Riigikaitselise tasu kontseptsioon

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

[email protected]

Riigikaitselise tasu kontseptsioon

Austatud Mait Palts

Täname Teid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu ühispöördumise

eest, milles tegite ettepaneku loobuda äriühingute kasumiga seotud julgeolekumaksu osa

kehtestamisest ja pakkusite selle asemel välja tähtajalise riigikaitselise lõivu või tasu, mida

peaksid maksma kõik juriidilised isikud majandusaasta aruande esitamisel ja mille määr

sõltuks juriidilise isiku bilansimahust.

Kinnitame, et julgeolekumaksu seaduse eelnõu väljatöötamisel kaaluti erinevaid alternatiive,

sealhulgas ka äriühingu bilansimahul põhinevat maksustamist. Otsus langes kasumi

maksustamise kasuks, kuna see on rahvusvaheliselt enim levinud äriühingute maksustamise

viis, mis eeldatavasti on välisinvestorite jaoks võrreldes teiste alternatiividega tuttavam ja

arusaadavam. Kasumi maksustamine puudutab majandustegevuse väljundit, mitte sisendit ja

pärsib seega äriühingute arengut vähem.

Nõustume, et kavandatav maks peaks olema muuhulgas võimalikult laia baasiga, neutraalne

ning lihtsasti hallatav. Lisaks peaks see aga olema ka süsteemses kooskõlas kehtivate

õigusaktide ja nendes leiduvate ning nende aluseks olevate põhimõtete ja terminitega. Teie

pakutud riigikaitselise lõivu või tasu kontseptsioon paraku riigilõivu kehtestamise üldiste

põhimõtetega ei sobi.

Riigilõiv on olemuselt tasu toimingu tegemise eest, mitte ühepoolne rahaline kohustus riigi

ees, seega peab riigilõivu tasumisele järgnema mingi toiming ehk riigipoolne vastusooritus.

Selles seisnebki riigilõivu põhiolemus, mis eristab seda maksust – kui riigilõivu eest saadakse

riigilt vastu alati mingi õigus, asi või muu hüve, siis maksu tasumisel ei teki maksumaksjal

õigust konkreetsele vastutasule või -sooritusele. Ühtlasi tähendab riigilõivu seotus

vastusooritusega seda, et kui riigilõivu ei tasuta, siis ei ole riik ka kohustatud taotletud

toimingut läbi viima. Kui seda loogikat rakendada Teie ettepaneku kontekstis, mille puhul

lõivu tasumine on majandusaasta aruande eelduseks, siis võiks riigilõivu tasumata jätmine

tähendada ka riigi õigust majandusaasta aruanne vastu võtmata jätta. Äriühingute jaoks on

majandusaasta aruande esitamine aga seadusest tulenev kohustus, mille täitmata jätmine võib

kaasa tuua intensiivsed õiguslikud tagajärjed, sh sundlõpetamise.

Teie 06.09.2024 nr 7-14/24-01321-2

Meie 21.10.2024 nr 5-1/3921-2

2

Riigilõivude kehtestamisel on oluline lähtuda ka kulupõhimõttest – lõivu eesmärk on katta

otsesed ja/või kaudsed kulud, mida riik peab lõivustatud toimingu läbiviimiseks kandma.

Sedagi põhimõtet poleks välja pakutud riigikaitselise lõivu korral võimalik rakendada.

Olemuselt sarnaneb kõnealune riigikaitselõiv seega siiski pigem maksuga. Maksu ei oleks aga

põhiseaduspärane kujundada riigilõivuna, mis on põhimõtteliselt erineva suunitluse ning

loogikaga rahaline kohustus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Liivamägi

finants- ja maksupoliitika asekantsler

Lisaadressaadid:

Eesti Tööandjate Keskliit

Riigikantselei

Elo Haugas 5885 1332

[email protected]