Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 9.10.2024

Kehtib kuni 9.10.2099

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 1, 12

Teabevaldaja: PROKURATUUR

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 09.10.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Anneli Masing

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23259050050

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 385

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx); elukoht – xxx; e-mail xxx , telefon xxx

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr

23259050050, mis alustati 03.04.2023 KarS § 385 tunnustel selles, et xxx füüsilisest isikust

võlgnikuna varjas täitemenetluses vara olulises ulatuses (s o üle xxx euro).

Kriminaalasjas on xxx esitatud kahtlustus KarS § 385 järgi, s.o vara varjamises täitemenetluses.

Leian, et kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe põhjal võib asuda seisukohale, et

kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kui isiku süü ei ole suur.

Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted. See tähendab, et arvestatakse

isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja

suurust, isiku arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust, mis samuti kannab endas

teavet kuriteo raskuse kohta. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb

hinnata ka eripreventiivseid vajadusi ja avalikku menetlushuvi. Antud teoga ei põhjustatud varalist

kahju.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui

tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud aluste korral võib

juhindudes KrMS § 202 lg 1 prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks

on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb

karistusena ette ainult rahalise karistuse, kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata

prokuratuur.

KarS § 385 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest

karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär, see

tähendab, et juba seadusandja poolt kahtlustatavale süüks pandav tegu on hinnatud madalamaks kui

esimese astme kuritegu.

Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega

kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning kahtlustatava õiguskuulekale

käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega.

Kahtlustatavat ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Samuti ei ole tema suhtes

pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Seega kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku

varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS §

56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut

kriminaalvastutusele võtmata. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik kahtlustatava

suhtes kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe.

Lisaks on kehtestatud peaprokuröri poolt juhis, mille kohaselt avalikku menetlushuvi KarS § 385

järgi kvalifitseeritavates majandusalastes kuritegudes jaatatakse. Juhisega vastuolus olevatel juhtudel

tuleb lõpetamisel koostada põhistatud määrus, kus muuhulgas tuleb põhistada juhisega vastuolus

olevat asjaolu. Seega ei kriminaalmenetluse seadustik ega peaprokuröri juhis ei näe ette, et

kriminaalmenetluse lõpetamiseks peaksid esinema veel lisaks ka erandlikud asjaolud vaid lõpetamise

määrus sellises asjas peaks sisaldama lisaks põhjendust, miks võib KarS § 385 järgi kvalifitseeritavas

majandusalases kuriteos lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel. Käesolevas asjas tuleb

siinjuures arvestada, et varade varjamine täitemenetluses seisnes pensioni II samba raha

väljavõtmises enne pensioniea saabumist ning taotlemine selle kandmine välisriigis asuva

finantsasutuse kontole, millist tea ei olnud avaldanud kohtutäiturile kuid kohtutäituril oli siiski

võimalik pensionisamba väljamaksmise faktist saada Pensionikeskuse vahendusel teadlikuks ehk

varade varjamine ei seisnenud tegevuses, mis jäi kohtutäituri kontrolli alt täies mahus välja.

Kahtlustatava kuritegelik tegevus ei ole märkimisväärne - antud täitemenetlus ja varade varjamine ei

küündinud suure ulatuseni ja ei ületanud oluliselt olulist kahju KarS § 12-1 mõttes. Kahtlustatavale

süüksarvatavad teod on toime pandud pigem asjaolude läbimõtlematusest, mitte pikaajalise

kuritegeliku skeemi kavandamise tulemusena. Kahtlustatava puhul ei ole kuritegude toimepanemine

eluviisiks vaid tegemist on varem ja ka hiljem peale kuritegu kriminaalkorras karistamata isikuga ja

ei ole alust järeldada, et tegemist on isikuga, kel on kalduvus ja valmisolek toime panna kuritegusid

vaid pigem, et tegemist on ühekordse, konkreetsest olukorrast tuleneva süülise käitumisega. Isiku

käitumisest ei saa järeldada, et tegemist on isikuga, kellel on hoiak toime panna kuritegusid ning et

oleks hädavajalik tema kriminaalkorras karistamine. Kahtlustatav valmis võtma KrMS § 202 lg 2 p 3

alusel teha 60 tundi üldkasulikku tööd.

Üld- ja eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt, samuti edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, ei ole

vajalik kahtlustatava kohtulik karistamine ning piisav on kriminaalmenetluse lõpetamisega

kaasnevate kohustuste määramine. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud kahtlustatava jaoks

elustiiliks ega käitumismustriks, seega puudub alus arvata, et karistamisest loobumine võiks tingida

kuritegude toimepanemise jätkamise.

Tulenevalt eeltoodust leian, et xxx suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202

alusel, määrates, et kahtlustatav kohustub tegema 60 tundi üldkasulikku tööd. Kahtlustatav on

avaldanud nõusolekut nimetatud kohustuse täita 5 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisele

kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõikes 2, lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 sätestatut - Üldkasuliku

töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja

õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest

süüdlasele tasu ei maksta; Üldkasulikule tööle rakendatud süüdlasele laienevad töö- ja tervisekaitset

reguleerivad õigusaktid.

Kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva

kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23259050050 menetlus ja menetlus xxx (ik xxx) kahtlustuses KarS §

385 järgi.

2. Määratud kohustuse liik: kahtlustatavale xxx panna kohustus KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel teha 60

tundi üldkasulikku tööd.

3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 09.03.2025. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle

pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed:

NB! Kustutatakse ainult märgitud kuupäeval ja asja raames hõivatud biomeetria.

Määrus edastada täitmiseks s o andmete kustutamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile

[email protected]

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kahtlustatavale xxx ja kuriteoteate esitanud isikutele xxx, xxx

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Majandus- ja

Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu

ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Käesoleva määrusega xxx määratud üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks ja asjaomase

kriminaalhooldusosakonna määramiseks saata määruse koopia elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anneli Masing

Ringkonnaprokurör

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: /allkirjastatud digitaalselt/

xxx

Ees- ja perekonnanimi xxx

Isikukood xxx

Biomeetria andmete võtmise kuupäev DNA Sõrmejäljed Näokujutised

14.05.2024 14.05.2024 14.05.2024

Kriminaalasja nr, milles biomeetria hõivati 23259050050