Leping

TÖÖVÕTULEPING nr 6-9.1/1102-1

Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70000941, mida esindab põhimääruse

alusel kantsler Kristiina Alliksaar, ja

Mittetulundusühing Balti Uuringute Instituut (edaspidi töövõtja), registrikood 80046950,

mida esindab juhatuse liige Kats Kivistik, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu

(edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Kultuurierialade (tants, muusika, kunst) järelkasvu

uuringu teostamine” (edaspidi väikehanke) tulemusena.

1.2. Lepingu ese on kultuurierialade (tants, muusika, kunst) järelkasvu uuringu

teostamine (edaspidi töö).

1.3. Tööd rahastatakse riigieelarvest.

1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikehanke tehniline kirjeldus, pakkumus, lepingus

ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.5. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.5.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus;

1.5.2. Lisa 2 – pakkumus.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses toodud maksumusele

5000 eurot, millele lisandub käibemaks.

2.2. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste

eest.

2.3. Tellija tasub punktis 2.1 nimetatud tasu pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist töövõtja esitatava arve alusel. 

2.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida lepingu number ning tellija

ja töövõtja kontaktisikute andmed.

2.5. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.

3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töövõtja annab töö tellijale üle mitte hiljem kui 15.12.2024.

3.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö

nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise

metoodika kohandamiseks, analüüsiküsimuste ja/või teemavaldkondade täpsustamiseks,

täiendava analüüsi läbiviimiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on

töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile

vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö

lepingutingimustele vastavuse eest.

3.3. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga.

Töö teostamisel lähtuvad pooled eelkõige pakkumusest ning tehnilisest kirjeldusest

ulatuses, mis ei ole vastuolus pakkumusega. Lepingus sätestamata omaduste osas peab

töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt

esitatavatele nõuetele.

3.4. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole

lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö

hulka.

3.5. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil

olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui

need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul

nende olemasolu eeldatakse.

3.6. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt

oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö

teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele,

iseloomule ja keerukusele.

3.7. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas pakkumuse

koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostavad

vähemalt tehnilises kirjelduses nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud.

Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning

esitada tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad

dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek.

3.8. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt

piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks

suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne

lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

3.9. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

3.10. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-

vastuvõtmise aktiga. Tellija kontrollib teostatud töö vastavust lepingus sätestatule 10

tööpäeva jooksul. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada

5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.

3.11. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule.

Sellisel juhul jätab tellija töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis 3.10 märgitud

aja jooksul töö üleandmisest arvates.

3.11.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö

teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,

mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi,

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta

töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega).

3.11.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel

ja alandada lepingu hinda.

3.11.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse

hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt.

Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,

hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö

mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.

3.11.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud

tellija antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli

tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

3.12. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija

poolt vastuvõetuks.

3.13. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko.

4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju

ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui:

4.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik;

4.1.2. töö teostamisel toimunud isikuandmete, konfidentsiaalsusnõuete või

autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue.

4.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda

leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd

lepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

4.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu

alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus

nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee

uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu

rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus

tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud

töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või

lepingust taganeda.

Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult:

4.4.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav;

4.4.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö

teostamisele kehtestatud nõuetest;

4.4.3. töövõtja ei ole tellijale tööd üle andnud hiljemalt 1 kuu möödumisel arvates

kokkulepitud töö üleandmise tähtajast;

4.4.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid;

4.4.5. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid.

4.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus

nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem

kui 5% lepingu hinnast.

4.6. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku sisendi või juhiste üleandmisega ning seetõttu

ei ole töövõtjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu

täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra.

4.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate,

töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel

kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu

hinnast ja/või lepingust taganeda.

4.8. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja

selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest

lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub VÕSi alusel.

4.9. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib

õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

4.10. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

4.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.

Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel

tasumisele kuuluva summaga.

4.12. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui

kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise

vabandatavuse osas kohaldavad pooled võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 103 sätestatut.

4.12.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks

eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti

arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui

kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel

õigus tugineda vääramatule jõule.

4.12.2. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus

sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

5. Autoriõigused

5.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning

tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused

lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale.

5.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest

tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva

ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose

kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd

oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste,

paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui

see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale

võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.

5.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate

isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et

tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste

osas litsents anda.

5.4. Kõik tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende

algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti.

5.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult

tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel,

viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib tellija tingimusi (sh

vormistamine ja sümboolika).

5.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada

illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel

motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.

5.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel

kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.

5.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise

tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.

6. Teadete edastamine

6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu

lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu

rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis.

Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku

kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult

informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni

kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui

see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval

tööpäeval.

7. Poolte kontaktisikud

7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Annikki Aruväli, e-post:

[email protected], tel: 5199 6885. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat

kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise

ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on tellija

kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse

olemasolul.

7.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kats Kivistik, e-post:

kats@ibs,ee, tel: 516 9628. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides

lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning

leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on töövõtja

kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku

volituse olemasolul.

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud

isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse

tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja

turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek

võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni

kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt

käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks

loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave.

Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid

üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda

teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline

informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui

isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja

kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja

õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult

teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline

avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole

õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute

huvides.

8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes

andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või

tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise

jms eest.

8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile,

meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb

töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga.

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste

täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse

tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu,

ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks

võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse

tegevused läbi tellijanimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu

äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi

võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute

tähtaegadega ajakava.

9.3. Lepingu aja-, tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise

ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse

aja võrra.

9.3.1. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja

pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid

aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning

millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia

alternatiivsete meetoditega.

9.3.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja

keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul

piirangute ja keeldude äralangemisest.

9.4. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate

õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

10.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

10.5. Töövõtja teavitab tellijat tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest e-posti aadressil [email protected].

10.6. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse.

10.7. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste

rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled tööalasest Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

10.8. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse Harju Maakohtus.

10.9. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Tellija: Töövõtja:

Kultuuriministeerium Balti Uuringute Instituut

Registrikood: 70000941 Registrikood: 80046950

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar Kats Kivistik

kantsler juhatuse liige

Kultuuri erialade (tants, muusika, kunst)

järelkasvu uuring 2024

Tehniline kirjeldus

Väikehange

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2

Uurimismetoodika .................................................................................................................................. 3

Uurimisküsimus .................................................................................................................................. 4

Uuringu tegevus- ja ajakava, riskide maandamise ja andmehalduse üldine kirjelduse ...................... 5

Uuringu aruandlus .................................................................................................................................. 5

Sissejuhatus

Kultuuriministeerium soovib algatada kultuuri erialade (tants, muusika, kunst)

järelkasvu uuringu.

Uuringu eesmärk on vastata küsimusele, milline on tantsu, kunsti ja muusika erialade

huvihariduse õppesisu ja õppe süsteemsuse vastavus haridustee erinevate osapoolte

ootustele.

Kultuurivaldkonnas on üha aktuaalsemaks teemaks järelkasvu tagamine, ennekõike

väljaspool suuremaid keskusi (Allikas: Kultuur 2030, lk. 8). Kultuuri arengukava

esimene alaeesmärk „Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv“ seab muuhulgas

eesmärgiks, et tagatud on professionaalide ja kultuuri hindava publiku järelkasv. Kui

laste ja noorte kultuuris osalemist hinnatakse Statistikaameti Kultuuris osalemise

uuringuga, siis hetkel puuduvad Kultuuriministeeriumil piisavad andmed, et hinnata

kultuurivaldkonna järelkasvu kujundamise süsteemsust ja jätkusuutlikkust.

Kuna eelnimetatud (alg)andmed puuduvad, siis on nii üleriiklikult kui ka regionaalselt

keeruline teha sihitatud tegevusi ja neid prioriseerida.

Teatud kultuuri erialad muusika, tantsu ja kunsti valdkondades eeldavad tipptasemel

meisterlikkuse saavutamiseks ning rahvusvaheliselt tunnustatud karjääri ehitamiseks

erialaste õpingute alustamist väga varajases eas. Õpe peab tuginema süvendatud

õppekavale, olema pikaajaline, järjepidev ja intensiivne, hõlmates olulise osa lapse

igapäevast. Kokku on Eestis 2023/24 õppeaastal huvikoole 840. Nendest 40%

moodustavad spordikoolid ning 17% muusika- ja kunstikoolid. Tantsukoolid liigituvad

EHISe andmetel muude huvikoolide alla (38%), moodustades suure osa muudest

huvikoolidest. Kokku moodustavad tantsu-, kunsti- ja huvikoolid ligilähedaselt poole

kõigist huvikoolidest (Allikas: Haridussilm), olles oluline osa kogu huvihariduse

maastikust. Süvendatud õppekavade üks olulisi väljundeid on pakkuda ettevalmistust

kultuuri erialade kutsekoolidele (MUBA, H. Elleri nim. Muusikakool, Tartu Kunstikool)

ning kõrgkoolidele (EMTA, Pallas, EKA, BFM, TÜVKA).

Uuring viiakse läbi grupiintervjuudena poolstruktureeritud meetodil, kaasates

esindajaid valitud süvendatud õppekavadega tantsu-, muusika- ja kunsti huvikoolidest,

kultuuri erialade kutsekoolidest, kõrgkoolidest ja kultuuri erialade huvikoolide

katusorganisatsioonidest.

Uuringu ülesandeks on kvalitatiivsete intervjuude abil avada tantsu, kunsti ja muusika

erialade huvihariduse õppesisu ja õppe süsteemsuse küsimused ning käsitleda nende

vastavust haridustee erinevate tasandite ootustele kultuurierialade järelkasvu vaatest.

Intervjuude tulemusel selgitatakse, milline on Eesti muusika-, tantsu- ja

kunstivaldkonna tänane ja tuleviku professionaal. Kust ta tuleb, kas tema ettevalmistus

on piisav? Mis on tema motivatsioon kultuurihariduse omandamisel, nt kas saada

aktiivseks loovisikuks tööturul? Mis pädevusi ta vajab, panustamaks loomemajanduse

sektorisse?

Uuring peab selgitama, millised on kunsti, tantsu ja muusika erialade järelkasvu

süsteemse haridusteekonna tugevused ja nõrkused ning teeb ettepanekud antud

erialade õpitee parandamiseks, kaasajastamiseks ja toetamiseks.

Uurimismetoodika

Pakkujalt oodatakse uuringu teostamise tervikvaadet, metoodika ülevaadet ja töö

etapilist kirjeldust uuringu teostamisele, lähtudes uuringu eesmärgist ja

uurimisküsimustest (Lisa 1). Pakkumuses kirjeldatakse, millisel moel on

grupiintervjuud planeeritud ja üles ehitatud. Pakkumuses esitatakse grupiintervjuude

planeeritav maht ja kava.

Lõpliku uuringu disaini ja metoodilise lahenduse kooskõlastavad tellija ja läbiviija

uuringu juhtrühmaga. Uuringu juhtrühma on tellija kaasanud Huvihariduse

Esinduskogu (HUVE), kes ei osale uuringus. Juhtrühma tööd koordineerib

Kultuuriministeerium.

Tellija ja uuringu läbiviija kooskõlastavad uuringu disaini, küsimustiku ja metoodika

uuringu läbiviija moodustatud juhtrühmas enne andmete kogumist. Teostaja võib teha

tellijale uuringu paremaks läbiviimiseks ettepanekuid. Ettepanekute sisu,

asjakohasust, vajalikkust ja võimalikkust kooskõlastatakse uuringu juhtrühmas.

Uuringu teostamiseks vajalikud andmed on:

• EHISE huvihariduse kultuuri erialade väljavõte

• Kultuuri erialade kutseõppest kõrgkoolidesse edasiminejate statistika

• OSKA prognoos Eesti tööjõu- ja oskuste vajadustest.

• Kultuuriministeeriumi tellitud uuringu „Eesti noortevaldkonna töötajaskonna

töötingimused“ (BUI, 2023) andmete põhjal koostatud huvihariduse valdkonna

miniuuring (2024)

Loetletud andmed annab tellija uuringu läbiviijale lepingu sõlmimisel.

Uuringu eesmärkide saavutamiseks täidetakse järgmised ülesanded:

1. Koostatakse uuringu tegevuskava, sh. grupiintervjuude ajakava ja metoodika

ning kooskõlastatakse need uuringu juhtrühmaga;

2. Koostatakse grupiintervjuude küsimustik (intervjuu kava) (vt lisa 1);

3. Kooskõlastatakse intervjuude küsimustik ja läbiviimise põhimõtted uuringu

juhtrühmas;

4. Teostatakse grupiintervjuud;

5. Intervjuu tulemuste analüüs koos alusandmete võrdluste ja järeldustega;

6. Uuringu lõpparuande koostamine;

7. Tulemuste esitlus mitte hiljem kui 20. detsember 2024.

Grupiintervjuude sihtrühma on valinud uuringu juhtrühm. Sihtrühma moodustavad

kuus Eesti huvikooli, kõik tantsu-, muusika- ja kunstivaldkonna süvendatud õppega

kutsekoolid ning kõrgkoolid ja huvihariduse kultuuri erialade katusorganisatsioonid.

Huvikoolide valikul on lähtutud põhimõttest, et uuringus osalev huvikool pakuks

süvendatud õppekavaga õpet, mis tähendab vähemalt viie aasta jooksul vähemalt neli

tundi nädalas kestvat õppekava põhist õpet, mis on suunitlusega kutse- ja/või

kõrghariduses jätkamisele.

Grupiintervjuud viiakse läbi järgnevate sihtrühmadega:

• 6 huvikooli:

o Tantsukoolid: Eesti Tantsuagentuuri Tantsukool (Tallinn), Meie Stuudio

(Põlva)

o Muusikakoolid: Pärnu Muusikakool, Tartu I Muusikakool

o Kunstikoolid: Tallinna Kunstikool, Viljandi Kunstikool

• Kutsekoolid: MUBA, H. Elleri nim. Muusikakool, Tartu Kunstikool

• Kõrgkoolid - EMTA, Pallas, EKA, BFM, TÜVKA

• Katusorganisatsioonid – Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Eesti

Tantsuhuvihariduse Liit

Igast asutusest kutsutakse intervjuule 1-2 esindajat.

Uuringu pakkuja esitab grupiintervjuude planeeritava mahtu ja kava vastavalt oma

planeeritavale metoodikale ja eelarve võimalustele.

Uurimisküsimus

Uuringu küsimustikuga (vt lisa 1) soovitakse saada vastused järgmistele teemadele:

• Ülevaade olemasolevast kultuuri erialade (tants, muusika, kunst) erinevate

haridustasemete eesmärgist ja sidususest.

• Kui sujuv on õpilaste liikumine eri haridustasemete ja tööturu vahel ning kas

edasiliikujate hulk on valdkonna arengu seisukohast täna piisav (võrdlus OSKA

prognoosiga)?

• Milline on erinevate kultuuri erialade haridustasemete ja osapoolte vastastikune

ootus? Millise kaaluga on huviharidus valdkonna järelkasvu vaatest?

• Kas huvihariduse tasemete vahel liikumine on viimase 10 aasta lõikes

muutunud? Kas huvihariduse kvaliteet on viimase 10 aastaga muutunud?

Millised on ootused järgmisele 10. aastale?

• Mil määral ja kuidas on tantsu, muusika ja kunsti huvikoolides rakendunud

mitmekülgne ja valdkonda laiahaardeliselt tutvustav õpe? Kas tänased

õppekavad vastavad tegelikele tööturu vajadustele ja valdkonna arengutele?

• Mis on kultuuri vaatest süvendatud huvihariduse eesmärk? Küsimus võib

puudutada nii loovisikute järelkasvu kui ka seda, millised perspektiivid on nendel

kultuuri erialade huvihariduses osalejatel, kes ei jätka esimesel valitud

kultuurierialal karjääri.

Uurimusküsimustele vastamiseks on uuringu juhtrühm koostanud eelküsimustiku, mis

on väljatoodud Lisas 1. Pakkumuse koostaja võib küsimusi kohandada ja täpsustada

koostöös uuringu juhtrühmaga.

Intervjuukavad ja uurimisküsimused esitab pakkuja tellijale lõpparuande lisas ja teeb

vajadusel tellijale kättesaadavaks intervjuude umbisikulised transkriptsioonid.

Uuringu tegevus- ja ajakava, riskide maandamise ja andmehalduse

üldine kirjelduse

Pakkuja peab esitama uuringu tegevus- ja ajakava. Tegevus- ja ajakava näitab uuringu

teostamise etapid koos vastutajatega. Tegevus- ja ajakava juurde tuleb lisada uuringu

riskide ja nende maandamise plaan.

Uuringu aruandlus

Uuringu aruandlus koosneb avakohtumise kokkuvõttest ja lõpparuandest.

Avakohtumise kokkuvõte on avakohtumise tulemusel täpsustatud uuringu eesmärkide,

uurimisküsimuste metoodika, sh sihtrühmade ja ajakava täpsustatud ülevaade. Samuti

fikseeritakse avakohtumise kokkuvõttes korralduslikud küsimused, sh kontaktisikud,

tähtajad jms. Selle eesmärk on tagada, et tellija ja uuringu läbiviija mõistavad uuringu

eesmärke, uurimismetoodikat, oodatavaid tulemusi, tegevus- ja ajakava sarnaselt.

Nõuded lõpparuandele:

• Lõpparuanne peab kajastama adekvaatselt infot, mis vastab kõigile tehnilises

kirjelduses sisalduvatele küsimustele. Lõpparuanne käsitleb kõiki analüüsi

ettevalmistamise käigus lisandunud küsimusi tingimusel, et see on pakkuja ja

tellija vahel eelnevalt kokku lepitud;

• Lõpparuandes on andmete kogumise ja analüüsimise meetodid täpselt

kirjeldatud ja viited nende allikate kohta peavad olema lisatud. Alusandmete

usaldusväärsuse riskid peavad olema vajadusel välja toodud;

• Analüüsi järeldused peavad olema selgelt eristatud, loogilised ja tuginema

analüüsi tulemusele. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel vastuolus ja

peavad olema loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad olema enamat kui

leiud ja sisaldama üldjuhul analüüsi koostaja poolseid hinnanguid;

• Lõpparuandes tehtavad ettepanekud peavad olema piisavalt detailsed,

konkreetsed, reaalselt rakendatavad, põhjendatud ja selgelt adresseeritud.

Soovitused peavad olema eraldatud töös esitatud järeldustest. Erinevad

soovitused ja ettepanekud ei tohi olla omavahel vastuolus;

• Igale loetelule, tabelile, joonisele peab olema tekstis viidatud ja antud

hinnang/lühike selgitus.;

• Lõpparuanne peab olema ühtlaselt toimetatud, hästi visualiseeritud ja

tekstikorrektuuri läbinud.