Teenistuse korraldamine

Kinnitatud diviisi ülema 21.10.2024 käskkirjaga nr 1725

Rühmavanema kursus

Kursuse koodKursuse nimetusKursuse eest vastutav üksus

24-KY0006Rühmavanema kursusESTDIV G7

Nõuded kursuse alustamiseksSIHTGRUPP
Nooremallohvitseride baaskursuse ja erialakursuse läbinud ajateenija või tegevväelane, kelle planeeritav ametikoht on reservüksuse rühmvanem või varustusallohvitser. Eesmärk on ette valmistada rühmataseme allohvitsere sõjaaja ametikohal teenimiseks.

LÄBIVIIMINE
1. Kursuseülem vastutab kursuslaste väljaõppe korraldamise eest. Iga väljaõppe läbiviija kujundab alluvate hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme. Väljaõppe läbiviijad peavad kujundama alluvates distsipliini järgimist, otsustamisjulgust, iseseisvust ja algatusvõimet.
2. Kursust alustatakse sissejuhatava loenguga, kus tutvustatakse kursuse eesmärki, hindamissüsteemi ning samuti läbiviimise üldist ajaraami.
3. Väljaõppe ettevalmistamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kursuslase areng eeldab õppimise õppimist, teadmiste ja oskuste omandamist ja motivatsiooni reguleerimist. Õppimise õpetamisel tuleb lähtuda õppijakesksest lähenemisest, kus aktiiv- ja probleemõppe meetoditega antakse õppurile võimalus teooriate mõtestamiseks ja seoste loomiseks. Teadmiste ja oskuste omandamise üheks oluliseks osaks on pidev tagasiside väljaõppe läbiviija poolt, et välistada omavahelises arutelus esineda võivaid väärtõlgendusi. Õppija motivatsiooni tõstmiseks peab olema väljaõpe seotud reaalsusega ja pakkuma talle iseseisvaid võimalusi oma teadmisi ja oskusi (sh varasemaid) näidata.
4. Parima efektiivsuse ja personaalse lähenemise annab, kui igal õppegrupil on oma väljaõppe läbiviija/mentor. See võimaldab õppurite arengut personaalsemalt hinnata ning kinnistada vilumuste saavutamisele suunatud õppeprotsessi põhimõtet – õppetempo valitakse vastavalt saavutatud tasemele kiirustamata lõpptulemuseni.
5. Teemade/alateemade planeerimisel tuleks arvestada asjaoluga, et oleks võimalikult vähe loenguid ühele päevale järjest paigutatud. Parem lahendus on segada grupitööd, loengud ja harjutused. Loengutele peaks eelistama grupitööd, millele eelneb iseseisev teemasse sisse lugemine. Teemad võimaldavad segada omavahel alateemasid ja seda peakski tegema aga tuleb järgida loogika printsiipi.
6. Rühma tagamine: teema eesmärk on luua baasteadmised rühma tagamise funktsioonist ning kõrgemate üksuste lahinguteenindus rollist selles. Lisaks käsitletakse lahingvalmiduse saavutamist, mille alla kuuluvad ka transpordivahendid ning ohutustehnika järgimine ja jõustamine.
7. Rühm erinevates taktikalistes tegevustes: antud teemas käsitletakse rühma kaitse, pealetungivaid ja kaasnevaid tegevusi, seda tagamise võtmes. Enne neid alateemasid tuletatakse meelde käsuõpe ja koostatakse käske rühma raamistikus. Rühmavanemate käsuõppes on tähtis punkt 4 ning rännakukäskude osa.

Kursuse põhieesmärkReservüksuste ametikohtadele määramisel on olulisel kohal isikute ettevalmistamine oma ülesannete täitmiseks. Kuni 2021. aastani ei saanud ajateenijatest ja tulevastest reservväelastest rühmavanemad struktureeritud ja ühtset väljaõpet, mis annaks eeldused ametikohast tulenevate ülesannete täitmiseks. Selle parandamiseks viis 1. jalaväebrigaad läbi seminari vajaliku kursuse loomiseks ning alates 2021. aastast viidi Viru jalaväepataljonis läbi pilootkursus kahe brigaadi koostöös. 2023. aastal toimus rühmavanema kursus (edaspidi RVK) Kuperjanovi jalaväepataljonis, peale mida toimus kursusekava üle vaatamine ja uuendamine.

Kursuse läbimisega luuakse eeldused, et struktuuriüksustes on ettevalmistatud rühmavanemad, kes on võimelised rühma lahinguteeninduse eest vastutama ning tagama rühma lahingvalmiduse. Rühmavanema ametikoha eesmärk ja ülesanded on väljatoodud ametikoha kirjelduses, mis loodi esialgse seminari tulemusena.

Õppe läbiviijad ja õppurite ülemad peavad järgima põhimõtet, et kursuse ajal ning peale läbimist peab toimuma õppurite juhendamine ning abistamine. Kursuse jooksul määratakse õppurile või grupile mentor, kes omab häid teadmisi ja oskusi rühmavanema ametikohal teenimisest.

Peale kursust peab allüksus samuti määrama mentori, kes jätkab RVK läbinud õppuri juhendamist ja õpetamist. Selleks võib olla kompaniiveebel või rahuaegne rühmavanem.

Kursusekava hinnatakse ümber viitedokumentide muutumisel või muutmisvajadust eeldava õpituvastuse ilmnemisel, kuid mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. Ümberhindamise eest vastutab diviisi G7.

ÜLESANDE SÕNASTUS
Reservrühmavanem tagab rühmasuuruse üksuse lahinguvalmiduse (füüsiline komponent ja lahingudistsipliin) ning olukorra tekkimisel (asendusskeemi rakendumine) juhib rühma või selle osa põhilahingu liikides.

TINGIMUSED
1. Abivahendid:
1.1. kõrgema ülema käsk (kompanii- või patareiülema käsk);
1.2. isikkoosseisu ja põhivarustuse elemendid (taktikalised transpordivahendid, meeskonnarelvad, erivahendid ja sidevahendid);
1.3. sõltuvalt spetsialiseerumisest ettenähtud juhtimisvahendid ja relvasüsteemid.
2. Piirangud:
2.1. juhib allüksust ja korraldab tagamise toiminguid iseseisvalt. Iseseisva tegutsemise saavutab ta allüksuse kursuse lõpuks.
3. Keskkond:
3.1. tavapärane Eesti maastik, kaasa arvatud asustatud alad;
3.2. sõltumata aastaajast ja valgustingimustest.

STANDARDID
1. mõistab rühmavanema funktsiooni;
2. mõistab rühma tagalameeskonna kohustusi;
3. teab lahinguteeninduse alafunktsioone ja nende võimalusi ning piiranguid kuni kaks astet kõrgema üksuse puhul;
4. korraldab rühma tagamise kõikides põhilahinguliikides;
5. teab rühma suuruse üksuse juhtimise toiminguid;
6. lahendab rühma taktikalise situatsiooni põhilahinguliikides;
7. mõistab lahinguvalmiduse olulisust ning selle tagamise põhimõtteid allüksuses;
8. tunneb oma SA üksuse võimekust ja piiranguid;
9. kasutab SA üksuse järgset rühma varustust ja tehnikat nõuete päraselt ja tõhusalt.

TAOTLETAV AMETIKOHA PÄDEVUSTASE
Taotletav ametikoha pädevustase on „Tase 3“ (lõppeesmärk saavutatakse allüksuse kursuse lõpuks).

Kursusekava kogumaht: 118 akadeemilist tundi (3 nädalat).

Kursuse alaeesmärgidHindamiskriteeriumidHindamine

1. kirjeldab rühmavanema ja rühma tagalameeskonna ülesanded;Lähtuvalt ülesandest ja taktikalisest situatsioonist koostab rühma lahinguteeninduse TeVa, arvestades kõrgema üksuse toetusplaani ning enda allüksuse võimekusi ja piiranguid.Mitteeristav hindamine

2. nimetab lahinguteeninduse alafunktsioonid ja loetleb võimalusi ja piiranguid kuni kaks astet üles;

3. korraldab rühma varustamist klass I-V lõikes;

4. korraldab transpordivahendite kasutamist allüksuses (koormamine, esmane hooldus, kontroll enne ülesannet, tankimine ja ära viimine lahinguväljalt);

5. korraldab rühma meditsiinilise tagamise;

6. korraldab rühma väliteenused (toitlustamine, hügieen, käimlad, vesi, majutumine jne);

7. tagab ja jõustab ohutustehnikat;

8. koostab ja annab rühmaülema käsu taktikalise tegevuse läbi viimiseks;1. Lähtuvalt ülesandest, keskkonnast, vastasest ja oma üksuste hinnangust koostab TeVa ja viib selle ellu.
2. Lähtuvalt ülesandest korraldab rühma tegevused selliselt, et on tagatud alaline lahinguvalmidus.Mitteeristav hindamine

9. lahendab rühma lahinguteeninduse taktikalise situatsiooni põhilahinguliikides;

10. mõistab lahinguvalmiduse olulisust ning selle tagamise põhimõtteid allüksuses.

Kursuse jagunemine

Rühm erinevates taktikalistes tegevustes

Harjutus 54

Loeng 10

Seminar 8Alateemad

VALDKOND 1: Lahinguks valmistumine
1. Rühma lahinguvalmidus (lahingudistsipliin) ja rühmavanema roll selle tagamisel. (Loeng 4)
2. Rühmaülema käsk, käsu koostamine ja andmine. (Seminar 8)
3. Rühma rännak ja paiknemine (kompaniiga ja üksi). (Loeng 2, harjutus 10)
4. Rühma tegevus piiratud valgusega (öine). (Loeng 1, harjutus 3)
5. Sõidukite (sh soomukite) juhtimine taktikalises tegevuses. (Loeng 3, harjutus mudelil ja maastikul + TEWT 7)

VALDKOND 2: Rühma tagamine kaitsvates tegevustes
1. Rühm kaitses kompanii koosseisus (harjutus mudelil + TOM + TEWT 2).
2. Rühm kaitses kaevikus (harjutus mudelil ja maastikul + TEWT 6).
3. Rühm kaitses hoonestatud alal (harjutus mudelil ja maastikul + TEWT 6).
4. Rühma viivitus (harjutus mudelil + TOM + TEWT 2).

VALDKOND 3: Rühma tagamine pealetungivates tegevustes
1. Rühma kiirrünnak (harjutus mudelil ja maastikul + TOM + TEWT 6).
2. Rühma planeeritud rünnak (harjutus mudelil ja maastikul + TEWT 6).
3. Rühma rünnak hoonestatud alal (harjutus mudelil ja maastiku + TEWT 6).

ÜLESANDE SÕNASTUS
Reservrühmavanem tagab rühmasuuruse üksuse lahinguvalmiduse (füüsiline komponent ja lahingudistsipliin) ning olukorra tekkimisel (asendusskeemi rakendumine) juhib rühma või selle osa põhilahingu liikides.

TINGIMUSED
1. Abivahendid:
1.1. kõrgema ülema käsk (kompanii- või patareiülema käsk);
1.2. isikkoosseisu ja põhivarustuse elemendid (taktikalised transpordivahendid, meeskonnarelvad, erivahendid ja sidevahendid);
1.3. sõltuvalt spetsialiseerumisest ettenähtud juhtimisvahendid ja relvasüsteemid.
2. Piirangud:
2.1. juhib allüksust ja korraldab tagamise toiminguid instruktori järelevalve all (kursuse jooksul on praktika osakaal vajaliku oskuse saavutamiseks ebapiisav). Iseseisva tegutsemise saavutab ta kompaniikursuse lõpuks.
3. Keskkond:
3.1. tavapärane Eesti maastik, kaasa arvatud asustatud alad;
3.2. sõltumata aastaajast ja valgustingimustest.

LÄBIVIIMINE
1. Teema viiakse läbi kombineerituna loengute ja harjutustega. Teemade läbiviimisel on oluline meeles pidada, et kursuslaste edasi arendamine jätkub allüksuse kursusel, kus tuleb anda rühmavanemale võimalusi omandatud oskusi ja teadmisi rakendada ning edasi arendada.
2. Lahinguks valmistumise alateemad on enamasti ettevalmistavad tunnid põhilahinguliikideks. Kõiki neid alateemasid saab viia läbi ka kaitse või rünnaku plokis, et rääkida eripäradest seal. Lahinguvalmidus tund on mõeldud rühma tagamise teema kordamiseks ja edasi arendamiseks. Sõidukite juhtimine taktikalistes tegevustes mõte on anda kogemus tulevastele rühmavanematele sõidukite paigutamisel, järele kutsumisele. Antud alateema võiks kinnistuda praktiliselt maastikul läbiviija loodud situatsiooni alusel.
3. Kaitsvate ja pealetungivate tegevuste õpetamise järjekord ei ole esmatähtis ja jääb läbiviija enda otsustada. Neid alateemasid võib ka põimida, näiteks nii kaitse kui ka rünnak hoonestatud alal on sama õppemooduli sees. Selle puhul on tähtis, et iga alateema oleks üles ehitatud loeng (seminar) – harjutus mudelil või TOM – harjutus maastikul. Harjutus maastikul eesmärk on pakkuda õppurile tunnetust, mis juhtub kui liiga kaugele või lähedale planeerid toetuspunktid. Ainuke erinevus on rühma viivitus, mida distantside tõttu pole mõttekas maastikul läbi mängida.Seos alaeesmärgiga

koostab ja annab rühmaülema käsu taktikalise tegevuse läbi viimiseks

lahendab rühma lahinguteeninduse taktikalise situatsiooni põhilahinguliikides

mõistab lahinguvalmiduse olulisust ning selle tagamise põhimõtteid allüksuses

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHinde “ARVESTATUD” saamise tingimus: Teema loetakse sooritatuks, kui kursuslane:
1. rakendab TOM-i lahendamisel sobivaid toiminguid;
2. koostab RÜ käsu;
3. osaleb tegevustele järgnevatel AAR-idel ning selgitab, mis ja miks toimus.

sh hindekriteeriumid1. Lähtuvalt ülesandest, keskkonnast, vastasest ja oma üksuste hinnangust koostab TeVa ja viib selle ellu.
2. Lähtuvalt ülesandest korraldab rühma tegevused selliselt, et on tagatud alaline lahinguvalmidus.

Rühma tagamine

Harjutus 33

Loeng 13Alateemad

1. Rühmavanema funktsioon. Rühma tagalameeskonna funktsioon. ÜTE tutvustus. (Loeng 1)
2. Lahinguteeninduse (LaTe) alafunktsioonid. Kompanii, pataljoni ja brigaadi taseme LaTe üksused ja nende võimekuste tutvustamine. (Loeng 2)
3. LaTe ettekanded ja peamised mõisted. (Loeng 1)
4. Rühma varustamise ülesehitus ja läbi viimine. (Loeng 1, harjutus 7)
5. Transpordivahendite ettevalmistamine, kontroll, tankimine, esmane hooldus ja lahinguväljalt ära viimine. (Loeng 2, harjutus 6)
6. Rühma meditsiinilise tagamise läbiviimine. (Loeng 1, harjutus 7)
7. Rühma väliteenuste korraldamine. (Loeng 1, harjutus 7)
8. Rühma lahinguks ettevalmistamise drill. (Loeng 2, harjutus 2)
9. Rühma tegevuse maskeerimine (termo, masinad ja tegevused) (Harjutus 4)
10. Ohutustehnika tagamine ja jõustamine. (Loeng 2)

ÜLESANDE SÕNASTUS
Rühmavanem korraldab tegevused ja protseduurid rühma lahinguvalmiduse (füüsiline komponent) tagamiseks ja taastamiseks.

TINGIMUSED
1. Abivahendid
1.1. kõrgema või rühmaülema käsk (rühmaülema omal punkt 4 tegemata);
1.2. isikkoosseisu ja põhivarustuse elemendid (taktikalised transpordivahendid, meeskonnarelvad, erivahendid ja sidevahendid).
2. Piirangud:
2.1. korraldab tegevused ja protseduurid instruktori järelevalve all (kursuse jooksul on praktika osakaal vajaliku oskuse saavutamiseks ebapiisav). Iseseisva tegutsemise saavutab ta kompaniikursuse lõpuks.
3. Keskkond:
3.1. tavapärane Eesti maastik, kaasa arvatud asustatud alad;
3.2. sõltumata aastaajast ja valgustingimustest.

LÄBIVIIMINE
1. Teema viiakse läbi kombineerituna loengute ja harjutustega. Praktilised osad viiakse läbi välilaagri raames, mille käigus harjutatakse rühma lahinguvalmiduse (lahingudistsipliin) tagamise protseduure. Alateemade läbiviimisel on oluline meeles pidada, et kursuslaste edasi arendamine jätkub allüksuse kursusel, kus tuleb anda rühmavanemale võimalusi omandatud oskusi ja teadmisi rakendada ning edasi arendada.
2. LaTe alafunktsioonide ning üksuste tutvustamisel ei tohiks liiga detaili minna, sest tekitab pigem segadust. Enamasti rühmavanemad toetuvad lahingutes kompaniidele ja seda ka üksikrühmad.
3. Transpordivahendite puhul ei tohiks õpetada välja autojuhte, rühmavanemad peavad teadma piisavalt seda valdkonda, et oskaks autojuhte käskida. Nende teemade hulka kuuluvad: sõidukite kütusekulu ja -paagi suurus, tankimine (linnakus ja maastikul), koormamine ning sõidukite eneseabi. Antud alateema õpetamisel oleks hea kasutada autojuhte, kellega sooritatakse õppuritele demonstratsioon ja kellele saavad õppurid anda käsklusi. Antud alateema kattub kursusekava teise alateemaga – sõidukite juhtimine taktikalistes situatsioonides.
4. Meditsiinilise tagamise õppeteema on läbiv ja üldise tunni võib läbi viia esimesel nädalal, aga erinevates taktikalistes tegevustes rääkida täpsemalt, kuidas seda tehakse. Täpsemalt on tähtis rühmavanema roll selles. Põhilised alateemad on haavatu evakuatsioon ning kuldsest tunnist kinni pidamine.
5. Rühma lahinguks ettevalmistamise drilli alateema on läbiv kursuse jooksul ning nõuab drillikaardi olemasolu. Õppevarade punkti all on toodud välja mõned näited sellest. Jalaväe nooremallohvitseride erialakursusel on antud alateema kajastatud, aga teistel NABK jätkukursustel seda ei ole. Võimalus on lasta nimetatud kursuse lõpetanutele teha grupitöö, et kõik õppurid ühtsele arusaamale viia.
6. Ohutustehnika õppe saab üles ehitada kordamisküsimustega või grupitööna, et leida vastused juba kõigil teenistusalgusest saadud teadmistest. Seejärel seminari vormis mõista, mis on selles rühmavanema roll ja kuidas seda jõustada. Kinnistamiseks on hea teha mõned TOM-id, mida õppurid saaks lahendada.

VAHENDID
Rühma kogus sõidukeid koos autojuhtidega, keda saaks demos ja harjutamistel kasutada.
Valmis kompaniiülema või poolik rühmaülema käsk, rühmaülema käsul punkt 4 täitmata.Seos alaeesmärgiga

kirjeldab rühmavanema ja rühma tagalameeskonna ülesanded

nimetab lahinguteeninduse alafunktsioonid ja loetleb võimalusi ja piiranguid kuni kaks astet üles

korraldab rühma varustamist klass I-V lõikes

korraldab transpordivahendite kasutamist allüksuses (koormamine, esmane hooldus, kontroll enne ülesannet, tankimine ja ära viimine lahinguväljalt);

korraldab rühma meditsiinilise tagamise

korraldab rühma väliteenused (toitlustamine, hügieen, käimlad, vesi, majutumine jne)

tagab ja jõustab ohutustehnikat

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineHinde “ARVESTATUD” saamise tingimus: Teema loetakse sooritatuks, kui kursuslane:

1. pakub rühma tagamise situatsioonide lahendamisel sobivaid toiminguid;

2. osaleb tegevustele järgnevatel After Action Review-del (AAR) ning selgitab mis ja miks toimus.

sh hindekriteeriumidLähtuvalt ülesandest ja taktikalisest situatsioonist koostab rühma lahinguteeninduse TeVa, arvestades kõrgema üksuse toetusplaani ning enda allüksuse võimekusi ja piiranguid.

ÕppemeetodidTOM – taktikaline otsustusmäng
Loeng
Seminar
Demonstratsioon
Harjutus (mudelil ja maastikul)
TEWT - tactical exercise without troops

HindamismeetodidLõpphinne kujuneb mentorite tagasiside alusel.

Lõimitud teemadLäbivad teemad
1. Väärtuste ja hoiakute kujundamine ning arendamine läbi selgituste ja isikliku eeskuju: Hoiakud avalduvad suhtumises ja käitumises. Kursuslastele tuleb selgitada hoiakute määravat mõju õppimisele ja tegevustulemustele – allohvitseride positiivsed hoiakud innustavad allüksuse liikmeid, tugevdavad meeskonna sünergiat ning aitavad üle saada rasketest olukordadest. RVK läbiviivate tegevväelaste isiklik eeskuju, samuti kaaskursuslaste distsiplineeritud käitumine on oluline kursuslastes positiivsete hoiakute kujundamiseks;
2 Jaoülema/meeskonna ülema oskuste kordamine ja kinnistamine: kursuslased on edukalt läbinud nooremallohvitseri kursuse, seega omandanud vastavad õpiväljundid. Samas teadmiste säilitamiseks on oluline varasemalt õpitut kinnistada, mis omakorda toetab RVK raames õpetatavate teemade omandamist;
3. Füüsiline vorm: Kursusel luuakse võimalused ja julgustatakse individuaalse treeninguga tegelemist. Rühmavanem peab olema heas vormis, et rühmale püstitatud füüsiliselt rasked ülesanded ei pärsiks tema otsustus- ja algatusvõimet.

Kursuse hindamineMitteeristav hindamine

Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemineKursuse kokkuvõttev hinne kujuneb mõlema teema hindamise tulemuste summast.

sh lävendKokkuvõtva hinde “ARVESTATUD” saamise tingimus: kursus on läbitud, kui kursusekava mõlemad teemad on sooritatud tulemusele “ARVESTATUD”.

ÕppematerjalidViited
1. kehtiv „Sõjaväelise väljaõppe eeskiri“;
2. kehtiv „Ajateenistuse väljaõppetsükkel“;
3. kehtiv operatsioon „Kaitsetahe“ käsk.

Õppevara
1. Jagu/Rühm püsitoimingud (2016) KVÜÕA;
2. Jalaväerühma lahingutegevus (2018) KVÜÕA;
3. Taktikaline vastane „Punane“ maaväe käsiraamat (2020) LuK.
4. Reservrühmavanema õpik 1JVBr (2021).