Eelnõu

RAKENDUSAKTI KAVAND

Justiitsministri määrus

Taustakontrolli tegemise kord, ankeedi vormi kehtestamine ja andmete kontrollimise

õigust omavate ametnike määramine

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 1055 lõike 2 alusel.

§ 1. Taustakontrolli tegemise õigust omavad ametnikud

(1) Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud isikutele on õigus teha

taustakontrolli Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolliametnikel ja vanglate

sisekontrolliametnikel.

(2) Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud taustakontrollis kontrollivad

vanglateenistuse juhi ja vanglate osakonna sisekontrolli talituse juhataja ja nendega seotud

vanglasse tööle asuda soovivate isikute ankeedis sisalduvaid andmeid Justiitsministeeriumi

siseauditiosakonna ametnikud.

(3) Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikutele on õigus teha taustakontrolli

vanglate teabe- ja uurimisosakonna ametnikel, üksuse juhil ja inspektor-kontaktisikul.

(4) Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud isikutele on õigus teha

taustakontrolli Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse

ametnikel ning vanglate teabe- ja uurimisosakonna ametnikel.

§ 2. Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku taustakontroll

(1) Isiku kohta, kes on asunud või soovib asuda teenistusse, tööle, praktikale või vabatahtlikuks

abiliseks vanglasse, Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või Sisekaitseakadeemia

vanglateenistuse kolledžisse või õppima Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse, on

õigus töödelda järgimisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed ja kontaktide kasutusele võtmise aeg;

2) isiku varasemad nimed;

3) isikut tõendava dokumendi andmed;

4) sotsiaalmeedia kontode andmed;

5) isiku viimase viie aasta töö-, ameti- ja õppekohtade andmed, sealhulgas tööandja,

ametiasutuse või õppeasutuse nimetus ja aadress;

6) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning

mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus;

7) isiku seotus majandustegevusega;

8) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või

ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu, sealhulgas

organisatsiooni või ühenduse nimetus, asukoht, registrikood ja tegevuse eesmärk ning isiku

ülesanded;

9) isiku pankrotimenetluse, võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiiremenetluse ja ning

isiku vastu suunatud raha maksmise nõude kohtuotsuse andmed;

10) andmed isikule määratud kriminaalkaristuste kohta, sealhulgas karistusregistri arhiivi

kantud andmed;

11) andmed fakti kohta, kas isik on olnud viimase kümne aasta jooksul toimunud

narkootikumidega seotud kriminaalasjas tunnistaja ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja

sisulised andmed;

12) andmed distsiplinaarkaristuste kohta;

13) andmed fakti kohta, kas isik on käimasolevas kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav

ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja sisulised andmed;

14) prokuratuuri loal andmed kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031,

204, 205, 2051 või 2052 alusel lõpetatud menetluste kohta, milles isik oli kahtlustatav või

süüdistatav;

15) isiku kuni kümne aasta vanused andmed karistusseadustikus, liiklusseaduses,

maksukorralduse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses, avaliku teabe

seaduses ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud

väärteokaristuste kohta;

16) vangla ja teiste uurimisasutuste andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid

vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud

isikuga;

17) andmed isiku sõltuvushäirete kohta;

18) andmed avalikest allikatest isiku usaldusväärsuse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta;

19) vanglateenistuse tehtud eelmise taustakontrolli andmed;

20) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmed isiku vara kohta ning teisele

isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab;

21) jälitustegevuse käigus kogutud andmed, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust

seaduses sätestatud nõuetele;

22) endise ja praeguse tööandja ning õppeasutuse esindajatelt saadud andmed isiku

usaldusväärsuse ja kõlbeliste omaduste kohta;

23) isiku vanemate, õe, venna, lapse, abikaasa, endise abikaasa, samuti elukaaslase üldandmed,

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 sätestatud andmed ja kriminaalkaristuste andmed.

§ 3. Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku taustakontroll

(1) Isiku kohta, kelle suhtes otsustatakse vanglateenistuse valvatavale objektile lubamine,

ülesande täitmine seoses vangistuse, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimisega,

sealhulgas üldkasuliku töö tegemise või kinnipeetavale töö kindlustamisega, samuti isiku

suhtes, kellele tahetakse usaldada avalik ülesanne või avaliku ülesande täitmist toetav ülesanne

või kes on seotud vanglale teenuse osutamisega, on õigus töödelda järgmisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg;

2) isiku varasemad nimed;

3) isikut tõendava dokumendi andmed;

4) sotsiaalmeedia kontode andmed;

5) andmed kehtivate kriminaalkaristuste kohta;

6) andmed fakti kohta, kas isik on käimasolevas kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav

ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja sisulised andmed;

7) vangla ja teiste uurimisasutuste andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid

vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud

isikuga;

8) andmed avalikest allikatest isiku usaldusvääruse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta.

(2) Kui isikule võimaldatakse viibida vangla territooriumil iseseisvalt saatjata, on õigus

töödelda lisaks tema järgmisi isikuandmeid:

1) isiku viimase viie aasta töö-, ameti- ja õppekohtade andmed, sealhulgas tööandja,

ametiasutuse või õppeasutuse nimetus ja aadress;

2) isiku seotus majandustegevusega;

3) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või

ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu, sealhulgas

organisatsiooni või ühenduse nimetus, asukoht, registrikood ja tegevuse eesmärk ning isiku

ülesanded;

4) andmed isikule määratud kriminaalkaristuste kohta, sealhulgas karistusregistri arhiivi kantud

andmed;

5) kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031, 204, 205, 2051 või 2052 alusel

lõpetatud menetlused, milles isik oli kahtlustatav või süüdistatav;

6) isiku kuni kümne aasta vanused andmed karistusseadustikus, liiklusseaduses,

maksukorralduse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses, avaliku teabe

seaduses ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud

väärteokaristuste kohta;

7) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning

mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus;

8) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmed isiku vara kohta ning teisele

isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab;

9) isiku vanemate, õe, venna, lapse, abikaasa, endise abikaasa, samuti elukaaslase üldandmed,

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud andmed ja kriminaalkaristuste andmed.

§ 4. Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 3 nimetatud isiku taustakontroll

(1) Isiku kohta, kelle lubamist vangistusseaduse § 24 lõikes 1 sätestatud kokkusaamisele

otsustatakse, on õigus töödelda järgimisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg;

2) isiku varasemad nimed;

3) isikut tõendava dokumendi andmed;

4) sotsiaalmeedia kontode andmed;

5) andmed eestkoste seadmise kohta, eestkostja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht,

eestkoste alguse ja lõppemise aeg;

6) alaealise lapsega kokkusaamise korral  andmed vanema hooldusõiguse, selle piiramise,

äravõtmise ja lapse perekonnast eraldamise kohta;

7) isiku seotus majandustegevusega;

8) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või

ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu, sealhulgas

organisatsiooni või ühenduse nimetus, asukoht, registrikood ja tegevuse eesmärk ning isiku

ülesanded;

9) andmed kehtivate kriminaalkaristuste kohta;

10) andmed fakti kohta, kas isik on käimasolevas kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav

ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja sisulised andmed;

11) isiku kuni kümne aasta vanused andmed karistusseadustikus, liiklusseaduses,

maksukorralduse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses, avaliku teabe

seaduses ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud

väärteokaristuste kohta;

12) vangla ja teiste uurimisasutuste andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid

vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud

isikuga;

13) andmed avalikest allikatest isiku usaldusvääruse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta.

(2) Isiku kohta, kelle lubamist vangistusseaduse §-s 25 lõikes 1 sätestatud kokkusaamisele

otsustatakse, on õigus töödelda järgimisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg;

2) isiku varasemad nimed;

3) andmed eestkoste seadmise kohta, eestkostja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht,

eestkoste alguse ja lõppemise aeg;

4) vangistusseaduse §-s 25 nimetatud kokkusaamise korral perekonnaseis ja suguluse andmed;

5) alaealise lapsega kokkusaamise korral  andmed vanema hooldusõiguse, selle piiramise,

äravõtmise ja lapse perekonnast eraldamise kohta;

6) vangla ja teiste uurimisasutuste andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid

vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud

isikuga;

7) andmed terviseseisundi kohta, kui vangistusseaduse §-s 25 lõikes 1 nimetatud kokkusaaja

avaldab soovi võtta kaasa ravimeid või meditsiinilist seadet.

§ 5. Juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku taustakontroll

(1) Juriidilise isikuga seotud füüsiliste isikute, sealhulgas

töötajate, kontrollimisel kohaldatakse § 3 lõiget 1.

§ 6. Taustakontrollist teavitamine

Käesoleva määruse paragrahvides 2–5 nimetatud isikuid teavitatakse taustakontrolli

teostamisest.

§ 7. Taustakontrolli ankeedi vorm

Määrusega kehtestatakse vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku

taustakontrolli ankeedi vorm (lisa 1).

Lisa 1. Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku isikuandmete ankeedi vorm

1

EELNÕU

29.01.2024

Vangistusseaduse muutmise seadus

§ 1. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspidi

vangiregister) on andmekogu, mille eesmärk on:

1) tagada vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisega seonduvate

ülesannete täitmine;

2) anda teavet isiku vangistuses ja eelvangistuses viibimise, aresti kandmise või

kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta;

3) pidada vangla julgeoleku tagamiseks arvestust vangla või arestimaja territooriumile

sisenevate ja sealt väljuvate isikute, sõidukite ning tehnikavahendite üle;

4) pidada arvestust vangistuses ja eelvangistuses viibivate, aresti kandvate ja

kriminaalhooldusel viibivate isikute ning nende paiknemise üle;

5) tõhustada järelevalvet vanglate ja arestimajade tegevuse üle;

6) võimaldada süstematiseeritud andmetöötlust uuringute ja statistiliste ülevaadete tegemiseks,

poliitika kujundamiseks, vanglate ja arestimajade sisemise töökorralduse analüüsimiseks ning

otsuste tegemiseks;

7) võimaldada kinnipeetavatel kasutada vangiregistri iseteenindusportaali.“;

2) paragrahvi 51 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vangiregistri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) vangiregistri vastutav töötleja ja volitatud töötleja ning nende ülesanded;

2) vangiregistri ülesehitus;

3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord;

5) andmete vangiregistrisse kandmise ja järelevalve täpsem kord;

6) vangiregistri rahastamine;

7) muud korraldusküsimused.“;

3) paragrahvi 52 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vangiregistrisse kantud andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku

teabe seaduse tähenduses.

(2) Juurdepääs vangiregistrile antakse ja andmeid väljastatakse üksnes seadusega kindlaks

määratud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses

nimetatud isikutele ja asutustele.

(3) Andmeid võib teise riiki edastada seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva

rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui neid kasutatakse seadusega kindlaks

määratud ülesannete täitmiseks, ning kooskõlas andmete töötlemise ja andmekogusse kandmise

eesmärgiga.

2

(4) Kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja kriminaalhooldusalusele väljastatakse nende

kohta andmekogusse kantud andmeid nende digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse

alusel.

(5) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud taotlus on selgelt põhjendamatu või

ülemäärane on õigus enne andmete väljastamist küsida tasu iga väljastava lehekülje eest alates

21. leheküljest kalendrikuus 0,19 eurot.

(6) Andmesubjektile ei väljastata vangiregistrist andmeid ega teavet:

1) kui väljastamise tagajärjel võiksid saada avalikuks vanglatöös kasutatavad meetodid,

taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse,

eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist;

2) kui väljastamata jätmine on vajalik teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste

kaitseks;

3) kui väljastamata jätmine on vajalik avaliku korra kaitseks või riigi julgeoleku ohustamise

takistamiseks.

(7) Andmesubjektile ei väljastata vangiregistrist andmeid ega teavet kuni käesoleva paragrahvi

lõikes 6 märgitud põhjuse äralangemiseni.“;

4) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) andmed usulise kuuluvuse kohta, kui isik on need vanglale avaldanud;“;

5) paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vangiregistrisse kantud andmed kantakse üle registri arhiivi kolm kuud pärast vangistuse,

aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse lõppemist või muude andmete sisestamist.

Vangiregistrisse kantud andmeid säilitatakse arhiveerituna aresti kohta 10 aastat ja muid

andmeid 50 aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates, kui vangiregistri põhimääruses ei ole

sätestatud lühemat tähtaega.

(2) Kainenema toimetamisega seonduvad isikuandmed kantakse üle registri arhiivi kolm kuud

pärast kainenemiselt vabanemist ning neid säilitatakse kolm aastat registri arhiivi kandmise

kuupäevast arvates.

(3) Andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaja kulgemine katkeb, kui isik asub kandma

vangistust, eelvangistust või aresti või ta määratakse kriminaalhooldusele. Sellisel juhul

arhiveeritud andmed aktiveeritakse.

(4) Kui ühe isikuga on seotud mitme tähtajaga andmed ning need ei ole kustunud, arvestatakse

isiku kohta käivate andmete tähtaja kulgemist kõige viimasena saabuva tähtaja järgi.

(5) Vangiregistri arhiivis asuvaid andmeid on õigus saada:

1) uurimisasutusel ja prokuratuuril kriminaalasjas kohtueelse menetluse toimetamiseks,

jälitustoimingu planeerimiseks ja jälitustoiminguga teabe kogumiseks;

2) uurimisasutusel süütegude tõkestamiseks;

3) julgeolekuasutusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks või

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli tegemiseks;

4) vanglasse või kriminaalhooldusele vastuvõtmise ettevalmistamiseks;

5) taustakontrolli tegemiseks;

6) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal teenistusliku järelevalve tegemiseks;

3

7) muul seadusest tuleneval juhul.“;

6) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kinnipeetava vanglasse saabumisel hinnatakse tema riske eesmärgiga tagada vangla

julgeolek ja kord ning korraldada karistuse täideviimine.“;

7) paragrahv 332 tunnistatakse kehtetuks;

8) seadust täiendatakse §-dega 1052–1057 järgmises sõnastuses:

㤠1052. Taustakontroll

(1) Taustakontrolli tegemise eesmärgiks on tagada vangla julgeolek ja kord ning vangistuse,

aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimise korraldamine ja sellega seotud

teenuste osutamine usaldusväärsete isikute poolt.

(2) Taustakontrolli teevad vanglateenistus ning käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 1

nimetatud isikutele ka Justiitsministeeriumi siseauditiosakond.

§ 1053. Isikuandmete allikad taustakontrolli tegemisel

Taustakontrolli tegemiseks on õigus saada isikuandmeid ning muud teavet:

1) riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt või muult avalik-õiguslikult juriidiliselt

isikult;

2) eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult;

3) tehes päringu teise vastutava töötleja andmekogusse;

4) avalikest allikatest.

§ 1054. Isikud, kellele tehakse taustakontroll

(1) Taustakontrolli võib teha järgmistele isikutele:

1) isik, kes on asunud või soovib asuda teenistusse, tööle, praktikale või vabatahtlikuks

vanglasse, Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse

kolledžisse või õppima Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse;

2) isik, kelle vanglateenistuse valvatavale objektile lubamist, ülesande täitmist seoses

vangistuse, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimisega, sealhulgas üldkasuliku töö

tegemise või kinnipeetavale töö kindlustamisega, otsustatakse, samuti isik, kellele avaliku

ülesande või avaliku ülesande täitmist toetava ülesande usaldamist vanglateenistus otsustab või

kes on seotud vanglale teenuse osutamisega;

3) isik, kelle lubamist käesoleva seaduse §-s 24 või 25 nimetatud kokkusaamisele otsustatakse,

kui isik on kokkusaamiseks soovi avaldanud;

4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isiku, välja arvatud praktikandi, ja punktis 2 nimetatud

isiku, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine, vanemad, ka

tegelikult kasvatanud isik, õde, vend, laps, ka tegelikult kasvatatud isik, abikaasa, endine

abikaasa, registreeritud elukaaslane, endine registreeritud elukaaslane ja elukaaslane.

(2) Vanglateenistuses olevale isikule tehakse taustakontrolli iga viie aasta järel pärast isiku

vanglateenistusse või tööle võtmist, välja arvatud aeg, kui isiku teenistussuhe on peatunud, kuid

kaasa arvatud aeg, kui teenistussuhe on peatunud käesoleva seaduse §-s 1364 sätestatud alusel.

Samuti tehakse vanglateenistuses olevale isikule taustakontroll, kui esineb vähemalt üks

järgmisest asjaoludest:

4

1) esineb põhjendatud kahtlus, et isik ei vasta enam teenistuskoha nõuetele, millele vastavust

kontrolliti tema viimasel taustakontrollil;

2) esineb põhjendatud kahtlus, et isik võib ohustada vangla julgeolekut või korda, ning seda

kahtlust ei ole võimalik muude, isiku privaatsust vähem riivavate meetmetega kinnitada ega

ümber lükata;

3) isiku vastutus suureneb teisele teenistuskohale asumisel.

(3) Taustakontrolli ei tehta järgmistele isikutele, kui nad täidavad oma tööülesandeid:

1) käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud isikud;

2) seaduses sätestatud järelevalveülesannet täitev isik ja haldusorgan;

3) kohtuvälise menetleja või uurimisasutuse ametnik, prokurör ja kohtunik;

4) välislepingu alusel karistuse täideviimisega seonduvat ülesannet täitev isik.

§ 1055. Andmete töötlemine taustakontrolli tegemisel

(1) Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg;

2) isiku varasemad nimed;

3) isikut tõendava dokumendi andmed;

4) sotsiaalmeedia kontode andmed;

5) andmed perekondlike sidemete kohta käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 4 loetletud

isikutega;

6) välismaalase elamis- ja tööloa või elamisõiguse andmed;

7) isikule määratud karistuste andmed;

8) isiku hariduse, õppimise ja töötamise andmed;

9) isiku seotus majandustegevusega;

10) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või

ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu;

11) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning

mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus;

12) andmed fakti kohta, kas isik oli või on kahtlustatav, süüdistatav või narkootikumidega

seotud kriminaalasja tunnistaja ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja sisulised andmed;

13) vangla ja teiste uurimisasutuste kogutud andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid

vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud

isikuga;

14) andmed isiku sõltuvushäirete kohta;

15) andmed avalikest allikatest isiku usaldusväärsuse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta;

16) vanglateenistuse tehtud eelmise taustakontrolli andmed.

(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:

1) taustakontrolli tegemise täpsemad tingimused ja korra;

2) taustakontrolliga seotud andmete säilitamise täpsemad tingimused;

3) taustakontrolli tegemiseks andmete kontrollimise õigust omavad ametikohad;

4) käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikutele taustakontrolli

tegemiseks vajaliku piiritletud andmete koosseisu käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud

andmete loetelust;

5) käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku taustakontrolli ankeedi vormid.

(3) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule taustakontrolli tegemiseks

võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele töödelda järgmisi isikuandmeid:

5

1) isiku pankrotimenetluse, võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiiremenetluse ja isiku

vastu suunatud raha maksmise nõude kohtuotsuse andmed;

2) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmed isiku vara kohta ning teisele

isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab;

3) karistusregistri arhiivi andmed;

4) jälitustegevuse käigus kogutud andmed, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust

seaduses sätestatud nõuetele;

5) endise ja praeguse tööandja ning õppeasutuse esindajatelt saadud andmed isiku

usaldusväärsuse ja kõlbeliste omaduste kohta.

(4) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule, kellele võimaldatakse vangla

territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine, taustakontrolli tegemiseks võib lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele töödelda järgmisi isikuandmeid:

1) isiku pankrotimenetluse, võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiiremenetluse ja isiku

vastu suunatud raha maksmise nõude kohtuotsuse andmed;

2) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmed isiku vara kohta ning teisele

isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab;

3) karistusregistri arhiivi andmed.

(5) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule, kellele ei võimaldata vangla

territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine, taustakontrolli tegemiseks võib töödelda ainult

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4, 7, 12, 13, 15 ja 16 sätestatud andmeid.

(6) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikule taustakontrolli tegemiseks

võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele töödelda järgmisi isikuandmeid:

1) andmed eestkoste seadmise kohta, eestkostja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht,

eestkoste alguse ja lõppemise aeg;

2) käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud kokkusaamise korral perekonnaseis ja suguluse andmed;

3) alaealise lapsega kokkusaamise korral andmed vanema hooldusõiguse, selle piiramise,

äravõtmise ja lapse perekonnast eraldamise kohta;

4) andmed terviseseisundi kohta, kui käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud kokkusaaja

avaldab soovi võtta kaasa ravimeid või meditsiinilist seadet.

(7) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikute puhul võib töödelda ainult

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 13 sätestatud andmeid ja kriminaalkaristuste

andmeid.

(8) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud juriidilise isiku puhul võib töödelda

järgmisi andmeid:

1) juriidilise isiku nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed;

2) juriidilise isiku osalus teistes juriidilistes isikutes;

3) kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031, 204, 205, 2051 või 2052 alusel

lõpetatud menetlused, milles juriidiline isik oli kahtlustatav või süüdistatav;

4) menetlused kriminaalasjades, milles juriidiline isik on kahtlustatav või süüdistatav, ja

väärteoasjades, milles juriidiline isik on menetlusalune isik;

5) juriidilise isiku omandis või kasutuses oleva sõiduki andmed, millega sisenetakse

vanglateenistuse valvatavale objektile;

6) vangla ning Politsei- ja Piirivalveameti kogutud andmed, mis on võimaldavad tuvastada

juriidilise isiku seoseid vahistatutega, kinnipeetavatega, arestialustega,

kriminaalhooldusalustega või kuritegevusega seotud isikutega;

7) andmed riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu süülise täitmata jätmise kohta viimase

viie aasta jooksul.

6

(9) Juriidilisest isikust taustakontrolli adressaadi usaldusväärsuse hindamisel võib lisaks

juriidilisele isikule taustakontrolli teha ka tema juhtorgani liikmele, tegevjuhile või muule

ettevõtja juhtimise üle valitsevat mõju omavale isikule, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik

võib ohustada vangla julgeolekut või karistuse täideviimist. Nimetatud isikutele kohaldatakse

käesoleva paragrahvi lõiget 5.

§ 1056. Taustakontrolli tulemus ja andmesubjekti õigused

(1) Vanglateenistus võib käesoleva seaduse §-s 1055 nimetatud andmete töötlemise tulemusena:

1) keelduda isiku võtmisest teenistusse, tööle, praktikale või vabatahtlikuks või lõpetada isikuga

teenistus- või töösuhte või praktika;

2) keelduda isiku lubamisest vangla valvatavale objektile;

3) keelduda isiku lubamisest kokkusaamisele;

4) keelduda isiku osutatavast teenusest või muust koostööst isikuga.

(2) Taustakontrolli käigus kogutud isikuandmeid võivad töödelda vanglateenistuse ja

Justiitsministeeriumi ametnik, kelle pädevuses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

otsuse tegemine, ning teda nõustav personalitöötaja.

(3) Isikule tehakse teatavaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeldumise põhjus ja

keeldumise aluseks olev asjaolu.

(4) Keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata, kui selle avaldamine võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse

täideviimist;

2) ohustada vangla või arestimaja julgeolekut või korda, sealhulgas kui võivad avalikuks tulla

vanglateenistuses kasutatavate turvasüsteemide või turvameetmete kirjeldus või julgeoleku

tagamise meetodid ja taktikad;

3) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

4) ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset;

5) takistada kinnipeetava suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimist;

6) takistada kutse-eetika rikkumiste uurimist, avastamist ja selle eest vastutusele võtmist.

(5) Keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalik.

§ 1057. Taustakontrolli andmete säilitamine

Taustakontrolli andmeid säilitatakse kuni viis aastat alates taustakontrolli lõppemisest või

teenistusest lahkumisest, teenistuses oleva isiku puhul kuni uue taustakontrolli tegemiseni.

Pärast teenistusest või töölt lahkumist tekkinud õigusliku vaidluse korral säilitatakse andmeid

kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni.“;

9) paragrahv 1141 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

7

Tallinn, 2023

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga lisatakse vangistusseadusesse täiendavad isikuandmete töötlemist puudutavad sätted,

mis täpsustavad andmesubjekti õiguste teostamise erisusi ja antavaid garantiisid. Õigusselguse

huvides kirjutatakse täpsemalt lahti andmesubjektid, kelle andmeid ning millistel juhtudel on

vanglateenistusel õigus töödelda vangistuse, eelvangistuse, aresti ja kriminaalhoolduse täitmise

korraldamiseks, täideviimiseks ja sellega seotud teenuste osutamiseks, vangla julgeoleku ja

korra tagamiseks ning seaduses sätestatud muu ülesande täitmiseks. Täpsustused hõlmavad

muu hulgas vanglateenistuse valvatavale objektile lubatava isiku, vanglale teenuseid osutava

isiku, samuti vangla julgeolekut või korda ohustada võiva isiku ning kinnipeetavaga kokkusaaja

andmete töötlemise aluseid ja korda. Seaduse tasandil on kindlaks määratud isikuandmed, mida

on õigus töödelda taustakontrolliks. Muudatustega suureneb isikute teadlikkus oma õigustest

ning seaduse tasandil on isikutel võimalik mõista, milliseid andmeid nende taustakontrolli

tegemiseks töödeldakse. Lisatud on vajalikud muudatused vangiregistris andmete töötlemise,

sh vangiregistrist andmete väljastamise õiguslike aluste kohta. Muudetakse andmete säilitamise

tähtaegasid ning uuendatakse vangiregistri eesmärke ning seal kogutavaid andmeid.

Muudatused mõjutavad eelkõige registriga tegelevaid teenistujaid ning aitavad kaasa

vangiregistri eesmärgipärasemale kasutamisele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on koostanud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõunik Kadri Margus

[email protected], 53090311), karistuse täideviimise talituse nõunik Elen Tisler

([email protected]), sisekontrolli talituse juhataja Diana Kõmmus ([email protected]),

õiguspoliitika osakonna andmekaitseõiguse talituse nõunik Kristel Niidas

([email protected], 53055220) ning julgeoleku ja teabe kaitse talituse nõunik Jaana Sahk-

Labi ([email protected], 53077329). Seletuskirja on koostanud vanglate osakonna nõunik

Kadri Margus, karistuse täideviimise talituse nõunik Elen Tisler ja sisekontrolli talituse juhataja

Diana Kõmmus. Eelnõu rakendusakti kavandi(te) koostamise eest vastutab

Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi

õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi:

1) vangistusseadus (VangS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 114 ja

RT I, 06.07.2023, 115.

Eelnõu ei ole otse seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega. Samuti ei taotleta eelnõuga Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammides seatud

eesmärke. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

2

Eelnõu eesmärgiks on tagada õigusselgus, tõhusamalt tagada õiguskorra kaitse ja vangla

julgeolek ning aidata kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele. Oluline on,

et kinnipeetavate ja kriminaalhooldusalustega tegeleksid usaldusväärsed ning

vanglateenistujatele kehtestatud nõudmistele vastavad isikud, kes ei oleks ise ohuks vangla

julgeolekule ning oleksid võimelised omalt poolt kaasa aitama vangla kõige olulisemale

eesmärgile, milleks on kuriteo toimepanijate suunamine õiguskuulekale käitumisele. Eesmärgi

saavutamiseks täpsustatakse eelnõuga vanglateenistuse õigusi teostada põhjendatud juhtudel

isikute suhtes taustakontrolli ehk sätestatakse taustakontrolli tegemiseks selgemad õiguslikud

alused. Samuti täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogu puudutavaid sätteid.

Võrreldes isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga1 on isikuandmete

töötlemise sätetes tehtud mitmeid muudatusi. Andmed, mida on lubatud taustakontrolli

tegemiseks töödelda, on kirjutatud täpsemaks ning isikute grupid, kellele taustakontrolli

tehakse, on täpsemalt piiritletud. Seaduse tasandil on välja toodud isikute grupid, kellele

taustakontrolli tehakse, ning andmed, mida vanglateenistusel on õigus töödelda. Lisaks on

sätestatud andmete säilitamise tähtajad ning andmesubjektide garantiid.

2.1 Väljatöötamiskavatsusest

Muudatuste kohta ei koostatud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust tulenevalt Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1

lõike 2 punktist 5, sest seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku

muudatust ega muud olulist mõju. Eelnõuga viiakse kehtiv õigus kooskõlla praktikaga.

Eelnõuga luuakse ministrile kohustus sätestada taustakontrolli käigus töödeldavate andmete

täpsem loetelu ning mõju avaldub ministri juhtimisotsustes. HÕNTE § 63 järgi hinnatakse neid

mõjusid iga kord ministri määruse eelnõu ettevalmistamise käigus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene sätestab VangS-i kavandatud muudatused

ja teine reguleerib eelnõu § 1 punkti 5 jõustumisaega.

I. Vangistusseaduse muudatused

VangS-i § 51

Kehtiva VangS § 51 lg 1 punkti 1 kohaselt on vangiregistri eesmärk kanda kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja KrHS-i §-s 2 nimetatud kriminaalhooldusaluste isikuandmed ühte

andmekogusse ja neid töödelda. Nimetatud sättest ei selgu isikuandmete töötlemise eesmärk

ning „isikuandmete töötlemine“ iseenesest ei saa olla andmete töötlemise eesmärk.

Isikuandmete töötlemise eesmärk ei saa olla andmete kogumine iseenesest, vaid selleks on

sisuline vajadus, miks nimetatud isikuandmeid töödeldakse. Seetõttu ei ole asjakohane kehtiv

VangS § 51 lg 1 punkt 4, mille kohaselt on vangiregistri eesmärgiks töödelda vanglasse

sisenevate ja vanglast väljuvate isikute, sõidukite ja nendega kaasa olevate tehnikavahendite

andmeid. Isikuandmete töötlemise eesmärgiks saab olla vangla julgeoleku ja korra tagamine,

milleks eespool nimetatud isikuandmeid on vaja töödelda. Samuti ei saa andmekogu eesmärk

iseenesest olla VangS § 51 lg 1 punktis 5 nimetatud isikuandmete töötlemine kiiresti ja

efektiivselt või punktis 6 nimetatud andmevahetus teiste andmekogudega, vaid andmekogu on

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/96c37d10-383c-40ad-87be-a8583008b994/isikuandmete-

kaitse-seaduse-rakendamise-seadus

3

vahend, millega nimetatud võimalused kaasnevad. Sellest tulenevalt täpsustatakse vangiregistri

pidamise eesmärke. Andmekogu eesmärgina lisatakse see, et kinnipeetavatel oleks võimalus

kasutada vangiregistri iseteenindusportaali. Iseteenindusportaalis saab vangla võimaldada

kinnipeetaval näiteks teha videokohtumisi, suhelda vanglaga, teha telefonikõnesid ja muid

tegevusi, mis aitavad kaasa tema taasühiskonnastamisele. Samuti sätestatakse üheks eesmärgiks

poliitika analüüsi tegemine. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada vangiregistri andmeid

koguda ja kasutada eesmärgipäraselt lisaks uuringutele ja statistilistele ülevaadetele ka poliitika

kujundamise ning vanglate töö sisemiseks korralduseks, näiteks võimaldada andmete põhjal

igapäevaste raportite koostamist, tuvastada vanglate võimalikke töökorralduslikke probleeme

jne. Vangiregister koosneb keskandmekogust, arhiivist, iseteenindusportaalist ja andmelaost.

Andmeladu koosneb keskandmekogu ja arhiivi andmetest, mis ei võimalda isikut tuvastada.

Lisaks muudetakse sama paragrahvi lõiget 3, mis on volitusnorm vangiregistri põhimääruse

kehtestamiseks. Muudetud sättes tuuakse selgelt välja, et Vabariigi Valitsus peab määrusega

sätestama vangiregistri töötlejad ja nende ülesanded, andmeandjate ja andmesaajate loetelu ja

nende ülesanded, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsema korra, andmete

vangiregistrisse kandmise, seal säilitamise ja järelevalve tegemise täpsema korra, vangiregistri

rahastamise ja muud korraldusküsimused.

VangS-i § 52

VangS § 52 muutmise eesmärk on ajakohastada säte, viies see kooskõlla nii isikuandmete kaitse

seaduse kui ka andmekaitse üldmäärusega. Muu hulgas täpsustatakse, et vangiregistrist

andmete väljastamisel andmesubjektile tuleb lähtuda IKS-ist või andmekaitse üldmäärusest,

kuid arvestada VangS-is sätestatud erisusi andmesubjekti õiguste teostamisel. Seejuures on

oluline märkida, et kuigi vangiregistrisse kantud teave on asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teave, ei mõjuta see andmesubjekti võimalust teostada oma andmekaitsealaseid õigusi.

Andmesubjektil endal on õigus tema kohta töödeldavate andmetega tutvuda ning selle õiguse

piiramine on võimalik ainult kindlatel seaduses sätestatud juhtudel.

Seaduses tuuakse selgelt välja, et andmesubjektile ei väljastata vangiregistrist andmeid ega

teavet kuni põhjuse äralangemiseni:

1) kui väljastamise tagajärjel võivad saada avalikuks vanglatöös kasutatavad meetodid, taktikad

või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse, eelvangistuse,

aresti või kriminaalhoolduse täideviimist;

2) kui väljastamata jätmine on vajalik teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste

kaitseks;

3) kui väljastamata jätmine on vajalik avaliku korra kaitseks või riigi julgeoleku ohustamise

takistamiseks.

VangS-i § 53

Paragrahvi täiendatakse punktiga 61, mis ütleb, et vangiregistrisse kantakse ka andmed

kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse usulise kuuluvuse kohta. VangS

§ 62 sätestab, et vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise.

Kuigi on arusaadav, et vanglateenistus peab selle kohustuse täitmiseks usulise kuuluvuse kohta

andmeid töötlema, lisatakse õigusselguse tagamiseks vangiregistri andmekoosseisu hulka

andmed usulise kuuluvuse kohta. Andmeid võib töödelda vaid juhul, kui isik on enda usulise

kuuluvuse vanglale avaldanud.

VangS-i § 54

4

Isikuandmete töötlemisel kehtivast säilitamise põhimõttest tulenevalt võib isikuandmeid

säilitada kujul, mis võimaldab andmesubjekti tuvastada üksnes seni, kuni see on vajalik selle

eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldi. Sellest tulenevalt tuleb eesmärgi

äralangemisel isikuandmed jäädavalt kustutada. Kehtiva VangS § 54 lõike 1 kohaselt

töödeldakse isikuandmeid vangiregistris sel ajal, kui isik viibib vangistuses või eelvangistuses,

kannab aresti või on kriminaalhooldusel. Kuna isikuandmete töötlemine on ka nende hilisem

säilitamine ja kustutamine, mida tehakse ka pärast vangistuses, eelvangistuses, aresti kandmisel

või kriminaalhooldusel viibimist, tehakse VangS §-s 54 muudatused, et viia õiguslik

regulatsioon kooskõlla isikuandmete kaitse seadusega.

Kuivõrd praegune regulatsioon on raskesti jälgitav ning selle järgimine on praktikas osutunud

keeruliseks, sätestatakse seaduses, et vangiregistrisse kantud andmed kantakse üle registri

arhiivi kolm kuud pärast vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse lõppemist või

muude andmete sisestamist. Muude andmete all on mõeldud andmeid, mis ei ole kindla isikuga

seotud. Vangiregistrisse kantud andmeid säilitatakse arhiveerituna aresti korral 10 aastat ning

muid andmeid 50 aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates, kui vangiregistri põhimääruses ei

ole sätestatud lühemat tähtaega. Pikem tähtaeg on seotud muu hulgas isiku eeldatava eluajaga.

Oluline on see, et kui isik on varem karistatud, peaksid olema andmed olemas juhul, kui isik

uuesti vanglasse karistust kandma peaks sattuma. Andmete säilitamine on oluline, et hinnata

kinni peetud isikutega seotud riske (nt suitsiidirisk, põgenemiskalduvus, oht

ametnike/kaaskinnipeetavate suhtes) ning võtte kasutusele meetmed, et riskid ei realiseeruks.

Täiendavalt saab varasemate andmete põhjal hinnata ka seda, mis taasühiskonnastavaid

tegevusi on isikuga läbi viidud ning milline on olnud nende mõju. Kainenema toimetamisega

seonduvad isikuandmed kantakse üle arhiivi kolm kuud pärast kainenemiselt vabanemist ning

säilitatakse kolm aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates. Riigivastutuse seaduse § 17 lõike

3 järgi tuleb kahju hüvitamise taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast,

millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega

säilitatakse andmeid kainenemise kohta nii kaua, et võimaliku õigusvaidluse tekkimisel oleks

võimalik neile tugineda.

Andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaja kulgemine katkeb, kui isik asub kandma

vangistust, eelvangistust, aresti või ta määratakse kriminaalhooldusele. Sellisel juhul

aktiveeritakse arhiveeritud andmed ja jätkatakse uute andmete kogumist. Kuivõrd vangistuse,

eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse teostamiseks on vaja töödelda ka varasemaid

andmeid, peatub andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaeg. Samuti sätestatakse seaduses,

et kui ühe isikuga on seotud mitme tähtajaga andmed ning need pole kustunud, arvestatakse

kõigi isiku kohta käivate andmete tähtaja kulgemist kõige viimasena saabuva tähtaja järgi. See

on oluline, et vanglal oleks olemas piisavalt isiku käivat infot, et eelmainitud riske hinnata.

VangS-i § 14

VangS-i § 14 täiendatakse lõikega 12, mis sätestab, et kinnipeetava vastuvõtmisel vanglas

hinnatakse tema riske, mille eesmärgiks on tagada vangla julgeolek ja kord ning korraldada

karistuse täideviimine. Tegemist ei ole sättega, mis reguleerib individuaalse täitmiskava alusel

riskide hindamist. Riske hinnatakse, et planeerida kinni peetud isiku vanglas viibimise käiku,

kuid andmeid võib töödelda ka selleks, et tagada vangla turvalisus. Kuivõrd VangS § 851 lõike

3 kohaselt lähtutakse arestialuse, vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinni peetud isiku,

distsiplinaararesti kandva kaitseväelase või sundtoomisele allutatud isiku, samuti

korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isiku vanglasse

vastuvõtmisel VangS § 14 lõigetes 1–2 sätestatud alustest, kohaldub säte ka neile.

VangS-i § 332

5

Muudatusega tunnistatakse kehtetuks säte, mis andis Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale

õiguse jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale koguda andmeid, et otsustada isiku

jälitusteabele juurdepääsu ja teenistusse võtmise üle. Praktikas ei ole vangla seda sätet

kohaldanud ning ei pea sätte kohaldamist vajalikuks ka tulevikus.

Taustakontrolli muudatused

VangS-i täiendatakse §-dega 1052–1057, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist.

Muudatusega antakse vanglateenistusele selgemad alused taustakontrolli tegemiseks.

Põhiseaduse § 11 teisest lausest tuleneb, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Taustakontrolli tegemine ning isikute andmete

töötlemine kujutab endast riivet Eesti põhiseaduse §-s 26 sätestatud perekonna ja eraelu

puutumatuse õigusele. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena

käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“2

Tegemist on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga, mis lubab eraelu riivata vaid seadusega

või seaduse alusel ja riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust

osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

Kuivõrd taustakontrolli eesmärk on tagada riigi julgeolek ning tagada, et vangla territooriumile

ning kinnipeetavatega saaksid kokku ning tegeleksid usaldusväärsed isikud, kes ei ohustaks

vangla julgeolekut, saab taustakontrolli tegemist nende isikute suhtes pidada legitiimseks

eesmärgiks.

On oluline tagada, et vanglateenistuses oleksid ja vanglaametnike ettevalmistusteenistust

korraldaksid usaldusväärsed ning vanglateenistujatele kehtestatud nõudmistele vastavad isikud,

kes ei oleks ise ohuks vangla julgeolekule ning oleksid võimelised omalt poolt kaasa aitama

vangla kõige olulisemale eesmärgile, milleks on kuriteo toimepanijate suunamine

õiguskuulekale käitumisele. Kehtivate sätete järgi tehakse vanglasse teenistusse või

vanglaametniku erialale õppima asuvale isikule taustakontroll (VangS-i § 1141 alusel). Lisaks

kandidaatidele annab seadus õiguse teha taustakontrolli piiratud juhtudel ka juba teenistuses

olevatele isikutele. Taustakontrolli raames küsitakse isikult andmeid, mis võimaldavad hinnata

tema sobivust ametikohale. Vanglaametnike puhul on täpsemad nõuded sätestatud

justiitsministri määrusega3, teiste teenistujate puhul enamasti ametijuhendiga. Samuti

kontrollitakse ametnike vastavust avaliku teenistuse seadusest tulenevatele nõuetele. Lisaks

kehtib kõigile vanglateenistujate eetikakoodeks4.

Kehtiva õiguse kohaselt on taustakontrolli raames esitatud isikuandmete ankeedis5 märgitud

andmete õigsuse kontrollimiseks pädevatel ametnikel õigus:

1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja

juriidiliste isikute poole järelepärimisega vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete

kohta;

2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindaja ning

teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral

ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;

2 RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19 3 justiitsministri 23. juuli 2013. a määrus nr 23 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele

vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ 4 https://www.vangla.ee/et/karjaar-ja-tookohad/vanglateenistuja-eetikakoodeks 5 justiitsministri 23. juuli 2013. a määruse nr 27 „Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi

vormi kehtestamine ja andmete kontrollimise õigust omavate ametnike määramine“ lisa.

6

3) kontrollida, kas kandidaadiga seotud isikud (vanemad, õde, vend, laps, abikaasa, endine

abikaasa, registreeritud elukaaslane, endine registreeritud elukaaslane ja elukaaslane) on

kriminaalmenetluses kahtlustatavad, süüdistatavad või karistatud tahtlikult toimepandud

kuriteo eest, ning kasutada selleks karistusregistri või karistusregistri arhiivi andmeid.

Loetletud järelepärimise saanud asutus või isik on kohustatud vastama viivitamata.

Vanglasse sisenemiseks peab isikul olema kas vangla või vanglate osakonna antud luba, kui

õigus siseneda ei tulene isiku ameti- või töökohast (vt justiitsministri määruse6 § 19 lg 2).

Vanglasse sisenemiseks taotletakse luba erinevatele teenusepakkujatele, nt turva- ja muude

tehniliste süsteemide paigaldajad ja hooldajad, remonditööde teostajad, kaubatoojad,

prügivedajad. Samuti käivad vanglas kinnipeetavatega tegelemas üldharidus- ja kutsekoolide

õpetajad, AS-i Eesti Vanglatööstus töötajad, aga ka vabatahtlikud, nt tugiisikud. Samuti on

iseseisev vanglas liikumise õigus vanglakomisjoni liikmetel. Vangla üldise julgeoleku

tagamiseks (VangS § 66 lg 1) ning edukaks taasühiskonnastamiseks on äärmiselt oluline enne

sissepääsuloa andmist kontrollida isiku tausta, et välistada julgeolekut ohustada võivate isikute

vanglasse sisenemine ning olla veendunud, et poleks kahtlusi isiku võimes aidata kaasa

õigusrikkujate õiguskuulekale käitumisele suunamisele. Vangla üldine julgeolek on lai mõiste

ning seda ohustavad nt nii keelatud ainete ja esemete vangla territooriumile toimetamine,

vanglas viibivate isikute elu ja tervise ohustamine, kinnipeetavate õhutamine süütegude

toimepanemisele kui ka põgenemisele kaasaaitamine. Kontroll on vajalik kõigi vanglasse

sisenevate isikute puhul, sest isegi juhul, kui ei ole otsest kokkupuudet ühegi kinnipeetavaga,

ei ole välistatud nt keelatud aine või eseme üleandmine, jättes selle kokkulepitud kohta vangla

territooriumil.

Kinnipeetavaga kokkusaamisele tulevate isikute kontroll on vajalik, sest kinnipeetaval on

lubatud kokku saada vaid sellise isikuga, kelle maine suhtes ei ole vanglateenistusel

põhjendatud kahtlusi (VangS § 24 lg 1). Samuti sätestab seadus, et loa andmisest keeldutakse,

kui kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega, võib ohustada vangla

julgeolekut või korda või kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu või kokkusaaja maines

on alust kahelda (VangS § 24 lg 11 ja § 25 lg 11). Kokkusaaja kuritegelik taust, keelatud ainete

tarvitamine, radikaliseerumise ilmingud vms on asjaolud, mille puhul vangla ei peaks

kokkusaamiseks luba andma, sest sellise isikuga suhtlemine ei aita kaasa vangistuse

täideviimise eesmärkide saavutamisele (kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine)

ning võib ohustada vangla julgeolekut. Samuti on oluline teada võimalikest perevägivalla

juhtumitest, et välistada kokkusaamise lubamisega olukord, kus kokkusaamise käigus võib

kinnipeetava või kokkusaaja elu ja tervis ohtu sattuda.

Vanglateenistuse jaoks on oluline vangla julgeoleku tagamiseks, et vanglateenistujate ning

näiteks vanglas alalise loaga ning ilma järelevalveta ringi liikuvate isikute riskid oleksid hästi

teada. Näiteks võib perekonnaliige, kes on varem olnud seotud organiseeritud kuritegevusega,

üritada enda lähedast mõjutada. Taustakontrollis sellise asjaolu väljatulek ei tähenda

automaatselt seda, et isikut territooriumile ei lubata, vaid vanglateenistus peab arvestama

suuremate riskidega. Samuti võib taustakontrolli käigus välja tulla, et isiku perekonnaliige

viibib vanglas. Taustakontrolli tehakse vaid seaduses nimetatud isikutele ning nende suhtes

töödeldavate andmete loetelu on seaduses välja toodud. Taustakontrolli eesmärgid kaaluvad

üles kontrolliga kaasneva riive ning tegemist on riskide haldamise mõõduka meetmega.

6 justiitsministri 5. septembri 2011. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“

7

Kinnipeetavate riskide hindamiseks annab aluse IKS § 15, mille kohaselt võib

õiguskaitseasutus isikuandmeid töödelda seaduse alusel, kui nende töötlemine on vajalik süüteo

tõkestamise, avastamise või karistuse täideviimise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks.

Lisaks on VangS § 66 lg-s 1 sätestatud, et kinnipeetavate järelevalve tuleb korraldada viisil,

mis tagab VangS-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas.

Selleks on oluline teada kinnipeetavate tausta laiemalt, kui vanglasse paigutamise aluseks

olevast kohtuotsusest või -määrusest vanglale teatavaks saab. Kinnipeetavale tuleb koostada

individuaalne täitmiskava (VangS § 16 lg 1), mille eelduseks on kinnipeetava riskihindamise

tegemine vastavalt justiitsministri määruse7 §-le 3. Riskihindamise käigus tuleb analüüsida

kinnipeetava kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut,

suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalset seisundit,

mõtlemist ja käitumist, hoiakuid, ohtlikkust.

Narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitaja puhul on oluline tagada

sõltuvusrehabilitatsioon (täitmisplaan8 § 5 lg 1 p 3) ning seda ka juhul, kui isik ise tarvitamist

ega sõltuvust ei tunnista. Kui vanglal puudub info võimaliku sõltuvuse kohta, siis ei saa

vastavaid riske maandavaid tegevusi täitmiskavas planeerida ning see omakorda raskendab

karistuse täideviimise eesmärkide täitmist.

Oluline on tuvastada kinnipeetavate võimalik seotus organiseeritud kuritegevusega, et vangla

teaks sellest ja saaks pöörata nende isikute suhtlusele suuremat tähelepanu ning takistada neil

seeläbi uute kuritegude toimepanemist või organiseerimist vangistuses viibimise ajal. See on

vajalik õiguskorra kaitsmiseks (VangS § 6 lg 1).

Vanglasisese paigutamise puhul on oluline teada kinnipeetavate võimalikke seoseid ning seda,

kelle kokkupaigutamisel võib tekkida mõjutamise, ärakasutamise või füüsilise konflikti oht.

Vanglateenistusel on kohustus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb (VangS §

29 lg 21). Kinnipeetaval on kohustus vastavad andmed (telefoninumber ja isiku nimi) vanglale

esitada (vangla sisekorraeeskirja9 § 511) ning vangla peab kontrollima esitatud andmete õigsust.

Kõigi nende ülesannete täitmiseks on vanglal vaja töödelda ka isikuandmeid.

Eelpool toodud põhjendused taustakontrolli vajalikkuse kohta ei ole midagi uut, vaid nendest

lähtuvalt on vanglateenistus ka seni isikuandmeid kontrollinud. Muudatusega ei muudeta

oluliselt praegust andmete töötlemise ulatust, vaid tehakse taustakontrolli regulatsioon

selgemaks ning andmesubjekti jaoks läbipaistvamaks. Igal isikul on edaspidi võimalik seadust

lugedes aru saada, mille alusel ja milliseid konkreetseid andmekoosseise on vanglateenistusel

õigus tema suhtes töödelda. Oluline on siinjuures rõhutada, et tegemist ei ole kohustusega kõiki

loetletud andmeid kontrollida, vaid võimalusega.

VangS-i § 1052

VangS § 1052 sätestab taustakontrolli tegemise eesmärgi. Taustakontrolli tegemise eesmärgiks

on tagada vangla julgeolek ja kord ning vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse

täideviimise korraldamine ja sellega seotud teenuste osutamine usaldusväärsete isikute poolt.

Taustakontroll on tugevalt seotud mõlema väljatoodud eesmärgiga. Vangla julgeolekut ja korda

aitab tagada see, kui vangla territooriumile ei lasta isikuid, kelle puhul risk vangla julgeoleku

ohustamiseks on suur. Lisaks on vangistust ning kriminaalhooldust võimalik täide viia üksnes

7 justiitsministri 14. mai 2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja

rakendamise juhend“ 8 justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrus nr 9 „Täitmisplaan“ 9 justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“

8

selleks teenistusse võetud inimeste abil. Vanglas kinni peetud isikutel või

kriminaalhooldusalustel on õigustatud ootus, et teenistusse on valitud isikud, kes on valmis ja

võimelised kohtlema oma hoolealuseid õiguspäraselt. Arvestades vanglateenistujatele nende

ülesannete täitmiseks antud laialdasi õigusi ja volitusi, on ilmne, et riik peab hea seisma selle

eest, et nende õiguste kuritarvitamise risk oleks viidud miinimumini. Taustakontroll aitab kaasa

sellele, et kinni peetud isikute ja kriminaalhooldusalustega tegeleksid usaldusväärsed ja selleks

tööks sobivad isikud.

Vangla julgeoleku ja korra tagamise eesmärgi täitmiseks võib teha taustakontrolli näiteks

isikutele, kes sisenevad vangla territooriumile mingisuguse töö tegemiseks ega aita otseselt

kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. Lisaks läheb selle eesmärgi alla näiteks

praktikantide taustakontroll või nende isikute andmete töötlus, kelle puhul otsustatakse näiteks

vanglateenistuse valvatavale objektile lubamine või VangS-i §-s 24 või 25 nimetatud

kokkusaamisele lubamine. Samal ajal tuleb silmas pidada, et taustakontrolli tehakse teatud

juhtudel ka vangistuse täideviimise eesmärgi täitmiseks. Näiteks teenistujate puhul on oluline

ka see, et isik oleks üleüldiselt võimeline vangistuse või kriminaalhoolduse täideviimisele kaasa

aitama.

Isikuandmete töötlemine saab igal üksikul juhul toimuda ainult siis, kui selleks on olemas

seaduslik alus ning töötlus on kooskõlas isikuandmete kaitse seaduses10 (IKS) ning

isikuandmete kaitse üldmääruses11 (IKÜM) sätestatud andmete töötlemise põhimõtetega.

Näiteks kui andmeid töödeldakse rohkem kui konkreetse toimingu sooritamiseks või otsuse

vastuvõtmiseks vaja, rikutakse isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet ning seega ei

ole kõnealune andmetöötlus õiguspärane.

VangS-is sätestatud taustakontroll on vaieldamatult seotud nii vangla julgeoleku tagamise kui

ka vangistuse eesmärgipärase täideviimisega. Lähtuvalt asjaolust, et taustakontrolli tehakse

eelkõige isikutele, kes ei viibi VangS-i või KrHS-i alusel vanglateenistuse hoole all, on

andmesubjektidele õigusselguse tagamiseks taustakontrolli tegemise kord täpsemalt lahti

selgitatud. Selguse huvides on otstarbekas koondada kõikide taustakontrollile allutatud isikute

kohta käivad sätted edaspidi ühe jaotise alla. Nii on taustakontrollile allutatud isikute jaoks

lihtsamini mõistetav ja selgemini jälgitav, milliseid isikuandmeid vanglateenistus nende

usaldusväärsuse ning nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks töötleb.

Praegu kehtiva regulatsiooni järgi kontrollivad vanglateenistuse juhi ja vanglate osakonna

sisekontrolli talituse juhataja ja nendega seotud vanglasse tööle asuda soovivate isikute

ankeedis sisalduvaid andmeid Justiitsministeeriumi siseauditiosakonna ametnikud. Seda korda

eelnõuga ei muudeta ning seega antakse lõikega 2 Justiitsministeeriumi siseauditiosakonna

ametnikele teatud juhtudel andmete töötlemise õigus.

VangS-i § 1053

VangS §-s 1053 on ära toodud, millistes allikatest on vanglateenistusel õigus saada oma

ülesannete täitmiseks andmeid. Kui seadusest ei tulene teisiti, on vanglateenistusel oma

ülesannete täitmiseks õigus saada isikuandmeid ning muud teavet riigiasutuselt ja kohaliku

omavalitsuse üksuselt või muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult ja eraõiguslikult

juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult. Lisaks vanglateenistuse enda andmekogudele on õigus

teha päringuid ka teise vastutava töötleja andmekogusse ning saada infot avalikest allikatest.

10 RT I, 11.03.2023, 11 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus)

9

Sätte eesmärk on näha vanglateenistusele ette võimalus saada juurdepääs teabele, mis on vajalik

konkreetsete ülesannete täitmiseks. Seejuures ei tähenda andmete saamise õiguse olemasolu, et

vanglateenistus võib nõuda isikuandmeid ilma põhjenduseta, vaid mistahes isikuandmete

saamiseks peab olema seadusest tulenev ülesanne ja konkreetse eesmärgiga seotud põhjendus.

Vanglateenistus peab järgima IKS §-s 14 ja IKÜM-is sätestatud isikuandmete töötlemise

põhimõtteid, sealhulgas eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõtet.

Kehtiv seadus nimetab sarnased õigused selgesõnaliselt vaid seoses taustakontrolli tegemisega.

Näiteks on kehtiva seaduse § 1141 lg 4 p 1 kohaselt vanglateenistusel õigus taustakontrolli

tegemiseks pöörduda järelepärimisega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute,

samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole. Samas on ilmne, et vanglateenistus peab kasutama

ka muude seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kolmandatelt isikutelt saadavat infot.

Samuti on otstarbekas ja ressursisäästlik, et olukorras, kus vanglateenistusel on õigus esitada nt

teistele ametiasutustele üksikpöördumisi, oleks vanglateenistusel õigus pärida samu andmeid

otse teise vastutava töötleja andmekogust. Ka on ilmne, et olukorras, kus andmed on avalikult

kättesaadavad, peaks ka vanglateenistusel olema õigus neid oma ülesannete täitmiseks

kasutada.

VangS-i § 1054

VangS § 1054 sätestab isikute ringi, kelle suhtes tehakse taustakontrolli. Isikuandmete

kontrollimisel on kehtestatud kategooriad lähtuvalt sellest, kui ulatuslik on isiku juurdepääs

vangla territooriumile ja kokkupuude vangidega. Rakendusaktiga nähakse ette taustakontrolli

täpsemad tingimused ja kord, kuna kontrolli ulatus isikute puhul on erinev.

Kõige laiaulatuslikum taustakontroll tehakse eelnõu kohaselt isikule, kes soovib asuda

teenistusse, tööle või praktikale vanglasse, Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või

Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse või asuda õppima Sisekaitseakadeemia

vanglateenistuse kolledžisse. Ka kehtiva seaduse § 1141 näeb ette õiguse teha taustakontrolli

vanglasse teenistusse või tööle või vanglaametniku erialale õppima asuvale isikule ning VangS

1051 lg 4 annab õiguse teha taustakontrolli ka Justiitsministeeriumi koosseisus olevatele

ametnikele ja töötajatele, kelle põhiülesanne on seotud vanglatega. Seega lisanduvad

andmesubjektide loetellu varasemaga võrreldes kolm uut kategooriat – praktikandid,

kriminaalhooldusabilised ning Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži teenistujad.

Kuigi praktikandiga ei sõlmita töölepingut ning teda ei nimetata ametikohale, sõlmitakse

temaga praktikaleping ja ta liigub samamoodi nagu teenistuja vangla territooriumil iseseisvalt

ning saab praktikaülesannete täitmiseks juurdepääsu infosüsteemidele. Ka KrHS § 17

nimetatud kriminaalhooldusabiline tegutseb sarnaselt ametnikule ning saab juurdepääsu

infosüsteemidele. Kuivõrd praktikalepingu alusel tegutseja ja kriminaalhooldusabilise

ülesanded ei erine olulisel määral teenistujatest, on põhjendatud nende tausta kontrollimine

teenistujatega sarnases mahus. Ainsa erinevusena ei kontrollita praktikantide ja

kriminaalhooldusabiliste puhul nendega seotud isikute tausta. Teisisõnu, neile ei laiene

erandina VangS § 1055 lg 1 p 4. Kuivõrd praktikantide tegevus on lühiajalisem ja

kriminaalhooldusabilised töötavad enamasti väljaspool vangla territooriumi ning nad mõlemad

on juhendajate suurema tähelepanu all, ei oleks praktikantide ja kriminaalhooldusabiliste

lähedaste andmete töötlemine vajalik. Seevastu Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži

õppejõududele tehakse muudatuse kohaselt edaspidi taustakontrolli samas mahus nagu sama

kolledži õppuritele. Kuna Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži teenistujad peavad

samuti saama vanglas liikuda ja õppe sisuliseks korraldamiseks tuleb neile võimaldada ligipääs

vanglateenistuse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud infole, on nende tausta kontrollimine

samas mahus kadettide ja teiste vanglateenistujatega vältimatult vajalik.

10

On oluline tagada, et vanglateenistuses oleksid ja vanglaametnike ettevalmistusteenistust

korraldaksid usaldusväärsed ning vanglateenistujatele kehtestatud nõudmistele vastavad isikud,

kes ei oleks ise ohuks vangla julgeolekule ning oleksid võimelised omalt poolt kaasa aitama

vangla kõige olulisemale eesmärgile, milleks on kuriteo toimepanijate suunamine

õiguskuulekale käitumisele. Nii on oluline tagada, et vanglateenistujaks ei võetaks näiteks

isikut, kes on ise tahtliku kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud või kelle suhtes on

kriminaalmenetlus pooleli, kelle sõpruskonda kuuluvad vangistuses viibivad isikud või kellel

on probleeme alkoholi liigtarbimisega. Selliste riskide väljaselgitamine eeldab aga paratamatult

isikuandmete töötlemist.

Justiitsministeeriumi vanglate osakond on aastatel 2018–2022 rikkumise tõttu

vanglateenistusest lahkujate taustakontrollide tulemusi analüüsides leidnud, et taustakontrollis

kõrge riski saanud isik paneb suurema tõenäosusega teenistussuhte ajal toime rikkumise. Kuigi

taustakontroll on mõistagi vaid üks väike osa terviklikust värbamisprotsessist ning enamik

taustakontrollis tuvastatud riskikohtadest ei välista isiku teenistusse võtmist, on aastatepikkune

vanglateenistujate taustakontrolli tegemise praktika siiski kinnitanud seda, et taustakontroll on

sobilik meede isiku usaldusväärsuse ning vanglateenistujale kehtestatud nõuetele vastavuse

kontrollimiseks. Mh võimaldavad taustakontrollis tuvastatud riskid, nt suhtlemine vanglas kinni

peetud isikuga, probleemid tööülesannete korrektse täitmisega eelmise tööandja juures,

hulgalised liiklusrikkumised vms, pöörata juhil selliste asjaolude põhjustele täiendavat

tähelepanu värbamisprotsessis ja katseajal. Selliste riskide teadmine ja jälgimine võimaldab

nende avaldumisele teenistussuhte ajal kiiremini reageerida.

Samuti on tegemist vajaliku meetmega, kuna võimalused riskide tuvastamiseks ning neile

reageerimiseks teiste vahenditega on väga piiratud. Näiteks ei ole võimalik kõiki

vanglateenistujaid ning nende asju vangla territooriumile sisenedes läbi otsida. Selleks, et

läbiotsimisprotsess oleks siiski võimalikult tõhus, otsitakse tehnikavahendi abil määratud

juhuvalimi alusel läbi pooled vangla territooriumile sisenevad ametnikud. Kuna vanglas kinni

peetud isikud on väga huvitatud keelatud esemete vanglasse sissetoomisest ning on valmis

sellise teenuse eest ametnikele maksma, on korruptsioonirisk ilmne. Sedalaadi peitkuritegude

avastamine seevastu on väga keeruline ning võimalik enamasti vaid jälitustoimingute abil.

Mõistagi ei kaasne ohud vaid keelatud esemetega. Teenistujatel on ka laialdased volitused

kinnipeetavate või kriminaalhooldusaluste õiguste piiramiseks või soodustuste kohaldamiseks,

samuti ligipääs väga suurele hulgale andmetele, sh eriliiki isikuandmetele, aga ka volitus vahetu

sunni või teenistusrelvade kasutamiseks. Seetõttu on teenistujatele kehtestatud nõudmised

üksikasjalikult ette nähtud erinevates õigusaktides, näiteks justiitsministri 23. juuli 2013. a

määruses nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine

ning vangla direktori värbamine ja valik“. Erinevaid nõudeid hinnatakse erinevate meetmetega

ning osa nõuete, nagu usaldusväärsuse hindamiseks on vajalik taustakontroll. Kuigi

taustakontrolliga kaasneb vaieldamatult põhiõiguste riive, tuleb arvestada, et samade riskide

maandamiseks kasutatavad muud meetmed, näiteks tihedam läbiotsimine territooriumile

sisenedes, arvutisüsteemis tehtavate toimingute pidev kontrollimine vms, riivaksid isikute

õigusi veelgi enam ning oleksid asutusele lisaks ka ülejõukäivalt ressursimahukad.

Vangistust ning kriminaalhooldust on võimalik täide viia üksnes selleks teenistusse võetud

inimeste abil. Vanglas kinni peetud isikutel või kriminaalhooldusalustel on õigustatud ootus, et

teenistusse on valitud isikud, kes on valmis ja võimelised kohtlema oma hoolealuseid

õiguspäraselt. Arvestades vanglateenistujatele nende ülesannete täitmiseks antud laialdasi

õigusi ja volitusi, on ilmne, et riik peab hea seisma selle eest, et nende õiguste kuritarvitamise

risk oleks viidud miinimumini. Kuigi taustakontroll riivab teenistujate ja vähesel määral ka

11

nende lähedaste privaatsuspõhiõigust, kaaluvad taustakontrolli eesmärgid üles kontrolliga

kaasneva riive ning tegemist on riskide haldamise mõõduka meetmega.

Ohu väljaselgitamiseks ja maandamiseks peab taustakontrolli tegemise õigus olema muu hulgas

ka nende isikute kohta, kelle suhtes otsustatakse vanglateenistuse valvatavale objektile

lubamine, ülesande täitmine seoses vangistuse või eelvangistusega või kriminaalhoolduse

täideviimisega, sealhulgas üldkasuliku töö (ÜKT) tegemise või kinnipeetavale töö

kindlustamisega, samuti isiku kohta, kellele tahetakse usaldada avalik ülesanne või avaliku

ülesande täitmist toetav ülesanne või kes on seotud vanglale teenuse osutamisega. Vangla

territooriumil töötab igapäevaselt mitmeid inimesi, kelle tööandjaks ei ole vanglateenistus,

näiteks üld- ja kutsehariduskoolide õpetajad, AS Eesti Vanglatööstuse (AS EVT), AS Riigi

Kinnisvara (RKAS) ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse töötajad.

Vanglates osutavad teenust ka erinevad spetsialistid ja teenusepakkujad, nt ehitajad,

prügivedajad, kaubavedajad, nõrkvoolupaigaldajad, hooldustöötajad, inventari paigaldajad,

treeningute ja teraapiate tegijad jne. Piiramatu vabadus liikuda vangla territooriumil on ka

näiteks vanglakomisjoni liikmetel. Vanglas peetakse tihti kinni isikuid, kellega kaasneb suurem

risk, mis seisneb selles, et nende suhtlusringkonda kuuluvad isikud, kes üritavad otse või teiste

isikute kaudu vangla julgeolekut otseselt ohustada. Vangla territooriumile lubatavate isikute

andmete töötlemine on vajalik julgeolekut ohustavate tegude avastamiseks ja tõkestamiseks.

Isikute puhul, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseivalt saatjata viibimine, on riskid

sarnased vanglateenistujatega, kuna neil võib olla ilma järelevalveta vahetu kokkupuude

kinnipeetavatega. Sarnaselt vanglateenistujatega on ka mitmete teiste vangla territooriumil

tegutsevate isikute eesmärgiks suunata kinnipeetavaid õiguskuulekale teele, näiteks

kooliõpetajatel, tööandjatel, nagu AS EVT ja RKAS, ning vabatahtlikel. On oluline, et ka need

vangistuse eesmärkide saavutamisesse panustavad isikud, kes ise ei ole vanglateenistujad,

oleksid sobilikud seda rolli täitma.

Lisaks nähakse ette, et taustakontrolli võib teha isikutele, kelle suhtes otsustatakse VangS-i §-

s 24 või 25 nimetatud kokkusaamine juhul, kui isik on kokkusaamiseks soovi avaldanud.

Arvestades, et isikud liiguvad vangla territooriumil ning neil on võimalus kokku puutuda

kinnipeetavatega, peab vanglateenistus olema veendunud, et isikud ei ohusta vangide tervist

ega julgeolekut jm. Kuna pikaajaline kokkusaamine toimub ilma järelevalveta alal ning isik

võib vanglas viibida kuni kolm päeva (VangS § 25), on isiku territooriumil viibimisega seotud

riskid. Oluline on, et kokkusaamisele lubatud isikud ei tooks vanglasse kinnipeetavatele

keelatud esemeid (nt mobiiltelefonid, mälupulgad) või aineid (nt tubakas, narkootikumid,

steroidid). Isegi kui kokkusaamine toimub klaasist vaheseinaga, on kokkusaajal võimalik kaasa

võetud ese või aine vangla territooriumile kinnipeetavaga kokkulepitud kohta peita ning

adressaadini võib see jõuda kaaskinnipeetava abil. Nt peidab kokkusaaja midagi tualettruumi,

kust seda koristav kinnipeetav saab selle kaasa võtta ja edasi toimetada. Läbiotsimisega ei ole

võimalik maandada kõiki riske, sest kasutusel olevad seadmed ei pruugi keelatud esemeid

tuvastada, samuti ei ole võimalik teha kehaõõnsuste läbivaatust. Seepärast on oluline, et

teaksime kokkusaamisele tulija tausta ning saaksime võimalusel välistada loa andmise neile

isikutele, kelle puhul risk on suurem, või teaksime, kes on need isikud, kellele suuremat

tähelepanu pöörata. Samuti on oluline tähele panna, et VangS § 24 lõike 11 punkti 3 ja § 25

lõike 11 punkti 3 kohaselt tuleb keelduda lühi- või pikaajalise kokkusaamise lubamisest

olukorras, kus vanglateenistusel on põhjust kokkusaaja maines kahelda. Taasühiskonnastamise

vaatest on oluline, et vanglateenistus oleks veendunud, et kokkusaamine kinnipeetavaga on ka

viimase huvides ning täidaks karistuse täideviimise eesmärke. Seetõttu on oluline, et

vanglateenistus oleks enne kokkusaamisele lubamist veendunud kokkusaaja taustas.

Kehtiva seaduse § 1141 lg 2 ja lg 4 p 3 kohaselt on vanglateenistusel õigus töödelda vaid nende

isikute perekonnaliikmete andmeid, kes on asunud või soovivad asuda teenistusse või tööle

12

vanglasse, Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või asuda õppima Sisekaitseakadeemia

vanglateenistuse kolledžisse. Muudatuse kohaselt on edaspidi õigus kontrollida ka

Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži teenistujatega seotud isikute andmeid. Samuti

tekib õigus töödelda nende isikute perekonnaliikmete andmeid, kelle kohta otsustatakse

vanglateenistuse valvatavale objektile lubamine, ülesande täitmine seoses vangistuse või

eelvangistusega või kriminaalhoolduse täideviimisega, sealhulgas üldkasuliku töö tegemise või

kinnipeetavale töö kindlustamisega, samuti isiku puhul, kellele tahetakse usaldada avalik

ülesanne või avaliku ülesande täitmist toetav ülesanne või kes on seotud vanglale teenuse

osutamisega, ning seda ainult juhul, kui isikule tuleb

tagada vangla territooriumil iseseisvalt järelevalveta liikumise võimalus, või kui isik täidab

vanglas kinnipeetava või kriminaalhooldusalusega seotud ülesannet ilma vanglateenistuse

järelevalveta. Perekonnaliikmete andmete all peetakse silmas isiku vanemate (ka lapsendaja ja

tegelikult kasvatanud isiku), õe (ka poolõe), venna (ka poolvenna), lapse (ka lapsendatu ja isiku,

keda tegelikult kasvatati), abikaasa, endise abikaasa, registreeritud elukaaslase, endise

registreeritud elukaaslase ja praeguse elukaaslase andmeid. Põhiseaduse § 11 teisest lausest

tuleneb, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud.

Taustakontroll on vajalik isiku usaldusväärsuse ja sobivuse hindamiseks. Nagu ka kehtivas

seaduses, on pereliikme kohta kontrollitavate andmete hulk oluliselt väiksem kui taustakontrolli

adressaadi puhul, kuna nende isikute andmete töötlemine on vajalik eeskätt selleks, et

täpsustada kontrolli adressaadi perekondliku taustaga kaasnevaid olulisemaid riske. Seega ei

ole põhjendatud nende isikute sama ulatuslik kontrollimine. Seotud isikute puhul on juba

seaduse tasandil toodud välja, et nende puhul võib töödelda vaid isiku üldandmeid, vangla ja

teiste uurimisasutuste andmeid, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatutega,

kinnipeetavatega, arestialustega, kriminaalhooldusalustega või kuritegevusega seotud

isikutega, ning kriminaalkaristuse andmeid. Seotud isikute nimekirja ei ole kehtiva seadusega

võrreldes laiendatud. Vanglateenistuse jaoks on oluline vangla julgeoleku tagamiseks, et

vanglateenistujate ning näiteks vanglas alalise loaga ning ilma järelevalveta ringi liikuvate

isikute riskid oleksid hästi teada. Näiteks võib perekonnaliige, kes on varem olnud seotud

organiseeritud kuritegevusega, üritada enda lähedast mõjutada. Taustakontrollis sellise asjaolu

väljatulek ei tähenda automaatselt seda, et isikut territooriumile ei lubata, vaid vanglateenistus

peab arvestama suuremate riskidega. Samuti võib taustakontrolli käigus välja tulla, et isiku

perekonnaliige viibib vanglas. Taustakontrolli eesmärgid kaaluvad üles kontrolliga kaasneva

riive ning tegemist on riskide haldamise mõõduka meetmega. Pereliikmete nimekirja

koostamisel on eelnõus aluseks võetud kriminaalmenetluse seadustikus12 (KrMS) sisalduv

regulatsioon nende isikute kohta, kellel on õigus keelduda ütluste andmisest isiklikel põhjustel

(KrMS § 71).

Lõikega 2 sätestatakse juhud, millal võib taustakontrolli teha vanglateenistuses olevale isikule.

Kontrollifunktsiooni efektiivseks täitmiseks on vaja kontrollida isikuid ka teenistuse ajal, sest

ei saa välistada, et teenistusse või tööle võtmist välistavad asjaolud võivad tekkida või ilmneda

teenistuse või tööl oleku ajal. Riigikohtu halduskolleegium on otsuse nr 3-16-2498 punktis 18

selgitanud, et olukorras, kus eriseaduse järgi võib isiku tööle või teenistusse võtmise

otsustamisel jälitustoiminguga saadud andmeid nõuetele vastavuse hindamiseks kasutada, võib

neid kasutada ka teenistuses oleva ametniku puhul. Seega mutatis mutandis ei ole

vajaduspõhise kordustaustakontrolli eraldi seaduses sätestamine vajalik. On ilmne, et kui

asutusel on õigus isiku nõuetele vastavust kontrollida tema teenistusse võtmisel, peaks tal

olema õigus kontrollida seda, kas isik jätkuvalt nõuetele vastab ka teenistuse vältel. Teisalt on

õigusselguse huvides siiski otstarbekas need alused eraldi sätestada. Nii nagu kehtivas

seaduses, on ka eelnõu kohaselt õigus kordustaustakontrolli teha siis, kui esineb põhjendatud

12 RT I, 11.03.2023, 26

13

kahtlus, et isik ei pruugi enam nõuetele vastata või võib vangla julgeolekut ohustada.

Põhjendatud kahtluse all saab silmas pidada näiteks juhtumeid, kus prokuratuur või teine

uurimisasutus annab teada vanglaametnikuga seotud kriminaalmenetlusest. Vanglateenistusel

peab sellisel juhul olema õiguslik alus nende andmete töötlemiseks. Näiteks võib VangS § 1544

lg 1 kohaselt ametniku, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, ajutiselt

teenistusest kõrvaldada. Samuti võib ametniku suhtes sellises olukorras alustada

distsiplinaarmenetlust ilma, et tekiks vastuolu topeltkaristamise (ne bis in idem) keeluga. Kuid

mistahes otsuse (kõrvaldamine/menetlemine) tegemiseks vajab vanglateenistus esmalt õigust

tutvuda kriminaalasja materjalidega ulatuses, mida prokurör võimalikuks peab. Samuti võib

vihje toimepandud rikkumise kohta tulla nt kolleegilt või muult isikult. Näiteks on ametnikel

töökorraldusreeglitest tulenevalt kohustus anda teada väärteokaristusest ning sellise teavituse

tegemata jätmist saab pidada ametniku usaldusväärsust kõigutavaks asjaoluks. Kui

vanglateenistusele laekub vihje, et ametnik on vastava kohustuse täitmata jätnud, peab

teenistusel olema õigus karistusregistrist andmeid kontrollida. Kuivõrd enne taustakontrolli

täidab ametnik alati taustakontrolli ankeedi, on tal selles olukorras veel võimalik oma

ausameelsust üles näidata sellega, et märgib saadud karistuse taustakontrolli ankeeti. Vangla

julgeolekut võivad ohustada aga näiteks ametniku või tema lähedaste tihedad suhted

kinnipeetavatega, näiteks teave selle kohta, et ametnik on kandnud mõne kinnipeetava kontole

raha, kinnipeetav helistab ametniku eratelefonile, ametniku pereliige käib kinnipeetavaga

kohtumas, toob talle pakke vms. Aga vangla julgeolekut võib ohustada ka näiteks asjaolu, et

kohtutäitur on arestinud ametniku sissetuleku. Kui selline info ilmneb, eeldab täiendava teabe

kogumine ning riskide hindamine taustakontrolli.

Täiendavalt on kordustaustakontrolli alusena sisse toodud ka õigus teha taustakontrolli

perioodiliselt iga viie aasta tagant. Üldreeglina ei tehta taustakontrolli isikute suhtes, kelle

teenistussuhe on peatunud. Taustakontrolli tohib teha teenistussuhte peatumise ajal ainult neile

isikutele, kes on suunatud õppima Sisekaitseakadeemia päevasesse õppesse. Perioodiline

taustakontroll on vajalik, et tagada seda, et teenistuses ei oleks isikuid, kes nõuetele ei vasta,

ning maandada vangla julgeoleku riske. 2023. aastal Justiitsministeeriumi vanglate osakonna

koostatud analüüs näitas, et 27 protsendil vanglateenistujatest oli taustakontroll tehtud seitse

või enam aastat tagasi. Samas oli vanglateenistusest probleemidega lahkujate seas kõige enam

(55%) just neid, kelle viimasest taustakontrollist oli möödunud seitse või enam aastat. Lisaks

tuvastati analüüsi käigus 17 staažikat teenistujat, kelle kohta puudub teadmine, et nad oleksid

kunagi taustakontrolli läbinud. Nendele andmetele tuginedes on eelnõusse lisatud õigus teha

ka vanglateenistujatele perioodilist taustakontrolli iga viie aasta tagant. Mh on põhjust loota, et

perioodiline taustakontroll motiveerib ametnikke toimepandud rikkumistest aktiivsemalt

teatama. Kuigi selline kohustus on ka praegu olemas, on nt väärteokaristuse ilmsiks tuleku

tõenäosus väike, kui ametnik hoidu nt vastutusrikkamale ametikohale kandideerimisest. Kuigi

kriminaalmenetluse ja -karistuse fakti saladuseks jäämine on vähem tõenäoline tänu

uurimisasutuste koostööle, ei saa siiski välistada võimalust, et vanglateenistuses töötab praegu

inimesi, kes VangS § 114 lg 1 nõuetele ei vasta.

Kuigi ka kehtiv seadus lubab vanglateenistuses oleva isiku suhtes taustakontrolli teha juhul, kui

ta nimetatakse uuele ametikohale või temaga sõlmitakse uus tööleping, kirjutatakse see õigus

õigusselguse huvides eraldi alusena välja. Kuna praktikas puudub vajadus taustakontrolli

tegemiseks olukorras, kus isiku vastutus kahaneb või jääb samaks, on õigus eelnõus ära toodud

kitsamalt, st taustakontrolli on muude eelduste puudumise korral õigus teha vaid siis, kui

vastutus suureneb. Vastutuse suurenemise all saab silmas pidada olukorda, kus isik saab juurde

töökohustusi, töökohustused muutuvad vastutusrikkamaks (näiteks laieneb otsustuspädevus,

suureneb juurdepääs infole, mis võib julgeolekut ohustada) või isik saab juhtivama positsiooni.

Iga positsiooni muutumise korral ei ole taustakontrolli tegemine proportsionaalne, seega vajab

taustakontrolli tegemine igal eraldi juhul hinnangut ning tegemise põhjendamist. Mh on oluline

14

rõhutada, et õigus kontrollida ei tähenda kohustust seda teha. Näiteks olukorras, kus inimene

on alles hiljuti läbinud perioodilise taustakontrolli ning selles riske ei tuvastatud ning puudub

mõistlik kahtlus, et taustakontrolli tulemus oleks vahepeal muutunud, ei pea vastutuse

suurenemise korral taustakontrolli uuesti tegema – sõltuvalt asjaoludest võib selline kontroll

olla ebaproportsionaalne.

Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette loetelu isikutest, kelle andmeid ei kontrollita. Sellesse

kategooriasse kuuluvad näiteks kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud kaitsja, notar, vaimulik,

advokaadist esindaja ja konsulaartöötaja. Lähtuma peab VangS § 26 eesmärgist. Kõik isikud

peavad tõendama oma seisundit ning näitama ära konkreetse asja, mille ajamiseks on vaja

kinnipeetavat külastada. Kinnipeetava kaitsja on isik, kes osaleb tema kriminaalasjas

lepingulisel alusel või määratud korras (KrMS § 42) või kes osutab talle õigusabi pärast

süüdimõistmist ja karistuse kandmisele asumist. Vastavalt KrMS § 47 lg-le 2 ei saa kaitsja

seisundit lugeda lõppenuks seni, kuni säilib seaduslik võimalus kaitsealuse huvides mis tahes

korralise või erakorralise kohtukaebuse esitamiseks või talle muu õigusabi osutamiseks (RKHK

3-3-1-30-05 p-d 10–11). Kaitsja võib olla advokaat või muu isik vastavalt KrMS §-le 42 ja

VTMS §-le 20. Igal konkreetsel juhul peab kaitsja näitama, millisel eesmärgil ta kinnipeetavaga

kohtub (RKHK 3-3-1-21-05); ühekordne varasem õigusteenuse osutamine (nt taotluse

koostamine) ei muuda teda veel kinnipeetava alaliseks kaitsjaks. Esindaja on isik, kellele

kinnipeetav on andnud volituse tehingu tegemiseks vastavalt TsÜS §-le 118 või oma huvide

esindamiseks haldusmenetluses, ning see saab olla ainult advokaat. Vastavalt AdvS §-le 22 on

advokaat advokatuuri liige – vandeadvokaat, vandeadvokaadi vanemabi või vandeadvokaadi

abi. Advokatuuri kuulumist tõendavad advokatuuri liikmetunnistus ja advokaaditunnistus.

Vaimulik on usuühendusse kuuluv isik. Usuühendus on kirik, kogudus, koguduste liit või

klooster (KiKoS§-d 2 ja 20). Konsulaartöötaja on lähetajariigi teenistuja, kelle ülesanne on

lähetajariigi kodanike huvide kaitsmine asukohariigis, passi vm reisidokumendi vm tõendi

väljastamine, lähetajariigi kodanike esindamine kohtus, perekonnaseisutoimingute tegemine

jms (KonS). Konsulaartöötaja võib olla peakonsul, konsul, asekonsul või konsulaaresindaja

ning ta võib oma ametit pidada elukutselisena või aukonsulina. Kinnipeetav võib kokku saada

konsulaartöötajaga, kui ta on vastava välisriigi kodanik. Notar on avalik-õigusliku ameti

kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid

ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid (NotS § 2). Kokkusaamine

notariga on võimalik tõestamistoimingu (nt notariaalset vormi nõudva tehingu) sooritamiseks.

Samuti ei kohaldata andmete kontrolli sätteid sellistele isikutele nende tööülesannete täitmise

raames, kellel on seadusega sätestatud järelevalveülesande täitmise kohustus (näiteks

õiguskantsleri nõunikule), kohtuvälise menetleja või uurimisasutuse ametnikule, prokurörile ja

kohtunikule ning välislepingu alusel ülesannet täitvale isikule (näiteks kinnipidamistingimusi

hindavale rahvusvahelise organisatsiooni esindajale). Järelevalveülesande täitmise kohustusega

isiku all ei ole silmas peetud näiteks vanglakomisjoni liiget. Kõnealuste isikute puhul ei tehta

kontrolli, kui nende vanglasse sisenemine on tööülesannetega seotud, aga kui isik tuleb

vanglasse eraviisiliselt, näiteks kohtuma oma sõbra või sugulasega, siis käsitletakse neid

sarnaselt teiste kokkusaajatega.

VangS-i § 1055

VangS § 1055 sätestab isikuandmed, mida võib töödelda taustakontrolli tegemiseks.

Taustakontrolli tehakse, et kontrollida isiku nõuetele vastavust ja tagada vangla julgeolek ning

õiguskorra kaitse. Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda isiku üldandmeid. Isiku üldandmed

on isiku nimi, isikukood (sh sünniaeg), sugu, kodakondsus, kontaktandmed (elukoha aadress,

telefoninumber ja e-posti aadress) ja emakeel. Isiku nime ja isikukoodi teadmine on

taustakontrolli tegemise esmaseks ja vältimatuks eelduseks. Kui isikul puudub isikukood, on

15

vaja teada isiku sünniaega. Kuna osa toiminguid, nt läbiotsimist, tohivad teha vaid

kinnipeetavaga samast soost ametnikud, on ka isiku sugu mõnikord oluline. Lisaks on oluline

teada isiku sugu juhtudel, kus isikul puudub isikukood ning selle põhjal ei ole sugu võimalik

kindlaks teha. Ametnike puhul tuleneb Eesti kodakondsuse nõue avaliku teenistuse seaduse §

14 lg-st 1, vanglaametnikele lisaks VangS § 113 lg-st 1. Lisaks tuleneb KodS §-st 3

topeltkodakondsuse keeld, millest seadus lubab vaid piiratud erisusi, seega on oluline mh

kontrollida, et praegune või tulevane teenistuja ei oma mitme riigi kodakondsust. Kuigi

töölepingu alusel töötavate isikute puhul ei tulene seadusest Eesti kodakondsuse nõuet, on

kodakondsuse tuvastamine siiski oluline, et hinnata võimalikke riske. Kontaktandmete all

peetakse silmas nii isiku elukoha aadressi kui ka kõigi kasutusel olevate sidevahendite andmeid,

sh telefon, e-post. Kontaktandmed on peamiselt vajalikud selle jaoks, et tuvastada vanglal oleva

info pinnalt sidemeid kinnipeetavatega. Näiteks kontrollitakse, kas kinnipeetavad on isikule

helistanud, kas isiku aadressile on saadetud vanglast kirju või vastupidi. Täiendavalt on oluline

teada isiku perekonnaseisu, lähedaste andmeid (need, kelle tausta on õigus kontrollida), lisaks

ka asutuses töötavate lähedaste andmeid. Et välistada eksimusi seoses andmete muutumisega,

küsitakse ankeedis ka aega, mis ajast inimene sellel aadressil elab või telefoninumbrit kasutab.

Sotsiaalmeedia kontode ning e-posti aadressi andmeid kasutatakse eelkõige selleks, et

tuvastada, kas isiku avalikkusele suunatud kuvand on kooskõlas vanglateenistuja

eetikakoodeksiga. Näiteks kontrollitakse, kas internetis on avalikustatud erootilise sisuga

fotosid, kuritegevust õigustavaid või riigivastaseid sõnumeid jms. Sõltuvalt avaldatud materjali

sisust võib vanglateenistus kas loobuda inimese värbamisest või selgitada talle vajadust

korrastada oma sotsiaalmeedia profiile. Samuti on taustakontrolliks vaja teada isiku

varasemaid nimesid ning isikut tõendava dokumendi andmeid. Asutus peab veenduma, et isik,

kelle puhul taustakontrolli tehakse, on tõesti see, kes väidab ennast olevat. Samuti tuleb tagada,

et isiku varasem elukäik ei jää saladuseks seetõttu, et ta on vahepeal nime muutnud. Võrreldes

kehtiva isikuandmete ankeediga lisandub üksnes küsimus isiku kodakondsuse kohta. Selle

küsimuse lisamise vajaduse on tinginud praktilises elus kerkinud probleem, kus vanglateenistus

on teada saanud teenistuja või kandidaadi topeltkodakondsusest teise sisejulgeolekuasutuse

käest, kus kodakondsuse infot taustakontrollis küsitakse ja kontrollitakse ka muud kui vaid

Eesti kodakondsuse olemasolu.

Taustakontrolli raames kontrollitakse ka isiku karistuste andmeid. Silmas on peetud nii

kriminaal-, väärteo- kui ka distsiplinaarkaristusi. Rakendusaktiga kitsendatakse, mis karistusi

on õigus millise isikute grupi puhul kontrollida. VangS § 114 lg 1 p 1 järgi välistab tahtliku

kuriteo toimepanemine teenistusse võtmise, seda olenemata karistusandmete kustutamisest.

Kehtivad karistused võivad mõjutada ka lühiajalisele kokkusaamisele lubamist, kui tegemist ei

ole isiku pereliikmega. Näiteks annab kehtiv kriminaalkaristus aluse kahelda isiku maines ning

kokkusaamine kriminaalkorras karistatud isikuga ei ole kooskõlas karistuse täideviimise

eesmärkidega. Isiku varasema hariduse, õppimise ja töötamise andmed on olulised, et selgitada,

kas kandidaadil on nõutud haridus. Lisaks võimaldab õpingute või töötamise andmete teadmine

küsida asutusest tagasisidet. Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda ka andmeid, mis

näitavad isiku seotust majandustegevusega. Majandustegevuse all peetakse silmas näiteks

andmeid äriregistrist ning tegevuslubade registrist, kus saadakse infot isiku osaluse kohta

juhatuse liikmena, nõukogu liikmena, tegeliku kasusaajana jne. Lisaks töödeldakse isiku

andmeid, mis on seotud mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga

organisatsiooni või ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra või julgeoleku vastu,

ning andmeid isikuga seotud rahaliste kohustuste rikkumise kohta. Isik peab olema

usaldusväärne ning kahtlusi võib äratada asjaolu, kui isik on seotud äriühinguga, mis tegeleb

keelatud või kahtlase tegevusega. Mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga

organisatsiooni või ühendusega seotust äriregistrist ei kontrollita. Kuivõrd nende seast võib

kontrollida vaid ühendusi, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu, võib

vanglateenistus sellekohase info saada näiteks Politsei- ja Piirivalveametilt.

16

Riskiriiki reisimise andmed on olulised, et tuvastada isiku sidemeid nende riikidega.

Riskiriikide all peetakse silmas välisriike, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes

2 nimetatud teatamiskohustus. Vanglateenistus on korduvalt hoiatanud oma ametnikke

riskiriikidesse reisimisega kaasnevate ohtude eest ning rangelt soovitanud sellistest reisidest

hoiduda. Samas puudub vanglateenistusel ka põhjendatud kahtluse korral õigus kontrollida

isiku piiriületusi. Isiku reisid riskiriikidesse võivad ohustada vangla julgeolekut. Arvestades

nende riikide suurt huvi informatsiooni koguda ning sellel eesmärgil isikuid koostööle värvata

ja mõjutada, on tõenäoline, et riskiriiki reisinud isikul võib olla kokkupuude selle riigi

eriteenistustega. Värvatud või mõjutatud isik võib täita talle antud ülesannet, mis võib olla nii

otseselt kui kaudselt vangla julgeolekut ohustav. Seepärast on oluline kontrollida riskiriikidesse

reisimist mitte ainult vanglateenistujate, vaid ka muude isikute puhul, kes vangla territooriumil

saatjata liiguvad või kinnipeetavatega kokku puutuvad. Seni pole seda võimalust olnud.

Samuti on taustakontrolli raames õigus töödelda andmeid fakti kohta, kas isik oli või on

kahtlustatav, süüdistatav või narkootikumidega seotud kriminaalasja tunnistaja ning

prokuratuuri loal ka selle kriminaalasja sisulisi andmeid. Kriminaalmenetluse andmete all on

mõeldud ka näiteks jälitustoimingutega kogutud andmeid. Lisaks kontrollitakse ka vangla ja

teiste uurimisasutuste kogutud andmeid, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatutega,

kinnipeetavatega, arestialustega, kriminaalhooldusalustega või kuritegevusega seotud

isikutega, ning andmeid isiku sõltuvushäirete kohta. Selliste andmete all pole silmas peetud

andmeid tervishoiutöötajatelt, vaid andmeid, mis võivad näiteks olla vangiregistri andmekogus

(näiteks isik on kainenema toimetatud) või politsei andmebaasis (väljakutsed seoses alkoholi

liigtarvitamisega). Samuti võib taustakontrolli tegemisel töödelda andmeid avalikest allikatest,

mis näitavad isiku usaldusväärsust ja kõlbelisi omadusi. Näiteks sätestab KrHS-i § 13 lg 1, et

kriminaalhooldusametnikuks võib nimetada isiku, kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud

kõlbelised omadused. Võib esineda juhtumeid, kus infot isiku usaldusväärsuse või

käitumiseetika kohta ei saada varem loetletud andmete põhjal, vaid tegemist võib olla avalikest

allikatest saadava infoga. Uue taustakontrolli tegemisel võib arvesse võtta ka eelmiste

taustakontrollide andmeid. Taustakontrolli andmete all on mõeldud vanglateenistuse varem

tehtud kontrolli andmeid.

VangS § 1055 lg 2 annab justiitsministrile volituse kehtestada määrusega taustakontrolli

tegemise täpsemad tingimused ja korra, taustakontrolliga seotud andmete säilitamise täpsemad

tingimused, taustakontrolli tegemiseks andmete kontrollimise õigust omavad ametikohad ning

seadusesse planeeritava § 1054 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud isikute suhtes taustakontrolli

tegemiseks vajaliku piiritletud andmete koosseisu samas paragrahvis sätestatud andmete

loetelust. Seaduses pole vajalik ega mõistlik sätestada kogu taustakontrolli tegemist puudutavat

korda. Seega täpsustatakse see ministri määruses. Punktiga 5 antakse justiitsministrile volitus

kehtestada taustakontrolli ankeedi vormid. Kuivõrd andmed, mida isikute kohta töödeldakse,

on õigusaktide tasandil kindlaks määratud, ei ole vaja kõikide isikute jaoks ankeedivorme

kehtestada. Isikuid teavitatakse nende andmete töötlemisest, kuid ankeetide täitmist kõigilt

VangS § 1054 lõikes 1 nimetatud isikutelt ei oleks proportsionaalne nõuda. Ankeetide

funktsiooniks saab pidada nii seda, et vanglateenistus saab vajaliku info isiku kohta, kui ka

seda, et saab kontrollida isiku usaldusväärsust. Kuna ankeedi täitmise näol on tegemist isiku

ulatusliku kaasamiskohustusega, siis on seaduses sätestatud isikute ring, kes on kohustatud

taustakontrolli ankeeti täitma. Ka kehtiva VangS § 1141 lõike 1 kohaselt peab vanglasse tööle

sooviv isik esitama Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale või vanglale isikuandmete

ankeedi.

VangS § 1055 lõigete 3 ja 4 järgi võib § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku ja punktis 2

nimetatud isiku, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine,

17

taustakontrolli tegemiseks lisaks lõikes 1 loetletud andmetele töödelda ka isiku

pankrotimenetluse, võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiirmenetluse ja ning isiku vastu

suunatud raha maksmise nõude kohtuotsuse andmeid. Senises praktikas ei ole VangS § 1054

lõike 1 punktis 2 nimetatud isikute puhul neid andmeid kontrollitud. Loetletud andmed võivad

näidata, et isikul on makseraskused, ning tuua endaga kaasa täiendava korruptsiooniriski.

Lisaks võib töödelda korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmeid isiku vara

kohta ning teisele isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab. Korruptsioonirisk

vanglateenistuses on suur. Neid mitteõiguskuulekaid isikuid, kes on väga huvitatud ametnike

või teiste töötajate mõjutamisest, on palju nii vanglas kui ka kriminaalhooldusel. Eelkõige on

suur risk teenistujate puhul, aga ka muude isikute puhul, kes puutuvad vahetult kokku

kinnipeetavate või kriminaalhooldusalustega, seega on vajalik eeltoodud andmete töötlemine.

Täiendavalt on nende isikute puhul lubatud töödelda karistusregistri arhiivi andmeid. Tegemist

on isikutega, kellel on vabam juurdepääs vangla territooriumile ning sealhulgas vahetu kontakt

kinnipeetavatega. Seega on põhjendatud nende puhul ka karistusregistri arhiivi andmete

töötlemine. Lisaks on vanglal õigus isiku tööle või teenistusse võtmise otsustamisel töödelda

endise ja praeguse tööandja ning õppeasutuse esindajatelt saadud andmed isiku usaldusväärsuse

ja kõlbeliste omaduste kohta.

VangS § 1055 lg 5 sätestab, et § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule, kellele ei võimaldata

vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimist, taustakontrolli tegemiseks võib kontrollida

ainult lõike 1 punktides 1–3, 7, 12, 13, 15 ja 16 sätestatud andmeid. Nimetatud

andmekoosseisud ei erine seni praktikas töödeldavatest isikuandmetest. Kuivõrd tegemist on

isikutega, kes ei saa iseseisvalt vangla territooriumil viibida, ei ole proportsionaalne kontrollida

kõiki lõikes 1 nimetatud andmeid. Seaduse tasandil kitsendatakse nende isikute kohta

töödeldavate andmete hulka. Kontrollitakse vaid nii palju andmeid, et anda hinnang sellele, kas

isik võib vanglas viibides ohustada vangla julgeolekut või korda, ning hinnangu põhjal kas

lubada või keelata isiku sissepääsus vanglasse.

VangS § 1055 lg 6 sätestab, et isiku kohta, kelle puhul otsustatakse §-s 24 või 25 nimetatud

kokkusaamine, võib täiendavalt töödelda andmeid eestkoste seadmise kohta. Sellisteks

andmeteks on eestkostja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht, eestkoste alguse ja

lõppemise aeg. VangS-i §-s 25 nimetatud kokkusaamise korral võib töödelda andmeid

perekonnaseisu ja suguluse kohta. Pikaajalisele kokkusaamisele lubatakse vaid VangS § 25 lg-

s 1 nimetatud isikuid ning seetõttu on oluline selgeks teha, kas kokkusaaja vastab seaduses

sätestatud tingimustele. Alaealise lapsega kokkusaamise korral on lubatud töödelda  andmeid

vanema hooldusõiguse, selle piiramise, äravõtmise ja lapse perekonnast eraldamise kohta. Kui

kinnipeetavalt on hooldusõigus täielikult ära võetud, siis see küll ei välista lapsega

kokkusaamist, kuid selleks peab olema seadusliku esindaja nõusolek. Lisaks peab alaealise

vanglasse lubamiseks olema tema seadusliku esindaja nõusolek. Töödelda võib ka andmeid

terviseseisundi kohta, kui VangS § 25 lõikes 1 nimetatud kokkusaaja avaldab soovi võtta kaasa

ravimeid või meditsiinilist seadet. Kokkusaaja terviseandmete töötlemine on seni olnud

probleemne, sest õigust nende andmete esitamist nõuda ei ole ja seda on saadud teha ainult isiku

nõusolekul. Andmed terviseseisundi kohta on aga vajalikud tõestamaks, et kokkusaajal on

vältimatult vaja vanglasse kaasa võtta ravimeid, sh narkootilisi ja psühhotroopseid, või järgida

kindlat ravi. Oluline on see, et ravimid oleks arsti poolt kokkusaajale määratud ning see oleks

tõendatav. Kui isik ei suuda tõendada, et narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavad

ravimid on talle arsti poolt määratud, võib nende valdamise puhul olla tegemist väär- või

kuriteoga.

VangS § 1055 lg 7 sätestab, et perekonnaliikmete ehk § 1054 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikute

suhtes võib kontrollida ainult isiku üldandmeid, vangla ning Politsei- ja Piirivalveameti

kogutud andmeid, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatutega, kinnipeetavatega,

18

arestialustega, kriminaalhooldusalustega või kuritegevusega seotud isikutega, ja

kriminaalkaristuse andmeid. Seotud isikute puhul on täpne andmekoosseis välja toodud seaduse

tasandil. Lisaks tuleb silmas pidada, et perekonnaliikmete taustakontrolli tehakse vaid piiratud

juhtudel. Kuna tegemist on seotud isikutega, ei ole proportsionaalne kõikide § 1055 lõikes 1

nimetatud andmete kontrollimine. Seega kontrollitakse vaid selliseid andmeid, mis on

vajalikud, et oleks võimalik hinnata teenistuja või näiteks ilma järelevalveta vangla

territooriumil viibiva isiku riske.

VangS § 1055 lg 8 näeb ette juriidilise isiku andmete kontrollimise sätted. Vangla julgeoleku ja

eduka taasühiskonnastamise tagamiseks on oluline, et juriidilised isikud, kes teenust pakuvad,

oleksid usaldusväärsed ning poleks ise seotud kuritegevusega. Näiteks avavangla või

üldkasuliku töö teenusepakkujad peavad olema seaduskuulekad isikud. Seetõttu kontrollitakse

juriidilise isiku osalemist süüteomenetlustes ning töödeldakse andmeid, mis on vajalikud, et

tuvastada juriidilise isiku seoseid vahistatutega, kinnipeetavatega, arestialustega,

kriminaalhooldusalustega või kuritegevusega seotud isikutega. Täiendavalt töödeldakse

andmeid riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu süülise täitmata jätmise kohta viimase

5 aasta jooksul. Andmed näitavad juriidilise isiku usaldusväärsust. Lisaks võib töödelda ka

juriidilise isiku omandis või tema kasutuses oleva sõiduki andmeid, millega soovitakse vangla

territooriumile siseneda. Sõiduki andmete kontrollimise eesmärk on tuvastada, kas sõidukit on

kasutatud süüteo toimepanemiseks või kas seda kasutab mõni kurjategija. Sellisel juhul on

põhjendatud kahelda juriidilise isiku usaldusväärsuses.

Lõikega 9 nähakse ette, et juriidilisest isikust taustakontrolli adressaadi usaldusväärsuse

hindamisel võib lisaks juriidilisele isikule taustakontrolli teha ka tema juhtorgani liikmele,

tegevjuhile või muule ettevõtja juhtimise üle valitsevat mõju omavale isikule, kui esineb

põhjendatud kahtlus, et isik võib ohustada vangla julgeolekut või karistuse täideviimist.

Nimetatud isikutele kohaldatakse § 1055 lõiget 5. Vangla julgeoleku tagamiseks on oluline, et

juriidilised isikud ning nendega seotud füüsilised isikud oleksid usaldusväärsed. Seega võib

osutuda vajalikuks ka juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku taustakontroll. Taustakontrolli

tehakse vaid juhul, kui juriidilise isiku taustakontrolli käigus tuleb välja informatsiooni, mis

võib näiteks viidata kahtlustele juriidilise isiku juhtorgani liikme usaldusväärsuses.

VangS-i § 1056

VangS § 1056 lõige 1 selgitab, et taustakontrolli tulemusena saab vanglateenistus keelduda isiku

võtmisest teenistusse, tööle või praktikale, keelduda isikule vangla territooriumile sisenemiseks

loa andmisest või keelduda vanglale teenuse osutamisega seotud isiku teenusest või muust

koostööst. Näiteks kui vanglale puhastusteenust pakkuva ettevõtte koristaja andmete

kontrollimine näitab, et tegemist on isikuga, kes võib ohustada vangla julgeolekut, näiteks on

tegemist korduvalt süüdi mõistetud isikuga, võib vangla keelduda selle isiku teenustest ning

esitada ettevõttele taotluse uue koristaja määramiseks. Säte kohaldub ka juriidilistele isikutele,

näiteks kui taustakontrolli käigus selgub, et juriidilise isiku tegevus ei ole olnud seaduslik, tuleb

nende riskidega arvestada ning vanglateenistus võib keelduda juriidilise isiku teenusest. Samuti

saab selle sätte all keelduda näiteks ÜKT andjaga koostöö tegemisest või vanglakomisjoni

liikmeks nimetamisest.

VangS § 1056 lõige 2 näeb ette, et taustakontrolli käigus kogutud isikuandmeid võib jagada

vanglateenistujate ja Justiitsministeeriumi ametnikega, kelle pädevuses on lõike 1 punktides

nimetatud otsuse tegemine, ning neid nõustavate personalitöötajatega. Taustakontrolli tegija ei

pruugi olla sama isik, kes teeb lõpliku otsuse näiteks isiku teenistusse või vangla territooriumile

lubamise üle. Seega on oluline, et oleks õiguslik alus taustakontrolli tulemuste jagamiseks ka

nende isikutega, kes otsuse teevad.

19

Lõikega 3 sätestatakse, et üldreeglina keeldumise põhjus ja keeldumise aluseks olev asjaolu

avaldatakse. Põhjust ei avaldata kuni selle äralangemiseni ulatuses, milles selle avaldamine

võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse

täideviimist;

2) ohustada vangla või arestimaja julgeolekut või korda, sh võib avalikuks

tulla vanglateenistuses kasutatavate turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete

kirjeldus;

3) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

4) ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset;

5) takistada distsiplinaarmenetluse läbiviimist kinnipeetava suhtes;

6) takistada ametieetika rikkumiste uurimist, avastamist ja nende eest vastutusele võtmist.

Seda õigustavaks asjaoluks on, et taustakontrolli tegemisel kogutakse ja analüüsitakse andmeid,

mille teatavaks saamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Kõnealune säte on

ka keeldumise aluseks juhul, kui keeldumise põhjuseid ning asjaolusid küsitakse teabenõude

vormis. IKÜM-i artikli 23 alusel võib piirata nimetatud määruse artiklites 12–22 ja 34, samuti

artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -

vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede. Igal üksikul juhul on

oluline hinnata, kas põhjuse avaldamine võib kaasa tuua seaduses sätestatud tagajärgi.

VangS-i § 1057

VangS-i § 1057 sätestab, kuidas säilitatakse taustakontrolli andmeid. Taustakontrolli andmeid

säilitatakse kuni viis aastat alates taustakontrolli lõppemisest või teenistusest lahkumisest,

teenistuses oleva isiku puhul kuni uue taustakontrolli tegemiseni. Pärast teenistusest või töölt

lahkumist tekkinud õigusliku vaidluse korral säilitatakse andmeid kuni õigusliku vaidluse

lõppemiseni. Täpsema andmete säilitamise ja kustutamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Kuivõrd ei pruugi olla vaja säilitada kõigi isikugruppide puhul

taustakontrolli andmeid viis aastat, võimaldatakse ministri määrusega säilitamistähtaegu

lühendada. Teenistuse all peetakse silmas teenistust vanglateenistuses. Andmete säilitamine on

oluline nii õiguslike vaidluste lahendamiseks kui ka selleks, et teenistuse vältel oleks võimalik

isiku riske teada ilma selleks iga kord uut taustakontrolli tegemata.

VangS-i § 1141

Uute sätete jõustumisel tunnistatakse varasemad taustakontrolli reguleerivad sätted kehtetuks,

kuna kehtima jäädes kordaksid nad osaliselt eelnõus sätestatud regulatsiooni.

II. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse eelnõu § 1 punkt 5 jõustumise tähtaeg. Arvestades infosüsteemide

arendusele kuluvat aega, kavandatakse eelnõu § 1 punkti 5 jõustumiseks 01.01.2026.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

20

Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust. Eelnõu kirjutamisel on arvesse võetud

isikuandmete kaitse üldmääruses13 ja õiguskaitseasutuste direktiivis14 sätestatut.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga tehakse VangS-is muudatusi, millest mitmed on tehnilist laadi (nt normide

täpsustamine) ega evi käsitlust väärivaid mõjusid. Eraldi käsitletakse mõjude analüüsis kahte

peamist gruppi sisulisi muudatusi (taustakontrolli regulatsiooni sätete täpsustamine ja

vangiregistri sätete muutmine)

6.1. Taustakontrolli regulatsiooni muutmine

Kavandatavad muudatused

Eelnõuga lisatakse VangS-i täiendavad isikuandmete töötlemist puudutavad sätted, mis

täpsustavad andmesubjekti õiguste teostamise erisusi. Õigusselguse huvides kirjutatakse

täpsemalt lahti andmesubjektid, kelle andmeid ning millistel juhtudel on vanglateenistusel

õigus töödelda. Täiendavalt kirjutatakse selgemalt lahti taustakontrolli tegemisel töödeldavate

andmete koosseis ja säilitamine ning andmesubjekti õigused taustakontrolli tegemisel.

Sihtrühm

Muudatuste sihtrühmadeks on vanglateenistusse kandideerivad isikud (2022. aastal 634 isikut),

vanglateenistujad (01.10.2023 seisuga 117715 isikut), praktikandid, kriminaalhooldusabilised

(2023. aasta seisuga umbes 30 isikut), vanglale teenust pakkuvad isikud ning ka isikud, kes

soovivad juurdepääsu vangla valvatavale territooriumile (nt kokkusaajad). 2022. aastal

väljastati Tartu Vanglas 5454, Tallinna Vanglas 7892 ja Viru Vanglas 5137 lühiajalist

sissepääsuluba.

Sotsiaalne mõju: mõju inimeste õigustele

Isikuandmete töötlemise eesmärgi sõnastamine aitab andmesubjektil mõista, millise avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks tema andmeid töödeldakse, ning hinnata andmete kogumise

eesmärgipärasust.

Sihtrühma jaoks on tegemist positiivse, kuid eelkõige kaudse mõjuga, st muudatused ei mõjuta

sihtrühma käitumist ega tingi kohanemisvajadust. Tervikuna on muudatustega kaasnev

sotsiaalne mõju andmesubjektidele väike ning mitte oluline. Kuivõrd taustakontrolle tehakse

ka kehtiva seaduse alusel, ei too muudatused kaasa oluliselt suuremat halduskoormust.

Taustakontrollidel on regulaarne mõju vaid vanglateenistujatele, kellele tehakse taustakontrolli

minimaalselt iga viie aasta tagant. Muudatustel on positiivne mõju isikute õigustele. Kuivõrd

seaduse tasandil on töödeldavad andmed ammendavalt sätestatud, saavad andmesubjektid

parema ülevaate enda õigustest. Kogutavate andmete kategooriate sõnastamine seaduse tasandil

tagab andmetöötluse suurema läbipaistvuse ning võimaldab andmesubjektil paremini hinnata,

kas kogutavad andmed on vajalikud ja kogumine põhjendatud.

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset

seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest

vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist

ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK. 15 Vanglateenistujate ametnike ja töötajate arv. https://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vanglateenistujate-

ametnike-ja-tootajate-arv (05.11.2023)

21

6.2. Vangiregistri sätted

Kavandatavad muudatused

Muudatustega korrastatakse vangiregistri andmekogu eesmärke ning kehtestatakse selge

volitusnorm, mis annab parema ülevaate, mis peab vangiregistri põhimääruses olema

sätestatud. Lisaks muudetakse selgemaks vangiregistrisse kantavate andmete arhiveerimise ja

säilitamise tähtajad.

Sihtrühm

Vangiregistri sätete muutmine puudutab eelkõige registriga tegelevaid teenistujaid ja

vastutavaid töötlejaid (umbes 1000 isikut). Lisaks puudutavad muudatused kõiki isikuid, kelle

andmeid vangiregistris töödeldakse, sh kinnipeetavaid, vahistatuid, arestialuseid ning

kriminaalhooldusaluseid, kuid kuna neile otsest mõju ei kaasne, saab mõju pidada nende suhtes

kaudseks.

Mõju riigivalitsemisele: mõju keskvalitsuse korraldusele

Enamik andmekogu puudutavatest muudatustest on õiguslikku laadi ja nendega ei kaasne

vajadust töökorralduslikeks ega tehnoloogilisteks muudatusteks. Eelnõuga võimaldatakse

vangiregistris andmeid töödelda ka poliitika kujundamise ning vanglate töö sisemiseks

korralduseks. Tegemist on positiivse muudatusega, kuivõrd andmete põhjal on näiteks võimalik

koostada raporteid ning tuvastada vanglate võimalikke töökorralduslikke probleeme. Erandiks

on andmete säilitustähtaega puudutavad muudatused ehk säilitustähtaja lühendamine, mis

nõuab andmete kustutamise funktsiooni muutmist. Vastutavad töötlejad (Justiitsministeerium)

peavad koostöös halduritega (Registrite ja Infosüsteemide Keskus) tagama, et säilitustähtaja

möödumisel isikuandmed infosüsteemist kustutatakse.

Muudatustega tehakse arhiveerimise ja kustutamise tähtaja arvutamine lihtsamini jälgitavaks.

Muudatused on positiivsed, kuna andmekogu eesmärgid on selgemalt välja toodud ning

andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtajad seaduses selgemalt välja toodud. Muudatused

võivad tuua kaasa ühekordse koormuse kasvu tulenevalt infosüsteemi ühekordsest arendusest,

kuid vähendavad pikaajalist töökoormust, kuivõrd säilitustähtajad on selgemalt sätestatud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Muudatuste tegemisega seaduses võivad kaasneda mõningad muudatused vanglate

töökorralduses. Kuivõrd taustakontrolli tehakse ka praegu, ei kaasne seaduse rakendamisega

täiendavaid kulusid. Registrisätete muutmine võib tuua kaasa ühekordse koormuse kasvu

tulenevalt infosüsteemi ühekordsest arendusest, kuid samas muudatused vähendavad pikaajalist

töökoormust, kuivõrd säilitustähtajad on selgemalt sätestatud. Muudatusega sätestatakse

andmete arhiveerimise ja kustutamise ühetaoline regulatsioon, mis aitab vanglateenistusel teha

mõistlikuma ressursikuluga arendusi, mis hoiab kokku nii kulusid kui ka teenistujate tööaega.

Täpsem töömaht selgub pärast infosüsteemi analüüsi valmimist.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga kehtestatava § 1055 lõike 2 alusel kehtestatakse justiitsministri määrus

„Taustakontrolli tegemise kord, ankeedivormi kehtestamine ja andmete kontrollimise õigust

omavate ametnike määramine“ (rakendusakti kavand lisatud seletuskirjale). Kuna isikute

taustakontrolli ankeedid kehtestatakse ühes määruses, tunnistatakse kehtetuks justiitsministri

23. juuli 2013. a määrus nr 27 „Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi

vormi kehtestamine ja andmete kontrollimise õigust omavate ametnike määramine“.

22

Lisaks muudetakse eelnõue § 51 lõiget 3, mille alusel on kehtestatud justiitsministri 01. märtsi

2018. a määrus nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogu põhimäärus“. Seoses volitusnormi muudatusega on vajalik teha vastavad

muudatused ka vangiregistri põhimääruses.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse eelnõu jõustumise tähtaeg. Arvestades infosüsteemide arendusele

kuluvat aega, kavandatakse eelnõu jõustumiseks 01.01.2026. Teised seaduse punktid jõustuvad

üldises korras, kuna tehtavate muudatuste puhul tagab üldine vacatio legis adressaatidele

piisava aja regulatsiooniga tutvumiseks ning oma tegevuste planeerimiseks. Vanglad on saanud

osaleda kavandatud muudatuste väljatöötamises.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse

andmiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Harju Maakohtule,

Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu

Ringkonnakohtule, vanglatele, Sisekaitseakadeemiale, Riigiprokuratuurile, Andmekaitse

Inspektsioonile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Vangistusseaduse andmekaitse eelnõu Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Sisekaitseakadeemiale, Riigiprokuratuurile, Andmekaitse inspektsioonile, vanglatele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale arvamuse andmiseks vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 päeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Kalle Laanet justiitsminister Kadri Margus 53090311 [email protected]

Meie 01.02.2024 nr 8-1/1191-1