Vastutuskindlustuse lepituskomisjon

Terviseministri määruse „Vastutuskindlustuse lepituskomisjon“ seletuskirja lisa

Kooskõlastustabel

Märkuse esitaja/märkus Seisukoht märkuse kohta

Eesti Perearstide Selts

1.Peame ebamõistlikuks, et lepituskomisjon peab tegelema alla 1000 euroste nõuetega, kuivõrd perearstikeskustele pakutakse omavastutust alates 1000 eurost ning see võib tuua kaasa endaga olukorra, kus kindlustusfirma suunab väga palju tööd lepituskomisjonile, kuivõrd võib eeldada, et kindlustusfirma on teinud kalkulatsioonid omavastutuse suuruse määramiseks. Teeme ettepaneku see punkt üldse välja võtta. 2.Lepituskomisjon ei lahenda kindlustusvõtja ja kindlustusandjavahelisi erimeelsusi. Teeme ettepaneku, et see ülesanne oleks ikkagi ka lepituskomisjoni ülesanne. 3. Lõikes 1 on märgitud, et komisjoni koosseisu võib vajadusel kaasata erinevaid asjakohaseid liikmeid – peame oluliseks, et sinna vajadusel määrataks ka teisi arstlike erialade esindajaid ja mitte ainult Eesti Arstide Liitu. 4. Palume samuti piirangut esimehele, arvestades Eesti väiksust. Esimees ei tohi olla seotud ühegi Eesti raviasutusega, vastasel juhul võib olla oht ebavõrdseks kohtlemiseks. 5. Samuti pole me nõus, et antud eelnõu rakendamisega kulusid ei kaasne. Kaasnevad kulud komisjoni töötasudega seoses ja ei ole mõistlik neid määramata suurusega kulusid Terviseameti kuludesse arvestada, kuivõrd seletuskirjast ei selgu prognoosi võimalikele menetlusjuhtudele kuus/aastas.

Lepituskomisjon ei tegele nõuete lahendamisega ja kahjumenetlusega, vaid sinna saab patsient pöörduda, kui pole rahul kindlustusandja otsusega. Kindlustusandja saab komisjoni pöörduda seaduses sätestatud juhul, st k.a juhul, kui vaidlus käib juhtumi üle, kus kahju eeldatav suurus on alla 1000 euro. Seda ei saa määrusega piirata. Lepituskomisjoni pöördumise õigus on sätestatud seaduses, seda määrusega laiendada ei saa. Lepituskomisjonil on õigus kaasata asjakohaseid eksperte ja tellida ekspertiise lähtuvalt lepitusseaduse §-st 24, seega ei pea seda määruses kordama. Arvestatud. Viide lepitusseaduse §-le 3 lisatud määrusesse § 4 lg 2. Lepitusseaduse § 3 kohaselt peab lepitaja olema erapooletu ja sõltumatu. Kulude prognoos esitati TOKVS seletuskirjas. Kulud kaetakse Terviseameti eelarvest selleks ette nähtud vahendutest.

Eesti Arstide Selts

Kooskõlastame määruse „Vastutuskindlustuse lepituskomisjon“ eelnõu. Juhime tähelepanu

TOKVS § 24 lg 1 sätestab, et igal lepituskomisjoni liikmel peab olema

asjaolule, et tulenevalt tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 23 on lepituskomisjoni pöörduvatel patsientidel ja kindlustusandjatel alust eeldada, et komisjoni kuuluvad ka meditsiiniliste eriteadmistega isikud. Samuti peaks määrusega ette nägema võimaluse, et komisjonil on õigus keerulisemate vaidluste puhul kaasata komisjoniväliseid meditsiinieriala eksperte

akadeemiline kõrgharidus ja ta peab olema õigus- või meditsiinivaldkonna asjatundja. Lepituskomisjonil on õigus kaasata asjakohaseid eksperte ja tellida ekspertiise lähtuvalt lepitusseaduse §-st 24, seega ei pea seda määruses kordama.

Eesti Kindlustusseltside Liit

• § 1 – meie arvates ei reguleeri määrus sisuliselt liikmete tasustamise korda, § 5 on rakendusakti jaoks liiga abstraktne. § 5 lg 1 ütleb üksnes, et makstakse tasu ja lg 2 ütleb mida võetakse arvesse. Jääb arusaamatuks, kes kehtestab tasu suuruse, millist määra rakendatakse, kes maksab tasu, kui suur see olema peab, kas seda makstakse juhtumi põhiselt, jne (vt nt https://www.riigiteataja.ee/akt/119022019033 ) • § 2 lg 1 – lisada sõltumatu järgi sõnad „ja erapooletu“. Põhimõte tuleb LepS §-st 3, mis on kohaldatav ka olukorras, kus lepitajana tegutseb riigi lepitusorgan (LepS § 19 lg 1). • § 2 lg 2 – teeme ettepanelu lg 2 kustutada. Tegemist on seaduse sätte tarbetu kordamisega (vt TÕKVS § 23 lg 1 2 lause) • § 2 lg 4 p 3 – kõnealune säte on lisatud eelnõusse meie ettepanekul. Soovime siiski tähelepanu juhtida sellele, et sellisel kujul vajaks see täpsustamist. Pidasime eelkõige silmas olukorda, kus kindlustusandja on tühistanud kindlustuslepingu ja seetõttu võiks olla kahjustatud isikul olla võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole (VÕS § 80). Oluline on siinjuures rõhutada, et kahjustatud isik (patsient) pole lepingu pool ja

Arvestatud osaliselt. Määruse teksti täpsustatud, et tasu maksjaks on Terviseamet. TOKVS § 24 lg 2 kohaselt saab minister kehtestada tasustamise korra. Viidatud tarbijavaidluste komisjoni esimehe tasustamise määrade kehtestamiseks antud määrus on antud tarbijakaitseseaduse § 45 lõike 2 alusel, mille kohaselt kehtestab komisjoni töötasu määrad minister. TOKVS-s sellist volitusnormi ministrile ei ole antud. Mittearvestatud. Määruse sõnastuses on lähtutud TOKVS § 23 lõike 1 sõnastusest seda laiendamata, aga see ei tähenda, et komisjon ei peaks lepitajana olema lepitusseaduse § 3 lõike 1 kohaselt siiski sõltumatu ja erapooletu. Mittearvestatud. Säte on määruses arusaadavuse ja terviklikkuse huvides. Arvestatud, jäetud välja p 4, kuna selgitusest järeldub, et silmas on peetud ilmselt punkti 4 (p 3 on aegumise punkt), kui patsient saab sellise vastuväite esitada, siis

seetõttu tal üldjuhul ei ole õigust osaleda vaidlustes, mis puudtavad lepingu lõpetamist (ülesütlemine, taganemine). ). Riigikohus on siiski öelnud, et lepingu tühisusele saab tugineda, sh tühisuse tuvastamist hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingu pool (Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 13). On ebaselge, kas patsient saab esitada vastuväite, kui kindlustusandja on tuginenud lepingu tühisusele. • § 2 lg 4 loetelus on puudu p 6. • TOKVS § 23 saab pöörduda üksnes kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks ja seda saab teha üksnes patsient või muu õigustatud isik. Menetluskorras peaks olema säte, mis ütleb, et enne kui nõue pole muutunud sissenõutavaks ja kindlustusandja pole teinud otsust, ei saa lepitusorgan asja menetleda (vt ka TOKVS § 21 lg 4). Teeme ettepanek täiendada määrust paragrahviga „Lepitusmenetluse lubatavus“. Lõikes 1 võiks reguleerida seda, kes võivad lepitusorgani poole pöörduda, lõige 2 võiks sedastada, et lepitusorgan menetleb asja siis, kui (i) kindlustusandjale on nõue esitatud, nõue on muutunud sissenõutavaks ja (ii) kindlustusandja on teinud otsuse (või viivitanud). Lisaks peaks läbi mõtlema, kas enne organi poole pöördumist peaks patsient esitama omapoolsed vastuväited või mitte? Lg 3 võiks olla määruse eelnõu § 2 lg 6. • § 4 lg 1, 2 – on küll rõhutatud, et komisjoni moodustamisel lähtutakse sisust, kuid tuleks vähenda komisjoni esimehe kaalutlusõigust. Teeme ettepaneku täiendada sõnastust nii, et 3 liikmelises komisjonis oleks vastava meditsiinivaldkonna spetsialist ja 5 liikmelises komisjonis vähemalt 2-3 meditsiiniala asjatundjat. • § 2 lg 5: teeme ettepaneku sõnastada: „(5) Komisjon vaatab avalduse läbi üheliikmelises koosseisus otstarbekuse kaalutlusest lähtudes, sealhulgas kui vaidluse lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on: 1) vaidluse asjaolud selged ning vaidlus on võimalik lahendada kirjalikus menetluses; 2) vaidlus on sisutühi või pahatahtlik;“

lahendab seda üldkorras 5-liikmeline komisjoni koosseis. Arvestatud. Eelnõu on täpsustatud. Mittearvestatud. Määruse volitusnorm on TOKVS kohaselt komisjoni moodustamise alused, töökord, liikmete nimetamine ja tasustamise kord. Ettepanekus toodu saaks käia ainult „töökorra“ all. Minister saab reguleerida seda, milline on komisjoni töökord, ta ei saa muid suhteid (kes võib pöörduda jms) reguleerida. Arvestatud, määruse ja seletuskirja teksti täpsustatud. Mittearvestatud. Pakutud sõnastuses toodu võib käia ka olemasoleva sõnastuse alla (asjaolud on selged). Kui siiski ei ole selge, et vaidlus on sisutühi või pahatahtlik, siis ei ole ka põhjust seda lahendada 1- liikmelises komisjoni koosseisus. Ettepanek on tehtud ilmselt tarbijakaitseseaduse § 32 lg 1 p 2 eeskujul. Viitame, et seal on see toodud seaduse tasemel, kuid antud juhul saab minister kehtestada komisjoni töökorda.

• § 2 p 6 – täiendada uue punktiga järgmises sõnastuses: „X) kahju, mille eeldatav suurus on alla 200 euro.“ (vt TOKVS § 20 p 3). • Lepitusmenetluse üks tähtsamaid põhimõtteid on lepitusorgani sõltumatus ja erapooletus. LepS ei reguleeri piisavalt riigi lepitusorgani puhul sõltumatust ja erapooletust. LepS käsitab lepitusorganit lepitajana ja lepitusorgani enda suhtes ei ole otseselt kohaldavat § 3 sätted. Menetluskorras peaks olema säte, mis ütleb, et komisjoni liikmele kohaldatakse vastavalt LepS § 3 ja TsMS § 23 põhimõtteid, mida tuleks täpsustada ja täiendada lähtuvalt valdkonna spetsiifikast (vt ka https://www.lkf.ee/sites/default/files/Liiklus_lepitusorgan_menetlu skord%2810%29.pdf p 6.4)

Mittearvestatud. Kui ettepanek on täiendada § 2 lg 6, siis tekib küsimus, miks tuua siia ainult 1 punkt TOKVS §-st 20. TOKVS § 20 loetleb 15 juhtumit, mida TOKVS alusel ei hüvitata. Kui õigustatud isik eelduslikult alla 200 eurose kahju osas komisjoni pöördub, siis saab selle lahendada 1- liikmelises koosseisus (kui asjaolud on selged), kui ei ole selged, siis tuleb ikkagi asja arutada. Arvestatud, määruse teksti täpsustatud (§ 4 lg 2).

Eesti Õdede Liit

1. täiendada määrust selliselt, et oleks parmini aru saada, millist rolli lepituskomisjon viieliikmelisena täidab VÕI vähenda komisjoni kooseis kolmeliikmeliseks. Väiksema komisjoni korral jätta alles võimalus kaasata vajadusel protsessi lisaspetsialiste. 2. täpsustada millist asutust või spetsialistide gruppi kõik liikmed esindavad - üks on Terviseameti esindaja, juht on jurist ning mõistlik oleks siis ka üks või 3 organisatsiooni vm esindajat konkreetsemalt ära nimetada.

Mittearvestatud. Komisjoni 5-liikmelise koosseisu nõue tuleneb seadusest (TOKVS § 24 lg 1). Mittearvestatud. Selline täpsustus vähendaks paindlikkust komisjoni moodustamisel sõltuvalt vaidlustatud juhtumi sisust ja asjaoludest.

Eesti Kiirabi Liit

Palume täiendada § 3 asjakohaste organisatsioonide loetelu. Palume asjakohaste organisatsioonide loetellu lisada Eesti Kiirabi Liit.

Seletuskirja täpsustatud. Asjakohaste organisatsioonide loetelu on toodud seletuskirjas ega ole seal lõplik. Peame lõpliku loetelu kehtestamist õigusakti tasemel liigselt ja põhjendamatult piiravaks.

Eesti Haiglate Liit

Määruse § 5 lõige 2 sätestab, et tasu arvestamisel võetakse arvesse tööd juhtumi dokumentidega, lepitusosalistega ning osalemist koosolekutel ja lepituskohtumistel. Komisjoni liikme valmisolekut komisjoni töös osalemiseks võib tasustada

Arvestatud, määruse teksti täpsustatud.

täiendavalt. TOKVS § 25 lg 6 kohaselt maksab kindlustusandja Terviseametile lepitusasja läbiviimise ja sellega seotud kulude eest mõistliku tasu, mis arvutatakse faktiliselt kantud kulude alusel. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada ka kulude arvestamise metoodika. On selge, et kindlustusandja peegeldab kõik menetlusega seotud kulud oma kindlustuspakkumusse ehk siis need jäävad tegelikkuses tervishoiuteenuse osutaja kanda, mistõttu on oluline, et need oleks võimalikult selged ja piiritletud. Umbmäärane komisjoni töös osalemiseks valmisoleku tasu – iseäranis olukorras, kus kulud kindlustusele ületavad hetkel niigi mõistlikkuse piiri, samas on riik justkui orienteeritud kokkuhoiupoliitikale – põhjendatuna ei näi ning õiguskindlust ei lisa. Teeme ettepaneku taoline tasu välistada.

Terviseministri määruse „Vastutuskindlustuse lepituskomisjon“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärk on kehtestada tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) § 24 lõike 2 alusel vastutuskindlustuse lepituskomisjoni moodustamise alused ja töökord. TOKVS näeb ette, et lepituskomisjon tegutseb peamiselt lepitusseaduse alusel TOKVS-is sätestatud erisustega ning lahendab patsiendi või muu õigustatud isiku poolt kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusi. Seega on lepitusmenetluse poolteks üldjuhul patsient või muu õigustatud isik ja kindlustusandja. Kindlustusandjal on erandkorras õigus pöörduda enne otsustamist, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, lepituskomisjoni poole, kui kindlustusjuhtumi ja kindlustusandja täitmise kohustuse olemasolu väljaselgitamine eeldab meditsiinilisi eriteadmisi ja nendele tuginevate järelduste tegemist, kuid kindlustusandjal pole vaatamata jõupingutustele õnnestunud ekspertiisi korraldada ja eriteadmistega isikut kaasata, või juhul, kui juhtumi kohta on eriteadmistega isikud andnud vastakaid hinnanguid. Sellisel juhul käsitatakse avalduse esitajana kindlustusandjat ja õigustatud isik kaasatakse lepitusmenetlusse komisjoni poolt. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna tervishoiuvõrgu ekspert (endine tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht) Heli Paluste ([email protected]) ja tervishoiukorralduse osakonna juhataja (endine Sotsiaalministeeriumi terviseõiguse juht) Ebe Sarapuu ([email protected]), kes on teinud ka eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Eelnõu koostamisse olid kaasatud Eesti Kindlustusseltside Liit ja Terviseamet. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse TOKVS § 24 lõike 2 alusel vastutuskindlustuse lepituskomisjoni (edaspidi komisjon) moodustamise alused ja töökord, sealhulgas liikmete nimetamise ja tasustamise kord. Eelnõu § 2 reguleerib komisjoni tegutsemise põhimõtteid. Lõikes 1 sätestatakse, et komisjon on Terviseameti juures alaliselt tegutsev kohtueelne sõltumatu vastutuskindlustuse vaidluste lahendamise organ, kes lähtub oma tegevuses, sealhulgas avalduste vastuvõtmisel ja nende lahendamise menetluses lepitusseadusest, kui TOKVS-is ei ole sätestatud teisiti. Lõike 2 kohaselt on komisjon riigi lepitusorgan lepitusseaduse tähenduses. Lepitusseaduse § 2 punkti 4 kohaselt saab lepitajaks olla seaduses sätestatud juhul riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorgan. Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon vaatab avalduse läbi viieliikmelises koosseisus, millesse kuulub vähemalt kolm meditsiinivaldkonna asjatundjat, välja arvatud määruse § 2 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhul, milles nähakse ette, et otstarbekuse kaalutlusest lähtuvalt võib avalduse läbi vaadata ka kolme- või üheliikmeline komisjon.

Lõike 4 kohaselt vaatab komisjon avalduse läbi kolmeliikmelises koosseisus, millesse kuulub vähemalt üks vastava meditsiinivaldkonna asjatundja, otstarbekuse kaalutlusest lähtudes, kui avaldus puudutab: 1) vaidlust hüvitise suuruse üle; 2) kommunikatsiooni ja tervishoiuteenuste dokumenteerimist; 3) vaidlust, mille esemeks on aegumise kohaldamine; 4) lepitusasja, mille hind on alla 1000 euro; 5) vaidlust TOKVS §-s 20 sätestatud kahju hüvitamise välistuse kohaldamise üle; 6) vaidlust, mille lahendamine ei eelda meditsiinilisi eriteadmisi ega nendele tuginevate järelduste tegemist. Sätte mõte on kasutada liikmeid juhtumi tüübist ja selle sisust tulenevalt optimaalselt. Teatud juhtudel, mille kohta on esitatud loetelu, piisab täiesti kolmest liikmest. Tegemist ei ole lõpliku loeteluga. Loetelu koostamisel on arvestatud liikluskindlustuse vaidluste kogemust. Lõike 5 kohaselt vaatab komisjon avalduse läbi üheliikmelises koosseisus. Sätet rakendatakse otstarbekuse kaalutlusest lähtudes, kui vaidluse lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ning vaidlus on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Üheliikmeline komisjon koosneb komisjoni esimehest või tema äraolekul aseesimehest. Sätte eesmärk on kasutada ekspertide aega optimaalselt. Lõige 6 sätestab välistused, millistel juhtudel komisjon vaidlust ei lahenda. Komisjon ei lahenda vaidlust, mis on lahendamisel kohtus, mille esemeks on tagasinõude kohaldamine või mis on seotud erimeelsustega kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel. Säte on määruses õigusselguse huvides, et ennetada avalduste esitamist sellise vaidluse lahendamiseks, mis ei ole seadusest lähtuvalt komisjoni pädevuses. Lõike 7 kohaselt juhib komisjoni tööd komisjoni esimees, esimehe äraolekul asendab teda aseesimees. Aseesimees on sellisel juhul komisjoni esimehe õigustes kõnealuse määruse tähenduses. Lõike 8 kohaselt tagab Terviseamet komisjoni tegevuseks vajaliku korraldusliku toe, sealhulgas korraldab avalduse vastuvõtmise, komisjonile menetluseks vajalike täiendavate andmete taotlemise isikutelt, kellel on teavet kindlustusjuhtumiga seotud asjaolude kohta, nende vastuvõtmise ja komisjoni liikmetele kättesaadavaks tegemise, lepitusmenetluse dokumenteerimise ja muud vajalikud toimingud. Säte on vajalik, et tagada õigusselgus, arvestades ka asjaolu, et see mõjutab otseselt Terviseameti ja komisjoni vahelist tööjaotust, töökoormust ja ressursivajadust. Eelnõu § 3 reguleerib komisjoni moodustamise aluseid, sealhulgas liikmete ja esimehe ülesandeid. Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni liikmed nimetab Terviseameti peadirektor käskkirjaga, lähtudes TOKVS § 24 lõikest 1. Vähemalt üks liige nimetatakse komisjoni koosseisu Terviseameti esindajana. Terviseamet võib vajaduse korral kaasata asjaomaseid organisatsioone liikmete nimetamise ettepanekute tegemiseks, mis tagab huvigruppide esindatuse. Asjaomasteks organisatsioonideks võivad olla näiteks Eesti Arstide Liit, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond, Eesti Kiirabi Liit, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Advokatuur, Eesti Juristide Liit ja muud organisatsioonid. Lõike 2 kohaselt nimetatakse komisjoni liikmed, sealhulgas komisjoni esimees ja aseesimees nimeliselt kolmeks aastaks. Komisjoni esimeheks peab olema isik, kellel on magistrikraad õigusteaduses või sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22

kohaselt, kes tunneb meditsiiniõigust ja kellel on vaidluste lahendamise alal vajalikud oskused. Nimetatud nõue tagab komisjoni esimehe pädevuse ja komisjoni töö sujuva käivitumise. Lõike 3 kohaselt arvatakse komisjoni liige nimekirjast välja liikme nimetamise ettepaneku teinud organisatsiooni või liikme enda kirjalikul taotlusel, mis esitatakse Terviseametile. Komisjoni liikmete nimekirja võib vajaduse korral täiendada uute liikmetega. Säte tagab, et komisjoni liikmete nimekirja oleks võimalik paindlikult ajakohasena hoida ja oleks selge, kuidas nimekiri muutub. Eelnõu § 4 reguleerib komisjoni töökorda. Lõige 1 sätestab, et komisjon on töövõimeline, kui juhtumi menetlusest, sealhulgas koosolekust või lepituskohtumisest võtab lähtuvalt avalduse sisust osa määruse § 2 lõikes 3, 4 või 5 nimetatud arv liikmeid, sealhulgas komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Lõike 2 kohaselt kinnitab komisjoni esimees iga lepitusasja lahendamiseks liikmete hulgast komisjoni koosseisu, arvestades juhtumi sisu ja keerukust ning lähtudes määruse § 2 lõigetes 3–5 sätestatust. Avalduse läbivaatamisel on komisjoni koosseisus alati komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees ja lisaks Terviseameti esindaja. Tereviseameti esindaja nõue ei kehti määruse § 2 lõikes 5 sätestatud juhul, st siis, kui komisjon on üheliikmeline. Sätte mõte on, et iga avaldust käsitleb komisjon lähtuvalt selle sisust ja keerukusest ning koosseis (liikmete arv) võib olla erinev. Koosseisu kinnitamisel tuleb silmas pidada ka seda, et komisjoni koosseisu kuuluva asjatundja sõltumatus ja erapooletus lepitusseaduse § 3 tähenduses on lepitusasja suhtes tagatud. Lepitusseaduse § 3 lõike 1 kohaselt peab lepitaja olema sõltumatu ning lepitusosaliste suhtes erapooletu. Lepitaja ei tohi lepitusmenetlust läbi viia juhul, kui esinevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 23 nimetatud asjaolud. Lõige 3 sätestab komisjoni töövormid: töö dokumentidega, suhtlemine lepitusosalistega, koosolekute korraldamine juhtumite arutamiseks ja lepituskohtumine või kirjalik menetlus. Koosolekud, suhtlemine lepitusosalistega ja lepituskohtumised võivad toimuda sidevahendite teel. Säte tagab õigusselguse ning annab võimaluse kasutada tööks erinevaid sidevahendeid. Lõige 4 sätestab, et komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees teatab komisjoni liikmetele ja lepituskohtumise korraldamiseks komisjoni pöördunud osapooltele vähemalt kümme tööpäeva enne koosolekut või lepituskohtumist selle toimumise koha ja aja ning edastab päevakorra koos vajalike materjalidega. See tagab, et komisjoni liikmed, kes lepitusasja menetluses osalevad, saavad materjalidega tutvuda ja arvamuse kujundada. Lõike 5 kohaselt võib komisjoni liige, kes valmistab ette lepitusettepanekut, suhelda lepitusmenetluse käigus kõigi lepitusosalistega koos või asjaolude täpsustamise eesmärgil ka igaühega eraldi. Säte tagab õigusselguse komisjoni liikme õigustega seoses lepitusasja menetluses. Lõikes 6 kehtestatakse protokollimise kord. Komisjoni koosolek ja lepituskohtumine protokollitakse. Protokolli allkirjastavad protokollija ja koosoleku juhataja ning protokoll kooskõlastatakse eelnevalt kõikide komisjoni liikmetega. Lepituskohtumise protokoll edastatakse osapooltele. Lõike 7 kohaselt võib lepitusseaduses sätestatud menetluslikke toiminguid, millel ei ole patsiendile või muule õigustatud isikule otseseid õiguslikke tagajärgi, teha ainuisikuliselt komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees ilma komisjoni koosolekut kokku kutsumata.

Säte on vajalik et vajaduse korral saaks lihtsustatud korras teha menetuslikke toiminguid ka esimees või aseesimees. Vastav põhimõte on kooskõlas TOKVS § 24 lõikega 1. Lõige 8 reguleerib otsuse vastuvõtmise põhimõtteid. Üldjuhul võtab komisjon otsused lepitusettepaneku kohta vastu konsensuse alusel ning kui seda ei saavutata, võetakse otsused vastu koosolekul osalevate hääleõiguslike liikmete poolthäälte enamusega. Otsused võivad olla seotud lepitusettepanekuga või muu menetlusega. Lõike 9 kohaselt vormistab komisjoni otsuse lepitusettepanekuks komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees kirjalikult ning otsuse allkirjastavad kõik komisjoni liikmed. Vaidluse lahendamise ja lepituskokkuleppe sõlmimise ettepanekut on täpsemalt reguleeritud lepitusseaduse §-s 25. Lõige 10 sätestab, et kui pooled nõustuvad lepitusettepanekuga, kinnitab kokkuleppe komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees ning seejärel tehakse see pooltele kirjalikult teatavaks, edastades neile kokkuleppe ärakirjad. Lõige 11 sätestab kirjaliku menetluse kasutamise põhimõtte. Komisjon võib lepitusasja lahendamisel kasutada kirjalikku menetlust, kui avalduses esitatud teabe alusel on vaidluse asjaolud selged ning vaidlus on võimalik lahendada kirjalikus menetluses koosolekuid ja lepituskohtumist korraldamata. Säte on vajalik, et tagada selgete ja lihtsate juhtumite kiire ja ajasäästlik lahendamine. Eelnõu § 5 reguleerib komisjoni tasustamist. Lõike 1 kohaselt maksab Terviseamet komisjoni liikmetele ja kaasatud eriala asjatundjatele komisjoni töös osalemise eest tasu. Lõige 2 reguleerib tasu arvestamise põhimõtteid. Tasu arvestamisel võetakse arvesse komisjoni töö erinevaid vorme, sealhulgas tööd juhtumi dokumentidega ja lepitusosalistega (koos või eraldi) ning osalemist komisjoni koosolekutel ja lepituskohtumistel. Koosolekute eest, kus komisjoni liige ei osalenud, tasu ei maksta. Komisjoni liikme valmisolekut komisjoni töös osaleda võib tasustada täiendavalt vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Eelnõu § 6 sätestab määruse jõustumise aja, milleks on 1. november 2024. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Määrusega ei kaasne muid mõjusid, kui on välja toodud TOKVS-i eelnõu seletuskirjas. Tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi loomine aitab kaasa senisest selgema tervishoiutöötaja, TTO ja patsiendi vahelise suhte kujunemisele ning patsiendi seisukohast õiglasema ja lihtsama välditava kahju hüvitamisele, kui teenuse osutamise käigus on tekkinud kahjujuhtum. Õiglast ja tervishoiutöötaja „süüdi“ mõistmist mitte eeldavat hüvitamise süsteemi omakorda peetakse oluliseks osaks patsiendiohutuse olukorra parandamisel riigi tervishoiusüsteemis. Tervishoid on kõrge riskitasemega valdkond ja ka hästi korraldatud tervishoiusüsteemis esineb eksimusi ehk patsiendiohutusjuhtumeid, mistõttu ei ole võimalik välditava kahju tekitamist

patsiendile täielikult välistada. Samas tuleb silmas pidada, et suurem osa aset leidnud patsiendiohutusjuhtumitest ei põhjusta patsiendile kahju ehk tegu ei ole enamasti kahjujuhtumitega. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel saab hinnanguliselt iga kümnes hospitaliseeritud patsient haiglas välditavat kahju. TOKVS-i koostamisel sisendina kasutatud OECD 2017. aastal valminud analüüsi „The economics of patient safety“ andmetel moodustavad kõige suurema osa sellest kahjust haiglanakkused, sageduselt järgnevad venoosne trombemboolia, lamatised, ravimitega seotud eksimused ja vale või hilinenud diagnoos. Eestis kõikehõlmav patsiendiohutusjuhtumite ja patsientidele hüvitatud juhtumite riiklik statistika praegu puudub ning lähtuda saab tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni statistikast. Kahjunõuete lahendamine ja hüvitamine toimub enamasti patsiendi ja TTO vahelise kokkuleppe alusel. Tervishoiuga seotud kohtulahendeid on väga vähe (vähesed juhtumid, kus tervishoiutöötaja on tunnistatud süüdi ning patsiendile on mõistetud kahjuhüvitis). Kuigi juba praegu on suurel osal tervishoiutöötajatel ja ka TTO-del vabatahtlik vastutuskindlustus, ei ole seda siiski kõigil ning sellega kaetus on erinev. Lepituskomisjoni olemasolu võimaldab patsiendil vaidlustada kindlustusandja otsust kindlustusjuhtumiks kvalifitseerumise kohta, vähendades sellega vajadust pöörduda vaidlustamiseks kohtusse, mis on aeganõudev, patsiendile koormav ja kulukas. Kindlustusandjale erandkorras seadusega antud õigus pöörduda enne TOKVS § 21 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemist lepituskomisjoni poole võimaldab keerukatel ja potentsiaalselt vaidlusi põhjustavatel juhtudel lugeda lepitusmenetluse sellega alustatuks ilma, et patsient peaks seda ise algatama. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid, mida TOKVS-i seletuskirjas välja ei ole toodud, riigieelarvele ei kaasne. Määruse rakendamisega kaasnevad kulud Terviseametile lepituskomisjoni liikmete tasustamisega ja korraldusliku toe tagamisega. Püsikulud alates 1. novembrist 2024. a kaetakse Terviseameti eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. novembril 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Tartu Ülikoolile, Tervisekassale, Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Eesti Kindlustusseltside Liidule. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Eesti Perearstide Selts, Eesti Arstide Liit, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Õdede Liit, Eesti Haiglate Liit ja Eesti Kiirabi Liit. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu. Arvamuse avaldajate märkused on esitatud seletuskirja lisas.

MINISTRI MÄÄRUS

21.10.2024 nr 40

Vastutuskindlustuse lepituskomisjon

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 24 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse vastutuskindlustuse lepituskomisjoni (edaspidi komisjon) moodustamise alused ja töökord, sealhulgas liikmete nimetamise ja tasustamise kord. § 2. Komisjon (1) Komisjon on Terviseameti juures alaliselt tegutsev kohtueelne sõltumatu vastutuskindlustuse vaidluste lahendamise organ, kes lähtub oma tegevuses lepitusseadusest, kui tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Komisjon on riigi lepitusorgan lepitusseaduse tähenduses. (3) Komisjon vaatab avalduse läbi viieliikmelises koosseisus, millesse kuulub vähemalt kolm meditsiinivaldkonna asjatundjat, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhul. (4) Komisjon vaatab avalduse läbi kolmeliikmelises koosseisus, millesse kuulub vähemalt üks vastava meditsiinivaldkonna asjatundja, otstarbekuse kaalutlusest lähtudes, kui avaldus puudutab: 1) vaidlust hüvitise suuruse üle; 2) kommunikatsiooni ja tervishoiuteenuste dokumenteerimist; 3) vaidlust, mille esemeks on aegumise kohaldamine; 4) lepitusasja, mille hind on alla 1000 euro; 5) vaidlust tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse §-s 20 sätestatud kahju hüvitamise välistuse kohaldamise üle; 6) vaidlust, mille lahendamine ei eelda meditsiinilisi eriteadmisi ega nendele tuginevate järelduste tegemist. (5) Komisjon vaatab avalduse läbi üheliikmelises koosseisus otstarbekuse kaalutlusest lähtudes, kui vaidluse lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ning vaidlus on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Üheliikmeline komisjon koosneb komisjoni esimehest või tema äraolekul aseesimehest. (6) Komisjon ei lahenda vaidlust:

2

1) mis on lahendamisel kohtus; 2) mille esemeks on tagasinõude kohaldamine; 3) mis on seotud erimeelsustega kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel. (7) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, esimehe äraolekul asendab teda aseesimees komisjoni esimehe õigustes. (8) Terviseamet tagab komisjoni tegevuseks vajaliku korraldusliku toe, sealhulgas korraldab avalduste vastuvõtmise, komisjonile menetluseks vajalike täiendavate andmete taotlemise isikutelt, kellel on teavet kindlustusjuhtumiga seotud asjaolude kohta, nende vastuvõtmise ja komisjoni liikmetele kättesaadavaks tegemise, lepitusmenetluse dokumenteerimise ja muud vajalikud toimingud. § 3. Komisjoni moodustamine, liikmed ja esimees (1) Komisjoni liikmed nimetab Terviseameti peadirektor käskkirjaga, lähtudes tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 24 lõikest 1. Terviseamet võib vajaduse korral kaasata asjaomaseid organisatsioone liikmete nimetamise ettepanekute tegemiseks. Vähemalt üks liige nimetatakse komisjoni koosseisu Terviseameti esindajana. (2) Komisjoni liikmed, sealhulgas komisjoni esimees ja aseesimees, nimetatakse kolmeks aastaks. Komisjoni esimeheks peab olema isik, kellel on magistrikraad õigusteaduses või sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 kohaselt, kes tunneb meditsiiniõigust ja kellel on vaidluste lahendamise alal vajalikud oskused. (3) Komisjoni liige arvatakse nimekirjast välja liikme nimetamise ettepaneku teinud organisatsiooni või liikme enda kirjalikul taotlusel, mis esitatakse Terviseametile. Komisjoni liikmete nimekirja võib vajaduse korral täiendada uute liikmetega. § 4. Komisjoni töökord (1) Komisjon on töövõimeline, kui juhtumi menetlusest, sealhulgas koosolekust või lepituskohtumisest võtab lähtuvalt avalduse sisust osa käesoleva määruse § 2 lõikes 3, 4 või 5 nimetatud arv liikmeid, sealhulgas komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. (2) Iga lepitusasja lahendamiseks kinnitab komisjoni esimees liikmete hulgast komisjoni koosseisu, arvestades juhtumi sisu ja keerukust, lähtudes käesoleva määruse § 2 lõigetes 3– 5 sätestatust ja pidades silmas, et iga komisjoni koosseisu kuuluva asjatundja sõltumatus ja erapooletus lepitusseaduse § 3 tähenduses on lepitusasja suhtes tagatud. Avalduse läbivaatamisel on komisjoni koosseisus alati Terviseameti esindaja ja komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees, välja arvatud käesoleva määruse § 2 lõikes 5 sätestatud juhul. (3) Komisjoni töövormid on töö dokumentidega, suhtlemine lepitusosalistega, koosolekute korraldamine juhtumite arutamiseks ja lepituskohtumine või kirjalik menetlus. Koosolekud, suhtlemine lepitusosalistega ja lepituskohtumised võivad toimuda sidevahendite teel. (4) Komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees teatab komisjoni liikmetele ja lepituskohtumise korraldamiseks komisjoni pöördunud osapooltele vähemalt kümme tööpäeva enne koosolekut või lepituskohtumist selle toimumise koha ja aja ning edastab päevakorra koos vajalike materjalidega. (5) Komisjoni liige, kes valmistab ette lepitusettepanekut, võib suhelda lepitusmenetluse käigus kõigi lepitusosalistega koos või asjaolude täpsustamise eesmärgil ka igaühega eraldi.

3

(6) Komisjoni koosolek ja lepituskohtumine protokollitakse. Protokolli allkirjastavad protokollija ja koosoleku juhataja ning protokoll kooskõlastatakse eelnevalt kõikide komisjoni liikmetega. Lepituskohtumise protokoll edastatakse osapooltele. (7) Lepitusseaduses sätestatud menetluslikke toiminguid, millel ei ole patsiendile või muule õigustatud isikule otseseid õiguslikke tagajärgi, võib teha ainuisikuliselt komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees ilma komisjoni koosolekut kokku kutsumata. (8) Üldjuhul võtab komisjon otsuse lepitusettepaneku kohta vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, võetakse komisjoni otsus vastu koosolekul osalevate hääleõiguslike liikmete poolthäälte enamusega. (9) Komisjoni otsuse lepitusettepanekuks vormistab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees kirjalikult ning otsuse allkirjastavad kõik lepitusmenetluses osalenud komisjoni liikmed. (10) Kui pooled nõustuvad lepitusettepanekuga, kinnitab kokkuleppe komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees ning seejärel tehakse see pooltele kirjalikult teatavaks, edastades neile kokkuleppe ärakirjad. (11) Komisjon võib lepitusasja lahendamisel kasutada kirjalikku menetlust, kui avalduses esitatud teabe alusel on vaidluse asjaolud selged ja vaidlus on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. § 5. Komisjoni tasustamine (1) Terviseamet maksab komisjoni liikmetele ja eriala asjatundjatele komisjoni töös osalemise eest tasu. (2) Tasu arvestamisel võetakse arvesse tööd juhtumi dokumentide ja lepitusosalistega ning osalemist koosolekutel ja lepituskohtumistel. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. novembril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler