Arvamus eelnõule
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/94-4 |
| Registreeritud | 17.10.2024 |
| Sünkroonitud | 18.10.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Vastutaja | Margot Maisalu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Välisvahendite osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Sotsiaalministeerium Teie: 30.09.2024 nr 1.2-2/94-1
[email protected] Meie: 17.10. 2024 nr 57
Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus laste ja perede toetamise TAT eelnõule
Väga tänuväärne, et laste ja perede toetamiseks on riik ette näinud erinevaid vahendeid, sh
ennetamiseks. Peame oluliseks välja tuua ka erivajadustega laste peresid, kes vajavad samuti juba
väga varajases staadiumis tuge.
Eelnõuga plaanitakse 2025. aastast rakendada lapseootel ja väikelaste vanematele mõeldud
vanemlusprogramme. Kui palju on arvestatud vanemlusprogrammi väljatöötamisel peredega,
kuhu sünnivad erivajadusega lapsed? Erivajadusega lapse sünd perre on väga suur elumuutus ja
kohene tugi neile peredele väga vajalik. EPIKoda nõustab igapäevaselt koos oma võrgustikuga
inimesi, kuid see pole süsteemne tegevus ja kindlasti ei jõua kõik pered oma küsimustega meieni.
Oluline on varajane psühholoogiline tugi, et pere lapse erivajadusega kohaneks, abi ja toetus
süsteemis orienteerumiseks. Väga oluline on ka mitteformaalse võrgustiku tekitamine, et
erivajadusega lapsevanemad saaksid teineteisega kogemusi jagada (mis võiks olla üks
arendusidee kohalike omavalitsuste poolt loodavate või juba loodud Perepesade üks osa).
Milliseid tegevusi ja millises ajaraamis nende tegevuste all mõeldakse?
Punkt 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine
Töötatakse välja ja tehakse paremini kättesaadavaks sihtrühmaks olevate laste abivajaduse
tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed (sh hindamisvahendid) ja sekkumised, mis
hõlmavad nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid jt vaimset
tervist toetavaid teenuseid, ambulatoorseid teenuseid kui ka ööpäevaringset
rehabilitatsiooniteenust kõige intensiivsema sekkumisena. Lisaks uute sekkumiste arendamisele
arendatakse ka juba olemasolevate sekkumiste sisu ja kvaliteeti ning parandatakse teenuste
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629
[email protected] / www.epikoda.ee
kättesaadavust ja ligipääsetavust. Meetmete arendamisel kaasatakse sihtrühmaks olevaid lapsi
ja noori. Erilist tähelepanu pööratakse eri valdkondade asutuste ja spetsialistide vahelise
koostöö edendamisele, et tagada lapse ja pere võimalikult lapsesõbralik abistamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Kristi Kähär
Toetuste ja teenuste nõunik
+372 5401 0462
Tere
Saadame hilinemisega EPIKoja arvamuse TAT eelnõule.
Lugupidamisega
|
|
Kristi Kähär Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with Disabilities +372 5401 0462
|
|
Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!
Digiallkirjad
Sotsiaalministeerium Teie: 30.09.2024 nr 1.2-2/94-1
[email protected] Meie: 17.10. 2024 nr 57
Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus laste ja perede toetamise TAT eelnõule
Väga tänuväärne, et laste ja perede toetamiseks on riik ette näinud erinevaid vahendeid, sh
ennetamiseks. Peame oluliseks välja tuua ka erivajadustega laste peresid, kes vajavad samuti juba
väga varajases staadiumis tuge.
Eelnõuga plaanitakse 2025. aastast rakendada lapseootel ja väikelaste vanematele mõeldud
vanemlusprogramme. Kui palju on arvestatud vanemlusprogrammi väljatöötamisel peredega,
kuhu sünnivad erivajadusega lapsed? Erivajadusega lapse sünd perre on väga suur elumuutus ja
kohene tugi neile peredele väga vajalik. EPIKoda nõustab igapäevaselt koos oma võrgustikuga
inimesi, kuid see pole süsteemne tegevus ja kindlasti ei jõua kõik pered oma küsimustega meieni.
Oluline on varajane psühholoogiline tugi, et pere lapse erivajadusega kohaneks, abi ja toetus
süsteemis orienteerumiseks. Väga oluline on ka mitteformaalse võrgustiku tekitamine, et
erivajadusega lapsevanemad saaksid teineteisega kogemusi jagada (mis võiks olla üks
arendusidee kohalike omavalitsuste poolt loodavate või juba loodud Perepesade üks osa).
Milliseid tegevusi ja millises ajaraamis nende tegevuste all mõeldakse?
Punkt 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine
Töötatakse välja ja tehakse paremini kättesaadavaks sihtrühmaks olevate laste abivajaduse
tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed (sh hindamisvahendid) ja sekkumised, mis
hõlmavad nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid jt vaimset
tervist toetavaid teenuseid, ambulatoorseid teenuseid kui ka ööpäevaringset
rehabilitatsiooniteenust kõige intensiivsema sekkumisena. Lisaks uute sekkumiste arendamisele
arendatakse ka juba olemasolevate sekkumiste sisu ja kvaliteeti ning parandatakse teenuste
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629
[email protected] / www.epikoda.ee
kättesaadavust ja ligipääsetavust. Meetmete arendamisel kaasatakse sihtrühmaks olevaid lapsi
ja noori. Erilist tähelepanu pööratakse eri valdkondade asutuste ja spetsialistide vahelise
koostöö edendamisele, et tagada lapse ja pere võimalikult lapsesõbralik abistamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Kristi Kähär
Toetuste ja teenuste nõunik
+372 5401 0462
