Taotlus

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Mustamäe linnaosas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 1, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 “Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt Sorcodomo OÜ 21. oktoobri 2019 esitatud algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Keskkonnaameti ... 2024 kirjas nr ... ja Terviseameti ... 2024 kirjas nr ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering). Mustamäe linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 1,22 ha. Maa-ala piiride kirjeldus on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on liita Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistud ning moodustada ärimaa sihtotstarbega krunt ja määrata ehitusõigus põhimahus kuni 4-korruselise ärihoone ehitamiseks, hoonele võib kavandada aktsendina 5-korruselise osa. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohane transpordimaa maakasutuse juhtotstarve üldkasutatavate ja äriehitiste arenguala juhtotstarbeks.

3. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

4.1 hoone kavandada Mäealuse tn 2 ja Mäepealse tn 2 hoonete vahelisele ehitusjoonele. Mäepealse tn 2a kinnistu poolselt küljelt kavandada ehitusjoon paralleelselt tänavaga kinnistu piirist eemale nähes ette tänavahaljastuse sõidutee ja laiendatud kergliiklustee vahele;

4.2 hoone näha ette põhimahus kuni 4-korruseline, aktsendina võib kavandada 5-korruselise osa Mäealuse ja Mäepealse ristmiku poole, et planeeritav hoone arvestaks Mäepealse tänavast kagu ja Mäealuse tänavast edela suunas oleva hoonestusega. Mäealuse tn 2 (Tehnopoli) kinnistu poole kavandada hoone korruselisus astmeliselt langevana. Hoone näha ette erilahendusena ja vastavalt määrata hoonestusala. Tänavate nurga poole pandust mitte kavandada;

4.3 hoone kasutusfunktsiooni kavandamisel mitte ette näha autolaenutust või -renti jm liikluskoormust suurendavaid otstarbeid vaid piirkonda siduvaid teeninduspindu nagu kohvik, piirkondlik teenindus jms. Majutust ja külaliskortereid mitte kavandada;

2

4.4 planeeritavasse hoonesse kavandada varjend arvestades detailplaneeringu koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega;

4.5 äripindade ette reserveerida piisav ruum, et hooajati oleks täiendavalt võimalus rajada nt terrassialad kohvikutele või luua hoone sissepääsude esist hajumisväljakut istepinkide jm inventariga. Äripinnad näha ette tänavaga suhtlevad kogu Mäepealse tänava poolt;

4.6 kavandada hoonega sidus väliruumi lahendus nähes ette juurdepääsud, tänavahaljastus ja terviklikud istutusalad;

4.7 planeeritav ala asub Mäepealse ja Mäealuse tänavate ristmikul ning Mustamäe linnaosa üldplaneeringus transpordimaa juhtotstarbega alal, kuhu on kavandatud suuremate tänavate maa, mistõttu on ka vajalik kavandada Mäepealse ja Mäealuse tänavate lahendus (sõidutee laiendus, kergliiklus- ja kõnniteed, tänavahaljastus ja ühistranspordi (buss) peatused);

4.8 Tallinna rattastrateegia kohaselt on Mäepealse tänav rattatee põhivõrgu osa. Põhivõrgu rattatee on ühesuunaline ja paikneb mõlemal pool tänavat, põhivõrgus on rattaga liikumiseks ette nähtud omaette ruum. Lähtudes Tallinna arengustrateegiast Tallinn 2035 näha ette tänavatele mõlemale poole teed kõnniteedest eraldatud rattarajad;

4.9 Mäealuse, Mäepealse ja Teaduspargi tänav (mikrorajoone ühendava) kergliikluse peateega tänavad, kus on oluline tagada kergliiklejate sujuv ja turvaline liiklemine. Kergliiklejatele teeületuseks näha ette kolme sõidurajaga teel ohutussaared;

4.10 kinnistule sõidukite juurdepääs kavandada Mäealuse tänavalt Mäepealse tänav T1 kinnistu poolt (läbi Mäepealse tänav T2 kinnistu) otse hoonesse kavandatava panduse suunas, et oleks tagatud nähtavus, sisse-välja pööramiseks, ooteala ja manööverdamiseks vajalik ruum;

4.11 Mäealuse tänava lahendust tuleb käsitleda planeeritavana ning detailplaneeringu elluviimise eelduseks on tänava välja ehitamine;

4.12 hoonestusettepanek, piirnevad kergliiklusteed, haljastus ja juurdepääs kinnistule siduda ümbritseva alaga sh teedega, lahendada vajalikud ülekäigurajad ja ristmikud;

4.13 meeldivama tänavaruumi tekitamiseks eraldada kergliiklustee sõiduteest tänavahaljastusega;

4.14 Mäepealse tänava planeeritav haljasala koos kergliiklusteega (pos 2) ja Mäealuse tänava haljasala (pos 3) näha ette tänava maaks ja võõrandada tasuta linnale;

4.15 teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;

4.16 parkimine kavandada vastavalt detailplaneeringu koostamise ajal kehtivale parkimise normile;

4.17 määrata olmejäätmete kogumiskoht arvestades Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määrusega nr 3 vastu võetud „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ § 16 nõudeid, asukoht tähistada põhijoonisel. Juurdesõidutee mahutitele peab olema piisava kandevõimega ja tasane, vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal vähemalt 4,5 m. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja - personalile;

4.18 viia läbi planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Antud alal pöörata tähelepanu kaitstavate rohttaimeliikide ja invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine;

4.19 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

3

4.20 säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada;

4.21 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele;

4.22 teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendi kaevistest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimaluste kohta. Eksperthinnangus kirjeldada põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning meetmeid hoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks;

4.23 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda. Koostada ala mürauuring juhindudes keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Hindamise tulemusena peavad selguma konkreetsed juhised ala planeerimiseks;

4.24 piirkonna pinnases võib esineda kõrge radooni sisaldus, mistõttu teostada pinnase radoonitaseme mõõtmised vastavalt Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele. Määrata vajadusel hoone ehitamiseks radoonikaitse meetmed;

5. Määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded:

5.1 näha ette esimesele või keldrikorrusele tänavatasapinnalt mugavalt ligipääsetavad eraldiseisvad ruumid jalgrataste hoiustamiseks;

5.2 vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks;

5.3 koostada terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse lahendus), projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt;

5.4 arvestada müra leevendusmeetmetega müra normtasemete tagamisekssiseruumides;

5.5 juhtida hoone mahus paiknevate parklate põrandavesi reoveekanalisatsiooni;

5.6 koostada objekti ehitusjäätmete käitlemise kava (jäätmekava), mille koostamisel lähtuda Tallinna jäätmehoolduseeskirja (JHE) 3. peatüki nõuetest.

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 ja Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 25 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutused ja isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus puudutada, sh Mustamäe Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet ja Tallinna Strateegiakeskus (linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond ja linna strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond) ning vastavate kinnistute omanikud ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Päästeameti Põhja päästekeskus.

7. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

7.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või

4

nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

7.2 Tallinna Linnaplaneermise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 7.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

7.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 §6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 7.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

7.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 7.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

8. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

9. Mitte algatada Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

9.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist;

9.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestamata alale ärihoone ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

9.3 detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta kehtivas Mustamäe linnaosa üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet (transpordimaa – suuremate tänavate maa) planeeritava maa-ala ulatuses kõrvaloleva kvartali juhtotstarbe järgi üldkasutatavate ja äriehitiste segahoonestusalaks. Tegemist ei ole linnaruumiliselt olulise mõjuga, sest ala ei ole vaja kasutada täiendavalt teede laiendamiseks ning otstarbekam on luua alale selline hoonestus, mis korrastaks linnaruumi ja looks täiendavaid rendipindasid tehnoloogiapargi ja kõrgkooli piirkonda;

9.4 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Kuna ala jääb Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt kõrge müratasemega piirkonda, tuleb hinnata alal esinevat müraolukorda ning hoone projekteerimisel arvestada müra leevendusmeetmetega müra normtasemete tagamiseks siseruumides;

9.5 planeeringuga hõlmatud alal ega planeeringuala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alad, mida kavandatav tegevus ala säästlikul arendamisel ja väärtustamisel võiks ebasoodsalt mõjutada. Tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusest nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ tuleb alal läbi viia looduskaitseliste väärtuste inventuur ning tähelepanu pöörata kaitstavate rohttaimeliikide ja invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele;

9.6 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui säilitatakse I ja II väärtusklassi ja võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastus ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Täiendavalt teostatakse planeeritaval ala puittaimestiku (dendroloogiline) inventeerimine vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusele nr 15 „Puittaimestiku

5

ja haljastuse inventeerimise kord“. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Lisaks tuleb ehitusprojekti koosseisus koostada tervikliku väliruumi lahendus (sh katusehaljastus), mis peab põhinema maasikuarhitektuursel analüüsil, et tagada inimkeskne linnaruum;

9.7 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

9.8 suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete rakendamine ja funktsionaalsete katusepindade (päikesepaneelid, haljaskatused vms) eelistamine;

9.9 detailplaneeringus tehakse hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendi kaevistest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, milles kirjeldatakse põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning antakse meetmeid hoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks;

9.10 alal ei ole tuvastatud jääkreostuse objekte ega olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele;

9.11 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas ning arvestades energiaturul valitsevat olukorda, lahendada soojusvarustus paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

9.12 detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest;

9.13 lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse.

10. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

11. Mustamäe Linnaosa Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja avalik arutelu.

12. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

13. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14–18 ja neljapäeviti kell 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

6

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Mustamäe linnaosas” juurde

Algatada Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering). Mustamäe linnaosas asuva planeeritava maa- ala suurus on 1,22 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on liita Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistud ja moodustada ärimaa sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus põhimahus kuni 4-korruselise, millele võib kavandada aktsendina 5-korruselise osa, ärihoone ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Algatatavas detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohane transpordimaa maakasutuse juhtotstarve üldkasutatavate ja äriehitiste arenguala juhtotstarbeks.

Otsusega jäetakse algatamata Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu põhimahus 4-korruselise ärihoone, millel on aktsendina 5-korruseline osa, ehitamine ei oma olulist keskkonnamõju.

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeritav maa-ala asub Mustamäe linnaosas, Mäealuse ja Mäepealse tänavate ristmiku ääres.

1.2 Planeeritavale alale jääb sihtotstarbeta maa Mäealuse tn 2a kinnistu suurusega 3077 m2, mille omanik kinnistusraamatu andmeil on eraisik.

1.3 Planeeritavale alale jääb transpordimaa sihtotstarbega Mäealuse tn 2b kinnistu suurusega 1041 m2, mille omanik kinnistusraamatu andmeil on Sorcodomo OÜ.

1.4 Planeeritavale alale jääb transpordimaa sihtotstarbega Mäealuse tn 2c kinnistu suurusega 415 m2, mille omanik kinnistusraamatu andmeil on eraisik.

1.5 Lisaks jäävad planeeritavale alale Tallinna linnale kuuluvad transpordimaa sihtotstarbega Mäealuse tn T2 kinnistu suurusegs 90 m2 ja osa Mäepealse tänav T1 kinnistust.

1.6 Planeeritav ala on ehitisregistri andmetel hoonestamata. Ehitisregistri andmetel on rajatud Mäealuse tn 2a // 2b // 2c // Mäealuse tänav // Mäepealse tänav T1 kinnistutele ehitusaegne ajutine parkla ehitisealuse pinnaga 5021 m2.

1.7 Kõrghaljastus kasvab palneeringuala edelapoolses servas Mäealuse tänava ääres.

1.8 Juurdepääs planeeritavale alale on Mäealuse tänavalt.

2. Mustamäe linnaosa üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani järgi jääb planeeritav ala transpordimaa juhtotstarbega alale, mis on suuremate tänavate maa.

2.2 Tallinna Linnavolikogu 29.05.2014 otsusega nr 90 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine ning informatsioon üld- ja teemaplaneeringute muutmisettepanekutest“ ptk 5.2 kohaselt on lubatud täpsustada Mustamäe linnaosa üldplaneeringus määratud transpordimaa juhtotstarbe ulatust. Üldplaneeringus on Mäepealse ja Mäealuse tänava ristmikul reserveeritud lai ala transpordimaaks. Üldplaneeringu üldistusastmest tulenevalt on

juhtotstarve määratud üldistatult ning kui transpordimaa säilitamise vajadus on linna seisukohast täielikult või osaliselt kadunud, siis on transpordimaaks vajalikku ala võimalik detailplaneeringutes täpsustada (vähendada), laiendades transpordimaale külgneva ala maakasutuse juhtotstarvet.

2.3 Detailplaneeringu algatamisettepaneku kohaselt soovitakse muuta osaliselt Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohane transpordimaa juhtotstarve planeeritava ala hoonestatava krundi ulatuses üldkasutatavate ja äriehitiste arengualaks (A-4).

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritava maa-alal kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 21. oktoobril 2019 Sorcodomo OÜ eesmärgiga liita Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c krundid ärimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata ehitusõigus kuni 4-8-korruselise majutushoone ehitamiseks. Vastavalt detailplaneeringu algatamisettepaneku tegija ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahelisele koostööle on korrigeeritud detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde esitatud eskiislahendust ja detailplaneeringu eesmärki. Viimane täiendatud eskiislahendus esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 2024. aasta aprillis.

4.2 Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud planeeringulahendusettepaneku illustreeriva materjali on koostanud K‑Projekt Aktsiaselts.

4.3 Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 12 (redaktsioon kehtis kuni 1. novembrini 2021, alates 9. novembrist 2021 kehtib Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“) esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet planeeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Kaitseministeeriumile, Mustamäe Linnaosa Valitsusele, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Transpordiametile ja Tallinna Ettevõtlusametile (alates 1. jaanuarist 2021 Tallinna Strateegiakeskuse linna strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond ja linna ettevõtlusteenistus).

4.4 Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu algatamisettepanekule ei esitanud. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Mustamäe Linnaosa Valitsus ja Tallinna Ettevõtlusamet (alates 1. jaanuarist 2021 Tallinna Strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond ja ruumiloome kompetentsikeskus) esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud otsuse teksti, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise otsuses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.5 Tallinna linna, K-Projekt Aktsiaseltsi ja Sorcodomo OÜ vahel sõlmiti 14. mail 2024 haldusleping nr 3-6/33. Detailplaneeringu menetluse käigus on tagatud planeerimisseaduse § 130 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 täitmine.

4.6 Lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lõike 6 punktist 6 esitati Tallinna Linnavolikogu otsuse „Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Mustamäe linnaosas“ eelnõu Mustamäe linnaosakogule. Mustamäe linnaosakogu kooskõlastas otsuse eelnõu esitatud kujul ... 2024 koosoleku protokolli nr ... päevakorrapunktiga ... .

4.7 Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu

algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks linnavolikogu.

4.8 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamisest Mäealuse tn 1, Mäealuse tn 1a, Mäealuse tn 2, Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c, Mäealuse tn 4, Mäepealse tn 2a ja Lossi tn 26 // Mäepealse tn 3kinnistute ja Mäepealse tn 5 omanikke.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajaduse kaalumise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõige 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktile 1 – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust.

5.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.3 Detailplaneeringu ala asukohta ja olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet ja selle muutmise vajadust on kirjeldatud otsuse eelnõu seletuskirja punktides 1 ja 2.

5.4 Detailplaneeringu eesmärk ja sisu

5.4.1 Planeeritav maa-ala asub Mustamäe linnaosas, Mäealuse ja Mäepealse tänavate ristmiku ääres. Planeeringuala hõlmab Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistuid ning piirnevaid Mäealuse ja Mäepealse tänavate transpordimaa kinnistuid. Planeeritava maa- ala suurus on 1,22 ha.

5.4.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on liita Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistud ning moodustada ärimaa sihtotstarbega krunt, millele määrata ehitusõigus põhimahus kuni 4- korruselise ärihoone ehitamiseks, hoonele võib aktsendina kavandada 5-korruselise osa. Mäepealse tänava pool tuleb äripinnad näha ette tänavaga suhtlevad. Moodustatakse ka krundid Mäepealse ja Mäealuse tänavamaa laiendamiseks, et rajada tänavahaljastus ja kergliiklusteed. Ühtlasi määratakse ka üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

5.4.3 Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanil jääb planeeritav ala transpordimaa juhtotstarbega alale, mis on suuremate tänavate maa. Käesolevas detailplaneeringus on tehtud ettepanek kavandatud hoonestatava krundi ulatuses juhtotstarbe muutmiseks külgneva alaga sarnaselt üldkasutatavate ja äriehitiste segahoonestusalaks.

5.4.4 Detailplaneeringu lahendus selgub detailplaneeringu koostamise käigus, arvestades korralduse punktis 4 märgitud lähteseisukohti ja lisatingimusi.

5.5 Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

5.5.1 Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitustegevusega kaasnevad mõjud (müra, vibratsioon, tolm) ning nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu lähialaga.

5.5.2 Detailplaneeringuga hõlmataval alal ei paikne teadaolevalt kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Lähim looduskaitseala on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000548), mis jääb lähimas punktis DP

ala piirist rohkem kui 500 m kaugusele. III kategooria loosuskaitsealuste kahepaiksete rohukonna (Rana temporaria) elupaik KLO9115080 ja tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) elupaik KLO9115079 jääb 100 m kaugusele.

5.5.3 Kultuurimälestiste registri järgi ei ole planeeringualal kultuurimälestisi seega mõju kultuuriväärtustele puudub.

5.5.4 Planeeringualal ei ole tuvastatud jääkreostuse objekte ega olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele.

5.5.5 Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse §-le 97.

5.5.6 Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.

5.5.7 Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata tuleb sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Kinnistu kõvakattega pindadelt ja hoone mahus paikneva parkla põrandalt tuleb koguda sademevesi kokku restkaevudesse ning juhtida reoveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ §-de 5 ja 7 nõuetele.

5.5.8 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet juhib tähelepanu, et sademevee immutamisel kinnistul tuleb eelistada lahendusi, millega on võimalik vältida sademevee reostumist (veeseaduse § 129 lg 1). Veeseaduse tähenduses peab sademevee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 § 7 lg 3). Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil puuduvad täpsed teadmised põhjavee taseme kohta planeeritavate tööde piirkonnas, siis tuleb läbi viia geoloogiline uuring, mille raames välja selgitada, kas planeeringuala geoloogilised tingimused vastavad seaduses toodud nõuetele.

5.5.9 Maa-aluse parkimiskorruse ehitamisel võib kaudsemat mõju naaberhoonetele ja haljastusele kaasneda põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu. Selle vältimiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline uuring, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused. Kui ehitustegevuse käigus (maa-aluse parkla rajamisel) on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseaduse § 187 punktist 12.

5.5.10 Planeeringualal ei ole teostatud dendroloogilist inventeerimist seega tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusest nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ tuleb planeeringualal läbi viia inventuur kajastamaks ala looduskaitselisi väärtusi. Antud ala puhul pöörata tähelepanu invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele.

5.5.11 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda, mistõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata ala müraolukorda juhindudes seejuures keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi KeM määrus nr 71). Hindamise tulemusena tuleb määrata konkreetsed müraleevendusmeetmed ning anda konkreetsed juhised ala planeerimiseks. Mürauuringu valmimisel tuleb edastada see Terviseametile hinnangu andmiseks.

5.5.12 Samuti tuleb tagada hoonetes müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele.

5.5.13 Olulist vibratsiooni teket ei ole ette näha, kuid hoonete projekteerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 17. mai 2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ sätestatud üldvibratsiooni piirväärtustega.

5.5.14 Hoonete tehnosüsteemide kavandamisel tuleb tagada võimalikult vaikne keskkond nii et müratase ei ületaks KeM määruses nr 71 kehtestatud piirväärtusi. Projekteerimisel on vajalik uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada nende müratasemeid ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Soovitav on tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures mahus hoonesse sisse. Mürarikaste süsteemide välisosad tuleb eraldada müraekraanidega.

5.5.15 Kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas, siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele.

5.5.16 Kui kavandatud arendustegevuse puhul arvestatakse keskkonnaministri poolt kinnitatud kliimamuutustega kohanemise arengukavaga ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju kliimamuutustele.

5.5.17 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kuid esinevad ehitusaegsed häiringud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning kasutatakse töökorras seadmeid.

5.5.18 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud otsuse eelnõu punktis 9.

5.5.19 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu.

5.5.20 Keskkonnaamet vastas ...

5.5.21 Terviseamet vastas ...

5.6 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja otsuse eelnõu punkti 9 kohaselt ei ole Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

5.7 KeHJS § 34 lõike 2 kohaselt KSH algatab või jätab algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31 kohaselt on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevuses, siis tuleb ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH algatamise või mittealgatamise otsus teha Tallinna Linnavolikogul.

5.8 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Tallinn 2024

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

2

Nimetus: Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute DP KSH eelhinnang

Töö tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Mündi 2, 15197 Tel +372 645 7191 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 9.10.2024

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5

2 Seotus strateegiliste dokumentidega ....................................................................................... 7

2.1 Tallinna üldplaneering ja arengukavad ........................................................................... 7

2.2 Mustamäe linnaosa üldplaneering .................................................................................. 7

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ......................................................................................... 9

4 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 10

4.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ...... 10

4.2 Vee ja pinnase saastatus ............................................................................................... 11

4.3 Jäätmeteke .................................................................................................................... 12

4.4 Müra ja vibratsioon ....................................................................................................... 12

4.5 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus .............................................................................. 13

4.6 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................... 14

4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 14

4.8 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 14

4.9 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .......................................... 15

4.10 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju ................................................... 15

5 Järeldused ............................................................................................................................... 16

Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 18

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel 2024. aasta oktoobris.

Töö teostasid keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere (KMH0153).

Eelhinnangu aluseks olev Tallinna linnas Mustamäe linnaosas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu (DP) algatamisettepanek on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile DP koostamisest huvitatud isiku Sorcodomo OÜ poolt 2024. a aprillis. Esmakordselt on taotlus esitatud 21.10.2019, kui sooviti rajada majutushoonet. Praegu hinnatavas lahenduses soovitakse praegused maaüksused liita ning moodustuvale krundile kavandada kahe maa-aluse korrusega ja 4-5 maapealse korrusega ärihoone.

Tallinna planeeringute registris on detailplaneering registreeritud numbriga DP044550.

KSH eelhinnang on koostatud detailplaneeringu (DP) algatamise taotluse alusel, eesmärgil aidata otsustajat strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 tuleb KSH algatamist igal juhul kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut (ÜP) muutva detailplaneeringu korral (vt ka peatükk 3).

KSH eelhinnangu tulemusena selgitatakse teadaoleva informatsiooni alusel välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või mitte. Täiendavate uuringute tegemine ei ole KSH eelhinnangu ülesanne.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Tallinna Linnavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta. Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest.

Töös käsitletakse potentsiaalselt nii negatiivset kui ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise ja positiivsete mõjude võimendamise osas.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega.

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Planeeringuala asub Mustamäe linnaosas Mäealuse ja Mäepealse tänavate ristmiku ääres ja hõlmab Mäealuse tn 2a (kat. tunnus 78405:502:0294), Mäealuse tn 2b (78405:502:0204) ja Mäealuse tn 2c (78405:502:0207) kinnistuid. Samuti kuulub planeeringualasse osaliselt Mäepealse tänav T1 tänavamaa krunt (78405:502:0293) ning Mäealuse tn T2 transpordimaa krunt (78405:502:0161).

Joonis 1. DP ala skeem. Allikas: Tallinna Planeeringute Register.

Mäealuse tn 2a kinnistu pindala on 3077 m², maakasutuse sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%.

Mäealuse tn 2b kinnistu pindala on 1041 m², maakasutuse sihtotstarve transpordimaa 100%.

Mäealuse tn 2c kinnistu pindala on 415 m², maakasutuse sihtotstarve transpordimaa 100%.

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

6

Planeeringuala on hoonestamata ja hoonestatava ala asub ehitusaegne ajutine asfalteeritud parkla. Kõrghaljastus kavandatud hoonestataval alal puudub, puid leidub ainult ala läänepoolses servas Mäealuse tänava ääres.

Piirkond on tehnovõrkudega varustatud. Planeeringu tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu staadiumis vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanekust (eskiis ja seletuskiri koostatud K-Projekt AS poolt, töö 19124, dateeritud 09.04.2024).

Joonis 2. DP eskiislahendus. Allikas: K-Projekt AS, 2024.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kruntide liitmine ärimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata ehitusõigus ühe 4-5-korruselise ärihoone kõrgusega kuni 21 m ehitamiseks mille esimesele korrusele on kavandatud teeninduspinnad (kohvik jne) ning ülemistele korrustele äripinnad. Planeeritud hoone maapealse osa ehitisealuseks pinnaks on kavandatud kuni 1500 m2 ja maa-aluse osa pinnaks kuni 2020 m2 ning hoone suletud brutopinnaks 5600 m2.

Samuti on planeeritud krundist kavandatud eraldiseisvad transpordimaa krundid, mis on ette nähtud liidetavaks Mäepealse tänava ja Mäealuse tänava transpordimaa kruntidega, et oleks tagatud piisav tänavaruumi vajadus. Lisaks on kavandatud üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

7

2 Seotus strateegiliste dokumentidega

2.1 Tallinna üldplaneering ja arengukavad

Tallinna üldplaneering (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3) ei ole antud juhul enam asjakohane, kuna Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kehtestamisega muutus see Mustamäe linnaosa territooriumil kehtetuks.

Detailplaneering ei ole vastuolus ka Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“ (Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrus nr 26) toodud strateegiliste sihtidega.

2.2 Mustamäe linnaosa üldplaneering

DP ala jääb Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringus transpordimaa (L) juhtotstarbega alale ehk suuremate tänavate maa-alale.

Joonis 3. Väljavõte Mustamäe linnaosa üldplaneeringust. Allikas: http://www.tallinn.ee

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

8

Üldplaneeringus on määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab maakasutuse põhisuunad. Antud piirkonnas tuleb arvestada tänavavõrgu laiendamisega nähes ette perspektiivsed sõidu-, kergliiklus- ja kõnniteed, tänavahaljastuse ning ühistranspordi peatused. Menetluse käigus on selgitatud, et üldplaneeringu üldistusastmest tulenevalt on transpordimaa juhtotstarve määratud üldistatult ning kui transpordimaa säilitamise vajadus on linna seisukohast täielikult või osaliselt kadunud, siis on transpordimaaks vajalikku ala võimalik detailplaneeringutes täpsustada (vähendada), laiendades transpordimaale külgneva ala maakasutuse juhtotstarvet.

DP algatamisel on tehtud ettepanek planeeritud maa-ala ulatuses juhtotstarbe muutmiseks planeeritud ala kõrvaoleva kvartali juhtotstarbe järgi üldkasutatavate ja äriehitiste segahoonestusalaks A-4. Üldplaneeringu muutmisvajadust on põhjendatud sellega et, antud ala ei ole vajalik suuremas ulatuses enam kasutada täiendavalt teede laiendamiseks, vaid alale on otstarbekam rajada piirkonda teenindav ja tänavaäärset ehitusjoont toetav ning nurgakrundile sobiv uushoonestus koos haljastuse ja kergliiklusteedega.

DP on kehtivat Mustamäe linnaosa üldplaneeringut muutev ning DP algatatakse ÜP-d muutvana.

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

9

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Vastavalt Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 alla.

Keskkonnamõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Visuaalsete mõjude hindamine on rohkem subjektiivne ning eeldab teiste eelnevat kokkuleppimist vajavate kriteeriumite kasutamist.

Kuna hinnatav detailplaneering on kehtivat Mustamäe LO üldplaneeringut muutev, siis on PlanS § 124 lõike 6 alusel KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel, mida käsitleb ka KeHJS § 33 lõike 1 punkt 3. Täiendavalt võetakse KSH algatamise vajalikkuse kaalumisel arvesse ka KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 ehk KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluva ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses (lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelus) nimetatud tegevused. DP-ga kavandatakse uue ärihoone ning selle teenindamiseks vajalike tehnovõrkude rajamist. Seetõttu on tegemist ka infrastruktuuri rajamisega ning KSH eelhinnangu vajadus tuleneb ka KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“§ 13 punktist 2. Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

10

4 Hinnang keskkonnamõjudele

4.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Planeeritavale alale ei jää looduskaitseobjekte ega kaitsealuseid liike.

Lähim looduskaitseala on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000548), mis jääb lähimas punktis DP ala piirist rohkem kui 500 m kaugusele.

Teisel pool Mäetaguse tänavat, kaugemal kui 100 m on registreeritud III kategooria loosuskaitsealuste kahepaiksete rohukonna (Rana temporaria) elupaik KLO9115080 ja tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) elupaik KLO9115079.

Lähim vooluveekogu on DP alast ida poole jääb Iisaku soon ehk Soone oja (VEE1094200), mille erinevad vööndid DP alale ei ulatu.

Hoonete rajamine ei oma teadaolevalt negatiivseid mõjusid väljaspoole ehitusala ning võimalikud mõjud on ehitusaegsed, juhul kui järgitakse kõiki ettenähtud ehituslikke meetmeid mõjude minimeerimiseks. Täiendavalt tuleb, vältimaks linnakeskkonnas elutsevate lindude kokkupõrkeid hoonega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.

Joonis 4. DP ala paiknemine ja olulisemad kitsendused. Allikas: Maa-amet.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis DP alusel kavandatava tegevuse ebasoodne mõju loodusväärtustele puudub. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

11

elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.

4.2 Vee ja pinnase saastatus

DP ala asub Maa-ameti 1:50 000 geoloogiline baaskaardi alusel kaitsmata põhjavee, nõrgalt kaitstud põhjavee ja keskmiselt kaitstud põhjavee piirialal. DP koostamise käigus täpsustatakse geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi.

Joonis 5. DP ala põhjavee kaitstus. Allikas: Maa-amet.

DP-ga kavandatakse ka maa-aluseid parkimiskorruseid. Uue hoone projekteerimisel tuleb ehitusgeoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi täpsustada.

Tallinna Linnaplaneerimise amet on seadnud tingimuseks teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendi kaevistest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimaluste kohta. Eksperthinnangus kirjeldada põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning meetmeid hoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks.

Planeeringuala jääb Tallinna reoveekogumisalale ning Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) piirkonda. Töötavad puurkaevud https://veka.keskkonnainfo.ee andmetel lähipiirkonnas puuduvad.

Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte.

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

12

Rajatavate hoonete veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse vastavalt AS Tallinna Vesi poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse varem piirkonnas koostatud ehitusprojektide tehnovõrkude lahendustega.

Vertikaalplaneerimisega tuleb edaspidi näha ette meetmed sademevee valgumise vältimiseks naaberkinnistutele. Sademevesi tuleb kaasaegses lähenemises käidelda maksimaalselt omal kinnistul – immutada pinnasesse, paigaldada ühtlustusmahutid, koguda vahemahutitesse ja kasutada haljastuse kastmiseks ning olmes.

Ehitusaegsete reostuse vältimise meetmete rakendamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevalt olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

4.3 Jäätmeteke

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Teatud juhtudel kvalifitseerub ehituse käigus välja kaevatav pinnas jäätmeks. See selgub täpsemalt edasisel keskkonnaseisundi hindamisel, kuid ei mõjuta KSH algatamise või mittealgatamise otsust.

Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.

Samuti kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.

4.4 Müra ja vibratsioon

DP algatamise staadiumis on koostatud erinevad liiklusuuringud. DP realiseerimisega kaasnev hinnanguline mõju Mäealuse ja Mäepealse tänavate ristmikule on madal.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.

Detailplaneeringuga on kavandatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet muuta. Perspektiivis on tegemist eeldatavalt sega-alaga, mis on käsitletav III kategooriana. Tallinna Keskkonnaameti 24.10.2017 kirjas nr 6.1-6/1269-21 on

1https://dhs.tallinn.ee/atp/?pealkiri=m%C3%BCrakateg&id=1255&asutus=45&year=2021&active=13&c_tpl=1092&comma

nd=details&keel=ee&dok_id=4666766

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

13

täpsustatud Tallinna linna kehtivates üldplaneeringutes määratud erineva maakasutusega piirkondade mürakategooriad.

Tallinnas koostatakse perioodiliselt strateegilisi mürakaarte, mille andmete abil koostatakse ja täiendatakse välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava, millega arvestatakse linna planeerimistegevusel ning mürakaitsemeetmete rakendamisel. Hetkel kehtiv Tallinna linna strateegiline mürakaart 2022. Samuti on üldised mürakaardid saadaval Maa-ameti kaardirakenduses.

Tegemist on mürarikka piirkonnaga ka praegu2,3. Kavandatakse ärihooneid, kuid vajadusel koostatakse DP käigus täpsustav mürahinnang (vastavalt keskkonnaministri 06.10.2016 määrusega nr 32 kehtestatud „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on esitanud tingimuse koostada ala mürauuring juhindudes keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71. Hindamise tulemusena peavad selguma konkreetsed juhised ala planeerimiseks.

Projekteerimise käigus hoonete tehnosüsteemide kavandamisel tuleb tagada võimalikult vaikne keskkond ja et müratase ei ületaks keskkonnaministri määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtusi. Erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel on vajalik arvestada nende müratasemeid ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Soovitav on tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures mahus hoonesse sisse. Mürarikaste süsteemide välisosad tuleb eraldada müraekraanidega.

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.

Ehitusaegse liiklusmüra vähendamiseks on soovitatav korraldada ehitusaegne liiklus nii, et võimalikult vähe mõjutatakse ümberkaudseid alasid.

Seoses uue hoone rajamisega tuleb DP koostamise käigus selgitada liikluskoormus planeeringualal ja selle lähiümbruses. Olulist mürataseme suurenemist ja vibratsiooni teket ei ole ette näha.

4.5 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on KSH algatamise või mittealgatamise seisukohalt mitteoluline.

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsi ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

2 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart 3 https://www.tallinn.ee/et/keskkond/tallinna-linna-murakaart-2022

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

14

Hoonete soojavarustamise tagamisel tuleb kasutada kaugkütet, kuna tegemist on Tallinna linna kaugküttepiirkonnaga vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“. Keskkonnaloa kohustus puudub.

Transpordist eralduvate saasteainete tasemed jäävad nii praegu kui DP elluviimise järel eeldatavalt alla kehtestatud piirväärtusi (keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“).

Tallinna radooniriski kaardi kohaselt võib piirkonna pinnases esineda kõrget radooni sisaldust. Kindlasti tuleb ka antud alal kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed ja tagada korralik ehituskvaliteet, et oleks radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on nõudnud pinnase radoonitaseme mõõtmiste teostamist vastavalt Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalile „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele. Määrata vajadusel hoone ehitamiseks radoonikaitse meetmed.

Eelnevast tulenevalt ja vajalike meetmete rakendamisel ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid välisõhku.

4.6 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Põhjavee kaitstuse seisukohast tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õlilekete vältimisele.

Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega siiski eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid.

4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Arvestades detailplaneeringuala paiknemist, head ühendust olemasolevate ja perspektiivsete kergliiklusteede, bussipeatuste ning tänavatega, saab planeeringuala tulevastele kasutajatele ja teenuste tarbijatele tagada tervisliku keskkonna ning erinevate liikumisviiside väga head kasutamisvõimalused.

DP realiseerimine mõjutab eeldatavalt positiivselt piirkonna teenuste kättesaadavust ja avalikku linnaruumi ehk sotsiaalseid vajadusi.

Eelnevat arvesse võttes on mõjud pigem positiivsed.

4.8 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri4 järgi ei ole planeeringualal kultuuriväärtusi.

Mõju kultuuriväärtustele puudub.

4 https://register.muinas.ee

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

15

4.9 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase.

Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada keskkonnaministri poolt kinnitatud kliimamuutustega kohanemise arengukavaga5. Tuleb vältida suuri parklaid ja kõvakattega (asfalt) alasid, mis mõjutavad mikroklimaatilisi tingimusi (soojussaared). Seoses kuumalainete sagenemisega on uuritud kuumalainete võimendumist eeskätt linnasüdametes keskusealadel, aga ka muudel tiheasustusaladel. Soojussaare6 efekti korral suured tumedad pinnad (asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda tõstavad selle maa-ala õhutemperatuuri ümbritsevast piirkonnast kõrgemaks. Soojussaarte olemasolu on seni uuritud suuremates Eesti linnades k.a Tallinnas (hetkel on DP alal parkla). Uuritud aladel soojussaartena välja joonistunud piirkondadega7 saab paralleele tõmmata ka kõigi ulatuslike uute planeeringualade kavandamisel. DP koostamisel on soovitav tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele ja eelistada loodusilmelisi lahendusi.

Olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

4.10 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Muid uusi arendusi, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju, teada ei ole.

Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne selliseid keskkonnalube omavaid ettevõtteid, mida kavandatav arendustegevus võiks mõjutada või kes mõjutaks omakorda kavandatavat tegevust.

DP-ga ei kavandata tegevusi, mille elluviimiseks on vajalik taotleda keskkonnaluba.

Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

5 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 6 Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem ala

7 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

16

5 Järeldused

DP linnaehituslik eesmärk on muuhulgas pakkuda piirkonnas tegutsevate tehnoloogiapargi töötajate ja Tehnikaülikooli üliõpilaste tarbeks rendipindasid. Detailplaneeringu ruumilise keskkonna kujundamise eesmärk on määratleda Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kruntidele uus identiteet ja arengupotentsiaal Mäepealse ja Mäealuse tänavaäärset konteksti arvestades, et kavandatud hoonestus sobituks piirkonnas juba olevate ja ehitamisel olevate hoonetega ning hoone kasutusotstarve toetaks piirkonnas paiknevaid asutusi. Eesmärk on olemasoleva parkla asemel rajada täiendava haljastusega ärihoone, mis pakub teenindus- ja äripindasid, mis võimaldab saavutada pikaajalises perspektiivis linnaruumi jätkusuutliku arengu ja olemasoleva infrastruktuuri parema kasutuse.

Planeeringu elluviimisel moodustub DP alale uus terviklik funktsionaalne ärikeskkond, mis arvestab ümbritseva keskkonnaga ja Tallinna linnaehituslike arengutega.

KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:

1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;

2) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist. DP käigus koostatakse vajadusel täiendavad uuringud;

3) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alad, mida kavandatav tegevus ala säästlikul arendamisel ja väärtustamisel võiks ebasoodsalt mõjutada;

4) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Liikluskoormuse perioodilisest kasvust tulenev võimalik liiklusmüra tase jääb eeldatavalt jätkuvalt müra normtasemete piiresse. DP liikluslahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada mürauuringu vajadusega.

5) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

6) alal ei ole tuvastatud jääkreostuse objekte ega olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele;

7) suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete rakendamine ja funktsionaalsete katusepindade (päikesepaneelid, haljaskatused vms) eelistamine;

8) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu algatamiseelse eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas olulist muud ebasoodsat täiendavat keskkonnamõju;

9) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

17

koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid, ilma selleks paralleelselt detailplaneeringuga kulgevat KSH protsessi algatamata.

KSH eelhinnangu ülesanne on enne DP koostamise alustamist hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju eelkõige KSH algatamise või algatamata jätmise kontekstis ning ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt.

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

18

Kasutatud allikad

Allikmaterjalid

Harju maakonnaplaneering 2030+

Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“

Mustamäe linnaosa üldplaneering

Tallinna linna jäätmekava 2022–2026

Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart 2022

Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023

Andmebaasid

EELIS (Eesti looduse infosüsteem): https://eelis.ee/

Ehitisregister (https://www.ehr.ee)

Maa-ameti X-Gis: http://xgis.maaamet.ee

Ehitusgeoloogia Fond http://www.maaamet.ee/gmaps/egf/

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Mustamäe linnaosas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 1, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 “Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt Sorcodomo OÜ 21. oktoobri 2019 esitatud algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Keskkonnaameti ... 2024 kirjas nr ... ja Terviseameti ... 2024 kirjas nr ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering). Mustamäe linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 1,22 ha. Maa-ala piiride kirjeldus on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on liita Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistud ning moodustada ärimaa sihtotstarbega krunt ja määrata ehitusõigus põhimahus kuni 4-korruselise ärihoone ehitamiseks, hoonele võib kavandada aktsendina 5-korruselise osa. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohane transpordimaa maakasutuse juhtotstarve üldkasutatavate ja äriehitiste arenguala juhtotstarbeks.

3. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

4.1 hoone kavandada Mäealuse tn 2 ja Mäepealse tn 2 hoonete vahelisele ehitusjoonele. Mäepealse tn 2a kinnistu poolselt küljelt kavandada ehitusjoon paralleelselt tänavaga kinnistu piirist eemale nähes ette tänavahaljastuse sõidutee ja laiendatud kergliiklustee vahele;

4.2 hoone näha ette põhimahus kuni 4-korruseline, aktsendina võib kavandada 5-korruselise osa Mäealuse ja Mäepealse ristmiku poole, et planeeritav hoone arvestaks Mäepealse tänavast kagu ja Mäealuse tänavast edela suunas oleva hoonestusega. Mäealuse tn 2 (Tehnopoli) kinnistu poole kavandada hoone korruselisus astmeliselt langevana. Hoone näha ette erilahendusena ja vastavalt määrata hoonestusala. Tänavate nurga poole pandust mitte kavandada;

4.3 hoone kasutusfunktsiooni kavandamisel mitte ette näha autolaenutust või -renti jm liikluskoormust suurendavaid otstarbeid vaid piirkonda siduvaid teeninduspindu nagu kohvik, piirkondlik teenindus jms. Majutust ja külaliskortereid mitte kavandada;

2

4.4 planeeritavasse hoonesse kavandada varjend arvestades detailplaneeringu koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega;

4.5 äripindade ette reserveerida piisav ruum, et hooajati oleks täiendavalt võimalus rajada nt terrassialad kohvikutele või luua hoone sissepääsude esist hajumisväljakut istepinkide jm inventariga. Äripinnad näha ette tänavaga suhtlevad kogu Mäepealse tänava poolt;

4.6 kavandada hoonega sidus väliruumi lahendus nähes ette juurdepääsud, tänavahaljastus ja terviklikud istutusalad;

4.7 planeeritav ala asub Mäepealse ja Mäealuse tänavate ristmikul ning Mustamäe linnaosa üldplaneeringus transpordimaa juhtotstarbega alal, kuhu on kavandatud suuremate tänavate maa, mistõttu on ka vajalik kavandada Mäepealse ja Mäealuse tänavate lahendus (sõidutee laiendus, kergliiklus- ja kõnniteed, tänavahaljastus ja ühistranspordi (buss) peatused);

4.8 Tallinna rattastrateegia kohaselt on Mäepealse tänav rattatee põhivõrgu osa. Põhivõrgu rattatee on ühesuunaline ja paikneb mõlemal pool tänavat, põhivõrgus on rattaga liikumiseks ette nähtud omaette ruum. Lähtudes Tallinna arengustrateegiast Tallinn 2035 näha ette tänavatele mõlemale poole teed kõnniteedest eraldatud rattarajad;

4.9 Mäealuse, Mäepealse ja Teaduspargi tänav (mikrorajoone ühendava) kergliikluse peateega tänavad, kus on oluline tagada kergliiklejate sujuv ja turvaline liiklemine. Kergliiklejatele teeületuseks näha ette kolme sõidurajaga teel ohutussaared;

4.10 kinnistule sõidukite juurdepääs kavandada Mäealuse tänavalt Mäepealse tänav T1 kinnistu poolt (läbi Mäepealse tänav T2 kinnistu) otse hoonesse kavandatava panduse suunas, et oleks tagatud nähtavus, sisse-välja pööramiseks, ooteala ja manööverdamiseks vajalik ruum;

4.11 Mäealuse tänava lahendust tuleb käsitleda planeeritavana ning detailplaneeringu elluviimise eelduseks on tänava välja ehitamine;

4.12 hoonestusettepanek, piirnevad kergliiklusteed, haljastus ja juurdepääs kinnistule siduda ümbritseva alaga sh teedega, lahendada vajalikud ülekäigurajad ja ristmikud;

4.13 meeldivama tänavaruumi tekitamiseks eraldada kergliiklustee sõiduteest tänavahaljastusega;

4.14 Mäepealse tänava planeeritav haljasala koos kergliiklusteega (pos 2) ja Mäealuse tänava haljasala (pos 3) näha ette tänava maaks ja võõrandada tasuta linnale;

4.15 teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;

4.16 parkimine kavandada vastavalt detailplaneeringu koostamise ajal kehtivale parkimise normile;

4.17 määrata olmejäätmete kogumiskoht arvestades Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määrusega nr 3 vastu võetud „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ § 16 nõudeid, asukoht tähistada põhijoonisel. Juurdesõidutee mahutitele peab olema piisava kandevõimega ja tasane, vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal vähemalt 4,5 m. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja - personalile;

4.18 viia läbi planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Antud alal pöörata tähelepanu kaitstavate rohttaimeliikide ja invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine;

4.19 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

3

4.20 säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada;

4.21 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele;

4.22 teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendi kaevistest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimaluste kohta. Eksperthinnangus kirjeldada põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning meetmeid hoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks;

4.23 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda. Koostada ala mürauuring juhindudes keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Hindamise tulemusena peavad selguma konkreetsed juhised ala planeerimiseks;

4.24 piirkonna pinnases võib esineda kõrge radooni sisaldus, mistõttu teostada pinnase radoonitaseme mõõtmised vastavalt Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele. Määrata vajadusel hoone ehitamiseks radoonikaitse meetmed;

5. Määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded:

5.1 näha ette esimesele või keldrikorrusele tänavatasapinnalt mugavalt ligipääsetavad eraldiseisvad ruumid jalgrataste hoiustamiseks;

5.2 vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks;

5.3 koostada terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse lahendus), projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt;

5.4 arvestada müra leevendusmeetmetega müra normtasemete tagamisekssiseruumides;

5.5 juhtida hoone mahus paiknevate parklate põrandavesi reoveekanalisatsiooni;

5.6 koostada objekti ehitusjäätmete käitlemise kava (jäätmekava), mille koostamisel lähtuda Tallinna jäätmehoolduseeskirja (JHE) 3. peatüki nõuetest.

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 ja Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 25 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutused ja isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus puudutada, sh Mustamäe Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet ja Tallinna Strateegiakeskus (linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond ja linna strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond) ning vastavate kinnistute omanikud ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Päästeameti Põhja päästekeskus.

7. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

7.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või

4

nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

7.2 Tallinna Linnaplaneermise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 7.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

7.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 §6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 7.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

7.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 7.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

8. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

9. Mitte algatada Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

9.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist;

9.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestamata alale ärihoone ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

9.3 detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta kehtivas Mustamäe linnaosa üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet (transpordimaa – suuremate tänavate maa) planeeritava maa-ala ulatuses kõrvaloleva kvartali juhtotstarbe järgi üldkasutatavate ja äriehitiste segahoonestusalaks. Tegemist ei ole linnaruumiliselt olulise mõjuga, sest ala ei ole vaja kasutada täiendavalt teede laiendamiseks ning otstarbekam on luua alale selline hoonestus, mis korrastaks linnaruumi ja looks täiendavaid rendipindasid tehnoloogiapargi ja kõrgkooli piirkonda;

9.4 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Kuna ala jääb Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt kõrge müratasemega piirkonda, tuleb hinnata alal esinevat müraolukorda ning hoone projekteerimisel arvestada müra leevendusmeetmetega müra normtasemete tagamiseks siseruumides;

9.5 planeeringuga hõlmatud alal ega planeeringuala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alad, mida kavandatav tegevus ala säästlikul arendamisel ja väärtustamisel võiks ebasoodsalt mõjutada. Tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusest nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ tuleb alal läbi viia looduskaitseliste väärtuste inventuur ning tähelepanu pöörata kaitstavate rohttaimeliikide ja invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele;

9.6 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui säilitatakse I ja II väärtusklassi ja võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastus ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Täiendavalt teostatakse planeeritaval ala puittaimestiku (dendroloogiline) inventeerimine vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusele nr 15 „Puittaimestiku

5

ja haljastuse inventeerimise kord“. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Lisaks tuleb ehitusprojekti koosseisus koostada tervikliku väliruumi lahendus (sh katusehaljastus), mis peab põhinema maasikuarhitektuursel analüüsil, et tagada inimkeskne linnaruum;

9.7 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

9.8 suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete rakendamine ja funktsionaalsete katusepindade (päikesepaneelid, haljaskatused vms) eelistamine;

9.9 detailplaneeringus tehakse hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendi kaevistest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, milles kirjeldatakse põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning antakse meetmeid hoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks;

9.10 alal ei ole tuvastatud jääkreostuse objekte ega olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele;

9.11 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas ning arvestades energiaturul valitsevat olukorda, lahendada soojusvarustus paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

9.12 detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest;

9.13 lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse.

10. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

11. Mustamäe Linnaosa Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja avalik arutelu.

12. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

13. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14–18 ja neljapäeviti kell 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

6

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Mustamäe linnaosas” juurde

Algatada Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering). Mustamäe linnaosas asuva planeeritava maa- ala suurus on 1,22 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on liita Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistud ja moodustada ärimaa sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus põhimahus kuni 4-korruselise, millele võib kavandada aktsendina 5-korruselise osa, ärihoone ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Algatatavas detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohane transpordimaa maakasutuse juhtotstarve üldkasutatavate ja äriehitiste arenguala juhtotstarbeks.

Otsusega jäetakse algatamata Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu põhimahus 4-korruselise ärihoone, millel on aktsendina 5-korruseline osa, ehitamine ei oma olulist keskkonnamõju.

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeritav maa-ala asub Mustamäe linnaosas, Mäealuse ja Mäepealse tänavate ristmiku ääres.

1.2 Planeeritavale alale jääb sihtotstarbeta maa Mäealuse tn 2a kinnistu suurusega 3077 m2, mille omanik kinnistusraamatu andmeil on eraisik.

1.3 Planeeritavale alale jääb transpordimaa sihtotstarbega Mäealuse tn 2b kinnistu suurusega 1041 m2, mille omanik kinnistusraamatu andmeil on Sorcodomo OÜ.

1.4 Planeeritavale alale jääb transpordimaa sihtotstarbega Mäealuse tn 2c kinnistu suurusega 415 m2, mille omanik kinnistusraamatu andmeil on eraisik.

1.5 Lisaks jäävad planeeritavale alale Tallinna linnale kuuluvad transpordimaa sihtotstarbega Mäealuse tn T2 kinnistu suurusegs 90 m2 ja osa Mäepealse tänav T1 kinnistust.

1.6 Planeeritav ala on ehitisregistri andmetel hoonestamata. Ehitisregistri andmetel on rajatud Mäealuse tn 2a // 2b // 2c // Mäealuse tänav // Mäepealse tänav T1 kinnistutele ehitusaegne ajutine parkla ehitisealuse pinnaga 5021 m2.

1.7 Kõrghaljastus kasvab palneeringuala edelapoolses servas Mäealuse tänava ääres.

1.8 Juurdepääs planeeritavale alale on Mäealuse tänavalt.

2. Mustamäe linnaosa üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani järgi jääb planeeritav ala transpordimaa juhtotstarbega alale, mis on suuremate tänavate maa.

2.2 Tallinna Linnavolikogu 29.05.2014 otsusega nr 90 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine ning informatsioon üld- ja teemaplaneeringute muutmisettepanekutest“ ptk 5.2 kohaselt on lubatud täpsustada Mustamäe linnaosa üldplaneeringus määratud transpordimaa juhtotstarbe ulatust. Üldplaneeringus on Mäepealse ja Mäealuse tänava ristmikul reserveeritud lai ala transpordimaaks. Üldplaneeringu üldistusastmest tulenevalt on

juhtotstarve määratud üldistatult ning kui transpordimaa säilitamise vajadus on linna seisukohast täielikult või osaliselt kadunud, siis on transpordimaaks vajalikku ala võimalik detailplaneeringutes täpsustada (vähendada), laiendades transpordimaale külgneva ala maakasutuse juhtotstarvet.

2.3 Detailplaneeringu algatamisettepaneku kohaselt soovitakse muuta osaliselt Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohane transpordimaa juhtotstarve planeeritava ala hoonestatava krundi ulatuses üldkasutatavate ja äriehitiste arengualaks (A-4).

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritava maa-alal kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 21. oktoobril 2019 Sorcodomo OÜ eesmärgiga liita Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c krundid ärimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata ehitusõigus kuni 4-8-korruselise majutushoone ehitamiseks. Vastavalt detailplaneeringu algatamisettepaneku tegija ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahelisele koostööle on korrigeeritud detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde esitatud eskiislahendust ja detailplaneeringu eesmärki. Viimane täiendatud eskiislahendus esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 2024. aasta aprillis.

4.2 Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud planeeringulahendusettepaneku illustreeriva materjali on koostanud K‑Projekt Aktsiaselts.

4.3 Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 12 (redaktsioon kehtis kuni 1. novembrini 2021, alates 9. novembrist 2021 kehtib Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“) esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet planeeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Kaitseministeeriumile, Mustamäe Linnaosa Valitsusele, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Transpordiametile ja Tallinna Ettevõtlusametile (alates 1. jaanuarist 2021 Tallinna Strateegiakeskuse linna strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond ja linna ettevõtlusteenistus).

4.4 Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu algatamisettepanekule ei esitanud. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Mustamäe Linnaosa Valitsus ja Tallinna Ettevõtlusamet (alates 1. jaanuarist 2021 Tallinna Strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond ja ruumiloome kompetentsikeskus) esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud otsuse teksti, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise otsuses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.5 Tallinna linna, K-Projekt Aktsiaseltsi ja Sorcodomo OÜ vahel sõlmiti 14. mail 2024 haldusleping nr 3-6/33. Detailplaneeringu menetluse käigus on tagatud planeerimisseaduse § 130 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 täitmine.

4.6 Lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lõike 6 punktist 6 esitati Tallinna Linnavolikogu otsuse „Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Mustamäe linnaosas“ eelnõu Mustamäe linnaosakogule. Mustamäe linnaosakogu kooskõlastas otsuse eelnõu esitatud kujul ... 2024 koosoleku protokolli nr ... päevakorrapunktiga ... .

4.7 Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu

algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks linnavolikogu.

4.8 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamisest Mäealuse tn 1, Mäealuse tn 1a, Mäealuse tn 2, Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c, Mäealuse tn 4, Mäepealse tn 2a ja Lossi tn 26 // Mäepealse tn 3kinnistute ja Mäepealse tn 5 omanikke.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajaduse kaalumise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõige 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktile 1 – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust.

5.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.3 Detailplaneeringu ala asukohta ja olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet ja selle muutmise vajadust on kirjeldatud otsuse eelnõu seletuskirja punktides 1 ja 2.

5.4 Detailplaneeringu eesmärk ja sisu

5.4.1 Planeeritav maa-ala asub Mustamäe linnaosas, Mäealuse ja Mäepealse tänavate ristmiku ääres. Planeeringuala hõlmab Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistuid ning piirnevaid Mäealuse ja Mäepealse tänavate transpordimaa kinnistuid. Planeeritava maa- ala suurus on 1,22 ha.

5.4.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on liita Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistud ning moodustada ärimaa sihtotstarbega krunt, millele määrata ehitusõigus põhimahus kuni 4- korruselise ärihoone ehitamiseks, hoonele võib aktsendina kavandada 5-korruselise osa. Mäepealse tänava pool tuleb äripinnad näha ette tänavaga suhtlevad. Moodustatakse ka krundid Mäepealse ja Mäealuse tänavamaa laiendamiseks, et rajada tänavahaljastus ja kergliiklusteed. Ühtlasi määratakse ka üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

5.4.3 Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanil jääb planeeritav ala transpordimaa juhtotstarbega alale, mis on suuremate tänavate maa. Käesolevas detailplaneeringus on tehtud ettepanek kavandatud hoonestatava krundi ulatuses juhtotstarbe muutmiseks külgneva alaga sarnaselt üldkasutatavate ja äriehitiste segahoonestusalaks.

5.4.4 Detailplaneeringu lahendus selgub detailplaneeringu koostamise käigus, arvestades korralduse punktis 4 märgitud lähteseisukohti ja lisatingimusi.

5.5 Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

5.5.1 Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitustegevusega kaasnevad mõjud (müra, vibratsioon, tolm) ning nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu lähialaga.

5.5.2 Detailplaneeringuga hõlmataval alal ei paikne teadaolevalt kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Lähim looduskaitseala on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000548), mis jääb lähimas punktis DP

ala piirist rohkem kui 500 m kaugusele. III kategooria loosuskaitsealuste kahepaiksete rohukonna (Rana temporaria) elupaik KLO9115080 ja tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) elupaik KLO9115079 jääb 100 m kaugusele.

5.5.3 Kultuurimälestiste registri järgi ei ole planeeringualal kultuurimälestisi seega mõju kultuuriväärtustele puudub.

5.5.4 Planeeringualal ei ole tuvastatud jääkreostuse objekte ega olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele.

5.5.5 Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse §-le 97.

5.5.6 Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.

5.5.7 Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata tuleb sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Kinnistu kõvakattega pindadelt ja hoone mahus paikneva parkla põrandalt tuleb koguda sademevesi kokku restkaevudesse ning juhtida reoveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ §-de 5 ja 7 nõuetele.

5.5.8 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet juhib tähelepanu, et sademevee immutamisel kinnistul tuleb eelistada lahendusi, millega on võimalik vältida sademevee reostumist (veeseaduse § 129 lg 1). Veeseaduse tähenduses peab sademevee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 § 7 lg 3). Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil puuduvad täpsed teadmised põhjavee taseme kohta planeeritavate tööde piirkonnas, siis tuleb läbi viia geoloogiline uuring, mille raames välja selgitada, kas planeeringuala geoloogilised tingimused vastavad seaduses toodud nõuetele.

5.5.9 Maa-aluse parkimiskorruse ehitamisel võib kaudsemat mõju naaberhoonetele ja haljastusele kaasneda põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu. Selle vältimiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline uuring, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused. Kui ehitustegevuse käigus (maa-aluse parkla rajamisel) on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseaduse § 187 punktist 12.

5.5.10 Planeeringualal ei ole teostatud dendroloogilist inventeerimist seega tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusest nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ tuleb planeeringualal läbi viia inventuur kajastamaks ala looduskaitselisi väärtusi. Antud ala puhul pöörata tähelepanu invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele.

5.5.11 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda, mistõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata ala müraolukorda juhindudes seejuures keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi KeM määrus nr 71). Hindamise tulemusena tuleb määrata konkreetsed müraleevendusmeetmed ning anda konkreetsed juhised ala planeerimiseks. Mürauuringu valmimisel tuleb edastada see Terviseametile hinnangu andmiseks.

5.5.12 Samuti tuleb tagada hoonetes müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele.

5.5.13 Olulist vibratsiooni teket ei ole ette näha, kuid hoonete projekteerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 17. mai 2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ sätestatud üldvibratsiooni piirväärtustega.

5.5.14 Hoonete tehnosüsteemide kavandamisel tuleb tagada võimalikult vaikne keskkond nii et müratase ei ületaks KeM määruses nr 71 kehtestatud piirväärtusi. Projekteerimisel on vajalik uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada nende müratasemeid ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Soovitav on tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures mahus hoonesse sisse. Mürarikaste süsteemide välisosad tuleb eraldada müraekraanidega.

5.5.15 Kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas, siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele.

5.5.16 Kui kavandatud arendustegevuse puhul arvestatakse keskkonnaministri poolt kinnitatud kliimamuutustega kohanemise arengukavaga ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju kliimamuutustele.

5.5.17 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kuid esinevad ehitusaegsed häiringud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning kasutatakse töökorras seadmeid.

5.5.18 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud otsuse eelnõu punktis 9.

5.5.19 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu.

5.5.20 Keskkonnaamet vastas ...

5.5.21 Terviseamet vastas ...

5.6 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja otsuse eelnõu punkti 9 kohaselt ei ole Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

5.7 KeHJS § 34 lõike 2 kohaselt KSH algatab või jätab algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31 kohaselt on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevuses, siis tuleb ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH algatamise või mittealgatamise otsus teha Tallinna Linnavolikogul.

5.8 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Tallinn 2024

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

2

Nimetus: Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute DP KSH eelhinnang

Töö tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Mündi 2, 15197 Tel +372 645 7191 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 9.10.2024

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5

2 Seotus strateegiliste dokumentidega ....................................................................................... 7

2.1 Tallinna üldplaneering ja arengukavad ........................................................................... 7

2.2 Mustamäe linnaosa üldplaneering .................................................................................. 7

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ......................................................................................... 9

4 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 10

4.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ...... 10

4.2 Vee ja pinnase saastatus ............................................................................................... 11

4.3 Jäätmeteke .................................................................................................................... 12

4.4 Müra ja vibratsioon ....................................................................................................... 12

4.5 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus .............................................................................. 13

4.6 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................... 14

4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 14

4.8 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 14

4.9 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .......................................... 15

4.10 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju ................................................... 15

5 Järeldused ............................................................................................................................... 16

Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 18

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel 2024. aasta oktoobris.

Töö teostasid keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere (KMH0153).

Eelhinnangu aluseks olev Tallinna linnas Mustamäe linnaosas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu (DP) algatamisettepanek on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile DP koostamisest huvitatud isiku Sorcodomo OÜ poolt 2024. a aprillis. Esmakordselt on taotlus esitatud 21.10.2019, kui sooviti rajada majutushoonet. Praegu hinnatavas lahenduses soovitakse praegused maaüksused liita ning moodustuvale krundile kavandada kahe maa-aluse korrusega ja 4-5 maapealse korrusega ärihoone.

Tallinna planeeringute registris on detailplaneering registreeritud numbriga DP044550.

KSH eelhinnang on koostatud detailplaneeringu (DP) algatamise taotluse alusel, eesmärgil aidata otsustajat strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 tuleb KSH algatamist igal juhul kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut (ÜP) muutva detailplaneeringu korral (vt ka peatükk 3).

KSH eelhinnangu tulemusena selgitatakse teadaoleva informatsiooni alusel välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või mitte. Täiendavate uuringute tegemine ei ole KSH eelhinnangu ülesanne.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Tallinna Linnavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta. Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest.

Töös käsitletakse potentsiaalselt nii negatiivset kui ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise ja positiivsete mõjude võimendamise osas.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega.

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Planeeringuala asub Mustamäe linnaosas Mäealuse ja Mäepealse tänavate ristmiku ääres ja hõlmab Mäealuse tn 2a (kat. tunnus 78405:502:0294), Mäealuse tn 2b (78405:502:0204) ja Mäealuse tn 2c (78405:502:0207) kinnistuid. Samuti kuulub planeeringualasse osaliselt Mäepealse tänav T1 tänavamaa krunt (78405:502:0293) ning Mäealuse tn T2 transpordimaa krunt (78405:502:0161).

Joonis 1. DP ala skeem. Allikas: Tallinna Planeeringute Register.

Mäealuse tn 2a kinnistu pindala on 3077 m², maakasutuse sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%.

Mäealuse tn 2b kinnistu pindala on 1041 m², maakasutuse sihtotstarve transpordimaa 100%.

Mäealuse tn 2c kinnistu pindala on 415 m², maakasutuse sihtotstarve transpordimaa 100%.

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

6

Planeeringuala on hoonestamata ja hoonestatava ala asub ehitusaegne ajutine asfalteeritud parkla. Kõrghaljastus kavandatud hoonestataval alal puudub, puid leidub ainult ala läänepoolses servas Mäealuse tänava ääres.

Piirkond on tehnovõrkudega varustatud. Planeeringu tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu staadiumis vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanekust (eskiis ja seletuskiri koostatud K-Projekt AS poolt, töö 19124, dateeritud 09.04.2024).

Joonis 2. DP eskiislahendus. Allikas: K-Projekt AS, 2024.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kruntide liitmine ärimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata ehitusõigus ühe 4-5-korruselise ärihoone kõrgusega kuni 21 m ehitamiseks mille esimesele korrusele on kavandatud teeninduspinnad (kohvik jne) ning ülemistele korrustele äripinnad. Planeeritud hoone maapealse osa ehitisealuseks pinnaks on kavandatud kuni 1500 m2 ja maa-aluse osa pinnaks kuni 2020 m2 ning hoone suletud brutopinnaks 5600 m2.

Samuti on planeeritud krundist kavandatud eraldiseisvad transpordimaa krundid, mis on ette nähtud liidetavaks Mäepealse tänava ja Mäealuse tänava transpordimaa kruntidega, et oleks tagatud piisav tänavaruumi vajadus. Lisaks on kavandatud üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

7

2 Seotus strateegiliste dokumentidega

2.1 Tallinna üldplaneering ja arengukavad

Tallinna üldplaneering (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3) ei ole antud juhul enam asjakohane, kuna Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kehtestamisega muutus see Mustamäe linnaosa territooriumil kehtetuks.

Detailplaneering ei ole vastuolus ka Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“ (Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrus nr 26) toodud strateegiliste sihtidega.

2.2 Mustamäe linnaosa üldplaneering

DP ala jääb Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringus transpordimaa (L) juhtotstarbega alale ehk suuremate tänavate maa-alale.

Joonis 3. Väljavõte Mustamäe linnaosa üldplaneeringust. Allikas: http://www.tallinn.ee

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

8

Üldplaneeringus on määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab maakasutuse põhisuunad. Antud piirkonnas tuleb arvestada tänavavõrgu laiendamisega nähes ette perspektiivsed sõidu-, kergliiklus- ja kõnniteed, tänavahaljastuse ning ühistranspordi peatused. Menetluse käigus on selgitatud, et üldplaneeringu üldistusastmest tulenevalt on transpordimaa juhtotstarve määratud üldistatult ning kui transpordimaa säilitamise vajadus on linna seisukohast täielikult või osaliselt kadunud, siis on transpordimaaks vajalikku ala võimalik detailplaneeringutes täpsustada (vähendada), laiendades transpordimaale külgneva ala maakasutuse juhtotstarvet.

DP algatamisel on tehtud ettepanek planeeritud maa-ala ulatuses juhtotstarbe muutmiseks planeeritud ala kõrvaoleva kvartali juhtotstarbe järgi üldkasutatavate ja äriehitiste segahoonestusalaks A-4. Üldplaneeringu muutmisvajadust on põhjendatud sellega et, antud ala ei ole vajalik suuremas ulatuses enam kasutada täiendavalt teede laiendamiseks, vaid alale on otstarbekam rajada piirkonda teenindav ja tänavaäärset ehitusjoont toetav ning nurgakrundile sobiv uushoonestus koos haljastuse ja kergliiklusteedega.

DP on kehtivat Mustamäe linnaosa üldplaneeringut muutev ning DP algatatakse ÜP-d muutvana.

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

9

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Vastavalt Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 alla.

Keskkonnamõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Visuaalsete mõjude hindamine on rohkem subjektiivne ning eeldab teiste eelnevat kokkuleppimist vajavate kriteeriumite kasutamist.

Kuna hinnatav detailplaneering on kehtivat Mustamäe LO üldplaneeringut muutev, siis on PlanS § 124 lõike 6 alusel KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel, mida käsitleb ka KeHJS § 33 lõike 1 punkt 3. Täiendavalt võetakse KSH algatamise vajalikkuse kaalumisel arvesse ka KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 ehk KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluva ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses (lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelus) nimetatud tegevused. DP-ga kavandatakse uue ärihoone ning selle teenindamiseks vajalike tehnovõrkude rajamist. Seetõttu on tegemist ka infrastruktuuri rajamisega ning KSH eelhinnangu vajadus tuleneb ka KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“§ 13 punktist 2. Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

10

4 Hinnang keskkonnamõjudele

4.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Planeeritavale alale ei jää looduskaitseobjekte ega kaitsealuseid liike.

Lähim looduskaitseala on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000548), mis jääb lähimas punktis DP ala piirist rohkem kui 500 m kaugusele.

Teisel pool Mäetaguse tänavat, kaugemal kui 100 m on registreeritud III kategooria loosuskaitsealuste kahepaiksete rohukonna (Rana temporaria) elupaik KLO9115080 ja tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) elupaik KLO9115079.

Lähim vooluveekogu on DP alast ida poole jääb Iisaku soon ehk Soone oja (VEE1094200), mille erinevad vööndid DP alale ei ulatu.

Hoonete rajamine ei oma teadaolevalt negatiivseid mõjusid väljaspoole ehitusala ning võimalikud mõjud on ehitusaegsed, juhul kui järgitakse kõiki ettenähtud ehituslikke meetmeid mõjude minimeerimiseks. Täiendavalt tuleb, vältimaks linnakeskkonnas elutsevate lindude kokkupõrkeid hoonega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.

Joonis 4. DP ala paiknemine ja olulisemad kitsendused. Allikas: Maa-amet.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis DP alusel kavandatava tegevuse ebasoodne mõju loodusväärtustele puudub. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

11

elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.

4.2 Vee ja pinnase saastatus

DP ala asub Maa-ameti 1:50 000 geoloogiline baaskaardi alusel kaitsmata põhjavee, nõrgalt kaitstud põhjavee ja keskmiselt kaitstud põhjavee piirialal. DP koostamise käigus täpsustatakse geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi.

Joonis 5. DP ala põhjavee kaitstus. Allikas: Maa-amet.

DP-ga kavandatakse ka maa-aluseid parkimiskorruseid. Uue hoone projekteerimisel tuleb ehitusgeoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi täpsustada.

Tallinna Linnaplaneerimise amet on seadnud tingimuseks teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendi kaevistest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimaluste kohta. Eksperthinnangus kirjeldada põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning meetmeid hoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks.

Planeeringuala jääb Tallinna reoveekogumisalale ning Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) piirkonda. Töötavad puurkaevud https://veka.keskkonnainfo.ee andmetel lähipiirkonnas puuduvad.

Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte.

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

12

Rajatavate hoonete veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse vastavalt AS Tallinna Vesi poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse varem piirkonnas koostatud ehitusprojektide tehnovõrkude lahendustega.

Vertikaalplaneerimisega tuleb edaspidi näha ette meetmed sademevee valgumise vältimiseks naaberkinnistutele. Sademevesi tuleb kaasaegses lähenemises käidelda maksimaalselt omal kinnistul – immutada pinnasesse, paigaldada ühtlustusmahutid, koguda vahemahutitesse ja kasutada haljastuse kastmiseks ning olmes.

Ehitusaegsete reostuse vältimise meetmete rakendamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevalt olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

4.3 Jäätmeteke

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Teatud juhtudel kvalifitseerub ehituse käigus välja kaevatav pinnas jäätmeks. See selgub täpsemalt edasisel keskkonnaseisundi hindamisel, kuid ei mõjuta KSH algatamise või mittealgatamise otsust.

Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.

Samuti kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.

4.4 Müra ja vibratsioon

DP algatamise staadiumis on koostatud erinevad liiklusuuringud. DP realiseerimisega kaasnev hinnanguline mõju Mäealuse ja Mäepealse tänavate ristmikule on madal.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.

Detailplaneeringuga on kavandatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet muuta. Perspektiivis on tegemist eeldatavalt sega-alaga, mis on käsitletav III kategooriana. Tallinna Keskkonnaameti 24.10.2017 kirjas nr 6.1-6/1269-21 on

1https://dhs.tallinn.ee/atp/?pealkiri=m%C3%BCrakateg&id=1255&asutus=45&year=2021&active=13&c_tpl=1092&comma

nd=details&keel=ee&dok_id=4666766

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

13

täpsustatud Tallinna linna kehtivates üldplaneeringutes määratud erineva maakasutusega piirkondade mürakategooriad.

Tallinnas koostatakse perioodiliselt strateegilisi mürakaarte, mille andmete abil koostatakse ja täiendatakse välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava, millega arvestatakse linna planeerimistegevusel ning mürakaitsemeetmete rakendamisel. Hetkel kehtiv Tallinna linna strateegiline mürakaart 2022. Samuti on üldised mürakaardid saadaval Maa-ameti kaardirakenduses.

Tegemist on mürarikka piirkonnaga ka praegu2,3. Kavandatakse ärihooneid, kuid vajadusel koostatakse DP käigus täpsustav mürahinnang (vastavalt keskkonnaministri 06.10.2016 määrusega nr 32 kehtestatud „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on esitanud tingimuse koostada ala mürauuring juhindudes keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71. Hindamise tulemusena peavad selguma konkreetsed juhised ala planeerimiseks.

Projekteerimise käigus hoonete tehnosüsteemide kavandamisel tuleb tagada võimalikult vaikne keskkond ja et müratase ei ületaks keskkonnaministri määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtusi. Erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel on vajalik arvestada nende müratasemeid ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Soovitav on tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures mahus hoonesse sisse. Mürarikaste süsteemide välisosad tuleb eraldada müraekraanidega.

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.

Ehitusaegse liiklusmüra vähendamiseks on soovitatav korraldada ehitusaegne liiklus nii, et võimalikult vähe mõjutatakse ümberkaudseid alasid.

Seoses uue hoone rajamisega tuleb DP koostamise käigus selgitada liikluskoormus planeeringualal ja selle lähiümbruses. Olulist mürataseme suurenemist ja vibratsiooni teket ei ole ette näha.

4.5 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on KSH algatamise või mittealgatamise seisukohalt mitteoluline.

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsi ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

2 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart 3 https://www.tallinn.ee/et/keskkond/tallinna-linna-murakaart-2022

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

14

Hoonete soojavarustamise tagamisel tuleb kasutada kaugkütet, kuna tegemist on Tallinna linna kaugküttepiirkonnaga vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“. Keskkonnaloa kohustus puudub.

Transpordist eralduvate saasteainete tasemed jäävad nii praegu kui DP elluviimise järel eeldatavalt alla kehtestatud piirväärtusi (keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“).

Tallinna radooniriski kaardi kohaselt võib piirkonna pinnases esineda kõrget radooni sisaldust. Kindlasti tuleb ka antud alal kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed ja tagada korralik ehituskvaliteet, et oleks radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on nõudnud pinnase radoonitaseme mõõtmiste teostamist vastavalt Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalile „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele. Määrata vajadusel hoone ehitamiseks radoonikaitse meetmed.

Eelnevast tulenevalt ja vajalike meetmete rakendamisel ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid välisõhku.

4.6 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Põhjavee kaitstuse seisukohast tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õlilekete vältimisele.

Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega siiski eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid.

4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Arvestades detailplaneeringuala paiknemist, head ühendust olemasolevate ja perspektiivsete kergliiklusteede, bussipeatuste ning tänavatega, saab planeeringuala tulevastele kasutajatele ja teenuste tarbijatele tagada tervisliku keskkonna ning erinevate liikumisviiside väga head kasutamisvõimalused.

DP realiseerimine mõjutab eeldatavalt positiivselt piirkonna teenuste kättesaadavust ja avalikku linnaruumi ehk sotsiaalseid vajadusi.

Eelnevat arvesse võttes on mõjud pigem positiivsed.

4.8 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri4 järgi ei ole planeeringualal kultuuriväärtusi.

Mõju kultuuriväärtustele puudub.

4 https://register.muinas.ee

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

15

4.9 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase.

Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada keskkonnaministri poolt kinnitatud kliimamuutustega kohanemise arengukavaga5. Tuleb vältida suuri parklaid ja kõvakattega (asfalt) alasid, mis mõjutavad mikroklimaatilisi tingimusi (soojussaared). Seoses kuumalainete sagenemisega on uuritud kuumalainete võimendumist eeskätt linnasüdametes keskusealadel, aga ka muudel tiheasustusaladel. Soojussaare6 efekti korral suured tumedad pinnad (asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda tõstavad selle maa-ala õhutemperatuuri ümbritsevast piirkonnast kõrgemaks. Soojussaarte olemasolu on seni uuritud suuremates Eesti linnades k.a Tallinnas (hetkel on DP alal parkla). Uuritud aladel soojussaartena välja joonistunud piirkondadega7 saab paralleele tõmmata ka kõigi ulatuslike uute planeeringualade kavandamisel. DP koostamisel on soovitav tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele ja eelistada loodusilmelisi lahendusi.

Olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

4.10 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Muid uusi arendusi, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju, teada ei ole.

Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne selliseid keskkonnalube omavaid ettevõtteid, mida kavandatav arendustegevus võiks mõjutada või kes mõjutaks omakorda kavandatavat tegevust.

DP-ga ei kavandata tegevusi, mille elluviimiseks on vajalik taotleda keskkonnaluba.

Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

5 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 6 Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem ala

7 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

16

5 Järeldused

DP linnaehituslik eesmärk on muuhulgas pakkuda piirkonnas tegutsevate tehnoloogiapargi töötajate ja Tehnikaülikooli üliõpilaste tarbeks rendipindasid. Detailplaneeringu ruumilise keskkonna kujundamise eesmärk on määratleda Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kruntidele uus identiteet ja arengupotentsiaal Mäepealse ja Mäealuse tänavaäärset konteksti arvestades, et kavandatud hoonestus sobituks piirkonnas juba olevate ja ehitamisel olevate hoonetega ning hoone kasutusotstarve toetaks piirkonnas paiknevaid asutusi. Eesmärk on olemasoleva parkla asemel rajada täiendava haljastusega ärihoone, mis pakub teenindus- ja äripindasid, mis võimaldab saavutada pikaajalises perspektiivis linnaruumi jätkusuutliku arengu ja olemasoleva infrastruktuuri parema kasutuse.

Planeeringu elluviimisel moodustub DP alale uus terviklik funktsionaalne ärikeskkond, mis arvestab ümbritseva keskkonnaga ja Tallinna linnaehituslike arengutega.

KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:

1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;

2) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist. DP käigus koostatakse vajadusel täiendavad uuringud;

3) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alad, mida kavandatav tegevus ala säästlikul arendamisel ja väärtustamisel võiks ebasoodsalt mõjutada;

4) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Liikluskoormuse perioodilisest kasvust tulenev võimalik liiklusmüra tase jääb eeldatavalt jätkuvalt müra normtasemete piiresse. DP liikluslahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada mürauuringu vajadusega.

5) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

6) alal ei ole tuvastatud jääkreostuse objekte ega olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele;

7) suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete rakendamine ja funktsionaalsete katusepindade (päikesepaneelid, haljaskatused vms) eelistamine;

8) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu algatamiseelse eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas olulist muud ebasoodsat täiendavat keskkonnamõju;

9) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

17

koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid, ilma selleks paralleelselt detailplaneeringuga kulgevat KSH protsessi algatamata.

KSH eelhinnangu ülesanne on enne DP koostamise alustamist hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju eelkõige KSH algatamise või algatamata jätmise kontekstis ning ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt.

Tallinna linnas Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 9.10.2024

18

Kasutatud allikad

Allikmaterjalid

Harju maakonnaplaneering 2030+

Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“

Mustamäe linnaosa üldplaneering

Tallinna linna jäätmekava 2022–2026

Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart 2022

Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023

Andmebaasid

EELIS (Eesti looduse infosüsteem): https://eelis.ee/

Ehitisregister (https://www.ehr.ee)

Maa-ameti X-Gis: http://xgis.maaamet.ee

Ehitusgeoloogia Fond http://www.maaamet.ee/gmaps/egf/