Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

20241002_määruste_muutmine_EN.pdf

EELNÕU

02.10.2024

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 200 lõike 2, muuseumiseaduse § 18 lõike

2 ja riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

§ 1. Kaitseministri 24. juuli 2013. a määruse nr 42 „Eesti Sõjamuuseum – kindral

Laidoneri muuseumi direktori kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi

läbiviimise kord“ muutmine

Kaitseministri 24. juuli 2013. a määruses nr 42 „Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri

muuseumi direktori kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja

Kaitseministeeriumi veebilehel“ tekstiosaga „Kaitseministeeriumi sise- ja välisveebis ning

vähemalt ühes tööotsinguportaalis“;

2) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõna „Kaitseministeeriumiga“ sõnadega

„Kaitseministeeriumi või Kaitseressursside Ametiga“;

3) paragrahvi 5 lõike 3 teine lause, § 5 lõige 4 ja § 7 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Kaitseministri 25. veebruari 2015. a määruse nr 4 „Õppekulu hüvitamise tingimused,

ulatus ja kord“ muutmine

Kaitseministri 25. veebruari 2015. a määruses nr 4 „Õppekulu hüvitamise tingimused, ulatus ja

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõigetes 5 ja 7, § 5 lõigetes 1 ja 3 ning §-s 8 asendatakse sõna

„Kaitseministeerium“ sõnadega „Kaitseressursside Amet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kaitseressursside Amet otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise pärast

nõuetekohase taotluse saamist 14 kalendripäeva jooksul ning teavitab taotlejat ja Kaitseväge

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusest esimesel võimalusel.“.

§ 3. Kaitseministri 30. augusti 2021. a määruse nr 10 „Riigikaitseõpetuse valdkonna

toetamise tingimused ja kord“ muutmine

Kaitseministri 30. augusti 2021. a määruses nr 10 „Riigikaitseõpetuse valdkonna toetamise

tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „riigikaitseõpetaja stipendiumi (edaspidi

stipendium) taotlemise, määramise ja kasutamise“ tekstiosaga „riigikaitseõpetajale preemia

(edaspidi preemia) määramise“;

2) paragrahvi 2 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „stipendiumi“ sõnaga „preemia“;

3) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;

4) määrust täiendatakse paragrahviga 51 järgmises sõnastuses:

„§ 51. Preemia andmise eesmärk ja tulemus

(1) Preemia andmise eesmärk on tunnustada riigikaitseõpetajaid riigikaitseõpetuse silmapaistva

edendamise, õpilaste seas kaitsetahte arendamise ja ajateenistuse populariseerimise eest.

(2) Preemia andmise tulemusel on riigikaitseõpetajad paremini motiveeritud andma

riigikaitseõpetust võimalikult kõrgel tasemel ja toetavad aktiivselt riigikaitseõpetuse valdkonna

arendustegevust.“;

5) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) määruse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

7) määrust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

„31. peatükk

Preemia määramise tingimused ja kord

§ 451. Preemia

(1) Preemia on riigikaitseõpetajale kui füüsilisele isikule määratav rahaline preemia.

(2) Preemia määratakse riigikaitseõpetuse silmapaistva edendamise, õpilaste seas kaitsetahte

arendamise ja ajateenistuse populariseerimise eest.

§ 452. Preemiakonkursi väljakuulutamine

(1) Amet võib rahaliste vahendite olemasolul välja anda preemiaid.

(2) Amet kuulutab preemiakonkursi välja, avaldades sellekohase teate ameti veebilehel, ja teeb

selle riigikaitseõpetust andvatele koolidele teatavaks e-posti vahendusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) tingimused, millele peab vastama kandidaat, kellele võib preemia määrata;

2) preemia suurus;

3) ettepaneku esitamise tähtaeg;

4) e-keskkond, kuhu saab ettepaneku esitada.

§ 453. Ettepaneku esitamine preemia määramiseks

(1) Ettepanek esitatakse konkursi teates ettenähtud tähtajaks e-keskkonna kaudu.

(2) Ettepanek peab sisaldama kirjeldust kandidaadi tegevusest riigikaitseõpetuse valdkonna

edendamisel ja põhjendust, miks isik on preemia saamiseks sobiv kandidaat.

(3) Amet ei arvesta ettepanekuid, mis on esitatud preemia määramiseks iseendale või

kandidaadile, kellel puudub kehtiv töösuhe kooliga riigikaitseõpetajana.

(4) Esitatud ettepaneku alusel on ametil vajaduse korral õigus küsida koolilt lisateavet

kandidaadi tegevuse kohta riigikaitseõpetuse andmisel ja edendamisel.

§ 454. Ettepanekute hindamine ja preemia määramine

(1) Ettepanekuid hindab vähemalt viieliikmeline komisjon, mis on moodustatud ameti

peadirektori käskkirjaga. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool

komisjoni liikmetest. Preemia määramine otsustatakse komisjoni liikmete lihthäälteenamusega.

(2) Ettepaneku menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva pärast ettepaneku esitamise

tähtaja lõppu.

(3) Ettepaneku hindamisel ja preemia määramise ettepaneku tegemisel lähtub komisjon sellest,

milline on olnud kandidaadi tegevus riigikaitseõpetuse andmisel; millise panuse on kandidaat

andnud riigikaitseõpetuse edendamisse, õpilaste kaitsetahte arendamisse ja ajateenistuse

populariseerimisse ning kui palju õpilasi kandidaadi õpperühmadest on viimase kahe aasta

jooksul asunud vabatahtlikult ajateenistusse.

(4) Preemia määratakse ameti peadirektori käskkirjaga, võttes arvesse komisjoni ettepanekut.

Preemia määramise otsusest teavitatakse preemia saajat ja kooli, milles preemia saaja

riigikaitseõpetajana töötab.

§ 455. Preemia väljamaksmine

Rahaline preemia makstakse preemia saaja arvelduskontole 20 kalendripäeva jooksul otsuse

teatavakstegemisest.

§ 456. Preemia määramise otsuse kehtetuks tunnistamine ja tagasimaksmine

(1) Preemia määramise otsuse võib tunnistada kehtetuks kuni ühe aasta jooksul otsuse

tegemisest arvates, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral preemiat ei oleks määratud;

2) preemia saaja on esitanud preemiast loobumise avalduse.

(2) Kui preemia määramise otsus tunnistatakse kehtetuks, peab preemia saaja talle väljamakstud

preemia tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul alates sellekohase otsuse kättesaamisest.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaimo Kuusk

Kantsler

20241002_määruste_muutmine_SK.pdf

Kaitseministri määruse „Kaitseministri määruste muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse kaitseministri kolme määrust. Kahes määruses kavandatud muudatused

tulenevad asjaolust, et alates 2023. aastast on Kaitseministeeriumi valitsemisalas personalitöö

ja teenistusalaste tagatistega seotud tegevused koondatud Kaitseressursside Ametisse (edaspidi

amet) ning eelnõuga vabastatakse Kaitseministeerium täiendavatest haldusülesannetest seoses

Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi direktori valimiseks avaliku konkursi

läbiviimise ning teenistusülesannete täitmisel tervisekahjustuse saanud isikule õppekulu

hüvitamisega. Lisaks muudetakse kaitseministri määrust, millega reguleeritakse

riigikaitseõpetuse valdkonna toetamist. Selles nähakse senise riigikaitseõpetaja stipendiumi

asemel ette riigikaitseõpetuse preemia, mis võimaldab riigikaitseõpetajaid tunnustada

riigikaitseõpetuse silmapaistva edendamise, õpilaste seas kaitsetahte arendamise ja

ajateenistuse populariseerimise eest.

Eelnõuga muudetakse järgmisi kaitseministri määrusi:

1) 24. juuli 2013. a määrus nr 42 „Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi direktori

kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise kord“ (RT I, 29.07.2013, 3);

2) 25. veebruari 2015. a määrus nr 4 „Õppekulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ (RT I,

15.02.2023, 2);

3) 30. augusti 2021. a määrus nr 10 „Riigikaitseõpetuse valdkonna toetamise tingimused ja

kord“ (RT I, 08.09.2023, 19).

Määruse eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud ameti arendusjuht Mari-Ann Lõõnik

(e-post [email protected]), haridusnõunik Reelika Semjonov (e-post

[email protected]) ning riigikaitseõpetuse juhtivkonsultant Helen Kahur (e-post

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi

õigusosakonna õigusloome nõunik Marion Saarna-Kukk (e-post marion.saarna-

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse kaitseministri 24. juuli 2013. a määrust nr 42 „Eesti Sõjamuuseum

– kindral Laidoneri muuseumi direktori kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi

läbiviimise kord“.

Punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 1 ja sätestatakse teate avaldamine konkursi

väljakuulutamise kohta. Kehtivas määruses nähakse ette, et konkursikuulutus tuleb avaldada

vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja Kaitseministeeriumi veebilehel. Muudatusega

ajakohastatakse konkursikuulutuse avaldamiseks ettenähtud kanaleid, milleks on

Kaitseministeeriumi sise- ja välisveeb ning vähemalt üks tööotsinguportaal. Muudatus ei välista

ka edaspidi konkursikuulutuse avaldamist ajalehes, kuid tööotsinguportaalide vahendusel saab

teabe konkursi väljakuulutamise kohta potentsiaalselt suurem hulk võimalikke kandidaate.

Samal põhjusel on eraldi sätestatud nõue avaldada konkursikuulutus Kaitseministeeriumi

siseveebis, et teave jõuaks valitsemisala teenistujateni.

Punktidega 2 ja 3 muudetakse määruse § 5 ja 7, milles on sätestatud konkursikomisjoni

(edaspidi komisjon) moodustamine ja komisjoni tegevus kandidaadi valimisel. Kehtiva määruse

kohaselt võib komisjoni liige olla Kaitseministeeriumiga töö- või teenistussuhtes olev isik,

muuseumi ainevaldkonna asjatundja või muu ekspert ja komisjoni esimees võib olla ainult

Kaitseministeeriumiga töö- või teenistussuhtes olev isik. Kuna personaliteenuste koondamise

tõttu on kõik Kaitseministeeriumi personalivaldkonna ametikohad (sh Kaitseministeeriumi

personalijuht) üle viidud ametisse, tuleb laiendada komisjoni liikmeks nimetamise tingimusi

ning näha ette, et komisjoni liige võib olla ka ametiga töö- või teenistussuhtes olev isik.

Komisjoni esimehe suhtes sätestatud tingimus tunnistatakse eelnõu kohaselt kehtetuks, seega

jääb esimehe määramise õigus endiselt kaitseministrile ja lisanõudeid selleks ette nähtud ei ole.

Samuti tunnistatakse kehtetuks määruse § 5 lõige 4, milles on sätestatud komisjoni asjaajamine.

Kuna amet osutab Kaitseministeeriumile terviklikku personaliteenust, sealhulgas korraldab

kõiki personali värbamise ja valikuga seotud tegevusi, siis ei ole komisjoni töö toetamist ja selle

asjaajamise korraldamist vaja määruse tasemel reguleerida. Samuti tunnistatakse kehtetuks

määruse § 7 lõige 5, milles on käsitletud konkursil osalevate kandidaatide avalikustamist.

Kehtiva määruse kohaselt tuleb viimases konkursivoorus osalenud kandidaatide ees- ja

perekonnanimi avalikustada Kaitseministeeriumi veebilehel. Samas on määruse § 4 lõikes 6

sätestatud, et kandidaadi andmeid ei avalikustata, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Eelnõus

lähtutakse põhimõttest, et konkursil osaleva kandidaadi andmeid saab avalikustada vaid isiku

nõusolekul ja määruses sätestatud nõue avalikustada viimases konkursivoorus osalenud

kandidaadid ei ole põhjendatud.

Paragrahviga 2 muudetakse kaitseministri 25. veebruari 2015. a määrust nr 4 „Õppekulu

hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“.

Punktis 1 asendatakse määruse § 4 lõigetes 5 ja 7, § 5 lõigetes 1 ja 3 ning §-s 8 sõna

„Kaitseministeerium“ sõnadega „Kaitseressursside Amet“ vastavas käändes. Kehtiva

regulatsiooni järgi edastab Kaitsevägi tegevteenistusest vabastatud isiku õppekulu hüvitamise

taotluse koos lisauurimise otsuse ja koolitusplaaniga Kaitseministeeriumile, kes otsustab

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise. Alates 2023. aastast on teenistusalaste tagatiste

ja personalitööga seotud tegevused ameti ülesanne. Seetõttu muudetakse määruse sätteid

selliselt, et ministeeriumi asemel tuleb õppekulu hüvitamise taotlus esitada ametile, kellel on

õigus küsida ka lisateavet, kui taotluses esineb puudusi. Samuti esitab isik hüvitise saamiseks

vajalikud dokumendid ministeeriumi asemel ametile ning muudatuse kohaselt on nõudeõigus

Kaitseministeeriumi asemel ametil, kes õppekulu hüvitamise taotlust menetleb ja taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustab ning hiljem õppekulu hüvitise välja maksab.

Punktiga 2 muudetakse määruse § 4 lõiget 6, mis käsitleb õppekulu hüvitamise taotluse

rahuldamist või rahuldamata jätmist ning taotluse esitanud isiku ja Kaitseväe teavitamist.

Kehtiva määruse kohaselt teavitab isikut ja Kaitseväge taotluse rahuldamisest või rahuldamata

jätmisest Kaitseministeerium kui sellekohase otsuse tegija. Eelnõu muudatuse järgi hakkab

õppekulu hüvitamise taotlust edaspidi menetlema ning taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise üle otsustama Kaitseministeeriumi asemel amet. Lisaks täpsustatakse, et ametil on

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks aega 14 kalendripäeva ning

amet teavitab isikut ja Kaitseväge tehtud otsusest viivitamata.

Paragrahviga 3 muudetakse kaitseministri 30. augusti 2021. a määrust nr 10

„Riigikaitseõpetuse valdkonna toetamise tingimused ja kord“.

Punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõiget 1, mis käsitleb määruse reguleerimisala. Kehtivas

määruses sätestatud riigikaitseõpetaja stipendiumi taotlemise, määramise ja kasutamise

tingimuste ja korra asemel kehtestatakse eelnõu kohaselt riigikaitseõpetajale preemia (edaspidi

preemia) määramise tingimused ja kord.

Eelnõus nähakse senise riigikaitseõpetaja stipendiumi asemel ette preemia määramine,

muudatuse peamine eesmärk on suunata preemia riigikaitseõpetajatele, kes edendavad

aktiivselt riigikaitseõpetuse valdkonda ning arendavad oma tegevuse kaudu õpilaste kaitsetahet

ja valmisolekut vabatahtlikult ajateenistust läbida. Erinevalt stipendiumist ei ole isikul võimalik

preemiat ise taotleda, samuti ei määrata preemiat sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja sellega ei

kaasne aruandluskohustust. Seega ei ole määruses vaja reguleerida preemia taotlemise ja

kasutamisega seonduvat.

Senine riigikaitseõpetaja stipendium asendatakse preemiaga, kuna see võimaldab tunnustada

riigikaitseõpetajaid, kes on silmapaistvalt panustanud riigikaitseõppe valdkonna edendamisse

ning aidanud seeläbi arendada kaitsetahet ja populariseerida ajateenistust noorte seas.

Riigikaitseõpetaja stipendium on olnud sihtotstarbeline ning selle taotlemiseks ja kasutamiseks

on ette nähtud hulk piiranguid, mistõttu on viimase kahe aasta jooksul esitatud keskmiselt vaid

kümme taotlust. Kui stipendium on tulevikku suunatud ja see ei pruugi tegelikkuses mõju

avaldada, siis preemiat makstakse tagantjärele ning see on tasu või auhind, millega

tunnustatakse preemia saaja varasemat tegevust. Seega täidab preemia paremini eesmärki

tunnustada õpetajaid nende panuse eest riigikaitseõppe valdkonda. Preemia üks eesmärke on

tagada võimalus märgata ja tunnustada neid riigikaitseõpetajaid, kes on märkimisväärselt

panustanud riigikaitseõppe edendamisse. Ettepaneku esitajaks saab sealjuures olla ka

riigikaitseõpetuse läbinud õpilane.

Punkti 2 kohaselt muudetakse määruse § 2, mille pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna

„stipendium“ sõnaga „preemia“. Muudatus tuleneb punktis 1 sätestatud muudatusest, millega

asendatakse senine riigikaitseõpetaja stipendium preemiaga.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 5, mis käsitleb riigikaitseõpetaja stipendiumi

andmise eesmärki ja tulemust. Säte tunnistatakse kehtetuks, kuna eelnõus nähakse ette

stipendiumi asemel preemia andmine.

Punktiga 4 täiendatakse määrust paragrahviga 51, mis sätestab preemia andmise eesmärgi ja

tulemuse. Eelnõu kohaselt on preemia eesmärk tunnustada riigikaitseõpetajaid

riigikaitseõpetuse silmapaistva edendamise, õpilaste seas kaitsetahte arendamise ja

ajateenistuse populariseerimise eest. Preemia andmise tulemusel on riigikaitseõpetajad

paremini motiveeritud andma riigikaitseõpetust võimalikult kõrgel tasemel. Kehtiva määruse

kohaselt on ka stipendiumi andmise eesmärk tunnustada riigikaitseõpetajaid ja motiveerida neid

andma riigikaitseõpetust võimalikult kõrgel tasemel, kuid stipendiumi asemel täidab preemia

andmine seda eesmärki palju paremini. Preemia andmine on otseselt seotud riigikaitseõpetaja

tegevuse ja riigikaitseõppe valdkonna arendamisse antava panusega, motiveerides seeläbi

toetama Kaitseministeeriumi valitsemisala eesmärke laiemalt, näiteks suurendama noorte

teadlikkust riigikaitsest ja kujundama nende positiivseid hoiakuid, aidates populariseerida

ajateenistust ja kujundada laiemat toetust riigikaitsele.

Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6 lõige 2, mis sätestab stipendiumiga rahastatavad

tegevused. Preemia andmine ei ole sihtotstarbeline, vaid tegemist on tunnustusega eelneva

tegevuse ja panuse eest, seetõttu ei ole vaja reguleerida preemia kasutamisega seonduvat.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse 3. peatükk, mis kehtis stipendiumi kohta.

Punktiga 7 täiendatakse määrust uue peatükiga 31 „Preemia määramise tingimused ja kord“,

milles nähakse ette paragrahvid 451–457.

Paragrahvis 451 käsitletakse preemiaga seonduvat. Eelnõu kohaselt on preemia

riigikaitseõpetajale kui füüsilisele isikule määratav rahaline preemia ning see määratakse

riigikaitseõpetuse silmapaistva edendamise, õpilaste seas kaitsetahte arendamise ja

ajateenistuse populariseerimise eest, mis vastab eelnõus kavandatud §-s 51 toodud preemia

andmise eesmärgile ja tulemusele.

Paragrahvis 452 sätestatakse preemiakonkursi väljakuulutamine. Eelnõu kohaselt võib amet

preemiaid välja anda siis, kui selleks on rahalisi vahendeid. Seega on preemia andmine

sätestatud ameti jaoks võimaluse, mitte kohustusena ning preemiakonkursi väljakuulutamine

sõltub ameti eelarves planeeritud vahendite olemasolust. Lisaks võib preemia suurus olla igal

aastal erinev, sõltudes samuti ameti eelarvest. Preemia andmiseks välja kuulutatud konkursi

kohta tuleb teade avaldada ameti veebilehel ja teha see teatavaks riigikaitseõpetust andvatele

koolidele. Konkursi teade peab sisaldama vähemalt preemia määramiseks vajalikku teavet

kandidaadile esitatavate tingimuste, preemia suuruse, ettepaneku esitamise tähtaja ja

e-keskkonna kohta, mille kaudu saab ettepanekut esitada.

Paragrahvis 453 käsitletakse preemia määramise ettepaneku esitamist. Eelnõu kohaselt

esitatakse preemia andmise ettepanekud e-keskkonna kaudu, nagu on sätestatud määruse § 71

lõikes 3 sätestatud toetuse taotlemise puhul. Ettepanek tuleb esitada tähtajaks ja see peab

sisaldama kandidaadi andmeid (ees- ja perekonnanime) ning põhjendust, mille eest kandidaat

preemia määramiseks esitatakse ja kuidas on tema tegevus aidanud riigikaitseõpetuse

valdkonda edendada. Eelnõu kohaselt ei ole lubatud teha ettepanekut määrata preemia iseendale

ja kandidaadil peab olema kehtiv töösuhe kooliga riigikaitseõpetajana. Vajaduse korral on

ametil õigus küsida koolilt lisateavet kandidaadi tegevuse kohta riigikaitseõpetuse andmisel ja

edendamisel.

Paragrahvis 454 sätestatakse ettepanekute hindamine ja preemia määramine. Eelnõu kohaselt

moodustab ameti peadirektor esitatud ettepanekute hindamiseks vähemalt viieliikmelise

komisjoni. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool komisjoni

liikmetest, ning preemia määramise ettepanek otsustatakse komisjoni liikmete

lihthäälteenamusega. Esitatud ettepanekute menetlemiseks ja komisjoni poolt ameti

peadirektorile preemia määramise ettepaneku tegemiseks on ette nähtud kuni 60 kalendripäeva

pärast ettepanekute esitamiseks määratud tähtaja lõppu. Komisjoni koosolek protokollitakse ja

selles kajastatakse komisjoni põhjendused kõikide esitatud ettepanekute hindamisel tehtud

otsuste kohta, mille alusel tehakse peadirektorile preemia määramise ettepanekud. Eelnõu

kohaselt lähtub komisjon esitatud ettepaneku hindamisel sellest, milline on olnud kandidaadi

tegevus riigikaitseõpetuse andmisel; millise panuse on kandidaat andnud riigikaitseõpetuse

edendamisse, õpilaste kaitsetahte arendamisse ja ajateenistuse populariseerimisse ning kui palju

õpilasi kandidaadi õpperühmadest on viimase kahe aasta jooksul asunud vabatahtlikult

ajateenistusse. Seega, peale ettepanekus esitatud andmete ja põhjenduste saab komisjon otsuse

tegemisel arvestada ka muid ametile teadaolevaid andmeid ja asjaolusid. Ühe olulise näitajana

on eraldi esile toodud vabatahtlikult ajateenistusse asunute osakaal, kuna on alust arvata, et

vabatahtlikult ajateenistusse asumise avalduste esitamisele on eelnenud riigikaitseõpetaja

kvaliteetne töö õpilaste kaitsetahte arendamisel ja ajateenistuse populariseerimisel. Preemia

määramise otsuse teeb ameti peadirektor käskkirjaga, võttes arvesse komisjoni esitatud

ettepanekut. Eelnõu kohaselt teavitatakse preemia määramise otsusest preemia saajat ja kooli,

milles preemia saaja riigikaitseõpetajana töötab. Kui amet jätab preemia määramata, ei ole tal

kohustust ettepaneku esitajat ega esitatud kandidaati teavitada ega oma otsust põhjendada.

Paragrahvis 455 sätestatakse preemia väljamaksmine. Määratud preemia makstakse preemia

saaja arvelduskontole 20 kalendripäeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates.

Paragrahvis 456 sätestatakse preemia määramise otsuse kehtetuks tunnistamine ja

tagasimaksmine. Lõike 1 kohaselt on võimalik preemia määramise otsus kehtetuks tunnistada,

kui ilmneb asjaolu, mille korral preemiat ei oleks määratud, või kui preemia saaja on esitanud

preemiast loobumise avalduse. Kuigi vajalikke andmeid ja asjaolusid kontrollitakse esitatud

ettepaneku menetlemisel, ei ole enne preemia määramise otsuse tegemist välistatud, et preemia

määramist oluliselt mõjutavad andmed või asjaolud ilmnevad alles pärast preemia määramise

otsuse tegemist. Preemia määramist oluliselt mõjutavateks asjaoludeks peetakse näiteks selliste

asjaolude ilmnemist, mis on vastuolus preemia andmise eesmärgiga. Samuti on preemia saajal

õigus esitada avaldus talle määratud preemiast loobumiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et kui

preemia määramise otsus tunnistatakse kehtetuks, peab preemia saaja talle väljamakstud

preemia tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul alates sellekohase otsuse kättesaamisest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega ei kaasne mõjusid demograafiale, majandusele, loodus- ja

elukeskkonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule.

Muudatused avaldavad mõju riigiasutuste töökorraldusele. Kaitseministeeriumile kaasneb

positiivne mõju, sest ministeerium vabaneb haldusülesannetest seoses Eesti Sõjamuuseum –

kindral Laidoneri muuseumi direktori valimiseks avaliku konkursi läbiviimise ja veteranide

esitatud õppekulu hüvitamise taotluste menetlemisega, millega hakkab tegelema amet.

Mõnevõrra võib suureneda ameti töökoormus seoses õppekulu hüvitamise taotluste

menetlemisega, kuid arvestades, et määruse jõustumisest alates on esitatud vaid üksikud

õppekulu hüvitamise taotlused, on töökoormuse suurenemine marginaalne. Eesti Sõjamuuseum

– kindral Laidoneri muuseumi direktori valimiseks on vaja läbi viia avalik konkurss üldjuhul

iga viie aasta tagant, seega on ka sellekohane mõju ameti tegevusele väike.

Sotsiaalset mõju avaldab preemia kehtestamine riigikaitseõpetuse edendamise eest. Mõju

otsesed sihtrühmad on peamiselt riigikaitseõpetajad ja vähemal määral riigikaitseõpetust

andvate koolide juhtkonnad. Sihtrühm on väike, kuna riigikaitseõpetust annab aastas keskmiselt

120 riigikaitseõpetajat ning riigikaitseõpetust andvaid koole on ligikaudu 150. Sarnaselt

stipendiumile on kavas preemiat maksta keskmiselt kuni 10 riigikaitseõpetajale aastas

(vastavalt eelarves planeeritud vahenditele), seega on mõju avaldamise sagedus tervikuna

väike. Kuna võrreldes stipendiumiga ei nähta preemia saajale selle kasutamiseks ette olulisi

tingimusi ega piiranguid, suurendab preemia andmine tõenäoliselt riigikaitseõpetajate

motivatsiooni rohkem ning täidab oma eesmärki paremini. Seega on muudatuse mõju ulatus

tervikuna väike, kuid mõju on positiivne ja ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole. Lisaks

on oluline esile tuua, et kaudne sihtrühm on riigikaitseõpetust saavad õpilased (u 10 000 õpilast

aastas), kuna preemia motiveerib riigikaitseõpetajaid andma riigikaitseõpetust võimalikult

kõrgel tasemel. Seeläbi tekib kaudne mõju kogu Eesti ühiskonnale, aidates arendada õpilaste

kaitsetahet ning kujundades positiivseid hoiakuid ja laiemat toetust riigikaitse suhtes.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too riigieelarvele kaasa lisakulu ega -tulu. Veteranide õppekulude

hüvitamisega kaasnevad kulud on planeeritud ja rahastatakse ameti eelarvest. Samuti ei kaasne

lisakulu seoses riigikaitseõpetuse preemia kehtestamisega, kuna selleks kasutatakse vahendeid,

mis on planeeritud ameti eelarves riigikaitseõpetajate stipendiumi jaoks.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele.

Avalik_20241018_KM_5-2_24_21_Väljaminev algatuskiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HANNO PEVKUR PNOEE-37704024910 2024-10-18 13:22:20