Teade

treppidega kitsas avalik

läbipääs (lahendatakse

eraldi projektiga)

±0.00 = abs.k.

8.41

2.00

2.50

3.75

3.90

5.40

SJ

+2,9 m abs

+2,6 m abs

+7,7 m abs

38

40

35

32

30

25

28

26

2322

21 20

5

N r 2628, Asulakoht, 13. - 16. saj

Nr 8485

1

2

3

4

7

6

8

9

10

111213

14

15 16

17

18

19

24

39

41

27

4K

33

29

31 34

36 37

42

3K

2K

4K

abs.h=14,4 m

abs.h=20,54 m

abs.h=15,7 m

abs.h=13,3 m

P-6

1K

3K abs.h=17,4 m

l=5 m

i=2,5%

l=25,9 m

i=8,8%

R20,0

R6,1

50,0 10,00,9

4,0

4,0 22,0

38,0

8,9

2, 0

0,4

1,1

9,2

0,5

0,9

23,9

48,1

5,5

8,0

7,0

9,8

3, 0

Märkused: 1. Maapealse hoonestusala Kalaranna tänava poolne olemasoleva maapinna keskmine kõrgus on 7,8 m, promenaadi poolne

olemasoleva maapinna keskmine kõrgus on 2,9 m. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis. 3. Promenaadi laienduse ja paadihoiukohtade tehniline lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. 4. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones täpsustub ehitusprojektis. 5. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas dendroloog Olev Abner juulis 2016. 6. Planeeritud ala asub arheoloogiamälestise nr 2628 "Asulakoht, 13. - 16. saj" alal. 7. Planeeritud ala asub ehitismälestise nr 8485 "Kaitsekasarm, 1829-1840" kaitsevööndis. 8. Planeeritud ala asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis. 9. Planeeritud ala asub vaatesektoris Katariina kailt vanalinnale (vastavalt Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala

üldplaneeringule). 10. Planeeritud ala asub Läänemere piiranguvööndis (200 m). 11. Joonise kõrgused on EH2000 kõrgussüsteemis. 12. Geodeetilist alusplaani on promenaadi osas täiendatud oktoobris 2021.

S

N

W E

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis [nr - leht (lehti)]:

Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus

Geoalus:

Ahtri tn 6a

[email protected]

Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100

K-Projekt Aktsiaselts

Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

Asendiplaanilise ja võimaliku mahulise lahenduse autor:

15136_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 12.06.2024 15136

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Tallinn, Põhja-Tallinn

DP

Põhijoonis

DP-2 1:500

Juhataja R. Annusver

Konsultant Ü. Kadak

Projektijuht N. Soo

Planeerija M. Mustkivi

K-Projekt Aktsiaselts 15191 03.2016 (uuendatud 01.2024)

Allianss Arhitektid OÜ

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir vastavalt muutmisettepanekule (Algatatud piiri muutmisettepanekut vt lisatud skeemilt)

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Moodustatava ajutise krundi piir

Naaberhoone

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev kergliikluse ala

Olemasolev säilitatav (ning vajadusel rekonstrueeritav) munakivikattega ala

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Planeeritud rannapromenaadi laiendus koos paadihoiukohtadega, mille täpne lahendus selgub ehitusprojekti koostamisel

Veekogu

Haljasala

Katusehaljastuse võimalik asukoht

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud maa-alune hoonestusala

Rekonstrueeritav hoone / hooneosa

Planeeritud võimalik terrass

Naaberplaneeringus planeeritud maapealne hoonestusala (Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering, kehtestatud 2016)

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ä Teenindus- ja toitlustuspinnad

EK Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu

Üm Üldkasutatav maa

Ajutise krundi positsiooni number

Ajutise krundi sihtotstarve Ajutise krundi suurus

Autode võimalik juurdepääs krundile

Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse

Jalgrataste parkla võimalik asukoht

Planeeritud panduse võimalik asukoht

Planeeritud tugimüüri võimalik asukoht

Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht (h = 0,7 m)

Tulemüüri vajadus

Planeeritud laste mänguväljaku võimalik asukoht

Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav V klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Olemasolevate puude juurestiku kaitsevöönd

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

Kultuurimälestis

Kultuurimälestise kaitsevöönd

Arheoloogiamälestis

Läänemere ranna ehituskeeluvööndi piir kuni 50 m

Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek minimaalselt 17 meetrini

Kallasrada 10 m Eesti põhikaardile kantud merepiirist

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m (Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded § 8)

Orienteeruv planeeritud kõrgusarv

Patarei Merekindluse ehitusprojekti tingmärgid (ehitusluba nr 2212271/23061)

Varem projekteeritud kõnnitee sõelmekatend

Varem projekteeritud tardkiviplaatkatend

Varem projekteeritud sõidutee munakivikatend

Varem projekteeritud istutusala

Varem projekteeritud maakividest kaldakindlustus

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P - õues

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

HOONEALUNE

PIND MAA-ALL HOONEALUNE

P - hoones

m²

0

0

0

SJ

00.00

m²

1 Ä 15-30% / EK 70-85%

12,8 m 4/-1

1620 1550

3

2849 23 -

m²

2 Üm

_ _

_ _ _

438 - -

Jalakäijate läbipääs (perspektiivne trepp) vastavalt Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringule (DP002040)

Jalgrataste parkla võimalik asukoht (10 kohta)

Jalgrataste parkla võimalik asukoht (8 kohta)

OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Hoonestus lahendada ühtse arhitektuurse kompleksina, uute hoonete ja hooneosade fassaadikäsitlus peab olema kaasaegne, keskkonda sobituv. Säilitatava hooneosa puhul täita muinsuskaitse eritingimustest tulenevaid nõudeid. Esimesel korrusel asuvad äripinnad peavad olema avalikule linnaruumile (Suur-Patarei tänav ja rannapromenaad) avatud, kasutatavad ka otse õuest. Katustele võib rajada kuni 1,2 m kõrgused läbipaistvast materjalist piirded. Piire ei tohi tänava poolt visuaalselt suurendada hoone kõrgust.

Katusekalle: · Säilitatava hooneosa katusekalle vastavalt olemasolevale, ca 15° · Uutel mahtudel katusekalle 0-5 ° Katusematerjal: · Säilitatava hooneosa katusel, kivi, teras, valtsplekk · Uutel mahtudel: sama, võib olla ka rullmaterjal Välisviimistlus: · Säilitataval hooneosal ajaloolisele hoonetüübile iseloomulikud materjalid -

krohv+värv, võib kaaluda ka paekivist fassaadi eksponeerimist · Uued hooned, hooneosad: klaas, kivi, metall, puit, avatäideteks puit, alumiinium,

täisklaas Piirdeaed Olemasolev silikaatkivist müür lammutada. Uute piirete kõrgus kuni 1,5 m, lahendada arhitektuurse kompleksi terviku osana.

MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTEST TULENEVAD NÕUDED · Kinnistul asuvad 2 amortiseerunud ja arhitektuuriajalooliselt väheväärtuslikku

abihoonet on lubatud asendada uue hoonestusega, suurendamata oluliselt maapealse hoonestuse ala ja arvestades krundi kohta kehtivat uute hoonete kõrguspiirangut.

· Kinnistul asuv peahoone on lubatav asendada uue hoonega, suurendamata oluliselt maapealse hoonestuse ala ja arvestades kehtivat kõrgusepiirangut, seejuures tuleb säilitada hoone ajalooline Suur-Patarei tänava poolne peafassaad, müürid ja hoone otsaseinad ja -viilud ning markeerida ajaloolise katuse kuju. Näha ette avade sulgemine avatäidetega.

· Juurdepääs krundile tagada ala põhjaservast, kuna piki krundi lõunakülge on vastavalt Tallinna Kalaranna detailplaneeringule ette nähtud avalik pääs rannapromenaadile.

· Peahoone asemele rajatava uue hoone arhitektuurses lahenduses on soovitav kasutada kaasaegseid arhitektuurseid võtteid ja miljööväärtuslikku keskkonda sobivaid ehedaid materjale.

· Uushoonestuse kagupoolne osa on lubatud kavandada 13 m kõrgusena maapinnast. Hoone Patarei vangla poolne osa kavandada madalamale, et uushoonestus ei hakkaks domineerima mälestise üle.

· Kuna krunt paikneb arheoloogiamälestisel Asulakoht 13.-16. saj., tuleb kaevetööd kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga. Tulenevalt leidudest tuleb arvestada vajadusega tellida kaevetööde arheoloogiline järelevalve Muinsuskaitseameti tegevusluba omavalt ettevõttelt.

· Säilitada tuleb olemasolev munakivisillutis hoone ees. · Hoonete projektid tuleb kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

muinsuskaitse osakonnaga.

SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega ala järgmistel kinnistutel võrgu valdajate kasuks: · Kalaranna tänav T8 kinnistule planeeritud madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

sidekanalisatsioonile teljest 1 m mõlemale poole, gaasitorustikule 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole, kaugkütte- ja kaugjahutuse torustikule 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, vee- ja kanalisatsioonitorudele 2 m teljest mõlemale poole, sademevee kanalisatsioonitorule 2,5 m teljest mõlemale poole.

· Kalaranna tänav T2 kinnistule planeeritud sidekanalisatsioonile teljest 1 m mõlemale poole, kaugkütte- ja kaugjahutuse torustikule 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, vee- ja kanalisatsioonitorudele 2 m teljest mõlemale poole.

· Kalaranna tänav T1 kinnistule planeeritud kanalisatsioonitorudele 2 m teljest mõlemale poole.

Olemasolev reoveekanalisatsiooni pumpla

2b Üm

73 m²

2a Üm

365 m²

Olemasolev maakividest kaldakindlustus

1a Ä 15-30/EK 70-85 2815 m²

1b Ä 15-30/EK 70-85

30 m²

1c Ä 15-30/EK 70-85

4 m²

m²

3 Üh

_ _

_ _ _

34 - -

Eesti põhikaardile kantud veekogu piir kattub olemasoleva krundipiiriga ja on joonisele kantud 14.10.2021 seisuga

Planeeritud ala piiri muutmisettepanek ja kruntimine

Roheline - piir vastavalt algatamise korraldusele (3285 m²=0,33 ha)

Sinine - muutmisettepanek (3325 m²=0,33 ha)

Kalaranna tn 28 kinnistust lahutatavad osad 30 m2 + 4 m2, mis liidetakse Suur-Patarei tn 24 kinnistuga (helesinine viirutus)

Suur-Patarei tn 24 kinnistust lahutatav osa 34 m2, mis liidetakse Kalaranna tn 28 kinnistuga (tumesinine viirutus)

Planeeritud jalakäijate võimalik läbipääs vastavalt Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneeringule (DP037880), mis lahendatakse eraldi projektiga (ei kuulu Patarei Merekindluse ehitusprojekti koosseisu)

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI ........................................................................................ 4

1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 4

2 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .... 4

3 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 4

4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ........... 9

5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 17

6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 19

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

2 / 34

7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................... 27

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

3 / 34

II JOONISED

1. Asukohaskeem DP-1

2. Põhijoonis DP-2

3. Tehnovõrkude koondplaan DP-3

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

4 / 34

I SELETUSKIRI

1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Planeeritud ala asub Põhja-Tallinnas Kalasadama ja Patarei vangla vahelisel alal.

Planeeritud maa-ala suurus on 0,33 ha.

2 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRGID

Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused

Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Suur-Patarei tn 24 kinnistu sihtotstarve

tootmismaast äri- ja elamumaaks ning määrata ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 1 maa-

aluse korrusega äripindadega korterelamute ehitamiseks.

Ruumilise arengu eesmärgid on:

• Tihendada linnakeskuse lähiala ja parandada piirkonna atraktiivsust.

• Korrastada praegu kasutamata ala ning muuta see polüfunktsionaalseks, mis

moodustaks naaberaladega linnaruumilise terviku.

• Hoonete otstarbe määramisel on eesmärk tagada inimeste ööpäevaringne kohalolu

piirkonnas.

• Kavandada krunt rannapromenaadi jaoks.

3 PLANEERINGUS KAVANDATU

Planeeritud maa-ala krundijaotus

Detailplaneeringus on maakasutuse korrastamiseks kavandatud muuta

Suur-Patarei tn 24 ja Kalaranna tn 28 kinnistute vahelist krundipiiri nii, et see ei lõikaks

enam olemasolevat vanglamüüri. Suur-Patarei tn 24 kinnistust eraldatud krunt pos 3 on

ette nähtud liita olemasoleva Kalaranna tn 28 kinnistuga ning selle maakasutuse

sihtotstarbeks on määratud ühiskondlike ehitiste maa. Võrdväärseks maadevahetuseks

on moodustatud krunt pos 1b ja 1c, mis liidetakse krundiga pos 1. Krundi pos 3 liitmise

järel Kalaranna tn 28 kinnistuga kehtib Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu

detailplaneeringus (DP037880) kavandatu ka liidetud krundiosa kohta.

Krunt pos 2b, mis on moodustatud rannapromenaadi võimaliku ruumivajaduse

tagamiseks, liidetakse krundiga pos 2.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

5 / 34

Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse

kavandamise põhimõtted

Detailplaneeringu koostamisel aluseks olev linnaruumiline lahendus on valminud koostöös

Allianss Arhitektid OÜga.

Krundile pos 1 on kavandatud ehitusõigus kuni neljakorruselis(t)e äriruumidega

korterelamu(t)e ehitamiseks.

Hoonestuslahenduse koostamisel on arvestatud krundi asukohaga, suurest kõrguste

erinevusest tingitud maastiku omapäraga ning muinsuskaitse eritingimustest tulenevate

nõuetega.

Kalaranna tänava ääres säilitatakse vastavalt muinsuskaitse eritingimustele endise

Patarei leivatööstuse hoone tänavapoolne fassaad ja otsafassaadid. Juurdeehitatav

hooneosa on kavandatud mere poole.

Merepoolsed hooned asendatakse uute hoonetega, mis on kavandatud krundi

merepoolses osas paiknevate hoonetega samale ehitusjoonele.

Hoonete kõrguse kavandamisel on lähtutud muinsuskaitse eritingimustes sisalduvast

nõudest, et Kalaranna tn 28 kinnistu poolsete hoonete/hooneosade kõrgus ei tohi ületada

Patarei hoone räästa kõrgust (abs 16.18). Kalaranna tänava äärde kavandatud hoone

kõrgus võib kagusuunas järk-järgult suureneda.

Merevaate säilitamiseks Vana-Kalamaja tänava poolt on merepoolse 3-korruselise hoone

absoluutkõrguseks määratud 13.30 m, mis tagab praeguse vaate säilimise Vana-

Kalamaja tänava poolt.

Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja

maaüksuste koormusnäitajad

Pos 1 Kalaranna tn 24 (aadressiettepanek)

Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 15-30%

Elamumaa 70-85%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune

pindala:

1620 m2 (maapealne)

1550 m2 (maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 12,8 m (abs 20.54)*

Maapinna kõrguste vahe on krundil väga suur ning hoonete kõrgused on seotud Patarei

hoone räästa absoluutkõrgusega, mistõttu on asjakohane siduda krundile kavandatud

hoonete kõrgus eelkõige absoluutkõrgusega. Tänavapoolse hoone puhul säilitatakse

tänava- ja otsafassaadid, seega võib kõrgust maapinnast lugeda tinglikult olemasoleva

hoone tänavapoolse hoonestusala keskmise kõrguse järgi, mis on 7,7 m. Tänavapoolse

hoone kõrgema osa kõrgus maapinnast võib olla 12,8 m. Merepoolsed hooned avanevad

promenaadi poole ning nende maapealset kõrgust saab arvestada kõrgusmärgist 2,9 m,

seega kirdepoolse hoone kõrgus maapinnast on 12,8 m ning kagupoolse hoone kõrgus

maapinnast on 10,4 m. Kavandatud hoonete maksimaalsed absoluutkõrgused

hooneosade kaupa on välja toodud joonisel DP-2 Põhijoonis.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

6 / 34

Hoonete esimesele korrusele on kavandatud peamiselt avalikkusele suunatud

kasutusotstarbega äriruumid: toitlustus, pagaritöökoda, teenindus vms. Ülemistele

korrustele on kavandatud eluruumid. Äriruumidesse majutusasutuse kavandamine ei ole

lubatud.

Hoonete katusele võib rajada katuseterrassid, mis on lubatud piirata kuni 1,2 m kõrguse

läbipaistva piirdega, mis ei suurenda visuaalselt hoone kõrgust tänavaruumist vaadeldes.

Piirde kõrgus võib ulatuda üle hoone maksimaalse lubatud kõrguse.

Parkimiskohad on kavandatud Kalaranna tänava poolse hoone maa-alusele korrusele

juurdepääsuga linna omandisse kuuluvalt Kalaranna tänav T8 kinnistult.

Kavandatud hoonestustihedus krundil on 1,2.

Krundil asub rannapromenaad (kõnnitee ja maakividest kaldakindlustus). Promenaadi

võimaliku ruumivajaduse tagamiseks on moodustatud krunt pos 2b, mis liidetakse

krundiga pos 2.

Krunt on moodustatud olemasolevate piiride korrigeerimiseks naaberkrundiga ning

liidetakse Kalaranna tn 28 kinnistu koosseisu.

Ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks

Olemasolevad hooned krundil pos 1 paiknevad ca 16 m kaugusel Läänemere kaldast ning

kuuluvad lammutamisele. Samasse asukohta, rannapromenaadi äärde, on planeeringus

kavandatud uued hooned, mille esimesele korrusele on määratud ärifunktsioon

eesmärgiga projekteerida promenaadi poole avanevad avalikkusele suunatud

kasutusotstarbega ruumid (nt kohvik, galerii vms).

Olemasolevate hoonete lammutamiseks ja uue hoonestuse kavandamiseks samasse

asukohta on vaja taotleda Läänemere ehituskeeluvööndi vähendamist 16 meetrini

(põhikaardile kantud veekogu piirist).

2021. aastal ehitati valmis rannapromenaad, mis jääb osaliselt kavandatud krundile

pos 2. Promenaadi gabariidi muutuse võimaldamiseks on vajalik Läänemere

ehituskeeluvööndit vähendada planeeritud ala ulatuses 0 meetrini.

Pos 2 Kalaranna tn 20

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üldkasutatav maa

Pos 3 Kalaranna tn 28a (aadressiettepanek)

Krundi kasutamise sihtotstarve: Ühiskondlike ehitiste maa

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

7 / 34

Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeritud krundi pos 1 ulatuses on tegemist väga suure kõrguste erinevusega.

Kalaranna tänava ääres on planeeritud hoonestusalal keskmine absoluutkõrgus ca 7,8 m,

mere ääres, promenaadiga piirnevas osas ca 2,9 m. Kõrgustevahet (ca 5 m) arvesse

võttes on hoonestus kavandatud nii, et merepoolsed hooned avanevad olemasoleva

rannapromenaadiga samale tasapinnale. Tänavapoolse hoone ±0 arvestuslik kõrgusmärk

on 7,74 m, olemasoleva maapinna keskmine kõrgus 7,8 m.

Sademevesi on suunatud peamiselt ühiskanalisatsioonitorustikku. Väiksemal määral on

võimalik sademevett immutada pinnasesse. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks

vertikaalplaneerimise osas on välja toodud punktis 6.3.3 Keskkonnaalased nõuded.

Haljastuse kavandamise põhimõtted

Planeeringualal kasvavad suuremalt jaolt kinnistule viimastel aastatel isetekkelised

puittaimed. Peamiselt III-V väärtusklassi kuuluvad puittaimed kasvavad hoonetele ja

müüridele liiga lähedal, mistõttu on otstarbekas need likvideerida. Planeeringualaga

piirneval alal kasvab III väärtusklassi hinnatud harilik vaher (nr 30) ja harilik hobukastan

(nr 32). Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringus (Tallinna Linnavolikogu

19.05.2016 otsusega nr 92 kehtestatud osas) on ette nähtud likvideerida kinnistute piiri

lähedal kasvavad puud nr 30 (vastavalt 9), 33 (10), 32 (5), 35 (17), 36 (18).

Planeeringus on ette nähtud säilitada puu nr 30 ning määratud on nõue võtta kasutusele

meetmed puu kaitsmiseks ehitustööde ajal. Ehitusala on kavandatud väljapoole

juurestiku kaitseala.

Planeeritud Kalaranna tänava äärse hoone ja merepoolsete hoonete vahele on

kavandatud maa-alune korrus, mille peale on ette nähtud elanike tarbeks mõeldud

haljasala. Täiendavat kõrghaljastust on võimalik istutada promenaadi äärde kavandatud

hoonete ette, kuhu ei rajata maa-alust parklat. Merepoolsete hoonete esine haljasala on

soovitatav projekteerida ühtse tervikuna rannapromenaadiga. Täiendavat kõrghaljastust

on võimalik rajada ka Kalaranna tn 18 kinnistu poolsele alale.

Maapinnaga seotud haljastuse osakaaluks krundil on kavandatud vähemalt 20%.

Visuaalselt liitub maapinnaga seotud haljasalaga ka ca 275 m2 suurune parklapealne

haljasala hoonete vahel, mis moodustab ca 10% krundi pinnast.

Asendusistutuse vajaduse esialgne arvutus

Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude välja selgitamiseks vajalik haljastuse

ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2

„Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

8 / 34

Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:

= ++

3

321 *

kkk D haljastuse ühik

kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;

k1 – raiutava puuliigi koefitsient;

k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient;

k3 – raiepõhjuse koefitsient.

J r k n

r

L ik

v id

e e r it

a v a

p u

u n

r

P u

u l

ii k

D (

c m

)

V ä ä r tu

s k la

s s

k 1

k 2

k 3

H a lj

a s tu

s e

ü h

ik

Pos 1

1 16 raag-remmelgas 28 V - - 0,5 0

2 19 harilik vaher 18 V - - 0,5 0

3 20 harilik vaher 20 V - - 0,5 0

4 21 harilik vaher 15 V - - 0,5 0

5 22 harilik vaher 19 IV 1 0,2 0,5 11

6 23 harilik jalakas 24 V - - 0,5 0

7 24 harilik vaher 15 V - - 0,5 0

8 29 harilik vaher 21 V - - 0,5 0

9 31 aed-õunapuu 34 V - - 0,5 0

10 36 rabe remmelgas 39 V - - 0,5 0

11 39 hõbehaab juurevõsud V - - 0,5 0

12 41 harilik vaher 14 V - - 0,5 0

13 42 harilik toomingas 16 V - - 0,5 0

KOKKU: 11

Pos 2

14 40 harilik vaher järelkasv V - - 0,5 0

KOKKU: 0

KOKKU: 11

Kokku likvideeritakse 14 puud, millest üks kuulub IV väärtusklassi ja 13 V väärtusklassi.

Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 11.

Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse

täpsustamisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik

kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus

pärast ehitusloa väljaandmist.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

9 / 34

Jäätmehoolduse põhimõtted

Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna

jäätmehoolduseeskirjas. Kord on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

Jäätmehoidla täpne asukoht hoones täpsustatakse ehitusprojektis.

4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE

PÕHIMÕTTED

Tänavate ja tehnovõrkude planeerimisel on arvestatud Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki

tn 4 detailplaneeringu (DP037880), Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu

(DP002040), ja Patarei Merekindluse ehitusprojekti (ehitusluba nr 2212271/23061)

lahendustega.

Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

Planeeringualale jääb lõik Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringus

kavandatud rannapromenaadist. Promenaadi maa-alale on planeeringuala ulatuses

moodustatud krunt, mille sihtotstarbeks on määratud üldkasutatav maa. Eeldades

rannapromenaadi aktiivset kasutamist on promenaadiga samas tasapinnas kavandatud

mereäärsetesse hoonetesse planeeritud möödujaid teenindav kasutusotstarve.

Krundile pos 2 on 2021. aastal ca 2,5-3 m laiune rannapromenaadi osa valmis ehitatud,

mis on jätk Kalaranna tn 18 kinnistule kavandatud ja valmis ehitatud promenaadile.

Krundi pos 2 põhjaosas paikneva promenaadiosa lahendus on joonistele kantud vastavalt

Patarei Merekindluse ehitusprojekti lahendusele (ehitusluba nr 2212271/23061).

Käesolevas planeeringus on kavandatud krundile pos 2 promenaadi sujuv üleminek

Kalaranna tn 18 kinnistu olemasolevalt promenaadiosalt Kalaranna tn 30 kinnistule

projekteeritud promenaadiosale. Rannapromenaadi tehniline lahendus ei ole

detailplaneeringus antud, vaid täpsustatakse ehitusprojektis. Ala elavdamiseks on

promenaadi ääres soositud täiendavad funktsioonid (ujumis- ja/või istumisvõimalused,

hoiukohad paatidele).

Kalaranna tänav T8 kinnistul on osaliselt säilinud munakivisillutis, osaliselt on maa-ala

asfalteeritud. Praegu puudub kinnistul kõnnitee. Detailplaneeringus on ette nähtud

Kalaranna tänav T8 kinnistu olemasolevad tänavarajatised heakorrastada ning rajada

kõnnitee krundi pos 1 poolsesse külge.

Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeringuala asub Kalaranna tänava ääres, Kalaranna tänava ja Suur-Patarei tänava

nurgal. 2015.aastal valminud Kalaranna tänava maa-alal on valmis ehitatud lisaks

sõiduteele ka kergliiklusteed ja rajatud tänavahaljastus. Lähimad bussipeatused on

planeeringualast ca 380 m (Lennusadam) ja ca 370 m (Kalaranna) kaugusel.

Planeeringuala kõrval asub Kalaranna tänav T8 kinnistu (munitsipaalomand), mis on ette

nähtud heakorrastada. Kinnistule on kavandatud kuuekohaline parkla ja sõidutee

Kalaranna tänav T2 kinnistu piirist kuni Kalaranna tn 28 kinnistu piirini. Planeeritud ala

ulatuses on ette nähtud krundi pos 1 poolsesse külge kõnnitee. Liiklus tänavaosal

korraldatakse õueala reeglite järgi. Liiklust rahustava meetmena toimib Kalaranna tänav

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

10 / 34

T8 kinnistu põhjaosas paiknev munakivisillutis, mis on ette nähtud säilitada ja vajadusel

taastada.

Autodega juurdepääs on kavandatud Kalaranna tänavalt läbi Kalaranna tn T8 kinnistu,

mis kuulub Tallinna linnale. Parkimiskohad on kavandatud maa-alusele korrusele, kuhu

on planeeritud ka teeninduspääs mereäärse(t)e hoone(te) esimese korruse äriruumide

teenindamiseks.

Ehitusprojekti koostamise ajal peab parkimiskohtade arv vastama hetkel kehtivale

normatiivile. Hoonesisene parkimiskorraldus täpsustatakse ehitusprojektis vastavalt

kehtivale normile ja põhimõtetele.

Parkimiskohtade vajaduse arvutus

Pos

nr

Ehitise

otstarve

Norm. arvutus alal,

kus normi

rakendatakse

Normatiivne

parkimiskohtade

arv

Planeeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv

krundil

1

äripinnad

&

korterid

530 / 200

&

23 x 1

3

&

23

23

Planeeritud maa-alal kokku: 26 23

Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020

otsusega nr 84 kinnitatud „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ järgi. Planeeritud ala

asub südalinnas.

„Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ punkti 9 kohaselt ei rakendata

parkimisnormatiivi parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel riikliku kaitse alla

võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise

kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal.

Normi kohaselt tuleb südalinnas elamute parkimiskohtade kavandamisel tagada üks

parkimiskoht korteri kohta. Kohviku külastajateks arvestatakse peamiselt promenaadil

liikujaid, kes saabuvad jalgsi või jalgrattaga.

Elektriautode laadimistaristu vajaduse arvutus

Pos

nr

Ehitise

otstarve

Norm. arvutus alal,

kus normi

rakendatakse

Normatiivne

laadimistaristu

arv

Planeeringus ettenähtud

laadimistaristu arv

krundil

1

äripinnad

&

korterid

3 / 5

&

23

1

&

23

23

Planeeritud maa-alal kokku: 24 23

Elektriautode laadimistaristu vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Ehitusseadustiku

§ 651. Elektriautode laadimistaristu rajamisel võivad laadimispunktid paikneda ka iga

kahe parkimiskoha kohta, kui üks laadimispunkt võimaldab korraga kahe auto laadimist.

Laadimispunktide valmidus rajatakse normatiivsetele parkimiskohtadele. Elektriauto

laadimistaristu rajamise vajadus täpsustatakse ehitusprojektis arvestades

Ehitusseadustiku § 651.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

11 / 34

Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutus

Pos

nr Ehitise

otstarve

Norm. arvutus alal,

kus normi

rakendatakse

Normatiivne

parkimiskohtade

arv

Planeeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv

krundil

1

äripinnad

&

korterid

530 / 100

&

1 x 23

5

&

23

50

Planeeritud maa-alal kokku: 28 50

Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna

Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna

rattastrateegia 2018-2028.

Eluruumide jaoks on kavandatud jalgrataste hoiuruum hoone esimesel korrusel

arvestusega 1 parkimiskoht korteri kohta. Äriruumide külastajatele rajatakse jalgrataste

parkimiskohad äriruumide sissepääsude lähedale, sh promenaadi poolsele küljele.

Strateegia kohaselt on lubatud esialgu alale planeerida vähem jalgratta parkimiskohti

ning jätta võimalus vajadusel kohti juurde luua. Rattaparklate rajamisvõimalused,

asukoht ja arv täpsustatakse ehitusprojektis.

Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Säilitatavad, likvideeritavad ja planeeritud tehnovõrgud on kajastatud joonisel

DP-3 Tehnovõrkude koondplaan. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning

täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste

alusel. Tehnovõrkudest põhjustatud kitsendused on kajastatud joonisel DP-2 Põhijoonis

ja DP-3 Tehnovõrkude koondplaan.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud punktis 6.3.6 Nõuded ehitusprojektide

koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Lahendus on koostatud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI 17.08.2023 tehnilistele

tingimustele PR/2345949-1.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike, seal hulgas sademeveekanalisatsiooni,

rekonstrueerimine ja ehitamine toimub vee-ettevõtjaga sõlmitava liitumislepingu alusel.

Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele lähevad valmis ehitatud

ühisveevärgi- kanalisatsioonitorustikud kuni liitumispunktini vee-ettevõtja omandisse.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni planeerimisel on arvestatud Patarei Merekindluse

ehitusprojektis (ehitusluba nr 2212271/23061) projekteeritud lahendusega.

Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

• Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

• Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

• Eesti standard EVS 812-6:2012/A1:2013 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje

veevarustus

• Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

12 / 34

• AS Tallinna Vesi tehnilised nõuded https://tallinnavesi.ee/tehnilised-nouded/

• Tallinna sademevee strateegia aastani 2030

• Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023 – 2034

(https://www.riigiteataja.ee/akt/429062023035)

• Tallinn 2035 Arengustrateegia. Tehnovõrgud

Veevarustus

Olemasolev olukord

Olemasolev ühisveevärgi torustik on Ø 225 mm veetorustik Kalaranna tänaval.

Ühisveevõrgus on tagatud vabasurve normaalolukorras 360 kPa, tulekahju olukorras

100 kPa. Veetoru De225 on AKTSIASELTS TALLINNA VESI omandis.

Planeeritud veevarustus

Krundil pos 1 on olemasolev veeühendus Kalaranna tänava Ø 150 mm

ühisveetorustikust. Olemasolev ühendus on ette nähtud likvideerida. Krundi pos 1

veevarustuse allikaks on Ø 225 mm Kalaranna tänava ühisveetorustik. Krundile on

kavandatud Ø 90 mm veeühendus magistraaltorustikust. Toru dimensioon täpsustatakse

ehitusprojektis. Krundi liitumispunkt ühisveevõrguga paikneb kuni 1 m krundi piirist

väljaspool, tänava maa-alal.

Krundi pos 1 planeeritud hoonete majandus-joogivee vooluhulk on 2,1 L/s.

Kasutusest väljajäävad veeühendused likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest

torudest.

Tuletõrjeveevarustus

Planeeringuala välistulekustutusvee vajadus on 20 L/s kolme tunni jooksul, mis saadakse

olemasolevatest tuletõrjehüdrantidest Kalaranna tänaval.

Sisemise tulekustutusvee vajadus tagatakse krundisiseste mahutite baasil. Mahutite

vajadus, maht ja asukoht täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

Kanalisatsioon

Olemasolev olukord

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Olemasolev reovee

ühiskanalisatsioonivõrk on Ø 160 mm kanalisatsioonitorustik Kalaranna tänaval.

Olemasolev sademevee ühiskanalisatsioonivõrk on Ø 315 mm kanalisatsioonitorustik

Kalaranna tänaval. Sademevee kanalisatsioonitoru on Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti omandis, reovee kanalisatsioonitoru on AKTSIASELTS TALLINNA VESI

omandis.

Planeeritud reoveekanalisatsioon

Krundi positsioon 1 eelvooluks on Ø160 mm reovee ühiskanalisatsioonitorustik Kalaranna

tänaval.

Krundile positsioon 1 on planeeritud Ø160 mm kanalisatsiooni ühendus, liitumispunkt

paikneb kuni 1m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

13 / 34

Planeeritud krundi positsioon 1 reovee arvutusäravool on Q= 5,2 L/s.

Hoone sisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist

puhastada lokaalselt (õlipüüdja+liivapüüdja). Krundisisene reoveekanalisatsiooni

välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis.

Kasutusest väljajäävad reovee kanalisatsiooniühendused likvideerida vahetult

hargnemisel töösse jäävatest torudest.

Ehitusprojekti koostamisel on reovee kanaliseerimiseks vajalik Kalaranna tn 1a kinnistul

asuvat reoveepumpla reguleerivat mahtu suurendada vähemalt 50 kuupmeetrini. Samuti

tuleb teostada olemasoleva Kalaranna tn de160 reoveetoru (kuni de315 torustikuni)

läbilaskevõime kontrollarvutus võttes arvesse lisanduvad kogused. Vajadusel

rekonstrueerida torustik suuremale läbimõõdule.

Planeeritud sademeveekanalisatsioon

Tallinna Linnavolikogu määruse nr 18 Lisa 1 „Tallinna sademevee strateegia aastani

2030“ järgi on ette nähtud sademevesi käidelda maksimaalses ulatuses planeeringuala

piires, kasutades immutamist/hajutamist pinnasesse ja/või taaskasutades seda näiteks

kastmiseks või WC-de loputussüsteemis. Reoveesüsteemi kanaliseeritav sademevesi

peab olema mõõdetud.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI nõuetest tulenevalt tuleb krundilt ärajuhitavat sademevee

vooluhulka piirata. Kogu krundilt pos 1 kogutav sademevee vooluhulk tuleb ühtlustada

krundi piires, kasutades kogumistorusid ja/või ühtlustusmahuteid ja haljasalal

immutamist.

Lubatud sademevee vooluhulk q=10 l/s.

Krundi pos 1 sademevee eelvooluks on Ø 315 mm sademevee ühiskanalisatsioonitorustik

Kalaranna tänaval. Krundile paigaldatakse enne sademevee ühiskanalisatsiooniga

liitumist reguleerimiskaev vooluhulgale 10 l/s. Planeeritud liitumispunkti sisenev toru on

Ø 110 mm.

Krundi pos 2 (promenaad) sademevee eelvooluks on Tallinna Laht. Sademevesi juhitakse

asfaltpinnalt vertikaalplaneeringuga merre.

Sademevee vooluhulkade arvutamisel on kasutatud korduvusperioodi 5 aastat, arvutuslik

intensiivsus 266,4 l/s /ha.

Arvutuslik sademevee vooluhulk krundil pos 1: q= 52,4 L/s

Pos 1 sademevee vooluhulkade bilanss:

Arvutuslik sademevee vooluhulk katuselt q= 35,0 L/s

Arvutuslik sademevee vooluhulk asfaltpinnalt q= 12,0 L/s

Arvutuslik sademevee vooluhulk katushaljastuselt q= 3,1 L/s

Arvutuslik sademevee vooluhulk haljastuselt q= 2,3 L/s

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

14 / 34

Vajalik sademevee mahuti maht V= 24 m3

Arvutuslik sademevee vooluhulk krundil (asfaltpinnalt) pos 2: q= 9 L/s.

Kalaranna tänava T8 kinnistu sademevesi juhitakse planeeritud sademevee

kanalisatsioonitorustikku. Vooluhulk tänavalt q=19 L/s.

Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama

Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1

“Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).

Ehitusprojektis täpsustatakse krundisisene sademeveelahendus ning konkreetne

sademevee koormuste vähendamise viis. Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud

tuleb likvideerida ja torude otsad sulgeda kaevudes.

Elektrivarustus ja tänavavalgustus

Lahendus on koostatud vastavalt Elektrilevi OÜ 09.08.2023 tehnilistele tingimustele

nr 456500.

Elektrikoormuste tabel

Pos nr Nimetus

Arvutuslik

elektrikoormus,

rekonstrueeritava

alajaama baasil,

Pa / Ia (kW/A)

Liitumine

1 Äripindadega

korterelamud 250 / 400

Liitumiskilp kinnistu

piiril

Vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele on olemasolev alajaam

nr 848 ette nähtud rekonstrueerida. Planeeritud ala objektide elektrivarustus on ette

nähtud rekonstrueeritava alajaama nr 848 baasil. Planeeritud madalpinge toitevõrk

ehitatakse kaabelliinidega ringtoitena.

Planeeritud liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud liitumiskilbi asukoht täpsustatakse

tööprojekti mahus (arvestades objektide arhitektuuriga). Konkreetsete objektide

elektrivarustuse tööjooniste koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste

tingimuste alusel.

Päikesepaneelide rajamiseks sobib kõige paremini hoone katuse lõunapoolne külg, mida

ei varjuta kõrghaljastus. Tiheasustusalal on võimalik paneele integreerida nii

hoonestusega kui ka paigaldada eraldi seisvana. Mõlema lahenduse puhul on oluline, et

paneelid sobiksid visuaalselt linnaruumi.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

15 / 34

Tänavavalgustus

Lahendus on koostatud vastavalt Enefit Connect OÜ 05.02.2024 tehnilistele tingimustele

nr 019.

Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustid

paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse

kaabelliinidena. Elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva lülitusseadme LJS 782

toitevõrgu baasil.

Valgusreostuse vältimiseks rakendatakse Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti

käskkirjas ette nähtud välisvalgustuse hämardamise režiime.

Tänavavalgustuse kaabelliinide ehituse maht

Krunt pos 2

AXPK 4x35 kaabliga plasttoru ca 90 m

Kalaranna tänav T8

AXPK 4x35 kaabliga plasttoru ca 100 m

Kalaranna tänav T8 kinnistu olemasolevad tänavavalgustuse õhuliinid demonteeritakse.

Tänavavalgustuse projekteerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tänavavalgustuspostid

ei tohi asuda kõnniteede vabas liikumisruumis. Tänavavalgustuse lahendus täpsustub

ehitusprojektis vastavalt võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimustele.

Sidevarustus

Lahendus on koostatud vastavalt Telia Eesti AS 06.07.2023 tehnilistele tingimustele

nr 38057717.

Sidekanalisatsiooni põhitrass on ette nähtud ehitada alates sidekaevust nr 1595.

Detailplaneeringus on ette nähtud sidekanalisatsioon krundi piirini. Vastavalt Telia Eesti

AS-i poolt väljastatud tehnilistele tingimustele tuleb planeeritud hoonetele perspektiivselt

valmis ehitada kaks eraldi sidesisendit.

Tööprojektis tuleb projekteerida promenaadi poolsele hoonele sidekanalisatsioon

Kalaranna tänava poolse hoone maa-aluse parkla kaudu või kasutades teisi

alternatiivseid lahendusi.

Kaablitorude normikohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m,

väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast.

Planeeritud sidekanalisatsioon on ette nähtud ehitada plasttorudest. Sidekanalisatsiooni

hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid ja haruühendusi.

Konkreetse objekti sidevarustuse tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt

taotletavate tehniliste tingimuste alusel.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

16 / 34

Soojusvarustus

Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid,

kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised

kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ jääb planeeritud ala

kaugküttepiirkonda.

Planeeritud hoonete soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Lahendus on

koostatud vastavalt AS Utilitas Tallinn 20.07.2023 tehnilistele tingimustele

nr 23TT-08292 ja 07.09.2023 tehniliste tingimuste muudatusele soojuskoormuse osas

nr 23TT-08535.

Suur-Patarei 24 kinnistu soojusvarustuseks on ette nähtud teha hargnemine

olemasolevast eelisoleeritud soojustorustikust DN400. Ühendatav soojuskoormus on

0,260 MW. Soojustorustik on planeeritud maa-alusena eelisoleeritud kaugkütte torudest.

Liitumispunkt asub Suur-Patarei 24 krundi piiril.

Põhimõttelised soojusvarustuse tehnilised näitajad

Soojuskoormuse ühendusskeem: sõltumatu

Soojuskandja parameetrid:

• maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa;

• maksimaalne temperatuur: 130C.

Planeeritud torustiku koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse

ehitusprojektis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele mahtudele.

Kuna detailplaneeringu staadiumis on teadmata soojussõlmede asukohad, täpsustada

hoonete (kruntide) soojuse ühendustorustiku asukohad ehitusprojektis.

Soojusvarustuse lahendamisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu direktiividest, riigi

energiakasutuse strateegiast ja Tallinn 2035 arengustrateegiast.

Jahutusvarustus

Planeeritud hoonete jahutust on võimalik lahendada lokaalsete tehnosüsteemidena või

passiivsete lahendustega, nt varjestus, sobiv klaasivalik, ventileerimine öisel ajal,

katusehaljastus.

Jahutuse lahendus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu direktiivides, Eesti Vabariigi

energiamajanduse arengukavas ja Tallinn 2035 arengustrateegias kirjeldatud põhimõtete

ja nõuetega.

Kaugjahutus

Planeeritud hoonete jahutus on võimalik lahendada kaugjahutuse baasil. Lahendus on

koostatud vastavalt AS Utilitas Tallinn 17.08.2023 tehnilistele tingimustele

nr 23TT-00000.

Perspektiivselt planeeritakse Kalaranna tänavale paigaldada DN600 kaugjahutuse

torustik. Tehniliste tingimuste järgi eeldatav kaugjahutuse põhivõrguga liitumise

valmidus antud piirkonnas on 2028.aastal. Eeldatav liitumispunkt on kinnistu piiril.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

17 / 34

Planeeritud ala jahutuskoormus on 0,21 MW.

Põhimõttelised jahutusvarustuse tehnilised näitajad

Jahutuskoormuse ühendusskeem: sõltumatu

Jahutuskandja parameetrid:

• maksimaalne rõhk jahutusvõrgus katsetuste ajal on 1,6 Mpa

• arvutuslik temperatuuride vahemik 6-16 °C

Ühendatav arvutuslik jahutuskoormus määratakse projekteerimise käigus. Kaugjahutuse

torustiku läbimõõt tuleb täpsustada ehitusprojektis arvestades reaalset olukorda.

Gaasivarustus

Lahendus on koostatud vastavalt AS Gaasivõrgud 03.07.2023 tehnilistele tingimustele

nr 3-6/144-23.

AS-le Gaasivõrk kuulub B-kategooria gaasitorustik ST d159x4,5 mm Kalaranna tänav T8

kinnistul (gaasitorustiku nimetus: Kopli-Põhja B3, EHR kood: 220591697; MOP 3,0 bar).

Krundi pos 1 maagaasivõrguga liitumine on planeeritud Kalaranna tänav T8 kinnistul

paiknevast B-kategooria ST d159x4,5 mm gaasijaotustorustikult. Maagaasi on ettenähtud

kasutada tehnoloogiliste vajaduste tagamiseks. Äripindadega korterelamutele on

planeeritud maa-alune gaasitorustik ja liitumispunkt-sulgseade ca 1,3 m kaugusele

krundi piirist.

Planeeritud torustiku koormused ja läbimõõt ning täpne kulgemine täpsustatakse

ehitusprojektis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele mahtudele.

Vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele projekti lahti kaevatud terasest

gaasitorustiku osas kuulub isolatsioon täies ulatuses vahetamisele. Samuti tuleb

ümberisoleerida terasest gaasitorustik ristumisel planeeritud elektrikaablitega.

5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED

Kehtivad kitsendused

Planeeritud ala jääb Läänemere ranna 200 m piiranguvööndisse (Looduskaitseseadus,

§ 37 lg 2).

Planeeritud alale ulatub:

• Läänemere ehituskeeluvöönd 50 m, ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis

varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele

uue ehitise püstitamisele (Looduskaitseseadus, §38 lg 4 p 11). Olemasolevad hooned

asuvad ca 16 m kaugusel põhikaardile kantud veepiirist.

• Läänemere veekaitsevöönd 20 m (Veeseadus, § 29 lg 2 p 1).

• Läänemere kallasrada 10 m (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, §38 lg 2).

• Kalaranna tn 1a kinnistul asuva reoveepumpla kaitsevöönd raadiusega 20 m.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

18 / 34

Riiklike mälestiste kaitsevööndid ja vaatekoridorid

Planeeritud ala asub kultuuriministri 30.08.1996 määrusega nr 10 “Kultuurimälestiseks

tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandi asulakohal

(reg nr 2628).

Planeeritud ala jääb Patarei meresadama kaitsekasarmu ja kaitsekasarmu mortiirpatarei

ühisesse kaitsevööndisse (määratud kultuuriministri 13.05.1997.a määrusega nr 21).

Planeeritud ala jääb Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 määruse nr 155 “Tallinna vanalinna

muinsuskaitseala põhimääruse” kohasesse Tallinna vanalinna muinsuskaitseala

kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Planeeritud ala asub Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringus

määratud vaatesektoris Katariina kailt vanalinnale.

Planeeritud kitsendused

Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja

kasutamiseks

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud järgmiste kruntide kasutamist kitsendavate

servituutide seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude

kasutamise ja hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks

ning kasutamiseks. Planeeritud kitsendused on kajastatud joonisel DP-2 Põhijoonis ja

DP-3 Tehnovõrkude koondplaan.

Kavandatud tehnovõrkude ja -rajatiste, mille ehitamiseks ja kasutamiseks on vaja seada

servituudid võrgu valdaja kasuks, kui loetelus ei ole märgitud teisiti:

Krunt pos 1

• Planeeritud elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks, kaitsetsooni ulatuses

2 m.

Kalaranna tänav T8

• Madalpinge kaablikoridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.

• Sidekanalisatsioon, teljest 1 m mõlemale poole.

• Gaasitorustik, 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole.

• Kaugkütte- ja kaugjahutuse torustikud, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole.

• Vee- ja kanalisatsioonitorustikud, 2 m torustiku teljest mõlemale poole.

• Sademeveekanalisatsiooni torustik, 2,5 m torustiku teljest mõlemale poole.

Kalaranna tänav T2

• Sidekanalisatsioon, teljest 1 m mõlemale poole.

• Kaugkütte- ja kaugjahutuse torustikud, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

19 / 34

• Vee- ja kanalisatsioonitorustikud, 2 m torustiku teljest mõlemale poole.

Kalaranna tänav T1

• Kanalisatsioonitorustik, 2 m torustiku teljest mõlemale poole.

6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA

EHITAMISEKS

Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda

detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik

ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel sõlmitud halduslepingus määratud tähtajaks

täitnud halduslepinguga Planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi.

Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva

kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded

Hoonestus lahendada ühtse arhitektuurse kompleksina, uute hoonete ja hooneosade

fassaadikäsitlus peab olema kaasaegne ja keskkonda sobituv. Säilitatava hooneosa puhul

täita muinsuskaitse eritingimustest tulenevaid nõudeid. Esimesel korrusel asuvad

äripinnad peavad avanema tänavaruumi (Suur-Patarei tänav ja rannapromenaad).

Katustele võib rajada kuni 1,2 m kõrgused läbipaistvast materjalist piirded. Piire ei tohi

tänava poolt visuaalselt suurendada hoone maksimaalset lubatud kõrgust. Hoone

kõrgema osa katusel peab piire olema tagasiastena piirde kõrguse võrra ehk vähemalt

1,2 m fassaadi tasapinnast.

Hoonete esimestele korrustele näha ette ärpinnad, mis suhtlevad tänavatasapinnal

ümbritseva linnaruumiga.

Katusekalle

• Säilitatava hooneosa katusekalle vastavalt olemasolevale, ca 15°

• Uutel mahtudel katusekalle 0-5°

Katusematerjal

• Säilitatava hooneosa katusel, kivi, teras, valtsplekk.

• Uutel mahtudel: sama, võib olla ka rullmaterjal.

Välisviimistlus

• Säilitataval hooneosal ajaloolisele hoonetüübile iseloomulikud materjalid –

krohv+värv, võib kaaluda ka paekivist fassaadi eksponeerimist.

• Uued hooned, hooneosad: klaas, kivi, metall, puit, avatäideteks puit, alumiinium,

täisklaas.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

20 / 34

Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded

• Olemasolev silikaatkivist müür lammutada. Uute piirete kõrgus (kuni 1,5 m)

lahendada arhitektuurse terviku osana.

• Täpsustada rannapromenaadi tehniline lahendus ehitusprojekti koostamisel.

Arvestada Kalaranna tn 18 ja Kalaranna tn 30 kinnistute olemasoleva, planeeritud

ja/või projekteeritud promenaadi lahendustega.

• Promenaadi äärde rajada istumiskohad ja/või ujumiskoht.

• Promenaadi äärde rajada hoiukohad paatidele. Paadisilla/kai tehniline lahendus

täpsustada ehitusprojektis.

• Planeeritud hoonetele päikesepaneelide paigaldamiseks tellida ehitusprojekti

staadiumis võrguvaldajalt tehnilised tingimused.

Haljastuse projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded

• Asendusistutus, mida ei ole võimalik teha planeeringualal, rajada linnaosavalitsuse

või Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt määratud asukohta. Avalikule alale

haljastuse rajamisel arvestada Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad” ning

Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määruse nr 112 „Avalikule alale puude istutamise

kord“ nõudeid.

• Säilitatava puu nr 30 kaitseks tuleb ehitustööde ajal kasutusele võtta kaitsemeetmed.

• Rannapromenaadi poolne haljasala lahendada tervikuna arvestades olemasoleva ja

varem projekteeritud (Patarei Merekindluse ehitusprojekt, ehitusluba nr

2212271/23061) promenaadi lahendusega.

• Ehitusprojekti koosseisus koostatava maastikuarhitektuurse projekti koostamisel

kaasata maastikuarhitekt tase 7 kutsetunnistust omav spetsialist.

Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

Muinsuskaitse eritingimustest tulenevad nõuded

• Kinnistul asuvad 2 amortiseerunud ja arhitektuuriajalooliselt väheväärtuslikku

abihoonet on lubatud asendada uue hoonestusega, suurendamata oluliselt maapealse

hoonestuse ala ja arvestades krundi kohta kehtivat uute hoonete kõrguspiirangut.

• Kinnistul asuv peahoone on lubatud asendada uue hoonega, suurendamata oluliselt

maapealse hoonestuse ala ja arvestades kehtivat kõrgusepiirangut, seejuures tuleb

säilitada hoone ajalooline Suur-Patarei tänava poolne peafassaad, müürid ja hoone

otsaseinad ja -viilud ning markeerida ajaloolise katuse kuju. Näha ette avade

sulgemine avatäidetega.

• Uushoonestuse kagupoolne osa on lubatud kavandada kuni 12,8 m (abs 20.54 m)

kõrgusena maapinnast. Tänavapoolse hoone Patarei vangla poolse hooneosa ning

mere poole kavandatavate uute hoonete kõrgus ei tohi ületada Patarei vangla

räästakõrgust. Lubatud kõrgust on täpsustatud tulenevalt absoluutkõrguste ümber

konverteerimisest EH2000 kõrgussüsteemi ning olemasoleva maapinna kõrguste

täpsustamisest.

• Juurdepääs krundile tagada ala põhjaservast, kuna piki krundi lõunakülge on

vastavalt Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringule ette nähtud avalik pääs

rannapromenaadile.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

21 / 34

• Peahoone asemele rajatava uue hoone arhitektuurses lahenduses on soovitav

kasutada kaasaegseid arhitektuurseid võtteid ja miljööväärtuslikku keskkonda

sobivaid ehedaid materjale.

• Kuna krunt paikneb arheoloogiamälestisel Asulakoht 13.-16. saj, tuleb kaevetööd

kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga.

Tulenevalt leidudest tuleb arvestada vajadusega tellida kaevetööde arheoloogiline

järelevalve Muinsuskatseameti tegevusluba omavalt ettevõttelt.

• Säilitada tuleb olemasolev munakivisillutis Kalaranna tänav T8 kinnistul.

• Hoonete projektid tuleb kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

muinsuskaitse osakonnaga.

Liikluskorralduse alased nõuded

• Teed, parkimiskohad, pandus ja muud liiklusrajatised peavad vastama Eesti

standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ esitatud nõuetele. Jalgrataste parkimis- ja

hoiukohtade kavandamisel arvestada lisaks ka Tallinna rattastrateegiaga 2018-2028.

Keskkonnaalased nõuded

• Parkimiskorruste põrandavesi tuleb pärast lokaalset puhastamist suunata

reoveekanalisatsiooni.

• Krunt pos 2a on juba täielikult merepinnast kõrgemal ja juhul kui on vajalik pos 2b

krunti promenaadi üldise kujunduse huvides või paadihoiukohtade rajamiseks merre

täita, siis tuleb arvestada sellega, et üle 100 m3 tahkete ainete veekogusse

paigutamisel on vaja vastavalt Veeseadusele taotleda veeluba vee

erikasutusõiguseks.

• Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida

nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Jäätmehoolduse korraldamine

• Olmejäätmete kogumine peab olema korraldatud vastavalt Tallinna

jäätmehoolduseeskirjale (Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3).

• Olmejäätmete kogumiskoht peab vastama Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 21

nõuetele.

Müra

Planeeringualal rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

lisas 1 kehtestatud olemasoleva ala piirväärtusele: päevasel ajal 65 dB, öisel ajal 55dB,

teepoolsel küljel vastavalt 70 dB ja 60 dB.

Kalaranna tänava ääres ulatub tänavapoolse hoone fassaadini prognoosi kohaselt

päevasel ajal kuni 64,3 dB, öisel ajal kuni 52,3 dB. Kumbki näitaja ei ületa vastava ala

piirväärtust. Hoonetevahelisel alal ja merepoolses küljes fassaadideni ulatuv müra ei

ületa vastava ala sihtväärtust.

• Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel

ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

22 / 34

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid.

• Planeeritava ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus

nr 71 lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid.

• Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

• Arvestades müraprognoosi on mänguväljaku jaoks sobivaim koht sisehoovis, mis on

hoonestusega varjestatud.

Siseruumides peavad müratasemed vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 42) kehtestatud

normtasemetele. Tagamaks nõuetekohast mürataset siseruumides vastavalt EVS

842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ on vaja rakendada

projekteerimisel leevendavaid meetmeid:

• Kalaranna tänava äärse hoone tänavapoolse külje välispiire tuleb eluruumide puhul

projekteerida minimaalselt sellisena, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist

välispiirde ühisisolatsioon indeks oleks vähemalt R`w +C

tr≥40 dB ning äripindade puhul

vähemalt R`w +C

tr340 dB.

• Kalaranna tänavast kaugema hoonete puhul peab tänavapoolsel hooneosal olema

ühisisolatsiooni indeks vähemalt R`w +C

tr≥35 dB eluruumide puhul ning äripindade

puhul R`w +C

tr≥30 dB, ennetamaks võimalikku mürahäiringut sadamate kasutamise

intensiivistumisel, on asjakohane projekteerida ka merepoolse välispiirded analoogse

ühisisolatsiooniga.

• Hoonete teepoolsel küljel on vaja tähelepanu pöörata teeliiklusest tuleva müra

vähendamisele. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, tuleb akna nõutava

heliisolatsiooni suuruseks võtta välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind

on väiksem kui 50% välispiirde pinnast, võib akna heliisolatsiooni väärtust vähendada

suuruse 10 lgS/Sa võrra, kus S on ruumi välispiirde pind ja sa on ruumi akende pind.

Kasutada tõhusa heliisolatsiooniga pakettaknaid.

• Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset.

• Ruumide paigutusel hoones arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel

kavandada müratundlikud ruumid sisehoovi poole.

• Tehnoseadmetest kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Soovitav

on tehnomüra allikad paigutada võimalikult suures ulatuses hoonesse. Mürarikaste

süsteemide välisosad eraldada müraekraanidega. Ekraanide projekteerimisel

(vajadusel) kaasata vastav erialaspetsialist, et vältida ekraanidest tulenevat

võimalikku mürapeegeldust. Tehnoseadmetest tulenevad müratasemed peavad

planeeritud alal ja ümberkaudsetel elamualadel vastama keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud tööstusmüra

sihtväärtustele.

• Tehnoseadmete paigaldamisel hoonesse tuleb arvestada, et nendest levivad

müratasemed peavad siseruumides vastama SoM määruses nr 42 § 7 kehtestatud

normtasemetele. Vajadusel tuleb rakendada müraleevendavaid meetmeid.

• Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel

elamualadel ületada kella 21.00- 7.00 vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

23 / 34

• Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

Haisuhäiring

• Ehitusprojekti koostamisel selgitada välja olemasoleva Kalaranna tn 1a kinnistul

paikneva reoveepumpla haisuhäiringu ulatus. Vajadusel tuleb haisuhäiringu

vältimiseks paigaldada pumpla õhutustorule haisufilter.

Pinnasereostus

• Enne ehitustöid tuleb teostada täiendav reostusuuring.

• Kinnistult tuleb likvideerida kõik sinna ladustatud jäätmed ning teavitada, kas

jäätmemassis on ohtlikke jäätmeid.

• Pärast jäätmete nõuetekohast teisaldamist tuleb selgitada jääkõli mahuti võimalik

asukoht ning selle seisukord. Mahutis olev jääkõli tuleb utiliseerida.

• Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda utiliseerimiseks

vastavat jäätmeluba ja jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Jääkreostuse

kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnas eemaldamist ja enne uue pinnasega

asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest välja ka reostunud

põhja(pinnase)vesi.

• Hoone lammutamisel tekkivad ehitusjäätmed tuleb käidelda koos kinnistul leiduvate

ehitusjäätmetega. Juhised hoone lammutusjäätmete käitlemiseks antakse

lammutusprojektis.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest tulenevad nõuded

• Vee juurdevoolu ja/või veetaseme depressioonilehtri vähendamiseks ning lähikonna

ehitiste kaitseks tuleb rakendada meetmeid, eeskätt võimalikult vettpidavat ja

võimalikult sügavat tõkisseina.

• Hoidmaks kontrolli all võimalikke kahjustusi ümbruskonna probleemsetel hoonetel

depressioonilehtri mõjutsoonis, tuleb lähimatele hoonetele kohaldada nn geotehnilist

kontrolli (paigaldada seintesse ajutisi reepereid ja mõõta nende paigutusi ehitustööde

vältel).

• Ehitussüvendist väljapumbatav pinnasevesi võib teatud perioodidel osutuda

reostunuks, mistõttu pumpamise käigus tuleb regulaarselt kontrollida

reostuskomponentide sisaldust väljapumbatavas vees. Reostuse ilmnemisel peab

teavitama Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit ja lähtuma saadud

ettekirjutustest.

• Enne ehitiste mahulist projekteerimist tuleb teha ala ehitusgeoloogiline uuring. Selle

tulemusena saab täpsustada pinnasevee juurdevoolu hulka ja kaasneva

depressioonilehtri ulatust.

Naaberhoonete insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded

• Tagada planeeritud hoonetes piisav insolatsiooni kestus vastavalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 2020.aasta veebruari „Ruumi otsese päikesevalguse

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

24 / 34

(insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendile“ ja Eesti standardile EVS

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Radooniriski uuringust tulenevad nõuded

• Siseruumides tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardile EVS

840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ toodule.

• Arvestades, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud tuleks asjakohaste

leevendavate meetmete määramiseks teostada reaalsed radoonitasemete mõõtmised.

Nõuded vertikaalplaneerimiseks

• Vältida sademevee sattumist planeeritud kruntidelt naaberkinnistutele ja tänavale.

Sademevett võib juhtida naaberkinnistule vaid kinnistu omaniku nõusolekul.

• Vältida pinnaseerosiooni tekkimise võimalikkust.

Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

• Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned vastavalt normikohasele

tuleohutusklassile.

• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt EVS 812-7:2018 „Ehitise

tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine

projekteerimise ja ehitamise käigus“.

• Kui krundile projekteeritakse 3 erinevat hoonet, tuleb tagada hoonetevaheline kuja

8 m või kasutada ehituslikke meetmeid tuleohutuse tagamiseks.

• Selgitada välja tulemüüri ehitamise vajadus Kalaranna tn 22 kinnistu pool. Tulemüüri

mitte ehitamiseks sõlmida kokkulepe Kalaranna tn 22 kinnistu omanikuga hoonestuse

paiknemise osas.

Kuritegevuse riske vähendavad abinõud

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardit EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

toodud soovitusi:

• Vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski vähendamiseks tuleb hoonele projekteerida

vastupidavad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad ja klaasid.

• Valgustada hoonete sissepääsud.

• Vandalismiaktide ja varguste ennetamiseks kavandada õuealadele vastupidavast

materjalist ning kindlalt kinnitatud inventar (pingid, prügikastid jne). Samas peaksid

need materjalid olema atraktiivsed.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

25 / 34

Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks

tehnovõrkude osas

Tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrgu valdajatelt taotleda tehnilised tingimused.

Eelistada tehnovõrkude rajamist avalikule maale, lähtuda Ehitusseadustiku § 70 toodud

põhimõtetest ning linna reguleerivatest õigusaktidest.

Katustele ja fassaadidele paigaldatavate tehnoseadmete (päikesepaneelid,

soojuspumbad, ventilatsiooniseadmed jms) puhul tagada nende visuaalne sobivus

linnaruumi. Tehnoseadmete projekteerimisel lähtuda kehtivatest normdokumentidest.

Veevarustus ja kanalisatsioon

• Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsiooniühendused (sh

sademeveekanalisatsioon) likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest

torudest.

• Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste

vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele

ehitusprojekti koostamisel.

• Ehitusprojekti koostamiseks taotleda AKTSIASELTS-ilt TALLINNA VESI tehnilised

tingimused.

Elektrivarustus

• Liitumiskilp projekteerida nii, et see oleks alati vabalt teenindatav.

• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrgu valdajaga.

Sidevarustus

• Vastavalt Telia Eesti AS-i poolt välja antud tehnilistele tingimustele tuleb planeeritud

hoonetele perspektiivis välja ehitada kaks eraldi sidesisendit. Tööprojektis tuleb

projekteerida promenaadi poolsele hoonele sidekanalisatsioon Kalaranna tänava

poolse hoone maa-aluse parkla kaudu või kasutades teisi alternatiivseid lahendusi.

• Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste

projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78

nõuetele.

• Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud

nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,

kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

Soojusvarustus

• Üksikute objektide soojusvarustuse projekteerimiseks taotleda võrguvaldajalt

konkreetsed tehnilised tingimused.

• Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud torustike

kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse

jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

26 / 34

Gaasivarustus

• Ehitusprojektid kooskõlastada AS-iga Gaasivõrgud.

• Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb

ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks teostada

topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune

tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest lähtuda

tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline alusplaan esitada e-posti aadressile:

[email protected].

• AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja

projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil:

[email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti

olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk eposti

aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole

võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei

saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.

• Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala

registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast kogemust

gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega

diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.

• Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad AS Gaasivõrk

seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle

võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise

kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis

täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti

aadressile: [email protected]. Terasest gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde

teostamise korral tuleb gaasitorustik ümber isoleerida, isoleerimistööde täpne maht

selgub projekteerimise ja ehitustööde käigus.

• Pärast ehitustööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama

õigusaktides ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab

olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste

kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.

• Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk

kodulehelt.

Välisvalgustus

• Põhi- või tööprojekti jaoks taodelda uued tehnilised tingimused.

• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

• Kooskõlastatud ainult detailplaneeringu osa, tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi

projektiga.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

27 / 34

7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGUALA RUUMILISE

ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE

Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele

Linnakeskuse lähiala tihendamiseks ja linnaruumi korrastamiseks on olemasolevate

kasutusest välja jäänud hoonete asemele kavandatud uus atraktiivne hoonestus

tingimusega säilitada vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ka olemasoleva ajaloolise

Patarei leivatehase hoone tänavapoolne fassaad ning otsafassaadid.

Kavandatud on krunt rannapromenaadi jaoks, mis seob omavahel piirnevad

promenaadiosad.

Hoonete otstarve on määratud nii, et on tagatud nende aktiivne suhtlemine

tänavatasandil: äriruumide paigutusele hoones on määratud nõue, et need peavad

avanema nii Suur-Patarei tänava poole kui promenaadi poole. Samas on tagatud ka

inimeste ööpäevane kohalolu, kuna kõrgematele korrustele on planeeritud eluruumid.

Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle

arenguvõimalustele, avalikele huvidele ja väärtustele

Planeeringus on kavandatud krunt rannapromenaadi jaoks. Patarei Merekindluse

detailplaneeringus ning Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringus

rannapromenaadi jaoks kavandatud krundid on juba moodustatud.

Merepoolsed hooned (hooneosad) on kavandatud samale tasapinnale olemasoleva

promenaadiga ning esimesele korrusele on kavandatud avalikkusele suunatud

kasutusotstarve nt kohvik, galerii vms.

Linnakeskkond muutub visuaalselt nauditavamaks, kuna peamiselt jäätmete

ladustamiseks kasutatud krunt võetakse aktiivsesse kasutusse ning hoonestatakse

linnaehituslikult sobiva hoonestusega.

Tulenevalt krundi reljeefist, paistab promenaadi poolne hoonestus Kalaranna tänavalt ja

promenaadi poolt erineva korruselisusega – Kalaranna tänava poolt näivad hooned ühe-

ja kolmekorruseline, promenaadi poolt kolme- ja neljakorruseline. Kalaranna tänava

poolt on tagatud olemasolev merevaatekoridor.

Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala

üldplaneeringu muutmise põhjendused

Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka

vahelise ranna-ala üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritud ala elamu- ja ärihoone maa

juhtotstarbega ning asub Patarei kaitsekasarmu piirkonnas (ehitustingimuste ala nr 14),

kus hoonestus ei tohi olla kõrgem kui kaitsekasarmu karniis. Suur-Patarei tn 24

kinnistuga piirnev rannaala on määratud rannapromenaadiks ning on üldplaneeringu

kohaselt sadamakeelu ala. Ranna ehituskeeluvööndi laius veepiirist on 50 m.

Detailplaneering on Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga

kooskõlas maakasutuse tingimuste osas, kuid detailplaneeringut menetletakse

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

28 / 34

üldplaneeringut muutvana, sest planeeringus taotletakse ranna ehituskeeluvööndi

vähendamist ning lubatud hoonestuskõrguse osalist muutmist.

Olemasolevad hooned asuvad veepiirist ca 16 m kaugusel. Kuigi uued hooned

kavandatakse olemasolevate hoonete asukohta, tuleb uue hoonestuse kavandamisel

taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. Samuti on vaja ehituskeeluvööndit vähendada

seoses kavandatud võimalusega promenaadi laiendada.

ÜLDPLANEERINGU

14. EHITUSPIIRKOND DETAILPLANEERING

Kasutus- otstarve

Elamu- ja ärihoone maa Elamu- ja ärihoone maa

Täisehitus 80% 60%

Haljastuse osakaal

10% 20% (+ 10% hoonetevahelisele alale kavandatud parklapealne haljastus)

Maksimaalne ehitiste kõrgus maapinnast

Kaitsekasarmu karniisi kõrgus

Kaitsekasarmu poolse hooneosa kõrgus ei ületa kasarmuhoone karniisi kõrgust, hoone kõrgus

suureneb kesklinna suunas.

Piirete rajamise reeglid

Säilitada ja vajadusel taastada miljööga sobivad piirded

Krundil ei ole miljööväärtuslikke piirdeid. Piirete rajamise tingimused on punktis 6.1.1 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded. Naaberkinnistul paiknev vahetult üksikkambrite osaga piirnev vanglamüür on ette nähtud säilitada. Välimine müür, mis osaliselt paikneb Suur-Patarei tn 24 kinnistul, on ette nähtud likvideerida.

Reeglid

edasiseks detail- planeeringute koostamiseks

Edasisel planeerimisel arvestada arhitektuurikonkursi tulemustega ja lähtuda arhitektuuri-ajaloolistest eritingimustest

Arhitektuurikonkursi korraldamine on soovituslik (v.a kaitsekasarmu rekonstrueerimiseks ühiskondlikuks hooneks). Planeeringu koostamisel on arvestatud üldplaneeringus ja arhitektuur-ajaloolistes eritingimustes määratud tingimusi.

Kaitsekasarmust mere poole tuleb tagada rannapromenaadi rajamise võimalus

Rannapromenaadi osade sujuva ühendamise võimaldamiseks on kavandatud krunt pos 2.

Vana-Kalamaja tänavalt mere poole tuleb anda võimalus jalgtee

rajamiseks rannapromenaadini ning tagada rannapromenaadile avalik juurdepääs.

Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringus on kavandatud trepistik rannapromenaadile Kalaranna tn 1 kinnistule ja Kalaranna tn 20 krundile piki Suur-Patarei tn 24 kinnistu piiri. Teine avalik juurdepääs rannapromenaadile on kavandatud Kalaranna tn 28 kinnistule säilitatava vanglamüüri ja Suur-Patarei tn 24

kinnistu piiri vahelisele alale.

Piirkonda on viimase 10 aastaga oluliselt arendatud ja muudetud. Eeldused aktiivseks

ehitustegevuseks on andnud eelkõige Kalaranna tänava väljaehitamine, mis on muutnud

arendajatele piirkonna ehituskrundid atraktiivseks. Valminud on ka Vesilennuki tänav.

Kalaranna tänava ääres on viimastel aastatel renoveeritud Vesilennuki tn 1 hoonestus,

Vesilennuki tn 5 on püstitatud IT-agentuuri peahoone koos Vesilennuki tn 7 paikneva

parkimishoonega. Aktiivne ehitustöö toimub Noblessneri kvartalis ja Kalaranna tn 8

kinnistul. Kalaranna tee äärde on ehitatud peamiselt 4-5 korruselisi elu- ja äriotstarbega

hooneid. Patarei Merekindluse ehitusprojektis (ehitusluba nr 2212271/23061) on

projekteeritud äri- ja büroohooned ning koostatud väliruumi lahendus.

Rannapromenaad lisab piirkonnale avaliku ja tihedamini kasutatava linnaruumi ootused,

luues kesklinnalikuma atmosfääri.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

29 / 34

Teisel pool Kalaranna tänavat tõuseb maapinna reljeef märgatavalt. Suur-Patarei tn 24

kinnistu vastas asuvad nelja- ja viiekorruselised korterelamud moodustavad koos

tänavatasapinnaga kontrastse kõrguste vahe. Suur-Patarei tn 24 kinnistule (krunt pos 1)

kavandatud hoone, mille kõrgus kasvab astmeliselt Kalaranna tänava suunas,

tasakaalustab koos Suur-Patarei tn 29 kinnistul asuva hoonega, mida on katusekorruse

väljaehitamise teel laiendatud, visuaalselt muidu väga suurt hoonekõrguste erinevust.

Võrdlus Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

tööversiooniga

Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatatud ja koostamisel oleva

„Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu“ eesmärk on Põhja-Tallinna linnaosa

territooriumi edasiste arengusuundade kavandamine ja territooriumi funktsionaalne

planeerimine sidustatuna linna üldiste arengusuundadega, lähtudes muuhulgas ka Põhja-

Tallinna arengukavast.

Üldplaneeringuga soovitakse tagada mereäärsete alade väärtustamine ja avamine,

sealsete tegevusvõimaluste mitmekesistamine, olemasolevate ajaloolis-kultuuriliste

hoonete ja struktuuride rõhutamine, kasutusest väljalangenud alade taaskasutusele

võtmine, jalakäijasõbraliku kvaliteetruumi loomine jmt.

Üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritav maa-ala

segahoonestusalale, kus on tihedalt põimunud korruselamud, ameti- ning

valitsusasutused, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda

mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm ühiskondlikud linnalikku

elukeskkonda teenindavad funktsioonid. Mere äärde on ette nähtud rannapromenaad.

Detailplaneeringus kavandatu vastab koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa

üldplaneeringu põhimõtetele.

Kehtivad detailplaneeringud

Planeeritud ala kohta ei ole varem detailplaneeringut kehtestatud.

Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele

Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad

lähteseisukohad ja lisatingimused:

1. kavandada rannapromenaadi äärde äripinnad ning rekonstrueeritava leivatehase

hoone esimesele korrusele ruumid sissepääsuga Suur-Patarei tänavalt, mida on

võimalik kasutada erineval otstarbel;

Hoonete esimestele korrustele on kavandatud äripinnad, mis avanevad tänavaruumi.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on välja toodud alapeatükis 6.1 Hoonete

olulisemad arhitektuurinõuded.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

30 / 34

2. eksponeerida olemasoleva leivavabriku tänavafassaadi (Suur-Patarei tn) poolsed

müürid ja hoone otsaseinad ja -viilud ning markeerida ajaloolise katuse kuju. Näha

ette avade sulgemine avatäidetega;

Nõuded on lisatud punkti 6.3.1 Muinsuskaitse eritingimustest tulenevad nõuded.

3. tagada uushoonestuse tasakaalustatud üleminek Patarei vangla hoonestusele. Suur-

Patarei tänava äärse hoone kõrgem maht ei tohi ületada Patarei kaitsekasarmu

karniisi kõrgust;

Vahetult Patarei hoonetega piirneva hooneosa kõrgus ei ületa kasarmuhoone karniisi

kõrgust. Hoonestuskõrgus suureneb linnakeskuse suunas ning on hoone kagupoolses

osas absoluutkõrgusega 20.54 m, mis vastab muinsuskaitse eritingimustes esitatud

tingimustele, vt ka punkt 6.3.1 Muinsuskaitse eritingimustest tulenevad nõuded.

4. määrata avalikult kasutatava rannapromenaadi laius arvestades naaberalade

planeeringutes kavandatud lahendusega;

Promenaadiosade sujuvaks ühendamiseks naaberaladega on planeeringus

moodustatud krunt pos 2. Promenaadiosa tehniline lahendus täpsustatakse

ehitusprojekti koostamisel.

5. tagada merevaate säilimine Vana-Kalamaja tänavalt Suur-Patarei tn 24 ja Suur-

Patarei tn 22 hoonestuse vahelt;

Hoonetele ja hooneosadele on määratud absoluutkõrgused, mis tagavad merevaate

säilimise Vana-Kalamaja tänavalt Suur-Patarei tn 24 ja Suur-Patarei tn 22 hoonestuse

vahelt.

6. kavandada elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krundile vähemalt 20% haljastust, mille

hulka ei kuulu katusehaljastus;

Krundile pos 1 on kavandatud maaga seotud haljastust vähemalt 20%, lisaks on

kavandatud maa-aluse parkla peale elanike tarbeks hooviala, mis moodustab ca 10%

krundist.

7. moodustada reformimata riigimaast avaliku kasutusega rannapromenaadi krunt;

2021.aastal on reformimata riigimaast moodustatud üldkasutatava maa krunt

(Kalaranna tn 20 kinnistu), mis kuulub Tallinna linnale. Planeeringus on moodustatud

krunt pos 2, mis moodustub Kalaranna tn 20 kinnistust ja võimalikust täidetavast

merealast moodustatud krundist.

8. esitada vastavat litsentsi omava ettevõtte koostatud kinnistu keskkonnaseisundi

ülevaatus;

Keskonnaseisundi hinnangu terviktekst on LISA 5.3.

9. käidelda sademevesi maksimaalselt omal kinnistul (immutada pinnasesse, koguda

vahemahutitesse ja kasutada olmes)

Sademeveekäitlemist on kirjeldatud 4.1.3 Veevarustus ja kanalisatsioon, nõuded

ehitusprojekti koostamiseks on lisatud punkti 6.3.3 Keskkonnaalased nõuded.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

31 / 34

Vastavus lähtedokumenditele

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkiri nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu

vormistamise juhend“

Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt määrusele.

Eesti standard EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja

bürooruumides“

Kavandatud hoonestus ei mõjuta insolatsioonitingimusi Suur-Patarei tn 29 hoone

eluruumides olulisel määral. Kõigis korterites säilib normikohane insolatsioonikestus ning

see ei vähene üle 50%.

Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

Planeering on kooskõlas Eesti standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Kalaranna tänava äärde planeeritud hoonestuse ette on kavandatud 3 m laiune

kergliiklustee. Samuti on kavandatud kõnniteed kavandatud hoonete vahelisele alale.

Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.

Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

toodud soovitusi:

• kavandatud linnaehituslikud muudatused parandavad lähiala keskkonna kvaliteeti;

• planeeringus käsitletud hoonestus on mitmeotstarbeline ning planeeritud otstarbega

hoone ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu. Elu- ja äriruumide

olemasolu samal kinnistul tagab turvalisuse aspektist vajaliku elavuse piirkonnas

ööpäevaringselt ja suurendab kontrolli avaliku ruumi üle;

• parkla planeerimisega maa-alusele korrusele on vähendatud autodega seotud

kuritegude riski;

• jalgteede võrgustik on planeeritud selgelt arusaadav, hoone sissepääsud on vahetult

ühendatud peamiste jalgradadega. Elava liiklusega tänavaid pidi kulgev kõnnitee

vähendab kuriteohirmu.

Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“

Likvideeritavate puude asemele istutatava haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt

Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise

kord“. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 11.

Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja lõplik haljastuse ühikute arv

saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

32 / 34

Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrus nr 9 „Tallinna

kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised

kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus”

Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 kinnitatud lisa „Tallinna

kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja

kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “järgi jääb

planeeritud ala kaugkütte piirkonda.

Uute hoonete soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil.

Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsus nr 84 „Tallinna

parkimiskohtade arvu normid“

Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020

otsusest nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“. Planeeringuala asub südalinna

piirkonnas. Kavandatud hoonete tarbeks võib ette näha 26 parkimiskohta, kavandatud on

23.

Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 otsusega nr 41 kinnitatud

„Tallinna rattastrateegia 2018 – 2028“

Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna

Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna

rattastrateegia 2018-2028. Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutus on toodud

alapeatükis 4.2 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted.

Strateegia kohaselt on lubatud esialgu alale planeerida vähem jalgratta parkimiskohti

ning jätta võimalus vajadusel kohti juurde luua. Eluruumide jaoks on kavandatud

jalgrataste hoiuruum hoone esimesel korrusel arvestusega 1 parkimiskoht korteri kohta.

1.korrusel paiknevate äripindade külastajatele rajatakse jalgrataste parkimiskohad

hoonete sissepääsude juurde.

Siseministri 07.04.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Hooned on kavandatud olemasolevatest naaberhoonetest vähemalt 8 m kaugusele. Kui

hooned kavandatakse lähemale kui 8 m, tuleb tagada tuleohutusnõuded. Kuna Tallinna

Kalasadama ümbruse detailplaneeringus on kavandatud hoonestus 6 m kaugusele Suur-

Patarei tn 24 olemasolevatest hoonetest ilma tulemüüri vajadust määramata, on

krundipiirile olemasoleva hoone asukohale kavandatud hoone ehitamiseks määratud

tingimus tulemüüri rajamiseks.

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 07.04.2017 määrusele

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ punktis 6.3.4 Tuleohutusnõuded.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

33 / 34

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja mürauuringus antud soovitused

Suur-Patarei tn 24 kinnistu asub olemasoleval alal ning planeeringus ei taotleta

üldplaneeringujärgse maakasutuse juhtotstarbe muutmist. Sellisel alal rakenduvad

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud

olemasoleva ala piirväärtusele: päevasel ajal 65 dB, öisel ajal 55dB, teepoolsel küljel

vastavalt 70 dB ja 60 dB. Nõuded ja meetmed müra leevendamiseks on välja toodud

punktis 6.3.3 Keskkonnaalased nõuded.

Muinsuskaitse eritingimused

Detailplaneering on vastavuses muinsuskaitse eritingimustega. Nõuded ehitusprojekti

koostamiseks on välja toodud punktis 6.3.1 Muinsuskaitse eritingimustest tulenevad

nõuded.

Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga

• Lähtudes muinsuskaitse eritingimustest on täpsustatud on erinevate hooneosade

kõrgust.

• Merevaate säilitamiseks Vana-Kalamaja tänava suunalt on loobutud olemasoleva

hoone otsaseinast väljapoole ulatuvast konsoolsest hooneosast.

• III väärtusklassi hinnatud hariliku vahtra säilitamiseks ja algatamise korralduse

tingimuses nr 6 sätestatud maaga seotud haljastuse %-i tagamiseks on vähendatud

maa-aluse korruse ulatust.

• Kalaranna tänava ehitamisel rajatud parkla säilitamiseks on lahendus viidud

vastavusse olemasoleva olukorraga (Kalaranna tänav T8).

• Muudetud on korterite arvu. Kavandatud on kuni 23 korterit.

• Kavandatud on Suur-Patarei tn 24 (planeeritud aadress Kalaranna tn 24) ja Kalaranna

tn 28 vahelise krundipiiri muudatus – muudatus sisaldab 1:1-le maadevahetust, et

võimaldada naaberplaneeringus ette nähtud avaliku juurdepääsu kavandamist

• Kalaranna tänavalt mere äärde laiemalt kui on olemasolev müürivahekäik. Sellest

tulenevalt on korrigeeritud ka planeeringuala piiri.

• Algatamisettepanek oli vormistatud Balti kõrgussüteemis, detailplaneeringu lahendus

on vormistatud EH2000 kõrgussüsteemis.

Avalikel aruteludel tehtud ettepanekute arvestamine

Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine

Täpsustatud on erinevate hooneosade kõrgust. Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele

on hoone kagupoolse osa maksimaalne kõrgus maapinnast 12,8 m (abs 20.54 m).

Patarei merekindlusega piirneva hooneosa absoluutkõrguseks on määratud 15.70 m, mis

on madalam Patarei merekindluse räästajoonest (abs 16.18 m).

Täpsustatud on vaatekoridori Vana-Kalamaja tänavast mere suunas.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 15136 Tallinn, Põhja-Tallinn

Suur-Patarei tn 24 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 12.06.2024

34 / 34

Muudatused pärast avalikku väljapanekut

Projektijuht Nora Soo

Konsultant Ülle Kadak