Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 3-4/2615-1 |
Registreeritud | 17.10.2024 |
Sünkroonitud | 18.10.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 3 Teabehalduse korraldamine |
Sari | 3-4 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
Toimik | 3-4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon |
Vastutaja | Ulla Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Austatud läbirääkijad, lugupeetud minister,
Arvestades, et alampalk mõjutab ennekõike väikeettevõtjaid kuid EVEA ei ole tänase vildaka halduspraktika tõttu läbirääkimistele kaasatud, saadan väikeettevõtjate nimel meie seisukohad elektrooniliselt.
Loodan, et 2025 alampalga kokkulepe sünnib õige ja õiglane.
Ootan konstruktiivset tagasisidet.
Lugupidamisega
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA president
Tel. +372 57809806
e-post: [email protected]
veeb: www.evea.ee
___________________________________________________________________________
Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit Meie: 16.10.2024 nr 1610/2024
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Koopia: Peaminister Kristen Michal
Riigikogu fraktsioonid
EVEA seisukohad 2025. aasta alampalga läbirääkimisteks
Seoses Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu läbirääkimistega 2025. aasta
alampalga tõstmise küsimuses esitab EVEA väike- ja keskmiste ettevõtjate seisukohad järgmise aasta
alampalga osas ning ettepanekud väikeettevõtjate esindatuse tagamiseks edaspidistel läbirääkimistel.
1) 2025. aasta alampalk
Alampalga tõstmise eesmärk on parandada madalama palga saajate toimetulekut ning vähendada
ebavõrdsust, kuid sellel on ka otsene negatiivne tagajärg: ettevõtete tööjõukulude kasvu ning sellega
paratamatult kaasnev hinnatõus. Eestis saab alampalka pisut enam kui paarkümmend tuhat inimest ning
alampalga lähedast töötasu veel kümme tuhat inimest. Samas põhjustab alampalga tõus palgasurve ka
palgaredeli järgmistel astmetel.
Kui töötasu tõuseb tootlikkusest kiiremini, on sellel hukutav mõju esmajärjekorras neile keskmistele
ja väikeettevõtetele, kes on orienteeritud siseturule - nad ei ole enam suutelised püsima
hinnakonkurentsis. Eriti valusalt lööb tootlikusest kiiremini tõusev töötasu ettevõtteid väljaspool nn
„kuldset ringi“ ning madala lisandväärtuse ja suure tööjõukuluga ettevõtteid (nt toitlustus- ja
majutussektor).
Arvestades, et 2024. aasta järsk alampalga tõus, keerulised majandusolud ning maksutõusud on
ettevõtete, näiteks majutusasutuste, toitlustusäride, maapiirkondade väikeste tootmis- ja
kaubandusettevõtete rahalist olukorda juba tugevasti räsinud, on neil majanduslikult võimatu 2025.
aastal palku oluliselt tõsta. Seetõttu tuleb 2025. aastal töötasu alammäära (alampalga) tõus sootuks ära
jätta või teha seda minimaalselt ehk mitte rohkem kui Eesti Panga poolt järgmiseks aastaks prognoositud
3,9 protsendiline hinnatõus. Sellest kiirem palgakasv suurendab töötust ning viib maapiirkondade ja
väikelinnade inimesed riigieelarve kulupoolele.
Avalikkuses esitletud EAKL lähtepositsioon läbirääkimisteks ehk 12-protsendiline alampalga tõus
tähendaks näiteks kümne töötajaga mikroettevõttele 2025. aastal palgafondi sunnitud suurendamist
enam kui 15 tuhande euro võrra. Kuna tüüpilisel väikeettevõttel seda summat kasumi vähendamise
arvelt võtta ei ole võimalik, järgneb kas suuremahuline hinnatõus või töökohtade koondamine.
Eesti äärealade sageli siseturule suunatud ettevõtted, kus on alampalka saavate töötajate osakaal kõrge,
on sunnitud oma tegevuse lõpetama, mille tagajärjeks on töötuse kasv Eesti äärealadel. Enim
kannataksid majutus- ja toitlustusettevõtted, maapiirkondade ettevõtted ning eriti rängalt osalise
tööajaga töötajad. Täna on paljud väiksemad tootmisettevõtted juba „ooterežiimil“, see tähendab, et
töötajad on suunanud kollektiivpuhkusele või osalisele tööajale. Järjekordne palgatõus tähendaks
nende töökohtade kadumist.
Statistikaameti andmeil oli 2023. aastal kogu Eesti keskmine brutopalk 1832 eurot, alampalk (725 eurot)
moodustas keskmisest palgast 39,6%. Kui aga vaadata neid andmeid piirkondade kaupa, siis näeme
hoopis teistsugust pilti. Tallinnas, kus brutopalk on kõrgeim, moodustas alampalk keskmisest
brutopalgast vaid 33,7%, Tartu maakonnas 39,5% ning Harju maakonnas (ilma Tallinnata) 41,7%, samal
ajal kui muudes Eestimaa piirkondades (Valga, Saare ja Hiiu; Lääne, Võru, Põlva ja Jõgeva
maakondades) oli alampalk juba 2023. aastal ületanud 50 protsendi piiril.
2024. aasta keskmise brutopalga näitajad maakondade kaupa on veel kurvemad – Eesti kõrge
keskmine töötasu (2024. II kvartalis 2007 eurot) on tingitud peamiselt Tallinna ja Harjumaa
palgatasemest (2024. II kvartalis keskmine palk 2233 eurot) ning eriti avaliku sektori palgatasemest
(2024. II kvartalis avaliku sektori keskmine palk 2737 eurot). Arvestades, et alampalk tõusis 2024.
aastal 820le eurole (tõus 13,1% !), on alampalk juba täna väljaspool Tartut ja Tallinn-Harju „kuldset
ringi“ 49,2% (Viljandimaa – 2024. II kvartalis keskmine töötasu 1666 eurot)) kuni 54% (Saaremaa,
Hiiumaa, Valgamaa – 2024. II kvartali keskmine töötasu 1509 kuni 1535 eurot) keskmisest palgast.
On äärmiselt oluline tagada Eesti ühtlane areng ja ettevõtluse võimalikkus väljaspool Tartut - Tallinna
- Harjumaad ning seega tuleb alampalga läbirääkimistel kindlasti kaaluda, kas alampalka Eestis
diferentseerida. Pole õiglane ega mõistlik kehtestada ääremaal tegutsevatele ettevõtetele alampalka
selle järgi, millist palka suudavad maksta Tallinna ja Tartu ettevõtted, finants- ja
infotehnoloogiasektor ning palgakasvu vedav avalik sektor.
EVEA ettepanek on, et mikro- ja väikeettevõtete ning nende töötajate tegelikuks kaitsmiseks peab
2025. aasta alampalga tõus jääma alla 32 euro (alla 4 protsendi).
2) Alampalga läbirääkimiste kui laiendatud kollektiivlepingu sõlmimise põhiseaduspärasus
EVEA on korduvalt juhtinud tähelepanu probleemile, et alampalga kokkuleppe sõlmimine ei ole Eestis
põhiseaduspärane, kuna läbirääkijatel puudub piisav legitiimsus. Ka Euroopa Komisjon on korduvalt
osundanud, et meil on seaduse tasandil muudetud teatud huvikaitseorganisatsioonid (EAKL ja ETKL)
sisuliselt avaliku võimu teostajateks. Vaatamata seaduste kosmeetilisele parandamisele jätkub senine
lubamatu halduspraktika, kus alampalga sisulisteks otsustajateks on endiselt vaid EAKL ja ETKL,
kaasamata väikeettevõtjaid ja nende esindajat ehk Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni.
Valdav enamik (enam kui 80%) kõigist töökohtadest on Eestis aga väike- ja keskmistes ettevõtetes, mille
esindajaid läbirääkimistel tööandjate poolel ei ole ning milliste töötajad ei kuulu ka ametiühingutesse,
ehk teisisõnu: neid, keda alampalk peamiselt puudutab, läbirääkimistele kaasatud ei ole.
Rahvusvahelisest õigusest tuleneva üldise põhimõtte järgi on alampalga kokkuleppimise õigus kõige
esinduslikematel töötajate ja tööandjate organisatsioonidel. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti
Tööandjate Keskliit on küll üleriigilised organisatsioonid, aga nende esinduslikkus ei ole piisav laiendatud
kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kehtivas regulatsioonis on sätestamata ning halduspraktikas lahendamata
töölepingu alusel töötajatele palka maksvate ettevõtjate, kes ei kuulu tööandjate keskliitu ega selle
haruliitudesse, õigus korraldusele ja menetlusele kollektiivsete läbirääkimiste toimumisel, mille
tulemusena sõlmitakse üleriigiline laiendatud kollektiivleping.
Tänase mudeli alusel üleriigilise alampalga kokkuleppimisel on võimatu piisavas mahus realiseerida Eesti
Tööandjate Keskliitu mittekuuluvate ettevõtjate õigust informeerimisele ja konsulteerimisele. Seetõttu
on praktikas mõistlik ja vajalik kaasata kollektiivsetele alampalga läbirääkimistele ka teised üleriigilised
ettevõtjate esindusorganisatsioonid. Läbirääkimistel tuleb tagada kõigi laiendatud kollektiivlepingust
mõjutatud tööandjate esindajatele piisav teave kokkulepitava alampalga suuruse mõjude kohta
erinevates valdkondades ja geograafilistes piirkondades.
Eraõiguses, sh tööõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt on ka lepingu sisulistes
tingimustes kokkuleppimine poolte õigus. Lepinguvabaduse kaitse alla kuulub samuti kokkulepe palga
suuruse kohta. Selle õiguse piiramine õigusaktiga või volitusnormi alusel laiendatud kollektiivlepinguga
peab toimuma kooskõlas põhiseadusega.
EVEA hinnangul riivab täna kehtivas kollektiivlepingu seaduses sätestatud normide alusel üleriigilise
laiendatud kollektiivlepinguga sõlmitud alampalga kokkulepe ebaproportsionaalselt ettevõtjate
ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. See riive puudutab eelkõige neid ettevõtjaid, kes tulenevalt
tegutsemisvaldkonna tingimustest ja spetsiifikast kasutavad rohkem madalama kvalifikatsiooniga
tööjõudu, mille tulemusena tagatakse elanikele vastavate toodete ja teenuste osutamine ning
hoitakse hinnad taskukohased.
Juhime tähelepanu, et mikro- ja väikeettevõtted ei ole läbirääkimistesse kaasatud, kuid just viimased
on majanduse langustsüklites eriti haavatavad liiga kiirelt tõusva alampalga tõttu. Tartu Ülikooli
teadlaste poolt läbi viidud uuringu „Alampalga mõju Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule“ kohaselt olid
valdav enamik (77%) alampalka maksvatest ettevõtetest mikroettevõtted ja väikeettevõtted. Palgainfo
Agentuuri hinnangul teenis alla 10 töötajaga organisatsioonides töötavatest töötajatest 2022. aasta II
kvartalis peaaegu kolmandik (31%) alampalka või sellest väiksemat töötasu. 250 ja enama töötajate
arvuga organisatsioonide töötajatest sai miinimumpalka või sellest vähem vaid 5%.
Selgitame, et juba täna on meile teada, et mõned puudutatud väikeettevõtjad kaaluvad alampalga
kokkuleppe põhiseaduspärasuse küsimuses kohtu poole pöördumist.
Vältimaks kulukaid ja aeganõudvaid õigusvaidlusi, teeb EVEA ettepaneku:
1) Arvestada 2025. aasta alampalga läbirääkimistel EVEA kaudu väikeettevõtjate ja regioonides
tegutsevate ettevõtjate seisukohti, kuulates ära meie ettepanekud ning kaasates meid
aruteludesse.
2) Muuta alates 2026. aasta alampalga läbirääkimistest halduspraktikat, ning kaasata 2026.
aasta alampalga läbirääkimistele seniste partneritega võrdväärselt Eesti väike- ja keskmise
suurusega ettevõtted neid esindava EVEA kaudu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA president
e-post: [email protected]
tel: 57809806
___________________________________________________________________________
Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit Meie: 16.10.2024 nr 1610/2024
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Koopia: Peaminister Kristen Michal
Riigikogu fraktsioonid
EVEA seisukohad 2025. aasta alampalga läbirääkimisteks
Seoses Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu läbirääkimistega 2025. aasta
alampalga tõstmise küsimuses esitab EVEA väike- ja keskmiste ettevõtjate seisukohad järgmise aasta
alampalga osas ning ettepanekud väikeettevõtjate esindatuse tagamiseks edaspidistel läbirääkimistel.
1) 2025. aasta alampalk
Alampalga tõstmise eesmärk on parandada madalama palga saajate toimetulekut ning vähendada
ebavõrdsust, kuid sellel on ka otsene negatiivne tagajärg: ettevõtete tööjõukulude kasvu ning sellega
paratamatult kaasnev hinnatõus. Eestis saab alampalka pisut enam kui paarkümmend tuhat inimest ning
alampalga lähedast töötasu veel kümme tuhat inimest. Samas põhjustab alampalga tõus palgasurve ka
palgaredeli järgmistel astmetel.
Kui töötasu tõuseb tootlikkusest kiiremini, on sellel hukutav mõju esmajärjekorras neile keskmistele
ja väikeettevõtetele, kes on orienteeritud siseturule - nad ei ole enam suutelised püsima
hinnakonkurentsis. Eriti valusalt lööb tootlikusest kiiremini tõusev töötasu ettevõtteid väljaspool nn
„kuldset ringi“ ning madala lisandväärtuse ja suure tööjõukuluga ettevõtteid (nt toitlustus- ja
majutussektor).
Arvestades, et 2024. aasta järsk alampalga tõus, keerulised majandusolud ning maksutõusud on
ettevõtete, näiteks majutusasutuste, toitlustusäride, maapiirkondade väikeste tootmis- ja
kaubandusettevõtete rahalist olukorda juba tugevasti räsinud, on neil majanduslikult võimatu 2025.
aastal palku oluliselt tõsta. Seetõttu tuleb 2025. aastal töötasu alammäära (alampalga) tõus sootuks ära
jätta või teha seda minimaalselt ehk mitte rohkem kui Eesti Panga poolt järgmiseks aastaks prognoositud
3,9 protsendiline hinnatõus. Sellest kiirem palgakasv suurendab töötust ning viib maapiirkondade ja
väikelinnade inimesed riigieelarve kulupoolele.
Avalikkuses esitletud EAKL lähtepositsioon läbirääkimisteks ehk 12-protsendiline alampalga tõus
tähendaks näiteks kümne töötajaga mikroettevõttele 2025. aastal palgafondi sunnitud suurendamist
enam kui 15 tuhande euro võrra. Kuna tüüpilisel väikeettevõttel seda summat kasumi vähendamise
arvelt võtta ei ole võimalik, järgneb kas suuremahuline hinnatõus või töökohtade koondamine.
Eesti äärealade sageli siseturule suunatud ettevõtted, kus on alampalka saavate töötajate osakaal kõrge,
on sunnitud oma tegevuse lõpetama, mille tagajärjeks on töötuse kasv Eesti äärealadel. Enim
kannataksid majutus- ja toitlustusettevõtted, maapiirkondade ettevõtted ning eriti rängalt osalise
tööajaga töötajad. Täna on paljud väiksemad tootmisettevõtted juba „ooterežiimil“, see tähendab, et
töötajad on suunanud kollektiivpuhkusele või osalisele tööajale. Järjekordne palgatõus tähendaks
nende töökohtade kadumist.
Statistikaameti andmeil oli 2023. aastal kogu Eesti keskmine brutopalk 1832 eurot, alampalk (725 eurot)
moodustas keskmisest palgast 39,6%. Kui aga vaadata neid andmeid piirkondade kaupa, siis näeme
hoopis teistsugust pilti. Tallinnas, kus brutopalk on kõrgeim, moodustas alampalk keskmisest
brutopalgast vaid 33,7%, Tartu maakonnas 39,5% ning Harju maakonnas (ilma Tallinnata) 41,7%, samal
ajal kui muudes Eestimaa piirkondades (Valga, Saare ja Hiiu; Lääne, Võru, Põlva ja Jõgeva
maakondades) oli alampalk juba 2023. aastal ületanud 50 protsendi piiril.
2024. aasta keskmise brutopalga näitajad maakondade kaupa on veel kurvemad – Eesti kõrge
keskmine töötasu (2024. II kvartalis 2007 eurot) on tingitud peamiselt Tallinna ja Harjumaa
palgatasemest (2024. II kvartalis keskmine palk 2233 eurot) ning eriti avaliku sektori palgatasemest
(2024. II kvartalis avaliku sektori keskmine palk 2737 eurot). Arvestades, et alampalk tõusis 2024.
aastal 820le eurole (tõus 13,1% !), on alampalk juba täna väljaspool Tartut ja Tallinn-Harju „kuldset
ringi“ 49,2% (Viljandimaa – 2024. II kvartalis keskmine töötasu 1666 eurot)) kuni 54% (Saaremaa,
Hiiumaa, Valgamaa – 2024. II kvartali keskmine töötasu 1509 kuni 1535 eurot) keskmisest palgast.
On äärmiselt oluline tagada Eesti ühtlane areng ja ettevõtluse võimalikkus väljaspool Tartut - Tallinna
- Harjumaad ning seega tuleb alampalga läbirääkimistel kindlasti kaaluda, kas alampalka Eestis
diferentseerida. Pole õiglane ega mõistlik kehtestada ääremaal tegutsevatele ettevõtetele alampalka
selle järgi, millist palka suudavad maksta Tallinna ja Tartu ettevõtted, finants- ja
infotehnoloogiasektor ning palgakasvu vedav avalik sektor.
EVEA ettepanek on, et mikro- ja väikeettevõtete ning nende töötajate tegelikuks kaitsmiseks peab
2025. aasta alampalga tõus jääma alla 32 euro (alla 4 protsendi).
2) Alampalga läbirääkimiste kui laiendatud kollektiivlepingu sõlmimise põhiseaduspärasus
EVEA on korduvalt juhtinud tähelepanu probleemile, et alampalga kokkuleppe sõlmimine ei ole Eestis
põhiseaduspärane, kuna läbirääkijatel puudub piisav legitiimsus. Ka Euroopa Komisjon on korduvalt
osundanud, et meil on seaduse tasandil muudetud teatud huvikaitseorganisatsioonid (EAKL ja ETKL)
sisuliselt avaliku võimu teostajateks. Vaatamata seaduste kosmeetilisele parandamisele jätkub senine
lubamatu halduspraktika, kus alampalga sisulisteks otsustajateks on endiselt vaid EAKL ja ETKL,
kaasamata väikeettevõtjaid ja nende esindajat ehk Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni.
Valdav enamik (enam kui 80%) kõigist töökohtadest on Eestis aga väike- ja keskmistes ettevõtetes, mille
esindajaid läbirääkimistel tööandjate poolel ei ole ning milliste töötajad ei kuulu ka ametiühingutesse,
ehk teisisõnu: neid, keda alampalk peamiselt puudutab, läbirääkimistele kaasatud ei ole.
Rahvusvahelisest õigusest tuleneva üldise põhimõtte järgi on alampalga kokkuleppimise õigus kõige
esinduslikematel töötajate ja tööandjate organisatsioonidel. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti
Tööandjate Keskliit on küll üleriigilised organisatsioonid, aga nende esinduslikkus ei ole piisav laiendatud
kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kehtivas regulatsioonis on sätestamata ning halduspraktikas lahendamata
töölepingu alusel töötajatele palka maksvate ettevõtjate, kes ei kuulu tööandjate keskliitu ega selle
haruliitudesse, õigus korraldusele ja menetlusele kollektiivsete läbirääkimiste toimumisel, mille
tulemusena sõlmitakse üleriigiline laiendatud kollektiivleping.
Tänase mudeli alusel üleriigilise alampalga kokkuleppimisel on võimatu piisavas mahus realiseerida Eesti
Tööandjate Keskliitu mittekuuluvate ettevõtjate õigust informeerimisele ja konsulteerimisele. Seetõttu
on praktikas mõistlik ja vajalik kaasata kollektiivsetele alampalga läbirääkimistele ka teised üleriigilised
ettevõtjate esindusorganisatsioonid. Läbirääkimistel tuleb tagada kõigi laiendatud kollektiivlepingust
mõjutatud tööandjate esindajatele piisav teave kokkulepitava alampalga suuruse mõjude kohta
erinevates valdkondades ja geograafilistes piirkondades.
Eraõiguses, sh tööõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt on ka lepingu sisulistes
tingimustes kokkuleppimine poolte õigus. Lepinguvabaduse kaitse alla kuulub samuti kokkulepe palga
suuruse kohta. Selle õiguse piiramine õigusaktiga või volitusnormi alusel laiendatud kollektiivlepinguga
peab toimuma kooskõlas põhiseadusega.
EVEA hinnangul riivab täna kehtivas kollektiivlepingu seaduses sätestatud normide alusel üleriigilise
laiendatud kollektiivlepinguga sõlmitud alampalga kokkulepe ebaproportsionaalselt ettevõtjate
ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. See riive puudutab eelkõige neid ettevõtjaid, kes tulenevalt
tegutsemisvaldkonna tingimustest ja spetsiifikast kasutavad rohkem madalama kvalifikatsiooniga
tööjõudu, mille tulemusena tagatakse elanikele vastavate toodete ja teenuste osutamine ning
hoitakse hinnad taskukohased.
Juhime tähelepanu, et mikro- ja väikeettevõtted ei ole läbirääkimistesse kaasatud, kuid just viimased
on majanduse langustsüklites eriti haavatavad liiga kiirelt tõusva alampalga tõttu. Tartu Ülikooli
teadlaste poolt läbi viidud uuringu „Alampalga mõju Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule“ kohaselt olid
valdav enamik (77%) alampalka maksvatest ettevõtetest mikroettevõtted ja väikeettevõtted. Palgainfo
Agentuuri hinnangul teenis alla 10 töötajaga organisatsioonides töötavatest töötajatest 2022. aasta II
kvartalis peaaegu kolmandik (31%) alampalka või sellest väiksemat töötasu. 250 ja enama töötajate
arvuga organisatsioonide töötajatest sai miinimumpalka või sellest vähem vaid 5%.
Selgitame, et juba täna on meile teada, et mõned puudutatud väikeettevõtjad kaaluvad alampalga
kokkuleppe põhiseaduspärasuse küsimuses kohtu poole pöördumist.
Vältimaks kulukaid ja aeganõudvaid õigusvaidlusi, teeb EVEA ettepaneku:
1) Arvestada 2025. aasta alampalga läbirääkimistel EVEA kaudu väikeettevõtjate ja regioonides
tegutsevate ettevõtjate seisukohti, kuulates ära meie ettepanekud ning kaasates meid
aruteludesse.
2) Muuta alates 2026. aasta alampalga läbirääkimistest halduspraktikat, ning kaasata 2026.
aasta alampalga läbirääkimistele seniste partneritega võrdväärselt Eesti väike- ja keskmise
suurusega ettevõtted neid esindava EVEA kaudu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA president
e-post: [email protected]
tel: 57809806