Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 9-1/1181-1 |
Registreeritud | 22.10.2024 |
Sünkroonitud | 23.10.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 9 Välisesinduste ning rahvusvahelise koostöö korraldamine |
Sari | 9-1 Kirjavahetus EL otsustusprotsessis osalemisega seotud küsimustes |
Toimik | 9-1/2024 EL otsustusprotsessis osalemisega seotud dokumendid |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Euroopa Komisjon |
Saabumis/saatmisviis | Euroopa Komisjon |
Vastutaja | Kadri Jauram (KULTUURIMINISTEERIUM, Kommunikatsiooni osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EN EN
EUROPEAN COMMISSION
Brussels, 16.10.2024
COM(2024) 458 final
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND
THE COUNCIL
pursuant to Article 14(3) of Regulation (EU) 2019/880 of the European Parliament and
of the Council of 17 April 2019 on the introduction and the import of cultural goods (28
June 2023 - 29 June 2024)
1
Table of Contents
1. INTRODUCTION ............................................................................................................................... 3
2. OBJECTIVES TO BE MET ................................................................................................................... 4
3. PROJECT ARCHITECTURE AND PLANNING APPROACH .................................................................... 5
Phase 1 – Conceptualisation ............................................................................................................... 5
Phase 2 – System development .......................................................................................................... 5
Phase 3 – Deployment and Operation ................................................................................................ 5
4. PROGRESS OVERVIEW ..................................................................................................................... 6
Project development ........................................................................................................................... 6
Methodology: approach used for the implementation of the ICG System ......................................... 7
High-level planning .............................................................................................................................. 7
Request for Changes (RfCs) ................................................................................................................. 8
External synergies................................................................................................................................ 8
Internal Cooperation ........................................................................................................................... 8
Work with the Project Group on ‘Digitalisation of Cultural Goods’ .................................................... 8
5. RISKS FOR DELAYS ........................................................................................................................... 9
Risk 1 – Staff allocation ....................................................................................................................... 9
Mitigation actions .............................................................................................................................. 10
6. CONCLUSIONS ............................................................................................................................... 10
ANNEX I: MULTIANNUAL STRATEGIC PLANNING............................................................... 12
ANNEX II: MAIN PROJECT PHASES AND CRITICAL MILESTONES TIMELINE ............ 14
2
GLOSSARY
Business Case The document that provides the IT project justification
and defines its budgetary requirements.
Vision Document
The Vision Document elaborates on the assumptions
made in the Business Case Document. It records the
system owner/system supplier partnership and
understanding of the system at the time of writing.
Project Charter
The Project Charter replaces the Vision Document as per
the alignment with the Commission PM2/Agile
methodology. It records the system owner/system
supplier partnership and understanding of the system at
the time of writing.
ICG system Import of Cultural Goods system - the centralised
electronic system for the import of cultural goods.
TRACES
Trade Control and Expert System - the European
Commission's multilingual online platform for sanitary
and phytosanitary certification. It will also host the ICG
system.
EU CSW - CERTEX EU Customs Single Window - Certificates Exchange.
MFF Multiannual Financial Framework; the EU long-term
budget, running from 2021 to 2027.
BPM
Business Process Model - the application-level Business
Process Model describes the entirety of the business
process and flow of information for an application,
completing the System Business Process Model created
during the “System Specification” phase, to take into
account the application’s own needs.
BAC document The Business Acceptance Criteria document
PQTM Proximity Quoted Times and Means
3
1. INTRODUCTION
Regulation (EU) 2019/880 of the European Parliament and of the Council of 17 April 20191
on the introduction and the import of cultural goods (hereafter “the Regulation”) aims to
prevent the illicit trade in cultural goods, in particular when it contributes to the financing of
terrorist activities, and to prohibit the import into the customs territory of the Union of
cultural goods exported illegally from third countries.
The Regulation subjects the import of certain cultural goods that are considered to be
particularly endangered (namely, archaeological objects and parts of monuments that have
been dismembered) to import licences and others, which are considered less endangered, to
importer statements and ensures that they undergo uniform controls when imported into the
Union. Certain imports of cultural goods that are intended for specific uses (educational,
scientific or research-related) are exempted from these documentary requirements.
The obligation for importers to obtain an import licence or draw up and submit an importer
statement to customs will only start to apply from the moment that a centralised electronic
system (the ICG system) will become operational.
The ICG system will not only serve as a means for the accomplishment of formalities by
operators, but also for the storage and the exchange of information between Member States
administrations in charge of implementing the Regulation (customs and cultural authorities).
The functioning of the ICG system depends on the EU Single Window Environment for
Customs established by Regulation (EU) 2022/23992, which provides a legal basis for the
functioning of the EU CSW-CERTEX.
The EU CSW-CERTEX represents the central component of the EU Single Window and is
developed by the Commission to link the national Single Window Environments for customs
to Union systems or databases managing non-customs requirements so that all relevant
authorities can access the relevant data and collaborate more easily on border checks.
Every 12 months from the entry into force of the Regulation and, until the ICG system
becomes operational, the Commission is to present a report to the European Parliament and to
the Council on the progress made with establishing this electronic system.
The first Commission annual progress report3 outlined the action taken by its services during
the first year after the Regulation entered into force, namely: (a) the preparatory work for
adopting the necessary implementing provisions, and (b) the consultations with the Member
States via the Expert Group for customs issues related to cultural goods and the Project Group
for the import of cultural goods.
The second Commission annual progress report4 presented the progress achieved with the
adoption of the Commission Implementing Regulation (EU) 2021/10795, as well as the roll-
1 OJ L 151, 7.6.2019, p. 1–14 2 Regulation (EU) 2022/2399 of the European Parliament and of the Council of 23 November 2022 establishing
the European Union Single Window Environment for Customs and amending Regulation (EU) No 952/2013 OJ
L 317, 9.12.2022, p. 1–23 3 COM(2020) 342 final 4 COM (2021) 358 final
4
out of Phase 1 – ‘Conceptualisation’ of the ICG project, the work carried out by the Project
Group created for this purpose and the advancement of the Business Case and the Vision
Document for the ICG project.
The third Commission annual progress report6 covered the finalisation of the first version of
the package of Business Process Models for the ICG system; the finalisation of the Business
Acceptance Criteria (BAC) document; and the creation of user stories and their alignment
with the BAC, verifying the information needed for the developers to estimate and implement
the functionalities necessary to meet the requirements.
The fourth Commission annual progress report7 covered
(a) the start of developing the ICG system, i.e. the first internal releases, encompassing the
general functional infrastructure, as well as the core workflows.
(b) the extention of the core functionalities to the complete management capabilities and the
definition of new functional concepts such as the simplified procedure to obtain an import
licence for subsequent imports; applying for an import licence that covers multiple objects,
splitting a licence application; or the ICG third countries law compendium feature (the
Library).
(c) the launch of business activities for the EU CSW-CERTEX integration, so that import
licences or importer statements are accessible to customs via the EU CSW-CERTEX.
The present fifth annual progress report covers the period from July 2023 to June 2024. This
will be the last report before the ICG system becomes operational in the 2nd quarter of
2025. For the sake of completeness, the objectives to be met, the project architecture and the
planning approach, which are detailed in previous progress reports, are also briefly mentioned
here. The overall assessment of the progress made and the identified risks for delay are
summarised in the conclusions section of this report.
2. OBJECTIVES TO BE MET
The ICG system is to become operational by 28 June 2025 at the latest, as on that date, it will
become mandatory for all operators to obtain import licences or submit importer statements to
customs through that electronic system, in order for them to be able to import8 legally specific
categories of cultural goods into the Union.
The project is currently at its third phase, as most of the development has been completed and
the interconnection of the ICG system to the EU-CSW CERTEX is well underway. In
parallel, training sessions are organised to familiarise Member States administrations with the
ICG system’s operational functionalities.
5 Commission Implementing Regulation (EU) 2021/1079 of 24 June 2021 laying down detailed rules for
implementing certain provisions of Regulation (EU) 2019/880 of the European Parliament and of the Council on
the introduction and the import of cultural goods; OJEU L 234 of 2.7.2021, p. 67. 6 COM(2022) 580 final 7 COM(2023) 758 final 8 The Regulation defines as ‘import’ the placement of goods under the following customs procedures: release for
free circulation; storage in customs warehouses or free zones; temporary admission; and end-use, including
inward processing.
5
The project on the import of cultural goods is also planned in detail through the Multi-Annual
Strategic Plan for electronic Customs revision 20239 (MASP-C Rev. 2023 v1.0). An excerpt
of the planning of the project on the import of cultural goods from MASP-C rev. 2023 is
provided in Annex I to this report (table 1 – Consolidated fiche 1.18 ‘Digitalisation of
Cultural Goods’), as well as an excerpt of the planning of EU CSW-CERTEX rev. 2023 from
MASP-C Consolidated Fiche 1.13 (table 2).
3. PROJECT ARCHITECTURE AND PLANNING APPROACH
As explained analytically in the first annual progress report, the Project Architecture is based
on the methodology provided for in MASP-C rev. 2023 and its Annexes, including the
Governance Scheme, the EU Customs Business Process Modelling Policy and the IT strategy.
A comprehensive roadmap, with the main project phases and the critical milestones is detailed
in Annex II.
Despite of the project progressing on several levels at the same time, it can be figuratively
divided into three main phases:
Phase 1 – Conceptualisation Initially, a Business Case is prepared, providing the project
justification and defining budgetary requirements. Further, the Level 3 (user requirements
BPMs) and Level 4 (functional requirements BPMs) are produced, followed by a Vision
Document, which provides more detailed information on the project definition in terms of
architecture, cost, time, and risk, as well as information such as milestones, deliverables and
project organisation.
Phase 2 – System development Based on the provisions of the implementing act, the user
requirements and the functional specifications for the system, technical specifications on how
the system will be constructed are developed.
Once the design of the system is ready from a conceptual perspective and the deliverables
listed in Table 1, Milestones 1 and 3 (see Annex I) are produced, a more in-depth work begins
and more technical aspects are taken into account in the Application & Service specifications
and Technical System Specification documents (concretisation of the Business Case and the
Vision Document). The ICG is to be integrated in the existing TRACES platform and
therefore it will reuse to some extend the existing specifications, architecture, messages and
interface.
Phase 3 – Deployment and Operation The actual IT development phase (Construction
Phase) begins, which is followed by a Transition phase where the early versions of the ICG
system will be gradually rolled out to the different groups of users and tests are performed to
ensure that, by 28 June 2025, operators and competent authorities are capable and well trained
in the use of the system. Then a 6 months after-care period will follow, during which the
system will be fine-tuned to match any operational needs that may become evident only after
the use of an IT system becomes mandatory, and to ensure that operations are running
smoothly.
As the ICG system will be interconnected with Member States’ customs systems via the EU
CSW-CERTEX, this activity will require Conformance Testing. While the date of
interconnection was originally foreseen for 3 March 2025, the Commission has prepared an
9 https://taxation-customs.ec.europa.eu/customs-4/electronic-customs_en and MASP-C Annex 2
6
amendment to the EU SWE-C Regulation in order to align the applicability date with that of
Regulation (EU) 2019/880, i.e. by 28 June 2025 at the latest.
4. PROGRESS OVERVIEW
Project development
During the reporting period there has been substantial progress in the development of the ICG
system, as well as with regard to its integration with the EU CSW-CERTEX. Throughout the
reporting period, collaboration with Member States has been a top priority. To ensure that
their input and feedback would contribute to the system's continuous improvement and
successful implementation, several work meetings were organised. Those have taken place
both on a bilateral basis and within the Project Group on the Digitalisation of Cultural Goods.
Early feedback from Member States has been invaluable in refining the system, allowing the
Commission to address concerns and incorporate suggestions effectively. Four live
demonstrations of the ICG system have taken place throughout this reporting period, during
which Member States played a pivotal role in providing feedback and insights. Early
engagement with them facilitated the gathering of valuable feedback on prototypes and
functionalities, allowing for iterative improvements based on real-world usage scenarios. This
collaborative approach not only enhanced the usability of the system but also fostered
ownership.
Progress continued on both business and technical fronts for the ICG system and
specifications were adapted to meet the evolving needs. By keeping these specifications up-
to-date, the project ensured that it remained agile and responsive to changing requirements.
Strong focus was placed on testing the system in view of identifying and anticipating potential
problems while enhancing the user experience and reducing the chances of critical issues that
may occur post-deployment. Integration efforts with the EU CSW-CERTEX system
continued to be a priority to ensure that the customs control objective would be operational as
per the legal deadline of 28 June 2025.
During the reporting period the Commission has also been developing training modules on the
new import rules and the ICG system, as well as a user manual for the ICG system. The
design of the training materials and the development of the user manual underscore the
project's commitment to ensuring that end-users are equipped with the knowledge and
resources needed to leverage the system effectively. With regard to training materials, two
modules are being developed: one for competent authorities and importers and the second for
customs.
Notable progress was also made in the development of the ICG compendium comprising
succinct profiles of third countries’ legislation on export requirements. The so-called Library
feature of the ICG system aims to assist competent authorities, importers and customs in
informing themselves on the exact requirements for exporting cultural goods legally out of
third countries. To this end, extensive efforts were dedicated to refining and fine-tuning the
template to ensure that it accurately captures the relevant legal provisions and other key
details of the third countries in question and the first 12 profiles were drafted. The exercise
continues with the preparation of more country profiles, in close cooperation with the
7
International Council of Museums (ICOM), in particular regarding countries for which a Red
List has been issued by that organisation.
In parallel, by embracing emerging technologies, the project aims to remain at the forefront of
innovation by exploring the potential integration of AI-driven functionalities for the
identification of cultural objects.
Methodology: approach used for the implementation of the ICG System
The methodological approach used for the implementation of the ICG represents a mix
between different Commission services’ methodologies and practices for conceptualisation,
quality assurance, development and deployment. In this context, the regular internal meetings
and demonstration sessions allow for discussing and implementing real functionalities,
avoiding too elaborate mock-up screens. The adaptive planning allows for responding faster
to expectations and changes in a flexible way.
To ensure effective feedback from future users and the successful implementation of the
system, Member States will be invited to participate on a voluntary basis as soon as a test
version is available. This collaborative approach aims to:
Engage stakeholders early: gathering diverse perspectives and insights that will be valuable
for refining the system. At the same time, an extensive demo was organised for the art market,
specifically tailored for them, highlighting the main workflows, while gathering relevant
feedback.
Foster collaboration: contributing to a more robust and user-friendly system.
Early familiarisation: Member States will have the opportunity to become familiar with the
system early in the development process, helping them understand its functionalities and
benefits before the date of the full deployment.
High-level planning
The ICG features are classified under different categories as presented below:
(a) “ICG core features with existing base in TRACES”: essential features where existing
functionality will be reused;
(b) “ICG core features without existing base in TRACES”: essential features to be built from
scratch;
(c) “ICG not core features”: important but not essential features;
(d) “External connections”: features that rely on external inputs;
(e) “Out of scope”: features not for the first ICG system version (e.g. Artificial Intelligence);
8
Table 1: High-level overview of availability targets
Request for Changes (RfCs)
As per the Change Management Process, whenever a change is identified, this is registered in
a Request for Change (RfC) list. While the development activities are progressing and internal
discussions are ongoing, several changes are identified to be implemented at the Level 2-
Level 4 ICG BPMs. Therefore, the BPMs and BAC document are updated to reflect the latest
status considering the amendments. The Member States are informed about the changes,
however so far the modifications do not have any impact on them. As part of the external
review process, during the second quarter of 2024, Member States were asked to conduct a
formal review of all changes implemented up to that point and provide feedback or comments
as necessary. Member States approved the changes, having been informed in a timely manner
about the modifications, thanks to the close cooperation established through various forums.
External synergies
During the reporting period, the Commission has been liaising closely with international
organisations, such as UNESCO and ICOM in the context of populating the ICG Library with
quality third country law profiles, in particular for Red List countries10).
Internal Cooperation
An extensive cooperation exists between the Commission’s services responsible for customs
and for health, who are responsible for a number of policies that are deeply intertwined. The
operational framework of cooperation has been agreed between services and has been further
enhanced during the reporting period through continuous monitoring.
Work with the Project Group on ‘Digitalisation of Cultural Goods’
The Commission has created a Customs Project Group on the Digitalisation of Cultural
Goods11 which serves as a discussion forum for experts from Member States national customs
administrations and competent (cultural) authorities with experience in carrying out licencing
formalities in heritage matters, in particular digitally. The Group provided support in the
preparation of the implementing act, and is assisting the Commission services with defining
the parameters and elaborating the criteria for the functional specifications of the ICG system.
The Project Group12 currently consists of delegates from 15 Member States (AT, BE, BG,
DK, DE, EE, EL, ES, FR, HU, IT, LV, NL, PT and RO) and to-date it has met four times
(during the reporting period 29 June 2023 – 28 June 2024).
During this reporting period, the Project Group mainly examined and provided their expertise
and insight on the following subjects:
• Four demonstrations of the ICG system were conducted; during the last one (June 2024)
Member States had the opportunity to test the ICG system in a training environment, and
they were also informed about the pre-registration of operators (in order to avoid a large
influx of registration requests just before the date when the system is expected to go live).
10 https://icom.museum/en/resources/red-lists/ 11 The Project Group on Digitalisation of Cultural Goods serves as a discussion platform, where experts from
national customs administrations and competent (cultural) authorities with experience in carrying out licencing
formalities in heritage matters, in particular digitally, come together to provide support with the activities related
to the development of the ICG System. 12 For more details on the Project Group’s mandate and work, please see the Commission’s first Progress Report
COM(2020) 342 final.
9
• Establish the functionality of the ICG system supporting the temporary import of cultural
goods in exemption from licencing requirements in the context of commercial art fairs,
including a mechanism for follow up controls of the exempted imports by the competent
authorities and an alert mechanism in case the terms of the exemption were infringed.
• Define the template for the third countries law compendium, to help the ICG users
identify the export laws in third countries.
• Finalise the Administrative Cooperation module, allowing Member States competent
authorities to exchange information on documents managed in the ICG.
• Cooperation with the Member States regarding the services or departments they have
designated as competent authorities in their territory (for inclusion in the ICG).
• Progress on the training materials for the ICG system, including the ICG user manual, to
ensure users will be fully equipped with the necessary knowledge and skills to efficiently
operate the system.
• Incorporation of the feedback from Member States with regards to concrete workflows
such as : Split workflow, Partial rejection workflow, e-Seal, issuance of an importer
statement for the purpose of a commercial art fair and the related period of time for the
temporary admission, etc.
• Cooperation on the future translation activities for the ICG system, making it available in
all EU languages, ensureing inclusivity and accessibility for all users.
• Member States were consulted regarding the future extension of the ICG to include the
export domain13, ensuring an equal protection for European as well as for world cultural
heritage. Some examples of consultation with the Member States on the export topic
include : practice to issue open licences, the existence of digital solution to handle the
export certificates in the area of cultural goods, workflows at national level, etc.
Additionally, during the reporting period and as new functionalities were created and added to
the system, the ICG developers team made a demonstration to the Expert Group on customs
issues related to cultural goods14 and to the Expert Group ‘Dialogue with the Art Market’15 to
get feedback on the implementation of the new features. Three demonstrations were
performed in the context of the Project Group of Digitlisation of Cultural Goods, and a fourth
with the Customs Business Group (CBG), given the importance to familiarise all the Member
States with the ICG testing environment and not only the Project Group members.
5. RISKS FOR DELAYS
Risk 1 – Staff allocation
The initial proposal from the Commission did not provide for the creation of an IT system.
Thus, resources were not allocated accordingly. However, in the course of the negotiations
and at the request of the co-legislators, the creation of the ICG system was included in the
Regulation, which called for additional resources, unforeseen at that point. The needs for this
six-year project in terms of IT development personnel were estimated, at the time of the final
political trilogues in December 2018, to be two full time Administrator posts. To partly
mitigate this risk, an internal PQTM consultant was assigned from Q4 2023 to support the
13 Council Regulation (EC) 116/2009 on the export of cultural goods. 14 A Commission group composed by representatives of Member States customs and cultural authorities. 15A Commission group composed by representatives of art market associations, academia, international
organisations and other stakeholders.
10
Administrator in charge. This is intended to provide additional support, given that both the
AD and the PQTM consultant work only partially on the ICG project.
Despite the constraints, the Commission is committed to delivering the project within the
stipulated timeframe, ensuring compliance with the regulatory requirements. The legal
framework mandates that the system must be continuously maintained and operated once
established. Therefore, ongoing resource allocation is essential for proper aftercare.
Discontinuing support would negatively affect compliance with the legal requirements.
Sustaining a dedicated team will provide essential continuity, leveraging expertise for both
immediate support and future enhancements, thereby ensuring long-term reliability and
adaptability for the overall cultural goods domain, including import and, in the future, export.
Mitigation actions
The risk has been reported internally.
6. CONCLUSIONS
This progress report is the last one of the series as the ICG system will become
operational and Regulation (EU) 2019/880 fully applicable on 28 June 2025.
The main actions to develop the ICG system that were undertaken during the period covered
by the present 5th progress report can be summarised as follows:
• The reporting period saw significant advancements in the development of the ICG system
and its integration with the EU CSW-CERTEX. Collaboration with Member States
remained a priority, involving early participation for familiarisation with the ICG system
and feedback, which played a crucial role in refining its functionalities. Four live
demonstrations were conducted, allowing Member States to be actively involved in the
process and provide valuable insights and feedback, which led to iterative improvements
and enhanced usability.
• Several ICG functional concepts were agreed and completed, in close cooperation with
the Member States, to ensure the readiness of the system within the legal deadline.
• A strong focus was placed on testing to identify potential issues and improve the user
experience, reducing the likelihood of critical problems post-deployment.
• Additionally, progress was made on developing third country profiles for the ICG law
compendium (the Library), with extensive efforts to refine the template to accurately
capture export legal provisions and other key details for the targeted countries.
• The period also emphasised the development of comprehensive training materials,
including a user manual, to ensure end-users are well-equipped. Two training modules
are planned: one for competent authorities and importers, and another for customs.
• Planning the translations for the ICG system in close cooperation with the Member
States, to ensure the relevant linguistic skills and cultural knowledge necessary to
accurately translate technical terms.
• Integration with the EU CSW-CERTEX system remained a key priority in order to ensure
that customs will have all the necessary access to information for control purposes within
the legal deadline. Ongoing efforts are made to enhance system reliability and user
satisfaction through rigorous testing, focusing on identifying and addressing potential
issues pre-deployment.
11
• Finalisation of the mechanism for the Administrative Cooperation, enabling Member
States’ competent authorities to exchange information on documents managed within the
ICG system.
12
ANNEX I: MULTIANNUAL STRATEGIC PLANNING
The MASP-C ensures an effective and coherent management of IT projects by setting out both a
strategic framework and milestones within the legal deadlines established in legislation. It is ultimately
endorsed by the Member States in the Customs Policy Group (CPG) based on advice provided by the
Electronic Customs Coordination Group (ECCG) and consultations with trade at the Trade Contact
Group (TCG).
The planning for the electronic system has been discussed and approved by the Member States and is
described in detail in Fiche 1.18 of the MASP-C rev. 2023.
Table 1 below provides an excerpt of the planning of the project on the import of cultural goods from
MASP-C rev. 2023 Fiche 1.18.
Table 1 - Excerpt of MASP-C rev. 2023 Fiche 1.18
Milestones Estimated completion date
1 Business Analysis and Business Modelling
- Business Case Document Q4 2020
- Level 3 (User Requirements BPM) Q3 2021
- Level 4 (Functional Requirement detailed BPM) Q3 2021
2 Legal Provisions
- Current provisions adopted* Q2 2019
- Future provisions adopted** Q2 2021
3 Project Initiation Phase
- Vision Document Q2 2021
- GO decision Q2 2021
4 IT Project
- Application & Service Specifications Q2 2023
- Technical System Specifications Q2 2023
Construction Phase
- Central services implementation Q3 2024
- Service integration in National Systems N/A
- National implementation N/A
Transition Phase
- Deploy and rollout Q4 2024
- Conformance tests Q2 2025
5 Operation
- Commission, Member States administrations and
Traders
Q2 2025
- Non-EU Countries and non-EU traders (in case
required)
N/A
6 Implementation support (training and communication)
- Centrally developed training and communication Q4 2024
- National training and communication Q4 2024
*Current provisions refer to Regulation (EU) 2019/880
**Future provisions refer to the implementing provisions to be adopted according to Regulation (EU)
2019/880
13
Table 2 provides an excerpt of the EU CSW-CERTEX project, with a focus on Component 2 of the
EU-CSW CERTEX project, interconnecting the ICG system.
Table 2 - Excerpt of MASP-C rev. 2023 Fiche 1.13 – Component 2 “EU CSW- CERTEX”
Milestones Estimated completion date
1 Business Analysis and Business Modelling
- Business Case Document Q1 2017
- Business Case Annex Q4 2023
- Level 3 (User Requirements BPM) Q1 2024
- Level 4 (Functional Requirement detailed BPM) Q1 2024
2 Legal Provisions
- Current provisions adopted* In force
- Future provisions adopted** 2022
3 Project Initiation Phase
- Vision Document Q3 2017
- Project Charter 16 Q4 2023
- GO decision Q4 2023
4 IT Project
- Application & Service Specifications Q2 2024
- Technical System Specifications Q2 2024
Construction Phase
- Central services implementation Q3 2024
- Service integration in National Systems From Q4 2024 onwards
- National implementation From Q4 2024 onwards
Transition Phase
- Deploy and rollout Q4 2024
- Conformance tests From Q4 2024 onwards
5 Operation
- Commission, Member States administrations and
Traders (NB: This is the Operations date for the
Commission, MS will conformance test from Q2 2020)
Q1 2025
- Non-EU Countries and non-EU traders (in case
required)
N/A
6 Implementation support (training and communication)
- Centrally developed training and communication N/A
- National training and communication N/A
*Current provisions refer to Regulation (EU) 2019/880
**Future provisions refer to the implementing provisions to be adopted according to Regulation (EU) 2019/880
16 To replace the Vision Document as per the alignment with the Commission PM2/Agile methodology.
14
ANNEX II: MAIN PROJECT PHASES AND CRITICAL MILESTONES TIMELINE
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 16.10.2024
COM(2024) 458 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määruse (EL) 2019/880
(mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi) artikli 14 lõikele 3 (28. juuni
2023–29. juuni 2024)
1
Sisukord
1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................................. 3
2. SEATUD EESMÄRGID ....................................................................................................................... 4
3. PROJEKTI ÜLESEHITUS JA PLANEERIMINE ....................................................................................... 5
1. etapp – põhimõtete väljatöötamine. .............................................................................................. 5
2. etapp – süsteemi arendamine. ........................................................................................................ 5
3. etapp – kasutuselevõtt ja toimimine. .............................................................................................. 5
4. EDUSAMMUDE ÜLEVAADE .............................................................................................................. 5
Projekti arendamine ............................................................................................................................ 5
Metoodika: ICG-süsteemi rakendamisel kasutatav lähenemisviis ...................................................... 6
Üldtasandi planeerimine ..................................................................................................................... 7
Muudatuste taotlemine ...................................................................................................................... 7
Koostoime väliste osalejatega ............................................................................................................. 8
Sisekoostöö ......................................................................................................................................... 8
Koostöö kultuuriväärtuste digiteerimise projektirühmaga ................................................................. 8
5. VIIVITUSI PÕHJUSTAVAD RISKID ...................................................................................................... 9
Risk 1 – töötajate jaotus ...................................................................................................................... 9
Riskimaandamise meetmed .............................................................................................................. 10
6. JÄRELDUSED .................................................................................................................................. 10
I LISA. MITMEAASTANE STRATEEGILINE PLANEERIMINE ............................................. 11
II LISA. PROJEKTI PÕHIETAPID JA OLULISTE VAHE-EESMÄRKIDE AJAKAVA ........ 13
2
SÕNASTIK
Projektikirjeldus Dokument, milles esitatakse IT-projekti põhjendus ja
määratakse kindlaks vajalik eelarve.
Visioonidokument
Visioonidokumendis käsitletakse üksikasjalikumalt
projektikirjelduses esitatud eeldusi. Selles
dokumenteeritakse süsteemi omaniku ja süsteemi tarnija
partnerlus ning arusaam süsteemist dokumendi
koostamise ajal.
Projekti kavand
Projekti kavand asendab visioonidokumendi vastavalt
komisjoni PM2/Agile-metoodikale. Selles
dokumenteeritakse süsteemi omaniku ja süsteemi tarnija
partnerlus ning arusaam süsteemist dokumendi
koostamise ajal.
ICG-süsteem
Kultuuriväärtuste impordi süsteem (Import of Cultural
Goods system) – kultuuriväärtuste impordi keskne
elektrooniline süsteem.
TRACES
Kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem – Euroopa
Komisjoni mitmekeelne veebiplatvorm sanitaar- ja
fütosanitaarsertifikaatide väljastamiseks. See majutab ka
ICG-süsteemi.
EU CSW-CERTEX ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond –
sertifikaate käsitlev teabevahetus.
Mitmeaastane finantsraamistik Mitmeaastane finantsraamistik – ELi pikaajaline eelarve
aastateks 2021–2027.
BPM
Tegevusprotsesside mudel (Business Process Model) –
rakendustasandi tegevusprotsesside mudel kirjeldab
rakenduse kogu tegevusprotsessi ja teabevoogu ning
täiendab süsteemikirjelduse etapis loodud süsteemi
tegevusprotsesside mudelit, et võtta arvesse rakenduse
enda vajadusi.
BAC-dokument
Tegevuse vastuvõetavuse kriteeriume käsitlev dokument
„Business Acceptance Criteria“ (BAC).
PQTM
Aja- ja ressursipõhine (Proximity Quoted Times and
Means).
3
1. SISSEJUHATUS
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määruse (EL) 2019/8801 (mis käsitleb
kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi) (edaspidi „määrus“) eesmärk on hoida ära
ebaseaduslikku kauplemist kultuuriväärtustega, eelkõige juhul, kui selline kauplemine aitab
rahastada terroristlikku tegevust, ning keelata kolmandatest riikidest ebaseaduslikult
eksporditud kultuuriväärtuste import liidu tolliterritooriumile.
Määrusega on kehtestatud kohustus esitada teatavate eriti ohustatud kultuuriväärtuste (nimelt
arheoloogiliste leidude ja mälestistest eraldatud elementide) impordi korral impordilitsentsid
ja muude vähem ohustatuks peetavate kultuuriväärtuste puhul importija deklaratsioonid ning
sellega tagatakse, et liitu importimisel kohaldatakse nende suhtes ühtset kontrolli. Neist
dokumendinõuetest on vabastatud teatav erikasutuseks (hariduslikul, teaduslikul või
uurimistööga seotud eesmärgil) ettenähtud kultuuriväärtuste import.
Importijate kohustus hankida impordilitsents või koostada ja esitada tollile importija
deklaratsioon hakkab kehtima alles siis, kui keskne elektrooniline süsteem (ICG-süsteem)
saab töövalmis.
ICG-süsteem ei ole ette nähtud mitte üksnes ettevõtjatele formaalsuste täitmiseks, vaid ka
teabe säilitamiseks ja vahetamiseks määruse rakendamise eest vastutavate liikmesriikide
ametiasutuste (toll ja kultuuriasutused) vahel.
ICG-süsteemi toimimine sõltub määrusega (EL) 2022/23992 loodud Euroopa Liidu
tollivaldkonna ühtsest teeninduskeskkonnast, mis tagab ELi tollivaldkonna ühtse
teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi (EU CSW-CERTEX)
toimimise õigusliku aluse.
EU CSW-CERTEX on ELi ühtse teeninduskeskkonna keskne komponent ja komisjon on selle
välja töötanud, et siduda riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad liidu
süsteemide või andmebaasidega, mille abil hallatakse tolliväliseid nõudeid, nii et kõik
asjaomased asutused pääseksid juurde asjakohastele andmetele ja saaksid piirikontrolli
valdkonnas lihtsamini koostööd teha.
Komisjon peab iga 12 kuu tagant alates määruse jõustumisest kuni ICG-süsteemi töövalmis
saamiseni esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle elektroonilise süsteemi
loomisel tehtud edusammude kohta.
Komisjoni esimeses iga-aastases eduaruandes3 kirjeldati komisjoni talituste tegevust esimesel
aastal pärast määruse jõustumist, nimelt: a) ettevalmistusi vajalike rakendussätete
vastuvõtmiseks ja b) konsultatsioone, mida on peetud liikmesriikidega kultuuriväärtustega
seotud tolliküsimuste eksperdirühma ja kultuuriväärtuste impordi projektirühma kaudu.
Komisjoni teises iga-aastases eduaruandes4 tutvustati komisjoni rakendusmääruse
(EL) 2021/10795 vastuvõtmisel tehtud edusamme, samuti ICG-projekti 1. etapi (põhimõtete
1 ELT L 151, 7.6.2019, lk 1–14. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2399, millega luuakse Euroopa
Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond ja muudetakse määrust (EL) nr 952/2013 (ELT L 317, 9.12.2022,
lk 1–23). 3 COM(2020) 342 final. 4 COM (2021) 358 final.
4
väljatöötamine) käivitamist, selleks loodud projektirühma tehtud tööd ning ICG-projekti jaoks
projektikirjelduse ja visioonidokumendi koostamise edenemist.
Komisjoni kolmas iga-aastane eduaruanne6 hõlmas ICG-süsteemi tegevusprotsesside mudelite
paketi esimese versiooni lõplikku valmimist, tegevuse vastuvõetavuse kriteeriumide (BAC)
dokumendi lõplikku vormistamist ning kasutajalugude loomist ja nende vastavusse viimist
BAC-dokumendiga, kontrollides teavet, mida arendajad vajavad nõuete täitmiseks vajalike
funktsioonide hindamiseks ja rakendamiseks.
Komisjoni neljas iga-aastane eduaruanne7 hõlmas järgmist:
a) ICG-süsteemi arendamise algus, st esimesed siseversioonid, mis hõlmasid üldist
funktsionaalset taristut ning põhitöövoogusid;
b) põhifunktsioonide laiendamine täieliku süsteemihalduse võimekuse saavutamiseks ning
uute funktsionaalsete põhimõtete, nt edasise impordi jaoks impordilitsentsi saamise
lihtsustatud korra kindlaksmääramine; mitut eset hõlmava impordilitsentsi taotlemine,
litsentsitaotluste osadeks jagamine; või ICG-süsteemi kolmandate riikide õigusaktide
andmekogu funktsioon (raamatukogu);
c) EU CSW-CERTEXi integreerimisega seotud projektitegevuse alustamine, et
impordilitsentsid või importija deklaratsioonid oleksid tollile EU CSW-CERTEXi kaudu
kättesaadavad.
Käesolevas viiendas iga-aastases eduaruandes käsitletakse ajavahemikku 2023. aasta juulist
2024. aasta juunini. See on viimane aruanne enne ICG-süsteemi töövalmis saamist
2025. aasta teises kvartalis. Täielikkuse huvides on lühidalt mainitud ka seatud eesmärke,
projekti ülesehitust ja planeerimist, mida on üksikasjalikult kirjeldatud varasemates
eduaruannetes. Aruande kokkuvõttes antakse üldine hinnang tehtud edusammudele ja
tuvastatud riskidele, mis võivad põhjustada viivitusi.
2. SEATUD EESMÄRGID
ICG-süsteem peab olema töövalmis hiljemalt 28. juuniks 2025, kuna sel kuupäeval jõustub
kõikide ettevõtjate jaoks kohustus hankida selle elektroonilise süsteemi kaudu impordilitsents
või esitada tollile importija deklaratsioon, et ettevõtjad saaksid teatavatesse kategooriatesse
kuuluvaid kultuuriväärtusi seaduslikult liitu importida8.
Projekt on praegu kolmandas etapis, kuna enamik arendustöödest on lõpule viidud ja ICG-
süsteemi ühendamine EU-CSW CERTEXiga on edenenud. Samal ajal korraldatakse koolitusi,
et tutvustada liikmeesriikide ametiasutustele ICG-süsteemi tööfunktsioone.
Kultuuriväärtuste impordi projekti üksikasjalik kavandamine on ette nähtud ka elektroonilise
tolli mitmeaastase strateegiakava 2023. aasta uuenduses9 (MASP-C 2023. aasta uuendus
5 Komisjoni 24. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1079, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/880 (mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi) teatavate sätete
üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 234, 2.7.2021, lk 67). 6 COM(2022) 580 final. 7 COM(2023) 758 final. 8 Määruses on „import“ määratletud kui kultuuriväärtuste suunamine järgmistele tolliprotseduuridele: vabasse
ringlusse lubamine; ladustamine tolliladudes või vabatsoonides; ajutine import ning lõppkasutus, sealhulgas
seestöötlemine. 9 https://taxation-customs.ec.europa.eu/customs-4/electronic-customs_en ja MASP-C 2. lisa.
5
v1.0). Käesoleva aruande I lisas on esitatud MASP-C 2023. aasta uuenduse väljavõte
kultuuriväärtuste impordi projekti kavandamisest (tabel 1 – konsolideeritud toimik 1.18
„Kultuuriväärtuste digiteerimine“) ning MASP-C konsolideeritud toimiku 1.13 väljavõte EU
CSW-CERTEXi 2023. aasta uuenduse kavandamisest (tabel 2).
3. PROJEKTI ÜLESEHITUS JA PLANEERIMINE
Nagu esimeses iga-aastases eduaruandes tehtud analüüsis selgitati, põhineb projekti ülesehitus
MASP-C 2023. aasta uuenduses ja selle lisades esitatud metoodikal, sealhulgas
juhtimisskeemil, ELi tolliprotsesside modelleerimise poliitikal ja IT-strateegial. II lisas on
esitatud põhjalik tegevuskava, mis sisaldab projekti peamisi etappe ja olulisi vahe-eesmärke.
Kuigi projekt edeneb samal ajal mitmel tasandil, võib selle tinglikult jagada kolme põhietappi.
1. etapp – põhimõtete väljatöötamine. Kõigepealt koostatakse projektikirjeldus, milles
esitatakse projekti põhjendus ja määratakse kindlaks vajalik eelarve. Lisaks luuakse 3. tasand
(kasutusnõuded – tegevusprotsesside mudelid (BPM)) ja 4. tasand (funktsionaalsed nõuded –
tegevusprotsesside mudelid (BPM)). Seejärel koostatakse visioonidokument, milles esitatakse
üksikasjalikum teave projekti ülesehituse, maksumuse, aja ja riski kohta, samuti vahe-
eesmärkide, tulemuste ja projektikorralduse teave.
2. etapp – süsteemi arendamine. Rakendusakti sätetele tuginedes töötatakse välja süsteemi
kasutajanõuded ja funktsionaalsed kirjeldused ning süsteemiarhitektuuri tehniline kirjeldus.
Kui süsteemi projektis on põhimõtted paika pandud ning tabelis 1 loetletud tulemused ehk 1.
ja 3. vahe-eesmärk (vt I lisa) on saavutatud, algab põhjalikum töö ning rakenduse ja teenuse
kirjeldustes ning tehnilises süsteemikirjelduses (projektikirjeldusest ja visioonidokumendist
konkreetsemad dokumendid) keskendutakse rohkem tehnilistele aspektidele. ICG
integreeritakse olemasoleva süsteemi TRACESi platvormi ja seetõttu kasutatakse selles
olemasolevaid tehnilisi kirjeldusi, ülesehitust, sõnumeid ja liideseid teataval määral uuesti.
3. etapp – kasutuselevõtt ja toimimine. Algab tegelik IT arendusetapp (ehitusetapp), millele
järgneb üleminekuetapp, mille käigus võetakse ICG-süsteemi varased versioonid järk-järgult
eri kasutajarühmade jaoks kasutusele ja tehakse katsed tagamaks, et ettevõtjad ja pädevad
asutused on 28. juuniks 2025 võimelised süsteemi kasutama ja saanud selleks hea väljaõppe.
Järgneb kuuekuuline järelhooldusperiood, mille jooksul süsteemi viimistletakse, et see vastaks
tegevusvajadustele, mis võivad ilmneda alles pärast IT-süsteemi kasutamise kohustuslikuks
muutumist, ning et tagada süsteemi sujuv toimimine.
Kuna ICG-süsteem ühendatakse EU CSW-CERTEXi kaudu liikmesriikide tollisüsteemidega,
tuleb selle tegevuse puhul teha vastavuskatseid. Kuigi ühendamise kuupäevana oli algselt ette
nähtud 3. märts 2025, on komisjon valmistanud ette ELi tollivaldkonna ühtset
teeninduskeskkonda (SWE-C) käsitleva määruse muudatuse, et viia kohaldamise alguse
kuupäev kooskõlla määruse (EL) 2019/880 omaga, st hiljemalt 28. juuni 2025.
4. EDUSAMMUDE ÜLEVAADE
Projekti arendamine
Aruandeperioodil on ICG-süsteemi arendamisel ja selle integreerimisel EU CSW-
CERTEXiga tehtud märkimisväärseid edusamme. Kogu aruandeperioodi jooksul on koostöö
liikmesriikidega olnud üks peamisi prioriteete. Tagamaks, et nende panus ja tagasiside
6
aitaksid kaasa süsteemi pidevale täiustamisele ja edukale rakendamisele, korraldati mitu
töökoosolekut. Need toimusid nii kahepoolselt kui ka kultuuriväärtuste digiteerimise
projektirühmas.
Liikmesriikidelt saadud varajane tagasiside on olnud süsteemi täiustamisel hindamatu ning
võimaldanud komisjonil tõhusalt probleeme lahendada ja ettepanekuid arvesse võtta. Sellel
aruandeperioodil toimus neli ICG-süsteemi reaalajas esitlust, mille käigus oli liikmesriikidel
oluline roll tagasiside ja ülevaate andmisel. Liikmesriikide varajane kaasamine aitas koguda
väärtuslikku tagasisidet prototüüpide ja funktsioonide kohta ning võimaldas tegelikel
kasutusstsenaariumidel põhinevaid korduvaid täiustusi. Selline koostööl põhinev
lähenemisviis mitte ainult ei parandanud süsteemi kasutatavust, vaid edendas ka isevastutust.
Jätkusid edusammud ICG-süsteemi äriliste ja tehniliste küsimuste osas ning kirjeldusi
kohandati vastavalt muutuvatele vajadustele. Nende kirjelduste ajakohastamisega tagati, et
projekt jääb paindlikuks ja vastab muutuvatele nõuetele. Suurt tähelepanu pöörati süsteemi
katsetamisele, et teha kindlaks ja ennetada võimalikke probleeme ning täiustada samal ajal
kasutajakogemust ja vähendada pärast kasutuselevõttu tekkida võivate kriitiliste probleemide
tõenäosust. Jätkuvalt olid prioriteediks EU CSW-CERTEXi süsteemiga integreerimiseks
tehtavad jõupingutused, et tagada tollikontrolli eesmärgikohane toimimine vastavalt
õigusaktides ette nähtud tähtajale 28. juuni 2025.
Komisjon on aruandeperioodil välja töötanud ka koolitusmooduleid uute impordieeskirjade ja
ICG-süsteemi kohta ning ICG-süsteemi kasutusjuhendi. Koolitusmaterjalide kavandamine ja
kasutusjuhendi väljatöötamine on märk soovist tagada projektiga, et lõppkasutajatel on
olemas süsteemi tõhusaks kasutamiseks vajalikud teadmised ja ressursid. Koolitusmaterjalide
jaoks töötatakse välja kaks moodulit: üks pädevatele asutustele ja importijatele ning teine
tollile.
Märkimisväärseid edusamme tehti ka selleks, et töötada välja ICG andmekogu, mis sisaldab
kolmandate riikide ekspordinõudeid käsitlevate õigusaktide profiile. ICG-süsteemi nn
raamatukogu funktsiooni eesmärk on aidata pädevatel asutustel, importijatel ja tollil olla
kursis täpsete nõuetega kultuuriväärtuste seaduslikul eksportimisel kolmandatest riikidest.
Selleks tehti ulatuslikke jõupingutusi malli täpsustamiseks ja täiustamiseks, tagamaks, et see
kajastaks täpselt asjaomaseid kolmandaid riike käsitlevaid asjakohaseid õigusnorme ja muid
olulisi üksikasju, ning koostati esimesed 12 profiili. Töö jätkub rohkemate riikide profiilide
koostamisega tihedas koostöös Rahvusvahelise Muuseumide Nõukoguga (ICOM), eelkõige
riikide puhul, mille kohta see organisatsioon on välja andnud punase raamatu.
Samal ajal on projekti eesmärk püsida kujunemisjärgus tehnoloogiat kasutades innovatsiooni
esirinnas, uurides tehisintellektil põhinevate funktsioonide võimalikku integreerimist
kultuuriväärtuste identifitseerimiseks.
Metoodika: ICG-süsteemi rakendamisel kasutatav lähenemisviis
ICG rakendamisel kasutatav metoodiline lähenemisviis on kombinatsioon erinevatest
komisjoni talituste metoodikatest ja tavadest põhimõtete väljatöötamiseks, kvaliteedi
tagamiseks ning süsteemi arendamiseks ja kasutuselevõtuks. Selles kontekstis võimaldavad
korrapäraselt toimuvad sisekoosolekud ja esitlused arutada ja rakendada tegelikke
7
funktsioone, vältides liiga keerukaid näidiskuvasid. Kohanduv planeerimine võimaldab
ootustele ja muutustele kiiremini paindlikult reageerida.
Tulevastelt kasutajatelt tõhusa tagasiside saamiseks ja süsteemi nõuetekohaseks
rakendamiseks kaasatakse seda soovivad liikmesriigid kohe, kui katseversioon on valmis.
Selle koostööl põhineva lähenemisviisi eesmärk on:
sidusrühmade varajane kaasamine, et koguda süsteemi täiustamiseks kasulikke erinevaid
vaatenurki ja teadmisi. Samal ajal korraldati kunstituru jaoks ulatuslik esitlus, mis oli just
selle turuga kohandatud ning mille käigus tõsteti esile peamisi töövooge ja koguti ühtlasi
asjakohast tagasisidet;
koostöö edendamine, et aidata kaasa töökindlama ja kasutajasõbralikuma süsteemi
loomisele;
varajane tutvustamine, et liikmesriikidel oleks võimalus tutvuda süsteemiga
arendusprotsessi varases etapis, mis aitab neil mõista selle funktsioone ja eeliseid enne
täieliku kasutuselevõtu kuupäeva.
Üldtasandi planeerimine
ICG funktsioonid liigitatakse eri kategooriatesse järgmiselt:
a) „ICG põhifunktsioonid, millel on olemas alus süsteemis TRACES“: olulised funktsioonid,
kus olemasolevaid funktsioone kasutatakse uuesti;
b) „ICG põhifunktsioonid, millel puudub alus süsteemis TRACES“: põhifunktsioonid, mis
tuleb nullist üles ehitada;
c) „ICG funktsioonid, mis ei ole põhifunktsioonid“: olulised, kuid mitte hädavajalikud
funktsioonid;
d) „välisühendused“: välistel sisenditel põhinevad funktsioonid;
e) „väljajäävad funktsioonid“: funktsioonid, mis ei kuulu ICG-süsteemi esimesse versiooni (nt
tehisintellekt).
Tabel 1. Üldine ülevaade kättesaadavusega seotud eesmärkidest
Muudatuste taotlemine
Vastavalt muudatuste juhtimise protsessile registreeritakse muudatus selle kindlakstegemise
korral muudatuste taotlemise nimekirjas. Samal ajal, kui arendustegevus edeneb ja sisemised
arutelud käivad, on kindlaks tehtud mitu muudatust, mis tuleb 2.–4. tasandi ICG
tegevusprotsesside mudelisse sisse viia. Seetõttu ajakohastatakse tegevusprotsesside mudelit
ja BAC-dokumenti, et kajastada viimast muudatustega seisundit. Liikmesriike teavitatakse
muudatustest, kuid seni ei ole muudatustel neile mingit mõju. Osana välisest läbivaatamisest
8
paluti liikmesriikidel 2024. aasta teises kvartalis ametlikult läbi vaadata kõik selle ajani tehtud
muudatused ning anda vajaduse korral tagasisidet või teha märkusi. Liikmesriigid kiitsid
muudatused heaks, olles saanud nende muudatuste kohta õigeaegselt teavet tänu eri foorumite
kaudu loodud tihedale koostööle.
Koostoime väliste osalejatega
Aruandeperioodil tegi komisjon tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu
UNESCO ja ICOM, et lisada ICG raamatukokku kvaliteetsed kolmandate riikide õigusaktide
profiilid, eelkõige riikide puhul, mille kohta on välja antud punane raamat10.
Sisekoostöö
Tolli- ja tervishoiuküsimustega tegelevad komisjoni talitused, kes vastutavad mitme omavahel
tihedalt seotud poliitikavaldkonna eest, teevad ulatuslikku koostööd. Talitused on koostöö
tegevusraamistiku omavahel kokku leppinud ning aruandeperioodil seda pideva seire abil
veelgi täiustanud.
Koostöö kultuuriväärtuste digiteerimise projektirühmaga
Komisjon on loonud kultuuriväärtuste digiteerimise tolliküsimuste projektirühma11, mis on
arutelufoorum liikmesriikide tolliasutuste ja pädevate (kultuuri)asutuste ekspertidele, kellel on
kogemusi pärandiga seotud küsimustes litsentsimisformaalsuste täitmisega, eelkõige
digitaalselt. Rühm toetas rakendusakti ettevalmistamist ning aitab komisjoni talitustel määrata
ICG-süsteemi funktsionaalsete kirjelduste jaoks kindlaks parameetrid ja üksikasjalikud
kriteeriumid.
Praegu kuuluvad projektirühma12 esindajad 15 liikmesriigist (AT, BE, BG, DK, DE, EE, EL,
ES, FR, HU, IT, LV, NL, PT ja RO) ning see on seni kohtunud neli korda (aruandeperioodil
29. juunist 2023 kuni 28. juunini 2024).
Sellel aruandeperioodil uuris projektirühm peamiselt järgmisi küsimusi ja esitas nende kohta
oma hinnangu:
• viidi läbi neli ICG-süsteemi esitlust; viimase (juuni 2024) jooksul oli liikmesriikidel
võimalus katsetada ICG-süsteemi koolituskeskkonnas ning neid teavitati ka ettevõtjate
eelregistreerimisest (et vältida registreerimistaotluste suurt sissevoolu vahetult enne
kuupäeva, mil süsteem eeldatavasti kasutusele võetakse);
• ICG-süsteemi funktsiooni loomine, millega toetatakse kultuuriväärtuste ajutist importi,
vabastades need litsentsinõuetest ärilise eesmärgiga kunstimesside raames, sealhulgas
sellise mehhanismi loomine, mille alusel pädevad asutused saaksid kontrollida
litsentsinõuetest vabastatud importi, ja hoiatusmehhanism juhuks, kui vabastuse tingimusi
on rikutud;
• kolmandate riikide õigusaktide andmekogu malli kindlaksmääramine, et aidata ICG
kasutajatel teha kindlaks kolmandate riikide ekspordinormid;
• halduskoostöö mooduli lõpuleviimine, mis võimaldab liikmesriikide pädevatel asutustel
vahetada teavet ICGs hallatavate dokumentide kohta;
10 https://icom.museum/en/resources/red-lists/ 11 Kultuuriväärtuste digiteerimise tolliküsimuste projektirühm toimib aruteluplatvormina, kus osalevad riikide
tolliasutuste ja pädevate (kultuuri)asutuste eksperdid – kellel on kogemused eelkõige digitaalsete
kultuuripärandiga seotud litsentsiformaalsuste täitmisel –, et pakkuda tuge ICG-süsteemi arendamisega seotud
tegevuses. 12 Üksikasjalikum teave projektirühma volituste ja töö kohta on esitatud komisjoni esimeses eduaruandes
COM(2020) 342 final.
9
• koostöö liikmesriikidega seoses nende poolt nende territooriumil pädevateks asutusteks
määratud talituste või osakondadega (ICG-süsteemi lisamiseks);
• ICG-süsteemi koolitusmaterjalide, sealhulgas ICG kasutusjuhendi väljatöötamine, et
tagada kasutajate täielik varustatus süsteemi tõhusaks toimimiseks vajalike teadmiste ja
oskustega;
• liikmesriikidelt saadud tagasiside arvessevõtt seoses konkreetsete töövoogudega, näiteks
jagatud töövoog, osalise tagasilükkamise töövoog, e-tempel, importija deklaratsiooni
väljastamine ärilise eesmärgiga kunstimessi ja sellega seotud ajutise impordi jaoks jne;
• koostöö ICG-süsteemi tulevasel tõlkimisel, et teha süsteem kättesaadavaks kõigis ELi
keeltes ning tagada seega kaasavus ja juurdepääsetavus kõigile kasutajatele;
• liikmesriikidega konsulteeriti seoses ICG tulevase laiendamisega ekspordivaldkonnale13,
et tagada nii Euroopa kui ka maailma kultuuripärandi võrdne kaitse. Mõned näited
liikmesriikidega ekspordi teemal peetud konsultatsioonidest on järgmised: avatud
litsentside väljastamise tava, digilahenduse olemasolu kultuuriväärtuste
ekspordisertifikaatide käsitlemiseks, riikliku tasandi töövood jne.
Peale selle korraldas ICG-süsteemi arendajate meeskond aruandeperioodil seoses uute
funktsioonide loomise ja süsteemi lisamisega esitluse kultuuriväärtustega seotud
tolliküsimuste eksperdirühmale14 ja eksperdirühmale „Dialoog kunstituruga“15, et saada
tagasisidet uute funktsioonide rakendamise kohta. Kolm esitlust viidi läbi kultuuriväärtuste
digiteerimise projektirühma raames ja neljas tollivaldkonna ärirühmale, võttes arvesse, kui
oluline on tutvustada kõigile liikmesriikidele ja mitte ainult projektirühma liikmetele ICG
katsekeskkonda.
5. VIIVITUSI PÕHJUSTAVAD RISKID
Risk 1 – töötajate jaotus
Komisjoni esialgse ettepanekuga ei nähtud ette IT-süsteemi loomist. Seetõttu ei eraldatud
vastavalt vahendeid. Läbirääkimiste käigus ja kaasseadusandjate ettepanekul lisati aga
määrusesse ICG-süsteemi loomine, milleks oli vaja sel hetkel ettenägematuid lisavahendeid.
2018. aasta detsembris toimunud lõplikel poliitilistel kolmepoolsetel kohtumistel hinnati, et
selle kuueaastase projekti IT-arenduseks on vaja kaks täistööajaga administraatori ametikohta.
Selle riski osaliseks maandamiseks määrati alates 2023. aasta neljandast kvartalist vastutava
administraatori toetamiseks sisene PQTM-konsultant. Selle eesmärk on pakkuda lisatuge,
arvestades, et nii administraator kui ka PQTM-konsultant tegelevad ICG-projektiga ainult
osaliselt.
Piirangutest hoolimata on komisjon võtnud kohustuse viia projekt ellu ettenähtud aja jooksul,
tagades vastavuse regulatiivsetele nõuetele. Õigusraamistikuga on ette nähtud, et kui süsteem
on loodud, tuleb seda pidevalt hallata ja käitada. Seetõttu on pidev vahendite eraldamine
nõuetekohase järelhoolduse jaoks hädavajalik. Toetuse andmise lõpetamine mõjutaks
negatiivselt õiguslike nõuete täitmist.
13 Nõukogu määrus (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta. 14 Komisjoni rühm, kuhu kuuluvad liikmesriikide tolli- ja kultuuriasutuste esindajad. 15 Komisjoni rühm, kuhu kuuluvad kunstituru ühenduste, akadeemiliste ringkondade, rahvusvaheliste
organisatsioonide ja muude sidusrühmade esindajad.
10
Spetsiaalse meeskonna säilitamine tagab olulise järjepidevuse ja võimaldab eksperditeadmisi
nii koheseks toeks kui ka tulevasteks täiustusteks, tagades seeläbi kogu kultuuriväärtuste
valdkonna jaoks pikaajalise usaldusväärsuse ja kohandatavuse, sealhulgas impordi ja
tulevikus ekspordi puhul.
Riskimaandamise meetmed
Riski kohta on siseselt aru antud.
6. JÄRELDUSED
Käesolev eduaruanne on viimane, kuna ICG-süsteem saab töövalmis ja määrust (EL)
2019/880 hakatakse täielikult kohaldama alates 28. juunist 2025.
Käesoleva viienda eduaruandega hõlmatud perioodil ICG-süsteemi arendamiseks võetud
peamised meetmed võib kokku võtta järgnevalt.
• Aruandeperioodil tehti ICG-süsteemi arendamisel ja selle integreerimisel EU CSW-
CERTEXiga märkimisväärseid edusamme. Koostöö liikmesriikidega oli endiselt
prioriteet, hõlmates varajast osalemist ICG-süsteemiga tutvumisel ja tagasiside andmisel,
millel oli oluline roll süsteemi funktsioonide täiustamisel. Viidi läbi neli reaalajas esitlust,
mis võimaldasid liikmesriikidel protsessis aktiivselt osaleda ning anda väärtuslikke
teadmisi ja tagasisidet, mis tõi kaasa järkjärgulised täiustused ja parema kasutatavuse.
• Tihedas koostöös liikmesriikidega lepiti kokku ja viidi lõpule mitu ICG funktsionaalset
kontseptsiooni, et tagada süsteemi valmisolek seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
• Suurt tähelepanu pöörati katsetele, et teha kindlaks võimalikud probleemid ja parandada
kasutajakogemust, vähendades kriitiliste probleemide tõenäosust pärast kasutuselevõttu.
• Lisaks tehti edusamme ICG õigusaktide andmekogu (raamatukogu) jaoks kolmandate
riikide profiilide väljatöötamisel, tehes ulatuslikke jõupingutusi malli täpsustamiseks, et
täpselt kajastada eksporti käsitlevaid õigusnorme ja muid peamisi üksikasju sihtriikide
kohta.
• Aruandeperioodil pöörati tähelepanu ka terviklike koolitusmaterjalide, sealhulgas
kasutusjuhendi väljatöötamisele, et tagada lõppkasutajate hea varustatus. Kavas on kaks
koolitusmoodulit: üks pädevatele asutustele ja importijatele ning teine tollile.
• ICG-süsteemi tõlgete kavandamine tihedas koostöös liikmesriikidega, et tagada tehniliste
terminite täpseks tõlkimiseks vajalikud keeleoskused ja kultuurialased teadmised.
• Integreerimine EU CSW-CERTEXi süsteemiga oli jätkuvalt esmatähtis, tagamaks, et
tollil on seadusega ettenähtud tähtaja jooksul kontrolli eesmärgil kogu vajalik juurdepääs
teabele. Tehakse jätkuvaid jõupingutusi süsteemi usaldusväärsuse ja kasutajate rahulolu
suurendamiseks põhjaliku katsetamise abil, keskendudes võimalike probleemide
kindlakstegemisele ja lahendamisele enne kasutuselevõttu.
• Halduskoostöö mehhanismi lõpuleviimine, mis võimaldab liikmesriikide pädevatel
asutustel vahetada teavet ICG-süsteemis hallatavate dokumentide kohta.
11
I LISA. MITMEAASTANE STRATEEGILINE PLANEERIMINE
MASP-C tagab IT-projektide tõhusa ja sidusa juhtimise, kuna selles on esitatud nii strateegiline
raamistik kui ka õigusaktides sätestatud tähtaegadeks saavutatavad vahe-eesmärgid. Tollipoliitika
töörühmas osalevad liikmesriigid toetavad seda, tuginedes elektroonilise tolli koordineerimisrühma
antud nõuandele ja kaubanduse kontaktrühmas kaubandusringkondadega peetud konsultatsioonidele.
Liikmesriigid on elektroonilise süsteemi kavandamist arutanud ja selle heaks kiitnud ning seda on
üksikasjalikult kirjeldatud MASP-C 2023. aasta uuenduse toimikus 1.18.
Tabelis 1 on esitatud MASP-C 2023. aasta uuenduse toimiku 1.18 väljavõte kultuuriväärtuste impordi
projekti planeerimisest.
Tabel 1. MASP-C 2023. aasta uuenduse toimiku 1.18 väljavõte
Vahe-eesmärgid Eeldatav valmimiskuupäev
1 Tegevusanalüüs ja tegevusmudel
– Projektikirjelduse dokument 2020. aasta 4. kvartal
– 3. tasand (kasutusnõuded – tegevusprotsesside mudel
(BPM))
2021. aasta 3. kvartal
– 4. tasand (funktsionaalsed nõuded – üksikasjalik
tegevusprotsesside mudel (BPM))
2021. aasta 3. kvartal
2 Õigusnormid
– Praegused vastuvõetud sätted* 2019. aasta 2. kvartal
– Tulevased vastuvõetavad sätted* 2021. aasta 2. kvartal
3 Projekti algatamise etapp
– Visioonidokument 2021. aasta 2. kvartal
– Projekti alustamise otsus 2021. aasta 2. kvartal
4 IT-projekt
– Rakenduse ja teenuse kirjeldused 2023. aasta 2. kvartal
– Tehnilised süsteemikirjeldused 2023. aasta 2. kvartal
Ehitusetapp
– Tsentraliseeritud teenuste rakendamine 2024. aasta 3. kvartal
– Teenuste integreerimine riiklike süsteemidega Ei kohaldata
– Riiklik rakendamine Ei kohaldata
Üleminekuetapp
– Kasutuselevõtt ja levitamine 2024. aasta 4. kvartal
– Vastavuskatsed 2025. aasta 2. kvartal
5 Süsteemi toimimine
– Komisjon, liikmesriikide haldusasutused ja kauplejad 2025. aasta 2. kvartal
– ELi mittekuuluvad riigid ja ELi-välised kauplejad
(vajaduse korral)
Ei kohaldata
6 Rakendamise toetamine (koolitus ja teabevahetus)
– Keskselt välja töötatud koolitus ja teabevahetus 2024. aasta 4. kvartal
– Riiklik koolitus ja teabevahetus 2024. aasta 4. kvartal
*Praegused sätted viitavad määrusele (EL) 2019/880.
**Tulevased sätted viitavad rakendussätetele, mis võetakse vastu vastavalt määrusele (EL) 2019/880.
12
Tabelis 2 on esitatud EU CSW-CERTEXi projekti väljavõte, keskendudes EU CSW-CERTEXi
projekti komponendile 2, mis ühendab ICG-süsteemi selle süsteemiga.
Tabel 2. MASP-C 2023. aasta uuenduse toimiku 1.13 väljavõte – EU CSW-CERTEXi projekti
komponent 2
Vahe-eesmärgid Eeldatav valmimiskuupäev
1 Tegevusanalüüs ja tegevusmudel
– Projektikirjelduse dokument 2017. aasta I kvartal
– Projektikirjelduse lisa 2023. aasta 4. kvartal
– 3. tasand (kasutusnõuded – tegevusprotsesside mudel
(BPM))
2024. aasta I kvartal
– 4. tasand (funktsionaalsed nõuded – üksikasjalik
tegevusprotsesside mudel (BPM))
2024. aasta I kvartal
2 Õigusnormid
– Praegused vastuvõetud sätted* Kehtivad
– Tulevased vastuvõetavad sätted* 2022
3 Projekti algatamise etapp
– Visioonidokument 2017. aasta 3. kvartal
– Projekti kavand16 2023. aasta 4. kvartal
– Projekti alustamise otsus 2023. aasta 4. kvartal
4 IT-projekt
– Rakenduse ja teenuse kirjeldused 2024. aasta 2. kvartal
– Tehnilised süsteemikirjeldused 2024. aasta 2. kvartal
Ehitusetapp
– Tsentraliseeritud teenuste rakendamine 2024. aasta 3. kvartal
– Teenuste integreerimine riiklike süsteemidega Alates 2024. aasta 4. kvartalist
– Riiklik rakendamine Alates 2024. aasta 4. kvartalist
Üleminekuetapp
– Kasutuselevõtt ja levitamine 2024. aasta 4. kvartal
– Vastavuskatsed Alates 2024. aasta 4. kvartalist
5 Süsteemi toimimine
– Komisjon, liikmesriikide haldusasutused ja kauplejad
(NB! See on toimimiskuupäev komisjoni jaoks,
liikmesriigid teevad vastavuskatseid alates 2020. aasta
2. kvartalist)
2025. aasta I kvartal
– ELi mittekuuluvad riigid ja ELi-välised kauplejad
(vajaduse korral)
Ei kohaldata
6 Rakendamise toetamine (koolitus ja teabevahetus)
– Keskselt välja töötatud koolitus ja teabevahetus Ei kohaldata
– Riiklik koolitus ja teabevahetus Ei kohaldata
*Praegused sätted viitavad määrusele (EL) 2019/880.
**Tulevased sätted viitavad rakendussätetele, mis võetakse vastu vastavalt määrusele (EL) 2019/880.
16 Asendab visioonidokumendi vastavalt komisjoni PM2/Agile-metoodikale.
13
II LISA. PROJEKTI PÕHIETAPID JA OLULISTE VAHE-EESMÄRKIDE AJAKAVA