| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-4/24/19373-3 |
| Registreeritud | 26.09.2024 |
| Sünkroonitud | 21.10.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-4 Projektid, detailplaneeringud ja muud dokumendid ehitustegevuse kohta veeteedel ja navigatsioonimärkide vahetus läheduses |
| Toimik | 7.2-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Rein Kallas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Valmiera piirkonna omavalitsus Lāčplēša tänav 2, Valmiera, Valmiera rajoon, LV- 4201 Tel. 64207120, [email protected] www.valmierasnovads.lv
METRUM SIA Gertrude tänav 47-3, Riia, LV-1011
Tel. 80008100, [email protected] www.metrum.lv
KOHALIK PLANEERING TERRITOORIUMIPLANEERINGU MUUDATUSED
TUULEPARGI "LODE" jaoks, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE Koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise raames
Klient: Utilitas Wind, reg nr 40203411869, aadress: Malduguņi iela 2, Mārupe, LV-2167
Arendaja: METRUM, reg. nr 40003388748, aadress: Gertrudes Street 47-3, Riia, LV-1011
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................... 4 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................................................... 4 1. KOHALIKU PLANEERINGU PÕHIREEGLID JA SUHE TEISTE PLANEERINGUDOKUMENDIDEGA .............................. 6
1.1. KOHTA PLANEERINGU ARENGUSE ALUSED, EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED ................................................... 6 1.1. KOHALIKU PLANEERINGU SISU ........................................................................................................................ 7 1.2. SUHE TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................................. 7
1.2.1 VALMIERA MAA VALLA TERRITOORIUMI ARENGU PLANEERIMISDOKUMENTID. ...................................... 7 1.2.2 KOHALIKU PLANEERINGU TERRITORIAALNE KONTEKST EESTI VABARIIGI PLANEERITUD TERRITORIAALSES ARENGUS. ............................................................................................................................ 10
2. KESKKONNAARUANDE KOOSTAMINE: JUURDEPÄÄS, AVALIK TEAVE JA KONSULTATSIOONID KESKKONNAASUTUSTEGA ................................................................................................................................ 13
2.1. KESKKONNAARUANDE KOOSTAMISE METOODIKA JA ETAPID ...................................................................... 13 2.2. AVALIK TEAVE ................................................................................................................................................ 15
3.RAHVUSVAHELISED JA RIIKLIKUD KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID ................................................................. 15
3.1. RAHVUSVAHELISED KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID .................................................................................... 15
3.1.1.KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID KLIIMAMUUTUSTE VALDKONNAS ........................................................ 16 3.1.2 KESKKONNAKAITSE KVALITEEDI EESMÄRGID ÕHUKVALITEEDI VALDKONNAS......................................... 17 3.1.3.KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE VALDKONNAS .................................... 18 3.1.4 EESMÄRGID MAASTIKUKAITSE VALDKONNAS .......................................................................................... 18
3.2. RIIKLIKUD KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID ................................................................................................... 19
4. KOHALIPLANEERINGUTERIORIA ÜLDISED OMADUSED ................................................................................... 20 5. PLANEERINGUDOKUMENDIGA SEOTUD KESKKONNAASPEKTID ..................................................................... 25 6. TERRITOORIUMID, MIDA PLANEERIMISDOKUMENTIDE RAKENDAMINE VÕIB MÕJUTADA, JA NENDE KESKKONNASEISUND ....................................................................................................................................... 26
6.1. LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVÄÄRTUSED ................................................................................... 26
6.1.1. GEOLOOGILISED, TEHNILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED. ............................................... 26 6.1.2 ERIKAITSELISED LOODUSALAD .................................................................................................................. 28 6.1.3 BIOTOOPID JA ERIKAITSETAVAD LIIGID .................................................................................................... 28 6.1.4 ORNITOFAUNA ......................................................................................................................................... 32 6.1.5 BATS 33 6.1.6 MAASTIK ................................................................................................................................................... 34
6.2. KULTUURIPÄRAND ......................................................................................................................................... 37 6.3. KESKKONNAKVALITEET .................................................................................................................................. 38
6.3.1 MÜRA........................................................................................................................................................ 38 6.3.2 VILKUMISE EFEKT ...................................................................................................................................... 38 6.3.3 ÕHU KVALITEET ........................................................................................................................................ 39 6.3.4 VIBRATSIOON ........................................................................................................................................... 40 6.3.5 KOKKUPUUTE ELEKTROMAGNETVÄLJAGA ............................................................................................... 40
7. PLANEERINGUDOKUMENDI RAKENDAMISE OLULISE MÕJU HINDAMINE KESKKONNALE. ............................... 41
7.1. PLANEERING DOKUMENT JA SELLES SISALEVAD LAHENDUSED ..................................................................... 41 7.2. HINDAMINE PLANEERINGUDOKUMENDI RAKENDAMISE OLULISE MÕJU KESKKONNALE ............................ 45 7.3. ALTERNATIIVID ............................................................................................................................................... 51
8. LAHENDUSED VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS ................................................................... 53 9. VÕIMALIKUD HÜVITAMISMEETMED ............................................................................................................. 54 10. PLANEERINGUDOKUMENDI VÕIMALIKUTE OLULISTE PIIRIÜLESTE MÕJUDE HINDAMINE .............................. 55
10.1.1 ELAMU .................................................................................................................................................... 55
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
3
10.1.2 LOODUSVÄÄRTUSED .............................................................................................................................. 55 10.1.3 ORNITOFAUNA ....................................................................................................................................... 56 10.1.4 MAASTIK ................................................................................................................................................. 56 10.1.5 MÜRA...................................................................................................................................................... 60 10.1.6 VILKUMISE EFEKT .................................................................................................................................... 61
11. KESKKONNASEIRE JA PLANEERINGUDOKUMENDI RAKENDAMISE JÄRELEVALVE TAGAMISEKS KAVANDATAVAD MEETMED ............................................................................................................................. 61
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
4
SISSEJUHATUS
"Valmiera rajoonis Lode vallas tuulepargi "Lode" territooriumi planeeringu muutmise tuulepargi lokaalplaneeringule (edaspidi - lokaalplaneering) on koostatud keskkonnaaruanne.
Kohaplaneering sisaldab järgmisi lõike: selgitav tekst, territooriumi kasutamise ja ehituseeskiri ning graafilise osa kaardid. Kohalik planeering on pikaajaline planeerimisdokument.
Keskkonnaaruanne on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi – SKH- strateegiline keskkonnamõju hindamine) raames, kuna Keskkonnajärelevalve Ameti 04.12.2023.a. vastu otsuse nr. 4- 02/91/2023 Valmiera maakonnas Lode valla territooriumil tuulepargi "Lode" lokaalplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse kohaldamise kohta.
Keskkonnaaruande koostas SIA "Metrum" tuulepargi arendajaga SIA "Utilitas Wind" sõlmitud lepingu alusel.
KOKKUVÕTE
Keskkonnaaruanne on koostatud tuulepargi "Lode" kohaplaneeringule, millega muudetakse Rūjiena linnaosa territoriaalplaneeringut aastateks 2012-2024 (edaspidi - lokaalplaneering).
Alaplaneeringu väljatöötamist on alustatud vastavalt Valmiera Maavolikogu 31.08.2023 otsusele. aasta otsuse nr 430 (protokoll nr 12, § 47) "Valmiera rajooni Lode vallas tuulepargi "Lode" kohaliku planeeringu väljatöötamise alustamise kohta, et muuta Rūjiena linnaosa territoriaalplaneeringut. 2012-2024" ja kinnitatud kohaliku planeeringu väljatöötamise lähteülesannet .
Kohaliku planeeringu väljatöötamise eesmärk on muuta Rūjiena linnaosa kehtivas regionaalplaneeringus määratletud funktsionaalset tsoneeringut, määrates kindlaks:
• funktsionaalvööndi "Põllumajandusterritooriumid" (L) alamvöönd, kuhu on lubatud energiavarustusettevõtete (14006): tuuleelektrijaamade ja tuuleparkide ning Inseneritaristu (14001) rajamine maaüksustele, millel on kehtiv tsoneering. määratletud kui "põllumajandusterritooriumid" (L);
• funktsionaalvööndi "Metsaterritooriumid" (M) alamvöönd, kuhu on lubatud rajada energiavarustusettevõtteid (14006): tuuleelektrijaamad ja tuulepargid ning Inseneritaristu (14001) maaüksustele, millel on kehtiv tsoneering on määratletud kui "metsaterritooriumid" (M).
Keskkonnaülevaate eesmärk on hinnata planeerimise võimalikku mõju keskkonnale ja määrata meetmed võimaliku mõju leevendamiseks.
Keskkonnaaruandes vaadeldakse rahvusvahelisi ja riiklikke keskkonnakaitse valdkonna eesmärke, mis on määratletud rahvusvahelistes konventsioonides ja Euroopa Liidu direktiivides, samuti riiklikes keskkonnapoliitika dokumentides ning viitavad kohaliku planeeringu sisule.
Keskkonnaaruanne kirjeldab territooriumi looduslikke tingimusi, loodusterritooriume ja väärtusi, pärandkultuuri väärtusi, keskkonnaseisundit põhilistes tuuleelektrijaamade tööga seotud aspektides: müra, virvendusefekt, õhu kvaliteet, vibratsioon.
Planeeritavasse tuuleparki saaks paigaldada 19 suure võimsusega uusima põlvkonna VES-i, kus ühe VES-i nominaaltootmisvõimsus võiks ületada 6 MW.
Planeeringu territooriumi funktsionaalala ettepanek määratakse vastavalt planeeringu väljatöötamise ülesandele ja 30.04.2013. MK nr 240 "Territooriumi planeerimise, kasutamise ja ehitamise üldeeskirjad" määrustega määratud funktsionaalsete tsoonide klassifikatsioon, mis ennustab territooriumi sobivaid kasutusviise.
Planeeringu territooriumile määratakse funktsionaalsed alamtsoonid:
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
5
o Põllumajandusterritoorium (L1) – määratud maaüksustele või nende osadele, kus kehtivas territoriaalplaneeringus on määratletud funktsionaalvöönd "Põllumajandusterritooriumid (L)";
o Metsaterritoorium (M1) – määratud maaüksustele või nende osadele, kus kehtivas territoriaalplaneeringus on määratletud funktsionaalvöönd "Metsaterritooriumid" (M);
o Transporditaristu territoorium (TR1) - määratletud kohaliku planeeringu territooriumil olemasolevate transpordi infrastruktuuri objektide jaoks;
o Veeterritoorium (Ū1) – määratletud lokaaliplaneeringu territooriumil olemasolevatele veeobjektidele.
Kohaliku planeeringuga on välja töötatud ühtsed territoriaalkasutus- ja ehitusmäärused (TKET - Territooriumi kasutamise ja ehitamise tingimused).
Lokaalplaneeringu TKET üksikasjalikumad nõuded on määratud punktis 3.5. "Keskkonnariskide vähendamise nõuded", mis sisaldab sätteid keskkonnamüra eeskirjade nõuete tagamiseks, madalsagedusliku müra mõju vähendamiseks, virvendusefekti ennetamiseks ja kontrollimiseks, maastikule avalduva mõju vähendamiseks, keskkonnariskide ja õnnetuste ennetamiseks korras. vähendada mõju kaitsealustele elupaikadele, taimeliikidele ja potentsiaalselt kaitsealustele puudele, nahkhiirtele, lindudele ning kultuuri- ja ajalooväärtustele.
Kohaplaneeringu TKET punkt 3.5 "Keskkonnariskide vähendamise nõuded" sisaldab punkti 11, mis sätestab, et keskkonnariskide vähendamise meetmeid rakendatakse vastavalt Keskkonnajärelevalve Ameti arvamusele keskkonnamõju hindamise aruandele "Tuule rajamine". jõupark "Lode" Valmiera maakonnas Lodese ja Ipiķu vallad" nõuetele kavandatava tegevuse teostamise koha, ulatuse ja tehnoloogia liigi, samuti mõju vältimise, vähendamise ja seire kohta.
Planeeringu osana on kavas välja arendada tuulepark, mille territooriumi planeerimise protsessiga samal ajal teostatakse selle projekti keskkonnamõju hindamist. Keskkonnaaruanne erineb traditsioonilistest planeerimisdokumentide keskkonnaaruannetest selle poolest, et olulise keskkonnamõju hindamine põhineb atesteeritud ekspertide arvamustel ja arvutuste tulemustel. Kohaliku planeeringuga on kavandatud ainult selline territooriumi kasutus, mis on vajalik tuulepargi arendamiseks. Keskkonnamõju hindamise käigus uuritakse järgmisi keskkonnaaspekte: 1) müra, 2) virvendus, 3) bioloogiline mitmekesisus (elupaigad, taimed, nahkhiired, ornitofauna), 4) maastik ja visuaalne mõju, 5) õhukvaliteet, 6) põhjavesi, 7 ) pinnaveed, 8) kultuuri- ja ajalooväärtused, 9) keskkonnariskid, samuti kokkupuude vibratsiooni ja elektromagnetväljadega.
Planeerimisdokumendis kavandatavatele alakasutusmeetmetele olulist piiriülest mõju ette näha ei ole. Planeering ei pea määrama kompenseerivaid meetmeid looduskaitseala seaduse ja sellega seotud normatiivaktide tähenduses, kuna selle lahendused ei puuduta Natura 2000 alasid.
Olulisemaid tuuleelektripargi rajamise ja käitamisega seotud negatiivseid mõjusid leevendatakse keskkonnamõju hindamise menetluse ja lokaalplaneeringu väljatöötamise käigus. Planeerimise käigus oli saadaval üksikasjalik teave kavandatava tegevuse ja mõjualade kõigi keskkonnaaspektide mõju kohta ning lahendused negatiivsete mõjude vältimiseks.
Planeeringu elluviimise staadiumis tuleb negatiivsete mõjude tekkimise vältimiseks järgida normatiivaktide nõudeid, planeeringu territooriumi ja kasutuseeskirju, samuti Riigikantselei arvamuses sisalduvaid tingimusi. Järgida tuleb keskkonnajärelevalvet.
Keskkonnaseisundi ja suundumuste kohta teabe saamiseks on vaja hankida teavet lokaalplaneeringu alale kavandatavatest tegevustest põhjustatud keskkonnaseisundi muutuste kohta ning koostada seirearuanne planeeringu raames. ameti kehtestatud tingimustel. Planeeringu elluviimise seirearuande esitamise tähtajad on kooskõlas territoriaalplaneeringu seirearuande esitamise tähtaegadega.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
6
1. KOHALIKU PLANEERIMISE JUHISED JA SEOS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
1.1. PLANEERINGU VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED, EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED
Alaplaneeringu väljatöötamist on alustatud vastavalt Valmiera Maavolikogu 31.08.2023 otsusele. aasta
otsuse nr 430 (protokoll nr 12, § 47) "Valmiera rajooni Lode vallas tuulepargi "Lode" kohaliku planeeringu
väljatöötamise alustamise kohta, et muuta Rūjiena linnaosa territoriaalplaneeringut. 2012-2024" ja
kinnitatud kohaliku planeeringu väljatöötamise lähteülesannet .
Vastavalt Valmiera Maavolikogu 31.08.2023 otsusele. otsusega nr 430 (protokoll nr 12, § 47) kinnitatud kohaplaneeringu väljatöötamise eesmärk -
muuta Rūjiena maakonna territoriaalplaneeringut aastateks 2012 kuni 2024, määrates Valmiera maakonna Lode valla maaüksustele funktsionaalse tsoneeringu:
▪ funktsionaalvööndi "Põllumajandusterritooriumid" (L) alamvöönd, kuhu on lubatud energiavarustusettevõtete (14006): tuuleelektrijaamade ja tuuleparkide ning Inseneritaristu (14001) rajamine maaüksustele, millel on kehtiv tsoneering. määratletud kui "põllumajandusterritooriumid" (L);
▪ funktsionaalvööndi "Metsaterritooriumid" (M) alamvöönd, kuhu on lubatud rajada energiavarustusettevõtteid (14006): tuuleelektrijaamad ja tuulepargid ning Inseneritaristu (14001) maaüksustele, millel on kehtiv tsoneering on määratletud kui "metsaterritooriumid" (M).
Kohaliku planeeringu väljatöötamise ülesanded:
▪ Viia läbi Rūjiena linnaosa kehtiva territoriaalplaneeringu analüüs lokaalplaneeringu territooriumile.
▪ Määrata funktsionaalvööndites "Metsaalad" (M) ja "Põllumajanduspiirkonnad" (L) uus indekseeritud alamtsoon, kuhu oleks lubatud energiavarustusettevõtete rajamine (14006): tuuleelektrijaamad ja tuulepargid ning Inseneritaristu (14001).
▪ Põhjendada funktsionaalse tsoneeringu muutmise vajadust ja lahendusi, töötada üksikasjalikult välja kasutus- ja ehitusreeglid ning neid iseloomustavad parameetrid.
▪ Määrata insenertehniliste põhivõrkude ja -rajatiste asukoht ning insenerkommunikatsioonide ühendused ühise insenervõrguga.
▪ Koostada maastikuhinnang ja tuulepargi võimalik mõju maastikumuutustele.
▪ Teostada juurdepääsu turvalahendusi. Olemasoleva ja kavandatava liiklusvoo hindamine maanteedel, mille kaudu on kavandatud juurdepääs tuuleelektrijaama paigaldamiseks ja hoolduseks, prognoosides võimalikku ligitõmbava liikluse arvu, samuti selle võimalikku mõju. Vajadusel pakkuda lahendusi võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks või ennetamiseks.
▪ Hinnata lokaalplaneeringus funktsionaalsete alade, kaasatud lahenduste ja territooriumi kavandatava kasutuse mõju naaberkinnistute senistele kasutus- ja arendusvõimalustele.
▪ Täpsustage rasked alad ja objektid, mille jaoks kaitsetsoonid on määratletud.
▪ Esitada loodus- ja keskkonnakaitsenõuded territooriumi säästva arengu tagamiseks, vastavalt kavandatavale kasutamisele.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
7
▪ Tagada keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) teostamine vastavalt normatiivaktide nõuetele juhul, kui Keskkonnajärelevalve Amet otsustab planeeringule kohaldada KMH menetlust.
1.1. KOHALIKU PLANEERINGU SISU
Planeeringu sisu vastab MK 14.10.2014. määrustes nr. 628 "Määrus valla territooriumi arengu planeerimisdokumentide kohta" ja lähteülesandes nimetatud.
Kohalik planeering koosneb kolmest omavahel seotud osast:
1) I "SELETUSKIRI", mis sisaldab kohaliku planeeringu väljatöötamise põhjendust, lahenduse kirjeldust ja seost naaberterritooriumidega ning lahenduse vastavust Valmiera piirkonna valla säästva arengu strateegiale.
2) II "GRAAFILINE OSA", kus määratakse territooriumi funktsionaalne tsoneering, määratakse transpordi infrastruktuuri lahendus ning kujutatakse koormatud territooriumid ja objektid, millele määratakse kaitsevööndid vastavalt koormatud territooriume käsitlevatele normatiivaktidele.
3) III "TERRITOORIUMI KASUTUS- JA EHITUSEESKIRJA", kus määratakse territooriumi kasutamise nõuded ja ehituslikud parameetrid funktsionaalalal, samuti muud nõuded, piirangud ja tingimused.
4) Eraldi köites "KOHAPLANEERINGU ARENG ARUANNE" on dokumendid kohaliku planeeringu väljatöötamise protsessi kohta - maavolikogu otsused, lähteülesanne, tingimused ja institutsioonide seisukohad planeeringu koostamise kohta, avaliku arutelu dokumendid teadaanded, trükised, avaliku arutelu koosolekute protokollid jne.
1.2. SEOS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
1.2.1. Valmiera regiooni valla territooriumi arengu planeerimisdokumendid
Kohaliku planeeringu väljatöötamine on seotud Valmiera piirkonna valla territoriaalse arengu planeerimise dokumentidega:
1) Valmiera piirkonna säästva arengu strateegia 2022-2038;
2) Rūjiena linnaosa territoriaalne planeerimine aastateks 2012 - 2024.
27.10.2022 kinnitatud "Valmiera maakonna säästva arengu strateegias 2022-2038" (edaspidi - strateegia) on valla üheks strateegiliseks eesmärgiks määratletud "Ettevõtluse arendamine" (SM2), mille elluviimine pikemas perspektiivis tagab töökohad, investeeringute meelitamine Valmiera maakonda, kvalifitseeritud spetsialistid, kõrge tootlikkus, õrn ja säästev lähenemine loodusvarade kasutamisel, korduv ressursside kasutamine, ettevõtete ja talude ekspordivõime.
Valla majandusspetsialiseerumises on prioriteetsete sektorite hulgas energiatootmine ja materjalitöötlemine.
Maakonna ruumilise arengu perspektiivis on kohaplaneeringu territoorium kaasatud Põllumajandusruumi (Joonis 17). Põllumajandusalade tulevase planeerimise juhendite hulgas on sätestatud, et kõrge loodusliku mullaviljakusega põllumaad tuleks eelisjärjekorras säilitada intensiivseks põllumajanduslikuks arendamiseks. Ülejäänud põllumajanduspinda on võimalik kasutada, tasakaalustades loodusliku mitmekesisuse ja maastiku säilimist ning territooriumi sotsiaalset ja majanduslikku arengut.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
8
Joonis 1. Kohaliku planeeringu territoorium Valmiera piirkonna ruumilise arengu perspektiivis (fragment)
[allikas: Valmiera maakonna säästva arengu strateegia 2022-2038]
Rūjiena linnaosa territoriaalne planeerimine aastateks 2012 - 2024
Kehtivas territoriaalplaneeringus on kohaliku planeeringu territooriumile määratud funktsionaalvööndid "Põllumajandusterritoorium" (L) ja "Metsaterritooriumid" (M). Lokaalplaneeringu territooriumil olevad veeobjektid kuuluvad funktsionaalvööndisse „Vee territooriumid“ (U).
Rūjiena maakonna territooriumi planeerimise territoriaalkasutus- ja ehituseeskirjade 25.1.4. punkt sätestab, et üle 20 kW võimsusega tuuleelektrijaamad on lubatud paikneda "Tootmis- ja tehnorajatiste ehitusaladel" (R), lokaalplaneeringu väljatöötamisel - ka "Põllumajanduspiirkondades". "Metsaaladele" (M) ei ole tuuleelektrijaamade ehitamine lubatud.
Joonis 2. Rūjiena maakonna territoriaalplaneeringus aastateks 2012-2024 määratud alad, kuhu tuuleelektrijaamad on lubatud kõrguspiiranguta (fragment)
[allikas – Rūjiena maakonna territoriaalplaneering 2012-2024]
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
9
territooriumi kasutus- ja ehituseeskirja 25.3. alajaotis sätestab, et Rūjiena maakonna piirkond, kuhu on lubatud rajada tuuleelektrijaamu ilma kõrguspiiranguteta, on määratud eeskirja lisas 5. Lokaalplaneeringu territoorium kuulub täielikult vööndisse, kuhu on lubatud rajada tuuleelektrijaamu ilma kõrguspiiranguteta (joonis 2)
Joonis 3. Kohaliku planeeringu territoorium Rūjiena maakonna territoriaalplaneeringus aastateks 2012-2024
[allikas – lokaalplaneeringu ülesande lisa]
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
10
1.2.2. KOHALIKU PLANEERINGU TERRITORIAALNE KONTEKST EESTI VABARIIGI PLANEERITUD TERRITORIAALSES ARENGUS
Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline. Ruumiline planeerimine toimub neljal põhitasandil erinevate ülesannete ja ulatusega:
1. riiklik ruumiline planeerimine (kavad) 2. regionaalplaneering (M 1:100 000 – 1:150 000), 3. üldplaneering (M 1:5000 – 1:30 000) 4. detailplaneering (M 1:500 – 1:1000).
Pärast 2017. aasta territoriaalreformi kuulub kohaliku planeeringu alaga piirnev Eesti Vabariigi osa Viljandi maakonna Mulgi valda (eesti k. Mulgi vald).
Viljandi rajooni territoriaalplaneering1 (Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+) kehtib alates 06.04.2018.
Maakonna tasandi ruumiline planeerimine lähtub riigiplaneeringus "Eesti 2030+" määratletud visioonidest ja arengusuundadest rahvastiku arengu planeerimisel, energeetika- ja transpordiplaneerimisel, samuti rohevõrgustiku ja maastikuväärtuste määramisel ja säilitamisel. Maakonna tasandil on ruumiline planeerimine keskendunud peamiselt maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste väljaselgitamisele, samal ajal tasakaalustades riigi ja kohaliku omavalitsuse huve. Maakonna territoriaalplaneering lahendab planeerimisseaduses määratletud ülesandeid2.
Väärtuslikud maastikuruumid on määratletud linnaosa planeeringus: 4. 6 üleriigilise tähtsusega maakondlikku tähtsust, maastikuruumi, 5. 13 maakondliku tähtsusega maastikuruumi; 6. 25 kohaliku tähtsusega maastikuruumi; 7. 20 reservi looduskaunist ala.
Halliste org Abyssi ja Karksi-Nuija vahelmääratud maakondliku, võimalik, et riikliku tähtsusega maastikuruumiks.
Planeeringualast ida pool on määratud Penuja küla ümbrus ja suured alad Meizakila (eesti - Mõisaküla) ja Abja-Palouj linnade ümbruses, mis asuvad ~5 km kirde suunas. maastikuliselt väärtusliku territooriumi kaitseala.
1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/viljandimaa/viljandi-mp-2030/ 2Viljandimaa territoriaalplaneering ("Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+"), Viljandi Maavalitus, Viljandi, 2018
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
11
Maakonnaplaneeringus on määratletud väärtuslike maastikuruumide kasutamise juhend3:
▪ säilitada traditsioonilisi maastikuelemente ja struktuure;
▪ säilitab ajaloolise maakasutuse, põllumajandusmaastiku avatuse ja vaated väärtuslikele maastikuobjektidele;
▪ vältida mobiilsidemastide ja tuuleelektrijaamade rajamist väärtuslikele maastikualadele ja oluliste vaadete perspektiivis;
▪ väärtuslike maastike piirid ja kasutustingimused täpsustatakse üldplaneeringute (valla tasandil) või maastikuplaneeringute väljatöötamisel;
3Viljandimaa territoriaalplaneering ("Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+"), Viljandi Maavalitus, Viljandi, 2018
Joonis 4. Viljandi rajooni territooriumi planeerimine. Ruumilised väärtused. M 1: 100 000 (fragment)
[allikas – Viljandi rajooni territoriaalplaneering]
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
12
▪ väärtuslikul maastikualal võimalikult säilitada olemasolev ajalooline hoonestus, arvestada ajaloolise teede- ja tänavavõrgu struktuuri ja ehitustraditsioone;
▪ võimaluste piires taastatakse traditsioonilised maastikuelemendid ja maakasutus (kivi- ja rändrahnuaiad, alleed, looduslikud niidud, karjatatud metsaalad jne);
▪ vältima vaadet takistavate hoonete ehitamist oluliste vaadete perspektiivides, pöörama tähelepanu uute hoonete arhitektuursele kvaliteedile olulistes vaatepunktides;
Maakonnaplaneering rõhutab, et väärtuslike maastike määramisele maakonna tasandil peaks järgnema nende hooldus- ja kaitsenõuete määramine kohaliku omavalitsuse tasandil.
Planeeringu territooriumi põhjaosa on ühendatud planeeringuga määratud rohevõrgustiku ehitistega, mis jagunevad tuumikterritooriumiteks (kohaplaneeringu territooriumile lähim – kohaliku tasandi territoorium T3.27. Penniküla) ja koridorideks - üleminekuvöönditeks, või ühendavad elemendid tuumikterritooriumide vahel.
Riiklikul tasandil on välja selgitatud Eesti tuumaterritooriumide ja -koridoride põhivõrk, mis on seotud naaberriikide vastavate struktuuridega. Rohevõrgustik on erinevate ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning rahvastiku ja majandustegevuse mõju tasakaalustav süsteem, mis koosneb looduslikest ja poollooduslikest kooslustest, tuumikterritooriumidest ja neid ühendavatest rohekoridoridest.
Aby valla üldplaneering (Abja Valla üldplaneeringud) kehtib alates 14.08.2008.
Kuni Mulgi valla uue üldplaneeringu koostamiseni kehtivad kohalike omavalitsuste planeeringud, mis on kinnitatud kuni haldusreformini. Eesti Vabariigi poolsel kohaliku planeeringualaga külgneval territooriumil kehtib Abja valla üldplaneering.4.
4 https://mulgivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud
Joonis 5. Aby valla üldplaneering (fragment) [allikas – https://mulgivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud]
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
13
Abja valla territoriaalplaneeringus on kohaliku planeeringu territooriumiga piirnevateks territooriumiteks Metsad (Mets) ja Põllumajanduslikud territooriumid (Põld). Olemasolev turba kaevandamiskoht on määratud maavarade kaevandamise ja kasutamise reserveeritud tootmisalaks (Reserveeritu tootmisala maavarade kasutamiseks kui kaevandams).
2. KESKKONNAARUANDE KOOSTAMINE: LÄHENEMINE, AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA KONSULTATSIOONID KESKKONNAASUTUSTEGA
2.1. KESKKONNAARUANDE KOOSTAMISE METOODIKA JA ETAPID
Keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi - SKH) on planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamine, mille elluviimine võib keskkonda oluliselt mõjutada, sealhulgas keskkonnaaruande koostamine, arutelu, avalikkuse kaasamine keskkonnaaruande arutelu ja konsulteerimine, kaalumine. keskkonnaaruande ja selle arutelu tulemuste planeerimise planeerimisel dokumendi koostamisel ja otsustamisel kasutamisel, samuti vastuvõetud otsuse kohta teabe edastamine vastavalt normatiivaktides sätestatud korrale.
SKH eesmärk on parandada valdkondlike poliitikate, poliitikakavade, tegevusprogrammide ja muude riiklike, piirkondlike ja kohalike strateegiliste planeerimisdokumentide ning regulatiivsete aktide kvaliteeti. See saavutatakse nende dokumentide võimaliku keskkonnamõju hindamise ning nende negatiivsete tagajärgede õigeaegse ärahoidmise või leevendamisega. Protsess on suunatud oluliste otseste või kaudsete muutuste väljaselgitamisele keskkonnas, mis võivad tuleneda poliitika planeerimise dokumentide rakendamisest ning hõlmab negatiivsete mõjude leevendamise meetmete kavandamist, samuti soovituste koostamist elluviimise tulemuslikkuse jälgimiseks. planeerimisdokumentidest.
Planeeringu SKH menetlus viidi läbi "Keskkonnamõju hindamise" seaduse ja MK 23.03.2004 alusel. määrustele nr 157 "Keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamise kord".
Planeerimisdokumendis Graafilises osas määratud ja kujutatud territooriumi funktsionaalse tsoneeringu osas kavandatud lahenduse ja üldplaneeringu osas kavandatud territooriumi funktsionaalse tsoneeringu osas kavandatud lahenduse ja üldplaneeringu osas viidi läbi SKH ja töötati välja keskkonnaaruanne. ning territooriumi kasutus- ja ehitustingimustes (edaspidi - TKET) sisalduvad eraldi tingimused ja nõuded territooriumi kasutamise ja ehitamise kohta võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sh. elanike, looduse, kultuuri- ja ajalooobjektide jms keskkonnaaspektid.
Kohaliku planeeringu SKH keskkonnaaruanne on koostatud lähtudes järgmistest põhimõtetest: integratsioon, ettevaatus, põlvkondadevaheline õiglus, alternatiivide hindamine ja läbipaistvus.
SEAS-i protsessis kasutatakse järgmisi meetodeid:
1) Infoanalüüs– Local Plan ja SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian Environment" koostatud keskkonnamõju hindamise aruande "Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera maakonna Lode ja Ipiķu valda" (edaspidi KMH aruanne) andmed ja teave, analüüsiti avalike andmebaaside ja asutuste poolt pakutavaid andmeid, teavet ja kartograafilisi materjale;
2) Võrdlev analüüs -viidi läbi loodusvarade, loodusväärtuste ja keskkonnaseisundi hindamine võrreldes rahvusvaheliste ja riiklike keskkonnaeesmärkide ning keskkonnakvaliteedi standarditega.
3) Arutelud ja konsultatsioonid- konsultatsioonid Keskkonnajärelevalve Ameti, Looduskaitseameti, Riigi Keskkonnateenistuse ja Terviseinspektsiooniga keskkonnaaruandesse lisatava teabe osas, arutelud avaliku arutelu käigus, nii keskkonnaülevaate avaliku arutelu koosolekul, ning keskkonnaaruande eelnõu kohta ettepanekute ja märkuste saamisel ning ettepaneku esitajatega konsulteerimisel.
Keskkonnaaruanne sisaldab teavet, mida arendaja saab esitada, võttes arvesse hetke teadmiste ja hindamismeetodite taset, planeerimisdokumendi sisu, selle kohta planeerimisdokumentide hierarhias
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
14
ning arendus- ja detailsusastet, milleni see on kasulik hinnata keskkonnamõju vastavas planeerimisetapis, et vältida hindamise dubleerimist.
Keskkonnaaruanne on koostatud lokaalplaneeringu 1. redaktsiooni jaoks ja esitatakse avalikule arutelule koos SKH keskkonnaaruande ja KMH aruandega.
SEAS protsessis ja keskkonnaaruande koostamises saab eristada järgmisi põhietappe:
1) SKH ulatuse määramine: konsultatsioonid keskkonnainstitutsioonidega, kohaliku planeeringu materjalide läbivaatamine keskkonnamõju oluliste aspektide väljaselgitamiseks, samuti mõju hindamise kriteeriumide väljatöötamine.
Arvestades, et lokaaliplaneering loob võimaluse kavandada territooriumil tuulepargi väljaarendamine, mille mõju keskkonnale hinnatakse samaaegselt planeerimisprotsessiga, kontrollitakse eelhinnanguga, kas lisaks planeeringu kavandamisele on võimalik planeerida ka tuulepargi väljatöötamist. tuulepark, käsitletakse ka muid keskkonda mõjutada võivaid planeerimisküsimusi, vastavalt kohaliku planeeringu väljatöötamise ülesandele ja selle materjalidele. SKH ulatuse väljaselgitamise käigus võetakse kokku KMH-st tulenevad kohaliku planeeringu keskkonnamõju aspektid, võttes arvesse 23. märtsi 2004. a määruse nr 157 punktis 8.7 määratud mõjuaspekte. Ministrite Kabinet "Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise kord".
KMH käigus hinnati tuuleparkide arendamise keskkonnamõju põhiaspekte: 1) müra, 2) virvendus, 3) bioloogiline mitmekesisus (elupaigad, taimed, nahkhiired, ornitofauna), 4) maastik ja visuaalne mõju, 5) õhk. kvaliteet, 6) kliima, 7) põhjavesi, 8) pinnavesi, 9) kultuurilised ja ajaloolised väärtused, 10) keskkonnariskid, samuti kokkupuude vibratsiooni ja elektromagnetväljadega. KMH kriteeriumina kasutatakse tuuleelektripargi mõju keskkonnaaspektide vastavushinnangut:
▪ riiklike määruste nõuetele(piirväärtused, nt keskkonnamüra) või nõuded, mis piiravad teatud tüüpi objektide kasutamist, nt kultuuripärandi ja eriliselt kaitstavate loodusobjektide kaitse ja säilitamine jne), kui need on sätestatud riiklikes õigustloovates aktides;
▪ standardid ja/või juhised, teiste Euroopa riikide kogemused, konkreetsete piirväärtuste, lubatavate tasemete jms määramine või kasutamine mõjuhinnangutes. (nt madalsageduslik müra, virvendusefekt), mis ei ole riiklikes eeskirjades sätestatud.
KMH ulatuse määramise etapis jõuti järeldusele, et kohaliku planeeringuga on taas kavandatud ainult tuulepargi arendamiseks vajaliku territooriumi kavandatav (lubatud) kasutamine, selle oluline mõju keskkonnale on KMH protsessis hinnatud ning seetõttu ei ole KMH-s nõutavas KMH- s lisaks KMH-le välja toodud uusi keskkonnaaspekte ja -kriteeriume. Kohaliku planeeringu TKET üksikasjalikumad nõuded määratakse loodus- ja kultuuriloolise koe kaitse, virvendusefekti mõjude piiramise ja keskkonnariskide maandamise osas.
2) Olemasoleva olukorra hindamine ja nullstsenaarium: esitatakse olemasoleva olukorra ja probleemide kirjeldus vastavalt tuvastatud olulise keskkonnamõju aspektidele, st kirjeldades lokaaliplaneeringu territooriumi looduslikke tingimusi, loodusväärtusi ja keskkonnakvaliteeti, neid mõjutavaid tegureid. Võimalikud muudatused juhul, kui Kohaplaneeringut ei rakendata, s.t antakse nn nullstsenaariumi hindamine, arvestades olemasolevat olukorda, eeldusel, et Kohaliku planeeringu lahendused (tuulepargi arendus) ei realiseeru.
3) Kavandatava toimivuse hindamine.Keskkonnaaruande koostajate hinnangul SKH raames, kui tegevuse eeldatava keskkonnamõju hindamine on juba läbi viidud ja kohalikku planeeringus ei ole muid eeldatavaid mõjusid tuvastatud, tekib keskkonnamõju. hindamine põhineb KMH tulemustel. Sellega seoses hindab SKH nii KMH protsessi kui ka planeerimisprotsessi samaaegset mõju, samuti analüüsib üksikasjalikult Kohaliku planeeringu territooriumi kasutamise ja ehitamise eeskirju. Mõjuhinnangus tuuakse välja otsesed, kaudsed, lühiajalised, pikaajalised, positiivsed, negatiivsed ja kumulatiivsed mõjud.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
15
Otseses mõjuhinnangus käsitletakse neid mõjusid, mis kohaliku planeeringu elluviimise tulemusena ümbritsevat keskkonda otseselt ja ilma vahendajateta mõjutavad. Kaudsed mõjud toovad kaasa muutused keskkonnaseisundis, toimides keskkonna või muude vahendajate kaudu. Positiivsed mõjud on need, mis on suunatud keskkonna kvaliteedi parandamisele, koormuse vähendamisele, loodusvarade seisundi parandamisele või nende tõhusamale kasutamisele. Negatiivne mõju võib põhjustada keskkonnakvaliteedi halvenemist, suurendada keskkonnakoormust või halvendada loodusvarasid.
Lühiajalised mõjud avalduvad lühikese aja jooksul, näiteks ehitustööde ajal või vahetult pärast töö alustamist. Pikaajalised mõjud püsivad pärast Kohaliku planeeringu lahenduste rakendamist veel pikka aega, sh keskkonnaseisundi pikaajaliste muutuste mõjud.
Keskkonnaaruanne sisaldab planeerimisalternatiivide võrdlust (ptk 7.3).
4) Meetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks või ennetamiseks ja seiremeetmed. Vajalikud meetmed on välja toodud KMH aruandes, edaspidi KMH protsessis, pärast Keskkonnajärelevalve Ameti poolt KMH aruande kohta arvamuse saamist, lisatakse need eelnimetatud arvamusse. Keskkonnaaruanne (peatükk 8 ja 9) annab lühikokkuvõtte meetmetest, nende rakendamisest KMH ja kohaliku planeeringu koostamise protsessis ning meetmetest, mida tuleb rakendada kohaliku planeeringu elluviimisel.
5) Avalikkuse teavitamine ja konsultatsioonid. Keskkonnaaruande kirjeldus 2.2. jaotist täiendatakse pärast avaliku arutelu lõppu)
2.2. AVALIK TEAVE
(peatükki täiendatakse pärast avaliku arutelu lõppu)
3. RAHVUSVAHELISED JA RIIKLIKUD KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID
Kohaplaneering ja selles kavandatavad lahendused alluvad keskkonnakvaliteedi, kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas vastuvõetud rahvusvahelistele ja riiklikele keskkonnakaitse eesmärkidele, kuna kavandatavate tegevuste KMH protsessis, millele antud SKH hinnang põhiliselt tugineb , jõuti järeldusele, et nendes keskkonnaaspektides on Lokaalplaneeringu lahenduse mõju eeldatav.
3.1. RAHVUSVAHELISED KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID
Nii SKH ja keskkonnaaruande koostamisel kui ka keskkonnaaruande koostamisel tuleb arvestada rahvusvaheliste ja riiklike keskkonnakaitsealaste eesmärkidega, mis sisalduvad sõlmitud rahvusvahelistes konventsioonides, Euroopa Liidu poliitikadokumentides, määratletud siseriiklikes poliitikadokumentides. kohaliku planeeringu rakendamise perioodi.
1. ÜRO säästva arengu programm 203012.08.2015 vastu võetud 17 säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki, mille saavutamine aitaks vähendada vaesust ja tagada säästva maailma arengu. Neid eesmärke hinnatakse kolmes mõõtmes: majandus, sotsiaalsed aspektid ja keskkond.
ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 sisaldab mitmeid eesmärke, mis võivad olla olulised tuuleparkide arendamisel ja nende võimaliku mõju hindamisel:
▪ Taastuvad energiaallikad: Programm propageerib taastuvate energiaallikate kasutamist kui üht peamist viisi süsinikuheite vähendamiseks ja kliimamuutuste mõjude leevendamiseks.
▪ Keskkonnakaitse ja bioloogiline mitmekesisus: Programm pakub välja meetmed, mis aitavad kaasa keskkonnakaitsele ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Tuuleparkide arendamisel on oluline arvestada nende keskkonnakaitsenõuetega, et minimeerida mõju elupaikadele ja elurikkusele.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
16
▪ Taskukohane ja puhas energia: Programm rõhutab taskukohase ja puhta energia pakkumist kõigile. Tuulepargid võivad selles kontekstis olla oluliseks elemendiks, tagades säästva energiavarustuse ja vähendades sõltuvust fossiilkütustest.
2. Euroopa keskkonnapoliitikalähtub ettevaatuse, ennetava tegevuse ja "saastaja maksab" põhimõtetest, samuti põhimõttest, et saasteallikas tuleb likvideerida.
3. 06.10.2006 EL Nõukogus vastu võetud Euroopa Liidu uuendatud säästva arengu strateegia seab eesmärgiks säilitada Maa võime toetada elu kogu selle mitmekesisuses, arvestades, et planeedi loodusvarad on piiratud. Strateegia järgib keskkonnakaitse kõrget taset, mille eesmärk on parandada keskkonna kvaliteeti, vähendada keskkonnasaastet ning säästvat tarbimist ja tootmist, et vähendada seost majanduskasvu ja keskkonnaseisundi halvenemise vahel.
Euroopa Liidu säästva arengu strateegia sisaldab erinevaid tuuleparkide arendamise aspekte:
▪ Keskkonnakaitse ja ressursside säästlik kasutaminea: Strateegia edendab keskkonnahoidu ja ressursside säästvat kasutamist, mistõttu tuuleparkide arendamisel tuleks järgida põhimõtteid, mis soodustavad loodusvarade tõhusat ja säästvat kasutamist.
▪ Kliimamuutuste leevendamine ja kliimaneutraalne majandus: strateegia eesmärk on kliimaneutraalne majandus ja kliimamuutuste leevendamine. Seetõttu võiks tuuleparkide arendamine hõlmata meetmeid, mis soodustavad taastuvate energiaallikate kasutamist ja vähendavad sõltuvust fossiilkütustest.
▪ Rahvastiku heaolu ja sotsiaalse õigluse edendamine: Strateegia rõhutab kodanike heaolu ja sotsiaalset õiglust. Tuuleparkide arendamisel tuleks arvesse võtta kodanike kaasatust, sotsiaalset mõju kohalikele kogukondadele ja jätkusuutlikku arengut, mis tagab sotsiaalse õigluse.
4. EL-i üldpoliitiline suund ja prioriteedid on määratud 20.06.2019 vastu võetud EL-i strateegilises programmis aastateks 2019 - 2024, mis sisaldab mitmeid olulisi tuuleparkide arendamisel kohaldatavaid aspekte:
▪ Kliimaneutraalne majandus: Rõhutatud eesmärk luua kliimaneutraalne majandus. Tuulepargid kui taastuvenergiaallikad võivad säästva energiatootmise edendamise kaudu märkimisväärselt aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
▪ Roheline ja säästev areng: programm rõhutab, et Euroopa Liit peab üles ehitama rohelise, jätkusuutliku ja sotsiaalselt õiglase majanduse.
▪ Innovatsioon ja tehnoloogiline areng: EL-i strateegiline programm rõhutab innovatsiooni ja tehnoloogia arendamist, et soodustada uute tõhusamate energiatootmis- ja - salvestustehnoloogiate kasutamist. Tuulepargid võivad olla osa sellest uuenduslikust lähenemisest, pakkudes kaasaegseid tehnoloogiaid taastuvenergia tootmiseks.
Nimetatud punktid viitavad sellele, et EL strateegiaprogrammis aastateks 2019-2024 on selge soov ja prioriteet edendada säästvat ja rohelist arengut, milles tuuleparkidel saab olla oluline roll säästva energia pakkumisel ja keskkonnamõjude vähendamisel.
3.1.1. Keskkonnakaitse eesmärgid kliimamuutuste valdkonnas
1. Esimene ülemaailmne kliimamuutustega võitlemise leping (Pariisi leping)(vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi (COP 21) 21. istungjärgul 2015. aasta detsembris). Lepingu eesmärgid:
▪ hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus oluliselt alla 20C piiri (ja püüda piirata seda 1,50C);
▪ edendada investeeringute ümbersuunamist kooskõlas vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupidava arenguga;
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
17
▪ parandada kliimamuutuste negatiivsete mõjudega kohanemist ja edendada vastupanuvõimet kliimamuutustele;
▪ saavutada tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (KHG) heite ja kasvuhoonegaaside heitkoguste püüdmise vahel 21. sajandil. II poolel.
2. ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia2013. aastal avaldatud, seab liikmesriikidele kolm peamist eesmärki.
▪ Edendada liikmesriikide kohanemist kliimamuutuste mõjudega;
▪ aidata kaasa kliimaneutraalsusele ELi tasandil;
▪ Kaaluge kaalutletud otsuste tegemist, mis on kooskõlas kohanemise eesmärkidega.
3. ELi kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020–2030, avaldatud 2014. aastal, seab endale 2030. aastaks mitu eesmärki:
▪ vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta tasemega;
▪ parandada energiatõhusust 27% võrra;
▪ suurendada taastuvate energiaressursside osakaalu 27%-ni kogu energiatarbimisest.
4. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon "Puhas planeet – kõigile!"2018. aastal avaldatud, propageerib teed kliimaneutraalse majanduse poole 2050. aastaks.
5. Euroopa roheline kokkulepe2019. aastal vastu võetud uus kasvustrateegia, mille eesmärk on muuta Euroopa õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks, kus on kaasaegne, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline majandus. See sisaldab eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2050. aastaks nullini.
6. Euroopa Ülemkogu järeldused kliimamuutuste kohta2019. aasta detsembris vastu võetud otsusega kinnitatakse Euroopa Ülemkogu võetud kohustust saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL.
7. Euroopa 2030. aasta kliimapoliitika ideede eskalatsioon. Investeeringud kliimaneutraalsesse tulevikku kodanike hüvanguks. See 2020. aastal avaldatud dokument pakub välja konkreetsed meetmed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kõigis majandussektorites ja ELi panuse suurendamiseks Pariisi kokkuleppesse.
Lätis on ÜRO ja EL kliimamuutuste valdkonna eesmärke ellu viies ette valmistatud:
1. Valitsuskabinet kinnitas kava "Läti kliimamuutustega kohanemise kava perioodiks kuni 2030" (MK korraldus nr 380 17.07.2019);
2. Läti riiklik energia- ja kliimakava aastateks 2021 - 2030 (MK 04.02.2020 korraldus nr 46);
3. "Läti strateegia kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050" (MK 28.01.2020 koosoleku protokoll nr 4).
3.1.2. Keskkonnakaitse kvaliteedieesmärgid õhukvaliteedi valdkonnas
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komitee programmile Clean Air Europe. Programmis on määratletud õhukvaliteedi poliitika eesmärgid aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga:
▪ mõju rahvatervisele (osakeste ja osooni tõttu enneaegne surm) – vähenemine 52% võrra;
▪ ökosüsteemide pindala, kus eutrofeerumise piirväärtusi ületatakse - 35%.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
18
3.1.3. Keskkonnakaitse eesmärgid bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas
1. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon(Rio de Janeiro konventsioon, 1992) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästev kasutamine. Tuuleparkide arendusprojektide osas saab sellest kokkuleppest välja tuua kolm põhipunkti:
▪ Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine: dokumendis rõhutatakse vajadust säilitada bioloogilist mitmekesisust, mis hõlmab nii looduslikku taimestikku kui ka loomastikku, nende elupaiku ja taastumisvõimet.
▪ Ressursside säästev kasutamine ja juhtimine: Konventsioon nõuab ressursside säästvat kasutamist, mis hõlmab ka maa ja vee kasutamist tuuleparkide paigutamiseks. On oluline, et sellised projektid hõlmaksid ulatuslikku konsulteerimist kohalike kogukondadega ning hindaksid nende mõju ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele.
▪ Kohalikud kogukonnad ja traditsioonilised teadmised: dokument kutsub üles edendama koostööd kohalike kogukondadega. Seda tüüpi lähenemisviis aitab luua jätkusuutliku projektilahenduse, mis austab kohalikku kultuuri ja traditsioone ning toob kasu kohalikule majandusele.
2. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia perioodiks kuni 2030. aastani(20.05.2020). Strateegia on pikaajaline plaan, mille eesmärk on kaitsta loodust ja piirata ökosüsteemide hävimist. See on Euroopa rohelise kokkuleppe kõige olulisem dokument.
▪ Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eesmärgid: dokumendis käsitletakse bioloogilist mitmekesisust kui olulist ressurssi ja kohustub edendama selle säästvat kasutamist. Ökosüsteemide kaitsmiseks ja taastamiseks seatakse konkreetsed eesmärgid, tagades nende pikaajalise säilimise.
▪ Ettevaatusprintsiip ja ökosüsteemi taastamine: Strateegia sisaldab ettevaatusprintsiipi, mille eesmärk on ära hoida ja vähendada bioloogilise mitmekesisuse kadu. Samuti rõhutatakse ökosüsteemi taastamise vajadust, et kompenseerida looduslike elupaikade hävimist ja degradeerumist.
▪ Koostöö kohalike kogukondade ja teiste huvirühmadega: strateegia julgustab aktiivset koostööd kohalike kogukondade, avaliku ja erasektoriga, et saavutada ühised eesmärgid bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Just selline lähenemine tagab strateegia laiaulatusliku integratsiooni ning erinevate huvigruppide seisukohtade ja vajadustega arvestamise.
3.1.4. Eesmärgid maastikukaitse valdkonnas
Euroopa maastikukonventsioon (Florence, 2000) keskendus peamiselt maastikukaitsele, -
korraldusele ja -planeerimisele Euroopas. Tuuleparkide arendusprojektide osas saab sellest
dokumendist välja tuua kolm põhipunkti:
1. Maastikukaitse ja -korraldus: konventsioon edendab koostööd ja koordineerimist
liikmesriikide vahel Euroopa maastike kaitsmiseks ja haldamiseks. Ta usub, et maastikud on
oluline kultuuriline ja ökoloogiline ressurss, mida tuleb säilitada ja arendada säästva
planeerimise järgi.
2. Maastiku planeerimine ja arendamine: Konventsioon julgustab liikmesriike kehtestama
säästva maastiku planeerimise poliitikat, mis arvestab erinevaid maastikuväärtusi,
sealhulgas looduslikke ja inimese loodud maastikke. Seega tuleks tuuleparkide
arendusprojektides järgida selle poliitika põhimõtteid, et minimeerida negatiivset mõju
loodusväärtustele.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
19
3. Ökoloogilise ja sotsiaalse mõju hindamine: Konventsioon soovitab hinnata tuulepargi
arendusprojekti mõju loodusväärtustele, ökoloogilisele seisundile ja rahva heaolule. See
hõlmab konsultatsioone kohalike kogukondade, ekspertide ja sidusrühmadega, et jõuda
parimate lahendusteni, mis võtavad arvesse kõiki aspekte.
EL-i keskkonnapoliitika eesmärgid on määratud tema regulatiivsetes aktides (direktiivid ja
määrused), need võetakse vastu Läti normatiivaktides ning nendega tuleb arvestada ka kohaliku
planeeringu elluviimisel.
Kohaliku planeerimise lahenduste mõju kontekstis tuleks tuuleelektrijaamade käitamisel
rõhutada järgmisi direktiive ja riiklikke määrusi:
▪ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 008/50/EÜ õhukvaliteedi ja
puhtama õhu kohta Euroopas. Direktiivi nõuded sisalduvad saasteseaduses (2001). määrustes
nr 804 "Mullastiku ja mulla kvaliteedinormide eeskiri".
▪ Keskkonnamüra valdkond, mis on seotud tuuleelektrijaamade töö mõjuga, on reguleeritud
Ministrite Kabineti 07.01.2014. määrus nr 16 "Müra hindamise ja müra vähendamise kord".
▪ Euroopa Ülemkogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade, loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta võeti vastu 1992. aastal (biotoopide direktiiv), 1979. aastal võeti vastu
Euroopa Ülemkogu direktiiv 79/409/EMÜ looduslike lindude kaitse kohta. Nende direktiivide
eesmärk on edendada bioloogilist mitmekesisust, kaitstes looduslikke elupaiku, looduslikku
taimestikku ja loomastikku liikmesriikide territooriumil. Direktiivide nõuded on inkorporeeritud
Läti seadustesse, sealhulgas liikide ja elupaikade seadusesse ning seadusesse "Eriti kaitstavate
loodusalade kohta", samuti sellega seotud ministrite kabineti määrustesse.
3.2. RIIKLIKUD KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID
Läti säästva arengu strateegia (Latvija2030)
Latvia2030 eesmärk on olla juhtiv riik EL-i looduskapitali säilitamisel, suurendamisel ja säästval kasutamisel. Strateegia määratleb prioriteetsed pikaajalised tegevussuunad, sealhulgas looduskapitali majandamine, ökosüsteemiteenuste turuinstrumentide loomine, loodusvarade kapitaliseerimine ja säästvate eluviiside edendamine. Seoses kohalike planeeringulahendustega on Latvia2030 eesmärgiks tagada riigi energiasõltumatus oma energiaressurssidega varustatuse suurendamise ja EL energiavõrkudesse lõimumise kaudu. Strateegia seab konkreetsed eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, taastuvate energiaressursside osakaalu suurendamiseks ja energiatõhususe parandamiseks aastaks 2030. Taastuvate energiaressursside osakaal energia lõpptarbimises 2030. aastaks on 50%.
Läti riiklik arengukava aastateks 2021-2027
Läti riikliku arengukava loosung on "Muuda harjumusi – tee arengusse!". NAP2027 määratleb neli strateegilist eesmärki: 1) tootlikkus ja sissetulek, 2) võrdsed võimalused, 3) sotsiaalne usaldus ja 4) regionaalareng. Seoses keskkonnapoliitika ja lokaalplaneeringu lahendustega on eriti olulised NAP2027 prioriteet „Kvaliteetne elukeskkond ja territoriaalne areng“ ning selle tegevussuund „Loodus ja keskkond – „Roheline kurss“. Sellel tegevussuunal on kolm eesmärki:
▪ vähese CO2-heitega, ressursitõhus ja kliimasäästlik areng, et saavutada riiklikke kliima-, energeetika-, õhusaaste vähendamise, veekvaliteedi parandamise ja jäätmekäitluse eesmärke, tagada keskkonnakvaliteedi paranemine ja edendada loodusvarade säästvat kasutamist.
▪ bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tasakaalustades ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve, tuginedes teadusuuringutele.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
20
▪ keskkonna-, loodusvarade säästev majandamine ja energiapoliitika, mis põhineb õiglusel, avalikkuse toetusel ning riigi ja kodanike koostööl otsuste tegemisel.
NAP2027 sätestab ka ülesanded kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kasutades tehnoloogiaid kliimamuutuste leevendamiseks ja süsinikdioksiidi sidumise kasvu soodustamiseks kliimamuutustele vastupidava majandusarengu suunas. Kava näeb ette, et kasvuhoonegaaside heitkoguste intensiivsust tuleks vähendada 292 t CO2 ekv. miljoni kohta eurot kuni 2030. aastani.
Riiklik energia- ja kliimakava 2021–2030 aastaks
Kavas määratletakse Läti pikaajalise energia- ja kliimapoliitika põhialused, eesmärgid ja tegevussuunad järgmiseks kümneks aastaks. Selle eesmärk on turupõhimõtetest lähtuvalt edendada kliimaneutraalse majanduse arengut, energiajulgeoleku ja rahva heaolu parandamist. Kava näeb ette kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja taastuvate energiaressursside (TAV) tootmise suurendamist. 2030. aastaks peaks taastuvenergiast toodetud elektri osakaal jõudma vähemalt 67%ni, eelkõige soodustades tuuleelektrijaamade, aga ka päikeseelektrijaamade tootmismahtude kasvu.
Keskkonnapoliitika suunised 2021–2027 aastaks
Keskkonnapoliitika suuniste eesmärgid on kooskõlas Läti säästva arengu strateegiaga aastani 2030 ja Läti riikliku arengukavaga 2021-2027. aastaks. Nende juhiste elluviimise tagavad mitmed poliitika tegevusdokumendid üksikutes valdkondades, mis seavad üksikasjalikud keskkonnaeesmärgid. Seoses lokaalplaneeringu lahenduste mõjuga on määratletud järgmised põhieesmärgid:
Väli Alaeesmärk
Kliimamuutused - tagada Läti edusammud kliimaneutraalsuse saavutamisel
- edendada vastupanuvõimet kliimale ja kliimamuutustega kohanemist
Õhk kvaliteet jakeskkonnamüra
- õhuressursside kaitsmine ja kvaliteedi parandamine, et edendada rahvatervist ja heaolu, samuti ökosüsteemide kvaliteeti;
- hinnata keskkonnamüra mõju elanikkonnale keskkonnamüra kaardistamise täiustamise ja tegevuskavade väljatöötamise kaudu
Bioloogiline mitmekesisus - bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas erikaitsealuste liikide ja elupaikade ning väärtuslike maastike säilitamine
- looduskapitali säilitamine ja majandamine – ökosüsteemiteenused, degradeerunud ökosüsteemid, looduskapital tootmiseks
Siseveed ja Läänemeri - üleujutusohu ja erosiooni vähendamine
- ohutu veeressursside kasutamine, raiskav tarbimine
- muda kasuliku kasutamise vähendamine ja suurendamine
- pinnavee ja merekeskkonna parandamine
- pinnavee ja merekeskkonna reostuse vähendamine
4. KOHALIKU PLANEERINGU TERRITOORIUMI ÜLDKIRJELDUS
Planeeringuala asub Valmiera maakonna Lode valla põhjaosas Eesti Vabariigi piiri lähedal, Arakste külast ~0,7 km loodes, Lodest ~3 km, Ipikai ja Vilpulkast ~7 km. Lähim linn on Rūjiena, mis asub ~11 km lõuna pool.
Lähimad asulad Eesti Vabariigis lääne suunas on Laatre ~1,5 km, ida suunas - Penuja ~1,7 km ja Saate ~4 km kaugusel. Põhja poole – Veelikse, Abjaku ja Abja-Vanamõisa ~4 km kaugusel.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
21
Lähim linn on Meizakila (eesti keeles - Mõisaküla) ~5 km loodes ja Abja-Paluoja ~5 km kirdes.
Planeeringu territooriumil on 22 maaüksust (tabel 1) üldpinnaga 997,2 ha.
Ei. pk Kinnisvara nimi Katastri nr. Maaüksuse
katastritunnus Maaüksuse pindala (ha)
1. Kalnurgas 96680010035 96680010035 47.8
2. Ķeizari 96680010010 96680010010 38.6
3. Bērzu purvs 96680010069 96680010069 31.66
4. Bērziņi 96680010120 96680010119 51,99
5. Bērzi 96680010036 96680010118 42,88
6. Vēveri 96680020011 96680010078 12.7
7. Lapegļu mežs 96680010071 96680010071 186,38
8. Rauķupes 2 96680010098 96680010098 10.8
9. Mežāres 96680040021 96680010002 28.9
10. Dūči 96680010085 96680010085 10.08
11. Asētas 96680010003 96680010097 11.0
96680010003 10.5
12. Zīļi 96680010002 96680010043 14.0
13. Pupuķi 96680020077 96680010042 52.9
14. Lucas 96680030035 96680010041 36,
15. Vanagi - 2 96680010037 96680010001 70.5
16. Puigas - 1 96680010034 96680010034 27.5
17. Robežnieki 96680010007 96680010006 19.1
Joonis 6. Kohaliku planeeringuala asukoht [allikas: "Jāņa Sēta" SIA kaart, Riigi Maateenistuse kataster andmeid]
Tabel 1. Lokaalplaneeringu territooriumile kuuluvad maaüksused
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
22
18. Palejas mežs 96680010074 96680010074 86.06
19. Mežvidi 96680010004 96680010004 35.2
20. Akmeņ-gravas mežs 96680010075 96680010075 166,25
21. Arakste - Bērzi 96680010080 96680010080 6.2
Piirkonna maastik on suhteliselt tasane. Kõrgusmärgid lõunaosas – 73-75 m üm, keskosas – 75-77 m, põhjaosas – 73 m ü.m.
Kohaliku planeeringu territoorium koosneb peamiselt metsanduseks kasutatavatest metsamaadest (~70% territooriumist), neljast põllumassiivide rajoonist (~25% kogu territooriumist), territooriumi äärealadel paiknevatest väikestest soodest, teedest. metsade ja põllumaade ning eraldi veekogude majandamiseks.
Riigi maateenistuse andmetel hõivavad maakasutuse liikide lõikes suurema osa territooriumist: 1) metsad - 615,87 ha ehk 69,41%; 2) põllumaa - 298,33 ha ehk 24,36%; 3) muud maad moodustavad 6,23% lokaalplaneeringu territooriumist - veeobjektide maa 54,56 ha
(4,27%), teede alune -14,02 ha (1,13%), sood - 13,35 ha (0,68%), hoonete alune - 0,4 ha ( 0,04%), võsa – 0,3 ha (0,01%), muud maad hõivavad territooriumist 1,09 ha (0,1%).
Piirkond on valdavalt metsamaa mitme põllumaa pindalaga. Metsamaadel domineerivad majandusmetsad. Peamisteks kasvutingimuste liikideks on tarn (38,5% pindalast), ahtalehine turvas (13,8%), märg tarn (7,3%), damaskus (6,5%) ja roostik (5,6%).
Domineerivad puuliigid on õuekask (39,1% pindalast), harilik kuusk (23,4%), mänd (14% pindalast), lepp (12%) ja harilik haab (4,52%).
Põllumajandusmaadel domineerivad tugevalt külvatud põllukultuurid.
Planeeringu alal ja selle vahetus läheduses on mitu väikest kõrgsood. Põhjaosas - Urga soo (~29 ha, asub väljaspool lokaalplaneeringu territooriumi), Eesti poolne Birzu soo (~23 ha) on arendamisel (nimega Pätsi), kuid Läti poolel on see negatiivselt mõjutatud. kuivamise tagajärjel ja on võsastunud. Negatiivselt mõjutatud ja kinnikasvanud on ka Läti pool asuv Lucase soo (~13,5 ha, arvestatud kohaliku planeeringuala väikese alaga).
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
23
Taastatud põllumaa koosneb neljast rajoonist: 1) põhjaosas - kinnistud "Kalnurgas", "Ķeizari", "Vēveri" ja "Bērzi"; 2) keskosa lääneküljel – "Vanagi-2" ja "Lucas"; 3) keskosa idaküljel – "Rauķupes 2", "Dūči" ja "Asētas"; 4) lõunaosas - "Pupuķi" ja "Zīli".
Pindalalt kõige suuremad metsaalad asuvad kinnistutel "Akmengravas mets" (149,72 ha), "Lehise mets" (169,47 ha), "Bērziņi" (48,44 ha) ja "Vanagi-2" (40,5 ha).
Rabaalad paiknevad territooriumi äärealadel - põhjaosas - Bērzu raba ja Urga raba (väljaspool lokaalplaneeringuala) ning Lucase raba lääneosas (osaliselt arvatakse kohalikku planeeringualasse).
Territoorium on osa Salaca valglast. Suurimad territooriumi läbivad vooluveekogud on Krūmiņupīte (kogupikkus 8 km) ja Veserupīte (kogupikkus 3,1 km).
Lokaalplaneeringu alal hooneid ei ole, lähimad kodutalud asuvad lõuna pool - Arakste küla poole: Puigas, Inchkalni, Sudmalas, Jaunotes, Mālkalni, Liepiņas, Kaktiņi, Gaiduļi, Akmeņgravas, Kalnsolteri jne. .
Joonis 7. Planeeringuala senine kasutusala [alus: LGIA topograafiline kaart ja ortofotokaart, https://kartes.lgia.gov.lv/karte, Riigi Maateenistuse katastriandmed
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
24
Joonis 8. Planeeringuala keskosa lääneküljel asuv põllumajandusmaa, kinnistud "Vanagi-2" ja "Lucas";
[foto - METRUM SIA, 2023]
Joonis 9. Metsamaa planeeringuala põhjaosas, kinnistud "Ķeizari", "Bērzu purvs" [foto - METRUM SIA, 2023]
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
25
Araksi on ühendatud riikliku regionaalse tähtsusega riigimaanteega P17 Valmiera–Rūjiena–Eesti piir (Unguriņi), riigimaanteega V177 Ķoņi – Lode – Arakste ja V176 Sīli – Eesti piir ning V175 Rūjiena – Eesti piir.
Liiklusintensiivsust riigimaanteedel võib hinnata suhteliselt madalaks - maanteel V177 keskmiselt 308 autot ööpäevas, maanteel V175 keskmiselt 106 autot ööpäevas.5.
Juurdepääs kohaplaneeringu territooriumile Arakste külast on tagatud vallateelt Arakste - Bērzi, mis läbib territooriumi lõuna-põhja suunal.
Vallateelt hargnevad JSC "Latvijas valsts meži" teed: Palejas tee (pikkus 1,36 km), Lapegļu stiga (1,49 km) haru (0,525 km) ja jätkuga (1,334 km) ning Ūskalnase tee (1,74 km pikk) ).
Põllumajanduseks kasutatavatele maadele on rajatud drenaažisüsteemid, kraavid ja dreenid. Suurele osale metsamaadest on paigaldatud veekanalisatsioonid. Territooriumi läbivad riiklikud vooluveekogud Krūmiņupīte (melioratsiooni katastri number 5452982:01) ja Veserupīte (melioratsiooni katastritunnus 5452984:01).
Territooriumi ida- ja lääneosas on paigaldatud ühised veekanalisatsioonid. Territooriumil leiduvatele põllumaadele, mis paiknevad valdavalt maastiku kõrgendites, on rajatud tihe drenaaživõrk, maastiku nõgudesse, kus on valdavalt metsaalad, on rajatud kuivenduskraavid. Territooriumi lõunaossa rajati metsamaadele tihedam kraavide võrgustik.
Muid insenervõrke planeeringu alal ei ole. Territooriumist lõuna pool asuvate lähimate kodutaludeni (Palejas, Inchkalni, Pulgas) on välja ehitatud elektrivarustuse insenervõrgud. Optiline sidekaabel on välja ehitatud kuni Arakste külani (ei kuulu lokaalplaneeringu territooriumile).
5. PLANEERIMISDOKUMENDIGA SEOTUD KESKKONNAASPEKTID
Asendiplaneeringuga on kavandatud tuulepargi arendamine, mille kohta viiakse keskkonnamõju hindamine läbi samaaegselt planeerimisprotsessiga. Kohaliku planeeringuga on ette nähtud ainult territooriumi kasutamine, mis on vajalik tuulepargi arendamiseks. Olulist mõju keskkonnale hinnatakse KMH protsessis ning selles kontekstis eristatakse KMH raames hinnatavatest aspektidest lähtuvalt KMH-s määratavaid keskkonnaaspekte.
• müra,
• väreleva efekti mõju,
• eriliselt kaitstud loodusalad,
• bioloogiline mitmekesisus (erikaitsealused liigid ja elupaigad, nahkhiired, ornitofauna),
• maastik ja visuaalne mõju
• õhu kvaliteet,
• kliima,
• maa-alused veed,
• pinnavesi,
• kultuurilised ja ajaloolised väärtused,
• vibratsioonid,
• kokkupuude elektromagnetväljaga.
Lokaalplaneeringu TKET täpseimad nõuded territooriumi kasutamise kohta määratakse järgmiste aspektide osas: loodus- ja kultuuriloolise pärandi kaitse, virvendusefekti leevendamine ja keskkonnariskide vähendamine.
5VSIA "Latvijas Valsts ceļi" liiklusintensiivsuse andmed 2022. aastaks, https://lvceli.lv/celu-tikls/statistikas-dati/satiksmes-intensitate/
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
26
6. TERRITOORIUMID, MIDA PLANEERIMISDOKUMENTIDE RAKENDAMINE VÕIB MÕJUTADA JA NENDE KESKKONNASEISUND
Tuuleelektripargi arendamise kohaplaneeringu lahendused mõjutavad otseselt lokaaliplaneeringu territooriumi, maastikule avalduva mõju aspektist - ka laiemalt ümbrust. Käesolevas peatükis kirjeldatakse territooriumi looduslikke tingimusi, loodusterritooriume, väärtusi ja keskkonnaseisundit nii planeeringu territooriumil kui ka selle ümbruses.
Peatüki koostamisel kasutati SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian Environment" 2024. aastal koostatud keskkonnamõju hindamise aruande "Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera provintsi Lode ja Ipiķu valda" andmeid.
6.1. LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVÄÄRTUSED
6.1.1. Geoloogilised, insenergeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused
Territoorium asub Põhja-Vidzeme madaliku Burtnieka tasandiku põhjaosas, Sakala mägismaa Òrgeme mägedest läänes. Tasandikku iseloomustab õhuke kvaternaari kate. Oma ehituse järgi kuulub ta laineliste tasandike hulka, millel on reljeefne drumlinidkoosseisud. Drumlinid on liustikuvoolu suunas orienteeritud piklikud künkad ja vallid. Lahknevad drumlinid moodustuvad kurrutatud glatsigeensete või glatsioveesetete (vanem moreen – liivane kruus või savised setted). Konvergentsed drumlinid moodustuvad diapiirilistesse kurrudesse kurrutatud glatsiofluviaalsetest setetest või kvaternaarieelsetest settekivimitest – aleuriit, liivakivi, savi.
Kvaternaari setete all asuvad kesk-Devoni Burtnieku sviidi D2br settekivimid, mis koosnevad punakaspruunist või kollakaspruunist vilgukivist liivakividest, kirjudest ja punakaspruunidest, kohati rohekashallidest aleuriitidest, aleuriitsetest savidest ja savidest ning ala väga põhjapoolses osas ka kesk- devoni Arukila sviidi D2ar settekivimid, mis koosneb peeneteralistest helepunakaspruunidest liivakividest, punakaspruunidest, kohati rohekashallidest, kirjudest, aleuriitsetest savidest, savidest ja aleuriitidest. . Kvaternaari settevaiba paksus ümbruskonnas jääb valdavalt vahemikku 10–20 m, Arakste küla juures kuni 10 m.
Projekti "Sügavus vette" kaardistusandmetel on põhjavee tase suuremal osal territooriumist kuni 5 m sügav, mõnel potentsiaalsel tuuleturbiin (TT) ehitusobjektil põhjavee tase kuni ühe meetri sügavusel.6.
JÄRELDUSED
• Pärast KMH raames olemasolevate geoloogiliste materjalide kogumist jõuti järeldusele, et lokaalplaneeringu ala on ehitamiseks sobiv ning piirkonnas ei ole leitud insenergeoloogilisi tingimusi, mis takistaksid tuulepargi rajamist. seal. Kvaternaari setete kaardi järgi koosneb geotehnilise lõigu ülemine osa looduslikult stabiilsetest pinnastest, mis võivad olla hoonete looduslikuks vundamendiks - saviliiv ja glatsigeense moreeni liivsavi. Kohati leidub ka ehituseks sobimatuid pinnaseid - turbasetteid. Eeldatavasti tuleb sellistes kohtades turvas asendada sobiva pinnasega, rajada vaiadele vundament või muuta TTplaneeritud asukoht selliseks, kus geoloogilised tingimused on sobivamad ja piisava kandevõimega pinnased. leitud.
• VEJ ehitamine või käitamine ei mõjuta eeldatavasti piirkonna geoloogilisi ja insenertehnilisi tingimusi7.
6"Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera piirkonna Lode ja Ipiķu valda", Keskkonnamõju hindamise aruanne, SIA "Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment", 2024.a. 7"Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera piirkonna Lode ja Ipiķu valda", Keskkonnamõju hindamise aruanne, SIA "Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment", 2024.a.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
27
Läti Keskkonna-, Geoloogia- ja Meteoroloogiakeskuse Maa sügavuste infosüsteemi andmetel ei ole kohalikul planeeringualal maa-aluse ressursi kaevandamismaardlaid ega prognoositavaid maa-aluste ressursside alasid.
Läti Keskkonna-, Geoloogia- ja Meteoroloogiakeskuse (edaspidi - LVĘMC) Maasügavuse Infosüsteemi ja Eesti Maateenistuse Maasügavuse Infosüsteemi andmetel on kohaliku planeeringuala läheduses mitmeid turbamaardlaid ja maardlaid.
1. Territooriumilt SE suunal asub liiva, liiva-kruusa maardla "Arakste" (maardla registreerimisnumber B1864), millel puudub kehtiv maardlapass, väljastatud piirnormid ja maavarade kaevandamise load. Maardla geoloogiline uuring viidi läbi 1982. aastal. Saadaval on erineva jämedusega liiva ja liiva-kruusa ressursid. Siin on ajalooliselt toimunud maavarade kaevandamine, samuti olemasolev info kaeveloa väljastamise kohta 05.06.2009, mis tühistati 01.11.2013. Praegu maardlas maavara kaevandamist ei toimu. Hinnatud laoseisud (N-kategooria) 2015. aastaks on 7,8 tuhat. m3 liiva-kruusa ja 51,1 tuh. m3 liiva.
2. Loodes, lokalplaneeringu territooriumist 0,6 km kaugusel, on prognoositud liivavarude ala "Úskalns" (hoiuse registreerimisnumber B17132)8. 2019. aastal tehti maavarade uuringuid. Kaks potentsiaalset liivamaardla ala on märgitud prognoositava varuga (P-kategooria) 147,4 m3 ja 7,8 m3. Uuringu tulemusel iseloomustatakse varu kui madala kvaliteediomadustega maavara ning järeldatakse, et tegemist ei ole perspektiivse maavaramaardlaga.
3. Eesti territooriumil asuv turbakaevandusmaardla "Pätsi" (VILM-037) asub Pätsi rabas, ~420 m NE suunal kohalikust planeeringualast. Maardlas on saadaval halvasti kuni hästilagunenud turvas. Kaevandamisluba väljastati 06.09.2007, käib aktiivne turbakaevandamine.
Planeeringuala asub Balti arteesia basseini idaosas ja on osa Arukila-Amata (D2-3ar – am) maa-aluste veehorisontide kompleksist. LVĜMC ühtse keskkonnateabesüsteemi andmetel ei ole lokaalplaneeringu territooriumil registreeritud veevarustuskaeve. Lähimad kaevud asuvad lokaalplaneeringualast lõuna pool:
▪ Ei. 18496 Sudmalas (endine talu "Vecātes"), puurimisaasta - 1967, veehorisont - D2ar, sügavus - 70 m, seisund - teadmata;
▪ Ei. 21881 Gaiduli, puurimisaasta - 2007, veehorisont - D2ar, sügavus - 88 m, seisund - teadmata.
JÄRELDUSED
• Arvestades kavandatava tuulepargi asukohta lähedal asuvate maavarade maardlate suhtes, ei ole prognoositav, et VEJ rajamine ja käitamine avaldaks negatiivset mõju maavaramaardlatele või prognoositavatele ressursialadele.9.
• Eeldatavasti ei avalda TT rajamine negatiivset mõju veehaardekohale (kaevule), põhjavee kaevudele ning põhjavee kvaliteedile ja veetasemele10.
Vastavalt VSIA "Latvijas Vides, Geologia und Meteorologia Centrs" peetavale saastunud ja potentsiaalselt saastunud kohtade registrile ei kuulu planeeringu territooriumile reostunud ega potentsiaalselt saastunud kohti. Lähimad potentsiaalselt saastunud kohad:
8"Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera piirkonna Lode ja Ipiķu valda", Keskkonnamõju hindamise aruanne, SIA "Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment", 2024.a. 9"Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera piirkonna Lode ja Ipiķu valda", Keskkonnamõju hindamise aruanne, SIA "Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment", 2024.a. 10"Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera piirkonna Lode ja Ipiķu valda", Keskkonnamõju hindamise aruanne, SIA "Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment", 2024.a.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
28
▪ endine olmejäätmete prügila (registrinumber 96688/2143); ▪ endine mineraalväetise ladu "Arakste" (registrinumber 96688/2146) ▪ "Ezermalas" (registrinumber 96688/2145).
Planeeringu alal või selle läheduses ei ole objekti, mis vastavalt ministrite kabineti 21.01.2021 nr. 46 «Kõrgendatud ohuga objektide loetelu» on klassifitseeritud kõrgendatud ohu objektiks. Lähimad sellised objektid asuvad ca 50 km kaugusel Valmiera linna territooriumil.
Piirkond asub Salaca valgalal. Suurimad territooriumi läbivad vooluveekogud on riiklikud vooluveekogud Krūmiņupīte (melioratsiooni katastri number 5452982:01) ja TTerupīte (melioratsiooni katastri number 5452984:01), millest enamik on reguleeritud. Kehtivas valla territooriumi planeeringus on mõlemale vooluveekogule määratud 10 m laiune kaitsevöönd.
6.1.2. Erikaitsealused loodusalad
Looduskaitseameti loodusandmete süsteemis "Ozols" (edaspidi "Ozols") oleva teabe kohaselt asub kogu lokaalplaneeringu ala Zielmevidzeme biosfäärikaitseala erikaitseala neutraalvööndis. ja kuulub territooriumile, kuhu tuuleelektrijaamade ehitamine on lubatud kõrguspiiranguta, kuid täpsustas piirangu, et tuuleelektrijaamu võib paigutada rühmadesse, kus tuuleelektrijaamade arv ei ületa 20, vähendades kõrvuti asetsevate tuuleelektrijaamade vahelist kaugust. taimed nii palju kui võimalik11.
Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala hõlmab laia ala Põhja-Vidzemes, sealhulgas Limbažu, Valmiera ja Valka maakondi. Biosfääri kaitseala kogupindala on 475 514 ha, see asutati 1997. aastal. Selle eesmärk riiklikus ja rahvusvahelises mõttes on tasakaalu saavutamine loodusliku mitmekesisuse kaitsel, majandusarengu edendamisel ja kultuuriväärtuste säilitamisel. Biosfääri kaitseala esindab rahvusvaheliselt tunnustatud maismaa- ja Läänemere ranniku ökosüsteeme, mis on tüüpilised parasvöötme metsavööndile. Territooriumi maastiku, ökosüsteemide, liikide ja geneetilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks ning jätkusuutliku majandusarengu soodustamiseks on biosfääri kaitseala territoorium jagatud funktsionaalseteks tsoonideks (maastikukaitse ja neutraalvöönd). Neutraalvöönd - biosfääri kaitseala välisvöönd, kus on kohaliku arengu eeldusena tagatud säästev loodus. See asutati biosfääri kaitseala territooriumil asuvate asulate tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu soodustamiseks. Neutraalne tsoon hõlmab kõiki biosfääri kaitseala territooriumil asuvaid linnu ja külasid.
"Ozolas" avaldatud info kohaselt ei ole kohaliku planeeringu territooriumil teisi erikaitsealuseid loodusalasid, mikroreservaate ja nende puhvervööndeid, samuti erikaitsealuseid puid.
6.1.3. Erikaitsealused elupaigad ja liigid
Lisaks "Ozolas" sisalduvale teabele viidi keskkonnamõju hindamise protsessi raames läbi ka kohaliku planeeringu territooriumi uuringud, et välja selgitada erikaitsealused elupaigad ning koostada elupaigaekspertide arvamusi metsade elupaigarühmade ja elupaigarühmade kohta. nõmmed, rabad, rohumaad ja soontaimed kavandatava tegevuse piirkonnas.
EL-i tähtsusega kaitsealustest rabaelupaikadest leidub territooriumil 7110 aktiivset kõrgsoot, 7120 degradeerunud kõrgsoot, kus on võimalik või käimas looduslik uuenemine, ja 7140 siirdesood.
Metsa kasvukohad on enam levinud märgalade kasvutingimuste tüüpides – 9080* Astumetsad ja 91D0* Soised metsad. Kuivades metsades on levinumad EL-i tähtsusega kaitsealused elupaigad 9010* vanad ehk looduslikud boreaalsed metsad ja 9050 igihaljaste kuusemetsad. Uuringu käigus ei leitud planeeritava tuulepargi alal kaitsealuseid rohumaade elupaiku.
Täpsem ülevaade kohaliku planeeringu territooriumil paiknevatest biotoobitüüpidest ja biotoopide prügilate graafiline esitus on toodud kohaliku planeeringu seletuskirja lisas 1.
11MK 19.04.2011. määrused nr. 303 "Vahemere põhjaosa biosfääri kaitseala individuaalsed kaitse- ja kasutuseeskirjad", punkt 6
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
29
Tabel 2. Planeeringu alal või selle vahetus läheduses asuvad erikaitsealused biotoobid
Elupaiga kood ja nimi Esinemine
9010* Vanad või looduslikud boreaalsed metsad
Leitud territooriumi lõuna- (Akmengravu mets) ja põhjaosas ning suhteliselt väiksematel aladel keskosas.
91D0* Soised metsad
Mitmes kohas kõrgsoo äärealadel - lõunaosas (Akmengravu mets), lääneservas väljaspool kohalikku planeeringuala (Lucase soo) ja põhjaosas - Birzu rabas ja Urga rabas (külgneb kohalikuga planeeringuala, kuid ei kuulu selle hulka)
7110 Aktiivsed kõrgsood Lääneservas väljaspool kohalikku planeeringuala (Lucase soo), põhjaosas – Urgase soo (ei kuulu territooriumile).
7120 Degradeerunud kõrgsood, kus on võimalik või käimas looduslik uuenemine
Kirdesavis - Kasesoo.
9080* Jalutavad metsad Loodeosas väljaspool lokaalplaneeringuala
Joonis 10. Kohaliku planeerimise alal erikaitsealused biotoobid [baas - OpenStreetMap, andmed - loomulik andmesüsteem "Ozols"]
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
30
Loodusandmete haldamise süsteemis "Ozols" registreeriti kuni keskkonnamõju hindamise protsessi ja territooriumi uuringute alguseni erikaitsealuste või haruldaste taimede, seente, samblike ja sammalde ladestumeid vähe (mitmed ööbiku, kopra ja üheaastase pugeja ladestumist). märkis).
Planeeritavate TT-i hoidlate ehitusalade ja juurdepääsuteede piirkonnas, samuti võimaliku mõjupiirkonnas (kuni 50 m nimetatud objektidest) leitud haruldased ja kaitsealused liigid on toodud tabelis. 3 ja graafiliselt kujutatud eksperdi arvamuses lokaaliplaneeringu seletuskirja lisas 112.
Keskkonnamõju hindamise raames on eksperdid hinnanud tuulepargi rajamise võimalikku mõju erikaitsealustele loodusaladele, puudele, taimedele ja elupaikadele. Ekspertide arvamuses märgitakse, et Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala territooriumile ei ole oodata negatiivset mõju.
KMH menetluse käigus on juba tegutsetud tuuleelektrijaamade pargi mõju vähendamiseks erikaitsealustele liikidele ja elupaikadele, sest tuuleelektrijaamade asukohad ja juurdepääsuteed valiti lähtuvalt tuulikupargist tulenevatest loodusväärtustest. uuringud ning vastavalt tuuleelektrijaama asukoha ja juurdepääsuteede kohandamine, et vältida mõju loodusväärtustele.
Tabelis 4 on ära toodud EL-i tähtsusega kaitsealused biotoobid planeeritavate TT-i hoidlate ja juurdepääsuteede piirkonnas, samuti potentsiaalse mõju alal (kuni 50 m nimetatud objektidest).
Tabel 3. EL-i tähtsusega kaitsealused biotoobid kavandatavate TT-i hoidlate ja juurdepääsuteede piirkonnas, samuti potentsiaalse mõju alal (kuni 50 m nimetatud objektidest)13
Elupaiga kood ja nimi Asukoht
7120 Degradeerunud kõrgsood, kus on võimalik või käimas looduslik uuenemine
Biotoobi prügila asub territooriumi põhjaosas, kavandatavate TT nr 1 ja nr 2 hoidlate ja juurdepääsutee läheduses ning TT nr 9 ehitusplatsi läheduses.
9010*_3, Vanad või looduslikud boreaalsed metsad
TT nr 3 ehitusplatsi lähedal.
91D0* Soised metsad TT nr 19, kus planeeritav asukoht mõjutab osa elupaigast. Lähedal TT nr 1 ja juurdepääsutee. Biotoobi prügilat läbib Lode vallas kaabelrada.
Ekspertide arvamusest selgub, et kavandatavast tegevusest tingitud hüdroloogilise režiimi muutustest tulenevaid mõjusid EL-i tähtsusega kaitsealustele biotoopidele loetakse regionaalses ja riiklikus mastaabis väheolulisteks kahjulikeks mõjudeks, kuid lokaalselt piirkonniti. metsamassiivile olulist kahjulikku mõju14:
▪ VEJ nr 1 rajamise tulemusena mõjutaks negatiivselt kaitstavaid biotoope: 7120 degradeerunud kõrgsood, kus on võimalik või toimub looduslik uuenemine 0,33 ha suurusel alal ja 91D0* soised metsad 1,37 ha;
▪ VEJ nr 3 rajamisel oleks negatiivselt mõjutatud elupaik 9010* Vanad või looduslikud metsad 0,44 ha suurusel alal. Ekspertide arvamuses märgitakse, et samas tuleb arTTtada, et elupaik on juba avatud metsamajandusliku tegevuse ohule ning selle võib raiuda olenemata kavandatava tegevuse elluviimisest;
12teistel uuritud territooriumidel ning VES-i ja taristu ehitusobjektidel leitud liigid, mis esmasel uuringul ja hindamisel välja jäeti või asukohta muudeti, on kajastatud seletuskirja lisas 1 sisalduva eksperdi arvamuse lisas 5. 13"Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera Lode ja Ipiķu valda" keskkonnamõju hindamise aruanne, SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment", 2024.a. 14"Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera Lode ja Ipiķu valda" keskkonnamõju hindamise aruanne, SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment", 2024.a.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
31
▪ TT nr 19 rajamise puhul oleks negatiivselt mõjutatud elupaik 91D0* Soometsad 1 ha suurusel alal.
▪ Potentsiaalne oht biotoopidele 7110* (Urga soo) ja 7120 (Berzu soo) on seotud TT nr 1 ja TT nr 3 rajamisega ning ehitusalade rajamisega ja sellega piirnevate alade kuivendamisega.
▪ Eeldatavasti avaldab kaablitrassi rajamine Lode valda TT nr 6 ja Eesti piiri vahele, tehes kaevetöid ja langetades puid, ajutist negatiivset mõju elupaigale 9080*_1 Staignāi metsad. Pikemas perspektiivis on kuni 10 m laiuse raja loomisel väike negatiivne mõju elupaiga 9080* Staignāi metsade prügilale 24AP116_3.
Ekspertide arvamusest selgub, et üldiselt mõjutab kavandatav tegevus ELi tähtsusega kaitsealuste biotoopide väheolulisi alasid otseselt negatiivselt, samuti on hüdroloogilise režiimi muutumisest või servaefektist tulenev võimalik mõju ainult üksikjuhtudel, mitte aga mitte. suurem kui piirkonnas juba toimuv metsandustegevus ja kuivendussüsteemide renoveerimine. Üldjoontes jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju EL-i tähtsusega kaitstavate biotoopide kaitseseisundile regionaalses ega riiklikus mastaabis.
Tabelis 4 on toodud kavandatavate TT-i hoiualade ja juurdepääsuteede piirkonnas, samuti võimaliku mõjupiirkonnas (kuni 50 m nimetatud objektidest) leitud haruldased ja kaitsealused liigid.
Tabel 4. Planeeritavate TT-i hoiualade ja juurdepääsuteede piirkonnast, samuti võimaliku mõjupiirkonnas (kuni 50 m nimetatud objektidest) leitud haruldased ja kaitsealused liigid15
Pealkiri Esinemine kohaliku planeerimise valdkonnas
Dactylorhiza fuksia TT nr 15 selle asukoha piirkonnas ja selle läheduses.
Ploom Huperzia selago TT nr 1 juurdepääsutee lähedal
Üheaastane roomik Lycopodium annotinum TT nr 1 juurdepääsutee naabruses, TT nr 15 asukoha piirkonnas, TT nr 16 asukoha läheduses
Paljas ümarleht Odontoschisma denudatum TT nr 15 asukohapiirkonnas
Orobanche pallidiflora (reticulata) Lähedal TT nr 1 ja juurdepääsutee TT nr 3 juurdepääsutee lähedal
Lõhnav ööviin Platanthera bifolia, ööviin Platanthera sp.
TT nr 1, TT nr 3 asukoha läheduses, TT nr 15 asukoha piirkonnas, TT nr 16 juurdepääsutee trassil
Ekspertide arvamusest nähtub, et kavandatud projekti kohaselt kavandatava tegevuse elluviimisel tekitab TT nr 1 rajamine vältimatu ja olulise ebasoodsa mõju kahvatuõielise pruunitüvelise Orobanche pallidiflora (O.reticulata) elupaigale. ) 0,5 ha suurusel alal, hävitades selle täielikult.
Kavandatava tegevuse otsese mõju tsoonis on leitud erikaitsealuste liikide maardlaid, mis kavandatava tegevuse tulemusena hävivad - üheaastane pugeja, ööviin, fuksikägu. Nende liikide elupaigad on piirkonnale tüüpilised, mistõttu on tõenäoline, et liike ei leidu mitte ainult uuritaval alal, vaid ka laiemalt. Sellest võib järeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealuste soontaimeliikide potentsiaalseid elupaiku, mis esineksid vaid väikesel alal ja oleksid seega kohalikus mastaabis ohustatud.
Üksikasjalik teave ekspertide tuvastatud võimalike mõjude ja nende leevendavate meetmete kohta on kokku võetud ekspertide arvamuses, mis on lisatud selgitava artikli lisale 1.
JÄRELDUSED Vastavalt keskkonnamõju hindamise aruandes sisalduvatele kohustuslikele keskkonnamõju leevendamise meetmetele sisaldab territooriumi kasutamise ja ehituseeskiri järgmisi nõudeid:
15"Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera Lode ja Ipiķu valda" keskkonnamõju hindamise aruanne, SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment", 2024.a.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
32
▪ Mõju vähendamiseks kaitsealusele metsaelupaigale 9010*:
- kavandatava tuuleelektrijaama nr 3 ehitamine on ette nähtud ehitusplatsi kuivendamiseta;
- kavandatava tuuleelektrijaama nr 8 ehitusprojektis ei ole lubatud tee laiendamine, puudutades elupaiga 9010* prügilat.
▪ Mõju vähendamiseks kaitsealusele metsaelupaigale 91D0* luuakse kavandatava tuuleelektrijaama nr 19 asukoht, ehitusala ja juurdepääsuteed muldkehadega, ilma uute kraavide ja territooriumi kuivenduse rajamiseta ning paisudega. tekivad elupaiga 91D0* lähedal asuvate kraavide otstesse.
▪ Mõju vähendamiseks Orobanche pallidiflora saidile:
- kavandatava tuuleelektrijaama nr 1 rajamine on kavandatud leitud maardlat mõjutamata algselt kavandatud kohast vähemalt 100 m lõuna pool, ehitusplatsi muldkeha tehakse ilma kuivenduskraavideta. ja kohapeal saadud pinnast kasutatakse ehitusplatsi servade tugevdamiseks;
- planeeritava tuuleelektrijaama nr 3 ehituse ajal ei ole seadmete liikumist ja muud liiki tegevust kuivenduskraavist lõuna pool, mis asub mööda planeeritavat juurdepääsuteed kvartali 708 4. piirkonnas. lubatud.
▪ Mõju potentsiaalselt kaitstavatele puudele minimeerimiseks:
- planeeritava tuuleelektrijaama nr 4 rajamise ajal ei ole lubatud kahjustada potentsiaalselt kaitsealuseid puuvõrasid või juurestikuid;
- planeeritava tuuleelektrijaama nr 16 juurdepääsulahenduseks ja vastvalminud juurdepääsuteega ristumiskohas olemasoleva tee laiendamiseks valitakse teeäärseid tammepuid säilitav lahendus.
▪ Kaitsealuste liikide maardlates ei ole lubatud masinate liikumine, materjalide paigutamine ja muu ehitusega seotud tegevus, mis on märgitud keskkonnamõju hindamise aruande "Tuuleelektripargi "Lode" rajamine" kartograafilises materjalis. Valmiera maakonna Lode ja Ipiķu kihelkond".
6.1.4. Ornitofauna
Peatüki koostamisel kasutati ornitoloog Andras Dekantast16keskkonnamõju hindamise protsessi raames koostatud arvamus kavandatava tuulepargi "Lode" mõju kohta linnustikule. Arvamus on tervikuna lisatud lokaaliplaneeringu seletuskirja lisas 3. Hinnates eeldatava tegevuse mõju ornitofaunale, viis ornitoloog läbi kogutud andmete analüüsi ja territooriumi uuringu, et teha kindlaks hetkeolukord looduses.
Planeeringu alalt ja selle lähiümbrusest on leitud 31 erikaitsealust ja mikrokaitseala linnuliiki. Kõik eriliselt kaitstavate linnuliikide vaatluskohad on eksperdi arvamuses kujutatud lokaalplaneeringu seletuse lisas 3.
Eksperdiarvamus võtab kokku ja hindab territooriumil või selle äärealadel leiduvaid erikaitsealuseid, ohustatud ja potentsiaalselt enim mõjutatud liike.
Arvamuses märgitakse, et üldjuhul jääb territoorium väljapoole peamisi kitsaid rändeteid ning pole alust arvata, et rändlindude arvukus, vooluhulk või koosseis erineks oluliselt lähikonna samaväärsetest metsadest. Arvamuses toodud nõudeid ja tegevusi järgides ei eeldata, et negatiivne mõju rändlindudele oleks märkimisväärne.
Spetsialisti järelduste kohaselt on tuuleelektrijaama pargi territooriumil ja selle ümbruses prioriteetseteks erilist tähelepanu nõudvateks liikideks väike-konnakotkas, teder, metskurk, rähn, kolmvarb-kirjurähn, valgeselg-kirjurähn.
Lisaks on soovitatav pöörata suuremat tähelepanu vutihiirele, kes ei ole praegu eriti kaitsealune liik, kuid planeeritaval pargialal kõige levinum röövlinnuliik. Eelkõige peavad need liigid leevendama võimalikke negatiivseid mõjusid, hoides ära elupaikade kadumise hülgamise või hävitamise tõttu.
16ekspertiisitõend nr 183, kehtivusega kuni 10.07.2026.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
33
Tuulepargi rajamine piirkonda võib linde mõjutada peamiselt kolmel viisil: ▪ põhjustades pidevat mürasaastet, ▪ mis kujutab endast otsest kokkupõrke- ja surmaohtu liikidele, kes kütivad õhust või rändavad
öösel, kui tornid pole nähtavad, ▪ vähendades oluliselt olemasolevaid elupaiku.
Keskkonnamõju hindamisega seotud ornitoloogid ei ole viidanud sellele, et rändeperioodil uuritavat ala läbivate või kasutavate lindude kaitseks tuleks rakendada konkreetseid kaitsemeetmeid.
Prioriteetsed liigid tuuleelektripargi ja selle ümbruse alal, mis nõuavad mõju kontekstis erilist tähelepanu, on väike-konnakotkas, teder, metsrähn, rähn, kolmvarb-kirjurähn ja valgeselg-kirjurähn, samuti hiireviu, kes ei ole praegu eriti kaitsealune liik, kuid planeeritava tuulepargi territooriumil levinuim röövlinnuliik.
JÄRELDUSED
▪ Planeeritava tuuleelektrijaama pargi elluviimisel on lindudele peamiseks negatiivseks mõjuteguriks teatud liikide elupaikade kadu ja elupaikade kvaliteedi halvenemine mitme aastakümne jooksul. Elupaikade kadu võib toimuda nii elupaikade hävimise kui ka mahajätmise ja vältimise vormis (müra, valguse, virvenduse, inimtekkelise stressi ja muude põhjuste tõttu).
▪ Selle negatiivse mõju ulatuse määrab kõige enam TT-i ja kogunemisalade asukoht. Seetõttu on kõige olulisem riskide maandamise tegevus selliste jaamade asukohtade valimine, millel on kumulatiivselt kõige vähem negatiivne mõju ümbritsevatele elupaikadele ja linnupopulatsioonidele.
▪ Territooriumil või selle äärealadel pesitsevate linnuliikide kontekstis on ekspert soovitanud mitmeid mõjude leevendamise meetmeid, mida hinnati ja arTTtati keskkonnamõju hindamise menetluse käigus, koostades TT-i ja vajalikke insenerirajatisi. Seoses erikaitsealuste linnuliikide kaitsega tehti parandused TT-i esialgsesse asendiplaani.
▪ Vastavalt keskkonnamõju hindamise aruandes sisalduvatele kohustuslikele meetmetele keskkonnamõju vähendamiseks lisatakse Lokaalplaneeringu territooriumi kasutamise ja ehitamise nõuded:
- Metsa raiutakse väljaspool lindude pesitsusaega (1. augustist 1. märtsini).
- Linnuga kokkupõrkeohu vähendamiseks:
o paigaldab ja kasutab seadmeid lindude lendude automaatseks tuvastamiseks (vähemalt väike- konnakotkas, kanakull, merikotkas, merikotkas, konnakotkas, kalakotkas, must-toonekurg, valge- toonekurg, hiireviu), lendavate lindude äratundmiseks ja lindude automaatseks peatamiseks. jaam, mis hõlmab kogu tuulepargi ala või vähemalt 1,5 km raadiuses iga tuuleelektrijaama ümber;
o tuuleelektrijaama masti esimene lõik 20 m kõrgusel on värvitud tumedaks ümbruskonna värvides (roheline või pruun) järkjärgulise üleminekuga tumedast heledaks.
- Öökulli perekonna liikide ohustamise ohu vähendamiseks on kavandatavad tuuleelektrijaamad nr 11 ja nr 18 varustatud tehnoloogilise lahendusega, mis tagab tuuleelektrijaamade töö seiskumise või mittekäivitamise juhul, kui tuuleelektrijaamad nr 11 ja nr 18 tuule kiirus on alla 5 m/s.
6.1.5. Nahkhiired
Peatüki koostas imetajate – nahkhiirte (Chiroptera) ekspert Viesturas Vintulias.17arvamus, mis koostati keskkonnamõju hindamise protsessi raames ja on tervikuna lisatud lokaali planeeringu seletuskirja lisas 2.
Ekspert hindas algselt loodusandmete haldussüsteemis "Ozols" leiduvat infot alal ja selle ümbruses leiduvate nahkhiireliikide kohta. Ajalooline teave nahkhiirte leiukohtade kohta uuringualal ja selle läheduses on hinnatud puudulikuks, seetõttu on alal tehtud uuringuid. Lätis varem kinnitatud metoodika järgi uuriti territooriumi seitse korda hooajal, tehes rekordeid. SalTTtusajad valitakse nahkhiirte bioloogilise tsükli järgi.
17ekspertiis nr. 070, kehtib kuni 30.09.2025.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
34
Kokku saadi hooaja jooksul 1054 nahkhiirte kutsumise salTTtist, milles tuvastati 1119 nahkhiirte ülelendu. Nendest kirjetest oli võimalik kindlaks teha, millised nahkhiireliigid potentsiaalsel tuulepargi alal esinevad, samuti iga liigi esinemissagedus võrreldes teiste liikidega.
Tuulepargi alalt leiti hooaja jooksul 5 nahkhiirte liiki või perekonda. Levinuim liik oli põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii, sagedusega (pärast püüdmisteguri rakendamist) 64%. Suhteliselt harva täheldati pargis punast öö-nahkhiirt Nyctalus noctula, kelle esinemissagedust hinnatakse 2%. Põhja-nahkhiir ja lääne- puna-nahkhiir esindavad rühma nn rohumaa liike, mis on tuuleturbiinide mõju suhtes eriti tundlikud.
Teine territooriumil esinev nahkhiirte rühm on perekonda Myotis kuuluvad nahkhiired, kelle suhteline esinemissagedus territooriumil on 32%. Praegune teave näitab, et tuuleparkide mõju perekonda Myotis kuuluvatele nahkhiirtele on suhteliselt väike18. ArTTtades neid tegureid, ei teinud ekspert selle perekonna nahkhiirte süvaanalüüsi.
Hooajal vaadeldi alal ka pruun-pikkkõrv-nahkhiirt Plecotus auritus ja kahevärvilist nahkhiirt TTpertilio murinus. Nende liikide puhul registreeriti hooaja jooksul vaid paar ülelendu ja ühelgi neist ei olnud esinemissagedus 1%.
Ekspert on jõudnud järeldusele, et nahkhiirte aktiivsust kavandatava tuulepargi "Lode" alale võib hinnata madalaks. Liigi registreeritud aktiivsus on madalam kui teistel identse metoodika järgi uuringuid läbi viinud aladel, mis on suure tõenäosusega seotud metsaelupaikade degradeerumisega ning vähese hoonestusega koha - nahkhiirtele sobivate elupaikade - tahtliku valikuga. .
Chiroptera eksperdi Viesturas Vintulise arvamus annab teavet kavandatava tuuleparkide rajamise ja käitamise võimaliku mõju kohta tuvastatud nahkhiireliigi populatsioonidele, samuti sellega piirnevale territooriumile ja tingimustele ning soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. ja edasine jälgimine.
JÄRELDUSED ▪ Suurim nahkhiirte hukkumisoht kavandatavas tuulepargis on juulis-septembris ehk nahkhiirte hajumise ja
rände ajal. Suve esimesel poolel võib nahkhiirte aktiivsust hinnata madalaks.
▪ Suurim nahkhiirte surmaoht turbiinide juures on 2-6. tundidel pärast päikeseloojangut.
▪ Metsa ja muude puuehitiste lähedusse planeeritud nahkhiirte kokkupõrgete/surmaoht on potentsiaalselt suurem ning avamaale paigutatud TT-is väiksem hukkumisoht.
▪ Nõuded sisalduvad kohaliku planeeringu territooriumi kasutamise ja ehituseeskirjas, et vähendada nahkhiirte surma ohtu:
- tuuleelektrijaamad on varustatud tehnoloogilise lahendusega, mis tagab tuuleelektrijaamade peatamise või käivitamata jätmise keskkonnamõju hindamise aruandes "Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera Lode ja Ipiķu valdades) märgitud ajaperioodidel ja tingimustel. provints".
- tagab nahkhiirte seiret esimesel ja teisel aastal pärast tuulepargi töö alustamist ning vajadusel vaatab vastavalt seire tulemustele üle tuuleelektrijaamade tööpiirangud.
6.1.6. Maastikud
Peatüki kirjelduses on kasutatud SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian Environment" koostatud keskkonnamõju hindamise aruande "Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera maakonna Lode ja Ipiķu valda" infot. Eksperdi arvamus on täismahus lisatud lokaaliplaneeringu seletuskirja lisas 5.
Maastikukaardi järgi19, mis lähtub piirkonna geomorfoloogilistest iseärasustest ja maastikukatte iseloomust, paikneb lokaalplaneeringuala metsamoreenide künklikul maastikul, mille edelaosa hõivab
18Läti nahkhiirte uurimise seltsi "Juhised tuuleelektrijaamade mõju hindamiseks nahkhiirtele". 19Tööstuse aruanne linnaosa planeeringu väljatöötamiseks "Maastikukaitse", Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu Ministeerium, 2000,
maastikukaardi koostas Olģerts Nikodemuss
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
35
tugevalt haritud drumliinide maastik. Piirkond on osa Ergeme mägedest (Eesti osas nimetatakse seda Sakala kõrgendikuks).
Piirkonda võib iseloomustada mosaiikselt, kus põllumaa alad vahelduvad suuremate ja väiksemate metsamassiividega, mis täiendavad kohti puudegruppide, kämpude, ridade või alleedega. Reljeefi on lokaalselt iseloomustatud tasapinnalisena, kuid suuremas plaanis vaadatuna on näiteks aktiivse reljeefi mudelkihiga kartograafilistes materjalides hästi loetavad drumlinmaastikule omased pikisuunalised künklikud kõrgendused. Kaugemas ümbruses on kohati suuremaid reljeefi kõikumisi koos suuremate nõgude lohkudega, mis on tekkinud näiteks jõgede äärde.
Künklikku ala tervikuna iseloomustab ka suur bioloogiline ja seega ka maastikuline mitmekesisus, kuna väikeste nõgude ja küngaste vaheldumine tagab mitmekesised hüdroloogilised tingimused. Madalamatesse kohtadesse tekivad niiskemad alad, mis konkreetses olukorras on kujunenud soodena. Teisest küljest, kuna nõlvad ja muutuvad tingimused on põllumajanduse arengut koormavad tegurid, on metsad levinud suurele osale sellest alast. Üldjuhul annab mitmekülgset vaatepilti ka üleminek metsade ja maamaade vahel, kus avatud vaated lähevad üle lähedastele ja kohati isegi täiesti suletud aladele.
Metsaalade ja maa-alade suhet saab hästi hinnata kartograafilistes materjalides, mis kuvavad teavet nii ümbritseva ala geomorfoloogia ja taimestiku kui ka üldise maastikustruktuuri kohta. Reljeefi võib kirjeldada valdavalt homogeense laiemal, väikeste ehituslike tunnustega alal, mis ulatub Eestis kuni Halliste jõeni, kus on märgata selgeid reljeefi kõikumisi. Taimkattes on täheldatav, et Eesti territooriumil on metsamassiivide ja maapiirkondade vaheldumine homogeensem, samas kui kavandatava tegevuse territooriumil ja sellega piirneval Läti territooriumil on taimestik selgelt killustunud - põldude ja metsade pindalad on väiksemad, nende vaheldumine intensiivsem.
Üldjoontes võib ümbruskonna maastikku kirjeldada lihtsana, sellest on hästi välja loetavad piirkonna iseloomulikud jooned nii reljeefis ja taimestikus kui ka muudes maastikku kujundavates elementides. Valdavalt avanevad avarad ja avatud vaated, mida paiguti piiravad olemasolevatele teedele lähenevad metsalaigud või lõbusalt paigutatud puukobarad ja puuderead, mis tagavad vaate muutumise.
Maa-ala mõõdistamisel ei leitud vaateid, mida võiks kirjeldada maastikuliselt eriti väärtuslikuna, kuid kvaliteeditunnuseid võib täheldada kohtades, kus vaate alguspunkt on ümbruskonna suhtes kõrgem, selliseid vaateid leiab otse rohkem. Eesti poolel
Planeeringu ala võib iseloomustada rohkem kui metsaala, kus on eraldi suuremad ja väiksemad maatükid ning sooalad. Siin on täheldatav nii intensiivne põllumajandus kui ka metsandus. Põllu- ja metsaalade vaheldumine ka kohalikul tasandil planeeringu alal tagab vaatemuutuse - metsaalade taandudes avaneb ümbruskonnale avar maastik, maanteele lähenedes vaade on piiratud või täielikult blokeeritud. Kohati võib näha üksikuid puid või väikesi puudekogumeid maapiirkondade lagendikel, mis on nii bioloogiliselt kui ka maastikuliselt olulised looduselemendid.
Ekspertarvamus ütleb, et tuulepargi projekti elluviimisel saavad tuuleelektrijaamad suhteliselt pika aja jooksul maastiku üheks olulisemaks tunnuseks. Eriti suured tuulepargid enam kui 15 tuuleelektrijaamaga muudavad radikaalselt maastikuruumi iseloomulikke jooni ja mõjutavad oluliselt maastiku olemust.
Hinnates TT pargi tajutavust ja visuaalset mõju maastikule, keskendub arvamus kahele visuaalsele aspektile - nähtavus ja nähtavus.
Nähtavuse määrab maastiku geomorfoloogia, maastiku iseloom, mis määrab ka visuaalse mõju piirkonnad. Neid võib liigitada väga kõrgeks, kõrgeks, keskmiseks, madalaks ja madalaks.
Teisalt määrab nähtavuse eelkõige inimese nägemise füsioloogia – kui hästi on võimalik objekti näha ja tajuda –, aga ka spetsiifilised atmosfääritingimused, näiteks päikesekiirguse heledus, ka meteoroloogilised tingimused, mis mõjutavad otseselt visuaalset taju , millesse on integreeritud konkreetsed objektid. Mõlemal juhul on oluline ka maastiku kontekst ja struktuur.
Tuuleparkide uuringu põhjal looduses eristatakse arvamuses nelja hüpoteetilist nähtavustsooni.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
36
1. Olemas nähtavusala– TT-i saab vaadata väga lähedalt, võimaldades näha ka detaile ning neil on domineeriv või isegi rõhuv iseloom. Tsooni orienteeruv laius on TT-ist kuni 1 km.
2. Väga hea nähtavusala– TTist ca 2–3 km. Neid peetakse endiselt domineerivateks, kuid neid hakatakse tasapisi tajuma osana üldpildist, võimaldades hinnata nii nende osakaalu ja ulatust kui ka visuaalset koostoimet teiste maastikuelementidega. TT-i osas tuleb arTTtada, et ehitusprojekti väljatöötamisel tuleb väga hea nähtavusega alasid hinnata lokaalselt lähedalasuvate kodutalude, tihedama asustusega alade, kultuuriliselt oluliste objektide kontekstis.
3. Hea nähtavusega alaasub 3-7 km kaugusel ning TT muutub visuaalselt maastikuelemendiks, mis "subistub" üldmaastikku, sest vaatejoone pikkuse kasvades suureneb ka maalilise ruumi visuaalse info hulk, mistõttu on vähem tõenäoline, et vaade keskendub millelegi pikka aega ühele konkreetsele.
4. Halva nähtavusega alaasub TT-ist ligikaudu 7-12 km kaugusel. Maksimaalsel kaugusel on jaamad näha vaid pikemalt vaadates ning seda mõjutavad suuresti ilmastikutingimused ja maastiku üldine läbipaistvus.
Võttes arTTse TTi võimalikke mõõtmeid, ei ole välistatud, et visuaalne nähtavus võib mõnel pool ületada ka mainitud 12 km, kuid sel juhul jääb see väga väikeseks.
Hinnates kavandatava tuuleelektrijaama "Lode" pargi visuaalseid mõjutsoone, jõuti järeldusele, et suurem mõju on ida ja lääne suunas, säilitades kõrge visuaalse mõju 5-6 km kaugusel TT pargist, samas kui põhja- ja lõunasuunas on väike visuaalne mõju juba 5 km raadiuses.
TTi nähtavuse osas tuleb märkida, et konkreetsel juhul, kui territooriumi ennast või selle serva ei läbi avalikult tähtsad teed, muutub visuaalse nähtavuse tähtsus teisejärguliseks. Teisest küljest muudab maastikul esinev erinevate elementide kogum oluliselt lihtsamaks uute elementide kaasamise, sest maastiku ja taimkatte mitmekesisus tagab pideva vaate muutumise.
Kavandatava tegevuse olulisuse hindamiseks on eksperdi hinnangul valitud mitmed vaatenurgad ja modelleeritud fotomontaažid (vt eksperdi arvamust seletuskirja lisas 5). Olulisemad on vaatepunktid, mille lähtepunkt asub suure ja keskmise visuaalse mõjuga aladel ning annab selge ülevaate visuaalselt looduskaunitest aladest ja lähiasulatest. Eksperdiarvamuses on näidatud tuuleelektripargi "Lode" visuaalsed mõjutsoonid ja fotomontaaži valitud vaatepunktid.
JÄRELDUSED ▪ Hinnates fotomontaaži üldist visuaalset mõju ja kavandatavat tegevust, jõuti järeldusele, et mitmekesine
taimkatte struktuur toimib visuaalselt piirava tegurina ja sageli isegi varjab TT-i vaate täielikult. Seevastu kohtades, kus vaate alguspunkt on kavandatava tegevuse territooriumi suhtes kõrgem ja avanevad avarad panoraamvaated, on kaugus nendeni piisavalt suur, et neid ei tajutaks domineeriva elemendina.
▪ Avalikult oluliste teede hõre võrgustik Läti territooriumil vähendab ka visuaalset ligipääsetavust, mis on maastiku kvaliteedi hindamise oluline kriteerium. Samamoodi vähendab suhteliselt haruldane maaehitus (eramajad) konfliktsituatsioone visuaalse mõju hindamisel elamute ja lähikülade osas. Teisiti on see Eesti poolel, kus ümbruskonna hoonestustihedus on suurem.
▪ Kavandatavat tegevust hinnates võib järeldada, et selle elluviimine avaldab selgelt visuaalset mõju piirkonna maastikule.
▪ Kohaliku planeeringuga territooriumi kasutus- ja ehitusmäärus sisaldab nõudeid tuuleelektrijaamade visuaalse mõju vähendamiseks maastikule: - näeb ette tuuleelektrijaamade tiibade värvimise heledaks (valgeks) värviks; - tuuleelektrijaamade signaalvalgustuseks kasutatakse ühevärvilist valgustust; - tagab väärtuslike puude kaitse ehituse ajal ja tarneteede trassi koostamise ajal, konsulteerides
ehitusprotsessi käigus rakendatavate kaitsemeetmete osas diplomeeritud arboristiga; - pakub tuuleparkide transpordi tarneteid, mis välistavad vajaduse ulatusliku teeäärte puhastamise
järele.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
37
6.2. KULTUURIPÄRAND
Kultuuriväärtuste Ameti andmebaasi järgi20kohaliku planeeringu territooriumil riigi kaitse all olevaid kultuurimälestisi ei ole, küll aga on vahetus läheduses kolm kultuurimälestist.
Põhjaosas asub piirkondliku tähtsusega arheoloogiline kultuurimälestis Urgu Zviedru kivi koos kirjade ja siltidega (kaitse nr 2458). Urgu Zviedru kivi asub Läti-Eesti piiril, kuid paar meetrit Läti territooriumil. Kivi pikkus - 3,9 m, laius - 2,5 m, kõrgus - 1,3 m. Numbrid '301' ja '1800', kivisse raiutud rist ja kolmnurk. Erineva vermimistehnika põhjal võib järeldada, et need on vermitud erinevatel aegadel. Jutud ja lood on seotud Rootsi sõja ajaga21.
Planeeringualast lõuna pool asub Arakste mõisa hoone. Arakste mõisakompleks tekkis 19. sajandil. esimesel poolel, kui sinna ehitati peremehe elumaja, sulasemaja, tallid, aidad, aidad ja sepikoda. 1881. aastal ehitati ka kelder ja muud kõrvalhooned.
Mõisahärrade maja ehitati ühekorruselise viilkatusega ja kõrge sokliga tellishoonena. 19. sajandil teisel poolel lisandus majale kahekorruseline hoone. Peafassaadil oli neljasambalise portikusega veranda. Pärast mõisate sundvõõrandamist 1922. aastal ehitati majja kool, pärast Teist maailmasõda oli seal 200-kohaline klubi ja lava.22.
Mõisahoonete kompleksis asuvad kaks piirkondliku tähtsusega arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all olevat hoonet - Arakstes mõisa ait (kaitse nr 6904) ja Arakstes mõisa tallid (kaitse nr 6905). Mõlemad hooned on ehitatud 19. sajandil. esimesel poolel. Tänaseks on mõisakompleks kehvas seisus.
Keskkonnamõju hindamise raames on ekspert hinnanud informatsiooni muude võimaliku kultuuriloolise tähtsusega objektide kohta planeeritaval tuulepargi alal ja selle vahetus läheduses (vt seletuskirja lisa 6)
Kultuuriväärtuste Ameti Mälestiste dokumentatsiooni keskuses on 1985. aastast pärit teade Urga ja Birzu majade vahelt NE-suunalisest Rootsi maanteest. Tee koht on märgitud maareljeefi kõrgendusena. Koht pole looduses täpselt lokaliseeritud.
Planeeringuala loodeosas, Urgu Zviedru kivist ~0,8 km edelas, asub Ūskalna-nimeline küngaste rühm.
Ekspert Ritvars Ritums23juhib tähelepanu, et on võimalik, et Úskalnil, mis tõusis kõrgemale üldiselt madalast ja soisest ümbritsevast territooriumist, oli ajalooliselt oluline roll (asula, matmispaik).
JÄRELDUSED ▪ Kavandatava tegevuse elluviimine ei kujuta eksperdi hinnangul ohtu riigi kaitse all olevale
kultuurimälestisele Urgu Zviedru kivile ega Arakste mõisa rajamisele.
▪ Urgi rootsi kivi kaitsevöönd on 500 m. Planeeritav TT nr 3 hakkab paiknema mälestise kaitsevööndis kivist ca 400 m kaugusel. Kuna tuuleelektrijaama kaabelkommunikatsioonid on kavas rajada kagusse ehk siis kivi vastasküljele, siis Urgu Zviedri kivile selle TT rajamine ja käitamine ohtu ei kujuta.
▪ Nõue sisaldub kohaliku planeeringu territooriumi kasutamise ja ehituseeskirjas- ehitusprojekteerimise käigus mõõdistab tuuleelektrijaama ehitusplatsid arheoloogi poolt. Tuuleelektrijaamade ja nende töö tagamiseks vajaliku taristu rajamisel kutsutakse ehitustööde ajaks kohale arheoloog.
20 https://karte.mantojums.lv/ 21"Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera Lode ja Ipiķu valda" keskkonnamõju hindamise aruanne, SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment", 2024.a. 22"Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera Lode ja Ipiķu valda" keskkonnamõju hindamise aruanne, SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment", 2024.a. 23Vaata kultuuriloo eksperdi arvamust lisas 6
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
38
6.3. KESKKONNA KVALITEET
6.3.1. Müra
Olemasolevatel andmetel planeeringuala ümbruses tööstusmüra allikaid ei ole. Olulisemad müraallikad kavandatava tuulepargi ümbruses on riigimaanteed, millele vastavalt Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi seadustele määratakse liiklusmürale kohaldatavad keskkonnamüra piirväärtused.
Keskkonnamõju hindamise protsessi raames on hinnatud "Lode" tuulepargi võimalikku mõju müratasemele kohaliku planeeringuala ümbruses. Tuuleelektrijaamade töös ei teki müra ainult inimesele kuuldavas sagedusalas, vaid ka väga madala sagedusega heli, infraheli ja kõrgsagedusheli ehk ultraheli.
Keskkonnamõju hindamise protsessi raames läbiviidud keskkonnamüra arvutuste tulemused näitavad, et planeeritavatesse kohtadesse on võimalik rajada tuulepark, mis vastab nii Läti kui ka Eesti müraregulatsiooni alaste normatiivaktide nõuetele, Siiski eeldatakse, et kui rajatakse hinnatud elektrijaamadest mürarikkaim, siis neljas planeeritavale tuulepargile kõige lähemal asuvas elamuehituse piirkondades on müratase kõrgem kui Maailma Tervishoiuameti poolt soovitatud piirväärtused. TT-i tekitatud müra organisatsioon.
Kuigi hetkel ei ole põhjust kehtestada nõudeid kohustuslike meetmete kohta mõju ennetamiseks või vähendamiseks, on kavandatava tuulepargi toimimisest tuleneva mõju vähendamiseks soovitatav pöörata tähelepanu TT-i tekitatavale müratasemele. TT mudeli valimisel ja kui valjema jaama valimiseks ei ole muid mõjuvaid põhjusi, valida ja paigaldada TT võimalikult madala müratasemega tuuleparki. Vaiksemate jaamade valik võimaldab lähimates elamupiirkondades ligikaudselt saavutada või saavutada sellise mõjutaseme, mis vastab Maailma Terviseorganisatsiooni TT-i poolt tekitatud müra piirväärtustele.
Arvutuste tulemusi hinnates jõuti keskkonnamõju hindamise raames järeldusele, et madalsageduslik müratase on piiravaks teguriks "Lode" tuulepargi rajamisel. Kuuest hinnatud TT-i mudelist viis võivad läheduses asuvates elamutes ületada piirväärtust 20 dB(A). Kuigi Läti määrused ei määra madala sagedusega müra piirväärtusi, on rahva tervise kaitseks vajalikud meetmed.
Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse mitmeid ettepanekuid madalsagedusliku müra mõju vähendamise meetmeteks. ArTTtades, et lokaaliplaneeringu väljatöötamise etapis ei ole võimalik prognoosida, milline meetmetest rakendatakse, eeldatakse, et ehitusprojekti etapis peab arendaja tõendama tuulepargi vastavust soovitatud piirväärtustele. madala sagedusega müratasemest. Vastav nõue sisaldub planeeringu territooriumi kasutamise ja ehituseeskirjas.
JÄRELDUSED Kohaliku planeeringu territooriumi kasutamise ja ehituseeskirjas sisalduvad nõuded: ▪ rajada lähielamurajoonides tuuleelektrijaamu, mille mõjutase ei ületa normatiivaktides määratud
mürataset. ▪ tuuleelektrijaama ehitusprojekti väljatöötamise käigus tehakse korduvalt madalsagedusmüra arvutusi
kinnitamaks, et kavandatav tuulepark ei põhjusta elamutes 20 dB(A) märgist ületavat madalsageduslikku mürareostust.
6.3.2. Vilkuv efekt
Virvendusefekt (inglise keeles shadow flickering) on põhjustatud rootori tiibade liikumisest, kuna need katavad perioodiliselt päikest ning tekitavad maapinnale ja erinevate objektide pinnale liikuvaid varje. Virvendusefekti täheldatakse ainult päikesepaistelise ilmaga.
Keskkonnamõju hindamise raames on detailselt hinnatud virvendusefekti mõju lähedalasuvatele elamutele. Kuigi puuduvad uuringud, mille tulemused tõestaksid virvendusefekti pikaajalist negatiivset mõju rahvatervisele, peetakse seda üheks TT-i lähiümbruses elavatele elanikele tekitatavatest häiretest. TT-i tekitatud virvendusefekti mõju on võimalik täpselt prognoosida, kasutades virvendusefekti aja arvutamiseks spetsiaalset programmi (WindPro), mis teeb arvutused võttes arTTse töötunde, tuule suundi ja igakuise väreluse tõenäosust. päikesevalgus
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
39
Lätis ja Eestis puuduvad normatiivaktid, mis määraksid virvendusefekti hindamise korra ja piiraksid selle mõju lubatud taset. Sarnast olukorda võib täheldada ka teistes Euroopa Liidu riikides, kus virvenduse mõju piirväärtused on põhimõtteliselt määratud juhendites, mitte normatiivaktides.
Analüüsides virvenduse mõju hindamise ja mõjuaja piiramise reguleerimist teistes riikides, tuvastati sagedamini kasutatavad väreluse mõju ajalised piirväärtused.24:
1) mitte rohkem kui 30 vilkuvat tundi aastas, kui see arvutatakse halvima stsenaariumi meetodil;
2) mitte rohkem kui 10 vilkuvat tundi aastas, kui need on arvutatud reaalse stsenaariumi järgi (Saksamaal, Belgias ja Rootsis on selle indikaatori soovitatav väärtus mitte rohkem kui 8 h/aastas);
3) mitte rohkem kui 30 minutit päevas, kui kasutatakse mõlemat hindamisstsenaariumi.
Keskkonnamõju osana halvima stsenaariumi meetodil (eeldusel, et päike paistab valgel ajal ja on alati risti rootorilabadega, mis pidevalt liiguvad) läbiviidud arvutuste kohaselt halvima stsenaariumi meetodil elamurajoonides. Tuuleelektrijaamade äärtest ligikaudu kuni 1,5-2 km kaugusel võib eeltoodud juhistega kehtestatud piirnorme ületada (30 vilkutundi aastas). Kaugemal kui 1,5–2 km ei saa ette näha virvendusefekti mõju piirväärtuste ületamist.
JÄRELDUSED
▪ Arvutuste käigus selgus, et TT-i tekitatud virvendusefekt võib kavandatud tegevuskoha läheduses asuvates
elamupiirkondades põhjustada soovitatud piirväärtusi ületavaid häireid, sõltumata valitud TT-i mudelist.
▪ Ainus tehniline lahendus, mis võimaldab vähendada virvendusefekti kestust, on peatada virvendusjaamade töö perioodidel, mil vastav jaam võib elurajoonides virvendust tekitada.
▪ Kõikide keskkonnamõju hindamise protsessi raames hinnatud TT-ide tootjad varustavad oma jaamadega töörežiime, mis peatavad TT-i töö teatud ajaperioodidel automaatselt. Nimetatud töörežiime saab seadistada kasutades teavet nii teoreetiliste kui ka tegelike päikesepaistetundide kohta.
▪ Vastavad nõuded sisalduvad kohaliku planeeringu territooriumi kasutamise ja ehituseeskirjas, nõue rakendub ka pärast tuulepargi käitamise alustamist uusehitatavatele elamutele:
- Tuulepargi ehitusprotsessi käigus tehakse virvendusefekti mõjuaja arvutused, määrates välja mõjutatud ehitusalad ning töötatakse välja tuuleelektrijaamade seiskamisrežiimid tagamaks, et tuulepargi töötamise ajal jääks mõjuaeg. elumajades ei ületa virvendusefekt 8 tundi aastas ja 30 minutit ühes ööpäevas.
- Tuulepargi käitaja esitab vallale hiljemalt kolme kuu jooksul pärast tuulepargi kasutuselevõttu võbelemise mõju aja piiramiseks rakendatud meetmete kohta aruande, mis kinnitab kehtestatud nõuete täitmist.
- Ehitusloa andmisel uue elamu ehitamiseks alale, mis asub lokaalplaneeringu alal rajatavatest tuuleelektrijaamadest vähem kui 3 km kaugusel, teavitab ehitusamet tuulepargi haldajat tehtud otsusest, kes arvutusi tehes määrab vastvalminud hoonele virvendusefekti aja.
- Kui arvutuslik virvendusefekti aeg elamutes ületab 8 virvendustundi aastas või 30 minutit ühes ööpäevas, peab tuulepargi käitaja muutma mõju tekitavate tuuleelektrijaamade seadeid, tagades, et väreluse mõju aeg elamutes ületab 8 virvendavat tundi aastas ja 30 minutit ühe päeva jooksul.
- Virvendusefekti mõju vähendamise meetmete rakendamist tuleb alustada vastvalminud elamu kasutuselevõtu päevast, millest ehitusamet teavitab tuulepargi haldajat.
6.3.3. Õhu kvaliteet
Läti Keskkonna-, Geoloogia- ja Meteoroloogiakeskuse andmetel on õhusaaste kontsentratsioon kohaliku planeeringuala ümbruses madal ega ületa normatiivaktides sätestatud piirväärtusi. Näidatud
24"Tuuleelektrijaamade keskkonnamõju hindamise juhend ja soovituslikud nõuded tuuleelektrijaamade rajamiseks", 2011.a.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
40
saastekontsentratsioonid on kõikide saasteainete puhul madalamad kui alumine saaste hindamislävi, mis tähendab, et olemasolev õhukvaliteet territooriumil on hea ning õhukvaliteedi parandamise meetmeid ei ole vaja kavandada. Nagu näitab saaste ruumiline jaotus, võib suurimat saasteallikate kontsentratsiooni täheldada kahe kohaliku tähtsusega riigimaantee V176 Sīli-Eesti piir ja V177 Ķoņi–Lode–Arakste läheduses, mis on seotud maanteeliiklusega.25.
6.3.4. Vibratsioonid
Vibratsiooni põhjustavad pöörlevate osade, eriti generaatori, käigukasti ja laagrisüsteemide tasakaalustamatus ja hõõrdumine. Vibratsiooni saab võimendada suure tuulekiiruse korral, kui tuulest põhjustatud rõhk ja turbulentsivoolud on tasakaalust väljas. TT-i peamised vibratsiooniallikad on generaator, käigukast ja laagrisüsteemid, mis võivad põhjustada ka gondli ja torni vibratsiooni.
Vibratsioonimõõtmisi on tehtud erinevates riikides. Lätis kuni 30.06.2010. kehtisid ministrite kabineti määrused nr 341, mis määrasid vibratsiooni piirväärtused. Hetkel sellised eeskirjad ei kehti, mistõttu ei ole TT-i tekitatud vibratsiooni tase ametlikult piiratud.
Võrreldes VEJ tekitatud vibratsiooni endiste regulatiivsete piirväärtustega, on näha, et VEJ vahetus läheduses on vibratsioonitase kõrgem kui kunagised piirväärtused, kuid juba 300 m kaugusel on see oluliselt madalam. Seega ei ole põhjust arvata, et kavandatava tuulepargi tekitatud vibratsioonitase kujutaks olulist ohtu rahva tervisele26.
JÄRELDUSED ▪ TT-i tekitatud vibratsiooni kontrollitakse kaasaegsete insenertehniliste lahendustega, et vähendada
pöörlevate osade tasakaalustamatust ja hõõrdumist.
▪ Kuigi vibratsiooni tase TT-i vahetus läheduses võib olla kõrge, väheneb see TT-i kauguse kasvades kiiresti. Seetõttu ei saa kavandatava tuulepargi tekitatud vibratsiooni pidada oluliseks ohuks rahva tervisele. Nõudeid Territooriumi kasutus- ja ehitusmäärusesse lisada ei ole vaja.
6.3.5. Kokkupuude elektromagnetväljadega
Keskkonnamõju hindamise protsessi raames on üksikasjalikult analüüsitud elektromagnetvälja võimalikku mõju. Elektromagnetvälju ei ole üldiselt inimese meeltega tuvastatav ega ole näidatud, et neil oleks otsene kahjulik mõju inimeste tervisele. Elektromagnetilise kiirguse allikad on laialt levinud, ulatudes looduslikest allikatest (Maa magnetväli, kosmiliste kiirte mõju) kuni tehislike allikateni (elektriliinid, juhtmeta sideseadmed, meditsiiniseadmete kasutamine).
Lätis kehtib see alates 01.11.2028. MK eeskirjad nr. 637 "Elanikkonna elektromagnetvälja kokkupuute hindamise ja piiramise eeskiri". Tuuleparkide käitamine ja sellega seotud infrastruktuuri, näiteks maakaablisüsteemide rajamine tekitavad elektromagnetvälju. TT gondlitel (vähemalt 150 meetri kõrgusel maapinnast) on sisseehitatud generaatorid, trafod ja muud mehhanismid. Elektromagnetvälja intensiivsus sellel kõrgusel on maapinnal tühine.
JÄRELDUSED ▪ Määrus seab selged piirid ja protseduurid, mida kasutatakse elektromagnetvälja allikate mõju hindamiseks
elanikkonnale.
▪ Tuuleparkide ja nende infrastruktuuri tekitatud elektromagnetvälja intensiivsus on madal ja kahjutu.
25"Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera Lode ja Ipiķu valda" keskkonnamõju hindamise aruanne, SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment", 2024.a. 26"Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Valmiera Lode ja Ipiķu valda" keskkonnamõju hindamise aruanne, SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment", 2024.a.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
41
▪ Eeldatav elektromagnetväli on määratud sihtväärtustest palju madalam, eriti kauguse ja varjestuse tõttu.
▪ Maa-alused kaablisüsteemid on magnetvälja intensiivsuse vähendamiseks tõhusalt varjestatud.
▪ Magnetvälja voo tihedus väheneb kaablist kaugenedes oluliselt, muutes selle ümbritsevale keskkonnale ja elanikele kahjutuks.
▪ Vastavalt normatiivaktidele ja tehnilistele lahendustele on tuuleelektrijaamade ja nende taristu elektromagnetväljade mõju minimaalne ja inimeste tervisele kahjutu. Nõudeid Territooriumi kasutus- ja ehitusmäärusesse lisada ei ole vaja.
7. PLANEERINGUDOKUMENDI ELLUVIIMISE OLULISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
7.1. PLANEERIMISDOKUMENT JA SELLES SISALDUVAD LAHENDUSED
Lokaalplaneeringuga luuakse eeldused tuulepargi "Lode" arendamiseks. Planeeritavasse tuuleparki saaks paigaldada 19 suure võimsusega uusima põlvkonna TT-i, kus ühe TT-i nominaaltootmisvõimsus võiks ületada 6 MW.
ArTTtades tuuleelektrijaamade tööstuse viimaste aastate kiiret arengut ning planeerimisprotsessi ja tuulepargi rajamise vahelist ajavahet, ei ole KMH protsessi raames valitud üht kindlat jaama mudelit ning kohaliku planeeringu väljatöötamine. Eeldatavasti tehakse lõplik otsus konkreetse mudeli valiku kohta veidi enne ehitusprojekti arendusprotsessi algust.
Info maaüksuste kohta, kuhu TT rajamine on kavandatud, on koondatud tabelisse.
Tabel 3. Maaüksused, kuhu on planeeritud tuuleelektrijaamade rajamine27
TT nr. Kinnisvara nimi Maaüksuse katastritunnus
1 ja 2 Ķeizari 96680010010
3 Kalnurgas 96680010035
4 Bērzi 96680010118
5 Vēveri 96680010078
6 ja 7 Rapas 96680010001
8 Lucas 96680010041
9 Zīļi 96680010043
10 Pupuķi 96680010042
11 Mežāres 96680010002
12 Dūči 96680010085
13 Rauķupes 2 96680010098
14 Ansētas 96680010097
15 Puigas - 1 96680010034
16 Robežnieki 96680010006
17 Mežvidi 96680010004
18 Lapegļu mežs 96680010071
19 Akmeņgravas mežs 96680010075
Planeeringu graafilises osas ei ole lahendused tuulejaamade asukohti täpselt kujutatud, kuna tuuleelektrijaamade potentsiaalseid ehitusplatse hinnatakse keskkonnamõju raames ja näidatakse orienteeruvalt välja ehituse toimumise hetkel. kohaplaneeringu väljatöötamine, arTTtades alade valikut piiravaid kriteeriume.
27andmeallikas - "Tuuleelektrijaamade pargi "Lode" rajamine Valmiera piirkonna Lode ja Ipiķu valda" Keskkonnamõju hindamise aruanne, SIA
"Estonian, Latvian & Lithuanian Environment", 2004.a.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
42
Kohaplaneeringus luuakse eeldused tuuleelektrijaamade paigutamiseks, sätestades vastavalt funktsionaalse alamvööndi ja territooriumi kasutamise ning ehitusreeglid. Kohalikud planeeringulahendused saab selgitada ehitusprojekti staadiumis.
Tuuleelektrijaamade asukohta saab täpsustada tabelis 3 märgitud kinnistu maaüksuse piires, mistõttu ei ole lokaalplaneeringu graafilises osas välja toodud tuuleelektrijaamade rajamise täpsed asukohad.
Kohad, kuhu on keskkonnamõju hindamise käigus hinnatud tuuleelektrijaamade paigutamise võimalusi, on toodud joonisel 11 ja sisalduvad territooriumi kasutamise ja ehituseeskirja lisas 1.
Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati jaamade nr 16 ja nr 16A ning nr 17 ja nr 17A TT asukoha alternatiive. KMH aruandes on asukohaalternatiivide hindamisel säilinud kaks asukohaalternatiivi, sest alternatiive nr 16A ja nr 17A saab rakendada vaid tingimusel, et ehitusameti aktid ehitise looduses puudumise kohta laekuvad. elamu kinnistule "Inčkalni" normatiivaktides määratud korras registreeritud ning Riigi Maateenistuse Kinnisvara riigikatastri infosüsteemi ja kinnistusraamatu kustutatud kannetega.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
43
Joonis 11. Kohad, kuhu on keskkonnamõju hindamise protsessi raames hinnatud tuuleelektrijaamade paigutamise võimalusi
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
44
Planeeringu territooriumi funktsionaalala ettepanek määratakse vastavalt planeeringu väljatöötamise ülesandele ja 30.04.2013. MK nr 240 "Territooriumi planeerimise, kasutamise ja ehitamise üldeeskirjad" määrustega määratud funktsionaalsete tsoonide klassifikatsioon, mis ennustab territooriumi sobivaid kasutusviise.
Planeeringu territooriumile määratakse funktsionaalsed alamtsoonid:
1. Põllumajanduspiirkond(L1) – määratud maaüksustele või nende osadele, mille funktsionaalvöönd "Põllumajandusterritooriumid (L) on määratletud kehtivas territoriaalplaneeringus ja sisaldab kasutusviisi Energiavarustusettevõtte ehitus (14006): tuuleelektrijaamad ja tuulepargid.
2. Metsaala(M1) – määratud maaüksustele või nende osadele, mille funktsionaalvöönd "Metsaalad" (M) on määratletud kehtivas territoriaalplaneeringus ja sisaldab kasutusviisi Energiavarustusettevõtte ehitus (14006): tuuleelektrijaamad ja tuulepargid .
3. Transpordi infrastruktuuri piirkond(TR1) - määratakse kohaliku planeeringuala olemasolevatele transporditaristu objektidele;
4. Veeala(Ū1) – määratakse lokaaliplaneeringu territooriumil olemasolevatele veeobjektidele.
Funktsionaalsete alampiirkondade määramine ja TKET arendamine viidi läbi järgmistel alustel:
- kinnisvaraomanike nõusolek tuulepargi arendamiseks oma kinnistutele;
- KMH aruande koostamise raames teostatavatele territooriumi-uuringutele ja hindamistulemustele, arTTtades kohavalikut piiravaid kriteeriume (looduslikud tingimused, liikide ja elupaikade hindamise tulemused, ornitofauna- ja nahkhiirte ekspertide soovitused, kaugused elamutest). , juurdepääsuvõimalused jne).
Juurdepääs tuulepargile "Lode" ehituse ja ekspluatatsiooni ajal on kavandatud riigi kohalikel maanteedel V176 Sīli - Eesti piir ja V177 Ķoņi - Lode - Arakste, vallateel Arakste - Bērzi ja VAS "Latvijas valsts meži" maanteedel Akmengravas. maantee ja Ūskalnase tee. Eeldatavasti saaks juurdepääsuks kasutada ka teistele isikutele kuuluvaid teid, mida kasutatakse juurdepääsuks põllumassiividele ja metsaaladele, kokkuleppel iga kinnisvaraomanikuga.
Uued rajatavad teed on planeeritud rajada võimaluste piires maaplokkide või maaüksuste piiride lähedusse, vähendades sellega põllumassiivide killustumist. Rajatavate teede kogupikkus ulatub ligikaudu 12 km-ni.
Tuulepargi ehitusprojekti väljatöötamise käigus hinnatakse riigi- ja vallamaanteede sobivust ehitusmaterjalide ja TT komponentide veoks, vajadusel planeeritakse kogu vajaliku teelõigu või selle osa rekonstrueerimine kuni parandada kandevõime tingimusi. Munitsipaal- või riigimaanteede rekonstrueerimise vajadus ja rekonstrueerimise elluviimise kord kooskõlastatakse vastava maantee omanikuga. Juurdepääsuteede all olevate potentsiaalselt omavalitsuste teede kogupikkus on 8,11 km.
Toodetud elektri ülekandmiseks ühisvõrku on kavas rajada tuuleelektripargist "Lode" uus kaabelliin, mis liigub tuulepargi territooriumi piirist läände, läbides Eesti Vabariigi territooriumi. Eesti umbes 4 km, jätkub Läti Vabariigi piires kuni vastvalminud trafojaamani, mis on kavandatud Ipikėsest läände. Ühendusega kolmanda Eesti-Läti 330 kV võrguühendusega.
Kavas on rajada ainult kaabelliine, vähendades sellega nii kavandatava tegevuse mõju keskkonnale kui ka maakasutusvõimalustele ülekandeliinide trassi ääres. Võimaluse piires rajatakse kaabelliinid tee eraldusrajale. Eeldatavalt on alajaama rajamiseks vajalik pind kuni 1 ha. Ehitusprotsessi käigus on plaanis välja ehitada ka sidevõrgud, mis on vajalikud TTi juhtimiseks ja seireks. Eeldatavasti rajatakse elektriülekandevõrkudega paralleelselt valguskiud- ja nõrkvoolukaabelliinid ning paralleelselt juurdepääsuteede rajamisega toimub ka insenervõrkude ehitusprotsess.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
45
7.2. PLANEERINGUDOKUMENDI RAKENDAMISE OLULISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Kohaplaneeringuga muudetakse Rūjiena maakonna territoriaalplaneeringut aastateks 2012 - 2024, mis töötati välja enne territoriaalse arengu planeerimise süsteemi (TAPIS) kasutuselevõttu, sh enne ministrite kabineti 30. aprilli 2013 määruse nr 240 „Üldine territoriaalplaneering, kasutus- ja ehitusmäärus" jõustumist.
27.10.2022 kinnitatud "Valmiera maakonna säästva arengu strateegias 2022-2038" (edaspidi - strateegia) on valla üheks strateegiliseks eesmärgiks määratletud "Ettevõtluse arendamine" (SM2), mille elluviimine pikemas perspektiivis tagab töökohad, inTTteeringute meelitamine Valmiera maakonda, kvalifitseeritud spetsialistid, kõrge tootlikkus, õrn ja säästev lähenemine loodusvarade kasutamisel, korduv ressursside kasutamine, ettevõtete ja talude ekspordivõime.
Valla majandusspetsialiseerumises on prioriteetsete sektorite hulgas energiatootmine ja materjalitöötlemine.
Maakonna ruumilise arengu perspektiivis on lokaalplaneeringu territoorium kaasatud Põllumajandusruumi. Põllumajandusalade tulevase planeerimise juhendite hulgas on sätestatud, et kõrge loodusliku mullaviljakusega põllumaad tuleks eelisjärjekorras säilitada intensiivseks põllumajanduslikuks arendamiseks. Ülejäänud põllumajanduspinda on võimalik kasutada, tasakaalustades loodusliku mitmekesisuse ja maastiku säilimist ning territooriumi sotsiaalset ja majanduslikku arengut.
Kohalikud planeeringulahendused ei lähe vastuollu valla pikaajalise arengustrateegiaga.
Hinnang: Kohaliku planeeringu väljatöötamine tagab territooriumi kavandatava (lubatud) kasutamise ühetaolise kindlaksmääramise kohaplaneeringu territooriumil, luues samas eeldused Valmiera regiooni säästva arengu strateegias 2022- seatud eesmärkide ja prioriteetide elluviimiseks. 2038.
Kohaplaneeringu väljatöötamine toimub samaaegselt selles kavandatava tegevuse tuulepargi pargi arendamise keskkonnamõju hindamisega.. KMH protsessis on vastavalt tuulepargile "Lode" väljastatud KMH arendusprogrammile läbi viidud kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõju hindamine järgmiste peamiste keskkonnamõju aspektide osas:
▪ Keskkonnamüra ▪ Madala sagedusega müra ▪ Vilgub ▪ Bioloogiline mitmekesisus – taimed ja elupaigad ▪ Bioloogiline mitmekesisus – nahkhiired ▪ Bioloogiline mitmekesisus – ornitofauna ▪ Maastik ja visuaalne mõju ▪ Kultuuri- ja ajalooväärtused ▪ Õhu kvaliteet ▪ Kliima ▪ Geoloogia ▪ Hüdroloogia ▪ Jäätmekäitlus ▪ Keskkonnariskid ja hädaolukorrad ▪ Vibratsioonid ▪ Kokkupuude elektromagnetväljadega
Lähtuvalt territooriumi uuringust ja mõju hindamisest on KMH protsessis lahendused keskkonnamõju leevendamiseks ja tingimused edaspidise kavandatava tegevuse seireks keskkonnamõju kontekstis, mis hõlmavad kavandatavat keskkonnamõju. välja töötatud seiremeetmed territooriumi järelevalveks.
ArTTtades, et KMH protsess toimub samal ajal territooriumi arengu planeerimise protsessiga (kohaplaneeringu väljatöötamine), võrreldes juhtumiga, kui kohaliku planeeringu väljatöötamine toimus
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
46
esimesena ja KMH viidi läbi pärast kinnitamist. planeerimisdokumendi vallas, enne ehitamist, võib järeldada, et antud olukorras on planeeringus juba kohaliku planeeringu väljatöötamine piires - sertifitseeritud ekspertidelt saadud andmepõhine teave või nii Lätis kui Eestis tunnustatud meetodid. protsessi. Need hinnangud annavad üksikasjaliku ülevaate kavandatava tegevuse mõjust, selle ulatusest, prognoositavatest keskkonnakvaliteedi näitajatest ja lubatavatest ületamistest, samuti ebasoodsalt mõjutatud aladest ja objektidest. Tuuleparkide planeerimise protsessis kasutatakse seda teavet, et valida jaamade asukohad, mis minimeerivad negatiivseid mõjusid bioloogiliselt olulistele loodusväärtustele, looduskaunitele aladele ja keskkonnamüra tasemele, sh madala sagedusega müra ületamised kodutaludes, aga ka virvenduse ületused elamutes ning muud keskkonnaaspektid.
Hinnang: positiivne, otsene ja kaudne, pikaajaline mõju territooriumi arengu planeerimise protsessile, tagades keskkonnakaitse ja looduskaitse seisukohalt, samuti avalikkuse teavitamise Kohaliku planeeringu lahenduste mõjust, põhjendatud funktsionaalsuse väljatöötamise. tsoneerimine ning territooriumi kasutamise ja ehituseeskirjad.
Kohaplaneeringu TKET punkt 3.5 "Keskkonnariskide vähendamise nõuded" sisaldab punkti 11, mis sätestab, et keskkonnariskide vähendamise meetmeid rakendatakse vastavalt Keskkonnajärelevalve Ameti arvamusele keskkonnamõju hindamise aruandele "Tuule rajamine". jõupark "Lode" Valmiera maakonnas Lodese ja Ipiķu vallad" nõuetele kavandatava tegevuse teostamise koha, ulatuse ja tehnoloogia liigi, samuti mõju vältimise, vähendamise ja seire kohta.
Keskkonnaaruande koostamise käigus on välja töötatud KMH aruanne, mis on hetkel avaliku arutelu faasis. Pärast avalikku arutelu annab Riigi Keskkonnajärelevalve Amet KMH aruande kohta seisukoha. See arvamus põhineb KMH aruandes välja toodud negatiivsete mõjude leevendamise meetmetel ja büroo hinnangul aruandele.
Keskkonnaaruande väljatöötamise käigus (juuni - juuli 2024) saab mõjude leevendamise meetmeid hinnata KMH aruandes sisalduvate lahenduste põhjal. KMH aruanne sisaldab meetmeid, mis tagavad seaduste, juhendite või institutsioonidega seatud nõuete täitmise, samuti avaliku turvalisuse meetmeid ning meetmeid oluliste mõjude ennetamiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks.
Lisades sellised nõuded Kohaliku planeeringu TKET-i, tugevdab vald lisaks KMH väljatöötatud lahendustele ja meetmetele, mida amet arvamusesse lisab, nõuet oma siduvates määrustes (kohaplaneeringu TKET). rakendada arvamuses nimetatud meetmeid keskkonnamõju vähendamiseks. Seda saab hinnata positiivselt, sest vallal on õigus nõuda nende meetmete rakendamist tuulepargi rajamise ja käitamise ajal. Planeeringunäituse ja keskkonnaaruande koostamise etapis orienteeruvalt, lähtudes KMH aruande punktist 6.2. peatükk 6.1.2. tabelis "Keskkonnamõju leevendamise või ennetamise meetmed ja jääkmõjude hindamine" on eeldatavasti tuuleparkide tegevuse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks määratud hulk meetmeid (sisaldub ameti arvamuses ), mis vastab standardile TKET 3.5. peatükis "Keskkonnariskide vähendamise nõuded" sisalduvatele nõuetele:
▪ TKET punkt 12 sisaldab nõudeid keskkonnamüra eeskirjade nõuete tagamiseks - rajada tuuleelektrijaamu, mille mõjutase lähedalasuvatele elamualadele ei ületa eeskirjas toodud mürataset.
▪ TKET p 13 sisaldab nõuet madalsagedusmüra mõju vähendamiseks - tuuleelektrijaamade ehitusprojekti väljatöötamise käigus tehakse korduvalt madalsagedusmüra arvutusi kinnitamaks, et kavandatav tuulepark ei põhjusta madalsageduslikku müra. mürasaaste üle 20 dB (A)hinne elamutes. TKET punkt 14 sisaldab nõuet, et ehitusloa andmisel uue elamu või ühiskondliku hoone ehitamiseks territooriumile, mis asub vähem kui 1 km kaugusel rajatavatest tuuleelektrijaamadest lokaalplaneeringu territooriumil, prognoosida madalsagedus müratase hoone siseruumides ja vajadusel kasutada kõrgema heliisolatsioonitasemega ehitusmaterjale.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
47
Hinnang: positiivsed, otsesed ja kaudsed pikaajalised mõjud ümbritsevate piirkondade keskkonnamüra vähendamisele. KMH aruandes (ptk 6.2) on jääkmõju (pärast meetme rakendamist) hinnatud väheoluliseks kahjulikuks mõjuks.
▪ TKET -i punktid 15–20 sisaldavad nõudeid virvendusefekti vältimiseks ja kontrollimiseks:
- Tuulepargi ehitusprotsessi käigus tehakse virvendusefekti mõjuaja arvutused, määrates kindlaks mõjutatud ehitusalad ning töötatakse välja tuuleelektrijaamade seiskamisrežiimid tagamaks, et tuulepargi töötamise ajal jääks mõjuaeg. virvendusefekt elamutes ei ületa:
o 30 tundi aastas, kui virvendusefekti mõju jälgimiseks ei kasutata tegeliku päikesepaisteaja määramise seadmeid;
o 8 tundi aastas, kui virvendusefekti mõju jälgimiseks kasutatakse tegeliku päikesepaisteaja määramise seadmeid;
o 30 minutit päevas.
- Kui virvendusefekti võivad põhjustada mitmed tuuleelektrijaamad, siis arvutatakse välja kõigi tuuleelektrijaamade poolt tekitatud virvendusefekti summaarne mõjuaeg ning hinnatakse selle vastavust TKET punktis 15 toodud näitajatele.
- Tuulepargi käitaja esitab vallale hiljemalt kolme kuu jooksul pärast tuulepargi kasutuselevõttu võbelemise mõju aja piiramiseks rakendatud meetmete kohta aruande, mis kinnitab kehtestatud nõuete täitmist.
- Ehitusloa andmisel uue elamu ehitamiseks alale, mis asub lokaalplaneeringu alal rajatavatest tuuleelektrijaamadest vähem kui 3 km kaugusel, teavitab ehitusamet tuulepargi haldajat tehtud otsusest, kes arvutusi tehes määrab vastvalminud hoonele virvendusefekti aja.
- Kui arvutuslik virvendusefekti aeg elamutes ületab 8 virvendustundi aastas või 30 minutit ühes ööpäevas, peab tuulepargi käitaja muutma mõju tekitavate tuuleelektrijaamade seadeid, tagades, et väreluse mõju aeg elamutes ületab 8 virvendavat tundi aastas ja 30 minutit ühe päeva jooksul.
- Virvendusefekti mõju vähendamise meetmete rakendamist tuleb alustada vastvalminud elamu kasutuselevõtu päevast, millest ehitusamet teavitab tuulepargi haldajat.
Hinnang: positiivne, otsene ja kaudne pikaajaline mõju virvenduse vähendamisele lähedalasuvates elamutes ja uusehitistes. KMH aruandes (ptk 6.2) on jääkmõju (pärast meetme rakendamist) hinnatud väheoluliseks kahjulikuks mõjuks.
▪ TKET punkt 30 sisaldab nõudeid maastikule avalduva mõju leevendamiseks - tuuleelektrijaamade visuaalse mõju vähendamiseks maastikul:
- näeb ette tuuleelektrijaamade tiibade värvimise heledaks (valgeks) värviks; - tuuleelektrijaamade signaalvalgustuseks kasutatakse ühevärvilist valgustust; - tagab väärtuslike puude kaitse ehituse ajal ja tarneteede trassi koostamise ajal,
konsulteerides ehitusprotsessi käigus rakendatavate kaitsemeetmete osas diplomeeritud arboristiga;
- pakub tuuleparkide transpordi tarneteid, mis välistavad vajaduse ulatusliku teeäärte puhastamise järele.
Hinnang: positiivne, otsene pikaajaline mõju maastikule avalduva mõju leevendamisel. KMH aruandes (ptk 6.2) on ülejäänud mõju (pärast meetmete rakendamist) hinnatud kergelt ebasoodsaks või ebaoluliseks.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
48
▪ TKET -i punktid 32 ja 33 sisaldavad nõudeid keskkonnariskide ja õnnetuste ennetamiseks:
- TKET punkt 32 - Kui tuuleelektrijaam hakkab asuma linna maantee teljest lähemal kui 300 m, varustatakse see jäätumisvastaste süsteemide ja jäätuvastussüsteemidega, mis tagavad elektrijaama töö peatamise teatud juhtudel. kus tuvastatakse jäätumine.
- TKET punkt 33 - Töötatakse välja tsiviilkaitseplaan, mis kooskõlastatakse Riigi Tuletõrje- ja Päästeteenistuse ja Valmiera maakonna omavalitsusega. Pärast planeeringu kinnitamist esitatakse see Valmiera piirkonna omavalitsusele.
Hinnang: positiivne, otsene pikaajaline mõju inimeste turvalisusele. KMH aruandes (ptk 6.2) on ülejäänud mõju (pärast meetmete rakendamist) hinnatud ebaoluliseks.
▪ TKETi lõige 21 sätestab, et mõju vähendamiseks kaitstavale metsaelupaigale 9010*:
- kavandatava tuuleelektrijaama nr 3 ehitamine on ette nähtud ehitusplatsi kuivendamiseta;
- kavandatava tuuleelektrijaama nr 8 ehitusprojektis ei ole lubatud tee laiendamine, puudutades elupaiga 9010* prügilat.
▪ TKET punkt 22 sätestab, et kaitsealusele metsaelupaigale 91D0*, kavandatava tuuleelektrijaama nr 19 asukohale avaldatava mõju vähendamiseks luuakse ehitusala ja juurdepääsuteed muldkehadega, rajamata metsamajandit. elupaiga 91D0* lähedusse rajatakse uued kraavid ja territooriumi kuivendus ning kraavide otstesse rajatakse tammid.
Hinnang: positiivne, otsene, pikaajaline mõju Euroopa Liidu tähtsusega biotoopidele - kaitsealused metsabiotoobid 9010* ja 91D0* Soometsad, säilitades/tagades nende olemasoluks optimaalse hüdroloogilise režiimi. KMH aruandes (ptk 6.2) on jääkmõju (pärast meetme rakendamist) hinnatud väheoluliseks kahjulikuks mõjuks. Kehtib TT nr 3 ja TT nr 8 ehitusetapil.
▪ TKET i lõige 21 näeb ette, et Orobanche pallidiflora kasvukohale avaldatava mõju vähendamiseks:
- kavandatava tuuleelektrijaama nr 1 rajamine on kavandatud leitud maardlat mõjutamata algselt kavandatud kohast vähemalt 100 m lõuna pool, ehitusplatsi muldkeha tehakse ilma kuivenduskraavideta. ja kohapeal saadud pinnast kasutatakse ehitusplatsi servade tugevdamiseks;
- planeeritava tuuleelektrijaama nr 3 ehituse ajal ei toimu seadmete liikumist ja muud tegevust kuivenduskraavist lõuna poole, mis asub mööda planeeritud juurdepääsuteed kvartali 708 4. piirkonnas. lubatud.
▪ TKET-i punkt 25 ütleb, et kaitsealuste liigimaardlates ei ole lubatud teisaldada seadmeid, paigutada materjale ja muid ehitusega seotud tegevusi, mis on märgitud keskkonnamõju hindamise aruande „Tuuleelektripargi rajamine“ kartograafilises materjalis. "Lode" Valmiera maakonna Lode ja Ipiķu kihelkonnas".
Hinnang: negatiivne, otsene, pikaajaline mõju erikaitsealuse liikide kasvukohale. KMH aruandes (ptk 6.2) on jääkmõju (peale meetme rakendamist) hinnatud oluliseks kahjulikuks mõjuks TT nr 1 ehitamise osas ja väheoluliseks kahjulikuks mõjuks TT nr 3 ehitusetapi osas.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
49
▪ TKETi punkt 24 sisaldab nõudeid, mille eesmärk on vähendada mõju potentsiaalselt kaitstavatele puudele:
- planeeritava tuuleelektrijaama nr 4 rajamise ajal ei ole lubatud kahjustada potentsiaalselt kaitsealuseid puuvõrasid või juurestikuid;
- planeeritava tuuleelektrijaama nr 16 juurdepääsulahenduseks ja vastvalminud juurdepääsuteega ristumiskohas olemasoleva tee laiendamiseks valitakse teeäärseid tammepuid säilitav lahendus.
Hinnang: positiivne, otsene, pikaajaline mõju potentsiaalselt kaitsealustele puudele. KMH aruandes (ptk 6.2) on jääkmõju (pärast meetme rakendamist) hinnatud väheoluliseks kahjulikuks mõjuks. Kehtib TT nr 4 ja TT nr 16 ehitusetapil.
▪ TKET -i punkt 26 sisaldab nõudeid, mille eesmärk on vähendada nahkhiirte surmaohtu:
- tuuleelektrijaamad on varustatud tehnoloogilise lahendusega, mis tagab tuuleelektrijaamade töö peatamise või mittekäivitamise keskkonnamõju hindamise aruandes "Tuuleelektri rajamine" toodud ajavahemikel ja tingimustel. taimepark "Lode" Valmiera kubermangu Lode ja Ipiķu kihelkonnas";
- nahkhiirte seire esimesel ja teisel aastal pärast tuulepargi käitamise algust ning vajadusel vaatab tuuleelektrijaama tööpiirangud üle vastavalt seiretulemustele.
Hinnang: positiivne, otsene, pikaajaline mõju nahkhiirte populatsioonidele. KMH aruandes (ptk 6.2) on jääkmõju (pärast meetme rakendamist) hinnatud väheoluliseks kahjulikuks mõjuks.
▪ TKET i punktid 26, 27 ja 28 sisaldavad nõudeid lindude kaitseks:
- metsaraie toimub väljaspool lindude pesitsusaega (1. augustist 1. märtsini);
- linnuga kokkupõrgete ohu vähendamiseks:
o paigaldab ja kasutab seadmeid lindude lendude automaatseks tuvastamiseks (vähemalt väike-konnakotkas, kanakull, merikotkas, merikotkas, konnakotkas, kalakotkas, must- toonekurg, valge-toonekurg, hiireviu), lendavate lindude äratundmiseks ja lindude automaatseks peatamiseks. jaam, mis hõlmab kogu tuulepargi ala või vähemalt 1,5 km raadiuses iga tuuleelektrijaama ümber;
o tuuleelektrijaama masti esimene lõik 20 m kõrgusel on värvitud tumedaks ümbruskonna värvides (roheline või pruun) järkjärgulise üleminekuga tumedast heledaks.
▪ öökulli perekonna liikide ohustamise ohu vähendamiseks on planeeritavad tuuleelektrijaamad nr 11 ja nr 18 varustatud tehnoloogilise lahendusega, mis tagab tuuleelektrijaamade töö peatamise või mittekäivitamise. töö, kui tuule kiirus on alla 5 m/s.
Hinnang: positiivne, otsene, pikaajaline mõju linnupopulatsioonile. KMH aruandes (ptk 6.2) on jääkmõju (pärast meetme rakendamist) hinnatud väheoluliseks kahjulikuks mõjuks.
▪ TKET-i punkt 31 sisaldab nõudeid kohaliku planeeringu alal potentsiaalsete kultuuri- ja ajalooväärtuste kaitseks - Ehitusprojekti käigus mõõdib tuuleelektrijaama ehitusplatsid arheoloog. Tuuleelektrijaamade ja nende töö tagamiseks vajaliku taristu rajamisel kutsutakse ehitustööde ajaks kohale arheoloog.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
50
Hinnang: positiivne, otsene, pikaajaline mõju potentsiaalsete kultuuri- ja ajalooliste objektide ning territooriumide kaitsele kohaliku planeeringu territooriumil. KMH aruandes (ptk 6.2) on jääkmõju (pärast meetme rakendamist) hinnatud ebaoluliseks.
Summa ja kumulatiivsed efektid
Tuulepargi mõju hindamisel hinnatakse KMH aruande väljatöötamise raames mitme keskkonnaaspekti koond- ja kumulatiivseid mõjusid.
KMH aruande raames hinnatakse kumulatiivset mõju maastikule. "Saarde" tuulepark asub lokaalplaneeringu alast ca 10 km kaugusel loodes (Eestis) ning planeeritud on veel üks tuulepark "Saarde II", kuhu kokku 18 tuulikut kogukõrgusega. 230 m on plaanis paigaldada. Seevastu idaküljel on kindlaks määratud võimalikud alad kahe uue TT-i pargi arendamiseks.
Läti territooriumile on kavandatavatest TT parkidest ca 25 km edelas kavandatud tuuleelektripark "Aloja", millele on alustatud KMH. Kavas on paigaldada kuni 31 jaama maksimaalse kõrgusega 250 m. Lähedal on alustatud KMH protsessi veel ühele tuuleelektripargile "Matīši", kuhu plaanitakse paigaldada 8 tuulikut, nagu algselt planeeritud, kõrgusega 261 m. Planeeritava pargi kaugus kavandatava tegevuse territooriumist on ligikaudu 30 km.
Hinnates hetkeolukorda ja juhindudes nähtavustsoonide kaugustest, võiks kumulatiivse efekti tulemusena visuaalne koormus olla "Lode" pargi ja kahe Eestis paikneva "Saarde" pargi vahel, kuna kattuvus 2008.a. leiti hea nähtavuse tsoon. Kuna aga visuaalse mõju kaardi järgi on TT pargi "Lode" visuaalne mõju ümbrusele juba 6 km kaugusel väike, ei peeta nähtavustsoonide kattumist oluliseks.
Kumulatiivsed mõjud võivad ilmneda ka linnukaitse kontekstis, eriti kui teatud piirkonda rajatakse mitu tuuleparki. KMH aruande koostajate hinnangul ei ole hetkel võimalik teha linnukaitse kontekstis täiemahulist kumulatiivset mõju hindamist. Ühemõtteliselt võib väita, et sellised mõjud kujunevad, arTTtades Valmiera ja Limbaži maakonda, samuti Eestis Mulgi maakonna piiriäärsesse ossa kavandatavate tuuleparkide arvu.
Eeltoodut arTTse võttes eeldatakse, et piirkonda kavandatavate tuuleparkide rajamisega kaasneb kumulatiivne negatiivne mõju linnupopulatsioonidele, mis võib samuti olla oluline. Mõju ulatust on hetkel praktiliselt võimatu kvantitatiivselt hinnata. Keskkonnamõju hindamise protsessis kasutatav ettevaatusprintsiip sunnib KMH aruande koostaja hinnangul tegema järeldusi halvima võimaliku stsenaariumi järgi, milleks on see, et kõik kavandatavad tuulepargid ehitatakse välja. Võttes arTTse asjaolu, et ühiseid mõjude leevendamise meetmeid ei ole võimalik kavandada regionaalses ega üleriigilises mastaabis, tuleks KMH aruande koostajate hinnangul läbi viia kõik võimalikud meetmed mõjude leevendamiseks igas konkreetses tuulepargis, mille mõju vähendamiseks ei ole võimalik kavandada ühiseid meetmeid. mis võib potentsiaalselt tekitada olukorra, kus üldmõju ulatus ei kujuta teatud linnuliikidele populatsioonide säilimise seisukohalt olulist ohtu. Seda lähenemist võetakse arTTse ka mõjude vähendamise meetmete määramisel ja soovitamisel KMH aruandes28.
Juhul, kui tulevikus tekib kohalikku planeeringu territooriumi lähedusse veel mõni tuuleelektrijaama park, tuleb summaarseid ja kumulatiivseid mõjusid hinnata edasistes normatiivaktide nõuetele vastavates hindamistes, sh. keskkonnamõju hindamistes.
28info - "Tuulepargi "Lode" rajamise hindamisaruanne keskkonnale", SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian Environment", 2024.a.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
51
7.3. ALTERNATIIVID
KMH protsessishindas nii kavandatava tegevuse asukohta - TT-i ehitusplatse kui ka tehniliste lahenduste alternatiive - TT-i mudeleid. TT-i asukoha alternatiivid hõlmavad elektrijaama erinevaid asukohalahendusi, mida on KMH protsessis hinnatud, jõudes optimaalse lahenduseni, mis tasakaalustab erinevaid loodus- ja keskkonnakaitsehuve.
Võttes arTTse senist kogemust tuuleparkide planeerimisel Lätis, kus on kindlaks tehtud, et tuulepargi asukoha erinevate alternatiivide esialgne määratlemine, hinnates iga alternatiivi ainsa võimaliku lahendusena, ei ole ratsionaalne lahendus. . KMH protsessis võidakse tuvastada asjaolusid, mis nõuavad muudatuste tegemist algselt kavandatud alternatiivis või alternatiivides, mille tulemuseks on tuletislahendused. Kahte või enamat alternatiivi kõrvutades võib sageli jõuda järeldusele, et parim lahendus loodus- ja keskkonnakaitse kontekstis ei ole mitte ükski alternatiividest täies mahus, vaid teatud jaamade või lahenduste valik rohkem kui ühe hinnatud alternatiivi hulgast, kombineerides need lõpplahenduses.
"Lode" tuulepargi keskkonnamõju hindamise käigus määratles arendaja jaamade esialgse võimaliku asukoha, mis esitati eelkõige loodusekspertide hindamisele. Eelistati loodusekspertide hinnangut, sest just nende ekspertide hinnang võib varasemale kogemusele tuginedes avaldada elektrijaamade asukoha lahendusele kõige olulisemat mõju, samas kui füüsilised mõjud - müra, virvendus, keskkonnamõjud. risk – ei vähendata põhimõtteliselt mitte jaamade teisaldamise, vaid tehnoloogiliste meetmete rakendamist mõjude leevendamiseks või ennetamiseks. Kuni keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ajani on analüüsitud erikaitsealuste elupaikade, elupaikade, kaitsealuste liikide leiukohtade ja muude loodusväärtuste vältimisega seotud üksikute TT-i ja infrastruktuuri paigutuse erinevaid põhivariante.
Hindamisprotsessi alustati suurema hulga TT-idega, nagu on hinnatud ja üksikasjalikult analüüsitud aruande 4. peatükis, jättes juba algstaadiumis kõrvale need TT-id, mille rakendamine on võimatu, tuginedes ekspertide järeldustele oluliste negatiivsete mõjude kohta, mida ei saa leevendada. asjakohaste meetmetega või hüvitatakse.
KMH aruandes hinnatud lahendus ja muud kaalutletud alternatiivid TT paigutamiseks on toodud aruande punktis 3.3. osakonnas.
Kuigi ilmselt võimaldas selline lähenemine vältida mitmeid võimalikke konflikte loodusväärtuste säilitamise kontekstis, ei ole ka valitud põhilahendus ideaalne (vt lähemalt nt KMH aruande peatükist "Mõju ornitofaunale"). Valitud põhialternatiiv sisaldab lahendust kuni 19 TTi rajamiseks lokaalplaneeringu alale.
KMH protsessis hinnatud TT asukoha alternatiivid on toodud joonisel 22. Elektrijaamade nr 16 ja nr 16A, nr 17 ja nr 17A puhul on KMH aruandes asukohaalternatiivide hindamisel jäetud alles kaks asukohaalternatiivi, sest alternatiive nr 16A ja nr 17A saab rakendada vaid tingimusel, et elamu "Inčukalni" omanikuga lepitakse kokku hoone lammutamiseks.
KMH aruandes hinnatud tehniliste lahenduste alternatiive on kirjeldatud aruande punktis 3.2. osakonnas. Iga mõjuaspekti raames hinnatakse asukohta ja/või tehnilist lahenduse alternatiivi, esitades KMH aruande vastavas osas vastava teabe, hinnangu ja järeldused.
Tuleb rõhutada, et KMH aruande koostamisel on juba võetud meetmeid võimaliku mõju vältimiseks ja vähendamiseks loodusväärtustele, hinnates VEJ ja taristu esialgset paigutust ning andes planeerijatele teavet tuvastatud loodusväärtuste kohta. , VEJ ja sellega seotud infrastruktuuri võimalikud alternatiivsed asukohad, samuti VEJ paigutamise planeerimise põhiprintsiipide selgitamine, et vältida mõju loodusväärtustele.
Võrreldes esialgse asukohaga on KMH aruandes sisalduv TT pargi konfiguratsioon oluliselt vähendanud uute rajatavate juurdepääsuteede pikkust, TTi asukohad on planeeritud võimalikult kaugele elupaikadest, mis peavad tagama häireteta hüdroloogilise režiimi, arv. kavandatud TT-i on vähendatud jne. olulisi mõjude leevendamise meetmeid.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
52
Joonis 12. KMH protsessis hinnatud kavandatava tegevuse asukoha alternatiivid29
Kohaliku planeeringu väljatöötamise protsessisterritooriumi arengu planeerimise seisukohalt kaaluti kahte alternatiivi:
1. alternatiiv- funktsionaalsed alamtsoonid, kuhu on lubatud tuuleelektrijaamade rajamine, määrata ainult maaüksuste osades, kuhu KMH aruande raames kavandatakse tuuleelektrijaamade rajamist.
Planeeringu väljatöötamise raames on hinnatud võimalust määrata funktsionaalsed alamvööndid ainult maaüksuste osadel, kuhu on KMH aruande raames kavandatud tuuleelektrijaamade rajamine. Sellist lähenemist ei rakendatud ja lokaaliplaneeringusse ei lisatud, kuna KMH aruandes on kirjas, et tuuleelektrijaamade asukohta on võimalik muuta ehk elektrijaamad on lubatud paikneda mitte ainult märgitud punktides, vaid igal pool elektrijaama piirides. vastav maaüksus. Tuuleelektrijaamade konkreetne asukoht täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis, arTTtades ehitusprojekti käigus järgnevaid lisauuringuid.
Sellest alternatiivist loobuti ka seetõttu, et see ei võimalda paindlikult reageerida võimalikele muudatustele ehituse projekteerimisprotsessis, mis võib osutuda vajalikuks tuuleressursi kasutamise optimeerimiseks ning negatiivse mõju vähendamiseks ümbritsevale keskkonnale ja elanikele. See tähendab, et funktsionaalsete alamvööndite määramine ainult kindlates maaüksuste osades võib piirata tuulepargi ehitusprojekti eduka elluviimise võimalusi, kui tuuleelektrijaamade asukoha muutmise vajadus selgub ehitusprojekti staadiumis.
29pilt - "Tuulepargi "Lode" rajamise hindamisaruanne keskkonnale", autor - SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian Environment", 2024.a.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
53
Alternatiiv 1 on paindumatu ja sellel puudub võime kohaneda muutuva olukorraga. Tuuleparkide arendusprojektid on aeganõudvad ja dünaamilised, need peavad kohanema muutuvate tingimustega. Seetõttu on paindlikkus asukoha valikul hädavajalik olemasolevate ressursside võimalikult efektiivseks kasutamiseks ja projekti elujõulisuse tagamiseks.
Ehitusprojekti etapis viiakse läbi täpsemad uuringud ja tuuleelektrijaama rajamiseks sobivaima koha määramine. See võimaldab optimeerida elektrijaamade paigutust nii, et negatiivne mõju oleks minimaalne. Veelgi enam, tuuleelektrijaamade asukoha selgitamine ehitusprojekti staadiumis võimaldab valida optimaalsed ehitusobjektid, mis kasutavad maksimaalselt tuuleressursse, et tagada maksimaalne energiatootmine ja vähendada energiakadusid.
Eelnevat arTTse võttes võib järeldada, et lokaalplaneeringu väljatöötamisel tuleks säilitada paindlikkus tuuleelektrijaamade paiknemise osas. See tagab projekti kohanemise muutuvate tingimustega, optimeerib ressursside kasutamist ning vähendab võimalikke negatiivseid mõjusid keskkonnale ja ühiskonnale.
2. alternatiiv- määrata funktsionaalsed alatsoonid "Põllumajandusterritoorium" (L1) ja "Metsaterritoorium" (M1), kus on lubatud tuuleelektrijaamade ja tuuleparkide rajamine, määrata kõikidele maaüksustele, kus on funktsionaalsed vööndid "Põllumajandusterritooriumid" ( L) ja "Metsaalad" (M).
2. alternatiiv on paindlik ja kohanemisvõimeline muutuva olukorraga. Ehitusprojekti etapis viiakse läbi täpsemad uuringud ja tuuleelektrijaama rajamiseks sobivaima koha määramine konkreetse maaüksuse piires. Kui prognoositakse mõjusid, mida KMH aruande koostamise käigus ei ole hinnatud, hinnatakse võimalikke mõjusid esialgse keskkonnamõju hindamise osana muutuste ulatuse ja tuuleelektrijaama või sellega seotud insenerehitiste erineva asukoha osas.
Funktsionaalsete alamtsoonide määramine kogu maaüksuse territooriumil, kuhu tuuleelektrijaamu kavandatakse, ja mitte ainult nende teatud osadel, on pragmaatiline ja mõistlik lahendus, mis suurendab projekti elluviimise võimalusi ja efektiivsust.
8. LAHENDUSED VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS
Kohaplaneeringuga on selle territooriumile koostatud muudatused Rūjiena linnaosa kehtivas territoriaalplaneeringus aastateks 2012-2024. Planeeringu väljatöötamisel arTTtatakse kohaliku planeeringu väljatöötamise ülesandes toodud nõudeid ja riigi keskkonnainstitutsioonide poolt seatud nõudeid. Kohaplaneeringu väljatöötamine toimub samaaegselt arengukavas ette nähtud tegevuse - tuuleelektripargi "Lode" keskkonnamõju hindamisega, lähtudes nii kohaliku planeeringu väljatöötamisel kui ka käesolevas SKH keskkonnaaruandes. KMH protsessis läbiviidud tuuleelektripargi olulise keskkonnamõju hindamise tulemused.
Tulenevalt asjaolust, et planeerimis- ja KMH protsessid toimusid samaaegselt, saadi Kohaliku planeeringu väljatöötamiseks detailne uurimisinformatsioon kavandatava tegevuse ja mõjualade kõigi keskkonnaaspektide mõjude kohta, lahendused negatiivsete mõjude ennetamiseks. Kohaliku planeeringu lahendused on välja töötatud arTTtades järgmisi põhivaldkonna uuringuid, mille tulemused on kokku võetud KMH aruandes:
▪ Ümbritsev ja madala sagedusega müra ▪ Vilkuv efekt
▪ Bioloogiline mitmekesisus – taimed ja elupaigad
▪ Bioloogiline mitmekesisus – nahkhiired
▪ Bioloogiline mitmekesisus – ornitofauna ▪ Maastik ja visuaalne mõju
▪ Kultuuri- ja ajalooväärtused ▪ Õhu kvaliteet
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
54
▪ Kliima ▪ Geoloogia ja hüdroloogia
▪ Jäätmekäitlus ▪ Keskkonnariskid ja hädaolukorrad
▪ Sidesüsteemid ▪ Sotsiaalmajanduslikud aspektid
▪ Vibratsioonid ▪ Kokkupuude elektromagnetväljadega
Eelnevat arttse võttes on lokaalplaneeringus:
▪ KMH tulemuste põhjal koostati tuuleelektrijaamade ja nendega seotud insenertehniliste ehitiste planeeritud paigutus selliselt, et minimeerida mõju kaitstavatele loodusväärtustele. KMH protsessis, arTTtades Euroopa Liidu tähtsusega elupaikade ja erikaitsealuste liikide maardlate paiknemist, keskkonnamüra ja madalsagedusmüra prognoose, korrigeeriti algselt kavandatud tuuleelektrijaamade ja nendega seotud insenerehitiste asukohta. Asukohti ja konfiguratsioone muudeti, et minimeerida mõju kaitstavatele loodusväärtustele või kodutaludele. Maha jäeti hulk tuuleelektrijaamade ehitusplatse, kus ehitamine mõjutaks negatiivselt või isegi hävitaks loodusväärtusi.
▪ TKET punkt 11 sisaldab nõuet, et keskkonnariskide vähendamise meetmeid rakendatakse vastavalt Keskkonnajärelevalve Ameti arvamuses keskkonnamõju hindamise aruandele "Tuuleelektripargi "Lode" rajamine Lodel ja Ipiķus) sisalduvatele nõuetele. Valmiera provintsi kihelkonnad" kavandatava tegevuse koha ja ulatuse ning tehnoloogialiikide, samuti mõjude ennetamise, leevendamise ja seire kohta.
▪ TKET punkt 12 sisaldab nõudeid keskkonnamüra eeskirjade nõuete tagamiseks;
▪ TKET-i punktid 13 ja 14 sisaldavad nõuet vähendada madalsagedusmüra mõju;
▪ TKET-i punkt 33 sisaldab nõudeid tsiviilkaitseplaani väljatöötamise vajaduse kohta;
▪ TKET punktid 32 ja 33 sisaldavad nõudeid keskkonnariskide ja -õnnetuste ennetamiseks;
▪ TKET punktidest 15 kuni 20 sisaldab nõudeid virvenduse mõju leevendamiseks ja rakendatavate meetmete jälgimiseks olemasolevates ja potentsiaalselt tulevikus ehitatavates elamutes ja ühiskondlikes hoonetes, kui need on ehitatud lokaalplaneeringu piirkonda või lähiümbruses. läheduses;
▪ TKET punkt 30 sisaldab nõudeid maastikule avalduva mõju leevendamiseks;
▪ TKETi punkt 31 sisaldab nõudeid kultuuri- ja ajaloopärandi kaitsele ja säilitamisele;
▪ TKET punktid 21 ja 22 seavad nõuded mõju vähendamiseks erikaitsealustele elupaikadele;
▪ TKET-i punkt 21 seab nõuded, et vähendada mõju kahvatuõielisele pruunivarrele;
▪ TKETi punkt 24 sisaldab nõudeid potentsiaalselt kaitstavatele puudele avaldatava mõju vähendamiseks:
▪ TKET-i punkt 26 sisaldab nõudeid nahkhiirte surmaohu vähendamiseks;
▪ TKET-i punktid 26, 27 ja 28 sisaldavad nõudeid lindude kaitseks;
9. VÕIMALIKUD KOMPENSATSIOONIMEETMED
Vastavalt looduskaitseala seaduse artikli 43 sätetele tuleb kompensatsioonimeetmed määrata juhul, kui planeerimisdokument mõjutab üleeuroopalise tähtsusega kaitstava loodusala (NATURA 2000) ökoloogilisi funktsioone ja terviklikkust ning on vastuolus. selle loomise ja kaitsmise eesmärgid.
Kogu lokaalplaneeringu ala asub erikaitseala, Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala neutraalvööndis ja on osa territooriumist, kus tuuleelektrijaamade rajamine on lubatud kõrguspiiranguteta, kuid seal on piirang, et
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
55
tuuleelektrijaamu võib paigutada rühmadesse, milles tuuleelektrijaamade arv ei ületa 20, minimeerides olemasolevate tuuleelektrijaamade kõrvutivahekaugust.
Territooriumi maastiku, ökosüsteemide, liikide ja geneetilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks ning jätkusuutliku majandusarengu soodustamiseks on biosfääri kaitseala territoorium jagatud funktsionaalseteks tsoonideks (maastikukaitse ja neutraalvöönd). Neutraalvöönd - biosfääri kaitseala välisvöönd, kus kohaliku arengu eeldusena on tagatud jätkusuutlik loodus. See asutati biosfääri kaitseala territooriumil asuvate asulate tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu soodustamiseks. Neutraalne tsoon hõlmab kõiki biosfääri kaitseala territooriumil asuvaid linnu ja külasid.
"Ozolas" avaldatud info kohaselt ei ole kohaliku planeeringu territooriumil teisi erikaitsealuseid loodusalasid, mikroreservaate ja nende puhvervööndeid, samuti erikaitsealuseid puid.
KMH aruande raames ei leitud mõjusid, mis mõjutaksid üleeuroopalise tähtsusega kaitstava loodusala (NATURA 2000) ökoloogilisi funktsioone ja terviklikkust või oleksid vastuolus selle loomise ja kaitse eesmärkidega, mistõttu Keskkonnaaruanne ei näe ette kompenseerivaid meetmeid.
10. PLANEERIMISDOKUMENDI VÕIMALIKU OLULISE PIIRIÜLESE MÕJU HINDAMINE
Tuuleelektrijaamade park "Lode" asub geograafiliselt Valmiera maakonna põhjaosas, Eesti Vabariigi piiril, kohas, kus Läti haldusterritooriumi kontuur moodustab eendi. Mõjud keskkonnale Aruandes ja Keskkonnaaruande koostamise raames on Eesti Vabariigi territooriumil välja toodud olulisemad võimalikud piiriülesed mõjud - elamuehitus, kaitstavad loodusväärtused, ornitofauna, maastiku kvaliteet, müra ja hinnatakse virvendusefekte.
10.1.1. Elamuehitus
Eestis ei ole riiklikul tasemel tuuleelektrijaamade ja elamurajoonide vahelise minimaalse kauguse nõudeid kindlaks määratud. Need vahemaad määravad hoopis kohalikud omavalitsused oma ehitusmäärustega. Mulgimaa siduv määrus ei sea piiranguid, näiteks minimaalseid kaugusi elumajadeni.
10.1.2. Loodusväärtused
Infot Eesti erikaitsealade, mikroreservaatide, liikide ja elupaigamaardlate kohta kohaliku planeeringuala läheduses saadi keskkonnamõju hindamise aruande koostamise raames andmebaasist EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem).
Eestis on kavandatava tegevuse läheduses kolm üleeuroopalise tähtsusega kaitsealust biotoopi - metsad ja rohumaad. Lähim on Veelikse soo, mis vastab elupaigale 9080* Staignāi metsad. Osa soost ulatub Läti territooriumile, kus seda kutsutakse Lucase sooks. Veelikse raba ja biotoop 9080* asuvad ligikaudu:
- 700 m lõuna pool TT nr. 6; - 700 m edelas TT nr. 7; - 400 m edelas TT nr. 8; - 800 m lääne pool TT nr. 9; - 400 m lääne pool TT nr. 10.
Ligikaudu 2,5 km ida pool kavandatavast TT nr. 15 Penuja jõe kaldal asub üleeuroopalise tähtsusega kaitsealune biotoop 6450 Lammiohud.
Eesti territooriumil ei ole lokaalplaneeringu lähedusest leitud erikaitsealuste või haruldaste taimede maardlaid, samuti suuri puid.
Veelikse raba, mis vastab elupaigale 9080* Staignāi metsad, on planeeritavatest tuuleelektrijaamadest ja sellega seotud infrastruktuurist eraldatud põllumaa ribaga. Otsene mõju soole ei ole võimalik, kuna see asub ehitusplatsidest piisavalt kaugel. Samuti ei ole oodata kaudseid mõjusid, näiteks hüdroloogilise
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
56
režiimi muutusi, kuna ehitusplatsid on soost eraldatud kuivenduskraavide abil ning soo paikneb reljeefses lohus.
Üleeuroopalise tähtsusega kaitsealune biotoop 6430 Eutroofsed kõrgete igihaljaste puistud, tähistatud Purgla raba, asub kavandatavatest TT-i ehitusobjektidest kaugel ja seda ei mõjuta. Samuti on elupaigad 6450 Lammrohud ning männi- ja männi segametsad ehitusobjektidest piisavalt kaugel, et otsesed või kaudsed mõjud on välistatud.
10.1.3. Ornitofauna
Mõju keskkonnale Aruande koostamise raames teostas ekspertornitoloog väikekotkaid otsides ja külgnevaid metsaalasid inventeerides täiendavalt Eesti Vabariigi territooriumi, mis jääb kavandatavatest tuuleelektrijaamadest ligikaudu 3 km kaugusele.
Eesti poolel on väike-konnakotka kaitseks moodustatud mitmeid kaitsealasid. Kaks neist KLO3001938 ja KLO3002473 asuvad 300 - 850 m kaugusel Läti Vabariigi lokaalplaneeringu territooriumist läänes. Teine territoorium KLO3001586 asub piirist ligikaudu 1,3 km kaugusel, territooriumi põhjaosas.
Eesti Vabariigist leitud väike-konnakotka pesast (ID 680341820) asub TT nr 6 1200 m kaugusel, TT nr 7 - 2145 m, TT nr 3 - 2490 m, TT nr 8 - 2680 m ja TT nr 5 - 2700 m. Eesti Vabariigist leitud väike-konnakotka pesast (ID 1115379091) asub TT nr 1 1850 m kaugusel, TT nr 3 - 2450 m ja TT nr 2 - 2670 m kaugusel.
Uuringu käigus leiti Eesti Vabariigi territooriumilt väike-konnakotka (ID 680341820) kaitsealast üks gekopesa. Kaugus pesast TT-i nr 6-ni on ligikaudu 740 m, TT-i nr 7-ni ligikaudu 1730 m ja TT-i nr 3-ni ligikaudu 1970 m. Planeeritava tuuleelektrijaama pargi piirkonda, eriti selle ääreala, võib kirjeldada kui haigruga asustatud ja pikaajaliselt hästi sobivat, kus ta viibib orienteeruvalt mai teisest dekaadist septembri keskpaigani. Tiirude toitumislennud on valdavalt madalad, kuid öömajad ja territooriumi valve on rootorite kõrgusel, mistõttu tuleks TT ehitada võimalikult kaugele kõikidest teadaolevatest tiire pesadest.
Merikotka lähim teadaolev territoorium asub Eesti Vabariigis, TT nr 1-st ca 8 km põhja pool Karistese järve ääres. Ornitoloogi eksperdi territooriumi uuringu käigus tuvastati merikotka ülelend kahel korral - kevadel ja sügisel. Kokkupõrkeohtu hinnatakse madalaks.
Varblanevõib aastaringselt jälgida kõikides jaamades. Üks asustatud pesa leiti Eesti Vabariigis ligikaudu 310 m kaugusel TT nr 10-st.
Ekspert järeldas, et kuigi TT nr 6 hakkab asuma Eesti territooriumil väike-konnakotka pesast 1200 m kaugusel, on kindlaks tehtud, et potentsiaalselt olulisemad jahipidamise (toitumise) elupaigad on just pesade läheduses, mitte keskosas. osa kavandatavast tuulepargist. Üheks teguriks, miks planeeritava pargi keskala ei ole toidutootmise seisukohalt oluline, on suhteliselt väike põllumaa, millel kasvab külvivili, samas kui pikaajalisi rohumaid sealt ei leitud. Teiseks takistuseks on umbes 1,5 km laiune metsariba Eesti Vabariigis asuvate kotkapesade ja pargis asuvate põllumaade vahel. Need tegurid aitavad üldiselt kaasa sellele, et väikekotkas eelistab toituda pesa ümbritsevatel laiadel aladel ning planeeritav pargiala ei ole tema jaoks prioriteetne toitumisala, kuigi see on võimalik.
Seetõttu tuleks TT-i väikesest kaugusest pesani põhjustatud eeldatavat olulist negatiivset mõju hinnata ala kui toitumisala ebaolulisuse kontekstis. Järelikult väheneb mõju märkimisväärselt sobivate leevendusmeetmete võtmisega (vt 8. ja 9. peatükk).
10.1.4. Maastikud
Peatüki koostamisel kasutati infot maastikuarhitekt-ekspert Heiki Kalbergi arvamusest "Tuulepargi "Lode" mõju maastikule Mulgi valla territooriumil (Eesti)", mis koostati keskkonnakaitse valdkonna raames. mõjuhinnang ja on täismahus kättesaadav KMH aruande lisas.
Uuritav ala hõlmab Halliste jõe org suhteliselt tasase ja lainelise põllumajandusmaastikuga, mis piirneb seda orgu Abjast Karksi-Nuini. Ajalooliselt iseloomustasid seda piirkonda suured põllumajanduslikud alad, kus loodusmaastikku esindas peamiselt Halliste jõe org. Selle oru nõlvad olid valdavalt võsastunud või
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
57
kaetud metsaga, kuid lagedaid lamminiite leidus ka Abja pool. Halliste jõeorus ja selle nõlvades on ka vanemaid metsaalasid ja ribasid. Ajalooliselt asus siin palju valdusi, nagu Abja, Pornuse, Pöögle ja Kaubi. Piirkonnas domineerisid hajakodud ja üksikud külad nagu Allaste, Leeli, Univere ja Mäkiste.
Tänaseks on territooriumil säilinud maalähedus. Põllumajandusmaad on endiselt kasutusel, kuigi väiksemas mahus, ja osa neist on võsastunud. 20. sajandi 60. ja 70. aastatel melioreeriti ulatuslikult põllumajandusalasid, mis kaotasid oma struktuuri ja metsatukad, samuti mõned kodutalud. Hästi säilinud teedevõrk Halliste jõeorust põhja pool, samas kui Karksi-Nuia - Abja maantee õgvendati ja taastati 2000. aastate alguses. Teeservades on endiselt säilinud kuusehekid ja puuderühmad.
Joonis 13. Väärtuslikud maastikud Eesti Vabariiki kavandatava TT pargi ümbruses30
- Halliste jõeorg Abaya ja Karksi-Nuia küla vahel, mis on piirkondliku tähtsusega (potentsiaalse riikliku tähtsusega) maastik (pildil märgitud nr 1-ga)
Maastikul on kõrge kultuuri- ja ajalooväärtusega endiste mõisate territooriumid, kus on säilinud mõisahoonete ja osaliselt ka hoonete endi, aga ka kodutalude kontuurid. Esteetiliselt on kõrgelt hinnatud maanteedelt avanevad avarad vaated Halliste jõe orule ja lähiümbrusele. Loodusväärtused koosnevad erinevatest maastikuelementidest, nagu Halliste jõe org lamminiitudega, millest osa on kinnikasvanud, metsamassiivid ja väikesed puud. Piirkonna rekreatiivne väärtus on keskmine, mille annavad peamiselt läbisõidul teedelt avanevad vaated. Ajalooliste mõisate kehv seisukord ei muuda neid aga atraktiivseks puhkevõimaluseks.
Planeeritav tuulepark avaldab Halliste jõeoru põhjaosale vähest mõju või üldse mitte. Olulisi muutusi maastikul on oodata Valga-Uulu maantee nr 3 lõuna pool, kus tuuleelektrijaamad on
30pilt - "Tuulepargi "Lode" rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne, SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
58
maanteelt hästi nähtavad. Seda mõju ei saa aga hinnata oluliselt negatiivseks, sest maastik on juba muutunud ja seda ei saa hinnata ajalooliselt oluliseks.
- Kodutalude maastik (Majori talu).on kohaliku (munitsipaal) tähtsusega maastik, mis asub planeeritavast tuuleelektrijaama alast (joonisel 13 tähistatud nr 2-ga) ca 10 km ida pool. "Majori" kodutalu asub Karksi-Nuiast ca 5-6 km edelas, Saaretse soo lääneservas, piirkonna kõrgeimas punktis. Talu on renoveeritud ja selle pindala on umbes 20 ha, mis on traditsioonilisel viisil haritud. Talu on ümbritsetud mitmekesiste, enamasti soostunud metsadega, kus mõnes soodes 20. saj. Turba kaevandamist on tehtud 1950. aastatel.
Selle maastiku kõrge kultuurilise ja ajaloolise väärtuse määrab selle heas seisukorras säilimine, kuna mõned hooned on 200 aastat vanad või rohkem. Saaretse soodest kulgeb läbi vana palkidele ehitatud sõjatee. Kõrge esteetilise väärtuse määrab kaunis, hästi hooldatud traditsiooniline talu, mis asub maalilises vahelduva maastikuga loodusalal.
Kodutalu identiteediväärtus on keskmine, kuna see on äratuntav ka väljaspool Mulgimaad. Piirkonna rekreatiivne väärtus on keskmine, mille annab peamiselt matkarada ja ökoturismi pakkumine, mis ei ole kuigi ulatuslik. Planeeritava tuuleelektrijaama mõju sellele alale on väike või ebaoluline, kuna kodutalu asub keset metsa, kuhu tuuleelektrijaamu praktiliselt näha ei jää.
- Kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik Halliste jõe orus Saapa (Saapaküla) külast Kariste järveni. (joonisel 13 tähistatud numbriga 3). Piirkond on tuulepargist umbes 5,5 km põhja ja kirde suunas)
Uuritav ala hõlmab Halliste jõeorgu ning sellest põhja poole jäävaid kodutalusid ja asulaid, nagu Päigiste küla, Saapaküla ja Vana-Kariste külad. Sellel alal asuvad ka Vana-Karistese mõis ja Karistese järvetamm. Ala põhjaosas domineerivad lainelise reljeefiga laiaulatuslikud põllumajandusmaastikud, lõunas aga madalama reljeefiga Halliste jõe org. Karistese järv on valdavalt ümbritsetud metsaga.
Vana-Karistese mõisakompleksist on säilinud vaid üks kõrvalhoone. Mõisa territooriumilt avaneb vaade Vana-Karistes järvele, kuid vaadet rikub mõisa kõrval asuv nõukogude ajal ehitatud kolhoosi ait. Kunagine Liplapi kodumajanduskool (1910-27) asub Uue-Kariste maantee veerel. Kooli territoorium on pargilaadne lehtpuude istandustega.
Territooriumi keskmise kultuuriloolise väärtuse määrab hästi säilinud maaelu struktuur ja korrashoid ning väljakujunenud teedevõrk. Maastik on keskmise esteetilise väärtusega, kuna sealt avanevad avarad vaated, sh Vana-Karistese mõisast kuni järveni. Territooriumi rekreatiivne väärtus on keskmine, mille moodustavad peamiselt puhkevõimalused Karistese järve põhjaosas asuvates külalistemajades.
Planeeritava tuulepargi visuaalne mõju on väike või ebaoluline. Kauni vaatega kohtades hakkavad taamal paistma tuulepargid, kuid nende mõju ei ole domineeriv. Planeeritav tuulepark maastikulisi väärtusi ei mõjuta, kuna need on konkreetsele asukohale omased ega ole seotud ajalooliselt säilinud panoraamvaatega. Vaata visualiseerimisi selgitava artikli 9. lisas.
- Kangru küla,mis asub planeeritavast tuulepargist (joonisel 13 tähistatud nr 4) ca 3,3 km loodes
Kangru küla on väärtuslik maastikukaitseala, mis asub Veelikse - Laatre - Läti piiri maantee ääres ja on osa Veelikse külast. Siin on talud koondunud teeservadesse mitmesuguste teeäärsete istandustega ja põllumaad on hoolikalt majandatud. Peamisteks maalilisteks väärtusteks selles piirkonnas on väike veekogu väikese tammiga ja Lātrese raudteejaama hoone, mis on ühtlasi arhitektuurimälestis.
Valga - Uulu maanteelt Läti piiri suunas avanevad looduskaunid vaated, mis koosnevad mitmekesisest maastikust, pikkadest ja avatud vaatealadest, suurtest üksikpuudest, aga ka puude
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
59
ja dekoratiivpõõsaste puistutest. tee. Erinevas vanuses kodutalud moodustavad maastikul aktsente. Seda vaateala läbib aga ka 330 kV kõrgepingeliin.
Planeeritava tuulepargi visuaalne mõju on madal tänu avaratele maastikuvaadetele. Tuuleelektrijaamad on selgelt nähtavad ja maastikul silmapaistvad, eriti Läti piirile lähemal. Samas on tuuleelektrijaamade vahe enam kui kolm kilomeetrit, seega pole neil domineerivat mõju. Planeeritav tuulepark ei mõjuta väärtuslikke maastikke ning nende väärtus ei vähene.
- Penuja, Abja - Paluoja - Läti piirimaantee,mis asub kavandatavast tegevusalast ida pool ca 2 km kaugusel (joonisel 13 tähistatud numbriga 5).
Penuja on väärtuslik maastikuala Abja - Paluoja - Läti piiri maantee ääres. Kuigi see tee pole ametlikult looduskauniks teeks tunnistatud, on eksperdi sõnul teelt avanevad vaated väga väärtuslikud. Nende vaadete hulgas on küla kiriku varemete ja endiste koolimajadega, mitmekesised teeäärsed istutused kodutalude läheduses ning majandatud ja mahajäetud põllumaad. Vastavalt Abjase valla üldplaneeringule (2008) on ala määratud osaliselt väärtuslikuks hoonestusalaks.
Tee maastikul on näha erinevaid talusid: nii väga korrastatud (Kaidiaia, Känsi), vanu kui ka halvasti hooldatud, vastvalminud majapidamisi ja osaliselt lagunenud hooneid. Need hooned on pärit erinevatest ajastutest. Maanteelt paistavad ka elektriliinid, alajaam ja väikesed päikesepargid.
Tuulepark "Lode" asub maanteest lääne pool, kus maastik on metsasem. Avatud vaated on rohkem tee idaküljel. Penuja küla ümbruses on tuulepargi vaated rohkem ja tuuleelektrijaamad on hästi näha. Lähim tuulepark asub elamurajoonist ca 1,3 km kaugusel.
Penuja külla ja Sate küla lääneossa kavandatava tuulepargi visuaalne mõju on väikese vahemaa tõttu märkimisväärne. Tuulepargi rajamise tulemusena väheneb maastiku loodusesteetiline väärtus. Kuigi teelõik ja Penuja küla ei ole kultuuri- ja ajaloolise väärtusega, sisaldab piirkond erinevate ajastute hoonestust ning on hästi hooldatud ja tulevikupotentsiaaliga maastik. Penuja küla, selle ümbrus ja hoonestus on aja jooksul muutunud ning suure tõenäosusega muudatused jätkuvad ka tulevikus, olenemata tuuleelektripargi "Lode" realiseerimisest. Maastikuarhitektuuri seisukohalt on tuulepargi rajamine lubatav.
Joonis 14. Fotomontaaž vaatest Penuja küla territooriumilt Luigase teel tuulikutele. Tuuleturbiinid on nähtaval ja lähemal domineerivad vaates.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
60
- Lilli-Ruhijervi (Lilli- Ruhijärve) maastik, mis asub tuulepargist ca 10 km kagus (joonisel 13 tähistatud numbriga 6).
2015. aasta inventuuri käigus kanti Lilli-Ruhijervi maastik II kategooria maastikukaitsealade nimekirja. Sellesse piirkonda jäävad Lilli ja Peraküla külad, Ruhijärvi ja Teringi maastikuline looduspark. Maastik on künklik ja vahelduv, seda läbib Lilli oja org. Kõrgustel domineerivad nii põllumaa kui ka metsaga kaetud alad, madalamad alad, sealhulgas Ruhijervi ümbrus, on valdavalt metsased.
Tee, mis läbib Lilli (Viljandi – Karksi – Ruhja), on ilmselt väga vana. 13. sajandil kasutasid seda ordurüütlid sõjateena ja 19. sajandil kauba transportimiseks Riia turule. Viimasel hinnangul on ala maaliline väärtus langenud, seda peamiselt tänu vastvalminud teele Lilli külla.
Kavandatava tegevuse visuaalne mõju sellele alale on keskmine kuni väike. Planeeritav tuulepark maastikulisi väärtusi ei mõjuta, kuna need on kohaspetsiifilised ega ole seotud ajalooliselt säilinud panoraamvaatega.
Hinnates kavandatava tegevuse mõju tervikuna, on see eksperdi hinnangul ebaoluline, kuigi ümbritsev maastik vaieldamatult muutub, eriti planeeritavale tuulepargile lähemal asuvates piirkondades.
10.1.5. Müra
Keskkonnamüra näitajad, nende taotlemise korra ja hindamismeetodid määrab EV Ministrite Kabineti 21.12.2016. määrused nr. 71 "Ümbritseva keskkonna müra piirnormid, mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (Välisöhus leviva müra normtasemed ja müratasem mezuri, säremise ja västäts meetodid). Eestis kehtivad sarnaselt Lätiga liiklusest ja tööstusest põhjustatud mürale erinevad müra piirväärtused. Kehtivate keskkonnamüra kohta kehtivate normatiivaktide kohaselt rakendatakse aga järgmist:
- keskkonnamüra piirnormid - olemasolevatele elamupiirkondadele rakendatakse suurimat lubatud mürataset, mille ületamine põhjustab keskkonnale olulist kahju ja selle ületamisel tuleb rakendada asjakohaseid müra vähendamise meetmeid;
- planeeritavatele elamuehitusaladele rakendatakse keskkonnamüra sihtväärtusi - suurim lubatud müratase uusehitistega aladel.
Määruste kohaselt kehtivad keskkonnamüra piirväärtused vastavalt valla territooriumi planeeringus määratud peamistele territooriumi kasutusviisidele, võttes arTTse ka neid territooriume, mis hõlmavad elamuid. Olemasolevat infot hinnates võib järeldada, et kavandatava tegevuse läheduses on maapiirkondadele rajatud kodutalud ning eraldi planeeritud elamualad valla territoriaalplaneeringus puuduvad.
Kavandatava tegevuse läheduses asuvatele elamualadele kohaldatakse vastavalt nimetatud eeskirjadele II kategooria hoonestusaladele kehtivaid tööstuslike allikate müra piirnorme. Sellesse kategooriasse kuuluvad haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused, elamupiirkonnad ja haljasalad. Elamuehitusala pindalad määratakse Eesti Maateenistuse (Maa-Amet) geoportaalis oleva topograafilise teabe järgi.
Keskkonnamõju hindamise raames on koostatud ka keskkonnamüra hajumise kaardid vastavalt Eesti Vabariigi õigusraamistikule.
Keskkonnamüra arvutuste tulemused näitavad, et kavandatud tegevust on võimalik ellu viia nii Läti kui ka Eesti müraregulatsiooni alaste normatiivaktide nõuete kohaselt, kuid eeldatakse, et kõige valjuhäälsemate lubatud jaamade rajamisel, neljas kavandatavale tuulepargile lähimas elamupiirkonnas on müratase kõrgem kui maailmas Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud TT-i tekitatava müra piirväärtuste jaoks.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
61
10.1.6. Vilkuv efekt
KMH aruandes hinnatakse ka tuuleelektrijaamade käitamisel tekkiva virvendusefekti võimalikku mõju elamupiirkondadele Lode tuulepargi läheduses asuvas Eesti osas.
Hetkel ei ole Lätil ega Eestil ühtegi normatiivakti, mis määraks virvendusefekti hindamise korra ja piiraks selle mõju lubatud taset. Sarnast olukorda võib täheldada ka teistes Euroopa Liidu riikides, kus virvendusefekti piirväärtused on peamiselt määratud juhendites, mitte normatiivaktides. Seda seetõttu, et virvenduse mõju peetakse häirivaks, kuid selle mõju rahvatervisele ei ole teaduslikult tõestatud. Enamik riike lähtub nende piirväärtuste määramisel Saksamaa juhistest.
Analüüsides virvendusefekti reguleerimist teistes riikides, on kõige sagedamini kasutatavad ajalised piirväärtused:
▪ mitte rohkem kui 30 vilkuvat tundi aastas, kasutades halvima stsenaariumi meetodit.
▪ mitte rohkem kui 10 vilkuvat tundi aastas reaalse stsenaariumi korral (Saksamaal, Belgias ja Rootsis on soovitatav väärtus mitte rohkem kui 8 tundi aastas).
▪ mõlema stsenaariumi korral mitte rohkem kui 30 minutit päevas.
Keskkonnamõju osana halvima stsenaariumi meetodil (eeldusel, et päike paistab valgel ajal ja on alati risti rootorilabadega, mis pidevalt liiguvad) läbiviidud arvutuste kohaselt halvima stsenaariumi meetodil elamurajoonides. Tuuleelektrijaamade äärtest ligikaudu kuni 1,5-2 km kaugusel võib eeltoodud juhistega kehtestatud piirnorme ületada (30 vilkutundi aastas). Kaugemal kui 1,5–2 km ei saa ette näha virvendusefekti mõju piirväärtuste ületamist.
Planeeringu territooriumi kasutamise ja ehitamise eeskirjad sisaldavad nõudeid virvendusefekti mõju välistamiseks.lähimates elurajoonides (vt ptk 8 ja 9).
11. KESKKONNASEIRE JA PLANEERITAVAD MEETMED PLANEERIMISDOKUMENDI TÄITMISE JÄLGIMISEKS
Territoriaalplaneerimise dokumentide täitmise järelevalve vajadus määratakse MK 23.03.2004.a. määrus nr 157 "Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise kord", mille eesmärk on välja selgitada territooriumi arengu planeerimisdokumendi rakendamise otsene või kaudne mõju keskkonnale, et vastata aega ja ennetada mõne meetme rakendamise negatiivseid tagajärgi ning vajadusel teha territooriumil arenguplaneerimisdokumendis muudatusi.
Keskkonnakaitseseaduse artikkel 1 määratleb, et keskkonnaseire on keskkonnaseisundi, liikide ja elupaikade ning saasteheitmete süsteemne, regulaarne ja sihipärane vaatlus, mõõtmine ja analüüs. Keskkonnaseire eesmärk on saada teavet keskkonnaseisundi kohta.
Planeeringudokumendi täitmise seireks kasutatakse riiklikke statistilisi andmeid, keskkonnaseire käigus saadud teavet, aga ka muud olemasolevat teavet.
Seirearuanne tuleb koostada ja esitada Keskkonnajärelevalve Ametile Keskkonnajärelevalve Ameti arvamuses märgitud tähtajaks. Seirearuanne võtab kokku olemasoleva teabe ning sisaldab vähemalt planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaseisundi muutuste ja nende suundumuste kirjeldust.
Valmiera piirkonna omavalitsuse ülesannete hulka kuulub planeerimisdokumentides märgitud meetmete elluviimise jälgimine, paranduste tegemine ja uute ülesannete püstitamine vastavalt püstitatud arengueesmärkidele. Kohaliku planeeringu väljatöötamisel täidab neid ülesandeid vald.
ArTTtades, et kohaliku planeeringu pindala on suhteliselt väike ja planeering muudab Rūjiena linnaosa territoriaalplaneeringut, tuleks keskkonnaaruande koostajate arvates koondada planeeringu elluviimise hindamine. koos territoriaalplaneeringu seirearuandega.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
62
Soovitatavad indikaatorid tuuleparkide arendamise ja/või lokaalsetes planeeringulahendustes kavandatud tuuliku töö tegeliku mõju monitooringuks ja/või seireks KMH aruanne soovitab seiret ja/või vaatlusi teha järgmiste näitajate või nende rühmade kohta.
1) nahkhiirte populatsiooni seire (esimesel ja teisel aastal pärast tuuleelektrijaamade töö alustamist);
2) kompleksne ornitofauna seire programm. Detailne seireprogramm tuleb välja töötada enne ehitustööde algust, kuid pärast jaamade lõplikku asukohta ja mudeli valikut. Seireprogramm on kooskõlastatud Looduskaitseametiga;
3) vahutamisvastaste meetmete jälgimine;
4) põhjavee taseme ja kvaliteedi seire;
5) meetmed vilkumise efekti negatiivse mõju vähendamiseks ja nende tõhusus;
6) muudatused metsaaladel (seoses tuulepargi rajamise ja pargi käitamise ajal metsa uuendamisega), taastatud metsaalad;
7) tuulepargi kodanikukaitse kava meetmete rakendamine, rakendatud meetmete tulemused.
Seireprogrammi loomisel on soovitatav konsulteerida ja teha koostööd Riigi Keskkonnateenistusega, Looduskaitseametiga, kaasates selleks atesteeritud eksperte, samuti kasutada Riigi Keskkonnajärelevalve Ameti infomaterjali hindamise (seire) kohta. ) planeerimisdokumentide elluviimise mõjust, mis on kättesaadav Keskkonnajärelevalve Ameti kodulehel http://www.vpvb.gov.lv/lv/strategiskais- ivn/seire.
LODE TUULEPARGI KOHALIK PLANEERING, LODE VALDKOND, VALMIERAMAA
KESKKONNAÜLEVAADE
63
KOHTAPLANEERINGU JA KESKKONNAARUANDE VÄLJATÖÖTAJA
METRUM SIA Gertrude tänav 47-3, Riia, LV-1011 Tel. 80008100,[email protected]
www.metrum.lv
Municipality of Valmiera region Lacplesa street 2, Valmiera, Valmiera district, LV- 4201 Tel. 64207120, [email protected] www.valmierasnovads.lv
SIA METRUM 47-3 Gertrude Street, Riga, LV-1011 Tel. 80008100, [email protected]
www.metrum.lv
LOCAL PLANNING TERRITORY PLANNING AMENDMENTS
FOR WIND PARK “LODE,” LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW Prepared as part of a strategic environmental impact assessment
Customer: SIA "Utilitas Wind", reg. no. 40203411869, address: Malduguņu Street 2, Marupe, Marupe County, LV-2167
Developer: METRUM SIA, reg. No. 40003388748, address: 47-3 Gertrudes Street, Riga, LV-1011
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
2
CONTENTS
INTRODUCTION .................................................................................................................................................. 4 SUMMARY ......................................................................................................................................................... 4 1. BASIC RULES OF LOCAL PLANNING AND RELATIONSHIP WITH OTHER PLANNING DOCUMENTS ........................ 6
1.1. GROUNDS, PURPOSE AND MAIN TASKS OF LOCAL PLANNING DEVELOPMENT .............................................. 6 1.1. CONTENTS OF LOCAL PLANNING ..................................................................................................................... 7 1.2. RELATIONSHIP TO OTHER PLANNING DOCUMENTS ........................................................................................ 7
1.2.1. VALMIERA COUNTY MUNICIPALITY TERRITORY DEVELOPMENT PLANNING DOCUMENTS ...................... 7 1.2.2. THE TERRITORIAL CONTEXT OF LOCAL PLANNING IN THE PLANNED TERRITORIAL DEVELOPMENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA ................................................................................................................................ 11
2. PREPARATION OF THE ENVIRONMENTAL REPORT: ACCESS, PUBLIC INFORMATION AND CONSULTATIONS WITH ENVIRONMENTAL INSTITUTIONS ............................................................................................................. 15
2.1. METHODOLOGY AND STAGES OF PREPARATION OF THE ENVIRONMENTAL REPORT .................................. 15 2.2. PUBLIC INFORMATION ................................................................................................................................... 17
3.INTERNATIONAL AND NATIONAL ENVIRONMENTAL PROTECTION GOALS ....................................................... 17
3.1.INTERNATIONAL ENVIRONMENTAL PROTECTION GOALS ............................................................................... 17
3.1.1.OBJECTIVES OF ENVIRONMENTAL PROTECTION IN THE FIELD OF CLIMATE CHANGE ............................. 19 3.1.2. ENVIRONMENTAL PROTECTION QUALITY OBJECTIVES IN THE FIELD OF AIR QUALITY ........................... 20 3.1.3.OBJECTIVES OF ENVIRONMENTAL PROTECTION IN THE FIELD OF BIOLOGICAL DIVERSITY ..................... 20 3.1.4 GOALS IN THE FIELD OF LANDSCAPE PROTECTION .................................................................................. 20
3.2. NATIONAL ENVIRONMENTAL PROTECTION GOALS ....................................................................................... 21
4. GENERAL CHARACTERISTICS OF THE LOCAL PLANNING TERRITORY ................................................................ 23 5. ENVIRONMENTAL ASPECTS RELATED TO THE PLANNING DOCUMENT ............................................................ 27 6. TERRITORIES WHICH MAY BE AFFECTED BY IMPLEMENTATION OF PLANNING DOCUMENTS AND THEIR ENVIRONMENTAL CONDITION .......................................................................................................................... 28
6.1. NATURAL CONDITIONS AND NATURAL VALUES ............................................................................................ 28
6.1.1. GEOLOGICAL, ENGINEERING GEOLOGICAL AND HYDROGEOLOGICAL CONDITIONS .............................. 28 6.1.2. SPECIALLY PROTECTED NATURAL TERRITORIES ...................................................................................... 30 6.1.3 BIOTOPES AND SPECIES TO BE SPECIALLY PROTECTED ............................................................................ 30 6.1.4 ORNITHOFAUNA ....................................................................................................................................... 34 6.1.5. BATS 36 6.1.6 LANDSCAPES ............................................................................................................................................. 37
6.2. CULTURAL HERITAGE ..................................................................................................................................... 39 6.3. ENVIRONMENTAL QUALITY ........................................................................................................................... 41
6.3.1 NOISE 41 6.3.2. FLASHING EFFECT .................................................................................................................................... 41 6.3.3. AIR QUALITY ............................................................................................................................................. 43 6.3.4. VIBRATIONS ............................................................................................................................................. 43 6.3.5 EXPOSURE TO THE ELECTROMAGNETIC FIELD ......................................................................................... 44
7. ASSESSMENT OF THE SIGNIFICANT IMPACT OF THE IMPLEMENTATION OF THE PLANNING DOCUMENT ON THE ENVIRONMENT ................................................................................................................................................ 44
7.1. THE PLANNING DOCUMENT AND THE SOLUTIONS INCLUDED IN IT .............................................................. 44 7.2. ASSESSMENT OF THE SIGNIFICANT IMPACT ON THE ENVIRONMENT OF THE IMPLEMENTATION OF THE PLANNING DOCUMENT ......................................................................................................................................... 48 7.3. ALTERNATIVES ............................................................................................................................................... 54
8. SOLUTIONS TO REDUCE THE POSSIBLE IMPACT ON THE ENVIRONMENT ........................................................ 57 9. POSSIBLE COMPENSATION MEASURES .......................................................................................................... 59 10. ASSESSMENT OF THE POSSIBLE SIGNIFICANT CROSS-BORDER IMPACTS OF THE PLANNING DOCUMENT ...... 59
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
3
10.1.1. RESIDENTIAL BUILDING ......................................................................................................................... 59 10.1.2. NATURE VALUES .................................................................................................................................... 59 10.1.3. ORNITHOFAUNA .................................................................................................................................... 60 10.1.4 LANDSCAPES ........................................................................................................................................... 61 10.1.5 NOISE ...................................................................................................................................................... 65 10.1.6. FLICKERING EFFECT ................................................................................................................................ 66
11. ENVIRONMENTAL MONITORING AND PLANNED MEASURES FOR PROVIDING MONITORING OF THE IMPLEMENTATION OF THE PLANNING DOCUMENT ........................................................................................... 66
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
4
INTRODUCTION
An environmental report has been prepared for the "Local plan for a wind park for amendments to the territorial plan for the wind park "Lode", in Lode parish, Valmiera district (hereinafter - local plan).
The local plan includes the following sections: explanatory text, rules for the use and construction of the territory and maps of the graphic part. The local plan is a long-term planning document.
The environmental report has been prepared as part of the strategic environmental impact assessment (hereinafter - SEIA), because the State Office for Environmental Supervision on 04.12.2023. adopted decision no. 4-02/91/2023 on the application of the strategic environmental impact assessment procedure to the Local Plan for the wind park "Lode", in the territory of Lode parish, Valmiera county.
The environmental report was prepared by SIA "Metrum" based on the contract concluded with the wind farm developer SIA "Utilitas Wind".
SUMMARY
The environmental report has been prepared for the local plan for the wind park "Lode", which amends the territorial planning of Rūjiena district for 2012-2024 (hereinafter - local plan).
The development of the local plan has been started in accordance with the decision of the Valmiera County Council on 31.08.2023. of decision No. 430 (protocol No. 12, § 47) "On starting the development of a local plan for the wind park "Lode", Lode parish, Valmiera district, to amend the territorial planning of the Rūjiena district for 2012-2024" and the approved Terms of Reference for the development of the local plan.
The purpose of the development of the local plan is to amend the functional zoning defined in the current regional planning of the Rūjiena district by determining:
• the sub-zone of the functional zone "Agricultural Territories" (L), in which the construction of Energy Supply Companies (14006): wind power plants and wind parks and Engineering Infrastructure (14001) is permitted for land units where the valid zoning is defined as "Agricultural Territories" (L);
• the sub-zone of the functional zone "Forest territories" (M), in which the construction of energy supply companies (14006): wind power plants and wind parks and Engineering infrastructure (14001) is allowed for land units where the valid zoning is defined as "Forest territories" (M).
The purpose of the environmental overview is to assess the potential impact of planning on the environment and to determine measures to mitigate the potential impact.
The environmental report examines the international and national goals in the field of environmental protection, which are defined in international conventions and European Union directives, as well as in national environmental policy documents and refer to the content of the local plan.
The environmental report describes the natural conditions of the territory, natural territories and values, cultural heritage values, the state of the environment in the main aspects related to the operation of wind power plants: noise, flickering effect, air quality, vibrations.
In the planned wind farm, 19 high-capacity, latest generation WT could be installed, where the nominal production capacity of one WT could exceed 6 MW.
The proposal of the functional area of the local plan territory is determined in accordance with the task for the development of the local plan and 30.04.2013. The classification of functional zones determined by the regulations of the MK No. 240 "General regulations for planning, use and construction of the territory", foreseeing appropriate types of use of the territory.
Functional sub-zones are defined for the territory of the local plan:
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
5
o Agricultural territory (L1) – defined for land units or their parts, where the functional zone "Agricultural territories (L)" is defined in the effective territorial planning;
o Forest area (M1) – defined for land units or their parts, where the functional zone "Forest areas" (M) is defined in the effective territorial planning;
o Transport infrastructure territory (TR1) - defined for existing transport infrastructure objects in the territory of local planning;
o Water territory (Ū1) – defined for existing water objects in the territory of the local plan.
Uniform Territorial Use and Construction Regulations (TUCR) have been developed in the local plan.
The most detailed requirements of the local plan TUCR are determined in section 3.5. "Requirements for reducing environmental risks", which includes provisions for ensuring the requirements of environmental noise regulations, reducing the impact of low-frequency noise, preventing and controlling the flickering effect, reducing the impact on the landscape, preventing environmental risks and accidents to reduce the impact on protected habitats, plant species and potentially protected trees, bats, birds and cultural and historical values.
Section 3.5 of the local plan TUCR "Requirements for reducing environmental risks" includes point 11, which stipulates that measures to reduce environmental risks are implemented in accordance with the opinion of the State Office for Environmental Supervision on the environmental impact assessment report "Construction of wind power park "Lode" in Valmiera district Lodes and Ipiķu parishes" to the requirements regarding the place, scope and type of technology of implementation of the intended activity, as well as the prevention, reduction and monitoring of the impact.
It is planned to develop a wind park as part of the local plan, and an environmental impact assessment is being carried out for this project at the same time as the territory planning process. The environmental report differs from traditional environmental reports of planning documents in that the assessment of the significant impact on the environment is based on the opinions of certified experts and the results of calculations. In the local plan, only such use of the territory as is necessary for the development of the wind farm is planned. The environmental impact assessment examines the following environmental aspects: 1) noise, 2) flickering, 3) biological diversity (habitats, plants, bats, ornithofauna), 4) landscape and visual impact, 5) air quality, 6) underground water, 7) surface waters, 8) cultural and historical values, 9) environmental risks, as well as exposure to vibrations and electromagnetic fields.
No significant cross-border impact is predicted for the area use measures planned in the planning document. The local plan does not have to determine the compensatory measures in the sense of the Law "On Specially Protected Natural Areas" and related regulatory acts, as its solutions do not affect Natura 2000 areas.
The most significant negative impacts related to the construction and operation of the wind power park are mitigated during the environmental impact assessment procedure and development of the local plan. During the planning process, detailed information was available on the impact of all environmental aspects of the intended operation and the affected areas, as well as solutions to prevent negative impacts.
At the stage of implementation of the local plan, to prevent the formation of negative impacts, the requirements of regulatory acts, the territory and use regulations of the Local Plan, as well as the conditions contained in the opinion of the State Office of Environmental Supervision must be followed.
To obtain information about the state of the environment and trends, it is necessary to obtain information about the changes in the state of the environment caused by the planned activities for the area of the local plan and prepare a monitoring report within the terms set by the Office. The deadlines for submitting the monitoring report on the implementation of the local plan are compatible with the deadlines for submitting the territorial planning monitoring report.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
6
1. LOCAL PLANNING GUIDELINES AND RELATIONSHIP WITH OTHER PLANNING DOCUMENTS
1.1. GROUNDS, PURPOSE AND MAIN TASKS OF THE DEVELOPMENT OF THE LOCAL PLAN
The development of the local plan has been started in accordance with the decision of the Valmiera
County Council on 31.08.2023. of decision No. 430 (protocol No. 12, § 47) "On starting the development
of a local plan for the wind park "Lode", Lode parish, Valmiera district, to amend the territorial planning
of the Rūjiena district for 2012-2024" and the approved Terms of Reference for the development of the
local plan.
According to the decision of the Valmiera County Council on 31.08.2023. the purpose of development of local plan, tasks approved by decision No. 430 (protocol No. 12, § 47) –
to amend the territorial planning of Rūjiena county for 2012-2024, by determining the functional zoning for the land units of Lode parish of Valmiera county:
▪ the sub-zone of the functional zone "Agricultural Territories" (L), in which the construction of Energy Supply Companies (14006): wind power plants and wind parks and Engineering Infrastructure (14001) is permitted for land units where the valid zoning is defined as "Agricultural Territories" (L);
▪ the sub-zone of the functional zone "Forest territories" (M), in which the construction of energy supply companies (14006): wind power plants and wind parks and Engineering infrastructure (14001) is allowed for land units where the valid zoning is defined as "Forest territories" (M).
Local plan development tasks:
▪ To carry out an analysis of the valid territorial planning of the Rūjiena district for the territory of the local plan.
▪ Determine a new indexed sub-zone in the functional zones "Forest areas" (M) and "Agricultural areas" (L) in which the construction of energy supply companies would be allowed (14006): wind power plants and wind parks and Engineering infrastructure (14001).
▪ To justify the need and solutions for changing the functional zoning, to develop in detail the rules of use and construction, as well as the parameters characterizing them.
▪ Determine the location of the main engineering supply networks and structures and the connections of engineering communications to the common engineering network.
▪ Prepare a landscape assessment and the potential impact of the wind park on landscape changes.
▪ Carry out access security solutions. Assessment of the existing and planned traffic flow for the roads through which access is planned for the installation and maintenance of the wind power plant, forecasting the possible number of road traffic attracted, as well as its possible impact. If necessary, offer solutions for mitigating or preventing possible negative impacts.
▪ To evaluate the impact of the functional areas, the included solutions and the planned use of the territory on the current use and development possibilities of the neighbouring real estates in the local plan.
▪ Clarify the difficult areas and objects for which protective zones are defined.
▪ Provide nature and environmental protection requirements to ensure the sustainable development of the territory, in accordance with the planned use.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
7
▪ Ensure the implementation of the strategic environmental impact assessment (SEIA) in accordance with the requirements of regulatory acts, in the event that the State Office of Environmental Supervision decides to apply the SEA procedure to the local plan.
1.1. CONTENT OF THE LOCAL PLAN
The content of the local plan complies with 14.10.2014. in regulations no. 628 "Regulations on municipal territory development planning documents" and that specified in the Terms of Reference.
The local plan consists of three interrelated parts:
1) I "EXPLANATORY LETTER", which includes the justification for the development of the local plan, the description of the solution and its relationship with the neighbouring territories and the compliance of the solution with the sustainable development strategy of the municipality of Valmiera region.
2) II "GRAPHIC PART", where the functional zoning of the territory is determined, the transport infrastructure solution is determined and the encumbered territories and objects are depicted, for which protective zones are determined in accordance with the regulatory enactments on the encumbered territories.
3) III "RULES FOR USE AND CONSTRUCTION OF THE TERRITORY", where the requirements for the use of the territory and construction parameters in the functional area, as well as other requirements, limitations and conditions are determined.
4) The separate volume "REPORT ON THE DEVELOPMENT OF LOCAL PLANNING" contains documents on the process of developing a local plan - decisions of the county council, terms of reference, conditions and opinions of institutions on the drafting of the local plan, public consultation documents - announcements, publications, minutes of public consultation meetings, etc.
1.2. RELATIONSHIP WITH OTHER PLANNING DOCUMENTS
1.2.1. Development planning documents of Valmiera region municipality territory
The development of the local plan is related to the territorial development planning documents of the municipality of Valmiera region:
1) Sustainable development strategy of Valmiera region 2022-2038;
2) Rūjiena district territorial planning for 2012 - 2024.
27.10.2022 in the approved "Sustainable Development Strategy of Valmiera County 2022-2038" (hereinafter - the Strategy), one of the strategic goals of the municipality is "Entrepreneurship Development" (SM2), the implementation of which in the long term will ensure jobs, attracting investment to Valmiera County, qualified specialists, high productivity, gentle and sustainable approaches in the use of natural resources, repeated use of resources, export capacity of companies and farms.
In the economic specialization of the municipality, energy production and material processing are listed among the priority sectors.
In the perspective of the county's spatial development, the territory of the local plan is included in the Agricultural space (Figure 17). Among the guidelines for future planning of agricultural areas, it is determined that agricultural lands with high natural soil fertility should be preserved for intensive agricultural development as a priority. The rest of the agricultural space can be used, balancing the preservation of natural diversity and landscape and the social and economic development of the territory.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
8
Figure 1. The territory of the local plan in the perspective of the spatial development of the
Valmiera region (fragment) [source: Sustainable Development Strategy of Valmiera County 2022-2038]1
Territorial planning of Rūjiena district for 2012 - 2024
Functional zones "Agricultural territory" (L) and "Forest territories" (M) have been determined for the territory of the local plan in the effective territorial planning. The water objects in the territory of the local plan are included in the functional zone "Water territories" (U).
25.1.4 of the Territorial Use and Construction Regulations of the Rūjiena County Territory Planning. sub- paragraph stipulates that wind power plants with a capacity exceeding 20 kW are allowed to be located in "Production and technical facilities construction areas" (R), when developing a local plan - also in "Agricultural areas". The construction of wind power plants is not allowed in "Forest areas" (M).
1 Valstspilsēta: National City Pilsēta: Town Pārvaldes centrs: Administrative Center Pagasta centrs: Parish Center Lauksaimniecības telpas: Agricultural Areas Mežu telpas: Forest Areas Saudzējamās dabas un kultūrvēsturiskās telpas: Protected Natural and Cultural Historical Areas Ūdeņu telpas: Water Areas Purvu telpas: Marsh Areas Starptautiskas nozīmes funkcionālā saite: International Significance Functional Link Nacionālas nozīmes funkcionālā saite: National Significance Functional Link Reģionālas nozīmes funkcionālā saite: Regional Significance Functional Link Pašvaldības apvienības robeža: Municipal Association Border Valsts galvenais autoceļš: Main National Road Valsts reģionālais autoceļš: Regional National Road Dzelzceļš: Railway Lokālplānojuma teritorija: Local Planning Area
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
9
25.3 of the territory use and construction regulations. subsection states that the area of Rūjiena county, where it is allowed to build wind power plants without height restrictions, is determined in Appendix 5 of the regulations. The territory of the local plan is fully included in the zone where it is allowed to build wind power plants without height restrictions (Figure 2)
Figure 2. Areas determined in the territorial planning of Rūjiena county for 2012-2024, where wind power plants are permitted without height restrictions (fragment)
[source – territorial planning of Rūjiena county 2012-2024]
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
10
2
2 Apzīmējumi (Legend)
Figure 3. Local planning territory in the territorial planning of Rūjiena county for 2012-2024 [source – appendix of the local planning assignment]
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
11
1.2.2. TERRITORIAL CONTEXT OF LOCAL PLANNING IN THE PLANNED TERRITORIAL DEVELOPMENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA
The Estonian planning system is hierarchical. Spatial planning is carried out at four main levels with different tasks and scales:
1. national spatial planning (schemes) 2. regional planning (M 1:100,000 – 1:150,000), 3. general plan (M 1:5000 – 1:30 000) 4. detailed plan (M 1:500 – 1:1000).
After the territorial reform of 2017, the part of the Republic of Estonia bordering the area of the local plan belongs to Mulgi parish (Estonian: Mulgi vald) of Viljandi county (Estonian Viljandi maakond).
Territorial planning of Viljandi district3(Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+) is valid since 06.04.2018.
Spatial planning at the county level is based on the visions and development directions defined in the state plan "Eesti 2030+" in population development planning, energy and transport planning, as well as in determining and preserving the green network and landscape values. At the county level, spatial planning is primarily focused on determining the principles and trends of the county's spatial
• Lokālplānojuma teritorija - Local planning area
• Zemes vienības robeža - Land unit boundary
• Ēkas - Buildings
• Igaunijas robeža - Estonia border
• Plānotā ciema robeža - Planned village boundary
• Kultūras pieminekļi - Cultural monuments
o Arheoloģijas piemineklis - Archaeological monument
o Arhitektūras piemineklis - Architectural monument
• Ielas un ceļi - Streets and roads
o Valsts vietējās autoceļš (V) - State local road (V)
o Pašvaldības A grupas autoceļš - Municipal road A group
o Pašvaldības C grupas autoceļš - Municipal road C group
o Esošie ceļi - Existing roads
o Plānotie ceļi - Planned roads
• Aizsargjoslas - Protection zones
o Viszemes ūdensobjekta aizsargjosla - General water body protection zone
• Ziemeļvidzemes Biosfēras rezervāta ainavu aizsardzības zona - North Vidzeme Biosphere Reserve Landscape Protection Zone
• Ūdenstilpnes un ūdens teces - Water bodies and water flows
o Krasta līnija - Shoreline
o Periodiski izkaltušā upe - Periodically dried-up river
o Upes aizsargjosla - River protection zone
o Pārbaudes aizsargjosla 2m - 2m inspection protection zone
o Ūdensceļš līdz 3m - Waterway up to 3m
o Ūdeņi - Waters
• Funkcionālais zonējums - Functional zoning
o Savrupmāju dzīvojamās apbūves teritorija (D5) - Detached house residential area (D5)
o Daudzdzīvokļu dzīvojamās apbūves teritorija (DA) - Multi-apartment residential area (DA)
o Mežsaimniecības teritorija (LA) - Forestry area (LA)
o Jaukta apbūves teritorija (JA) - Mixed-use area (JA)
o Ražošanas un tehniskās apbūves teritorija (R) - Production and technical construction area (R)
o Apstādījumu teritorija (D5) - Greenery area (D5)
• Satiksmes infrastruktūras teritorija - Traffic infrastructure area
• Mežsaimniecības teritorija - Forestry area
• Meliorēta lauksaimniecības teritorija - Reclaimed agricultural area
• Lauksaimniecības teritorija (L) - Agricultural area (L) 3 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/viljandimaa/viljandi-mp-2030/
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
12
development, while at the same time balancing the interests of the state and local government. Territorial planning of the county solves the tasks defined in the planning law4.
Valuable landscape spaces are defined in the district plan: 4. 6 county significances recommended as national significance, landscape spaces, 5. 13 landscape spaces of county significance. 6. 25 landscape spaces of local importance; 7. 20 reserve scenic areas.
Halliste valley between Abyss and Karksi-Nuijadesignated as a landscape space of county significance, possibly of national significance.
To the east of the local planning area, the vicinity of the village of Penuja and large areas around the towns of Meizakila (Estonian - Mõisaküla) and Abja-Palouj, which are located ~5 km in the north-east direction, are designated as a reserve of scenically valuable territory.
4Viljandi County Territorial Planning ("Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+"), Viljandi Maavalitus, Viljandi, 2018
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
13
Guidelines for the use of valuable landscape spaces are defined in the county planning5:
▪ preserve traditional landscape elements and structures;
▪ preserves historic land use, agricultural landscape openness and views of valuable landscape features;
▪ avoid the construction of mobile communication masts and wind power plants in valuable landscape areas and in the perspectives of significant views;
▪ the boundaries and conditions of use of valuable landscapes are specified when developing general plans (municipal level) or landscape plans;
5Viljandi County Territorial Planning ("Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+"), Viljandi Maavalitus, Viljandi, 2018
Figure 4. Territorial planning of Viljandi district. Spatial values. M 1: 100,000 (fragment) [source – territorial planning of Viljandi district]
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
14
▪ in a valuable landscape area, the existing historical building should be preserved as much as possible, the structure and building traditions of the historical road and street network should be considered;
▪ to the extent possible, traditional landscape elements and land use are restored (stone and boulder fences, alleys, natural meadows, grazed forest areas, etc.);
▪ avoid the construction of buildings obstructing the view in perspectives of important views, pay attention to the architectural quality of new buildings in important viewpoints;
The county planning emphasizes that the determination of valuable landscapes at the county level should be followed by the determination of their maintenance and protection requirements at the local municipality level.
The northern part of the local plan territory is connected to the Green Network structures specified in the plan, which are divided into core territories (the closest to the local plan territory – local level territory T3.27. Penniküla) and corridors - transition zones or connecting elements between core territories.
At the national level, the main network of Estonian nuclear territories and corridors has been determined, which relates to the relevant structures of neighbouring countries. The green network is a system that ensures the preservation of various ecosystems and landscapes and balances the effects of population and economic activities, consisting of natural and semi-natural habitats, core territories and their connecting green corridors.
General planning of the municipality of Aby (Abja Valla üldplaneeringud) is valid since 14.08.2008.
Until the preparation of a new general plan of Mulgi Municipality, the plans of local municipalities, which have been approved until the administrative reform, are valid. In the territory adjacent to the local planning area on the side of the Republic of Estonia, the general planning of the municipality of Abja is valid6.
6 https://mulgivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud
Figure 5. General plan of Aby municipality (fragment) [source – https://mulgivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud]
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
15
In the territorial planning of the municipality of Abja, the territories bordering the territory of the local plan are defined as Forests (Mets) and Agricultural territories (Põld). The existing peat extraction site is designated as a Reserved production area for the extraction and use of minerals (Reserveeritu tootmisala maavarade for use if kaevandams).
2. PREPARATION OF THE ENVIRONMENTAL REPORT: APPROACH, PUBLIC INFORMATION AND CONSULTATIONS WITH ENVIRONMENTAL
INSTITUTIONS
2.1. METHODOLOGY AND STAGES OF PREPARATION OF THE ENVIRONMENTAL REPORT
Strategic environmental impact assessment (hereinafter - SEIA) is an environmental impact assessment of a planning document, the implementation of which may significantly affect the environment, including the preparation of an environmental report, discussion, public involvement in the environmental report discussion and consultation, consideration of the environmental report and the results of its discussion in planning in the preparation and use of the document for decision-making, as well as the provision of information about the adopted decision in accordance with the procedures specified in the regulatory acts.
The purpose of SEIA is to improve the quality of sector policies, policy plans, action programs and other national, regional and local strategic planning documents and regulatory acts. This is achieved by assessing the potential impact of these documents on the environment and timely preventing or mitigating their negative consequences. The process is aimed at identifying significant direct or indirect changes in the environment that could arise from the implementation of policy planning documents and includes the planning of measures to mitigate negative impacts, as well as the preparation of recommendations for monitoring the effectiveness of the implementation of planning documents.
The SEIA procedure of the local plan was carried out based on the law "On environmental impact assessment" and MK 23.03.2004. to regulations No. 157 "Procedure in which the strategic assessment of the impact on the environment is carried out".
An SEIA was carried out for the local plan and an Environmental report was developed in order to prevent or minimize as much as possible the solution provided for in the planning document in relation to the functional zoning of the territory determined and depicted in the Graphical Part and the general and separate conditions and requirements for the use and construction of the territory included in the Terms of Use and Construction of the Territory (hereinafter - TUCR) possible negative impact on the environment, incl. residents, nature, cultural and historical objects, etc. environmental aspects.
The SEIA Environmental overview of the local plan has been prepared in accordance with the following principles: integration, precaution, intergenerational justice, evaluation of alternatives and transparency.
The methods used in the SEAS process are:
1) Information analysis– the data and information of the environmental impact assessment report "Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera county" prepared by Local Plan and SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian Environment" (hereinafter - EIA Report), provided by public databases and institutions were analysed data, information and cartographic materials;
2) Comparative analysis –an assessment of natural resources, natural values and the state of the environment was carried out in comparison with international and national environmental goals and environmental quality standards.
3) Discussions and consultations- consultations with the State Office for Environmental Supervision, the Nature Protection Administration, the State Environmental Service and the Health
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
16
Inspectorate on the information to be included in the environmental report, discussions during the public consultation process, both at the environmental overview public consultation meeting, and when receiving proposals and comments on the draft Environmental Report and consulting with the proposers.
The environmental report includes information that the developer can provide, considering the current level of knowledge and assessment methods, the content of the planning document, its place in the hierarchy of planning documents and the level of development and detail to which it is useful to assess the environmental impact at the relevant planning stage to prevent duplication of assessment.
The environmental report has been prepared for the 1st edition of the Local Plan and is submitted for public consultation together with the SEIA Environmental overview and the EIA report.
The following main stages can be distinguished in the SEAS process and the preparation of the Environmental Report:
1) Determination of SEAS scope: consultations with environmental institutions, review of Local Plan materials to identify the essential aspects of environmental impact, as well as to develop criteria for impact assessment.
Taking into account that the Local Plan creates an opportunity to plan the development of a wind park in the territory, the impact of which on the environment is assessed simultaneously with the planning process, in the initial assessment it is checked whether, in addition to the planning of the wind park, other planning issues that could have an impact on the environment are also addressed, in accordance with the Local Plan development task and its materials. In the process of identifying the scope of SEIA, the environmental impact aspects of the Local Plan resulting from the EIA are summarized, considering the impact aspects determined in sub-section 8.7 of Cabinet of Ministers Regulation No. 157 of March 23, 2004 "Procedure in which the strategic assessment of environmental impact is carried out".
The EIA assessed the following main aspects of the environmental impact of wind farm development: 1) noise, 2) flickering, 3) biological diversity (habitats, plants, bats, ornithofauna), 4) landscape and visual impact, 5) air quality, 6) climate, 7) underground waters, 8) surface waters, 9) cultural and historical values, 10) environmental risks, as well as exposure to vibrations and electromagnetic fields. As criteria in the EIA, the compliance assessment of the environmental aspects of the impact of the wind power park is used:
▪ to the requirements of state regulations (limit values, e.g. environmental noise) or requirements that limit the use of certain types of objects, e.g. protection and preservation of cultural heritage and specially protected natural objects, etc.), if such are stipulated in the national regulatory acts;
▪ standards and/or guidelines, experience of other European countries, determining or using specific limit values, permissible levels, etc. in impact assessments. (e.g. low frequency noise, flickering effect) that are not specified in national regulations.
At the stage of determining the scope of the EIA, it was concluded that only the planned (permitted) use of the territory that is necessary for the development of the wind park is planned in the Local Plan, its significant impact on the environment is evaluated in the EIA process, and therefore, in addition to the EIA included in the EIA, no new environmental aspects and criteria have been identified in the EIA required. The most detailed requirements of the Local Plan TUCR are determined regarding the protection of the natural and cultural-historical fabric, limiting the effects of the flickering effect and mitigating environmental risks.
2) Assessment of the existing situation and zero scenario: the description of the existing situation and problems is presented according to the identified aspects of significant impact on the environment, i.e. describing the natural conditions of the Local Plan territory, natural values and environmental quality, the factors affecting them. Possible changes if the Local Plan is not implemented, i.e. the so-called zero scenario assessment is provided, taking into account the
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
17
current situation, assuming that the Local Plan solutions (wind park development) are not implemented.
3) Evaluation of intended performance. In the opinion of the developers of the environmental report, within the framework of the SEIA, when an assessment of the expected environmental impact of the operation has already been carried out and no other expected impacts have been identified in the Local Plan, the environmental impact assessment is based on the results of the EIA. In this context, SEIA evaluates the simultaneous impact of both the EIA process and the planning process, as well as analyses in detail the rules for the use and construction of the Local Plan territory. The impact assessment indicates direct, indirect, short-term, long-term, positive, negative and cumulative impacts.
The direct impact assessment refers to the impacts that directly and without intermediaries affect the surrounding environment because of the implementation of the Local Plan. Indirect effects result in changes in the state of the environment, acting through the environment or other intermediaries. Positive impacts are those aimed at improving the quality of the environment, reducing the burden, improving the state of natural resources or using them more efficiently. Negative impacts can lead to the deterioration of environmental quality, increase the load on the environment or degrade natural resources.
Short-term impacts are manifested in a short period of time, for example during construction work or shortly after the start of operations. Long-term impacts persist for a long time after the implementation of Local Plan solutions, including the impact of long-term changes in the state of the environment.
The environmental report includes a comparison of planning alternatives (Chapter 7.3).
4) Measures to reduce or prevent negative impacts and monitoring measures. The necessary measures are identified in the EIA report, in the future EIA process, after receiving the opinion of the State Office of Environmental Supervision on the EIA report, they will be included in the opinion. The environmental report (Chapters 8 and 9) provides a summary of measures, their implementation in the EIA and local plan development process, as well as measures to be implemented during the implementation of the Local Plan.
5) Public information and consultations. Description of environmental report 2.2. section will be supplemented after the end of the public consultation)
2.2. PUBLIC INFORMATION
(the chapter will be supplemented after the end of the public consultation)
3. INTERNATIONAL AND NATIONAL ENVIRONMENTAL PROTECTION GOALS
The Local Plan and the solutions planned therein are subject to the international and national environmental protection goals adopted in the field of environmental quality, climate change and biological diversity, as the EIA process of the planned activities, on which this SEIA assessment is mainly based, concluded that the impact of the Local Plan solution is expected in these environmental aspects.
3.1. INTERNATIONAL ENVIRONMENTAL PROTECTION GOALS
International and national goals in the field of environmental protection, which are included in the concluded international Conventions, European Union policy documents, determined in national policy documents, must be considered both when preparing SEIA and the Environmental Report, and during the implementation period of the Local Plan.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
18
1. UN Sustainable Development Program 2030, adopted on 12.08.2015, includes 17 sustainable development goals and 169 sub-goals, the achievement of which would help reduce poverty and ensure sustainable world development. These goals are evaluated in three dimensions: economy, social aspects and environment.
The UN Sustainable Development Agenda 2030 includes several goals that may be important when developing wind farms and assessing their potential impact:
▪ Renewable energy sources: The program promotes the use of renewable energy sources as one of the main ways to reduce carbon emissions and mitigate the effects of climate change.
▪ Environmental protection and biodiversity: The program proposes measures that contribute to the protection of the environment and the preservation of biological diversity. In the development of wind farms, it is important to consider these environmental protection requirements in order to minimize the impact on habitats and biodiversity.
▪ Affordable and clean energy: The program emphasizes providing affordable and clean energy for all. Wind farms can be an important element in this context, ensuring a sustainable energy supply and reducing dependence on fossil fuels.
2. European environmental policy is based on the principles of precaution, preventive action and "polluter pays", as well as the principle that the source of pollution must be eliminated.
3. The renewed sustainable development strategy of the European Union, accepted by the EU Council on 06.10.2006, sets the goal of maintaining the Earth's ability to support life in all its diversity, considering that the planet's natural resources are limited. The strategy adheres to a high level of environmental protection, aiming at improving the quality of the environment, reducing environmental pollution and sustainable consumption and production to reduce the link between economic growth and environmental degradation.
The sustainable development strategy of the European Union includes various aspects applicable to the development of wind farms:
▪ Environmental protection and sustainable use of resources: The strategy promotes environmental protection and sustainable use of resources; thus the development of wind farms should follow the principles that promote the efficient and sustainable use of natural resources.
▪ Climate change mitigation and a climate-neutral economy: The strategy aims for a climate- neutral economy and climate change mitigation. Therefore, the development of wind farms could include measures that promote the use of renewable energy sources and reduce dependence on fossil fuels.
▪ Population welfare and promotion of social justice: The strategy emphasizes citizen well-being and social justice. The development of wind parks should consider the involvement of citizens, the social impact on local communities and sustainable development that ensures social justice.
4. The EU's general political direction and priorities are determined in the EU Strategic Program for 2019-2024, adopted on 20.06.2019, which includes several important aspects related to the development of wind farms:
▪ Climate neutral economy: Emphasized goal of creating a climate-neutral economy. Wind farms, as a type of renewable energy source, can significantly help reduce greenhouse gas emissions by promoting sustainable energy production.
▪ Green and sustainable development: the program emphasizes that the European Union must build a green, sustainable and socially just economy.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
19
▪ Innovation and technological development: The EU's strategic program emphasizes the development of innovation and technology to promote the use of new, more efficient energy production and storage technologies. Wind farms can be part of this innovative approach, offering modern technologies for renewable energy production.
The mentioned points indicate that the EU Strategic Program for 2019-2024 has a clear desire and priority to promote sustainable and green development, in which wind farms can play an important role in providing sustainable energy and reducing environmental impact.
3.1.1. Environmental protection objectives in the field of climate change
1. The first global agreement to combat climate change (Paris Agreement) (adopted at the 21st session of the Conference of the Parties (COP 21) of the United Nations Framework Convention on Climate Change (UNFCCC) in December 2015). Purposes of the agreement:
▪ keep the global average temperature increase significantly below the 20C limit (and try to limit it to 1.50C);
▪ promote investment diversion in line with low-carbon and climate-resilient development;
▪ improve adaptation to the negative impacts of climate change and promote climate change resilience;
▪ to achieve a balance between anthropogenic greenhouse gas (GHG) emissions and capturing GHG emissions in the 21st century. on the II side.
2. EU Strategy on Adaptation to Climate Change, published in 2013, sets three main objectives for Member States:
▪ Promote Member States' adaptation to the effects of climate change;
▪ Contribute to climate neutrality at the EU level;
▪ Consider more prudent decision-making that is consistent with adaptation goals.
3. EU climate and energy policy framework for 2020-2030, published in 2014, commits to several goals by 2030:
▪ reduce greenhouse gas emissions by at least 40% compared to 1990 levels;
▪ improve energy efficiency by 27%;
▪ to increase the share of renewable energy resources to 27% of the total energy consumption.
4. Europe's long-term strategic vision "Clean planet - for everyone!", published in 2018, promotes the path to a climate-neutral economy by 2050.
5. European Green Deal, adopted in 2019, is a new growth strategy that wants to transform Europe into a fair and prosperous society with a modern, resource-efficient and competitive economy. It includes the goal of reducing net greenhouse gas emissions to zero by 2050.
6. European Council conclusions on climate change, adopted in December 2019, confirm the commitment of the European Council to achieve a climate-neutral EU by 2050.
7. Escalation of European 2030 climate policy ideas. Investments in a climate-neutral future for the benefit of citizens. Published in 2020, this document proposes concrete measures to reduce greenhouse gas emissions in all sectors of the economy and increase the EU's contribution to the Paris Agreement.
In Latvia, implementing UN and EU goals in the field of climate change, the following have been prepared:
1. The Cabinet of Ministers approved the plan "Latvia's climate change adaptation plan for the period until 2030" (MK order No. 380 of 17.07.2019);
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
20
2. Latvian National Energy and Climate Plan for 2021 - 2030 (MK 04.02.2020 Order No. 46);
3. "Latvia's strategy for achieving climate neutrality by 2050" (MK 28.01.2020 meeting minutes No. 4).
3.1.2. Environmental protection quality objectives in the area of air quality
Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions Clean Air Europe Programme. The program defines the objectives of the air quality policy for 2030 compared to 2005:
▪ impact on public health (premature death due to particles and ozone) – reduction by 52%;
▪ the area of ecosystems where the limit values of eutrophication are exceeded - 35%.
3.1.3. Environmental protection goals in the field of biological diversity
1. Convention on Biological Diversity (Rio de Janeiro Convention, 1992) is an international agreement aimed at the protection and sustainable use of biological diversity. Regarding wind farm development projects, three main points can be highlighted from this convention:
▪ Conservation of biological diversity: the document emphasizes the need to conserve biodiversity, which includes both wild flora and fauna, their habitats and their regenerative capacities.
▪ Sustainable use and management of resources: The Convention calls for the sustainable use of resources, which also includes the use of land and water for the location of wind farms. It is important that such projects include extensive consultation with local communities and assess their impact on ecosystems and biodiversity.
▪ Local communities and traditional knowledge: the document calls for promoting cooperation with local communities. This type of approach helps create a sustainable project solution that respects local culture and traditions, as well as benefits the local economy.
2. EU Biodiversity Strategy for the period up to 2030(20.05.2020). The strategy is a long-term plan aimed at protecting nature and limiting the destruction of ecosystems. It is the most important document of the European Green Deal.
▪ Goals for biodiversity conservation: the document considers biodiversity as an important resource and commits to promoting its sustainable use. Specific goals are set to protect and restore ecosystems, ensuring their long-term preservation.
▪ Precautionary principle and ecosystem restoration: The strategy includes the precautionary principle, which aims to prevent and reduce the loss of biological diversity. The need for ecosystem restoration to compensate for the destruction and degradation of natural habitats is also emphasized.
▪ Cooperation with local communities and other stakeholders: The strategy encourages active collaboration with local communities, public and private sectors to achieve common goals in biodiversity conservation. It is this approach that ensures that the strategy is broadly integrated and considers the views and needs of different interest groups.
3.1.4. Objectives in the field of landscape protection
European Landscape Convention (Florence, 2000) mainly focused on landscape protection,
management and planning in Europe. Regarding wind farm development projects, three main
points can be highlighted from this document:
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
21
1. Landscape protection and management: The Convention promotes cooperation and
coordination between Member States to protect and manage European landscapes. It
believes that landscapes are an important cultural and ecological resource that must be
preserved and developed according to sustainable planning.
2. Landscape planning and development: The Convention encourages Member States to
establish sustainable landscape planning policies that consider the various landscape
values, including natural and man-made landscapes. Thus, wind farm development projects
should follow the principles of this policy to minimize the negative impact on scenic values.
3. Ecological and social impact assessment: The Convention recommends assessing the impact
of the wind farm development project on scenic values, ecological condition and public
welfare. This includes consultation with local communities, experts and stakeholders to
arrive at the best solutions that take all aspects into account.
The objectives of the EU's environmental policy are determined in its regulatory acts (directives
and regulations), they are adopted in the Latvian regulatory acts and must also be considered
when implementing Local Planning.
In the context of the impact of Local Planning solutions, when operating wind power plants, the
following directives and national regulations should be emphasized:
▪ Directive 008/50/EC of the European Parliament and of the Council of 21 May 2008 on air
quality and cleaner air for Europe. The requirements of the Directive are included in the Law
"On Pollution" (2001). in regulations No. 804 "Regulations on soil and soil quality standards".
▪ The field of environmental noise, which is related to the impact of the operation of wind power
plants, is regulated by the Cabinet of Ministers 07.01.2014. regulations No. 16 "Noise
assessment and management procedure".
▪ European Council Directive 92/43/EEC on the protection of natural habitats, wild flora and
fauna was adopted in 1992 (Biotopes Directive), and European Council Directive 79/409/EEC
on the protection of wild birds was adopted in 1979. The aim of these directives is to promote
biodiversity by protecting natural habitats, wild flora and fauna in the territories of the Member
States. The requirements of the Directives are incorporated into Latvian laws, including the Law
on Species and Habitats and the Law "On Specially Protected Natural Areas", as well as in the
related regulations of the Cabinet of Ministers.
3.2. NATIONAL ENVIRONMENTAL PROTECTION GOALS
Latvia's sustainable development strategy (Latvija2030)
The goal of Latvia2030 is to be a leading country in the preservation, increase and sustainable use of the EU's natural capital. The strategy defines the priority long-term directions of action, including the management of natural capital, the creation of market instruments for ecosystem services, the capitalization of natural resources and the promotion of sustainable lifestyles. In connection with local planning solutions, Latvia2030 aims to ensure the country's energy independence by increasing the supply of its own energy resources and integrating into the EU energy networks. The strategy sets specific goals for reducing GHG emissions, increasing the share of renewable energy resources and improving energy efficiency by 2030. The share of renewable energy resources in the final gross energy consumption for 2030 is set at 50%.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
22
The National Development Plan of Latvia for 2021-2027
The slogan of the National Development Plan of Latvia is "Changing habits – the path to development!". NAP2027 defines four strategic objectives: 1) productivity and income, 2) equal opportunities, 3) social trust and 4) regional development. In connection with environmental policy and local planning solutions, the NAP2027 priority "Quality living environment and territorial development" and its direction of action "Nature and environment – 'Green course'" is particularly important. This course of action has three objectives:
▪ low-carbon, resource-efficient and climate-sustainable development in order to achieve national climate, energy, air pollution reduction, water quality improvement and waste management goals, ensure environmental quality improvement and promote sustainable use of natural resources.
▪ preservation of biological diversity, balancing ecological, economic and social interests, based on scientific research.
▪ environmental, sustainable natural resource management and energy policy based on justice, public support and cooperation between the state and citizens in decision-making.
NAP2027 also sets out tasks for reducing GHG emissions by using technologies to mitigate climate change and promoting the growth of carbon dioxide sequestration towards climate-resilient economic development. The plan stipulates that the intensity of GHG emissions should be reduced to 292 t CO2 eq. per million EUR until 2030.
National Energy and Climate Plan 2021-2030 for the year
The plan defines the basic principles, goals and directions of action of Latvia's long-term energy and climate policy for the next ten years. Its purpose is to promote the development of a climate-neutral economy by improving energy security and public welfare, based on market principles. The plan envisages reducing GHG emissions and increasing the production of renewable energy resources (RES). By 2030, the proportion of electricity produced from RES should reach at least 67%, mainly by promoting the increase in the production volumes of wind power plants, but also solar PV plants.
Environmental Policy Guidelines 2021-2027 for the year
The goals of the environmental policy guidelines are aligned with the Sustainable Development Strategy of Latvia until 2030 and the National Development Plan of Latvia 2021-2027. for the year. The implementation of these guidelines is ensured by several policy action documents in individual areas, which set detailed environmental objectives. In relation to the impact of local planning solutions, the following main objectives have been defined:
Field Sub-goal
Climate change - ensure Latvia's progress towards achieving climate neutrality.
- promote climate resilience and adaptation to climate change
Air quality and environmental noise - protecting and improving the quality of air resources to promote public health and well-being, as well as the quality of ecosystems;
- assess the impact of environmental noise on the population by improving environmental noise mapping and developing action plans
Biological diversity - preservation of biological diversity, including specially protected species and habitats, and valuable landscapes
- preservation and management of natural capital – ecosystem services, degraded ecosystems, natural
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
23
Field Sub-goal
capital for production
Inland waters and the Baltic Sea - reducing flood risk and erosion
- safe use of water resources, wasteful consumption
- reduction and increase in the beneficial use of sludge.
- improvement of surface water and marine environment
- reduction of pollution in surface water and marine environment
4. GENERAL DESCRIPTION OF THE LOCAL PLANNING TERRITORY
The local planning area is in the northern part of Lode Parish, Valmiera County, near the border of the Republic of Estonia, ~0.7 km northwest of the village of Arakste, ~3 km from Lode, ~7 km from Ipiki and Vilpulka. The nearest town is Rūjiena, which is ~11 km to the south.
The nearest settlements in the Republic of Estonia in the west direction are Laatre ~1.5 km, in the east direction - Penuja ~1.7 km and Saate ~4 km away. To the north – Veelikse, Abjaku and Abja-Vanamõisa ~4 km away.
The nearest town is Meizakila (Estonian - Mõisaküla) ~5 km to the northwest and Abja-Paluoja ~5 km to the northeast.
Figure 6. Location of the local planning area [source: "Jāņa Sēta" SIA map, State Land Service cadastre data]
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
24
The territory of the local plan includes 22 land units (Table 1) with a total area of 997.2 ha.
No. pk Property name Cadastre no. Land unit cadastral
designation Area of land
unit (ha)
1. Kalnurgas 96680010035 96680010035 47.8
2. Ķeizari 96680010010 96680010010 38.6
3. Bērzu purvs 96680010069 96680010069 31.66
4. Bērziņi 96680010120 96680010119 51.99
5. Bērzi 96680010036 96680010118 42.88
6. Vēveri 96680020011 96680010078 12.7
7. Lapegļu mežs 96680010071 96680010071 186.38
8. Rauķupes 2 96680010098 96680010098 10.8
9. Mežāres 96680040021 96680010002 28.9
10. Dūči 96680010085 96680010085 10.08
11. Asētas 96680010003 96680010097 11.0
96680010003 10.5
12. Zīļi 96680010002 96680010043 14.0
13. Pupuķi 96680020077 96680010042 52.9
14. Lucas 96680030035 96680010041 36,
15. Vanagi - 2 96680010037 96680010001 70.5
16. Puigas - 1 96680010034 96680010034 27.5
17. Robežnieki 96680010007 96680010006 19.1
18. Palejas mežs 96680010074 96680010074 86.06
19. Mežvidi 96680010004 96680010004 35.2
20. Akmeņ-gravas mežs 96680010075 96680010075 166.25
21. Arakste - Bērzi 96680010080 96680010080 6.2
The terrain of the area is relatively flat. Height marks in the southern part – 73-75 m asl, in the central part – 75-77 m, in the northern part – 73 m asl
The territory of the local plan consists mainly of forest lands used for forestry (~70% of the territory), four districts of agricultural lands (~25% of the total territory), small areas of swamps on the outskirts of the territory, roads for the management of forests and agricultural lands, and separate water bodies.
According to the data of the State Land Service, by types of land use, the largest part of the territory is occupied by:
1) forests - 615.87 ha, or 69.41%; 2) agricultural land - 298.33 ha, or 24.36%; 3) other lands make up 6.23% of the territory of the local plan - land of water objects 54.56 ha
(4.27%), under roads -14.02 ha (1.13%), swamps - 13.35 ha (0.68%), under buildings - 0.4 ha (0.04%), scrub – 0.3 ha (0.01%), other lands occupy 1.09 ha (0.1%) of the territory.
The area is mostly forest land with several areas of agricultural land. Forest lands are dominated by economic forests. The main types of growing conditions are heather (38.5% of the area), narrow-leaved peat (13.8%), wet heather (7.3%), damascus (6.5%) and reed (5.6%).
The dominant tree species are outdoor birch (39.1% of the area), common spruce (23.4%), pine (14% of the area), white alder (12%) and common aspen (4.52%).
Agricultural lands are strongly dominated by sown crops.
Table 1. Land units included in the territory of the local plan
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
25
There are several small high marshes in the local plan and in its immediate vicinity. In the northern part - Urga marsh (~29 ha, located outside the area of local planning), Birzu marsh (~23 ha) on the Estonian side (called Pätsi) is being developed, but on the Latvian side it has been negatively affected because of drying and is overgrown. Lucas swamp (~13.5 ha, included in a small area in the local planning area) on the Latvian side is also negatively affected and overgrown.
Reclaimed agricultural land consists of four districts: 1) in the northern part - properties "Kalnurgas", "Ķeizari", "Vēveri" and "Bērzi"; 2) on the western side of the central part – "Vanagi-2" and "Lucas"; 3) on the eastern side of the central part – "Rauķupes 2", "Dūči" and "Asētas"; 4) in the southern part - "Pupuķi" and "Zīli".
In terms of area, the largest forest areas are in the properties "Akmengravas mežs" (149.72 ha), "Lapegļu mežs" (169.47 ha), "Bērziņi" (48.44 ha) and "Vanagi-2" (40.5 ha).
The bog areas are located on the outskirts of the territory - in the northern part - Bērzu bog and Urga bog (outside the local planning area) and Lucas bog in the western part (partially included in the local planning area).
The territory is part of the Salaca catchment area. The largest watercourses that cross the territory are Krūmiņupīte (total length 8 km) and Veserupīte (total length 3.1 km).
There are no buildings in the area of the local plan, the nearest homesteads are located to the south - towards the village of Arakste: Puigas, Inckalni, Sudmalas, Jaunotes, Mālkalni, Liepiņas, Kaktiņi, Gaiduļi, Akmeņgravas, Kalnsolteri, etc.
Figure 7. Existing use of the local planning area [base: LGIA topographic map and orthophoto map, https://kartes.lgia.gov.lv/karte, cadastral data of the State Land Service
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
26
Arakste is connected to the state highway P17 Valmiera—Rūjiena—Estonian border (Unguriņi) of national regional significance, the state local highway V177 Ķoņi - Lode – Arakste and V176 Sīli - Estonian border and V175 Rūjiena - Estonian border.
Figure 8. Agricultural land on the west side of the central part of the local planning area, properties "Vanagi-2" and "Lucas"
[photo - METRUM SIA, 2023]
Figure 9. Forest land in the northern part of the local planning area, properties "Ķeizari", "Bērzu purvs" [photo - METRUM SIA, 2023]
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
27
The intensity of traffic on the national highways can be assessed as relatively low - on average 308 cars per day on highway V177, on average 106 cars per day on highway V1757.
Access to the territory of the local plan from the village of Arakste is provided from the municipal road Arakste - Bērzi, which crosses the territory in the south-north direction.
The roads of JSC "Latvijas valsts meži" branch off from the municipal road: Palejas road (1.36 km long), Lapegļu stiga (1.49 km) with a branch (0.525 km) and continuation (1.334 km) and Ūskalnas road (1.74 km long).
Drainage systems, ditches and drains have been built on lands used for agriculture. Water drains have been installed in a large part of the forest lands. The territory is crossed by the national watercourses Krūmiņupīte (reclamation cadastre number 5452982:01) and Veserupīte (reclamation cadastre number 5452984:01).
Common water drains are installed in the eastern and western parts of the territory. A dense network of drains has been installed in the agricultural lands found in the territory, which are mostly located in the elevations of the terrain, while drainage ditches have been installed in the depressions of the terrain, where there are mostly forest areas. A denser network of ditches was installed in forest lands in the southern part of the territory.
There are no other engineering networks in the local plan. Electricity supply engineering networks have been built to the nearest homesteads (Palejas, Inckalni, Pulgas) to the south of the territory. The optical communication cable has been built up to the village of Arakste (it is not included in the territory of the local plan).
5. ENVIRONMENTAL ASPECTS RELATED TO THE PLANNING DOCUMENT
The development of a wind farm is planned in the local plan, for which an environmental impact assessment is conducted simultaneously with the planning process. The local plan envisages only such use of the territory as is necessary to ensure the development of the wind park. The significant impact on the environment is evaluated in the EIA process, and in this context the environmental aspects to be determined in the EIA are distinguished based on the aspects evaluated within the EIA.
• the noise,
• the effect of the flickering effect,
• specially protected natural areas,
• biological diversity (specially protected species and habitats, bats, ornithofauna),
• landscape and visual impact.
• air quality,
• climate,
• underground waters,
• surface water,
• cultural and historical values,
• vibration,
• electromagnetic field exposure.
The most detailed requirements of the local plan TUCR regarding the use of the territory are determined for the following aspects: protection of natural and cultural-historical heritage, mitigation of the flickering effect and reduction of environmental risks.
7VSIA "Latvijas Valsts ceļi" traffic intensity data for 2022,https://lvceli.lv/celu-tikls/statistikas-dati/satiksmes-intensitate/
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
28
6. TERRITORIES THAT MAY BE AFFECTED BY THE IMPLEMENTATION OF PLANNING DOCUMENTS AND THEIR ENVIRONMENTAL CONDITION
The local planning solutions for the development of the wind power park will directly affect the territory of the Local Plan, from the aspect of the impact on the landscape - also the wider surroundings. This chapter describes the natural conditions of the territory, natural territories, values and the state of the environment both in the territory of the local plan and in its surroundings.
The chapter was prepared using data from the environmental impact assessment report prepared by SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian Environment" in 2024, "Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera county".
6.1. NATURAL CONDITIONS AND NATURAL VALUES
6.1.1. Geological, engineering geological and hydrogeological conditions.
The territory is in the northern part of the Burtnieka plain of the North Vidzeme lowlands, west of the Òrgeme hills of the Sakala highlands. The plain is characterized by a thin Quaternary cover. According to its structure, it belongs to the undulating plains with the relief form of drumlin formation. Drumlins are elongated hills and ramparts oriented in the direction of glacial flow. Divergent drumlins are formed by folded glaciogenic or glacioaquatic sediments (older moraine – sandy gravel or clayey sediments). Convergent drumlins are formed by glaciofluvial sediments folded in diapir folds or pre-Quaternary sedimentary rocks – siltstone, sandstone, clay.
Below the Quaternary sediments lie the sedimentary rocks of the Middle Devonian Burtnieku suite D2br, which consist of red-brown or yellow-brown mica sandstones, variegated and red-brown, in places greenish-gray siltstones, silty clays and clays, and in the very northern part of the area also the sedimentary rocks of the Middle Devonian Arukila suite D2ar, which consists of fine-grained, light red- brown sandstones, red-brown, in places greenish-grey, variegated, silty clays, clays, and siltstones. The thickness of the Quaternary sediment cover in the surrounding area is mostly within 10-20 m, near the village of Arakste - up to 10 m.
According to the mapping data of the "Depth-to-water" project, the groundwater level in most of the territory is up to 5 m deep, in some potential WT construction sites, the groundwater level is up to one meter deep8.
CONCLUSIONS
• After collecting the available geological materials within the framework of the EIA, it was concluded that the territory of the local plan is suitable for construction, and no engineering geological conditions have been found in the territory that would prevent the construction of a wind park there. According to the Quaternary sediment map, the upper part of the geotechnical section consists of naturally stable soils that can serve as the natural foundation of buildings - clay sand and loam of the glaciogenic moraine. In places, there are also soils unsuitable for construction - peat sediments. It is expected that in such places it will be necessary to replace the peat with a suitable soil, build foundations on piles or change the planned location of the WT to one where the geological conditions are more suitable and soils with adequate bearing capacity are found.
• The construction or operation of the WPP is not expected to have an impact on the geological and engineering conditions of the area9.
8"Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera region", Environmental impact assessment report, SIA "Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment", 2024. 9"Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera region", Environmental impact assessment report, SIA "Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment", 2024.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
29
According to the data of the Earth's depths information system of the Latvian Centre for Environment, Geology and Meteorology, there are no underground resource mining deposits or predicted areas of underground resources in the local planning area.
According to the data of the Earth Depth Information System of the Latvian Environment, Geology and Meteorology Centre (hereinafter - LVĘMC) and the Earth Depth Information System of the Estonian Land Service, there are several peat deposits and deposits near the local planning area.
1. In the SE direction from the territory, there is a sand, sand-gravel deposit "Arakste" (deposit registration number B1864), which does not have a valid deposit passport, issue limits and permits for extracting minerals. The geological survey of the deposit was carried out in 1982. Sand and sand-gravel resources of different coarseness are available. Mining of minerals has historically taken place here, as well as available information on the issuance of a mining license on 05.06.2009, which was cancelled on 01.11.2013. Currently, mineral extraction is not taking place in the deposit. The assessed stocks (category N) for 2015 amount to 7.8 thousand. m3 sand-gravel and 51.1 thousand. m3 of sand.
2. To the northwest, at a distance of 0.6 km from the territory of the local plan, there is an area of predicted sand resources "Úskalns" (deposit registration number B17132)10. In 2019, mineral exploration works were carried out. Two potential areas of sand deposits have been marked with predicted reserves (category P) of 147.4 m3 and 7.8 m3. As a result of the research, the stock is characterized as a mineral with low quality characteristics, and it is concluded that this is not a prospective mineral deposit.
3. The peat mining deposit "Pätsi" (VILM-037) on the territory of Estonia is in the Pätsi bog, ~420 m in the NE direction from the local planning area. Poorly to well decomposed peat is available in the deposit. The mining license was issued on 06.09.2007, active peat mining is underway.
The local planning area is in the eastern part of the Baltic artesian basin and is part of the Arukila-Amata (D2-3ar – am) underground water horizons complex. According to the data of the Unified Environmental Information System of LVĜMC, there are no registered water supply wells in the territory of the local plan. The nearest wells are located south of the local planning area:
▪ No. 18496 Sudmalas (former farm "Vecātes"), year of drilling - 1967, water horizon - D2ar, depth - 70 m, status - unknown;
▪ No. 21881 Gaiduli, drilling year - 2007, water horizon - D2ar, depth - 88 m, status - unknown.
CONCLUSIONS
• Considering the location of the proposed wind farm in relation to the nearby mineral deposits, it is not predicted that the construction and operation of the WPP will have a negative impact on the mineral deposits or the predicted resource areas11.
• It is not expected that the construction of WT will have a negative impact on the water intake site (well), groundwater wells and groundwater quality and water levels12.
According to the Register of Contaminated and Potentially Contaminated Sites maintained by VSIA "Latvijas Vides, Geologia und Meteorologia Centrs", no contaminated or potentially contaminated sites are included in the territory of the local plan. Nearest potentially contaminated places:
10"Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera region", Environmental impact assessment report, SIA
"Estonian, Latvian & Lithuanian Environment", 2024. 11"Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera region", Environmental impact assessment report, SIA
"Estonian, Latvian & Lithuanian Environment", 2024. 12"Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera region", Environmental impact assessment report, SIA
"Estonian, Latvian & Lithuanian Environment", 2024.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
30
▪ former municipal waste dump (registration number 96688/2143); ▪ former mineral fertilizer warehouse "Arakste" (registration number 96688/2146) ▪ "Ezermalas" (registration number 96688/2145).
There is no object in the local plan or in its vicinity, which, according to the provisions of the Cabinet of Ministers dated 21.01.2021 No. 46 "List of objects of increased danger" is classified as an object of increased danger. The nearest such objects are located approximately 50 km away in the territory of the city of Valmiera.
The area is in the Salaca catchment area. The largest watercourses that cross the territory are the national watercourses Krūmiņupīte (reclamation cadastre number 5452982:01) and Veserupīte (reclamation cadastre number 5452984:01), most of which are regulated. A 10 m wide protective zone is defined for both watercourses in the valid municipal territory planning.
6.1.2. Specially protected natural areas
According to the information available in the Natural Data System "Ozols" (hereinafter - "Ozols") of the Nature Protection Board, the entire area of the local plan is located in the neutral zone of the specially protected natural area Zielmevidzeme Biosphere Reserve and belongs to the territory where the construction of wind power plants is allowed without height restrictions, but specified the restriction that wind power plants can be placed in groups where the number of wind power plants does not exceed 20, reducing the distance between adjacent wind power plants as much as possible13.
The Northern Vidzeme Biosphere Reserve covers a wide area in Northern Vidzeme, including Limbažu, Valmiera and Valka counties. The total area of the biosphere reserve is 475,514 ha, it was founded in 1997. Its purpose in the national and international sense is to achieve a balance in the protection of natural diversity, promotion of economic development and preservation of cultural values. The biosphere reserve represents internationally recognized terrestrial and Baltic Sea coastal ecosystems typical of the temperate forest zone. To ensure the preservation of the landscape, ecosystems, species and genetic diversity of the territory and to promote sustainable economic development, the territory of the biosphere reserve is divided into functional zones (landscape protection and neutral zone). Neutral zone - the outer zone of the biosphere reserve, where sustainable nature is ensured as a prerequisite for local development. It was established to promote the balanced and sustainable development of settlements located in the territory of the biosphere reserve. The neutral zone includes all towns and villages located in the territory of the biosphere reserve.
According to the information published in "Ozols", there are no other specially protected natural areas, micro-reserves and their buffer zones, as well as specially protected trees, in the territory of the local plan.
6.1.3. Specially protected habitats and species
In addition to the information contained in "Ozols", as part of the environmental impact assessment process, surveys of the local planning territory were carried out to identify specially protected habitats and to prepare opinions of habitat experts on the habitat groups of forests and heaths, bogs, grasslands and vascular plants in the planned operation.
From the protected bog habitats of EU significance, 7110 Active high bogs, 7120 Degraded high bogs, where natural regeneration is possible or in progress, and 7140 Transitional bogs are found in the territory.
Forest habitats are more common in wetland growth condition types – 9080* Stepping forests and 91D0* Swampy forests. In dry forests, the most common protected habitats of EU importance are 9010* Old or
13MK 19.04.2011. regulations no. 303 "Individual protection and use regulations of the Northern Mediterranean Biosphere Reserve", paragraph
6
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
31
natural boreal forests and 9050 Spruce forests rich in evergreens. During the survey, no protected grassland habitats were found in the planned wind park.
A detailed overview of the types of habitats located in the territory of the local plan and a graphic representation of habitat polygons is provided in Appendix 1 of the Explanatory Article of the Local Plan.
Table 2. Specially protected biotopes in the local plan or in its immediate vicinity
Habitat code and name Occurrence
9010* Old growth or natural boreal forests
Found in the southern (Akmengravu forest) and northern parts of the territory and relatively smaller areas in the central part.
91D0* Swampy forests
In several places on the outskirts of the high marshes - in the southern part (Akmengravu forest), on the western edge outside the local planning area (Lucas marsh) and in the northern part - in Birzu marsh and Urga marsh (adjacent to the local planning area, but not included in it)
7110 Active high marshes On the western edge outside the local planning area (Lucas marsh), in the northern part – Urgas marsh (not included in the territory).
7120 Degraded high bogs where natural regeneration is possible or underway
In the northeastern clay - Birch swamp.
9080* Strolling forests In the northwestern part outside the local planning area
Figure 10. Specially protected biotopes in the area of local planning [base - OpenStreetMap, data - natural data system "Ozols"]
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
32
In the natural data management system "Ozols", until the start of the environmental impact assessment process and the territory surveys, few deposits of specially protected or rarely occurring plants, mushrooms, lichens and mosses were recorded (several deposits of nightshades, copra and annual creeper were noted).
The rare and protected species found in the construction areas and access roads of the planned wind turbine (WT) storage facilities, as well as in the area of potential impact (up to 50 m from the mentioned objects) are indicated in Table 3 and graphically represented in the expert's opinion in Appendix 1 of the Explanatory Article of the Local Plan14.
As part of the environmental impact assessment, experts have assessed the potential impact of the construction of the wind farm on specially protected natural areas, trees, plants and habitats. The experts' opinion states that no negative impact is expected on the territory of the Northern Vidzeme Biosphere Reserve.
During the EIA procedure, actions have already been taken to reduce the impact of the wind power plant park on specially protected species and habitats, because the locations of the wind power plant, and access roads were chosen based on the natural values found in the surveys and accordingly adjusting the location of the wind power plant and access roads to avoid impact on the natural values.
The protected biotopes of EU importance in the planned WT storage areas and access roads, as well as in potential impact (up to 50 m from the mentioned objects) are indicated in Table 4.
Table 3. Protected biotopes of EU significance in the planned WTs storage areas and access roads, as well as in potential impact (up to 50 m from the mentioned objects)15
Habitat code and name Location
7120 Degraded high bogs where natural regeneration is possible or underway
The biotope landfill is in the northern part of the territory, near the planned WT No. 1 and No. 2 storage facilities and access road, and near the construction site of WT No. 9.
9010*_3, Old growth or natural boreal forests
WT No. 3 near the construction site.
91D0* Swampy forests WT No. 19, where the planned location affects part of the habitat. Near the location of WT No. 1 and access road. The biotope landfill is crossed by a cable track in Lode parish.
The experts' opinion indicates that the effects on the protected biotopes of EU importance, which will be caused by the changes in the hydrological regime caused by the intended activity, are insignificant adverse effects on a regional and national scale, but locally within the forest massif a significant adverse effect16:
▪ As a result of the construction of WPP No. 1, the protected biotopes would be negatively affected: 7120 Degraded high bogs in which natural regeneration is possible or occurring in an area of 0.33 ha and 91D0* Swampy forests in an area of 1.37 ha;
▪ In case of the construction of WPP No. 3, habitat 9010* Old or natural forests in an area of 0.44 ha would be negatively affected. The experts' opinion states that at the same time it should be
14the species found in the other surveyed territories and in the construction sites of WTs and infrastructure, which were rejected or their location changed during the initial survey and evaluation, are reflected in Appendix 5 of the expert's opinion included in Appendix 1 of the Explanatory Article. 15"Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera" environmental impact assessment report, SIA "Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment", 2024. 16"Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera" environmental impact assessment report, SIA "Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment", 2024.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
33
considered that the habitat is already exposed to the risk of forestry activity and may be cut down regardless of the implementation of the intended activity;
▪ In the case of the construction of WT No. 19, habitat 91D0* Swamp forests in an area of 1 ha would be negatively affected.
▪ A potential threat to biotopes 7110* (Urga marsh) and 7120 (Berzu marsh) is related to the construction of WT No. 1 and WT No. 3 and the installation of the construction areas and the associated draining of adjacent areas.
▪ It is expected that the construction of the cable route in Lode parish between WT No. 6 and the Estonian border, by carrying out excavation work and cutting down trees, will have a temporary negative impact on the habitat 9080*_1. In the long term, the creation of a trail up to 10 m wide will have a small negative impact on the landfill 24AP116_3 of the habitat 9080*.
The experts' opinion indicates that, in general, the intended activity will directly negatively affect insignificant areas of protected biotopes of EU significance, as well as the potential impact from changes in the hydrological regime or the edge effect will be only in individual cases and not greater than the already occurring forestry activity in the area and the renovation of drainage systems. In general, it was concluded that the planned activity will not have a negative impact on the state of protection of protected biotopes of EU significance on a regional or national scale.
Table 4 shows the rare and protected species found in the planned WT storage areas and access roads, as well as in potential impact (up to 50 m from the mentioned objects).
Table 4. Rare and protected species found in the planned WT storage areas and access roads, as well as in potential impact (up to 50 m from the mentioned objects)17
Title Occurrence in the area of local planning
Dactylorhiza fuchsia WT No. 15 in the area of location and in its vicinity.
Prune Huperzia selago WT No. 1 near access road
Annual creeper Lycopodium annotinum WT No. 1 in the vicinity of the access road, in the location of WT No. 15, in the vicinity of the location of WT No. 16
The glabrous roundleaf Odontoschisma denudatum
WT No. 15 in the area of location
Orobanche pallidiflora (reticulata) Near the location of WT No. 1 and access road WT No. 3 near access road
Fragrant nightshade Platanthera bifolia, nightshade Platanthera sp.
WT No. 1, WT No. 3 in the vicinity of the location, WT No. 15 in the location, WT No. 16 on the route of the access road
The experts' opinion indicates that, when implementing the intended activity in accordance with the planned design, the construction of WT No. 1 creates an unavoidable and significant adverse effect on the habitat of the pale-flowered brown-stem Orobanche pallidiflora (O.reticulata) in an area of 0.5 ha, destroying it completely.
Deposits of specially protected species have been found in the zone of direct influence of the planned activity, which will be destroyed because of the planned activity - annual creeper, nightshade, Fuchs's cuckoo. The habitats of these species are quite characteristic of the area; therefore, it is likely that the species are found not only in the surveyed area, but also in a wider area. It can be concluded that the
17"Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera" environmental impact assessment report, SIA "Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment", 2024.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
34
proposed activity will not affect the potential habitats of protected vascular plant species, which would be found only in a small area and thus threatened on a local scale.
Detailed information on the possible impacts identified by the experts and their mitigating measures are summarized in the experts' opinion, which is attached to Appendix 1 of the Explanatory Article.
CONCLUSIONS In accordance with the mandatory measures to reduce the impact on the environment included in the environmental impact assessment report, the Territory Use and Construction Regulations include the following requirements:
▪ To reduce the impact on the protected forest habitat 9010*:
- the construction of the planned wind power plant No. 3 is envisaged without draining the construction site;
- in the construction project of the planned wind power station No. 8, road widening is not allowed, touching the habitat 9010* landfill.
▪ To reduce the impact on the protected forest habitat 91D0*, the location of the planned wind power station No. 19, the construction area and access roads are created with embankments, without the construction of new ditches and drainage of the territory, and dams are created at the ends of the ditches near the habitat 91D0*.
▪ To reduce impacts on the Orobanche pallidiflora site:
- the construction of the planned wind power station No. 1 is planned without affecting the found deposit at least 100 m south of the originally planned site, the embankment of the construction site is made without drainage ditches. and soil obtained on site is used to strengthen the edges of the construction site;
- during the construction of the planned wind power station No. 3, the movement of equipment and other types of activity to the south of the drainage ditch, which is located along the planned access road in the 4th area of block 708, are not allowed.
▪ To minimize impact on potentially protected trees:
- during the construction of the planned wind power plant No. 4, damage to potentially protected tree crowns or root systems is not permitted;
- for the access solution of the planned wind power plant No. 16 and for the expansion of the existing road at the intersection with the newly constructed access road, a solution is chosen that preserves the roadside oak trees.
▪ It is not permissible to move equipment, place materials and other construction-related activities in the protected species deposits, which are indicated in the cartographic material of the report of the environmental impact assessment "Construction of the wind power park "Lode" in the Lode and Ipiķu parishes of Valmiera county".
6.1.4. Ornithofauna
Ornithologist Andras Dekantas was used in the preparation of the chapter18 the opinion prepared as part of the environmental impact assessment process on the impact of the planned wind farm "Lode" on the bird fauna. The opinion is attached in full in Appendix 3 of the Explanatory Article of the Local Plan. Assessing the impact of the expected activity on the ornithofauna, the ornithologist performed the analysis of the collected data and the study of the territory to determine the current situation in nature.
18expert certificate No. 183, valid until 10.07.2026.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
35
31 specially protected and micro-sanctuary bird species have been found in the local plan and its immediate surroundings. All specially protected bird species observation sites are depicted in the expert's opinion in Appendix 3 of the Local Plan Explanation.
The expert's opinion summarizes and evaluates the specially protected, endangered and potentially most affected species found in the territory or its periphery.
The opinion states that, in general, the territory is outside the main narrow migration routes, and there is no reason to believe that the number, flow or composition of migratory birds would be significantly different from equivalent forests in the vicinity. Following the requirements and actions specified in the opinion, it is not expected that the negative impact on migratory birds would be significant.
According to the expert's conclusions, the priority species in the territory of the wind power plant park and its surroundings, which require special attention, are the little eagle, grouse, wood grouse, woodpecker, three-toed woodpecker, white-backed woodpecker.
In addition, it is recommended to pay more attention to the vole, which is currently not a particularly protected species, but the most common species of predatory bird in the planned park area. Primarily, it is these species that must mitigate potential negative impacts by preventing habitat loss through abandonment or destruction.
The construction of a wind farm in an area can affect birds in three main ways: ▪ causing constant noise pollution, ▪ posing a direct risk of collision and death to species that hunt from the air or migrate at night
when the towers are not visible, ▪ significantly reducing available habitats.
The ornithologists involved in the environmental impact assessment have not indicated that specific protection measures should be implemented for the protection of birds that pass through or use the studied area during migration seasons.
The priority species in the area of the wind power plant park and its surroundings, which require special attention in the context of the impact, are the little eagle, the grouse, the wood grouse, the woodpecker, the three-toed woodpecker and the white-backed woodpecker, as well as the mouse buzzard, which is currently not a particularly protected species, but the most common species of birds of prey in the territory of the planned wind park.
CONCLUSIONS
▪ During the implementation of the planned wind power plant park, the main negative impact factor for birds is the loss of habitats of certain species and the deterioration of habitat quality over several decades. Habitat loss can take the form of both habitat destruction and abandonment and avoidance (due to noise, light, flickering, anthropogenic stress, and other reasons).
▪ The location of the WT and assembly areas will most determine the magnitude of this negative impact. Therefore, the most important action for risk mitigation is the selection of station locations that will cumulatively have the least negative impact on surrounding habitats and bird populations.
▪ In the context of bird species nesting in the territory or in its periphery, the expert has recommended several measures to reduce the impact, which were evaluated and considered during the environmental impact assessment procedure, when preparing the WTs and the location of the necessary engineering structures. Due to the protection of specially protected bird species, corrections were made to the initial layout plan of the WTs .
▪ In accordance with the mandatory measures to reduce the impact on the environment included in the environmental impact assessment report, the requirements for the use and construction of the Local Plan Territory are included:
- Deforestation is carried out outside the bird nesting season (from August 1 to March 1).
- To reduce the risk of bird strikes:
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
36
o installs and uses equipment for the automatic detection of bird flights (at least the little eagle, hen hawk, kestrel, sea eagle, golden eagle, osprey, black stork, white stork, mouse buzzard), recognition of flying birds and automatic stopping of the station, covering the entire wind farm area or no less than 1.5 km radius around each wind power plant;
o the first section of the wind power plant mast at a height of 20 m is painted in a dark color in the colours of the surroundings (green or brown) with a gradual transition from dark to light.
- In order to reduce the risk of endangering species of the owl family, the planned wind power plants No. 11 and No. 18 are equipped with a technological solution that ensures the suspension of the operation of the wind power plants or non-starting of the operation if the wind speed is less than 5 m/s.
6.1.5. Bats
The chapter was prepared by Viesturs Vintulis, an expert on mammals - bats (Chiroptera)19 the opinion, which was prepared as part of the environmental impact assessment process and is attached in its entirety in Appendix 2 of the Local Plan Explanatory Article.
The expert initially evaluated the information available in the natural data management system "Ozols" about the bat species found in the area and its surroundings. Historical information on bat deposits in and near the study area has been assessed as incomplete, therefore research has been carried out in the area. According to the previously approved methodology in Latvia, the territory was surveyed seven times a season, making records. The recording times are chosen according to the biological cycle of bats.
A total of 1,054 bat call recordings were obtained during the season, in which 1,119 bat flyovers were identified. From these records, it was possible to determine which bat species are present in the potential wind farm area, as well as the frequency of occurrence of each species relative to the other species.
During the season, 5 species or genera of bats were found in the wind park area. The most common species was the northern bat, Eptesicus nilssonii, with a frequency (after applying the capture factor) of 64%. The ruddy night bat Nyctalus noctula was observed rarely in the park, the occurrence of which is estimated as 2%. The northern bat and the ruddy bat represent a group of so-called grassland species that are particularly sensitive to the effects of wind turbines.
The second most frequent group of bats in the territory are bats of the genus Myotis, whose relative occurrence in the territory is 32%. Current information indicates that the impact of wind farms on bats of the genus Myotis is low20. Considering these factors, the expert did not conduct an in-depth analysis of the bats of this genus.
During the season, the brown long-eared bat Plecotus auritus and the tow-colored bat Vespertilio murinus were also observed in the area. For these species, only a few flyovers were recorded during the season and none of them had an occurrence rate of 1%.
The expert has concluded that the activity of bats in the planned wind park "Lode" can be assessed as low. The registered activity of the species is lower than in other areas where the research was carried out according to the identical methodology, which is most probably related to the degradation of forest habitats and the deliberate selection of a place with few buildings - habitats suitable for bats.
The opinion of Chiroptera expert Viesturs Vintulis provides information on the potential impact of the planned construction and operation of wind farms on the populations of the identified bat species, as well as on the adjacent territory and conditions, as well as recommendations for mitigating the potential impact and further monitoring.
19expert certificate no. 070, valid until 30.09.2025. 20"Guidelines for assessing the impact of wind power plants on bats" of the Latvian Bat Research Society
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
37
CONCLUSIONS ▪ The greatest risk of death of bats in the planned wind park is in July-September, i.e. during the dispersion
and migration of bats. In the first half of summer, bat activity can be assessed as low.
▪ The greatest risk of bat death near turbines is 2-6. in the hours after sunset.
▪ There is a potentially higher risk of collisions/death for bats at WT that are planned to be located close to the forest and other tree structures, and a lower risk of death - at WT that are placed in the open field.
▪ The requirements are included in the regulations for the use and construction of the territory of the local plan, to reduce the risk of bat deaths:
- wind power plants are equipped with a technological solution that ensures wind power plants are suspended or not started during the time periods and conditions indicated in the report of the environmental impact assessment "Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera province".
- ensures monitoring of bats in the first and second year after the start of operation of the wind park and, if necessary, revises the restrictions on the operation of wind power plants according to the results of the monitoring.
6.1.6. Landscapes
The description of the chapter uses information from the environmental impact assessment report "Construction of wind power park "Lode" in Valmiera county Lode and Ipiķu parishes" prepared by SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian Environment". The expert's opinion is attached in full in Appendix 5 of the Explanatory Article of the Local Plan.
According to the landscape map21, which is based on the geomorphological features of the area and the nature of the landscape cover, the local planning area is in the hilly landscape of forest moraines, the southwestern part of which is occupied by a heavily cultivated landscape of drumlins. The area is part of the Ergeme hills (called the Sakala highlands in the Estonian part).
The area can be characterized as mosaic, where areas of agricultural land alternate with larger and smaller forest massifs, which complement the places with groups of trees, clumps, rows or alleys. The relief is locally characterized as flat, but when viewed on a larger scale, for example, in cartographic materials with an active relief model layer, longitudinal hilly elevations, which are characteristic of the drumlin landscape, are well read. In the further surroundings, in some places, there are larger fluctuations in the relief with larger gully depressions that have formed, for example, along rivers.
The hilly area as a whole is also characterized by a great biological and, therefore, landscape diversity, as the alternation of small depressions and hills ensures varied hydrological conditions. In lower places, wetter areas are formed, which in the specific situation have developed as swamps. On the other hand, since slopes and changing conditions are a burdensome factor for the development of agriculture, forests have spread over a large part of this area. In general, the transition between forests and rural lands also provides a variety of views, where open views pass into close and sometimes even completely closed areas.
The ratio of forest areas and rural lands can be well estimated in the cartographic materials, which display information on both the geomorphology and vegetation of the surrounding area, as well as the overall landscape structure. The relief can be described as mostly homogeneous in a wider area with small structural features, which extends all the way to the Halliste river in Estonia, where distinct relief fluctuations can be observed. In the vegetation, it can be observed that in the territory of Estonia, the
21Industry report for development of district planning "Landscape protection", Ministry of Environmental Protection and Regional Development,
2000, landscape map compiled by Olģerts Nikodemuss
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
38
alternation of forest massifs and rural lands is more homogeneous, while in the territory of the planned activity and in the adjacent territory of Latvia, the vegetation is distinctly more fragmented - the areas of the fields and forests are smaller, their alternation is more intense.
In general, the landscape of the surrounding area can be described as simple, the characteristic features of the area are well read in it, both in relief and vegetation, as well as in other landscape-forming elements. For the most part, there are wide and open views, which are limited in some places by forest patches that approach the existing roads, or clusters of trees and rows of trees arranged in a fun way, which ensure the change of the view.
When surveying the area, no views that can be described as particularly valuable in terms of scenery were found, but quality features can be observed in places where the starting point of the view is higher in relation to the surroundings, more such views are found directly on the Estonian side
The area of the local plan can be characterized more as a forest area with separate larger and smaller rural land plots and swamp areas. Both intensive agriculture and forestry can be observed here. The alternation of farmland and forest areas also at the local level in the area of the local plan ensures a change of view – as the forest areas recede, a wide-open landscape opens up to the surroundings, while as they approach the road, the view is restricted or completely blocked. In some places, you can see solitary trees or small clusters of trees in rural clearings, which are both biologically and scenically important natural elements.
The expert's opinion states that when implementing the wind park project, wind power plants will become one of the most important features of the landscape in a relatively long period of time. Especially large wind farms with more than 15 wind power plants radically transform the characteristic features of the landscape space and significantly affect the nature of the landscape.
Evaluating the perceptibility of the WT park and its visual impact on the landscape, the opinion focuses on two visual aspects - visibility and visibility.
Visibility is determined by the geomorphology of the landscape, the nature of the landscape, which also determines the areas of visual impact. They can be divided into very high, high, medium, low and low.
Visibility, on the other hand, is primarily determined by the physiology of human vision - how well an object can be seen and perceived - as well as specific atmospheric conditions, such as the brightness of solar radiation, also meteorological conditions, which directly affect visual perception, in which specific objects are integrated. In both cases, the context and structure of the landscape is also important.
Based on the survey of wind farms in nature, four hypothetical visibility zones are distinguished in the opinion.
1. Visibility area present– WT can be viewed very close, allowing you to see the details as well, and they have a dominant or even oppressive character. The approximate width of the zone is up to 1 km from the WT.
2. Very good visibility area– about 2–3 km from WT . They are still considered to be dominant but are gradually beginning to be perceived as part of the overall view, allowing to assess both their proportion and scale, as well as their visual interaction with other landscape elements. Regarding WT, it should be taken into account that areas with very good visibility during the development of the construction project must be evaluated locally in the context of nearby homesteads, more densely populated areas, and culturally significant objects.
3. Area of good visibility is 3-7 km away, and WT visually becomes an element of landscaping, "embedding" in the overall landscape, because as the length of the line of sight increases, the amount of visual information of the scenic space also increases, so it is less likely that the view will focus on something for a long time one particular one.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
39
4. Area of poor visibility is approximately 7-12 km from the WT. At the maximum distance, the stations can only be seen by looking longer, and this is largely influenced by meteorological conditions and the overall transparency of the landscape.
Taking into account the possible dimensions of the WT, it is not excluded that the visual visibility in some areas may also exceed the mentioned 12 km, but in this case, it will be very small.
Evaluating the visual impact zones for the planned wind power plant park "Lode", it was concluded that the greater impact is in the east and west direction, maintaining a high visual impact at a distance of 5-6 km from the WT park, while in the north and south direction, a low visual impact is already provided at a radius of 5 km .
Regarding the visibility of WT, it should be noted that in the specific case, when the territory itself or its edge is not crossed by roads of public importance, the importance of visual visibility becomes secondary. On the other hand, the set of different elements present in the landscape makes it much easier to incorporate new elements, because the diversity of the terrain and vegetation structure ensures a continuous change of view.
In the expert's opinion, several points of view and modelled photomontages have been selected (see the expert's opinion in Appendix 5 of the Explanatory Article) for evaluating the significance of the planned activity. The most important viewpoints are defined as those whose starting point is in areas of high and medium visual impact and provides a clear view from visually scenic areas and nearby settlements. The expert's opinion indicates the visual influence zones of the wind power park "Lode" and the selected viewpoints of the photomontage.
CONCLUSIONS ▪ Evaluating the overall visual impact of the photomontage and the planned operation, it was concluded
that the diverse vegetation structure acts as a visually limiting factor and often even completely obscures the view of the WT . On the other hand, in places where the starting point of the view is higher in relation to the territory of the planned activity and opens wide panoramic views, the distance to them is large enough so that they are not perceived as a dominant element.
▪ The sparse network of publicly important roads in the territory of Latvia also reduces visual accessibility, which is an essential criterion for evaluating the quality of the landscape. Also, relatively rare rural construction (detached houses) reduces conflict situations for visual impact assessment regarding residential buildings and nearby villages. It is different on the Estonian side, where the density of buildings in the surrounding area is higher.
▪ Evaluating the planned activity, it can be concluded that its implementation will clearly have a visual impact on the landscape of the area.
▪ The Local Plan Territory Use and Construction Regulations include requirements to reduce the visual impact of wind power plants on the landscape: - provides for the painting of the wings of wind power stations in light (white) colour; - single colour lighting is used for signal lighting of wind power plants; - ensures the protection of valuable trees during construction and during the preparation of the route
of delivery roads, consulting with a certified arborist on the protection measures to be taken during the construction process;
- provides wind farm transport delivery routes that eliminate the need for extensive roadside clearing.
6.2. CULTURAL HERITAGE
According to the database of the National Cultural Heritage Administration22there are no cultural monuments protected by the state in the territory of the local plan, but there are three cultural monuments in the immediate vicinity.
22 https://karte.mantojums.lv/
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
40
In the northern part, there is an archaeological cultural monument of regional significance, the Urgu Zviedru stone with inscriptions and signs (protection No. 2458). The Urgu Zviedru stone is located on the Latvian-Estonian border, but a few meters in Latvian territory. Stone length - 3.9 m, width - 2.5 m, height - 1.3 m. Numerals '301' and '1800', cross and triangle sign carved in stone. Based on the different minting technique, it can be concluded that they were minted at different times. Tales and stories are related to the times of the Swedish war23.
To the south of the local planning area is the building of the Arakste manor. The Arakste manor complex was formed in the 19th century. in the first half, when the master's house, servants' house, stables, barns, barns, and forge were built there. In 1881, a cellar and other outbuildings were also built.
The house of the lords of the manor was built as a one-story brick building with a gable roof and a high plinth. 19th century in the second half, a two-story building was added to the house. The main facade had a porch with a portico of four columns. After the expropriation of the manors in 1922, a school was built in the building, after the Second World War there was a club with 200 seats and a stage24.
In the complex of manor buildings, there are two buildings under state protection as architectural cultural monuments of regional importance - the barn of Arakstes manor (protection No. 6904) and the stables of Arakstes manor (protection No. 6905). Both buildings were built in the 19th century. in the first half. Today, the manor complex is in a bad state.
As part of the environmental impact assessment, the expert has assessed information on other objects with possible cultural and historical significance in the planned wind park area and in the immediate vicinity (see Appendix 6 of the Explanatory Article)
In the Monuments Documentation Center of the National Cultural Heritage Administration, there is a report from 1985 about the Swedish road that led in the NE direction between the houses of Urga and Birzu. The place of the road is marked as an elevation of the land relief. The place is not precisely localized in nature.
At the northwestern part of the local planning area, ~0.8 km southwest of the Urgi Zviedru Stone, there is a group of hills called Ūskalna.
Expert Ritvars Ritums25points out that it is possible that Úskalna, which rose above the generally low and swampy surrounding territory, had some historically important role (settlement, burial place).
CONCLUSIONS ▪ According to the expert's opinion, the implementation of the planned activity does not pose a threat
to the state-protected cultural monument Urgu Zviedru stone or the construction of Arakste manor.
▪ The protection zone of Urgi Swedish stone is 500 m. The planned WT No. 3 will be located in the protection zone of the monument at a distance of about 400 m from the stone. Since the wind power station cable communications are planned to be built to the southeast, that is, on the opposite side of the stone, the construction and operation of this WT will not pose a threat to the Urgu Zviedri stone.
▪ The requirement is included in the Local Plan Territory Use and Construction Regulations- during construction design, the construction sites of the wind power plant are surveyed by an archaeologist. During the construction of wind power plants and the infrastructure necessary to ensure their operation, an archaeologist is invited during the construction work.
23"Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera" environmental impact assessment report, SIA "Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment", 2024. 24"Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera" environmental impact assessment report, SIA "Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment", 2024. 25See the opinion of the cultural history expert in Appendix 6
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
41
6.3. ENVIRONMENTAL QUALITY
6.3.1. Noise
According to available information, there are no sources of industrial noise in the vicinity of the local planning area. The most significant sources of noise in the vicinity of the planned wind park are national highways, for which, in accordance with the laws and regulations of the Republic of Latvia and the Republic of Estonia, environmental noise limit values applicable to traffic noise are determined.
As part of the environmental impact assessment process, the potential impact of the "Lode" wind park on the noise level in the vicinity of the local planning area was assessed. The operation of wind power plants creates noise not only in the human-hearable frequency range, but also very low-frequency sound, infrasound, and high-frequency sound or ultrasound.
The results of the environmental noise calculations carried out as part of the environmental impact assessment process show that it is possible to build the wind farm in the planned locations in compliance with the requirements of both Latvian and Estonian regulatory acts in the field of noise management, however, it is expected that when the noisiest of the assessed power plants are built, in the four closest to the planned wind farm in the areas of residential construction, the noise level will be higher than the limit values recommended by the World Health Organization for the noise caused by WT .
Although there is currently no reason to set requirements for mandatory measures to prevent or reduce the impact, in order to reduce the impact caused by the operation of the planned wind farm, it is recommended to pay attention to the level of noise generated by the WT in the process of choosing a wind farm model, and if there are no other valid reasons for choosing a louder station, choose and to install WT in the wind farm with the lowest possible noise emission level. The choice of quieter stations will allow to approximate or achieve such a level of influence in the nearest residential areas that corresponds to the noise limit values recommended by the World Health Organization for the noise caused by WT.
Evaluating the results of the calculations, within the scope of the environmental impact assessment, it was concluded that the low frequency noise level is a limiting factor for the construction of the "Lode" wind farm. Five of the six evaluated WT models can exceed the limit value of 20 dB(A) in nearby residential buildings. Although Latvian regulations do not specify low-frequency noise limit values, measures are necessary to protect public health.
The environmental impact assessment report presents several proposals for measures to reduce the impact of low-frequency noise. Considering that during the development stage of the local plan it is not possible to predict which of the measures will be implemented, it is expected that during the construction design stage the developer must certify the compliance of the wind park with the recommended limit values of the low frequency noise level. A relevant requirement is included in the Territorial use and construction regulations of the local plan.
CONCLUSIONS The requirements included in the Local Plan Territory Use and Construction Regulations: ▪ to build wind power plants, the level of impact of which does not exceed the level of noise specified in the
regulatory acts in the nearby residential areas. ▪ during the development of the construction project of the wind power plant, low-frequency noise
calculations are repeated to confirm that the planned wind park will not cause low-frequency noise pollution exceeding the 20 dB(A) mark in residential buildings.
6.3.2. Flickering effect
The flickering effect is caused by the movement of the rotor wings, as they periodically cover the sun and create moving shadows on the ground and the surface of various objects. The flickering effect is observed only in sunny weather.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
42
The impact of the flickering effect on the nearby residential buildings has been evaluated in detail as part of the environmental impact assessment. Although there are no studies whose results prove the long- term negative impact of the flickering effect on public health, it is considered one of the disturbances caused to the residents living in the vicinity of the WT. It is possible to accurately predict the effect of the flickering effect caused by WT by using a special program (WindPro) for calculating the time of the flickering effect, which makes calculations considering working hours, wind directions and the probability of monthly sunlight
In Latvia and Estonia, there are no regulatory acts that would determine the procedure for evaluating the flickering effect and limit the permissible level of this effect. A similar situation can be observed in other countries of the European Union, where the limit values of the effect of flickering are basically determined in guidelines, not in regulatory acts.
Analysing the regulation of flicker effect impact assessment and impact time limitation in other countries, more frequently applied flicker effect time limit values were identified26:
1) no more than 30 flashing hours per year if calculated using the worst-case scenario method;
2) no more than 10 flashing hours per year, if they are calculated according to the real scenario (in Germany, Belgium and Sweden, the recommended value of this indicator is no more than 8 h/year);
3) no more than 30 minutes per day in case of using both scoring scenarios.
According to the results of calculations carried out as part of the environmental impact according to the worst-case scenario method (assuming that the sun shines constantly during daylight hours and is always perpendicular to the rotor blades, which are constantly moving) in residential areas located approximately up to 1.5-2 km from the edges for wind power plants, the limits set by the above guidelines may be exceeded (30 flashing hours per year). At a distance greater than 1.5 - 2 km, exceeding the limit values of the influence of the flickering effect cannot be predicted.
CONCLUSIONS ▪ During calculations, it was found that the flickering effect caused by WT can cause disturbances that exceed
the recommended limit values in the residential areas near the intended place of operation, regardless of the selected WT model.
▪ The only technical solution that allows to reduce the duration of the effect of the flickering effect is to stop the operation of the flickering stations during periods of time when the station in question can cause flickering in residential areas.
▪ The manufacturers of all WT evaluated as part of the environmental impact assessment process provide their stations with operating modes that automatically stop the WT operation during certain periods of time. The mentioned operating modes can be set using information about both theoretical and actual sunshine hours.
▪ Relevant requirements are included in the Territorial Use and Construction Regulations of the Local Plan, the requirement also being applied to newly constructed residential buildings after the start of operation of the wind farm:
- During the construction process of the wind park, calculations of the effect time of the flickering effect are carried out, determining the affected construction areas, and wind power plant shutdown modes are developed to ensure that during the operation of the wind farm, the effect time of the flickering effect in residential buildings does not exceed 8 hours of flickering per year and 30 minutes in one day.
- The wind farm operator shall submit to the municipality a report on the implemented measures to limit the time of the flickering effect no later than three months after the commissioning of the wind farm, confirming the fulfilment of the established requirements.
26"Guidelines for environmental impact assessment of wind power plants and recommendation requirements for the construction of wind power
plants", 2011.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
43
- When issuing a building permit for the construction of a new residential building in an area less than 3 km away from the constructed wind power plants in the local plan, the building board informs the wind park operator of the decision made, who, by making calculations, determines the time of the flickering effect for the newly constructed building.
- If the calculated time of influence of the flickering effect in residential buildings exceeds 8 hours of flickering per year or 30 minutes in one day, the wind farm operator shall change the settings of the wind power plants causing the effect, ensuring that the time of influence of the flickering effect in residential buildings does not exceed 8 hours of flickering in a year and 30 minutes in one day.
- The implementation of measures that reduce the effect of the flickering effect must be started from the day when the newly built residential building is put into operation, about which the building board informs the wind farm operator.
6.3.3. Air quality
According to the data of the Centre of Environment, Geology and Meteorology of Latvia, the concentration of air pollution in the vicinity of the local planning area is low and does not exceed the limit values specified in the regulatory acts. The indicated pollution concentrations for all polluting substances are lower than the lower pollution assessment threshold, which means that the existing air quality in the territory is good and there is no need to plan measures to improve air quality. As shown by the spatial distribution of pollution, the highest concentration of pollution sources can be observed in the vicinity of two national highways of local importance, V176 Sīli-Estonian border and V177 Ķoņi–Lode–Arakste, which are associated with road traffic27.
6.3.4. Vibrations
Vibrations are caused by imbalance and friction of rotating parts, especially generator, gearbox and bearing systems. Vibrations can be amplified at high wind speeds when there is an imbalance from wind- induced pressure and turbulence flows. The main sources of vibration in a WT are the generator, gearbox and bearing systems, which can also cause the nacelle and tower to vibrate.
Vibration measurements have been carried out in different countries. in Latvia until 30.06.2010. the regulations of the Cabinet of Ministers No. 341, which determined the limit values of vibration, were in force. Currently, such regulations are not in force, therefore the level of vibration caused by WT is not officially limited.
Comparing the vibrations caused by the WPP with the former regulatory limit values, the vibration level in the immediate vicinity of the WPP is higher than the former limit values, but already at 300 m it is significantly lower. Thus, there is no reason to believe that the level of vibration caused by the planned wind farm will pose a significant threat to public health28.
CONCLUSIONS ▪ The vibrations generated by the WT are controlled using modern engineering solutions to reduce the
imbalance and friction of the rotating parts.
▪ Although the level of vibration in the immediate vicinity of the WT may be high, it decreases rapidly with distance from the WT. Therefore, the vibration caused by the planned wind farm cannot be considered a significant threat to public health. It is not necessary to include the requirements in the Territory Use and Construction Regulations.
27"Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera" environmental impact assessment report, SIA "Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment", 2024. 28"Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera" environmental impact assessment report, SIA "Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment", 2024.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
44
6.3.5. Exposure to electromagnetic fields
As part of the environmental impact assessment process, the potential impact of the electromagnetic field has been analysed in detail. Electromagnetic fields are generally not detectable by the human senses and have not been shown to cause direct adverse effects on human health. The sources of electromagnetic radiation are widespread, ranging from natural sources (the Earth's magnetic field, the effects of cosmic rays) to man-made sources (power lines, wireless communication devices, the use of medical equipment).
It has been in force in Latvia since 01.11.2028. Rules of the MK No. 637 "Rules for assessing and limiting electromagnetic field exposure to the population". The operation of wind farms and the construction of related infrastructure, such as underground cable systems, generate electromagnetic fields. WT nacelles (at least 150 meters above the ground) have built-in generators, transformers and other mechanisms. The intensity of the electromagnetic field at this height is negligible at ground level.
CONCLUSIONS ▪ The regulations set clear limits and procedures used to assess the effects of electromagnetic field sources
on the population.
▪ The intensity of the electromagnetic field caused by wind farms and their infrastructure is low and harmless.
▪ The expected electromagnetic field is much lower than the specified target values, especially due to distance and shielding.
▪ Underground cable systems are effectively shielded to reduce magnetic field intensity.
▪ The flux density of the magnetic field decreases significantly with distance from the cable, making it harmless to the surrounding environment and residents.
▪ In compliance with regulatory acts and technical solutions, the impact of electromagnetic fields from wind power plants and their infrastructure is minimal and harmless to human health. It is not necessary to include the requirements in the Territory Use and Construction Regulations.
7. ASSESSMENT OF THE SIGNIFICANT IMPACT ON THE ENVIRONMENT OF THE IMPLEMENTATION OF THE PLANNING DOCUMENT
7.1. THE PLANNING DOCUMENT AND THE SOLUTIONS INCLUDED IN IT
With the Local Plan, preconditions are created for the development of the wind park "Lode". In the planned wind farm, 19 high-capacity, latest generation WT could be installed, where the nominal production capacity of one WT could exceed 6 MW.
Considering the rapid development of the wind power plant industry in recent years and the time lag between the planning process and the construction of the wind farm, one specific model of the plant has not been chosen within the framework of the EIA process and the development of the local plan. It is expected that the final decision on the choice of a specific model will be made shortly before the start of the construction project development process.
Information about the land units in which the construction of WT is planned is summarized in the table.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
45
Table 3. Land units where the construction of wind power plants is planned29
WT no. Property name Land unit cadastral
designation
1 and 2 Ķeizari 96680010010
3 Kalnurgas 96680010035
4 Bērzi 96680010118
5 Vēveri 96680010078
6 and 7 Rapas 96680010001
8 Lucas 96680010041
9 Zīļi 96680010043
10 Pupuķi 96680010042
11 Mežāres 96680010002
12 Dūči 96680010085
13 Rauķupes 2 96680010098
14 Ansētas 96680010097
15 Puigas - 1 96680010034
16 Robežnieki 96680010006
17 Mežvidi 96680010004
18 Lapegļu mežs 96680010071
19 Akmeņgravas mežs 96680010075
In the graphic part of the local plan, the solutions do not accurately depict the location of wind stations, because the potential construction sites of wind power stations are evaluated within the framework of the impact on the environment and are indicated indicatively at the time of development of the local plan, considering the criteria limiting the selection of sites.
In the local plan, prerequisites are created for the placement of wind power plants, by providing the functional sub-zone and territory usage and construction rules accordingly. Local planning solutions can be clarified at the construction design stage.
The location of wind power plants can be specified within the boundaries of the real estate land unit indicated in Table 3, therefore, the graphic part of the local plan does not specify the exact locations of the construction of wind power plants.
Places where possibilities to place wind power plants have been evaluated as part of the environmental impact assessment process are indicated in Figure 11 and included in Appendix 1 of the Territory Use and Construction Regulations.
During the environmental impact assessment process, the WT location alternatives for stations No. 16 and No. 16A and No. 17 and No. 17A were evaluated. In the EIA Report, when evaluating location alternatives, two location alternatives have been preserved, because alternatives No. 16A and No. 17A can only be implemented under the condition that the building board's acts regarding the absence of the building in nature are received for the residential building registered in the property "Inčkalni" in accordance with the procedures specified in the regulatory acts and deleted entries in the State Land Service Real Estate State Cadastre Information System and Land Register.
29data source - "Construction of wind power plant park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera region" Environmental impact assessment
report, SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian Environment", 2004.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
46
Figure 11. Places where the possibilities to place wind power plants have been evaluated as part of the environmental impact assessment process
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
47
The proposal of the functional area of the local plan territory is determined in accordance with the task for the development of the local plan and 30.04.2013. The classification of functional zones determined by the regulations of the MK No. 240 "General regulations for planning, use and construction of the territory", foreseeing appropriate types of use of the territory.
Functional sub-zones are defined for the territory of the local plan:
1. Agricultural area(L1) – defined for land units or their parts, where the functional zone "Agricultural territories (L) is defined in the valid territorial planning and includes the type of use Energy supply company construction (14006): wind power plants and wind parks.
2. Forest area(M1) – defined for land units or their parts, where the functional zone "Forest areas" (M) is defined in the valid territorial planning and includes the type of use Energy supply company construction (14006): wind power plants and wind parks.
3. Transport infrastructure area (TR1) - determined for existing transport infrastructure objects in the local planning area;
4. Water area(Ū1) – determined for existing water objects in the territory of the local plan.
Determination of functional sub-areas and development of TUCR was carried out based on:
- the consent of real estate owners to the development of a wind farm in their real estates;
- For the territory studies and assessment results carried out as part of the preparation of the EIA Report, considering the criteria limiting the choice of places (natural conditions, species and habitat evaluation results, recommendations of ornithofauna and bat experts, distances to residential buildings, access possibilities, etc. factors).
Access to the wind farm "Lode" during construction and operation is planned to be provided using the state local roads V176 Sīli - Estonian border and V177 Ķoņi - Lode - Arakste, the municipal road Arakste - Bērzi and VAS "Latvijas valsts meži" roads Akmengravas road and Ūskalnas road. It is expected that roads owned by other persons, which are used for access to agricultural land blocks and forest areas, could also be used for access, by separate agreement with each real estate owner.
Newly constructed roads are planned to be built near the boundaries of rural blocks or land units, as far as possible, thus reducing the fragmentation of agricultural land. The total length of the roads to be built reaches approximately 12 km.
During the development of the construction project of the wind park, the suitability of state and municipal roads for the transportation of building materials and WT components will be evaluated, if necessary, the reconstruction of the entire necessary road section or its part will be planned to improve the carrying capacity conditions. The need for reconstruction of municipal or state highways and the procedure for implementing the reconstruction will be coordinated with the owner of the respective highway. The total length of potentially municipal roads under access roads is 8.11 km.
In order to transfer the produced electricity to the common network, it is planned to build a new cable line from the wind power park "Lode", which will move west from the border of the wind park territory, crossing the territory of the Republic of Estonia for about 4 km, will continue within the borders of the Republic of Latvia to the newly built transformer station, which is planned for west of Ipikės. With connection to the third Estonian-Latvian 330 kV interconnection.
It is planned to build only cable lines, thus reducing both the impact of the planned operation on the environment and on the possibilities of land use along the lines of the transmission lines. As far as possible, the cable lines will be built in the road separation lane. It is expected that the area required for the construction of the substation will be up to 1 ha. During the construction process, it is also planned to build communication networks, which are necessary for the management and monitoring of WT . It is expected that optical fibre and low-current cable lines will be built in parallel with power transmission
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
48
networks, and the construction process of engineering networks will be carried out in parallel with the construction of access roads.
7.2. ASSESSMENT OF THE SIGNIFICANT ENVIRONMENTAL IMPACT OF THE IMPLEMENTATION OF THE PLANNING DOCUMENT
The local plan amends the territorial planning of Rūjiena county for the years 2012 - 2024, which was developed before the introduction of the territorial development planning system (TAPIS), including before the Cabinet of Ministers Regulation No. 240 of April 30, 2013 "General territorial planning, use and building regulations" coming into force.
27.10.2022 in the approved "Sustainable Development Strategy of Valmiera County 2022-2038" (hereinafter - the Strategy), one of the strategic goals of the municipality is "Entrepreneurship Development" (SM2), the implementation of which in the long term will ensure jobs, attracting investment to Valmiera County, qualified specialists, high productivity, gentle and sustainable approaches in the use of natural resources, repeated use of resources, export capacity of companies and farms.
In the economic specialization of the municipality, energy production and material processing are listed among the priority sectors.
In the perspective of the county's spatial development, the territory of the local plan is included in the Agricultural space. Among the guidelines for future planning of agricultural areas, it is determined that agricultural lands with high natural soil fertility should be preserved for intensive agricultural development as a priority. The rest of the agricultural space can be used, balancing the preservation of natural diversity and landscape and the social and economic development of the territory.
Local planning solutions do not contradict the municipality's long-term development strategy.
Rating: The development of the local plan ensures uniform determination of the planned (permitted) use of the territory in the territory of the local plan, while creating prerequisites for the implementation of the goals and priorities set in the sustainable development strategy of Valmiera region 2022-2038.
The development of the local plan takes place simultaneously with the assessment of the environmental impact of the development of the wind farm park of the intended operation planned in it. In the EIA process, in accordance with the EIA development program issued for the "Lode" wind farm, an assessment of the significant environmental impact of the planned operation has been carried out for the following main environmental impact aspects:
▪ Environmental noise ▪ Low frequency noise ▪ Blinking ▪ Biological diversity - plants and habitats ▪ Biodiversity - bats ▪ Biological diversity – ornithofauna ▪ Landscape and visual impact ▪ Cultural and historical values ▪ Air quality ▪ Climate ▪ Geology ▪ Hydrology ▪ Waste management ▪ Environmental risks and emergency situations ▪ Vibrations ▪ Exposure to electromagnetic fields
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
49
Based on the study of the territory and the assessment of the impact, in the EIA process, solutions for mitigating the impact on the environment and conditions for monitoring the future planned activity in the context of the impact on the environment have been developed, which include the planned environmental monitoring measures for monitoring the territory.
Taking into account that the EIA process takes place at the same time as the territory development planning process (Development of the Local Plan), compared to the case if the development of the Local Plan took place first and the EIA was carried out after the approval of the planning document in the municipality, before construction, it can be concluded that in this situation, already the development of the Local Plan within - data-based information obtained from certified experts or methods recognized both in Latvia and Estonia is available in the planning process. These assessments provide a detailed understanding of the impact of the intended activity, its scale, predicted environmental quality indicators and allowable exceedances, as well as adversely affected areas and objects. In the wind farm planning process, this information is used to select station locations that minimize negative impacts on biologically important natural values, scenic areas and environmental noise levels, including low-frequency noise exceedances in homesteads, as well as flicker exceedances in residential buildings and other environmental aspects.
Rating: positive, direct and indirect, long-term impact on the territory development planning process, ensuring from the point of view of environmental protection and nature protection, as well as informing the public about the impact of Local Planning solutions, the development of justified functional zoning and territory use and construction rules.
Section 3.5 of the local plan TUCR "Requirements for reducing environmental risks" includes point 11, which stipulates that measures to reduce environmental risks are implemented in accordance with the opinion of the State Office for Environmental Supervision on the environmental impact assessment report "Construction of wind power park "Lode" in Valmiera district Lodes and Ipiķu parishes" to the requirements regarding the place, scope and type of technology of implementation of the intended activity, as well as the prevention, reduction and monitoring of the impact.
During the preparation of the environmental report, an EIA Report has been developed, which is currently at the stage of public consultation. After the public consultation, the State Office of Environmental Supervision will issue an opinion on the EIA Report. This opinion will be based on the measures for mitigating negative impacts identified in the EIA Report and the office's assessment of the report.
During the development of the environmental report (June - July 2024), impact mitigation measures can be evaluated based on the solutions included in the EIA Report. The EIA Report includes measures that ensure the fulfilment of requirements specified in regulatory acts, guidelines or institutions, as well as public safety measures and measures to prevent, mitigate or compensate for significant impacts.
By including such requirements in the TUCR of the Local Plan, in addition to the solutions and measures developed by the EIA, which the office will include in the opinion, the municipality in its binding regulations (TUCR of the Local Plan) reinforces the requirement to take the measures specified in the opinion to reduce the impact on the environment. This can be evaluated positively, because the municipality has the right to demand the implementation of these measures during the construction and operation of the wind farm. At the stage of preparation of the local plan exhibition and the Environmental report, indicatively, based on 6.2 of the EIA Report. chapter 6.1.2. in the table "Measures for mitigating or preventing environmental impact and assessment of residual impacts", it is expected that in order to reduce the negative environmental impact of the wind farm operation, a number of action-limiting measures will be determined (included in the opinion of the Office) that will comply with TUCR 3.5. for the requirements included in the chapter "Requirements for reducing environmental risks":
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
50
▪ Clause 12 of the TUCR includes requirements for ensuring the requirements of environmental noise regulations - to build wind power plants, the level of impact of which on the nearby residential areas does not exceed the noise level specified in the regulations.
▪ Clause 13 of the TUCR includes a requirement for reducing the impact of low-frequency noise - during the development of the wind power plant construction project, low-frequency noise calculations are repeatedly performed to confirm that the planned wind park will not cause low- frequency noise pollution exceeding 20 dB (A)grade in residential buildings. Clause 14 of TUCR includes the requirement that, when issuing a building permit for the construction of a new residential or public building in an area located less than 1 km from the constructed wind power plants in the local planning area, the low-frequency noise level in the interior of the building is predicted and, if necessary, building materials with a higher sound level are used insulation level.
Rating: positive, direct and indirect long-term effects on the reduction of environmental noise in the surrounding areas. In the EIA Report (Chapter 6.2), the residual impact (after the implementation of the measure) is assessed as a minor adverse impact.
▪ TUCR clauses 15 to 20 include requirements for preventing and controlling the flickering effect:
- During the construction process of the wind park, calculations of the effect time of the flickering effect are carried out, determining the affected construction areas, and wind power plant shutdown modes are developed to ensure that during the operation of the wind park, the effect time of the flickering effect in residential buildings does not exceed:
o 30 hours per year, if equipment for determining the actual sunshine time is not used to monitor the effects of the flickering effect;
o 8 hours per year if devices for determining the actual sunshine time are used to monitor the effects of the flickering effect;
o 30 minutes a day.
- If the flickering effect can be caused by several wind power plants, the total effect time of the flickering effect caused by all wind power plants is calculated and its compliance with the indicators specified in point 15 of TUCR is evaluated.
- The wind farm operator shall submit to the municipality a report on the implemented measures to limit the time of the flickering effect no later than three months after the commissioning of the wind farm, confirming the fulfilment of the established requirements.
- When issuing a building permit for the construction of a new residential building in an area less than 3 km away from the constructed wind power plants in the area of the local plan, the building board informs the wind park operator of the decision made, who, by making calculations, determines the time of the flickering effect for the newly constructed building.
- If the calculated time of influence of the flickering effect in residential buildings exceeds 8 hours of flickering per year or 30 minutes in one day, the wind farm operator shall change the settings of the wind power plants causing the effect, ensuring that the time of influence of the flickering effect in residential buildings does not exceed 8 hours of flickering in a year and 30 minutes in one day.
- The implementation of measures that reduce the effect of the flickering effect must be started from the day when the newly built residential building is put into operation, about which the building board informs the wind farm operator.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
51
Rating: positive, direct and indirect long-term effects on reducing the flicker effect in nearby residential buildings and new-build buildings. In the EIA Report (Chapter 6.2), the residual impact (after the implementation of the measure) is assessed as a minor adverse impact.
▪ Clause 30 of TUCR includes requirements for mitigating the impact on the landscape - to reduce the visual impact of wind power plants on the landscape:
- provides for the painting of the wings of wind power stations in light (white) color; - single color lighting is used for signal lighting of wind power plants. - ensures the protection of valuable trees during construction and during the preparation
of the route of delivery roads, consulting with a certified arborist on the protection measures to be taken during the construction process.
- provides wind farm transport delivery routes that eliminate the need for extensive roadside clearing.
Rating: a positive, direct long-term impact on mitigating the impact on the landscape. In the EIA Report (chapter 6.2), the remaining impact (after the implementation of the measures) is assessed as slightly unfavourable or insignificant.
▪ Clauses 32 and 33 of TUCR include requirements for preventing environmental risks and accidents:
- Clause 32 of TUCR - If the wind power plant will be located closer than 300 m from the municipal road axis, it will be equipped with anti-icing systems and ice detection systems, which ensure that the operation of the power plant is stopped in cases where icing is detected.
- TUCR clause 33 - A Civil Défense Plan is developed, which is coordinated with the State Fire and Rescue Service and Valmiera County Municipality. After the plan is approved, it is submitted to the municipality of Valmiera region.
Rating: positive, direct long-term impact on human safety. In the EIA Report (chapter 6.2), the remaining impact (after the implementation of the measures) is assessed as insignificant.
▪ TUCR paragraph 21 states that in order to reduce the impact on the protected forest habitat 9010*:
- the construction of the planned wind power plant No. 3 is envisaged without draining the construction site;
- in the construction project of the planned wind power station No. 8, road widening is not allowed, touching the habitat 9010* landfill.
▪ Paragraph 22 of the TUCR stipulates that, in order to reduce the impact on the protected forest habitat 91D0*, the location of the planned wind power plant No. 19, the construction area and access roads will be created with embankments, without the construction of new ditches and drainage of the territory, and dams will be created at the ends of the ditches near the habitat 91D0* .
Rating: positive, direct, long-term impact on biotopes of European Union importance - protected forest biotopes 9010* and 91D0* Swamp forests, preserving/ensuring the optimal hydrological regime for their existence. In the EIA Report (Chapter 6.2), the residual impact (after the implementation of the
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
52
measure) is assessed as a minor adverse impact. Applies to the construction phase of WT No. 3 and WT No. 8.
▪ Paragraph 21 of the TUCR stipulates that to reduce the impact on the site of Orobanche pallidiflora:
- the construction of the planned wind power station No. 1 is planned without affecting the found deposit at least 100 m south of the originally planned site, the embankment of the construction site is made without drainage ditches. and soil obtained on site is used to strengthen the edges of the construction site;
- during the construction of the planned wind power station No. 3, the movement of equipment and other types of activity to the south of the drainage ditch, which is located along the planned access road in the 4th area of block 708, are not allowed.
▪ Paragraph 25 of the TUCR states that it is not permissible to move equipment, place materials and other construction-related activities in the protected species deposits, which are indicated in the cartographic material of the report of the environmental impact assessment "Construction of wind power park "Lode" in Valmiera county's Lode and Ipiķu parishes".
Rating: negative, direct, long-term impact on a site of specially protected species. In the EIA Report (chapter 6.2), the remaining impact (after the implementation of the measure) is assessed as a significant adverse impact regarding the construction of WT No. 1 and a minor adverse impact regarding the construction phase of WT No. 3.
▪ Clause 24 of the TUCR includes requirements aimed at reducing the impact on potentially protected trees:
- during the construction of the planned wind power plant No. 4, damage to potentially protected tree crowns or root systems is not permitted;
- for the access solution of the planned wind power plant No. 16 and for the expansion of the existing road at the intersection with the newly constructed access road, a solution is chosen that preserves the roadside oak trees.
Rating: positive, direct, long-term impact on potentially protected trees. In the EIA Report (Chapter 6.2), the residual impact (after the implementation of the measure) is assessed as a minor adverse impact. Applies to the construction phase of WT No. 4 and WT No. 16.
▪ Clause 26 of TUCR includes requirements with the aim of reducing the risk of death of bats:
- wind power plants are equipped with a technological solution that ensures wind power plants are suspended or not started during the time periods and conditions specified in the environmental impact assessment report "Construction of Wind Power Park "Lode" in Lode and Ipiķu Parishes of Valmiera County";
- bat monitoring in the first and second year after the start of the wind farm operation and, if necessary, revises the wind power plant operation restrictions according to the monitoring results.
Rating: positive, direct, long-term effects on bat populations. In the EIA Report (Chapter 6.2), the residual impact (after the implementation of the measure) is assessed as a minor adverse impact.
▪ Clauses 26, 27 and 28 of the TUCR include requirements for the protection of birds:
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
53
- deforestation is carried out outside the bird nesting season (from August 1 to March 1);
- to reduce the risk of bird strikes:
o installs and uses equipment for the automatic detection of bird flights (at least the little eagle, hen hawk, kestrel, sea eagle, golden eagle, osprey, black stork, white stork, mouse buzzard), recognition of flying birds and automatic stopping of the station, covering the entire wind farm area or no less than 1.5 km radius around each wind power plant;
o the first section of the wind power plant mast at a height of 20 m is painted in a dark color in the colours of the surroundings (green or brown) with a gradual transition from dark to light.
▪ to reduce the risk of endangering species of the owl family, the planned wind power plants No. 11 and No. 18 are equipped with a technological solution that ensures the suspension of the operation of the wind power plants or non-starting of the operation if the wind speed is less than 5 m/s.
Rating: positive, direct, long-term impact on the bird population. In the EIA Report (Chapter 6.2), the residual impact (after the implementation of the measure) is assessed as a minor adverse impact.
▪ Clause 31 of the TUCR includes requirements for the protection of potential cultural and historical values in the local plan - During the construction design, the construction sites of the wind power plant are surveyed by an archaeologist. During the construction of wind power plants and the infrastructure necessary to ensure their operation, an archaeologist is invited during the construction work.
Rating: positive, direct, long-term impact on the protection of potential cultural and historical objects and territories in the territory of the local plan. In the EIA Report (Chapter 6.2), the residual impact (after the implementation of the measure) is assessed as an insignificant impact.
Sum and Cumulative Effects
Evaluating the impact of the wind park, the summative and cumulative impacts in relation to several environmental aspects are evaluated within the framework of the development of the EIA Report.
Within the EIA Report, the cumulative impact on the landscape is assessed. The "Saarde" wind farm is located approximately 10 km to the northwest (in Estonia) from the area of the local plan, and another wind farm "Saarde II" is planned, where a total of 18 wind turbines with a total height of 230 m are planned to be installed. On the other hand, on the eastern side, possible areas for the development of two new WT parks have been determined.
In the territory of Latvia, the wind power park "Aloja" is planned approximately 25 km to the south-west from the planned WT parks, for which the EIA has been started. It is planned to install up to 31 stations with a maximum height of 250 m. Nearby, the EIA process has been started for another wind power park "Matīši", where 8 wind turbines are planned to be installed, as originally planned, with a height of 261 m. The distance of the planned park to the territory of the intended activity is approximately 30 km.
Evaluating the current situation and being guided by the distances of the visibility zones, as a result of the cumulative effect, the visual load could be between the "Lode" park and the two "Saarde" parks located in Estonia, as the overlap of the good visibility zone was found. However, since, according to the visual impact map, WT park "Lode" already has a low visual impact on the surroundings at a distance of 6 km, the overlap of visibility zones is not considered significant.
Cumulative effects can also occur in the context of bird protection, especially when several wind farms are built in a certain region. In the opinion of the developers of the EIA report, it is currently not possible
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
54
to carry out a full-fledged cumulative impact assessment in the context of bird protection. It is unequivocally possible to state that such effects will be formed, taking into account the number of wind farms planned in Valmiera and Limbaži counties, as well as in the border part of Mulgi county in Estonia.
Considering the above, it is expected that the construction of wind parks planned in the region will have a cumulative negative impact on bird populations, which may also be significant. Unfortunately, it is practically impossible to quantitatively assess the extent of the impact at the moment. In the opinion of the developer of the EIA Report, the precautionary principle used in the environmental impact assessment process forces conclusions to be drawn based on the worst possible scenario, namely that all planned wind farms are built. Taking into account the fact that it is not possible to plan joint impact mitigation measures on a regional or national scale, in the opinion of the developers of the EIA Report, all possible measures for impact mitigation should be implemented in each specific wind farm, which can potentially create a situation where the scope of the overall impact does not pose a significant threat to certain bird species for the preservation of populations. This approach is also considered when determining and recommending measures for impact mitigation in the EIA Report30.
If another wind power plant park develops in the vicinity of the Local Plan territory in the future, the total and cumulative effects must be evaluated in further assessments that meet the requirements of regulatory acts, incl. in environmental impact assessments.
7.3. ALTERNATIVES
In the EIA process evaluated both the location of the intended operation - WT construction sites, and the alternatives of technical solutions - WT models. Alternatives for the location of the WT include different location solutions for the power plant, which have been evaluated in the EIA process, arriving at an optimal solution that balances the various interests of nature and environmental protection.
Considering the previous experience in the planning of wind farms in Latvia, where it has been established that the initial definition of different alternatives for the location of wind turbines, by evaluating each alternative as the only possible solution, is not a rational solution. In the EIA process, circumstances may be identified that require changes to be made to the originally intended alternative or alternatives, resulting in derivative solutions. By comparing two or more alternatives, one can often conclude that the best solution in the context of nature and environmental protection is not any of the alternatives in full, but the selection of certain stations or solutions from more than one evaluated alternative, combining them in the final solution.
During the environmental impact assessment of the "Lode" wind park, the developer defined the initial possible location of the stations, which was primarily submitted to the assessment of natural experts. Preference was given to the assessment of natural experts, because, based on previous experience, it is the assessment of these experts that can have the most significant impact on the solution for the location of power stations, while physical effects - noise, flickering, environmental risk - are basically reduced not by moving the stations, but by implementing technological measures to reduce the impact mitigation or prevention. Until the time of preparation of the environmental impact assessment report, various basic variants of individual WT and infrastructure placement related to avoiding specially protected habitats, habitats, sites of protected species and other natural values have been analysed.
The evaluation process was started with a larger number of WT as assessed and analysed in detail in Chapter 4 of the Report, already at the initial stage rejecting those WT whose implementation is impossible, based on experts' conclusions about significant negative effects that cannot be mitigated by appropriate measures or compensated.
30information - "Evaluation report of the construction of wind park "Lode" on the environment", SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian Environment", 2024.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
55
The solution evaluated in the EIA report and other considered alternatives for WT placement are shown in section 3.3 of the report. in the department.
Although apparently this approach allowed to avoid several potential conflicts in the context of conservation of nature values, even the chosen basic solution is not ideal (see more, for example, in the EIA Report's impact on ornithofauna chapter). The selected basic alternative includes a solution for the construction of up to 19 WT in the local plan.
The WT location alternatives evaluated in the EIA process are shown in Figure 22. For power stations No. 16 and No. 16A, No. 17 and No. 17A, in the EIA Report, when evaluating the location alternatives, two location alternatives have been retained, because alternatives No. 16A and No. 17A can only be implemented under the condition that an agreement is reached with the residential the owner of the house "Inčukalni" for demolishing the building.
Alternatives of technical solutions evaluated in the EIA report are described in Section 3.2 of the Report. in the department. Within the scope of each impact aspect, the location and/or technical solution alternative is evaluated, providing relevant information, evaluation and conclusions in the specific section of the EIA Report.
It should be emphasized that measures to prevent and reduce the possible impact on natural values have already been taken during the development of the EIA Report, by evaluating the initial placement of the WPP and infrastructure and providing planners with information about the identified natural values, possible alternative locations of the WPP and related infrastructure, as well as explaining the basic principles for planning the placement of WPP, to avoid impact on natural values.
Compared to the initial location, the configuration of the WT park contained in the EIA Report has significantly reduced the length of newly built access roads, the locations of WT are planned as far away from the habitats that must ensure an undisturbed hydrological regime, the number of planned WT has been reduced, etc. significant impact mitigation measures.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
56
Figure 12. Alternatives for the location of the intended activity evaluated in the EIA process31
In the process of developing a local plan from the point of view of territory development planning, two alternatives were considered:
1st alternative- functional sub-zones in which the construction of wind power plants is allowed, to be determined only in parts of land units where the construction of wind power plants is planned within the framework of the EIA Report.
As part of the development of the local plan, the possibility of determining the functional sub-zones only in parts of land units where the construction of wind power plants is planned as part of the EIA Report has been evaluated. Such an approach was not implemented and included in the local plan, because the EIA Report states that the location of wind power plants can be changed, is power plants are allowed to be located not only at the indicated points, but anywhere within the boundaries of the relevant land unit. The specific location of the wind power plants will be specified during the construction design stage, taking into account additional research that will follow during the construction design.
31image - "Evaluation report of the construction of wind park "Lode" on the environment", author - SIA "Estonian, Latvian & Lithuanian Environment", 2024. Apzīmējumi (Legend) Vēja elektrostacijas novietojums: Wind power station location Sākotnējais vēja elektrostacijas novietojums: Initial wind power station location Piekļuves ceļš: Access road Plānotā kabelu trase: Planned cable route Apakšstacija: Substation Izpētes teritorija: Research territory Pilsētas: Cities Ciema: Villages Pagasta robeža: Parish border Valsts robeža: State border
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
57
This alternative was abandoned, also because it does not allow flexible response to possible changes in the building design process, which might be necessary to optimize the use of wind resources and reduce the negative impact on the surrounding environment and residents. This means that determining the functional sub-zones only in specific parts of the land units could limit the possibilities of successfully implementing the wind park construction project, if the need to change the location of the wind power plants is revealed at the construction design stage.
Alternative 1 is inflexible and lacks the ability to adapt to a changing situation. Wind farm development projects are time-consuming and dynamic, they need to adapt to changing conditions. Therefore, flexibility in the choice of location is essential to make the most efficient use of available resources and ensure the viability of the project.
In the construction design stage, more detailed research and determination of the most suitable place for the construction of the wind power plant are carried out. This allows to optimize the placement of power plants in such a way as to minimize the negative impact. Moreover, clarifying the location of wind power plants at the construction design stage allows choosing optimal construction sites that make maximum use of wind resources to ensure maximum energy production and reduce energy losses.
Considering the above, it can be concluded that flexibility should be maintained in the development of local planning regarding the location of wind power plants. This will ensure that the project can adapt to changing conditions, optimize the use of resources and reduce potential negative impacts on the environment and society.
2nd alternative- functional sub-zones "Agricultural territory" (L1) and "Forest territory" (M1), where the construction of wind power plants and wind parks is allowed, to be determined for all land units where the functional zones "Agricultural territories" (L) and " Forest areas" (M).
The 2nd alternative is flexible and able to adapt to a changing situation. At the construction design stage, more detailed studies and determination of the most suitable place for the construction of the wind power plant are carried out within the boundaries of the specific land unit. If impacts are predicted that have not been evaluated during the preparation of the EIA Report, the potential impacts will be evaluated as part of the initial environmental impact assessment regarding the extent of changes and the different location of the wind power plant or related engineering structures.
Determining functional sub-zones in the entire territory of the land unit where wind power plants are planned, and not only in certain parts of them, is a pragmatic and reasonable solution that increases the possibilities and efficiency of project implementation.
8. SOLUTIONS FOR REDUCING THE POTENTIAL IMPACT ON THE ENVIRONMENT
With the local plan, amendments have been prepared for its territory in the effective territorial planning of Rūjiena district for 2012-2024. The development of the local plan considers the requirements specified in the local plan development task and the requirements set by the state environmental institutions. The development of the local plan takes place at the same time as the assessment of the environmental impact of the activity envisaged in the development plan - the wind power park "Lode", basing both the development of the Local Plan and this SEIA Environmental overview on the results of the assessment of the significant environmental impact of the wind park carried out in the EIA process.
Since the planning and EIA processes took place simultaneously, detailed research information was obtained for the development of the Local Plan on the effects of all environmental aspects of the intended operation and the affected areas, solutions for preventing negative effects. Local planning solutions have been developed considering the following main area studies, the results of which are summarized in the EIA Report:
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
58
▪ Ambient and low frequency noise ▪ Blinking effect
▪ Biological diversity - plants and habitats ▪ Biodiversity - bats
▪ Biological diversity - ornithofauna ▪ Landscape and visual impact
▪ Cultural and historical values ▪ Air quality
▪ Climate ▪ Geology and hydrology
▪ Waste management ▪ Environmental risks and emergency situations
▪ Communication systems ▪ Socio-economic aspects
▪ Vibrations ▪ Exposure to electromagnetic fields
Considering the above, in the local plan:
▪ based on the results of the EIA, the planned placement of wind power plants and related engineering structures was prepared in such a way as to minimize the impact on protected natural values. In the EIA process, considering the location of habitats of European Union importance and deposits of specially protected species, environmental noise and low-frequency noise forecasts, the originally planned location of wind power plants and related engineering structures was corrected. Locations and configurations were changed to minimize impacts on protected natural values or homesteads. Several wind power plant construction sites where construction would negatively affect or even destroy natural values were abandoned.
▪ Clause 11 of the TUCR includes the requirement that measures to reduce environmental risks are implemented in accordance with the requirements contained in the opinion of the State Office of Environmental Supervision on the environmental impact assessment report "Construction of wind power park "Lode" in Lode and Ipiķu parishes of Valmiera province" regarding the place and scope of the intended activity and types of technologies, as well as prevention, mitigation and monitoring of impacts.
▪ Clause 12 of TUCR includes requirements for ensuring the requirements of environmental noise regulations.
▪ Clauses 13 and 14 of TUCR include a requirement for reducing the impact of low frequency noise;
▪ Clause 33 of the TUCR includes requirements for the need to develop a civil defence plan.
▪ TUCR clauses 32 and 33 include requirements for the prevention of environmental risks and accidents.
▪ TUCR from points 15 to 20 includes requirements for mitigating the effect of the flickering effect and monitoring the implemented measures, in existing and potentially future built residential and public buildings, if they are built in the local plan or in the immediate vicinity;
▪ Clause 30 of TUCR includes requirements for mitigating the impact on the landscape;
▪ Clause 31 of the TUCR includes requirements for the protection and preservation of cultural and historical heritage;
▪ TUCR points 21 and 22 set requirements to reduce the impact on specially protected habitats;
▪ Clause 21 of the TUCR sets requirements to reduce the impact on the pale-flowered brown-stem deposit;
▪ Clause 24 of the TUCR includes requirements to reduce the impact on potentially protected trees:
▪ Clause 26 of TUCR includes requirements to reduce the risk of death of bats;
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
59
▪ TUCR clauses 26, 27 and 28 include requirements for the protection of birds;
9. POSSIBLE COMPENSATORY MEASURES
According to the provisions of Article 43 of the Law "On Specially Protected Natural Areas", compensation measures must be determined if the planning document affects the ecological functions and integrity of the protected natural area of European importance (NATURA 2000) and contradicts the goals of its creation and protection.
The entire area of the local plan is located in the neutral zone of the specially protected nature area, the North Vidzeme Biosphere Reserve, and is part of the territory where the construction of wind power plants is allowed without height restrictions, but there is a restriction that wind power plants can be placed in groups in which the number of wind power plants does not exceed 20, minimizing the distance between adjacent for existing wind power plants.
To ensure the preservation of the landscape, ecosystems, species and genetic diversity of the territory and to promote sustainable economic development, the territory of the biosphere reserve is divided into functional zones (landscape protection and neutral zone). Neutral zone - the outer zone of the biosphere reserve, where sustainable nature is ensured as a prerequisite for local development. It was established to promote the balanced and sustainable development of settlements located in the territory of the biosphere reserve. The neutral zone includes all towns and villages located in the territory of the biosphere reserve.
According to the information published in "Ozols", there are no other specially protected natural areas, micro-reserves and their buffer zones, as well as specially protected trees, in the territory of the local plan.
Within the framework of the EIA report, no effects were found that would affect the ecological functions and integrity of the protected natural area of European importance (NATURA 2000) or would conflict with the goals of its creation and protection, therefore the Environmental Report does not provide compensatory measures.
10. ASSESSMENT OF THE POTENTIAL SIGNIFICANT CROSS-BORDER IMPACT OF THE PLANNING DOCUMENT
Wind power plant park "Lode" is geographically located in the northern part of Valmiera county, at the border of the Republic of Estonia, in a place where the contour of the administrative territory of Latvia forms a protrusion. Impacts on the environment in the report and within the framework of the preparation of the Environmental report, the most significant possible cross-border impacts on the territory of the Republic of Estonia - residential construction, protected natural values, ornitofauna, landscape quality, noise and flickering effects are assessed.
10.1.1. Residential construction
In Estonia, the minimum distance requirements between wind power plants and residential areas are not determined at the national level. Instead, these distances are determined by local governments in their building regulations. The binding regulations of Mulgi County do not set restrictions, such as minimum distances to residential houses.
10.1.2. Natural values
Information about specially protected nature areas, micro-reserves, species and habitat deposits in Estonia near the local planning area was obtained from the EELIS database (Estonian Nature Information System) as part of the preparation of the environmental impact assessment report.
There are three protected biotopes of European importance - forests and grasslands - in the vicinity of the planned activity in Estonia. The closest is the Veelikse swamp, which corresponds to habitat 9080*
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
60
Staignāi forests. Part of the swamp extends into the territory of Latvia, where it is called Lucas swamp. Veelikse bog and biotope 9080* are located approximately:
- 700 m south of WT no. 6; - 700 m southwest of WT no. 7; - 400 m southwest of WT no. 8; - 800 m west of WT no. 9; - 400 m west of WT no. 10.
Approximately 2.5 km east of the planned WT no. 15 On the banks of the Penuja River there is a protected biotope of European importance 6450 Floodplain grasslands.
No deposits of specially protected or rare plants, as well as large trees, have been found in the vicinity of the local plan on the territory of Estonia.
Veelikse marsh, corresponding to the habitat 9080* Staignāi forests, is separated from the planned wind power plants and related infrastructure by a strip of agricultural land. A direct impact on the swamp is not possible because it is located far enough from the construction sites. Indirect effects, such as changes in the hydrological regime, are also not expected, since the construction sites are separated from the marsh by drainage ditches, and the marsh is in a relief depression.
The protected biotope of European importance 6430 stands of Eutrophic tall herbaceous plants, marked as Purgla marsh, is located far from the planned WT construction sites and will not be affected. Also, the habitats 6450 Floodplain grasslands and pine and mixed pine forests are far enough away from construction sites that direct or indirect impacts are excluded.
10.1.3. Ornithofauna
Impact on the environment as part of the preparation of the report, an expert ornithologist, looking for small eagles and inventorying adjacent forest areas, additionally surveyed the territory of the Republic of Estonia, approximately 3 km away from the planned wind power plants.
On the Estonian side, several protected areas have been established for the protection of the little eagle. Two of them KLO3001938 and KLO3002473 are located 300 - 850 m from the local planning territory of the Republic of Latvia in the west. Another territory KLO3001586 is located approximately 1.3 km from the border, in the north of the territory.
From the nest of the little eagle found in the Republic of Estonia (ID 680341820), WT No. 6 is located 1200 m away, WT No. 7 - 2145 m, WT No. 3 - 2490 m, WT No. 8 - 2680 m and WT No. 5 - 2700 m. From the nest of the little eagle found in the Republic of Estonia (ID 1115379091), WT No. 1 is located 1850 m away, WT No. 3 - 2450 m and WT No. 2 - 2670 m away.
During the survey, one gecko's nest was found in the territory of the Republic of Estonia, in the protection area of the little eagle (ID 680341820). The distance from the nest to WT No. 6 is approximately 740 m, WT No. 7 approximately 1730 m, and WT No. 3 approximately 1970 m. The area of the planned wind power plant park, especially its periphery, can be characterized as inhabited by the hawk and well suited for the long term, where it stays approximately from the second decade of May to the middle of September. Foraging flights are mostly low, but roost flights and territory guarding are at the height of the rotors, so the WT should be built as far as possible from all known nests of the grebe.
The nearest known territory of the sea eagle is in the Republic of Estonia, approximately 8 km north of WT No. 1 at Lake Karistes. During the survey of the territory by an ornithologist expert, the flyover of the sea eagle was detected twice - in spring and autumn. The risk of collisions is assessed as low.
Sparrowhawk can be observed around all stations throughout the year. One inhabited nest was found in the Republic of Estonia approximately 310 m from WT No. 10.
The expert concluded, that although WT No. 6 will be located 1200 m from the nest of the little eagle on the territory of Estonia, it has been established that the potentially most important hunting (feeding) habitats are right near the nests, and not in the central part of the planned wind farm. One of the factors
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
61
why the central area of the planned park is not important for food production is the relatively small amount of agricultural land on which sown crops grow, while long-term grasslands have not been found there. The second obstacle is an approximately 1.5 km wide forest strip between the eagle nests in the Republic of Estonia and the agricultural areas in the park. These factors generally contribute to the fact that the little eagle preferentially chooses to feed in the wide areas around the nest, and the planned park area is not a priority feeding area for it, although it is possible.
Therefore, the expected significant negative impact caused by the small distance from the WT to the nest should be evaluated in the context of the area's insignificance as a feeding area. Consequently, the impact will be significantly reduced by providing appropriate mitigation measures (see Chapters 8 and 9).
10.1.4. Landscapes
In the preparation of the chapter, information was used from the opinion of landscape architect-expert Heiki Kalberg "Impact of wind park "Lode" on the landscape in the territory of Mulgi municipality (Estonia)", which was prepared as part of the environmental impact assessment and is available in full in the appendix of the EIA report.
The study area includes the valley of the Halliste River with a relatively flat and undulating agricultural landscape bordering this valley from Abja to Karksi-Nui. Historically, this area was characterized by large agricultural areas, where the natural landscape was mainly represented by the valley of the Halliste river. The slopes of this valley were mostly overgrown or covered with forests, but open floodplain meadows were also found on the Abja side. There are also older forest areas and strips in the Halliste river valley and its slopes. Historically, many estates were located here, such as Abja, Pornuse, Pöogle and Kaubi. The area was dominated by scattered homesteads and individual villages such as Allaste, Leeli, Univere and Mäkiste.
Today, the rural character of the territory has been preserved. Agricultural lands are still in use, although on a smaller scale, and some of them are overgrown. In the 60s and 70s of the 20th centuries, agricultural areas were extensively meliorated, losing their structure and groves, as well as some homesteads. A well- preserved road network north of the Halliste river valley, while the Karksi-Nuia - Abja road was straightened and restored in the early 2000s. Spruce hedges and groups of trees are still preserved on the sides of the road.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
62
Figure 13. Valuable landscapes in the vicinity of the planned wind park in the Republic of Estonia32
- Halliste river valley between Abaya and Karksi-Nuia villages, which is a landscape of regional significance (with potential national significance) (marked with No. 1 in the picture)
In the landscape, the territories of the former manors have a high cultural and historical value, where the contours of the manor buildings and partly also the buildings themselves, as well as homesteads, have been preserved. The wide views of the valley of the Halliste river and the immediate surroundings from the roads are highly valued aesthetically. Natural values are made up of various landscape elements, such as the valley of the Halliste river with floodplain meadows, some of which are overgrown, forest massifs and small clumps of trees. The recreational value of the area is average, mainly provided by the views from the roads when passing through. However, the poor condition of historic manors does not make them attractive recreational facilities.
The planned wind farm will have little or no impact on the northern part of the Halliste river valley. Significant changes in the landscape are expected south of Valga-Uulu Road No. 3, where wind power plants will be clearly visible from the road. However, this impact cannot be evaluated as significantly negative, because the landscape has already changed and cannot be evaluated as historically significant.
- Landscape of homesteads (Majori homestead).is a landscape of local (municipal) significance, located approximately 10 km east of the planned wind power plant area (marked with No. 2 in Figure 13). The "Majori" homestead is located about 5-6 km southwest of Karksi-Nuia, on the western edge of the Saaretse marsh, at the highest point of the area. The farm has been renovated and its area is around 20 ha, which is cultivated
32image - "Environmental impact assessment report of the construction of wind park "Lode", SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
63
in a traditional way. The farm is surrounded by diverse, mostly swampy forests, where in some swamps in the 20th century Peat extraction has been carried out in the 1950s.
The high cultural and historical value of this landscape is determined by its preservation in good condition, as some buildings are 200 years old or more. The old military road built on logs runs through the Saaretse marshes. The high aesthetic value is determined by the beautiful, well- maintained, traditional farm located in a picturesque natural area with a changing terrain.
The identity value of the homestead is medium, as it is also recognizable outside Mulgi County. The recreational value of the area is average, which is mainly provided by the hiking trail and the offer of ecotourism, which is not particularly extensive. The impact of the planned wind power plant on this area is low or insignificant, as the homestead is located in the middle of the forest, where the wind power plants will practically not be visible.
- A valuable landscape of local importance in the valley of the Halliste river from the village of Saapa (Saapaküla) to Lake Kariste (marked with No. 3 in Figure 13). The area is approximately 5.5 km from the wind farm to the north and northeast)
The study area includes the Halliste river valley and the homesteads and settlements to the north of it, such as the villages of Päigiste küla, Saapaküla and Vana-Kariste. The Vana-Karistes manor and the Karistes lake dam are also located in this area. The north of the area is dominated by vast agricultural landscapes with undulating relief, while the south is the valley of the Halliste River with a lower relief. Lake Karistes is mostly surrounded by forest.
Only one side building has survived from the Vana-Karistes manor complex. The territory of the manor offers a view of Lake Vana-Karistes, but the view is spoiled by the granary of the kolkhoz built during the Soviet era, which is located next to the manor. The former Liplapi home economics school (1910-27) is located on the side of the Uue-Kariste road. The school territory is park-like with leafy tree plantations.
The average cultural and historical value of the territory is determined by the well-preserved rural structure and maintenance, as well as a well-established road network. The landscape has a medium aesthetic value, as it offers wide views, including from the Vana-Karistes manor to the lake. The recreational value of the territory is average, which is mainly made up of recreation opportunities in the guest houses located in the northern part of Lake Karistes.
The visual impact of the planned wind farm is low or negligible. In places with a beautiful view, wind farms will be visible in the background, but their effect will not be dominant. The planned wind farm does not affect the scenic values, as they are specific to a specific location and are not related to the historically preserved panoramic view. See the visualizations in Appendix 9 of the Explanatory Article.
- Kangru village,which is located about 3.3 km northwest of the planned wind farm (marked with No. 4 in Figure 13)
The village of Kangru is a valuable landscape reserve area, which is located along the Veelikse - Laatre - Latvian border road and is part of the Veelikse village. Here, farms are clustered along the sides of the road with a variety of roadside plantings, and the agricultural land is carefully managed. The main scenic values in this area are a small water body with a small dam and the Lātres railway station building, which is also an architectural monument.
From the Valga - Uulu road in the direction of the border with Latvia, you can see scenic views, which are made up of a diverse landscape, long and open viewing areas, large individual trees, as well as stands of trees and decorative bushes along the road. Homesteads of different ages form accents in the landscape. However, a 330 kV high-voltage power line also crosses this viewing area.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
64
The visual impact of the planned wind farm is low due to wide open views in the landscape. Wind power plants will be clearly visible and stand out in the landscape, especially closer to the border of Latvia. At the same time, the distance between wind power plants is more than three kilometres, so they do not have a dominant effect. The planned wind farm will not affect the valuable landscapes, and their value will not decrease.
- Penuja, Abja - Paluoja - Latvian border road, which is located to the east of the intended area of operation at a distance of about 2 km (marked with No. 5 in Figure 13).
Penuja is a valuable landscape area along the Abja - Paluoja - Latvian border road. Although this road is not officially recognized as a scenic road, according to an expert, the views from the road are very valuable. These views include a village with church ruins and former school buildings, diverse roadside plantings near homesteads, and managed and abandoned farmland. According to the general plan of Abjas parish (2008), the area is partially designated as a valuable building area.
Various farms can be seen in the landscape of the road: both very tidy (Kaidiaia, Känsi), old and poorly maintained, newly built households and partially collapsed buildings. These buildings are from different eras. Power lines, a substation and small solar parks are also visible from the road.
The wind farm "Lode" is located to the west of the road, where the terrain is more wooded. Open views are more on the east side of the road. Around the village of Penuja, there are more views of the wind park, and the wind power plants will be clearly visible. The nearest wind farm is located about 1.3 km from the residential area.
The visual impact of the planned wind farm in the village of Penuja and the western part of the village of Sate is significant due to the short distance. As a result of the construction of the wind farm, the natural aesthetic value of the landscape will decrease. Although the stretch of road and the village of Penuja are not of cultural and historical value, the area contains buildings from different eras and is a well-maintained landscape with future potential. The village of Penuja, its surroundings and buildings have changed over time and, most likely, the changes will continue in the future, regardless of the implementation of the wind power park "Lode". From the point of view of landscape architecture, the construction of a wind farm is permissible.
Figure 14. Photomontage of the view from the Penuja village territory on the Luigas road to the wind turbines. Wind turbines are visible, and the closer ones dominate the view.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
65
- Lilli-Ruhijervi (Lilli- Ruhijärve) landscape, which is located about 10 km southeast of the wind farm (marked with No. 6 in Figure 13).
During the 2015 inventory, the landscape of Lilli-Ruhijervi was included in the list of category II landscape protected areas. This area includes the villages of Lilli and Peraküla, Ruhijärvi and Teringi Landscape Nature Park. The terrain is hilly and variable, with the valley of the Lilli Stream crossing it. The elevations are dominated by both agricultural land and forested areas, while the lower areas, including around Ruhijervi, are mostly forested.
The road that goes through Lilli (Viljandi – Karksi – Ruhja) is probably very old. In the 13th century it was used by the knights of the order as a war road and in the 19th century for transporting goods to the Riga market. In the last assessment, the scenic value of the area has decreased, mainly due to the newly built road to the village of Lilli.
The visual impact of the proposed activity on this area is medium to low. The planned wind farm does not affect the scenic values, as they are site-specific and not related to a historically preserved panoramic view.
Evaluating the impact of the intended action, it is insignificant in the opinion of the expert, although the surrounding landscape will undeniably change, especially in areas closer to the planned wind farm.
10.1.5. The Noise
Environmental noise indicators, their application procedure and evaluation methods are determined by the Cabinet of Ministers of the Republic of Estonia on 21.12.2016. regulations no. 71 "Ambient noise limits, methods of noise level measurement, determination and evaluation" (Välisöhus leviva müra normtasemed ja müratasem mezuri, säremise ja västäts metodsd). In Estonia, like Latvia, different noise limit values are applied to noise caused by traffic and industrial sources. However, according to the current regulatory enactments regarding environmental noise, the following are applied:
- environmental noise limits - the maximum permissible sound level, exceeding which causes significant damage to the environment, and if it is exceeded, appropriate noise reduction measures must be taken - is applied to existing residential areas;
- environmental noise target values - the maximum permissible noise level in areas with new buildings - is applied to planned areas of residential construction.
According to the regulations, environmental noise limit values are applicable according to the main types of territory use determined in the municipal territory planning, taking into account also those territories that include residential buildings. Evaluating the available information, it can be concluded that there are homesteads built on rural lands in the vicinity of the intended activity, and there are no separate planned residential areas in the territorial planning of the municipality.
In accordance with the mentioned regulations, the noise limits of industrial sources applicable to the built- up areas of category II shall be applied to the residential construction areas in the vicinity of the planned activities. This category includes educational institutions, health care and social welfare institutions, residential areas and green areas. The areas of the residential construction area are determined according to the topographical information available on the geoportal of the Estonian Land Service (Maa-Amet).
As part of the environmental impact assessment, environmental noise dispersion maps have also been prepared in accordance with the regulatory framework of the Republic of Estonia.
The results of the environmental noise calculations show that it is possible to implement the planned activity in compliance with the requirements of both Latvian and Estonian regulatory acts in the field of noise management, however, it is expected that when the loudest permitted stations are built, the noise level in the four residential areas closest to the planned wind farm will be higher than the World For the limit values recommended by the Health Organization for the noise generated by WT .
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
66
10.1.6. Flickering effect
The EIA Report also assesses the potential impact of the flickering effect created during the operation of wind power plants on residential areas in the part of Estonia located near the Lode wind farm.
Currently, neither Latvia nor Estonia has any regulatory acts that would determine the procedure for evaluating the flickering effect and limit the permissible level of this effect. A similar situation can be observed in other countries of the European Union, where the limit values of the effect of flickering are mainly determined in guidelines, not in regulatory acts. This is because the effects of flickering are considered a nuisance, but their effects on public health have not been scientifically proven. Most countries base these limit values on German guidelines.
When analysing the regulation of the flickering effect in other countries, the most frequently applied time limit values are:
▪ no more than 30 flashing hours per year using the worst-case scenario method.
▪ no more than 10 flashing hours per year in a real scenario (in Germany, Belgium and Sweden the recommended value is no more than 8 hours per year).
▪ no more than 30 minutes per day in both scenarios.
According to the results of calculations carried out as part of the environmental impact according to the worst-case scenario method (assuming that the sun shines constantly during daylight hours and is always perpendicular to the rotor blades, which are constantly moving) in residential areas located approximately up to 1.5-2 km from the edges for wind power plants, the limits set by the above guidelines may be exceeded (30 flashing hours per year). At a distance greater than 1.5 - 2 km, exceeding the limit values of the influence of the flickering effect cannot be predicted.
The regulations for the use and construction of the territory of the local plan include requirements for excluding the influence of the flickering effect in the nearest residential areas (see Chapters 8 and 9).
11. ENVIRONMENTAL MONITORING AND PLANNED MEASURES FOR MONITORING THE IMPLEMENTATION OF THE PLANNING DOCUMENT
The need for monitoring the implementation of territorial planning documents is determined by the MK on 23.03.2004. regulations No. 157 "Procedure in which the strategic assessment of the impact on the environment is carried out", with the aim of establishing the direct or indirect impact of the implementation of the territory development planning document on the environment, in order to respond in time and prevent the negative consequences of the implementation of some measures, and, if necessary, to make amendments to the territory in the development planning document.
Article 1 of the Environmental Protection Law defines that environmental monitoring is systematic, regular and targeted observation, measurement and analysis of the state of the environment, species and habitats, as well as pollution emissions. The purpose of environmental monitoring is to obtain information about the state of the environment.
For monitoring the implementation of the planning document, state statistical data, information obtained during environmental monitoring, as well as other available information are used.
The monitoring report must be drawn up and submitted to the State Office of Environmental Supervision within the deadline specified in the opinion of the State Office of Environmental Supervision. The monitoring report summarizes the available information and includes at least a description of changes in the state of the environment and their trends related to the implementation of the planning document.
The tasks of the municipality of Valmiera region include monitoring the execution of the measures specified in the planning documents, making corrections and setting new tasks in accordance with the set development goals. When developing a local plan, the municipality performs these tasks.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
67
Taking into account that the area of the local plan is relatively small, and the local plan amends the territorial planning of Rūjiena district, in the opinion of the developers of the Environmental Report, the evaluation of the implementation of the local plan should be combined with the monitoring report of the territorial plan.
Recommended indicators for monitoring and/or monitoring of wind park development and/or actual impact of wind turbine operation planned in local planning solutions. The EIA report recommends monitoring and/or observations for the following indicators or their groups:
1) bat population monitoring (in the first and second year after the start of operation of wind power plants);
2) complex ornithofauna monitoring program. The detailed monitoring program must be developed before the start of the construction works, but after the final location of the stations and the selection of the model. The monitoring program is coordinated with the Nature Protection Administration.
3) monitoring of anti-foaming measures;
4) groundwater level and quality monitoring;
5) measures to reduce the negative impact of the flashing effect and their effectiveness;
6) changes in forest areas (in connection with the construction of the wind farm and reforestation during the operation of the park), restored forest areas;
7) implementation of wind farm park civil protection plan measures, results of implemented measures.
In the creation of the monitoring program, it is recommended to consult and cooperate with the State Environmental Service, the Nature Protection Board, involving certified experts, as well as to use the informational material of the State Office for Environmental Supervision on the assessment (monitoring) of the impact of the implementation of planning documents, which is available on the website of the State Office for Environmental Supervision http://www.vpvb.gov.lv/lv/strategiskais- ivn/monitoring.
LOCAL PLANNING FOR THE “LODE” WIND PARK,LODE PARISH, VALMIERA COUNTY
ENVIRONMENTAL OVERVIEW
68
DEVELOPER OF LOCAL PLANNING
AND ENVIRONMENTAL OVERVIEW
SIA METRUM 47-3 Gertrude Street, Riga, LV-1011 Tel. 80008100, [email protected]
www.metrum.lv
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Vastavalt nimekirjale
25.09.2024 nr 6-3/24/4013-2
Läti "Lode" tuulepargi projekti piiriülene keskkonnamõju
hindamine
Läti on piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) protokolli alusel teavitanud Eestit „Lode“ tuulepargi projekti
kohaliku tasandi planeeringu KSH algatamisest1.
„Lode“ tuulepargi projekti raames on muuhulgas algatatud keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH),
mis toimub KSH-ga paralleelselt. Nimetatud KMH algatamisest teavitas Kliimaministeerium Teid
08.09.2023 kirjaga nr 6-3/4047-2. Vastavalt Läti teavituses toodud selgitustele on menetlustel erinev
eesmärk (KSH raames käsitletakse muuhulgas piirkonna ruumilise arengu planeerimisega seotud
asjaolusid), mistõttu on põhjendatud KMH ja KSH paralleelne läbiviimine.
Arendaja Utilitas Wind Ltd kavandab rajada ligi 1150 ha suuruse pindalaga tuulepargi, mille täpne tuulikute
arv, võimsus ning paiknemine selguvad KMH menetluse käigus. Kavandatava tegevuse asukohaks on Lode
ja Ipiki vallad Valmiera piirkonna haldusüksuses. Kirjale on lisatud KSH raames koostatud
keskkonnaaruanne.
Ootame hiljemalt 18.10.2024 põhjendatud arvamusi selle kohta, kas Eesti peaks osalema „Lode“ tuulepargi
projekti kohaliku tasandi planeeringu KSH menetluses. Samuti ootame märkuseid ja ettepanekuid Läti
edastatud keskkonnaaruande kohta. Märgime, et Kliimaministeerium on Lätit teavitanud Eesti soovist
osaleda antud KSH-ga paralleelselt toimuva KMH menetluses2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Antti Tooming
elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler
Lisad: 1. Keskkonnaaruanne eesti keeles
2. Keskkonnaaruanne inglise keeles
1 Kiri on registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 26.08.2024 numbriga 6-3/24/4013. 2 Kiri on registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 10.10.2023 numbriga 6-3/23/4047-13.
Lilli Tamm, 6269133
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Läti „Lode“ tuulepargi projekti arendaja vastused pöördumistele ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise avaliku arutelu protokoll | 31.12.2024 | 1 | 7.2-4/24/19373-7 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kliimaministeerium |
| Kooskõlastus | 11.11.2024 | 2 | 7.2-4/24/19373-6 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kliimaministeerium |
| Läti „Lode“ tuulepargi projekti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise avalik arutelu | 08.11.2024 | 3 | 7.2-4/24/19373-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kliimaministeerium |
| Kiri | 18.10.2024 | 3 | 7.2-4/24/19373-4 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kliimaministeerium |
| Kiri | 28.09.2023 | 389 | 7.2-4/23/19373-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kliimaministeerium |
| Läti „Lode“ tuulepargi projekti piiriülene keskkonnamõju hindamine | 08.09.2023 | 409 | 7.2-4/23/19373-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kliimaministeerium |