Vastus

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 02.10.2024 nr 1.1-10.1/4373-1

Rahandusministeerium

[email protected] Meie 20.10.2024 nr 1-12/1115-2

Audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi

Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Lugupeetud härra minister

Esitasite ministeeriumidele kooskõlastamiseks audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse

seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kultuuriministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste

märkustega.

1. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 921 lõikega

11. Kultuuriministeeriumi hinnangul ei ole nimetatud lõikest tulenev juhtimissüsteemi definitsioon

metoodiliselt korrektne ning võib tekitada segadust nii asutuste juhtides kui ka valdkonna

asjatundjates. Eelnõu seletuskirjas puudub viide, millisest üldtuntud standardist või metoodilisest

dokumendist pakutud sõnastus tuleneb. Lisaks kordab juhtimissüsteemi definitsioon osaliselt

sisekontrolli süsteemi olemust, mis on kirjeldatud VVS § 921 lõikes 1.

Kultuuriministeerium on asutusesiseselt näiteks juhindunud kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja

defineerinud kõnealuse mõiste järgmiselt: „Juhtimissüsteem toetab organisatsiooni visiooni ja

strateegiliste eesmärkide saavutamist läbi väärtuspõhise juhtimise, fikseerides töökorralduse ja

põhimõtted, millest lähtutakse ministeeriumi töö planeerimisel ja seirel, tööprotsesside juhtimisel,

üle vaatamisel ja parendamisel. Juhtimissüsteemi aluseks on teenuse- ja protsessikeskne

lähenemisviis, mis lähtub Vabariigi Valitsuse määrusest „Teenuste korraldamise ja teabehalduse

alused“.

Eelnõukohasest sõnastusest ei ole üheselt aru saada, mis on juhtimissüsteem ja milline on selle

erinevus võrreldes sisekontrolli süsteemiga. Samuti on küsitav, kas nii detailne regulatsioon

seaduse tasandil on üldse vajalik. Pigem võiks siinkohal kaaluda juhtimise hea tava või muu

asjakohase juhendi koostamist.

2. Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse VVS § 922 lõiget 3 teise lausega. Nimetatud täienduse puhul

jääb arusaamatuks kellele ja mis dokumentidele tuginedes peab asutuse juht tõendama

sisekontrolli süsteemi toimimist. Eelnõu seletuskirja kohaselt on täpsemad nõuded sätestatud

Vabariigi Valitsuse 04.10.2012 määruses nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise

üldeeskiri“. Viidatud määrus ja pakutud muudatused ei räägi aga sisekontrolli süsteemi

toimimisest, vaid siseauditi korraldamisest ja aruandlusest riigiasutustes, tuues sisse ka asutuse

juhi kohustused. Sisekontrolli süsteem võib asutuses toimida ka ilma siseauditita.

3. Eelnõu § 2 punktis 5 esitatakse VVS § 923 lõike 1 uus sõnastus. Kultuuriministeerium toetab

muudatust, mille kohaselt Rahandusministeerium edaspidi nõustab metoodiliselt ja annab juhiseid

või soovitusi sisekontrolli süsteemi rakendamiseks või siseauditi paremaks korraldamiseks

täidesaatva riigivõimu asutustes. Arusaamatuks jääb aga, miks on vajalik nende ülesannete

täitmiseks Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud täidesaatva riigivõimu asutuse

siseauditeerimise üldeeskirja, mis kohustab andma Rahandusministeeriumile aru näiteks igas

ministeeriumis tehtud siseauditi tähelepanekute arvu ja soovituste numbrilise elluviimise kohta.

Juba umbes 2016. aastal tegid täidesaatva riigivõimu asutuste siseaudiitorid

Rahandusministeeriumile ettepaneku nimetatud määrus bürokraatia vähendamiseks kehtetuks

tunnistada. Kokku alla 100-le riigi ametiasutustes töötavale siseaudiitorile on audiitortegevuse

seadus piisav regulatsioon ning paremaks nõustamiseks ja soovituste andmiseks saab

Rahandusministeerium vajalikku teavet küsida ka toimivates siseauditi juhtide võrgustikes või

ringkirjadena. Siinkohal väärib ka märkimist, et näiteks Eesti infoturbestandardi auditit läbiviivate

audiitorite üle puudub riigil igasugune järelevalveline meede, rääkimata eraldiseisvast

aruandlusest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Krista Nelson 628 2285, [email protected]

Karin Ligi 628 2231, [email protected]