Vastus pöördumisele

Tervist, Grete

Täname, et pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni.

2023. aastal algatati kokku 10 väärteomenetlust, millest 6 on seotud tervishoiutöötajatega (viis nendest on uudishimupäringud, üks on seotud Tallinna Kiirabi töötajatega, kus menetlusaluste isikute ring on lahtine). Ülejäänud väärteomenetlused on seotud muude juriidiliste isikutega. Kuna kõik menetlused on hetkel käimasolevad menetlused, mille tulem ei ole veel ka teada, siis ei ole võimalik neid sisuliselt kommenteerida.

Teie lisaküsimustele vastamisel saame olla ehk pigem üldisemad. Meieni on jõudnud mõned üksikud kaebused seoses ametnike ligipääsuga delikaatsetele isikuandmetele. Tervishoiutöötajate ligipääs inimeste terviseandmetele on lubatud ainult konkreetse õigusliku aluse olemasolul. Seaduse tasandil on terviseandmete töötlemisele ette nähtud täiendavad kaitsemeetmed (nt saladuse hoidmise kohustus, dokumenteerimiskohustus). Samuti on tervishoiutöötajatel ka kutse eetikast tulenevad põhimõtted, mida järgida.

Tihtilugu tulevad eksimused vähesest teadlikkusest. Selle tõstmises mängib suurt rolli ka tööandja, kes peaks oma töötajaid selles valdkonnas koolitama.

Parimate soovidega

Katrin Haug

Avalike suhete nõunik

[email protected]

627 4106

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti

LinkedIn I Youtube

Tere, Grete

Täname, et pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni.

Saame käesoleva aasta põhjal öelda, et hetkel on meie menetluses neli väärteomenetlust, mis puudutab tervishoiutöötajate uudishimupäringuid andmebaasidest. Kuna menetlused on hetkel käimas, siis ei ole meil võimalik lisainfot nende osas anda.

Palun täpsustage, milliseid menetlusi te 2023. aasta osas silmas peate, kas väärteomenetlusi?

Seniks saan infoks saata veel eelmiste perioodide infot.

Perioodil 01.01.2022-31.12.2022 algatati kokku 11 väärteomenetlust, millest kolme ei menetletud lõpuni.

Põhjuseks siis kas lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel või teos polnud väärteo tunnuseid. Üks nendest menetlustest on veel aktiivne ja see on Ida-Tallinna Keskhaigla osas, ülejäänud seitsme puhul oli tegemist menetlustega, mis puudutasid tervishoiutöötajaid.

Kui vaadata pikemalt tagasi, siis aastal 2021, perioodil 01.01.2021-31.12.2021 algatati  kokku 12 väärteomenetlust, millest kolme ei menetletud lõpuni, sest kas teos puudusid väärteo tunnused või lõpetati otstarbekuse kaalutlusel.

Ülejäänud nendest menetlustest puudutasid siis vastavalt kas tervishoiutöötajaid (neljal korral), politsei ametnikke (kolmel korral) või kohaliku omavalitsuse töötajat (ühel korral). Need menetlused on lõpetatud.

Loodetavasti saime Teie küsimustele vastatud.

Parimate soovidega

Katrin Haug

Avalike suhete nõunik

[email protected]

627 4106

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti

LinkedIn I Youtube

Tervitus.

Tänan vastamast. Asi jäi mõneks ajaks n-ö sahtlipõhja oma aega ootama, aga võtan selle nüüd uuesti käsile :))

Küsiksin otsa veel järgmist: 

• * Mis põhjusel ei saa täpset statistikat välja tuua? 

• * Kas oleks võimalik jagada täpsemaid kirjeldusi uudishimupäringute kohta? Paar drastilisemat näidet? Anonüümselt, kuid piisavalt detailselt, et juhtunu olemus selgeks saaks. 

• * On võimalik jagada infot selle kohta, mitu väärteomenetlust möödunud aastal andmeriive tõttu algatati? Mis nendest juhtumitest konkreetselt sai?

Head

Grete Põlluste

Tere

Aitäh kannatlikkuse eest. Saadan vastuse päringule.

Esmalt soovin välja tuua, et meditsiinitöötajatel on võlaõigusseadusest (VÕS) §-st 768 tulenev saladuse hoidmise kohustus. Lisan ka nimetatud väljavõtte seadusest.

1.      Tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud peavad hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et käesoleva seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.

Lisaks on olemas ka arstieetika koodeks. Õiguslikult tugineme Isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM) ja võlaõigusseaduslikule (VÕS).

Tavaliselt tuvastame sellised intsidendid kaebuse alusel. Enamustel juhtudel jõutakse selle tuvastamiseni tervisportaali andmejälgija kaudu. Kaebusele järgneb meie poolne kontroll tervishoiuteenuse osutajale, et tuvastada, millisel õiguslikul alusel neid päringuid tehti. Sääraseid kaebuseid on olnud eelmise aasta jooksul umbes vahemikus 15 kuni 17. Täpset arvu ei saa kahjuks öelda.

Üldiselt saame intsidentide seas eristada ekslikud päringud (näiteks süsteemis on nimekaim, isikukoodi number on vale, haigusjuhtum on jäänud põhjendamatult kauaks lahti jne) ja uudishimupäringud (teadlik teise inimese andmete vaatamine ilma õigusliku aluseta – näiteks mure töötaja pärast, erialane huvi, arsti tuttav tahab oma tuttava kohta infot jne).

Osakaalu ei oska välja tuua, aga uudishimupäringuid tuleb aina enam juurde, mis võib näidata ka inimeste teadlikkuse kasvu.

Kui on tegu eksliku päringuga ja see ekslikkus saab tõendatud, siis kulmineerub see tavaliselt noomituse või suulise hoiatusega. Lisaks samuti noomitus või soovitus andmetöötlejale (tervishoiuteenuse osutaja), kuidas analoogseid juhtumeid tulevikus vältida. Juhul, kui tegemist on uudishimupäringuga, siis algatame väärteomenetluse. Sellisel juhul sõltub kõik intsidendi asjaoludest.

Kui midagi jäi ebaselgeks, siis lisaküsimused on alati oodatud.

Tervitades

Grete Lehemaa

Avalike suhete nõunik

[email protected]

+372 6274136

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti

LinkedIn I Facebook I Youtube

Tere. 

Sooviks saada aimu, kas päringut on nähtud ning millal vastuseid võiks olla oodata.

Parimat

Grete P.

Tervitus.

Kirjutan Teile Eesti Päevalehest. 

Soovin uurida järgmist:

• * Mis tingimustel kontrollitakse seda, kas inimeste delikaatsetele isikuandmetele (eriti just nimelt tervisega seotud andmetele) ligipääsu omavad meditsiinitöötajad/ametnikud on teinud seda eesmärgipäraselt (kooskõlas ametikohustuste ja -volitustega) või mitte? 

• * Kui paljudel kordadel mullu Andmekaitse Inspektsioon järelevalvemenetlusi alustas, mis puudutasid just nimelt seda, kas ametiga kaasnevat ligipääsu inimeste delikaatsetele isikuandmetele kasutati ära eesmärgipäraselt või mitte? Mis laadi juhtumitega üldisemas plaanis tegemist oli?

• * Mis nende menetluste tulemuseks oli? Kui tihti ilmnes, et professionaal kasutas oma ligipääsu mitte eesmärgipäraselt? Mis laadi karistus sellistele otsustele langes?

• * Möödunud aasta näitel: kui palju tuli Andmekaitse Inspektsiooni kaebusi, kus inimesed kahtlustasid, et nende delikaatseid isikuandmeid on nähtud/kasutatud mitteotstarbeliselt?

Head soovides ja vastust ootama jäädes

Grete Põlluste

Reporter

5891 7275