Sihtasutuse Ugala Teater põhikirja muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 17.10.2024 nr 162

Sihtasutuse Ugala Teater põhikirja

muutmine

Sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 10 alusel:

1. Muuta Sihtasutuse Ugala Teater põhikirja (edaspidi põhikiri) järgmiselt:

1.1. muuta punktide 10.3 ja 10.4 sõnastust järgmiselt:

„10.3. pakub teatri loomingulise kollektiivi liikmetele võimetekohast ja nende andeid

arendavat tööd;

10.4. koostab erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesise ning vaatajaid vaimselt

rikastava repertuaarivaliku;“;

1.2. täiendada punkti 172 lausetega:

„Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil

võib Sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga.“;

1.3. asendada punktis 173 sõna „kõikide“ sõnaga „kõigi“;

1.4. muuta punkti 174 sõnastust järgmiselt:

„174. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt Nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on Sihtasutuse eelarve koostamise

aluseks.“;

1.5. tunnistada kehtetuks punkt 181.6;

1.6. asendada punktis 21 sõnad „kolm (3)“ sõnadega „kuni viis (5)“;

1.7. muuta punkti 26 sõnastust ning lisada alapunktid 26.1 ja 26.2 järgmises sõnastuses:

„26. Juhatuse liikme valmimine:

26.1. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud Juhatuse liikme lepingut

võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks (5) aastaks. Juhul, kui

Sihtasutuse Juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi

korras täita, määrab Nõukogu Sihtasutuse Asutaja nõusolekul Juhatuse liikme kuni üheks

(1) aastaks avalikku konkurssi korraldamata.

26.2. Nõukogu võib konkursi Juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui Juhatuse

liikme koht on vabanemas või Juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse

lõpuni on jäänud vähem kui üks (1) aasta, kuid vähemalt kuus (6) kuud. Konkursi

korraldamise kord nähakse ette Nõukogu töökorras.“;

1.8. täiendada punkti 272 pärast sõna „kuutasu“ sõnadega „mille arvutamisel ei võeta arvesse

eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu“;

1.9. lisada punkt 274 järgmises sõnastuses:

„274. Juhatuse liikmele võib Nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast Juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,

kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud

kuutasust.“;

1.10. muuta punkt 35.4 sõnastust järgmiselt:

„35.4. kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks Sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärgid

ja eelarve;“;

1.11. jätta punktist 35.5 välja sõnad „eelarve ja“;

1.12. jätta punktist 35.11.2 välja sõnad „juhul, kui tehinguobjekti väärtus ületab 31 956 eurot“;

1.13. asendada punktis 35.11.3 sõna „nõusolekul“ sõnadega „ühehäälse otsuse alusel“;

1.14. jätta punktist 36 välja lause „Nõukogu liikmetel on õigus osaleda Juhatuse koosolekutel.“;

1.15. muuta punkti 39 ja selle alapunktide sõnastust järgmiselt:

„39. Sihtasutuse Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide

konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

39.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus;

39.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui Sihtasutus;

39.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus;

39.4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,

kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva

äriühinguga;

39.5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes

on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.“;

1.16. muuta punkti 421 sõnastust järgmiselt:

„421. Nõukogu liikme tagasikutsumisel Nõukogust ei maksta talle hüvitist. Riigivaraseaduse

§ 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik

otsustada peatada tasu maksmine Nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt

perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud.“;

1.17. täiendada punkti 422 enne sõna „teiste“ sõnaga „kõigi“;

1.18. muuta punkti 433 sõnastust järgmiselt:

„423. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

Sihtasutusega on vajalik eelnevalt kõigi teiste Nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas

vormis antud nõusolek.“;

1.19. muuta punkti 43 sõnastust järgmiselt:

„43. Kui Nõukogu liige soovib sõltumata põhjusest astuda liikme kohalt tagasi, peab ta

esitama Asutajale kirjaliku avalduse.“;

1.20. jätta punktist 45 välja lause „Avaldusele lisatakse Nõukogu liikmete täielik nimekiri koos

isikukoodide ja elukohtadega, liikmete volituste alguskuupäevadega ning uue Nõukogu

liikme nõusolekuga liikmeksoleku kohta.“;

1.21. täiendada punkti 46 enne sõna „poolt“ sõnaga „esimehe“;

1.22. muuta punkti 47 sõnastust järgmiselt:

„47. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku Sihtasutuse audiitori, Nõukogu

liikme või Juhatuse kirjalikul nõudel. Teade erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse

lihtkirjana või elektrooniliselt igale Nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil

vähemalt seitse (7) päeva enne koosoleku toimumise aega. Teates peab olema märgitud

koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.“;

1.23. asendada punktis 48 arv „88“ arvuga „89“;

1.24. jätta punktist 51 välja lause „Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav Nõukogu esimehe

hääl.“;

1.25. jätta punktist 52 välja sõnad „allkirjastatud kirjalikud“;

1.26. jätta punktist 68 välja sõnad „ja see saadetakse Asutajale“;

1.27. asendada punktis 77 sõna „töölepingu“ sõnaga „lepingu“;

1.28. jätta punktist 78 välja lause „Siseaudiitori tegevus on reguleeritud ametijuhendiga, mille

kinnitab Nõukogu.“;

1.29. jätta punktist 80 välja sõnad „hiljemalt nelja kuu jooksul“;

1.30. muuta punkti 81 sõnastust järgmiselt:

„81. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande esitama selle registrile kolme

kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Asutajale esitatakse ülevaade selle kohta,

kuidas Nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist

korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale Nõukogu ja Juhatuse liikmele

majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse Juhatuse liikmele makstud

täiendav tasu.“.

2. Võttes arvesse käskkirja punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse Ugala

Teater põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud).

3. Sihtasutuse Ugala Teater juhatusel esitada käskkiri ja põhikirja uues redaktsioonis terviktekst

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

1

SIHTASUTUSE UGALA TEATER

PÕHIKIRI

ÜLDSÄTTED

1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Ugala Teater (edaspidi Sihtasutus).

2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik.

3. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium.

4. Sihtasutusel on oma pitsat ja logo.

5. Sihtasutusel on iseseisev eelarve.

6. Sihtasutus on etendusasutus etendusasutuse seaduse mõttes.

7. Oma tegevuses juhindub Sihtasutus Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, käesolevast

põhikirjast ning Sihtasutuse nõukogu (edaspidi Nõukogu) ja Sihtasutuse juhatuse (edaspidi

Juhatus) otsustest.

8. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.

SIHTASUTUSE EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE

9. Sihtasutuse eesmärkideks on:

9.1. kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomine ja esitamine;

9.2. eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja

edendamine;

9.3. teatri loomingulise kollektiivi liikmetele võimetekohase ja nende andeid arendava töö

pakkumine;

9.4. erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesise ning vaatajaid vaimselt rikastava

repertuaarivaliku koostamine;

9.5. valminud lavastuste tutvustamine teatrihuvilistele üle kogu Eesti;

9.6. teatrikunsti ja kultuuri populariseerivate ürituste (festivalid, koolitused, seminarid,

erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms) korraldamine;

9.7. Sihtasutuse lavastuste tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki ja võimaluste loomine

maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale;

9.8. Sihtasutusele kuuluva kinnisvara renoveerimine ja selle korrashoiu tagamine.

10. Oma eesmärkide saavutamiseks Sihtasutus:

10.1. korraldab uuslavastuste ettevalmistamist ja väljatoomist etenduse vormis;

10.2. loob tingimused Sihtasutuse personali arenguks, sealhulgas kunstilise kollektiivi

loominguliseks arenguks;

10.3. pakub teatri loomingulise kollektiivi liikmetele võimetekohast ja nende andeid

arendavat tööd;

10.4. koostab erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesise ning vaatajaid vaimselt

rikastava repertuaarivaliku;

10.5. kasutab efektiivselt ja eesmärgipäraselt Sihtasutuse vara;

10.6. annab avaliku konkursi korras välja sihtotstarbelisi stipendiume Sihtasutuse

loomingulise eesmärgi saavutamiseks;

10.7. tutvustab teiste teatrite ja kunstiliste kollektiivide loomingut Eesti kultuuripildi

rikastamise eesmärgil;

10.8. korraldab regulaarselt väljasõidu- ja külalisesinemisi Eesti Vabariigi piires;

2

10.9. otsib võimalusi külalisesinemiste korraldamiseks väljaspool Eesti Vabariiki,

tutvustades eesti kultuuri rahvusvaheliselt;

10.10. korraldab ja vahendab õppe- ja praktikareise;

10.11. võtab vastu toetusi ja annetusi Sihtasutuse eesmärgi saavutamisega seotud kulude

katmiseks;

10.12. korraldab tulundusüritusi, näitusi ja muid üritusi, mis seonduvad Sihtasutuse

eesmärkidega;

10.13. organiseerib teatrialaste õppevahendite ja muude väljaannete kirjastamist ja levitamist;

10.14. pakub koolitus-, laenutus-, toitlustus-, majutus- ja transporditeenuseid;

10.15. teeb muid Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke õigusaktidega kooskõlas

olevaid toiminguid;

10.16. renoveerib kinnisvara ja tagab selle korrashoiu.

SIHTASUTUSE ÕIGUSED

11. Sihtasutusel on õigus:

11.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks

kohtus;

11.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste

isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega

koostöösidemeid, olla mittetulundusühingute ja välis- ning rahvusvaheliste

organisatsioonide liige Nõukogu otsuse alusel;

11.3. Sihtasutus ei tohi olla täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- või

usaldusühingut;

11.4. korraldada täiendõppe- ja vabaharidus-, heategevus- ning koolitusüritusi (oksjon,

rahakogumise algatus);

11.5. arendada kirjastustegevust;

11.6. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks

vajalikke toiminguid.

SIHTASUTUSE VARA JA SELLE MAJANDAMINE NING EELARVE

12. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb Sihtasutus majandustegevusega õigusaktidega

lubatud piirides.

13. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või

anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või

finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid

finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.

14. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või

hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või

hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust

kontrollib Sihtasutuse audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse

Sihtasutusele üle vastava akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema

poolt volitatud esindaja ja Sihtasutuse Juhatuse liige.

15. Kui Sihtasutusele antakse vara üle kindla suunitlusega, siis korraldab Juhatus selle

kasutamise vara üle andnud isiku näidatud tingimustel ja korras.

16. Sihtasutuse vara moodustab:

16.1. Asutaja poolt Sihtasutusele üleantav vara;

16.2. eraldised riigieelarvest;

3

16.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

16.4. pääsmete müügist ja muust põhitegevusega seotud majandustegevusest laekuv tulu;

16.5. toetused fondidest ja abiprogrammidest;

16.6. muu õigusaktidega lubatud viisil omandatud vara.

17. Sihtasutus vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga. Asutaja ei kanna

vastutust Sihtasutuse varaliste kohustuste eest ja Sihtasutus ei kanna vastutust Asutaja

varaliste kohustuste eest.

171. Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks

tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele

kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatud.

172. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste

vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või

finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. Sihtasutus

korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib

Sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

173. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama

Sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele,

§-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

174. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt Nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on Sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.

SIHTASUTUSE JUHTIMINE

18. Sihtasutuse kõrgeimaks juhtimisorganiks on Nõukogu. Sihtasutust juhib Juhatus.

181. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

181.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

181.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

181.3. kellel on ärikeeld;

181.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

181.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

182. Põhikirja alapunktides 181.1- 181.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju

hüvitamist ning põhikirja alapunktis 181.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

19. Nõukogu koosneb Asutaja poolt määratud Nõukogu liikmetest. Nõukogu nimetab

Juhatuse. Nõukogu võib moodustada teisi Sihtasutuse struktuuriüksusi.

20. Sihtasutuse organite liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust Sihtasutuse poolt jagatavate

hüvede saamiseks. Huvide konflikti korral, samuti kui otsustatakse Sihtasutuse organi

liikme ja Sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise

või lõpetamise küsimust, ei osale nimetatud Sihtasutuse organi liige vastava küsimuse

otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

21. Nõukogu ja Juhatuse liikme volitused kestavad kuni viis (5) aastat.

JUHATUS

22. Sihtasutust juhib ja esindab Juhatus.

23. Juhatus koosneb ühest liikmest.

24. (kehtetu)

4

25. Juhatuse liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla

Nõukogu liige ega pankrotivõlgnik.

26. Juhatuse liikme valmimine:

26.1. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud Juhatuse liikme lepingut

võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks (5) aastaks.

Juhul, kui Sihtasutuse Juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik

avaliku konkursi korras täita, määrab Nõukogu Sihtasutuse Asutaja nõusolekul

Juhatuse liikme kuni üheks (1) aastaks avalikku konkurssi korraldamata.

26.2. Nõukogu võib konkursi Juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui Juhatuse

liikme koht on vabanemas või Juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse

lõpuni on jäänud vähem kui üks (1) aasta, kuid vähemalt kuus (6) kuud. Konkursi

korraldamise kord nähakse ette Nõukogu töökorras.

27. Nõukogu sõlmib Juhatuse liikmega tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse muuhulgas

Juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutus ning tasu Juhatuse liikme ülesannete

täitmise eest.

271. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud Juhatuse liikme lepingu alusel.

Kui Juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse Juhatuse liikme ülesannetele muid

Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui

see on ette nähtud Juhatuse liikme lepingus.

272. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku

ei või ületada Juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist

kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat

tasu.

273. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel Nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta Juhatuse

liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

274. Juhatuse liikmele võib Nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast Juhatuse liikme volituste

perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,

kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud

kuutasust.

28. Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib Juhatuse liikme igal

ajal tagasi kutsuda ja temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ning kohustused

lõpevad vastavalt lepingule.

29. Juhatus järgib Sihtasutuse juhtimisel Nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis

väljuvad Sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib Juhatus teha ainult Nõukogu

nõusolekul.

30. Juhatus on kohustatud vähemalt neli (4) korda aastas esitama ülevaate Sihtasutuse

loomingulisest tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti

teatama koheselt Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest

Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

31. Juhatusel on õigus esindada Sihtasutust õigustoimingutes vastavalt õigusaktidega,

käesoleva põhikirjaga ja Nõukogu otsustega kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust

esindada Sihtasutust võib piirata Nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti

kolmandate isikute suhtes, kui see ei ole fikseeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registris. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus,

puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja

ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult Nõukogu esimehega.

5

32. Juhatuse liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja rikkumise, oma kohustuste

täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise või täitmisega viivitamisega Sihtasutusele

tekitatud kahju eest vastavalt õigusaktidega sätestatud ja temaga sõlmitud lepingule.

33. Sihtasutuse tegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks Juhatus:

33.1. esindab Sihtasutust kõigis õigustoimingutes ja tagab Sihtasutuse majandustegevuse;

33.2. võtab tööle ja vabastab töölt Sihtasutuse töötajaid, määrab nende palgatingimused;

33.3. otsustab Sihtasutuse vahendite kasutamise, s.h Sihtasutusele vara ostmise või muul

viisil hankimise, Sihtasutuse nimel laenude võtmise Nõukogu poolt kehtestatud piirides

ja korras;

33.4. peab läbirääkimisi, sõlmib lepinguid ja kindlustab sõlmitud lepingute täitmise;

33.5. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid

toiminguid.

34. Nõukogu võib delegeerida Juhatuse pädevusse kõigi Sihtasutuse tegevust puudutavate

küsimuste otsustamise sellises mahus, mis on õigusaktidega lubatud.

NÕUKOGU

35. Sihtasutuse Nõukogu:

35.1. kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab Sihtasutuse juhtimist ning teostab

järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle;

35.2. teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle;

35.3. kinnitab Juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse Arengukava vähemalt neljaks (4) aastaks;

35.4. kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks Sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärgid

ja eelarve;

35.5. kinnitab Sihtasutuse majandusaasta aruande;

35.6. kinnitab Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üldise korra;

35.7. määrab Juhatuse liikme tasu suuruse ning sõlmib Juhatuse liikmega Juhatuse liikme

lepingu;

35.8. kinnitab Juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse personali tulemustasustamise põhimõtted

ja Juhatuse liikme tulemustasu suuruse;

35.9. annab nõusoleku Sihtasutuse poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamiseks ja

lõpetamiseks;

35.10. annab nõusoleku Sihtasutuse omandis oleva kinnisvara võõrandamiseks ja kasutusse

andmiseks;

35.11. annab Juhatusele nõusoleku tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase

majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

35.11.1. osaluse omandamine või lõppemine eraõiguslikus juriidilises isikus;

35.11.2. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega

koormamine;

35.11.3. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi Nõukogu

liikmete ühehäälse otsuse alusel;

35.11.4. (kehtetu);

35.11.5. kinnitab Sihtasutuse pitsati ja logo kujunduse ja kasutamise korra;

35.11.6. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid

toiminguid;

35.12. kehtestab Nõukogu töökorra.

6

36. Oma ülesannete täitmiseks on Nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega

ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning Sihtasutuse tegevuse

vastavust seadusele, põhikirjale ja Nõukogu otsustele.

37. Nõukogu esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel Juhatuse liikmega.

38. Nõukogul on kuni viis liiget. Nõukogu liikmed määrab Asutaja kolmeks aastaks. Nõukogu

liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja Nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab

Asutaja. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda Sihtasutuse eesmärkidest,

varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete

efektiivne täitmine Sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja Juhatuse tegevuse

üle järelevalve teostamisel.

39. Sihtasutuse Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide

konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

39.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus;

39.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui Sihtasutus;

39.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus;

39.4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,

kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva

äriühinguga;

39.5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või

tellija.

40. Asutaja võib Nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

41. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab Nõukogu tegevust.

42. Sihtasutuse Nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu liikmetele

määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse

määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema

osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu Nõukogu organi

tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist Nõukogu

koosolekutel ja Nõukogu organi tegevuses.

421. Nõukogu liikme tagasikutsumisel Nõukogust ei maksta talle hüvitist. Riigivaraseaduse §

84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik

otsustada peatada tasu maksmine Nõukogu esimehele või vähendada tasu

proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud.

422. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele,

kui see on kõigi teiste Nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis

kooskõlastatud.

423. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

Sihtasutusega on vajalik eelnevalt kõigi teiste Nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas

vormis antud nõusolek.

43. Kui Nõukogu liige soovib sõltumata põhjusest astuda liikme kohalt tagasi, peab ta esitama

Asutajale kirjaliku avalduse.

44. Nõukogul on õigus teha Asutajale ettepanek määratud Nõukogu liige tagasi kutsuda juhul,

kui nimetatud liige puudub regulaarselt Nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud

Sihtasutuse eesmärkide elluviimist või mainet, jätnud oma kohustused korduvalt täitmata

või Nõukogu liige on võimetu osalema Nõukogu töös.

45. Nõukogu koosseisu muutumisel esitab Juhatus registrile viie tööpäeva jooksul avalduse,

milles teatatakse koosseisu muutumise aeg ja põhikirjaline alus.

7

NÕUKOGU KOOSOLEKUD

46. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks

kord kolme kuu jooksul Nõukogu esimehe poolt määratud ajal ja kohas. Koosolekute

toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse Nõukogu liikmetele kirjalikult ette seaduses

näidatud korras.

47. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku Sihtasutuse audiitori, Nõukogu liikme

või Juhatuse kirjalikul nõudel. Teade erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse

lihtkirjana või elektrooniliselt igale Nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil

vähemalt seitse (7) päeva enne koosoleku toimumise aega. Teates peab olema märgitud

koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.

48. Iga Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama Nõukogu otsuseid ning

selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile Nõukogu liikmetele. Koosoleku

protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud Nõukogu liikmed. Nõukogu peab

järgima riigivaraseaduse § 89 lõike 3 alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi

asutatud Sihtasutuse Nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate

andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete

esitamise kohta, kui need on kehtestatud.

49. Nõukogu koosolekut juhatab Nõukogu esimees, esimehe eemalviibimisel aga tema poolt

määratud teda asendav Nõukogu liige. Kui Nõukogu esimees ei ole nimetanud teda

asendavat Nõukogu liiget, siis juhatab Nõukogu koosolekut vanim kohal olev Nõukogu

liige.

50. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa enam kui pooled

Nõukogu liikmed.

51. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud

Nõukogu liikmetest. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust

hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või õigusaktides

sätestatud juhud, millal Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.

52. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata juhul, kui otsuse poolt

hääletavad kirjalikult üle poole Nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt arvamused

lisatakse protokollile.

53. Nõukogu liige vastutab õigusaktides ja käesolevas põhikirjas sätestatud nõuete rikkumise,

samuti oma kohustuste täitmatajätmise, mittenõuetekohase täitmise või täitmisega

viivitamisega Sihtasutusele tekitatud kahju eest vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.

LOOMINGULINE JUHT JA LOOMENÕUKOGU

54. Sihtasutusel on loominguline juht (edaspidi Loominguline juht).

54¹. Loominguline juht valitakse avaliku konkursi korras.

54¹.1. Loomingulise juhi valimiseks moodustab Juhatus komisjoni.

54¹.2. Avalik konkurss Loomingulise juhi valimiseks kuulutatakse välja vähemalt kuus

kuud enne Loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaja saabumist.

54¹.3. Juhul kui Loomingulise juhi kehtiv tööleping lõpeb enne selles märgitud tähtaja

saabumist, kuulutatakse avalik konkurss välja esimesel võimalusel.

54². Nõukogu ja Juhatuse kokkuleppel võib Loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaega

pikendada avaliku konkurssi korraldamata.

54³. Loomingulise juhiga sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks.

55. Nõukogu otsusel võib Loomingulise juhi ülesandeid täita Juhatuse liige.

56. Loomingulise juhiga sõlmib töölepingu Juhatus.

8

57. Loominguline juht:

57.1. korraldab Sihtasutuse repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani, mille esitab

Loomenõukogule läbivaatamiseks;

57.2. tagab kinnitatud repertuaariplaani alusel ning vajadusel seda ka operatiivselt

korrigeerides etendusasutuse igapäevase ja järjepideva loomingulise tegevuse;

57.3. korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist.

58. Sihtasutusel on loomenõukogu (edaspidi Loomenõukogu).

59. Loomenõukogu koosneb kuni üheksast (9) liikmest. Loomenõukogu liikmed ja nende arv

määratakse Juhatuse poolt igaks hooajaks eraldi.

60. Loomenõukogusse kuuluvad Juhatuse liige, Sihtasutuse Loominguline juht, Sihtasutuse

loominguliste töötajate esindajad ja muud asjatundjad. Loomenõukogu tööd juhib

Sihtasutuse Loominguline juht.

61. Loomenõukogu ülesanne on Sihtasutuse loomingulise tegevuse kavandamine ja

hindamine. Oma ülesande täitmiseks Loomenõukogu:

61.1. nõustab Juhatust Sihtasutuse loomingulise tegevuskava koostamisel. Sihtasutuse

loominguline tegevuskava on Sihtasutuse Arengukava osa, mis määrab Sihtasutuse

loomingulise koosseisu, selle muutused ja perspektiivid ning Sihtasutuse üldise

repertuaari- ja publikupoliitika;

61.2. arutab läbi ja annab hinnangu hooaja repertuaariplaanile hiljemalt 30. aprilliks.

Repertuaariplaanis märgitakse uuslavastuste arv, lavastuste pealkirjad ja autorid,

lavastajad ja kunstnikud, peaosalised ja esietenduste kuupäevad;

61.3. arutab läbi ja annab oma hinnangu lõppenud hooaja repertuaarile hiljemalt kolme kuu

jooksul pärast hooaja viimast etendust. Hinnangu aluseks on eelkõige kõik tähtsamad

osatäitmised, kujundused, lavastuslikud lahendused lavastuste kaupa, ilmunud

retsensioonid, meediakajastus, külastajate arv ja piletitulu;

61.4. võtab vajadusel seisukoha valmiva lavastuse suhtes ja teeb asjakohased järeldused.

Vajadusel võtab Loomenõukogu seisukoha ja teeb järeldused ka pärast esietendust.

62. Loomenõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Juhatus. Juhatus võib Loomenõukogu

liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

63. Loomenõukogu liikmete õigused ja kohustused, töökord ja muud tegevusega seotud

tingimused sätestatakse Loomenõukogu põhikirjas, mille kinnitab Juhatus.

64. Loomenõukogu otsused vormistatakse kirjalikult ja avaldatakse personalile tutvumiseks.

SIHTASUTUSE STRUKTUUR

65. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab Nõukogu Juhatuse ettepanekul.

ARENGUKAVA

66. Sihtasutusel on arengukava (edaspidi Arengukava), mis koostatakse vähemalt neljaks (4)

aastaks.

67. Arengukavas nähakse ette Sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks

kavandatav tegevus ja vahendid.

68. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab Juhatus. Arengukava või selle muudatused

kinnitab Nõukogu.

9

ARUANDLUS JA KONTROLL

69. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab Juhatus vastavalt raamatupidamise seadusele ja

lähtudes õigusaktidest.

70. Sihtasutusel on audiitor (edaspidi Audiitor)

71. Audiitori nimetab Nõukogu kolmeks (3) aastaks.

72. Audiitoriks ei või olla Juhatuse või Nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti nendega

võrdset majanduslikku huvi omav teine isik või soodustatud isik.

73. Audiitori tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib Audiitori igal ajal, sõltumata

põhjusest, tagasi kutsuda.

74. Audiitori tasustamise otsustab Nõukogu.

75. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama

siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva

seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud

on suuremad kui kaks miljonit eurot.

751. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest, kui see võib Nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu

sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Sihtasutuse asutajaõigusi teostava isikuga.

76. Siseaudiitori nimetab ja kutsub tagasi Nõukogu. Oma tegevuses allub siseaudiitor

Nõukogule.

77. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib Nõukogu esimees.

78. Siseauditi käigus hinnatakse ja analüüsitakse Sihtasutuse tegevust ja sisekontrolli süsteemi

olemasolu, nende tõhusust ja vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

79. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

80. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab need Sihtasutuse Audiitori otsusega Nõukogule kinnitamiseks.

Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise

aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.

81. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande esitama selle registrile kolme kuu

jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Asutajale esitatakse ülevaade selle kohta,

kuidas Nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist

korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale Nõukogu ja Juhatuse liikmele

majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse Juhatuse liikmele makstud

täiendav tasu.

82. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda

poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

PÕHIKIRJA MUUTMINE

83. Pärast Sihtasutuse registrisse kandmist võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude

arvesse võtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse

registrisse kandmisest.

84. Sihtasutuse põhikirja muutmise ainuõigus on Asutajal.

SIHTASUTUSE LÕPETAMINE

85. Sihtasutus lõpetatakse Asutaja- või kohtuotsusega.

86. Asutajal on õigus Sihtasutus lõpetada igal ajal, eelkõige aga järgmistel põhjustel:

10

86.1. Sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata

Nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele on selline rikkumine olnud kalendriaasta

jooksul korduv;

86.2. Sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole

reaalne.

87. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha

deponeerimist, antakse allesjäänud vara Asutajale.