Vastus pöördumisele

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Jürgen Ligi

Rahandusminister Teie 17.09.2024 nr 13-5.1/4113-1

Rahandusministeerium Meie 17.10.2024 nr 1-8/714-1

[email protected]

[email protected]

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu VTK

Lugupeetud Jürgen Ligi

Täname, et olete advokatuurile andnud võimaluse RahaPTS muutmise seaduse eelnõu VTK

osas seisukohti avaldada. Edastame Teile advokatuuri finantsõiguse komisjoni seisukohad ning

advokatuuri täiendavad ettepanekud alljärgnevalt.

1. Advokatuuri finantsõiguse komisjoni seisukohad VTK osas

Tegemist on VTK-ga, mis seaduseks muutudes võib oluliselt mõjutada Eesti lihtsat äriühingute

loomise ning haldamise protsessi, mis on Eestile oluliseks konkurentsieeliseks. RahaPTS-i

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et äriühingute asutamine

ja juhtimine peab Eestis jääma võimalikult lihtsaks ja kiireks. Tuleb vältida sisutu

halduskoormuse tekkimist.

Olukorras, kus kaalutakse juhatuse ja nõukogu liikmete ning osanike ja aktsionäride

karistusõiguslikku vastutust, tuleks lahendada seaduse tasemel ka küsimus, millistel juhtudel

on õiguspärane keelduda andmete avaldamisest. Eelkõige puudutab see advokaate, kellel on

AdvS § 45 lg-st 1 tulenev konfidentsiaalsuskohustus.

Komisjon toetab ettepanekut teostada tegeliku kasusaaja automaatne kontroll rahvusvaheliste

sanktsiooninimekirjadega, kuna tegemist on kontrolliga, mida paljude äriühingute juhatuse

liikmed pole suutelised ise kvaliteetselt teostama ning tegemist oleks kasuliku tööriistaga

kõigile. Samas oleks sellisel juhul oluline, et automaatkontrollid võtaksid sarnaselt

finantssektori poolt teostavatele kontrollidele arvesse „omandi“ ja „kontrolli“ kriteeriumit (ehk

ei kontrolliks ainuüksi nimede, vaid ka omandisuhete alusel).

1.1. Andmekvaliteet ja andmekaitse

Tegelike kasusaajate andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramine põhjendatud huviga

kooskõlas kohtupraktikaga on asjakohane. Andmetega tutvumise õiguse osas märgib komisjon,

et advokaadibüroode poolt teenuse osutamisele mõjub piiravalt VTK-s välja pakutud

lähenemine, kus kaalutakse andmetele ligipääsuõigusega isikute nimekirjade koostamisel

2

põhimõtet, et sinna arvatakse muuhulgas kõik Eestis väljastatud tegevusloa või kutsetegevuseks

õigust omavad notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, vandeaudiitorid, vandeadvokaadid ja

hasartmängukorraldajad. Praktikas teostatakse advokaadibüroo kui kohustatud isiku poolt

hoolsusmeetmete kohaldamisel tegelike kasusaajate andmetega tutvumist ja kontrolli enamasti

mitte vandeadvokaatide poolt, vaid tugiteenuseid teostavate advokaadibüroo töötajate või

spetsiaalselt ametisse nimetatud KYC-spetsialistide poolt, kes enamasti ei ole

vandeadvokaadid. TEKSA andmetega tutvumise õiguse andmine üksnes nimekirja kantud

vandeadvokaatidele piiraks praktikas efektiivset andmete kontrolli enne teenuse osutamist ning

suurendaks põhjendamatult vandeadvokaatide koormust kliendisuhete loomisel või

uuendamisel kogutavate andmete komplekteerimisel. Andmete korje TEKSA-st ja nendega

tutvumine on pigem tugiteenus ning vandeadvokaadi tööd toetav tegevus ning alternatiivina

võiks ette näha süsteemi, kus advokaadibüroodel on võimalus andmestiku vastutavale ja

volitatud töötlejale esitada nimekiri büroo töötajatest, kellel on õigus vandeadvokaadi töö

toetamiseks TEKSA-s sisalduvate andmetega tutvuda ja sealt andmekorjet teostada.

VTK-st nähtub, et andmekvaliteedi osas peaks tulevikus toimuma perioodilised

andmekvaliteedi hindamised, andmete kvaliteeti tõstvate meetmete kaardistused ja vajadusel

täiendavate andmekvaliteeti tõstvate meetmete kasutuselevõtt. Komisjonile tundub, et esimese

eesmärgina oleks oluline saavutada kõigi andmete olemasolu; andmekvaliteedi kontrollide

läbiviimine peaks tuginema IT-lahendustele ning selle eesmärgini jõudmiseks tuleks eelnõu

eesmärkide täitmiseks allokeerida vastavaid vahendeid. Samas IT-lahenduste rakendamisel

peab alati arvestama „valepositiivsete“ leidudega, mis toob potentsiaalselt kaasa ettevõtetele

suureneva ressursikulu andmekvaliteediga seotud päringutele vastamisel.

Juriidiliste isikute potentsiaalse sundkustutamise osas, kui ei ole avaldatud tegeliku kasusaaja

andmeid, oleks vajalik täiendav ühiskondlik arutelu ning meetme asjakohasuse hinnang.

Kuivõrd õiguskorras on sundlõpetamine üldjuhul siiski karistuslik meede, tuleks pigem

eelistada kõiki muid vahendeid (sunniraha jne), et vältida isiku kustutamist lihtsa

tähelepanematuse tõttu, eelkõige e-residentidega seotud ettevõtete puhul. Juriidilisel isikul on

kohustused, võlausaldajad, töötajad, kelle huvisid regulatsiooni kehtestamisel samuti arvesse

võtta tuleb. Samas ei toeta komisjon väärteokaristuste rakendamist töötajatele ja muudele

seotud füüsilistele isikutele, eelkõige võttes arvesse üldist karistuspraktikat. Pigem peaks rõhk

olema koolitamisel, selgitamisel, juhendamisel, mis andmete sisestamise lihtsamaks muudab,

mistõttu kiidame heaks eesmärgi koostada koolitusi ja juhendmaterjale.

1.2. Volitatud töötleja

Komisjon põhimõtteliselt nõustub väitega, et haldusmenetluse läbiviimine ei peaks olema

kohtute ülesanne, mistõttu volitatud töötleja asendamine on põhjendatud. Komisjoni hinnangul

on aga selliste ümberkorralduste tegemise ja sellega seotud kulutuste ajastus halb. Olukorras,

kus riik keskendub kulutuste kärpimisele, on muudatustega seotud rahaline kulu ebamõistlikult

ja ebaproportsionaalselt suur.

Komisjon soovitab kaaluda, milline oleks kulu maakohtu senise rolli säilitamisel ning uute

ülesannete ehk järelevalvemenetluse läbiviimise andmisel Rahapesu Andmebüroole.

Sanktsioonikontroll ei ole sisuliselt üksnes sanktsiooninimekirjade vastu üks-ühele

kontrollimine, vaid eeldab valdkonnapõhiseid teadmisi, „kontrolli“, „omandi“ ja muude

kriteeriumite mõistmist ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise peamiste tüpoloogiate tundmist

ning on olemuselt väga ressursimahukas.

3

1.3. Kontaktisik

Esiteks jääb VTK-d lugedes ebaselgeks, kas uue süsteemi kohaselt peaks juriidiline isik

nimetama nii vastutava juhatuse liikme kui ka lisaks Eestis resideeruva kontaktisiku või ainult

ühe neist kahest. Lisaks on selge, et juriidiliste isikute halduskoormus uue TEKSA süsteemi

loomisel selgelt kasvaks. Eestis resideeruva kontaktisiku peab kohustatud isik ka praegu

RahaPTS-i kohaselt määrama, kuid VTK-s ette nähtud erisus tuleneb asjaolust, et tegelike

kasusaajate kohta käivate andmete ja dokumentide eest vastutava kontaktisiku peaks tulevikus

määrama kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ning selle kontaktisiku puhul peaks

tegemist olema füüsilise isikuga, kes ühtlasi peab olema valmis täitma vastavaid kohustusi ka

viis aastat pärast juriidilise isiku registrist kustutamist või andma vastava kohustuse üle

kellelegi teisele. Komisjonile tundub, et selliste isikute leidmise võimalikkus on Eesti väiksust

arvestades napp ning tuleb kaaluda, kuidas see suhestub Eesti riigi muude strateegiliste

valikutega, muu hulgas e-residentsuse strateegia ja avatud ettevõtluskeskkonna loomisega.

Praktilistel kaalutlustel leiab komisjon, et sellise kontaktisiku määramine ei pruugi olla parim

lahendus

2. Advokatuuri täiendavad ettepanekud

Soovime esitada kaks täiendavat ettepanekut, mille osas oleme eelnõu koostamise käigus

valmis igakülgseks koostööks ning aruteludeks.

2.1. Advokatuur kui järelevalve teostaja RahaPTS § 64 lg 3 kohaselt

RahaPTS § 64 lg 3 kohaselt teeb advokatuuri juhatus järelevalvet advokatuuri liikmete poolt

RahaPTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle advokatuuriseaduse

alusel. Advokatuuri juhatust mainitakse vastavas kontekstis veel mitmes RahaPTS-i sättes.

Advokatuur teeb ettepaneku muuta RahaPTS-i vastavaid sätteid viisil, mille kohaselt teeb

järelevalvet advokatuur, mitte kitsalt advokatuuri juhatus. See võimaldaks parandada

advokatuuri võimalusi järelevalve teostamiseks. Nimelt hetkel kehtiva regulatsiooni raames

peab advokatuuri juhatus igakordselt advokatuuri aukohtul paluma hinnata RahaPTS-

ist tulenevate nõuete võimalikku rikkumist - RahaPTS-ist tulenevate nõuete täitmise üle

teostab RahaPTS § 64 lg 3 kohaselt järelevalvet advokatuuri juhatus ning sellest tulenevalt

aukohus ei teosta RahaPTS-ist tulenevate nõuete üle iseseisvat järelevalvet. Aukohtu pädevusse

kuulub AdvS § 15 lg-st 1 ja § 19 lg-st 1 tulenevalt advokaadi ja advokaadibüroo tegevust

sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramiste arutamine.

Eeltoodust tulenevalt saab aukohus kutse-eetilisest aspektist advokaadi tegevusele hinnangu

anda ning määrata vajadusel distsiplinaarkaristus AdvS § 19 alusel alles peale seda, kui

advokatuuri juhatus on järelevalve käigus tuvastanud distsiplinaarsüüteo tunnused seoses

advokatuuri liikmete poolt RahaPTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete eiramisega

ning on rikkumised fikseerinud ja välja toonud nende faktilised ja õiguslikud alused koos

rikkumisi tõendavate asjaolude ja tõenditega.

Viidatud menetlusviis on aga dubleeriv, sisuliselt ebavajalik ja halduskoormust suurendav ning

seetõttu oleks asjakohane laiendada järelevalve teostamise pädevus advokatuurile üldiselt,

mitte piirata seda vaid advokatuuri juhatusega. Vajadusel tuleb analüüsida, kas antud

laiendusega tekib vaieldav vastuolu AdvS § 12 p-ga 8, mille kohaselt advokatuuri juhatus

valvab advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise järele ning AdvS §

4

46 lg-ga 1, mille kohaselt valvab advokaadi tegevuse järele advokatuuri juhatus ning mil viisil

võimalikku vastuolu ületada.

2.2. Advokatuurile karistusregistri arhiivandmetele ligipääsu andmisest

AdvS § 23 lg 1p 5 kohaselt võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on aus ja kõlbeline ning

advokaaditööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega. AdvS § 27 lg 1 p 3 kohaselt ei võeta

advokatuuri liikmeks isikut, kes on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo

eest. Advokatuur kontrollib antud sätte alusel päringu kaudu karistusregistrist, kas isikul on

kehtivaid karistusi, kuid advokatuurile õigust karistusregistri arhiivandmeid saada kehtiv

KarRS ette ei näe.

Advokatuur on seisukohal, et kriminaalkorras tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistatud

isikud ei sobi advokatuuri liikmeks ning seda sõltumata karistusandmete kustumisest. Kuna

advokaadid on iseseisvad menetlusosalised, siis kehtivad advokaatide suhtes sama kõrged

kutsenõuded (nõuded haridusele ning nõue olla aus ning kõrgete kõlbeliste omadustega), kui

kohtunike ja prokuröride osas. Seadus sätestab õiguskutsete esindajatele sarnased nõuded, kuid

praktikas koheldakse neid siiski erinevalt. Nimelt kohtuniku -ja prokurörikandidaadi ametisse

sobivuse hindamisel võetakse arvesse ka kustunud karistusi, kuid advokatuur oma

liikmekandidaadi puhul seda teha ei saa.

On väga oluline, et advokaadid kui RahaPTS-i kohaselt kohustatud isikud, kes peavad klientide

osas erinevaid hoolsusmeetmeid rakendama ning järgima seaduses sätestatud väga täpseid

nõudeid ja kohustusi, oleksid ka ise laitmatu renomee ning tõekspidamistega, mistõttu oleks

advokatuurile oluline liikmekandidaadi seadusele vastavust kontrollides õiguspärane võimalus

tugineda mh ka karistusregistri arhiivandmetele.

Ootame Teie tagasisidet ülaltoodud ettepanekute osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Jürgen

Esimees