Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Lp Leno Kuura

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 14.02.2024 Meie 14.03.2024 nr 2.1.-5/24/427-2

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, millest nähtuvalt on riik loomas võimalust

metsaregistri andmetest (kinnitatud metsateatised) ülevaate saamiseks, kuid kohati päris detailsel

tasemel, mis võib häirida just füüsilisest isikust metsaomanikke. Märgite, et tegemist on osaliselt

avaandmetega, kuid mitte sellel tasemel, kas omanik on füüsiline või juriidiline isik või riik.

Luues võimaluse, kus andmestikku on võimalik lisaks omanikutüübile filtreerida ka raieliigi ja

valla tasemel, on väga lihtne jõuda läbi kinnistusraamatu ka omanikuni. Soovite teada, kas

selline andmestiku avalikustamine kahjustab füüsilise isiku huve või mitte.

EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 4 punkti 1 järgi on isikuandmeteks

igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sealjuures tuvastatav füüsiline

isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada. Teie saadetud näidistabel ei sisalda otseselt

isikut tuvastada võimaldavaid andmeid, kuid nõustume, et läbi kinnistusraamatu, mis on avalik

register, on lihtne jõuda juba konkreetse isikuni. Seega tegemist on andmete kogumiga, mille

põhjal on võimalik tuvastada konkreetse kinnistu eraisikust metsaomanik.

IKÜM põhjenduspunktis 26 on muu hulgas selgitatud, et andmekaitse põhimõtteid tuleks

kohaldada tuvastatud või tuvastatavat füüsilist isikut puudutava igasuguse teabe suhtes. Samuti

on selgitatud, et füüsilise isiku tuvastatavuse kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta kõiki

vahendeid, mida vastutav töötleja või keegi muu võib füüsilise isiku otseseks või kaudseks

tuvastamiseks mõistliku tõenäosusega kasutada, näiteks teiste hulgast esiletoomine. Selleks et

teha kindlaks, kas füüsilise isiku tuvastamiseks võetakse mõistliku tõenäosusega meetmeid, tuleks

arvestada kõiki objektiivseid tegureid, näiteks tuvastamise maksumus ja selleks vajalik aeg,

võttes arvesse nii andmete töötlemise ajal kättesaadavat tehnoloogiat kui ka tehnoloogilisi

arenguid.

Seega võib öelda, et ka antud juhul on tegemist andmetega, mille töötlemisel tuleb

andmetöötlejal tagada IKÜM artiklis 5 toodud põhimõtete, milleks muu hulgas on

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtted, järgimine. Nende kahe põhimõtte järgi tohib

isikuandmeid töödelda üksnes kindlaksmääratud eesmärgil ning ainult ulatuses, mis on selle

konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalik. Antud juhul ei ole selge, millisel konkreetsel eesmärgil

soovitakse võimaldada määratlemata isikute ringi juurdepääsu hulgi allalaetavale andmestikule,

mis annab võimaluse lihtsalt eristada üht füüsilist isikut teiste hulgast.

2 (2)

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lõike 1 punkt 30 näeb ette, et teabevaldaja on kohustatud

avalikustama andmekogudes sisalduvad andmed, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut.

Sama seaduse § 31 reguleerib avaliku teabe taaskasutamist. Nimetatud paragrahvi lõike 3 järgi

peab teabe üldiseks kasutamiseks andmisel muu hulgas olema tagatud isiku eraelu puutumatus

ning teabevaldaja peab enne teabe üldiseks kasutamiseks andmist hindama teabele piirangute

kehtestamise vajadust.

Andmekaitse Inspektsioon on AvTS üldjuhendis1 (lk 34) muu hulgas selgitanud, et eraelu riive

mõju hindamisel tuleb arvestada ka mosaiigiefektiga. Masinloetav andmetöötlus võimaldab

kokku segada erinevaid infokilde niihästi avalikust sektorist, sotsiaalmeediast kui ka mujalt (nt

inimeste harjumusi koos nende kontaktandmetega). On taunitav, kui inimesi häiritakse

soovimatute pakkumistega, kasutades teavet, mida avalik sektor nende kohta on kogunud.

Antud juhul võimaldab omanikutüübi järgi filtreerimine ja saadud andmete sidumine teiste

avalikult kättesaadavate andmetega luua kerge vaevaga andmekogumi, mida kasutades on

võimalik jõuda konkreetse füüsilisest isikust metsaomanikuni.

Olukorras, kus AvTS paneb küll teabevaldajale kohustuse juurdepääsupiirangu panemise

vajadust hinnata, kuid seadusandja ei ole pidanud vajalikuks eraldi reguleerida, millisel viisil ja

kui põhjalik peab analüüs olema, on inspektsioon varasemalt leidnud, et eraelu riive mõju

hindamisel tuleb teabevaldajal lähtuda IKÜM-st ning koostada andmekaitsealane mõjuhinnang,

mis peab hõlmama vähemalt IKÜM artikkel 35 lõikes 7 kindlaks määratud miinimumsisu.2

Kokkuvõtvalt märgime, et küsimusele, kas mingi andmestiku avalikustamine kahjustab füüsilise

isiku huve või mitte, peab vastuse leidma andmetöötleja. Sealjuures peab andmetöötleja olema

valmis hiljem oma otsust ka põhjendama.

Loodame, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Terje Enula

jurist

peadirektori volitusel

1 Avaliku teabe seaduse üldjuhend

(https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/avaliku_teabe_seaduse_uldjuhend.pdf) 2 Andmekaitse Inspektsiooni 13.12.2023 vastuskiri nr 2.1.-5/23/1618-2 (https://adr.rik.ee/aki/dokument/14947913).