Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Seisukohtade esitamine Vabariigi

Valitsuse istungil heakskiitmiseks

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungil heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu

Nõukogu direktiivi ja nõukogu rakendusmääruse ettepanekute kohta, seoses elektroonilise

käibemaksust vabastamise tõendiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Ettepaneku seletuskiri

2. Vabariigi Valitsuse seisukohad

Kaja Kadak 5884 5549

[email protected]

Teie 25.09.2024 nr 2-5/24-01455;

7.4/24-0270/-1T

Meie 21.10.2024 nr 11-3.1/4247-2

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi ja nõukogu rakendusmääruse

ettepanekute kohta, seoses elektroonilise käibemaksust vabastamise tõendiga

1. Sissejuhatus ja kokkuvõte

Komisjoni ettepaneku eesmärgiks on asendada praegune käsitsi allkirjastatav käibemaksust

ja/või aktsiisist vabastamise pabertõend uue elektroonilise tõendiga, millega kinnitatakse, et

tehing vastab välisesindustele, diplomaatidele, liidu institutsioonidele ja välisriigi

relvajõududele kohaldatavatele maksuvabastuse tingimustele. Elektroonilise tõendi

kasutuselevõtt toetab eesmärki pidada sammu digiajastu kasvavate nõudmistega ja vähendada

ettevõtjate halduskoormust. Elektroonilise tõendi kasutamiseks loob komisjon ühtse

elektroonse keskkonna elektroonilise tõendi täitmiseks, kinnitamiseks ning edastamiseks nii

siseriiklike, kui piiriüleste tehingute korral. Lisaks on võimalik keskkonnas elektrooniliselt täita

ja edastada käibemaksu ja aktsiisi tagastustaotlust.

Elektroonilisele maksuvabastustõendile üleminek on planeeritud 1. juulist 2030. Kehtiva korra

kohaselt esitab maksuvabastust taotlev isik paberkandjal tõendi kinnitamiseks pädevale

ametiasutusele, kas Välisministeeriumile või Kaitseministeeriumile. Kinnitatud tõend

esitatakse kauba või teenuse müüjale, mis annab õiguse talle maksuvabastuse rakendamiseks.

Paberkandjal tõendite menetlus on ressursimahukas. Tõendi elektroonilises keskkonnas

menetlus lihtsustab ja kiirendab kogu protsessi. IT arenduste kulud Eesti jaoks on minimaalsed.

Ettevõtetele käesolev ettepanek täiendavaid kulusid ei too.

Direktiivi ettepanek on seotud 12. aprillil 2021 esitatud nõukogu ettepanekuga COM(2021)

1811, millega muudeti käibemaksudirektiivi impordi ja teatavate tarnete maksuvabastuse osas

seoses avalikes huvides võetavate liidu meetmetega. Nimetatud ettepaneku üheks osaks oli ka

elektroonilise maksuvabastuse tõendi kasutusele võtmine. Vabariigi Valitsus kiitis 27. mail

2021 toimunud istungil heaks ettepaneku võtta kasutusele elektrooniline maksuvabastuse

tõend2. Ettepaneku menetlemise käigus nõukogus otsustati nimetatud elektroonilisele

maksuvabastuse tõendile üleminek ettepanekust välja jätta, seoses tehniliste küsimustega tõendi

kohaldamisala, IT-lahenduste ja ülemineku ajakava kohta ning piirata arutelu üksnes

kiireloomulise COVID-19 hädaolukorraga seostud direktiivi muudatuste aruteluga, et tagada

selle kiire vastu võtmine.

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 1133. Artikli alusel võtab

nõukogu, kes teeb otsuse ühehäälselt seadusandliku erimenetluse kohaselt ja pärast

konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus-ja sotsiaalkomiteega, vastu sätted, et

ühtlustada liikmesriikide eeskirju kaudse maksustamise valdkonnas.

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja seletuskirja on koostanud

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialistid Kaja Kadak

([email protected], 5884 5549) ja Aet Külasalu ([email protected], 5884 1300). Seisukohad

on kooskõlastanud maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets

([email protected], 5885 1335 ) ja finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi

([email protected], 5696 1216).

1 Direktiivi ettepanek COM(2021) 181. 2Vabariigi Valitsus. Eelnõude infosüsteem, Dokumendi number: 21-0645/06. 3 Euroopa Liidu toimimise leping (2016/C 202/01).

2

2. Muutmisettepaneku sisu ja võrdlev analüüs

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 8. juulil 2024 Euroopa Liidu Nõukogule (edaspidi

nõukogu) menetlemiseks järgmised algatuste eelnõud:

- nõukogu direktiivi ettepanek, millega muudetakse direktiivi (EL) 2006/112/EÜ4

(edaspidi käibemaksudirektiiv) seoses elektroonilise käibemaksust vabastamise

tõendiga, COM(2024) 2785 (edaspidi direktiivi ettepanek) ning

- nõukogu rakendusmääruse ettepanek, millega muudetakse rakendusmäärust (EL)

282/20116 seoses elektroonilise käibemaksust vabastamise tõendiga, COM(2024) 2797

(edaspidi rakendusmääruse ettepanek).

2.1. Direktiivi ettepanek

Käibemaksudirektiivi artikkel 151 näeb ette maksuvabastused tehingutele diplomaatiliste või

konsulaarkokkulepete alusel ning tarnetele rahvusvahelistele organisatsioonidele, liidu

ametitele ja välisriigi relvajõududele. Käesoleva ettepaneku kohaselt maksuvabastuse tingimusi

ei muudeta.

Kehtiva korra kohaselt on kasutusel käibemaksuvabastuse tõend siseriiklike ja piiriüleste

ostude korral, kui rakendub otsevabastus, ehk 0% määr. Kui kaup jääb Eestisse, siis Eestis asuv

institutsioon täidab käsitsi deklaratsiooni ja edastab selle Eestis vastutavale ministeeriumile

kinnitamiseks. Kui kaup liigub Eestist teise liikmesriiki (siirdeliikmesriiki), siis täidab

maksuvabastust kasutav institutsioon deklaratsiooni ja esitab selle teise liikmesriigi vastutavale

ministeeriumile kinnitamiseks. Peale kinnitusringi Eestis või teises liikmesriigis saadetakse

tõend müüjale. Müüja peab säilitama tõendi oma raamatupidamises, et vajadusel tõendada 0%

määra kohaldumist. Kui kaupu ei lähetata ega veeta väljapoole seda liikmesriiki, kus toimub

kaubatarne, ning teenuste puhul võib maksuvabastust rakendada käibemaksu tagastamise

kaudu. Tagastustaotluse puhul esitab artikkel 151 maksuvabastus tingimustele vastav

institutsioon tagastustaotluse vastutavale ministeeriumile kinnitamiseks ja allkirjastamiseks

ning ministeerium edastab tõendi Maksu-ja Tolliametile käibemaksu tagastamiseks.

Ettepaneku kohaselt täiendatakse direktiivi nõudega kasutada elektroonilist tõendit,

kinnitamaks tehingu vastamist maksuvabastuse tingimustele. Kehtiva korra kohaselt tuleb

direktiivi rakendusmääruse (EL) 282/2011 alusel maksuvabastuse tingimustele vastamist

tõendada paberil esitatud käsitsi allkirjastatud, nõuetekohaselt täidetud tõendiga. Ettepaneku

kohaselt väljastab maksuvabastuse tingimustele vastav asutus või isik, kellele tehakse

käibemaksuvabasid kaubatarneid või osutatakse selliseid teenuseid, elektroonse tõendi ning

edastab selle elektroonses keskkonnas siirdeliikmesriigile kinnitamiseks ja allkirjastamiseks.

Direktiivi ettepaneku kohaselt ei tehta elektroonilise maksuvabastustõendi kohaldamisel vahet

riigisisestel ja piiriülestel tehingutel. Elektroonilist maksuvabastustõendit kohaldatakse ka

juhul, kui maksuvabastus antakse käibemaksu tagastamise kaudu, mis on lubatud siseriiklike

tehingute korral. Kehtiva korra kohaselt on tõend nõutav üksnes piiriüleste tehingute korral.

Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks tõendi elektroonilise vormi ja selle töötlemise

tehnilised üksikasjad ja spetsifikatsioonid.

4Direktiiv (EL) 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi. 5Direktiivi ettepanek COM(2024) 278. 6Direktiivi rakendusmäärus (EL) 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi

2006/112/EÜ rakendusmeetmed. 7 Rakendusmääruse ettepanek COM(2024) 279.

3

Lisaks sätestatakse käibemaksudirektiivis, et kui maksuvabastuse tingimused ei ole täidetud või

kui nende kohaldamine lõpetatakse, siis on vabastuse saanud isik või asutus kohustatud tasuma

kogu käibemaksu asjaomasele liikmesriigile. Kehtiv regulatsioon ei näe ette kinnitatud tõendi

tühistamise ja sellega kaasneva vastutuse korda.

Elektrooniline maksuvabastuse tõend on plaanis välja töötada selliselt, et seda rakendatakse ka

aktsiisivabastuse korral, kuna diplomaatidele, välisesindustele, rahvusvahelistele

organisatsioonidele, liidu ametitele ja välisriigi relvajõududele ettenähtud aktsiisivabastuse

korral rakendub ka käibemaksuvabastus. Kehtiva korra kohaselt rakendatakse aktsiisivabastuse

korral nõukogu direktiivi (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord8, alusel

kehtestatud samuti pabervormil esitatavat aktsiisivabastussertifikaati. Nimetatud

aktsiisivabastussertifikaadi vorm on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL)

2022/16379.

Ettepaneku kohaselt jõustuvad direktiivi muudatused 1. juulist 2026.

2.2. Rakendusmääruse ettepanek

Nõukogu rakendusmääruse (EL) 282/2011 II lisas on esitatud käibemaksust ja/või aktsiisist

vabastamise tõend, mis on ette nähtud käsitsi allkirjastatava paberversioonina kasutamiseks.

Tõendil kinnitab maksust vabastamise tingimustele vastav institutsioon/isik esitatud andmete

õigsust ning ühtlasi esitab tõendi, siirdeliikmesriigi pädevale ametiasutusele kinnitamiseks.

Siirdeliikmesriik on riik, kuhu kaup toimetatakse või kus asub teenuse ostnud institutsioon/isik.

Siirdeliikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt kinnitatud tõend esitatakse müüjale, mille alusel

on müüjal õigus kauba või teenuse müümisel 0% määra rakendada. Protseduuri lihtsustamiseks

võib siirdeliikmesriigi pädev ametiasutus anda maksust vabastamise tingimustele vastavale

institutsioonile loa ametlikuks kasutamiseks vajaliku kauba/teenuse maksuvabastuse korral

esitada müüjale tõend siirdeliikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt templiga kinnitamata. Eestis

on lubatud tõendit esitada ka digiallkirjastatuna.

Ettepaneku kohaselt muudetakse rakendusmääruse artikli 51 teksti, kuhu lisatakse täiendavalt

võimalus, et need riigid, kes ei kasuta käibemaksudirektiivis artiklis 151 kohast elektroonilist

maksuvabastustõendit, võivad kuni 30.juunini 2030 elektroonilise maksuvabastuse tõendi

asemel kasutada paberkujul rakendusmääruse II lisas esitatud tõendit.

Rakendusmääruse II lisas kehtestatud tõend hõlmab nii käibemaksu- kui ka aktsiisivabastust,

kuid eelviidatud nõukogu direktiivi (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord,

alusel rakendatakse aktsiisivabastuse korral eraldi aktsiisivabastussertifikaati. Kehtiva seaduse

järgi kasutatakse ka Eestis aktsiisivabastussertifikaati ja käibemaksuvabastustõendit eraldi.

Seega kehtiva seaduse kohaselt, kui kaubale laieneb aktsiisvabastus ja käibemaksuvabastus, siis

täidetakse kaks erinevat sertifikaati ja tõendit.

Ettepaneku kohaselt alates 1.juulist 2030 kaotatakse rakendusmääruse II lisa ja artikkel 51 ning

kehtima jääb elektrooniline maksuvabastustõendi kohustus ainult käibemaksudirektiivi.

3. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna eesmärke ei ole võimalik saavutada

üksnes riiklike meetmetega. Vajalik on muuta käibemaksudirektiivi ning käibemaksudirektiivi

rakendusmäärust, et võimaldada liikmesriikidel kasutada elektroonilist käibemaksust

vabastamise tõendit ning luua ühtne platvorm nende koostamiseks ning väljastamiseks.

8 Nõukogu direktiivi (EL) 2020/262. 9 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1637.

4

Muudatuste tegemiseks on vaja komisjoni ettepanekut käibemaksudirektiivi rakendusmääruse

muutmiseks.

Nõustume komisjoni hinnanguga, et ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega,

st see ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks. Algatusega

võetakse kasutusele elektrooniline maksuvabastustõend. Algatusega ei muudeta artikli 151 lg

1 erivabastuse tingimusi. Võttes arvesse paberdokumentidel põhineva

maksuvabastusmenetlusega seotud suuremat halduskoormust ja paindlikkuse puudumist,

toovad kavandatud meetmed pikas plaanis endaga kaasa märkimisväärse lihtsustamise ja

kulude kokkuhoiu ning on seetõttu proportsionaalsed, pidades silmas nende mõju eelarvele.

4. Esialgne mõjuanalüüs

Komisjon ei ole sidusrühmadega konsulteerinud, kuivõrd tegemist on väga tehnilise algatusega.

Eestis on peamisteks süsteemi kasutajateks Kaitseministeerium ja Välisministeerium, kes

kinnitavad tehingu vastavust maksuvabastuse tingimustele.

Ettepanek mõjutab nii asutuste, kui ettevõtete halduskoormust. Kehtiva korra kohaselt, kui

maksvabastust saada sooviv isik soetab kaupa või saab teenust, tuleb müüjal talle väljastada

arve 0% määraga. Peale arve saamist tuleb maksuvabastust soovival isikul käsitsi täita

maksuvabastustõend või aktsiisivabastussertifikaat, millele tuleb panna asutuse tempel. Peale

tõendi koostamist tuleb tõend saata kas postiga või meili vahendusel asutusele, kes dokumendi

kinnitab ja lisab omaltpoolt templi või digiallkirja. Selle järel saadab asutus tõendi müüjale

meili teel või paberil. Müüjal tuleb dokumendi säilitada, et tõendada 0% määra kohaldamist.

Sama protseduur kehtib nii siseriiklike, kui piiriüleste tehingute korral. Tagastustaotluse korral

väljastab müüja arve käibemaksuga. Maksuvabastust saada sooviv isik täidab tagastustaotluse

käsitsi, allkirjastab selle ning saadab vastutavale ministeeriumile kinnitamiseks. Peale kinnitust

saadetakse käsitsi kinnitatud tagastustõend ja maksekorraldus Maksu-ja Tolliametisse

käibemaksu tagastamiseks.

Ettepaneku kohaselt täidetakse maksuvabastustõend või tagastustõend elektroonilises

keskkonnas ning saadetakse tõend süsteemisiseselt vastutavale asutusele kinnitamiseks. Peale

kinnitamist saadetakse maksuvabastustõend süsteemisiseselt müüjale või tagastustaotluse

puhul Maksu-ja Tolliametisse. Seega elektroonilise süsteemi kasutuselevõtt vähendab käsitsi

paberite täitmist ja allkirjastamist, ajakulu andmete vahendamisele ning vigu protsessis.

Eelarvemõju on direktiivi ettepaneku seletuskirjas lühidalt käsitletud nii ettepaneku selgitavas

osas kui ka ettepaneku lõpus olevas finantsselgituses.

Komisjon märgib direktiivi ettepaneku selgitavas osas, et enamiku digilahenduste rakendamise

ja toimimisega seotud kuludest, mis on hinnanguliselt 2,9 mln eurot, kannab komisjon ja seda

rahastatakse täielikult programmist FISCALIS selle jaoks mitmeaastases finantsraamistikus

ettenähtud rahastamispaketi raames. Käesolev meede on arvestatud FISCALIS-e eelarvesse ja

ei mõjuta teisi FISCALIS meetmeid.

Komisjoni hinnangul ei ole kulud liimesriikidele suured, kuna need on peamiselt seotud

kesksele rakendusele juurdepääsu võimaldamisega.

Kaitseministeeriumi esialgse hinnangu kohaselt on elektroonilisele tõendile üleminekuga

seotud IT kulusid ei kaasne.

Välisministeeriumi hinnangul on elektroonilisele käibemaksu- ja aktsiisivabastuse tõendile

üleminekuga seotud IT kulud esialgse hinnangu kohaselt 10 000-20 000 eurot. See on seotud

5

Välisministeeriumi poolt loodava Diplomaadi portaali võimaliku liidestamisega komisjoni

poolt loodava süsteemiga.

Maksu- ja Tolliameti esialgse hinnangu kohaselt elektroonilisele tõendile üleminekuga seotud

IT kulusid ei kaasne, kuid väheneb halduskoormus, mis on seotud paberil

käibemaksutagastustaotluste menetlemisega. Lisaks võimaldab elektroonne keskkond

lihtsamini vajadusel teostada väljastatud tõendite ning sellega seotud arvete ristkontrolli.

Maksu- ja Tolliametil tuleb luua võimalus maksu tasumiseks maksuvabastuse tõendi

väljastanud isikut käibemaksukohustuslasena registreerimata juhul, kui pärast tehingut selgub,

et sellel isikul maksuvabastuse saamise õigust ei olnud. Maksu-ja Tolliameti hinnangul

käesolev muudatus kulusid kaasa ei too.

Ettevõtjatele kulusid muudatus kaasa ei too, küll aga väheneb halduskoormus. Tulenevalt

tõendite menetlusest elektroonilises keskkonnas on maandatud tõendite väärkasutuse risk.

Uus elektrooniline tõend ei mõjuta kehtivate käibemaksuvabastuste kohaldamist ja seega

maksulaekumistega seonduv mõju eelarvele puudub.

5. Eesti seisukohad

Seisukoht 1:

Eesti toetab tehingu maksuvabastuse tingimustele vastamise kinnitamiseks elektroonilise

maksuvabastuse tõendi kasutusele võtmist.

Nõustume elektroonilise maksuvabastuse tõendi kasutusele võtmisega. Ettepaneku eesmärk on

lihtsustada ja kaasajastada diplomaatidele, välisesindustele, rahvusvahelistele

organisatsioonidele ja välisriigi relvajõududele ettenähtud maksuvabastuse saamise

protseduuri. Paberitõendi kasutamine tekitab halduskoormust ja võib põhjustada ebavajalikku

ajakulu olukordades, millele reageerimine on ajatundlik.

Seisukoht 2:

Eesti toetab elektroonilise maksuvabastuse tõendi kasutusele võtmist nii piiriüleste kui

siseriiklike tehingute korral. Sealjuures pooldame võimalust, et siseriiklike tehingute korral

saab liikmesriik valida, kas kasutada ühtset elektroonilist maksuvabastuse tõendit või mitte.

Ettepaneku kohaselt tuleb elektroonilist maksuvabastuse tõendit kasutada nii piiriüleste kui ka

siseriiklike tehingute korral. Nõukogu maksuküsimuste töögrupis toimunud aruteludel soovisid

mõned liikmesriigid valikuvõimalust elektroonilise tõendi siseriiklike tehingute korral

kasutamiseks, kuna siseriiklik süsteem on hästi toimiv ja ei vaja muutmist. Nõustume

siseriiklike tehingute korral liikmesriikidele antava valikuvõimalusega, kuna sellel piiriülene

mõju puudub. Selline valikuvõimalus võimaldab ka Eestil, kui arutelu alla tuleb siseriikliku

süsteemi muudatus, kaaluda erinevaid võimalusi.

Seisukoht 3:

Eesti toetab elektroonilise maksuvabastuse tõendi rakendamist nii käibemaksu- kui ka

aktsiisivabastuse korral, mis lihtsustab maksuvabastusega seotud protseduuri.

Toetame komisjoni ettepanekut, et sama tehingu kohta, kui rakendub samaaegselt nii aktsiisi-

kui ka käibemaksuvabastus peaks olema võimalus esitada kahe erineva tõendi asemel üks

tõend, mis lihtsustab maksuvabastustega seotud protseduuri.

Seisukoht 4:

Eesti ei pea vajalikuks kehtestada ühtse elektroonilise maksuvabastuse tõendi kasutusele

võtmiseks üleminekuperioodi, sest piiriüleste tehingute korral muudaks paralleelselt paber- ja

6

elektrooniliste tõendite kasutamine protsessi keerulisemaks. Eelistame maksuvabastuse tõendi

kasutuselevõtmist kõigis liikmesriikides üleminekuperioodita 1. juulist 2030.

Ettepaneku kohaselt rakendatakse elektroonilisele maksuvabastuse tõendi kasutuselevõtmisel

üleminekuperioodi kuni 30. juunini 2030. Üleminekuperioodi jooksul on liikmesriigil õigus

kasutada elektroonilise maksuvabastuse tõendi asemel hetkel kehtivat pabertõendit. Piiriüleste

tehingute korral paralleelselt liikmesriikide poolt erinevate süsteemide rakendamine võib lisada

lihtsustuse asemel keerukust. Seetõttu tuleks kaaluda piiriüleste tehingute korral ühtse

elektroonilise maksuvabastuse tõendi kasutuselevõtmist üleminekuperioodita 1. juulist 2030.

6. Arvamuse saamine

Ettepanek saadeti arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumile, Välisministeeriumile,

Maksu- ja Tolliametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule ning Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.

Ettepanekut toetasid Kaitseministeerium, Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet ning Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda. Teised ettepanekule arvamust ei esitanud.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 10.2024 nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi ja nõukogu rakendusmääruse ettepanekute

kohta, seoses elektroonilise maksuvabastussertifikaadi kasutusele võtmisega.

1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad järgmiste algatuste eelnõude kohta:

- nõukogu direktiivi ettepanek, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses

elektroonilise käibemaksust vabastamise tõendiga, COM(2024) 278;

- nõukogu rakendusmääruse ettepanek, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011

seoses elektroonilise käibemaksust vabastamise tõendiga, COM(2024) 279:

1.1. Eesti toetab tehingu maksuvabastuse tingimustele vastamise kinnitamiseks elektroonilise

maksuvabastuse tõendi kasutusele võtmist.

1.2. Eesti toetab elektroonilise maksuvabastuse tõendi kasutusele võtmist nii piiriüleste kui

siseriiklike tehingute korral. Sealjuures pooldame võimalust, et siseriiklike tehingute korral

saab liikmesriik valida, kas kasutada ühtset elektroonilist maksuvabastuse tõendit või mitte.

1.3. Eesti toetab elektroonilise maksuvabastuse tõendi rakendamist nii käibemaksu- kui ka

aktsiisivabastuse korral, mis lihtsustab maksuvabastusega seotud protseduuri.

1.4. Eesti ei pea vajalikuks kehtestada ühtse elektroonilise maksuvabastuse tõendi kasutusele

võtmiseks üleminekuperioodi, sest piiriüleste tehingute korral muudaks paralleelselt paber- ja

elektrooniliste tõendite kasutamine protsessi keerulisemaks. Eelistame maksuvabastuse tõendi

kasutuselevõtmist kõigis liikmesriikides üleminekuperioodita 1. juulist 2030.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud

seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja

Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michael Taimar Peterkop

Peaminister Riigisekretär