Majandus- ja taristuministri 09. veebruari 2023. a käskkirja nr 22 muutmine

K Ä S K K I R I

Tallinn 07.10.2024 nr 1-2/24/381

Majandus- ja taristuministri 09. veebruari 2023. a

käskkirja nr 22 „Perioodi 2021–2027 Edelaraudtee

Aktsiaseltsi infrastruktuuri arendamise

investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse

nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused

perioodil 2021–2027“ § 4 lõike 2 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määrusega

nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ §-iga 6 ja § 10 lõikega 1 ning võttes arvesse, et

07. juunil 2024. a esitas Edelaraudtee Aktsiaselts (registrikood 10786958) kirjaga

nr. EDI-2024-V-61 Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK, rakendusüksus) taotluse ajakava

muutmiseks ning 11. juulil 2024. a toetuse saaja Kliimaministeeriumile täiendava kirjaga

nr EDI-2024-V-77 Kliimaministeeriumile taotluse investeeringute kava muutmiseks:

Majandus- ja taristuministri 09. veebruari 2023. a käskkirja nr 22 „Perioodi 2021–2027

Edelaraudtee Aktsiaseltsi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine lisa

„Perioodi 2021–2027 Edelaraudtee Aktsiaseltsi infrastruktuuri arendamise investeeringute

kava“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Perioodi 2021–2027 Edelaraudtee Aktsiaseltsi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendamise

eeldatav tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma

(eurodes)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ÜF toetuse

summa

(eurodes)

ÜF

toetuse

suurim

osakaal

abikõlblik

e kulude

eelarvest

(%)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

riikliku

kaasfinantseeri

ngu summa

(eurodes)

Riikliku

kaasfinants

eeringu

suurim

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest

(%)

Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas

panus Eesti 2035 sihtidesse)

Investeeringuobjekti edasise kasutuse

täiendavate püsikulude suurus ja

nende katmise allikad aastate kaupa

projekti abikõlblikkuse perioodil ja

kestuse nõude täitmise ajal

1. Läbilaskevõime

suurendamine ja

Rapla–Lelle

raudteelõigu

rekonstrueerimine

I pa 2023–II pa

2028

18 250 000 15 512 500 85% 2 737 500 15% Projekti eesmärk: Võimaldada

reisirongide sõidukiiruse suurendamist

kuni 160 km/h, suurendades Tallinna ja

Rapla vahelise raudteelõigu

läbilaskevõimet ning rekonstrueerides

Rapla–Lelle raudteelõiku.Projekti

väljundnäitaja: ca 20 km

rekonstrueeritud või ajakohastatud

rööbaste pikkus, ca 19% rakenduskava

näitaja 2029.a lõpptasemest (105 km).

Projekti panus rakenduskava

tulemusnäitajasse: 11,4 mln reisijat

aastas aastaks 2029. Sihttasemesse

panustavad erinevad tegevused ja

projektid.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl

käivate inimeste osakaalu kasv ja

kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjekti edasise

kasutuse püsikulud Rapla–Lelle

vahelisel raudteelõigul summas

132 300 eurot (ilma kapitalikuludeta)

ning Männiku, Saku (või

alternatiivses tehnilises lahenduses)

ja Hagudi jaamades summas 38 600

eurot (ilma kapitalikuludeta)

kaetakse raudteetaristu

kasutustasudest.

kokku 18 250 000 15 512 500 85% 2 737 500 15%

* summad tabelis on ilma käibemaksuta

KINNITATUD

07.10.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/381

Lisa

12.09.24

Kliimaministri käskkirja „Majandus- ja taristuministri 09. veebruari 2023. a käskkirja

nr 22 „Perioodi 2021–2027 Edelaraudtee Aktsiaseltsi infrastruktuuri arendamise

investeeringute kava kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõike 1 ning

majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri

arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT määrus) § 4

lõike 2 alusel. Käskkiri on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määrusega nr 71

„Kliimaministeeriumi põhimäärus“ §-iga 6 ja § 10 lõikega 1.

Investeeringute kava muutmisel võetakse arvesse Edelaraudtee Aktsiaseltsi (registrikood

10786958) (edaspidi Edelaraudtee) Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK, rakendusüksus) 07.

juunil 2024. a kirjaga nr. EDI-2024-V-61 taotlust ajakava muutmiseks ning

Kliimaministeeriumile 11.07.2024 kirjaga nr EDI-2024-V-77 esitatud taotlust projekti

eesmärgi ja investeeringute kava muutmiseks.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) liikuvuse arengu

ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (telefon: 715 3404, e-post:

[email protected]).

1. Sissejuhatus

Käesolevalt pikendatakse projekti kestust seniselt 31.12.2024-lt taotleja palutud 31.12.2025

asemel Kliimaministeeriumi soovitatud 31.12.2028-ni.

Projekti nr 2021-2027.3.01.23-0022 "Läbilaskevõime suurendamine ja Rapla–Lelle

raudteelõigu rekonstrueerimine" on jaotatud vastavalt RTK 30.05.2023 rahastusotsusele nr

11.2-47/23/807 kaheks tegevuseks:

1. Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul reisirongide piirkiiruse tõstmine kuni 160 km/h (Raudtee

muldkeha ja pealisehituse rekonstrueerimine).

2. Täiendavate reisirongide möödumist võimaldavate jaamade väljaehitamisega Tallinna–

Rapla vahelisel raudteelõigul raudtee läbilaskevõime suurendamine 50% võrra (Männiku, Saku

ja Hagudi jaamade ehitustööd).

Seoses uute rongide lisandumisega on projekti realiseerimise käigus kujunenud olukord, kus

Kliimaministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on alustanud konsultatsioone

reisirongiliikluse üleviimiseks taktipõhisele liiklusgraafikule. Sellega seonduvalt kavandatakse

Männiku, Saku ja Hagudi jaamade asemel rajada Liiva ja Saku jaamavahele kaheteeline

raudteelõik ning Hagudi jaama asemele blokkpost. Kliimaministeerium ei ole veel kujundanud

lõplikku seisukohta Liiva-Saku kaheteelise raudteelõigu ehitustööde rahastuse ja tähtaegade

osas.

Lisaks on projekti esimese tegevuse elluviimiseks kulunud enamjaolt kogu projekti 18 250 000

eurot seoses hangete kallinemisega ning toetuse saaja on kaasanud ka laenuvahendeid ca 12

mln euro ulatuses, mis omakorda suurendab tulevikus riigi poolt Elronile makstavat dotatsiooni

ca 2 mln euro võrra.

Projekti teise osa uue taktipõhise liiklusgraafikuga sobiva lahenduse elluviimiseks tuleb hetkel

pikendada eelkõige projekti tähtaega (toetuse saaja soovil kuni 31.12.2025) ning leida

täiendavaid vahendeid või leida muu lahendus projekti muutmiseks kehtiva ühendmääruse

ja rakenduskava valguses.

Käesoleval hetkel investeeringute kava käskkirjas kinnitatud projekti eesmärki ei muudeta

ning sellest ei jäeta välja Tallinna ja Rapla vahelise raudteelõigu läbilaskevõime

suurendamist.

Rakenduskava on seadnud prioriteediks Tallinna–Lelle lõigu suutlikkuse suurendamise ja

rekonstrueerimise. Muutunud olukorras on vajalik rakenduskavas kavandatu ja sekkumise

kirjeldus üle vaadata ning muuta.

Nõudlus edelasuuna raudteeliini järele kasvab ning võimalus pakkuda tihedamat ja

kvaliteetsemat ühistransporti on jätkuvalt oluline, kuid rahaliste vahendite puudumisel võib

juhtuda, et need tööd tuleb edasi lükata.

Struktuurivahendite mittepiisavust silmas pidades tegelevad Kliimaministeerium ja

Rahandusministeerium esimesel võimalusel rakenduskava muutmisega ja Euroopa

Komisjoniga kooskõlastamisega.

2. Käskkirja sisu

Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava muudetud kujul, milles on esitatud

ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele

Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda

on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega.

Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT

määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,

arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes

sätestatust.

4. Käskkirja mõju

Projekti tähtaja pikendamine jääb SF abikõlblikkuse perioodi sisse.

Käskkirja muudatus tähtaja pikendamiseks on vajalik, et leida lahendused projekti

läbilaskevõime suurendamisega seotud tegevuste edaspidiseks elluviimiseks/ võimalusel

täiendavate vahendite leidmiseks ning ühtlasi ka rakenduskava korrigeerimiseks.

Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti

keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi

julgeolekut ega välissuhtlemist.

Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.3.1.2 eelarvest investeeringute

kavade rahastamisskeemiga ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2022. a korraldusega

nr 18 „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava 2022–2028“ ÜFist kokku

ca 342,1 miljoni euro ulatuses, millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 60,47 miljonit eurot,

millest käesoleva käskkirjaga raudteelõikude rekonstrueerimiseks ja läbilaske suurendamiseks

eraldatakse ÜFi 15 512 500 eurot ning riiklikku kaasfinantseeringut 2 737 500 eurot,

moodustades kokku 18 250 000 eurot.

TAT määruses on sätestatud, et juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti

kallinemise osa toetuse saaja.

Antud juhul, kui investeeringutes kasutatakse rohkem laenurahasid ja vähem SF toetusrahasid,

tekib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil (edaspidi ReM) täiendav kohustus läbi Elroni

avaliku liiniveo toetuse see kompenseerida, kuna laenuraha läheb raudteeinfrastruktuuri

kasutustasu arvestusse läbi kapitalikulu ja mõistliku ärikasumi. See omakorda suurendaks

survet riigieelarvele ja mõjutaks ka rongipiletite maksumust, mistõttu on riigil mõistlik

otsida võimalusi erinevatest välisvahendite allikatest raudteelõikude läbilaskevõime

suurendamise osa katmist või nende tööde edasi lükkamist.

5. Kooskõlastamine

Edelaraudtee rahastamisotsuse muutmisest on teavitatud ka ReMi.

Käskkirja eelnõud kooskõlastati ametkondlikult Rahandusministeeriumi ja korraldusasutusega

(Riigi Tugiteenuste Keskus) elektronposti teel. Rahandusministeerium andis oma märkustega1

heakskiidu 12.09.24. RTK kooskõlastas eelnõu märkusteta 16.09.24.

1 Märkused puudutasid seletuskirja tekstiosa uue lõpptähtaja ja rakenduskava muutmise vajaduse osa sõnastust.

Seletuskirja teksti on vastavalt korrigeeritud.