Peeter Järvelaid_vastus

Peeter Järvelaid

[email protected]

Teie 04.10.2024 nr

Meie 17.10.2024 nr 14-1/241615/2406048

Joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine

Lugupeetud Peeter Järvelaid

Küsisite, millise regulatsiooni alusel saaks vajadusel korraldada volikogus alko- või narkotestimist

ning kas on olemas õiguslik alus, mis võimaldaks testide tegemiseks kutsuda volikogu istungisaali

politsei.

Õigusaktide selgitamine ei ole õiguskantsleri ülesanne, mistõttu piirdume üldise kokkuvõtliku

käsitlusega.

Joobeseisund on korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lõike 1 kohaselt alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub

väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 37 lõike 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan

joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise

protseduurile võib allutada:

1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille

koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholi piirmäära ületamine või narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine;

2) isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või

teistele;

3) alaealise, kellel esinevad joobeseisundile viitavad tunnused.

Seadus annab õiguse kontrollida inimese organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine

või muu joovastava aine olemasolu juhul, kui inimesel täheldatakse joobeseisundile viitavaid

tunnuseid (sotsiaalministri 26.06.2014 määrus nr 37 „Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja

nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid“) ja esineb vähemalt üks KorS § 37

lõike 1 punktides 1-3 nimetatud alus.

KorS § 37 lõike 1 loetelu on ammendav, erandina võib joobeseisundi olemasolu kontrollida ka

sõidukijuhil, kui see on vajalik ohu ennetamiseks liikluses (sama paragrahvi lõige 2).

Ohuna määratleb KorS § 5 lõige 2 olukorra, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu

põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine.

Narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta on väärtegu (narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15¹ lg 1).

2

Riikliku järelevalve erimeetme rakendamise õigus tekib üksnes reaalse kahtluse korral. See

tähendab, et inimese välimuses või käitumises peavad olema joobeseisundile viitavad tunnused (v.a

KorS § 37 lõikes 2 sätestatud erand).1

Alkoholijoobe kontrollimist ja tuvastamist kohapeal reguleerib KorS § 38; isiku toimetamist

alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse osutaja juurde käsitleb KorS § 39;

alkoholijoobe tuvastamist vereproovi uuringuga reguleerib KorS § 40; narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi

tuvastamist käsitleb KorS § 41; joobeseisundis inimese kainenema toimetamist reguleerib KorS §

42.

Volikogu ei ole korrakaitseorgan (selle mõiste sätestab KorS § 6 lg 1) ja seadustes ei ole sätestatud

juhtu(sid), mil volikogu saaks ise kontrollida ja tuvastada inimese (nt volikogu liikme)

joobeseisundit.

Kohaliku omavalitsuse volikogu on põhiseadusorgan (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 156).

Seega on tal enesekorraldusõigus, muu hulgas õigus kehtestada oma töökorraldus- ning

menetlusreeglid. Enesekorraldusõigust kasutades peab volikogu järgima põhiseaduse ja Euroopa

kohaliku omavalitsuse harta norme ja printsiipe ning seadusi. Sisestruktuurilt ja töökorralduselt on

volikogul sarnaseid jooni parlamendiga, kuid volikogu liikme suhtes ei kehti immuniteedi (PS § 76)

põhimõte (PS § 62).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS; § 42 lg 1 p 1), Tallinna põhimääruse (§ 29 lg 1

p 1; § 37 lg 1) ja Tallinna Linnavolikogu töökorra (§ 2 lg 5; § 11 lg 1) kohaselt on volikogu esimehe

(või tema asendaja – vt KOKS § 43 lg 1) üks ülesandeid juhatada volikogu istungeid. Istungi

juhatamise eesmärk on tagada selle korrakohane kulg. See tähendab muu hulgas, et istungi juhataja

peab saama rakendada abinõusid, mis tagavad istungi sujuva kulgemise. Konkreetsed abinõud saab

volikogu vajadusel näha ette oma töökorras. Need meetmed peavad jääma volikogu

enesekorraldusõiguse raamesse. Muu hulgas ei tohi ülemäära piirata volikogu liikme vaba mandaati

(KOKS § 17 lg 2).

Kuna Tallinna Linnavolikogu kantseleist saadud selgituste põhjal (vt ka Tallinna Linnavolikogu

töökorra § 11 lg 4) ei ole linnavolikogu istungite saal avalik koht (KorS § 54 mõttes), ei laiene

sellele KorS 4. peatüki 1. jaos (§-d 54-57²) sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded. Teisalt

peab volikogu istungisaalis – nagu ka igal pool mujal – kehtima avalik kord, milles tagatakse

õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse (vt KorS § 4).

Politsei kutsumine volikogu istungisaali volikogu liikme joobeseisundi kontrollimiseks ja

tuvastamiseks peab olema õiguspärane ja põhjendatud. Istungi korrakohase kulu tagab istungi

juhataja üldjuhul mitte politsei abil, vaid istungi juhataja käsutuses olevate muude meetmetega.

KorS-i sätete kohta võite küsida üksikasjalikumaid õiguslikke selgitusi Justiitsministeeriumilt ja

KOKS-i kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt (märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Agarmaa

õiguskorra kaitse osakonna juhataja, õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel Vallo Olle 693 8445 [email protected]

1 E. Nuka, M. Laaring jt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2017, § 37,

komm 3, lk 121.