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
28
ulatuses. Riigitee omanik on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik
ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute
leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.
4.15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud
kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest.
Kuritegevuse riske vähendavad:
• selgelt eristatav juurdepääs, valduse sissepääsude arvu piiramine;
• atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur;
• hoonetevaheline nähtavus, hea jälgitavus;
• korralikud piirded;
• korrashoid;
• lukustatud sisenemisruumid;
• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;
• korrashoid;
• süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire
eemaldamine.
Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti põhimõtetele tuleb planeeringuala realiseerimisel arvestada:
1. Teelt mahasõidul peab olema tagatud liiklusohutus vastavalt liiklusseaduse § 6 sätestatud
korrale, et tekiks selgesti arusaadav taristu ja liikumisteede süsteem.
2. Teede ehitamisel tuleb arvestada raskeveokite manööverdamise võimalusega, et tagada
vajadusel ligipääs operatiivteenistuste kasutuses olevatele suurema registri- või täismassiga
sõidukitele.
Krundi valdajatel on soovitav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada eelpool
tooduga.
4.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude
hüvitaja
Planeeringu kehtestamisega kaasnevad võimalikud kahjud, mida tekitatakse kolmandatele
osapooltele, katab krundi igakordne omanik. Tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
29
naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise
käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitajal hüvitada.
4.17. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale
avalduvate mõjude hinnangud
Käesoleva detailplaneeringu raames on koostatud geoloogiline uuring ning maastikuanalüüs
(tulemused on toodud pk 2.1 ja 2.2). Detailplaneeringuga on kavandatud üksikelamud, mis hakkab
paiknema hajaasutuse tingimustes ning planeeringuala läheduses asub nii talukomplekse kui ka
suvila krunte. Planeeringulahendus osas ei ole näha, et kavandatav tegevus avaldaks ülemäärast
mõju.
Majanduslikud mõjud
Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus
mõttes. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava
tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende
kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et elamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene
negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised
tingimused hoonete rajamiseks.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju
väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda
eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme
ning liiklussageduse näol, kuid tegemist on ajutise nähtusega. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada,
et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud. Planeeringualal ei asu
kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Ala jääb maakondliku tähtsusega
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
30
väärtuslikule maastikule. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirneb peamiselt
planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna
teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete
rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline
keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke
või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse,
mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist.
Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
4.18. Planeeringu rakendamise võimalused
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehituslikud- ja tehnilised projektid peavad vastama Eesti
Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Käesolev
detailplaneering on aluseks uute hoonete ja teiste planeeringualasse jäävate ehitiste
projekteerimiseks – ehitamiseks. Planeeringu rakendamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu
kehtestamist planeeritava ala kinnisasja omaniku ja Kambja valla vahel planeeringu elluviimise
leping. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule.
Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord:
Esimene tegevus - maaüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt
detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele.
Teine tegevus - planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja
servituutide kandmine kinnistusraamatusse.
Kolmas tegevus - detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri terviklik projekteerimine.
Neljas tegevus - detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine
detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised
ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud
liitumispunktideni.
Viies tegevus - planeeringuga kavandatud elamumaa krundtide ehitusõiguse realiseerimine.
Enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele, kui on välja ehitatud planeeringujärgne juurdepääsutee
(pos 11), tehnovõrgud ja –rajatised. Servituutide planeerimise korral vajalikud enne ehituslubade
väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus.
Detailplaneeringu realiseerimisel tuleb arvestada geoloogilise uuringu tulemustega
(Rakendusgeoloogia OÜ, töö nr 23-105).
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
31
Transpordiameti nõuded detailplaneeringu realiseerimiseks:
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel
Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.
3. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas
või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone
kasutusloa väljastamist.
4. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võib
Transpordiamet asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks
kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb
need kavandada kinnisel meetodil.
Pos 12 perspektiivne juurdepääsutee koridor jääb eramaaks seni kauaks kui on koostatud
perspektiivse kergliiklsutee projekt ja teada välja ehitaja. Täpsed maa-ala võõrandamise ja
avalikku kasutamise tingimused pannakse paika eraldi lepinguga enne detailplaneeringu
kehtestamist. Planeeringuala arendaja ei võta kohustust kergliiklustee väljaehituse
finantseerimisel.
Planeeritud kraavide süsteemile tuleb tagada nende säilimine avatud kraavidena.
Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu
kehtestamist, on Kambja vallal õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.
Lepa maaüksuste detailplaneering
töö nr DP DP0103-23
32
5. Kooskõlastused ja koostöö
Tabel 5. Kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte ametite ja asutustega
Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija
Elektrilevi OÜ, Kadaka tee 63, 12915 Tallinn
Enefit Connect OÜ Veskiposti 2, 10138 Tallinn
Päästeamet Lõuna Päästekeskus, Jaama 207, Tartu
Transpordiamet Valge tn 4, 11413 Tallinn
Keskkonnaamet Roheline tn 64, 80010 Pärnu
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Tartumaa Kambja vald Kullaga küla Lepa maaüksuse detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks | 19.09.2024 | 4 | 7.2-2/24/6151-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kambja Vallavalitsus |
Otsus | 22.03.2023 | 551 | 7.2-2/23/6151-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kambja Vallavalitsus |
Tartumaa Kambja vald Kullaga küla Lepa maaüksuse detailplaneeringu algatamine | 17.03.2023 | 556 | 7.2-2/23/6151-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kambja Vallavalitsus |