Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 7-4/241278/2406044 |
Registreeritud | 17.10.2024 |
Sünkroonitud | 18.10.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
Sari | 7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll |
Toimik | 7-4/241278 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium, Riigikogu keskkonnakomisjon, Keskkonnaamet, Avaldaja |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium, Riigikogu keskkonnakomisjon, Keskkonnaamet, Avaldaja |
Vastutaja | Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Yoko Alender
Kliimaministeerium
Teie nr
Meie 17.10.2024 nr 7-4/241278/2406044
Piirangu kehtestamiseks on vaja seaduslikku alust
Austatud minister
Õiguskantslerile esitatud avaldusest selgub, et Keskkonnaamet on isiku suhtes rakendanud
piiranguid ilma seadusliku aluseta. Seadusliku aluse puudumisest on teadlik ka Keskkonnaamet.
Teadaolevalt keelas Keskkonnaamet metsaseadusele vastava raie selle tõttu, et kavandatud raieala
lähedale plaanitakse teha ulukiläbipääs. Pole põhjust kahelda, et Keskkonnaamet on hinnanud
ökodukti toimimiseks vajalikke tingimusi eesmärgipäraselt. Eeldatavasti kasutavad loomad
meelsamini sellist läbipääsu, mis ei erine oluliselt nende tavapärasest elukeskkonnast – metsast.
Samas on teada, et võimaliku tulevase ulukiläbipääsu lähiümbruse kaitseks ei luba seadus praegu
piiranguid kehtestada. Seaduses on see küsimus reguleerimata.
Isiku õiguste piiramiseks peab alati olema seaduslik alus. Õigusriigis teostatakse riigivõimu üksnes
põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) § 3).
Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus.
Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt (PS § 32 lg 2).
Seega on väga tähtis, et riigiasutused lähtuksid enda tegevuses seadusest ega asuks küsimusi
lahendama omatahtsi. Nagu öeldud, ei ole praegu põhjust arvata, et Keskkonnaamet oleks sisulises
hinnangus eksinud, kuid tulemus ei vasta seadusele. Võimu kuritarvitamine pole välistatud, kui
riigiasutus ei pea otsuseid tehes lähtuma seadusest ning saab iga kord ise otsustada, kuidas juhtum
lahendada.
Metsaseaduse § 41 lõige 81 näeb ette, et Keskkonnaamet registreerib kavandatava raie
metsaregistris, kui see raie vastab õigusaktide nõuetele. Metsaseaduses ega keskkonnaseadustiku
üldosa seaduses pole sätestatud alust, mis annaks õiguse keelata tegevust, mis vastab seaduse
nõuetele, kuid võib tulevikus takistada mõne muu olulise avaliku huvi kaitset (nt ökodukti
toimimine). Üksnes ametniku hinnang ei saa olla kellegi tegevuse keelamise või piiramise õiguslik
alus. Järelikult ei saa ametnik ka öelda, et isiku tegevus on vastuolus ökodukti kaitsevööndi
nõuetega – sellist kaitsevööndit pole seaduses ette nähtud.
Kui seaduses puudub tegevust keelav norm, siis ei saa amet seda tegevust omatahtsi keelata isegi
juhul, kui keeld tundub mõistlik. Ameti ülesanne on rakendada seadusi sellisel kujul, nagu need
on kehtestatud. Kui Keskkonnaamet leiab, et seadus on mõnes küsimuses puudulik, siis on ametil
võimalik pöörduda kliimaministri poole ettepanekuga algatada seaduse muutmine.
2
Riigikohtu üldkogu on öelnud: „Seadusereservatsiooni nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia
põhimõtetest ja tähendab, et põhiõigusi puudutavates küsimustes peab kõik põhiõiguste
realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja. Põhiseaduses ette nähtud
pädevus- ja vorminõuete eesmärgiks on tagada põhiseaduse kandvate printsiipide (õigusselguse,
õiguskindluse, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte) järgimine ja tõhusam põhiõiguste
kaitse. Omandiõiguse piiranguid võib seada üksnes formaalse seadusega või seaduses sisalduva ja
eelnimetatud nõuetele vastava volitusnormi alusel“ (RKÜKo 03.12.2007, nr 3-3-1-41-06, punktid
21, 22). Täitevvõimule ei või anda pädevust kehtestada seadusega võrreldes ulatuslikumaid
piiranguid (RKÜKo 03.12.2007, nr 3-3-1-41-06, punktid 21, 22; 16.03.2010, nr 3-4-1-8-09, p 160;
RKPJKo 31.10.2022, nr 5-22-4/13, p 59).
Põhiseaduse § 32 lõige 2 ja § 53 lubavad seadusega kehtestada reeglid (omandipiirang), mille järgi
tuleb mingis piirkonnas säilitada kõrgpuistu, selleks et ulukiläbipääs saaks toimida. Seejuures saab
Riigikogu seadusega määrata ka tingimused, kas ja kui suures ulatuses saab raiet avalikes huvides
keelata ning kui piirang on omanikule väga koormav, siis kehtestada piirangu proportsionaalsuse
tagamiseks omanikule ka kohase hüvituse.
Õigusriigis koondatakse kõik piirangu kehtestamiseks vajalikud sisulised põhjused seadusesse
ning kõigi isikute taotlused lahendatakse ühesuguste reeglite järgi.
Palun lahendage küsimus seadusest ja põhiseadusest lähtudes. Kui raiest on vaja kiiresti säästa
konkreetne katastriüksus, siis ei pea selleks seadusliku aluseta keelama isiku tegevust, vaid tuleks
alustada seaduse alusel maaomanikuga läbirääkimisi, et omandada vastav maatükk üldiste huvide
kaitseks. Vajaduse korral saab minister algatada seaduse muutmise eelnõu, et reguleerida
ulukiläbipääsudega seonduvad küsimused.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Riigikogu keskkonnakomisjon, Keskkonnaamet, avaldaja (isikuandmeteta)
Evelin Lopman 693 8431