Arvamus eelnõu väljtöötamiskavatsuse kohta

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Rahandusministeerium [email protected]

Teie: 17.09.2024 nr 13-5.1/4113

Meie: 21. 10.2024 nr 46 Pangaliidu arvamus seoses rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsusega

Täname võimaluse eest avaldada arvamust tegelike kasusaajate andmete kogumise, säilitamise ja

avalikustamisega seotud muudatusi käsitleva väljatöötamiskavatsuse (VTK) osas.

Pangaliit peab kavandatud muudatusi väga oluliseks ning on arvamusel, et muudatustega võetud

regulatiivne suund (tegelike kasusaajate andmekvaliteet, volitatud töötleja ja andmevahetus) aitab

kaasa Eesti majanduskeskkonna läbipaistvamaks muutmisele ja finantskuritegevuse takistamisele,

samuti Moneyvali raportist tulenevate puuduste kõrvaldamisele.

Seoses andmekvaliteedi tõstmiseks tehtud ettepanekutega märgime esmalt, et tegelike kasusaajate

kontaktisiku eraldiseisev määramine FATF-i nõuetega kooskõla tagamise eesmärgil tuleks õiguslikult

realiseerida viisil, et see ei pisendaks ega hägustaks juhtorgani liikmete vastutust. Samuti ei tohiks

nimetatud regulatiivne suund tekitada asjakohatut halduskoormust tegelikke kasusaajaid määrama

kohustatud juriidilistele isikutele. Seetõttu palume kaaluda olemasoleva kontaktisiku (äriregistri

seadus) või juhatuse liikmete kohustuste ulatuse täpsustamist „tegeliku kasusaaja kontaktisiku“

instituudi loomise alternatiivina.

Teiseks, tegelike kasusaajate andmetele konstitutiivse tähenduse andmine ei pruugi ühtida

kavandatava EL rahapesu tõkestamise raamistikuga nagu VTK-s ka märgitud, kuivõrd kohustatud

isikutele on jäetud iseseisev tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus. Samas palume kaaluda

võimalust õigusaktiga sätestada, et kohustatud isikul on lihtsustatud hoolsusmeetmete kohaldamise

olukorras (tavapärasest madalama rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga olukord) võimalik

tugineda üksnes registrikandele.

Seoses volitatud töötleja küsimusega leiab Pangaliit, et põhjendatud on eraldiseisva üksuse loomine

Rahandusministeeriumi haldusalasse. Rahandusministeeriumi haldusala pakub välja ka VTK. Pangaliit

ei toeta keskregistri loomist EMTA või RAB-i juurde tulenevalt nende valitsusasutuste täidetavate

ülesannete spetsiifilisest iseloomust ning mis võib tegelike kasusaajate keskregistri funktsiooni täitma

hakkamisel pärssida nende asutuste põhiülesannete täitmist, samuti põhjustada konflikte erinevates

protsessides (andmete kasutamine, süüteomenetlused, ressursside küsimused). Pangaliit juhib

tähelepanu, et 2027. aastal kehtima hakkav EL rahapesu tõkestamise tõkestamise raamistik näeb

„keskregistrile“ ette spetsiifilised nõuded (näited on toodud AMLR preambuli punktis 54-55, 121-125,

artikkel 24, 62-67), mis eeldavad Pangaliidu hinnangul mh eraldiseisvat juhtimisstruktuuri ja piisavate

ressursside eraldamist, et täita EL otsekohalduvaid nõudeid.

Puutuvalt andmekaitse regulatiivsetesse võimalustesse on Pangaliit seisukohal, et VTK-s nimetatud

Euroopa Kohtu lahend tuleb asetada antud ajahetke seoses Vene Föderatsiooni sõjaga Ukrainas.

Selgitame, et sanktsioonid on täitmiseks kohustuslikud nii erikohustusega isikutele (rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse tähenduses) kui ka kõigile teistele isikutele. Alates 2022. aasta veebruari lõpust

on EL ja Vabariigi Valitsus kehtestanud olulises osas sanktsioone, mis puudutavad ka tegelikke

kasusaajaid ning nende paiknemist omandistruktuurides. Seetõttu leiame, et on vältimatult vajalik

teha tegelike kasusaajate andmed lihtsalt kättesaadavaks isikutele, kes oma äri- või tegevusvaldkonna

tõttu nimetatud valdkonnas Eestis tegutsevad. Seega on oluline „õigustatud huvi“ ja „kolmandate

osapoolte“ siseriiklikul sisustamisel jätta piisavalt avar ruum, et nimetatud sanktsioonide täitmisega

seotud kohustused, ja lisaks muud Eesti spetsiifilistest RP/TR tõkestamise riskidest tulenevad

kohustused, saaksid õigeaegselt ja kohaselt täidetud.

Lisaks palume regulatiivsete võimalustega edasi töötamisega paralleelselt läbi mõelda muudatuste

edasi- ja tagasiulatuva kohaldamise aspekt ehk nn grandfathering rule. Teisisõnu, olukordades, kus

muudatus eeldab nt olemasoleva kliendibaasi ümberhindamist või rakendamist, teeme ettepaneku

igal juhul sätestada mõistlik jõustumisaeg, et vältida sihtrühmadel õigusselgusetuse tekkimist

muudatuste järgselt tegutsemisel.

Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik Pangaliidu seisukohtadega arvestada.

Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevjuht