Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused

Terviseministri määruse „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja

iseloomulikud tunnused“ seletuskiri

1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärk on kehtestada tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) § 19 lõike 5 alusel kindlustusjuhtumi toimumise korral mittevaralise kahju hüvitamisel arvesse võetavad tervishoiuteenuse osutamise tulemusena tekkinud tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused. TOKVS näeb ette, et õigustatud isikul on lisaks varalise kahju hüvitamisele õigus mittevaralise kahju hüvitamisele. Mittevaralise kahju hüvitamise põhimõte tuleneb VÕS § 128 lõikest 5, mille järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. TOKVS-i kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju ühekordse maksena kuni 30 000 euro ulatuses olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest asjaoludest. Kindlustusandjal on kaalutlusõigus hinnata kas ja kui palju tuleks hüvitada, arvestades kahjujuhtumi asjaolusid, eelkõige tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastet ja töölt eemaloleku aega. Seaduses on teatud raskusastmele vastava tervisekahjustuse või kehavigastuse korral makstava mittevaralise kahju suurus kindlaks määratud. See tähendab seda, et mittevaralise kahju suurust arvestatakse ja hüvitis makstakse välja vastavalt tervisekahjustuse raskusastmele (keskmine, raske, väga raske ja eriti raske tervisekahjustus). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna tervishoiuvõrgu ekspert (endine tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht) Heli Paluste ([email protected], 516 0802) ja Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakonna juhataja (endine terviseõiguse juht) Ebe Sarapuu ([email protected], 5912 9275), kes on teinud ka eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 5919 9274). Eelnõu koostamisse olid kaasatud Eesti Kindlustusseltside Liit ja dr Marko Murruste arstiteaduse eksperdina. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse TOKVS § 19 lõike 5 alusel kindlustusjuhtumi toimumise korral mittevaralise kahju hüvitamisel arvesse võetavad tervishoiuteenuse osutamise tulemusena tekkinud tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused. Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused on vaja kehtestada selleks, et hinnata mittevaralise kahju hüvitamisel kindlustusjuhtumi korral ühetaolistest põhimõtetest lähtuvalt tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet. Mittevaralise kahju summad on kehtestatud TOKVS §-s 19 järgmiselt: 1) keskmise raskusega kergema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 500 eurot; 2) keskmise raskusega raskema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 2000 eurot; 3) raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 5000 eurot; 4) väga raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 15 000 eurot; 5) eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse või surma korral kuni 30 000 eurot.

Mittevaralise kahju hüvitis TOKVS §-s 19 sätestatud määras lisandub varalise kahju summale. Õigustatud isikule hüvitatakse kindlustusjuhtumist tingitud järgmine varaline kahju (vt loetelu TOKVS § 12 lg-s 3): 1) ravikulud, sealhulgas kulud ravimitele; 2) kulud, mis on tekkinud patsiendi vajaduste suurenemisest, sealhulgas kulud abivahenditele ja meditsiiniseadmetele; 3) osalisest või puuduvast töövõimest või ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju; 4) matusekulud; 5) ülalpidamise äralangemisest tekkinud kahju; 6) muu varaline kahju, mis kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse §-de 129 ja 130 kohaselt. Varalise kahju hüvitamine toimub lähtuvalt TOKVS-s §-des 12–18 sätestatud põhimõtetest. Eelnõu § 2 sätestab tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed, lähtudes seaduse tasemel kehtestatud jaotusest kuude astmesse: 1) väike tervisekahjustus või kehavigastus; 2) keskmise raskusega kergem tervisekahjustus või kehavigastus; 3) keskmise raskusega raskem tervisekahjustus või kehavigastus; 4) raske tervisekahjustus või kehavigastus; 5) väga raske tervisekahjustus või kehavigastus; 6) eriti raske tervisekahjustus või kehavigastus või surm. Määruse lisas täpsustatakse ja kirjeldatakse tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikke tunnuseid eraldi iga raskusastme kohta. Iga raskusastme kirjelduses tuuakse välja potentsiaalselt välditava tervisekahjustuse (edaspidi PVT) raskusastmele iseloomulikud tunnused (lühiiseloomustusena), patsiendi vahetute kannatuste kirjeldused, ajalised piirid (PVT-st tingitud täiendava ravi aeg ja PVT-st tingitud täiendava töövõimetuse aeg) koos elukvaliteedi häire ja/või funktsioonihäire kirjeldusega elundsüsteemide ja kehaosade kaupa. Tunnuste kirjeldamisel on lähtutud tervishoiu asjatundja eksperthinnangust ning liikluskindlustuse sarnase eesmärgiga kehtestatud regulatsiooni üldpõhimõtetest ja senisest praktikast, et kindlustuse lähenemisviis tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmetele oleks kindlustuse eri liikide korral sarnane, kuid võtaks samas arvesse patsiendiohutusjuhtumite kõiki aspekte. Mittevaralise kahju raskuksastet hindab kahjumenetluse käigus määruse lisa põhimõtetele toetudes ja kriteeriumite alusel kindlustusandja, kaasates vajaduse korral asjaomaseid eksperte. Eelnõu § 3 sätestab määruse jõustumise aja, milleks on 1. november 2024. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega ei kaasne muid mõjusid, kui on välja toodud TOKVS-i eelnõu seletuskirjas, kus on esitatud põhjalik mõjude hindamine seoses seaduse rakendamisega. TOKVS-i seletuskirja viimane versioon on leitav Riigikogu kodulehel TOKVS 522 SE menetluse dokumentide juures: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/13fc4462-95c1-4bc8-b101- 089d9a253cbe/tervishoiuteenuse-osutaja-kohustusliku-vastutuskindlustuse-seadus/.

Tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi loomine aitab kaasa senisest selgema tervishoiutöötaja, TTO ja patsiendi vahelise suhte kujunemisele ning patsiendi seisukohast õiglasema ja lihtsama välditava kahju hüvitamisele, kui teenuse osutamise käigus on tekkinud kahjujuhtum. Õiglast ja tervishoiutöötaja süüdi mõistmist mitte- eeldavat hüvitamise süsteemi omakorda peetakse oluliseks osaks patsiendiohutuse olukorra parandamisel riigi tervishoiusüsteemis. Tervishoid on kõrge riskitasemega valdkond ja ka hästi korraldatud tervishoiusüsteemis esineb eksimusi ehk patsiendiohutusjuhtumeid, mistõttu ei ole võimalik välditava kahju tekitamist patsiendile täielikult välistada. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel saab hinnanguliselt iga kümnes hospitaliseeritud patsient haiglas välditavat kahju. TOKVS-i koostamisel sisendina kasutatud OECD 2017. aastal valminud analüüsi „The economics of patient safety“ andmetel moodustavad kõige suurema osa sellest kahjust haiglanakkused, sageduselt järgnevad venoosne trombemboolia, lamatised, ravimitega seotud eksimused ja vale või hilinenud diagnoos. Eestis kõikehõlmav patsiendiohutusjuhtumite ja patsientidele hüvitatud juhtumite riiklik statistika praegu puudub ning lähtuda saab tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni statistikast. Patsiendiohutuse süsteemi korraldamine on seni olnud TTO pädevus ja kohustus ning õigusaktides on patsiendiohutust puudutav regulatsioon väga üldine. Kahjunõuete lahendamine ja hüvitamine toimub enamasti patsiendi ja TTO vahelise kokkuleppe alusel. Tervishoiuga seotud kohtulahendeid on väga vähe (vähesed juhtumid, kus tervishoiutöötaja on tunnistatud süüdi ning patsiendile on mõistetud kahjuhüvitis). Kuigi juba praegu on suurel osal tervishoiutöötajatel ja ka TTO-del vabatahtlik vastutuskindlustus, ei ole seda siiski kõigil ning sellega kaetus on erinev. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad kulud kindlustusandjatele seoses saadud tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete hindamisega, mis kaetakse vastavalt kindlustuse põhimõtetele kindlustusvõtjate poolt kindlustusmaksete kaudu. Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid riigieelarvele ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 1. novembril. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Tervisekassale, Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Eesti Kindlustusseltside Liidule, samuti arstlike erialade kirurgiliste, sisemeditsiiniliste, psühhiaatria, kliinilis-konsultatiivsete ja hambaravi arstlike erialade põhinõunikele. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Eesti Perearstide Selts, Eesti Haiglate Liit, Eesti Õdede Liit, Eesti Ämmaemandate Ühing, Eesti Arstide Liit ja Eesti Kiirabi Liit. Eesti Õdede Liidul ja Eesti Ämmaemandate Ühingul eelnõu kohta märkusi ei olnud. Teiste arvamuse avaldajate märkused on esitatud seletuskirja lisas.

21.10.2024 nr 37

MINISTRI MÄÄRUS

Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 19 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustusjuhtumi toimumise korral mittevaralise kahju hüvitamisel arvesse võetavad tervishoiuteenuse osutamise tulemusena tekkinud tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused, mis on esitatud käesoleva määruse lisas. § 2. Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed Tervisekahjustused ja kehavigastused jagunevad kuude raskusastmesse: 1) väike tervisekahjustus või kehavigastus; 2) keskmise raskusega kergem tervisekahjustus või kehavigastus; 3) keskmise raskusega raskem tervisekahjustus või kehavigastus; 4) raske tervisekahjustus või kehavigastus; 5) väga raske tervisekahjustus või kehavigastus; 6) eriti raske tervisekahjustus või kehavigastus või surm. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. novembril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused“

Terviseministri

21.10.2024 määrus nr 37 „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse

raskusastmed ja iseloomulikud tunnused“

Lisa Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused 1. Väikesele tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus – tervisekahjud, mille korral esineb vähemalt üks järgmistest:  ravimite manustamisega seonduvad kerged tervisekahjud,  süste- ja infusioonikoha kerged kahjustused,  haava paranemisega seonduvad kerged kahjustused,  muud sama astmega kerged tervisekahjud.

Patsiendi vahetud kannatused

Täiendavate ravimite tarvitamine, sealhulgas täiendav süstete ja infusiooni vajadus potentsiaalselt välditava tervisekahjustuse (edaspidi PVT) tõttu täiendava ravi perioodil. Täiendavad pisiprotseduurid (sidumised, kompressid jm sarnased protseduurid) PVT tõttu. Täiendavad väikese riskiga invasiivsed protseduurid ja operatsioonid (nt põletikukolde punktsioon jm sarnased protseduurid) PVT tõttu.

PVT-st tingitud täiendava ravi aeg

Kuni üks kuu.

PVT-st tingitud täiendava töövõimetuse aeg

Kuni üks kuu.

Elukvaliteedi häire ja/või funktsioonihäire

Üldiseloomustus: elukvaliteedi häire esineb täiendava ravi perioodil. Ravi järel ei ole igapäevaelu mõjutatud või on vähesel määral mõjutatud lühikest aega, sealhulgas võivad esineda kuni ühe kuu jooksul järgmised üldised tunnused:

 vajab tavapärasest sagedamini puhkepause või puhkepäevi,  tarvitab regulaarselt arsti määratud ravimeid,  muud mööduva iseloomuga üldsümptomid.

Elundsüsteemides võivad esineda järgmised vähesed ja mööduva iseloomuga häired: Liikumisel võib esineda kerge lonkamine, liikumine ebatasasel pinnal võib olla kergelt häiritud. Närvisüsteemi orgaanilise kahjustuse objektiivsed tunnused puuduvad, võib esineda üldisi subjektiivseid sümptomeid nagu peavalu, peapööritus, väsimus vms. Meeleelundite kahjustuse objektiivsed tunnused puuduvad või on vähesed ja mööduva iseloomuga. Hingamisorganite häireid ei esine või esineb hingeldamist ainult kõige raskemal füüsilisel pingutusel (mitte näiteks ülesmäge liikudes või trepist tõustes). Vereringeorganite häireid ei esine või esinevad ainult raskematel pingutustel (mitte kõndides ega trepist tõustes).

Nahal sümptomeid ei esine või esineb vähesel määral, sealhulgas nt soodumus nahalööbe (ekseemi) tekkimiseks, mida on võimalik vältida lihtsate kaitsevahendite abil või teatud tegevusi/olukordi vältides, lööve on väheste sümptomitega ja ei esine pidevalt. Muud sama raskusastmega vähesed tervisekahjustused või vigastused.

2. Keskmise raskusega kergemale tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus – tervisekahjud, mille korral esineb vähemalt üks järgmistest:  ravimite manustamisega, sh süstete ja infusiooniga seotud keskmise raskusega tüsistused,  abstsessi tekkele viinud PVT,  muud PVT-d, mille risk või mille tagajärgede likvideerimise risk on väike.

Patsiendi vahetud kannatused

Täiendavate ravimite tarvitamine, täiendav süstete ja/või infusiooni vajadus. Täiendavad keskmise riskiga invasiivsed protseduurid nagu lahtised repositsioonid jm sarnase riskiga protseduurid (nii lokaal- kui üldanesteesias).

PVT-st tingitud täiendava ravi aeg

Kuni kaks kuud.

PVT-st tingitud täiendava töövõimetuse aeg

Kuni kaks kuud.

Elukvaliteedi häire ja/või funktsioonihäire

Üldiseloomustus: elukvaliteedi häire esineb PVT täiendava ravi perioodil. Ravi järel on võimalik igapäevaelu vähesel määral mõjutavate ajutiste üldiste häirete teke, sealhulgas:

 ei ole võimeline keskmise raskusega pikaajaliseks füüsiliseks pingutuseks;  vajab tavapärasest oluliselt tihedamaid puhkepause või puhkepäevi;  tarvitab regulaarselt arsti määratud ravimeid, mille ärajätmisel mõneks päevaks sümptomid ägenevad.

Elundsüsteemides võivad esineda järgmised häired: Jäsemed: üldine jõud pisut vähenenud, liikuvus vähesel määral piiratud, sh sõrmede osavus pisut vähenenud vms. Lülisammas: liikuvus kaelaosas vähesel määral piiratud, saab hoida käsi üleval, kerged ülajäsemete neuroloogilised sümptomid (paresteesiad, nt surinad, torkimistunne vms). Selja painutamine kergelt piiratud, liikumine peaaegu häireteta, vähesed neuroloogilised sümptomid alajäsemetes (paresteesiad, nt surinad, torkimistunne vms). Pea: nägu vähese armi või deformatsiooniga, mis ei ole märgatav. Närvisüsteem: üksiku närvi kahjustusest põhjustatud halvatus (nt ühepoolne näonärvi halvatus). Psüühika: võib kaasneda psüühikahäire (meeleoluhäire vms) ja see on dokumenteeritud. Ravi on vajalik ja tulemuslik.

Meeleelundid: Silmad: vähene kahjustus, millest ei jää püsivaid nägemiskahjustusi. Kerge või mõõdukas silmalau vaje. Kuulmine: kuulmekile purunemine, kuulmisteravuse vähene langus (41–70 dB). Hingamisorganid: PVT järel veidi vähenenud kopsumaht (vitaalkapatsiteedi protsent norminäitajast 65–79). Vereringeorganid: sümptomid esinevad keskmise raskusega pingutuste juures nagu kiirustamisel, pikemaajalisel pingutusel, trepist tõusmisel, kuid mitte tasasel pinnal normaalse tempoga kõndimisel ega koduseid igapäevatoiminguid tehes. Nahk: löövet esineb periooditi või on seda tekitavaid ärritajaid raske vältida, kuid seisund on raviga kontrollitav. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

3. Keskmise raskusega raskemale tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus – tervisekahjud, mille korral esineb vähemalt üks järgmistest:  veritsuse/verekaotuse põhjustanud PVT (ilma šokita ja vahetu ohuta elule),  keskmise riskiga protseduure ja operatsioone vajanud PVT,  muud PVT-d, mille tagajärgede likvideerimise risk on keskmine.

Patsiendi vahetud kannatused

Täiendavate ravimite tarvitamine, täiendav süstete, infusiooni ja transfusiooni (verekomponentide ülekande) vajadus PVT tõttu. Täiendavad keskmise riskiga invasiivsed protseduurid ja operatsioonid nagu lahtised repositsioonid jm sarnase riskiga protseduurid (nii lokaal- kui üldanesteesias).

PVT-st tingitud täiendava ravi aeg

Kuni kolm kuud. PVT võib põhjustada püsivaid muutusi, mis võib viia kaebuste ägenemisele episoodidena. Episoodide ajal on vajalik ravi. See on dokumenteeritud.

PVT-st tingitud täiendava töövõimetuse aeg

Kuni kolm kuud. PVT võib põhjustada püsivaid muutusi, mis võib viia kaebuste episoodilisele ägenemisele. Neil episoodidel võib töö- ja tegutsemisvõime olla vähenenud.

Elukvaliteedi häire ja/või funktsioonihäire

Üldiseloomustus: oluline elukvaliteedi häire võib esineda PVT ravi perioodil (kuni kolm kuud). Peale ravi võib jääda püsima mõningane elukvaliteedi häire:

 episoodiliselt esinevad valud PVT poolt kahjustatud kohas või kahjustuse koha funktsiooni nõrgenemine võrreldes PVT eelse perioodiga;  vajab rohkesti puhkepause või puhkepäevi. Ei ole võimeline keskmise raskusega pingutuseks. Ei ole võimeline pikaajalisteks täpsust ja keskendumist nõudvateks toiminguteks. Pikaajaline seismine või kõndimine tekitab märgatavaid raskusi;  arsti määratud ravimite ärajätmine põhjustab ohtu tervisele.

Elundsüsteemides võivad esineda järgmised häired:

Jäsemed: käte liigeste mõningane jäikus (nt küünarliigese jäikus ebasoodsas asendis, õlavars tõuseb külgsuunas kuni 45°). Käe jõud vähenenud (raske hoida kindlalt tööriista või tõsta umbes 10 kg eset), sõrmede osavus vähenenud (suudab siiski süüa ja kammida). Jalgades puusa vm liigese funktsionaalne puudulikkus. Lonkamine või pidev kõndimine raske või aeglane, abivahendid võivad olla vajalikud. Ühe sõrme täielik või osaline kaotus. Lülisammas: liikuvus kaelaosas keskmiselt piiratud. Käte ülalhoidmine raskendatud, vähesed neuroloogilised häired ülajäsemetes, kuid suudab iseseisvalt riietuda. Selja painutamine keskmiselt piiratud, liikumine vähesel määral häiritud. Pea: keele kahjustus – kõne raskelt arusaadav. Närvisüsteem: Peaaju: uuringud näitavad ajukahjustust, mis ei ole ulatuslik. Võib esineda erinevaid subjektiivseid sümptomeid, kuid jääknähtudena kaasneb ka selgeid ja praktilist tegevust takistavaid spetsiifilisi häireid. Epilepsia, millega kaasneb pidev ravivajadus. Ravi foonil võib esineda üksikuid juhuslikke epilepsiahooge. Seljaaju: kahjustusest tingitud funktsioonihäire raskendab kõndimist, kuid kõndimine on võimalik abivahendite toel. Kontroll põie ja pärasoole tegevuse üle on täielik või peaaegu täielik. Muu närvisüsteem: võib esineda neelamishäireid. Ühe või enama närvi kahjustusest põhjustatud halvatus. Spetsiifilised kerged häired nagu kerge hüperkineesia, sundliigutused, vähesed koordinatsioonihäired või muud analoogilised neuroloogilised sümptomid või häired. Psüühika: psüühikahäire on püsiva iseloomuga või ägenemised korduvad ning selle kohta on võimalik saada kinnitavaid andmeid dokumentidest. Ravi on pikaajaline ja regulaarne, peamiselt ambulatoorne. Meeleelundid: Silmad: silmade kahjustus, mis põhjustab ühe silma nägemisteravuse languse kuni 0,1-ni, kui teise silma nägemisteravus on säilinud. Raske silmalau vaje mõlemas silmas. Kuulmine: kahe kõrva kuulmisteravuse langus (üle 70 dB). Kahe kõrva kuulmisteravuse langus 20–70 dB, millega kaasneb kerge või mõõdukas kõnehäire (kõne pole selge, ent on siiski arusaadav). Hingamisorganid: hingeldamist esineb keskmise raskusega füüsilisel pingutusel nagu kiirustamisel, pikemaajalisel pingutusel ja trepist tõusmisel, kuid mitte tasasel pinnal normaalselt kõndides ega kodustes igapäevatoimingutes. Vitaalkapatsiteedi protsent norminäitajast väiksem (50–64). Kõhu- ja vaagnaorganid: kirurgilist ravi vajav kõhu või vaagna elundite kahjustus, mis paraneb tüsistusteta. Nahk: sageli ägenev lööve, mis vajab sagedast ravi ja põhjustab märgatavaid piiranguid ägenemise perioodil. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

4. Raskele tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus – tervisekahjud, mille korral esineb vähemalt üks järgmistest:  keskmine puue või sellele vastav tervisekahjustus, mille puhul esineb anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elukohta vähemalt üks kord nädalas,  elukvaliteedi oluline halvenemine,  patsiendil olid PVT-d, mis kujutasid vahetut ohtu elule,  PVT, mille tõttu on vajalikud rasked/elupäästvad suure riskiga operatsioonid,  patsient tegi läbi šokiperioodi (sh verekaotusest tingitud šokk),  vajalik oli pikaaegne intensiivravi,  muud PVT-d, mille risk või mille tagajärgede likvideerimise risk on suur.

Patsiendi vahetud kannatused

Täiendavate ravimite tarvitamine, täiendav süstete, infusiooni ja transfusiooni (verekomponentide ülekande) vajadus PVT tõttu. Täiendavad suure riskiga protseduurid ja operatsioonid nagu operatsioonid rindkereorganitel või muud sarnase riskiga protseduurid või operatsioonid (nii lokaal- kui üldanesteesias).

PVT-st tingitud täiendava ravi aeg

PVT põhjustas püsivaid muutusi, mis võib viia kaebuste ägenemisele episoodidena (võivad olla sagedased). Nende episoodide ajal on tegutsemisvõime oluliselt vähenenud, vajalik on korduv statsionaarne ravi. See on dokumenteeritud. Pikaaegse taastusravi ja/või rehabilitatsiooni vajadus.

PVT-st tingitud täiendava töövõimetuse aeg

Püsiv osaline või puuduv töövõime. Võimeline sooritama vaid väga kergeid või väga piiratud toiminguid.

Elukvaliteedi häire ja/või funktsioonihäire või puue. Kaotatud organ või kehaosa või selle funktsiooni kaotus.

Üldiseloomustus: elukvaliteedi oluline halvenemine tingituna oluliste funktsioonide (nägemine, kuulmine, käimisvõime, käe põhifunktsioonid) halvenemisest. Keskmine puue või sellele vastav terviseseisund – anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elukohta vähemalt üks kord nädalas; sel juhul on inimesel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemine raskendatud. Elundsüsteemides võivad esineda järgmised häired: Jäsemed: käe jõud ja sõrmede osavus märkimisväärselt vähenenud. Mitme sõrme või varba osaline või täielik kaotus. Veresoonte või närvide kahjustus sellises ulatuses, mis põhjustab jäseme põhifunktsiooni olulise häire. Suudab liikuda ainult abivahendile tugevalt toetudes ja lühikesi teepikkusi korraga, liikumine tugevalt piiratud mitmes liigeses. Lülisammas: liikuvus kaelaosas tuntavalt piiratud, kahjulik väärasend, olulised neuroloogilised leiud ülajäsemetes, võimalik pidev vajadus toetava seadme järele. Püsiv raske rühiviga, lülisamba rindkere või vaagnapiirkonna raske deformatsioon, lülisamba jäikus, riietumine märkimisväärselt raskendatud, rasked mõlema alajäseme neuroloogilised ärajäämanähud. Pea: nägu moonutav deformatsioon nagu armidest põhjustatud näojoonte või miimika tähelepanu äratav kõrvalekalle. Keele kahjustus või kaotus – ei suuda arusaadavalt kõnelda. Närvisüsteem:

Peaaju: tuvastatud ulatuslik raske ajukahjustus. Esinevad erineva raskusastmega neuroloogilised ärajäämanähud, liikumist ja iseseisvat tegutsemist kahjustavad halvatused ja artikulatsioonhäired on selgelt äratuntavad ja piiravad. Ravist hoolimata võib esineda korduvaid epilepsiahooge. Seljaaju: liikumist ja iseseisvat tegutsemist kahjustavad halvatused jäsemetes, spastilisus. Kontroll põie ja pärasoole tegevuse üle on puudulik. Kaelapiirkonna närvide kahjustus: raske neelamishäire, toitmine sondi kaudu. Muu närvisüsteem: õlavarre põimiku täielik halvatus vm sarnase raskusega kahjustusest põhjustatud halvatus. Psüühika: esineb psüühikahäire, mis on kroonilise iseloomuga ja tegutsemisvõime on vähenenud. Ravi on pikaajaline ja regulaarne, patsient võib vajada aeg-ajalt statsionaarset ravi, kuid sellest hoolimata ilmnevad pidevalt haigussümptomid või funktsioonihäired. Meeleelundid: Silmad: ühe silma või selle nägemisvõime kaotus. Silmavigastus, mis põhjustab nägemisteravuse languse jääkväärtusega ühes silmas 0,2-ni ja teises silmas 0,3-ni. Kuulmine: kahe kõrva kuulmisteravuse langus (üle 40 dB), millega kaasneb raske kõnehäire. Hingamisorganid: hingeldamist esineb ka kergel füüsilisel pingutusel nagu tasasel pinnal normaalselt kõndides, ühe korrusevahe trepist tõustes, kodustes igapäevatoimingutes; võimeline kõndima normaalsest aeglasemas tempos tasasel pinnal. Vitaalkapatsiteedi protsent norminäitajast väiksem (35–49). Vereringeorganid: sümptomid esinevad ka kergel füüsilisel pingutusel nagu tasasel pinnal normaalselt kõndides, ühe korrusevahe trepist tõustes, kodustes igapäevatoimingutes; võimeline kõndima normaalsest aeglasemas tempos tasasel pinnal. Rindkere, kõhu- ja vaagnaorganid: kirurgilist ravi vajavad rindkere või kõhukoopa elundite tüsistused (soolesulgus, vigastusest tingitud kusejuha läbimatus vms). Nahk: ulatuslik, püsiv ja üldisi kaebusi põhjustav pidevat ravi vajav nahakahjustus. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

5. Väga raskele tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus – tervisekahjud, mille korral esineb vähemalt üks järgmistest:  raske puue või sellele vastav tervisekahjustus, mille puhul esineb inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;  elukvaliteedi olulist halvenemist põhjustanud PVT.

Patsiendi vahetud kannatused

Ei ole olulised raskusastme määramisel. Tavaliselt vahetult pärast raske PVT teket operatsiooni(de) ja/või intensiivravi vajadus, mille kestus võib olla väga erinev.

PVT-st tingitud täiendava ravi aeg

Ei ole olulised raskusastme määramisel. Vajalik võib olla korduv statsionaarne ravi.

Püsiva raske puude või sellele vastava terviseseisundi korral igapäevase kõrvalabi vajadus.

PVT-st tingitud täiendava töövõimetuse aeg

Püsiv või pikaajaline osaline või puuduv töövõime.

Elukvaliteedi häire ja/või funktsioonihäire või puue. Kaotatud organ või kehaosa või selle funktsiooni kaotus.

Üldiseloomustus: raske puue või sellele vastav terviseseisund – anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval. Igapäevaelus sõltub peaaegu täielikult kõrvalisest abist. Võimeline sooritama aeg-ajalt vaid kõige elementaarsemaid toiminguid. Elundsüsteemides võivad esineda järgmised häired: Jäsemed: jäseme kaotus. Liigese proteesimist nõudvad liigesevigastused. Veresoonte või närvide kahjustus sellises ulatuses, mis põhjustab jäseme põhifunktsiooni kao. Närvisüsteem: Peaaju: kahjustused on raskekujulised ja nendega võib kaasneda neuroloogilisi ärajäämanähte nagu artikulatsioonhäired, väljendunud inertsus, algatusvõimetus, kriitikavõime halvenemine või tegevuse läbimõtlematus. Epilepsiahood põhjustavad märgatavat sotsiaalset kahju. Seljaaju: liikumist ja iseseisvat tegutsemist takistavad halvatused nii üla- kui alajäsemetes, häiriv spastilisus. Kontroll põie ja pärasoole tegevuse üle puudub. Psüühika: psüühikahäire on eriti raske, pideva ja püsiva iseloomuga ning tegutsemisvõime on püsivalt nõrk. Ravi- ja hooldusvajadus on ööpäevaringne. Meeleelundid: Silmad: silmavigastused, mis põhjustavad mõlema silma nägemisteravuse languse kuni 0,2-ni. Hingamisorganid: hingeldamist esineb vähimagi liigutuse või pingutuse korral, näiteks pesemisel, riietumisel ja ajutiselt ka puhkeasendis. Vitaalkapatsiteedi protsent norminäitajast väiksem (alla 35). Vereringeorganid: sümptomid esinevad kergema liigutuse või pingutuse korral, näiteks pesemisel, riietumisel ja ajutiselt ka puhkeasendis. Kõhu- ja vaagnaorganid: jääv soole- või kusejuha uuris. Suguelundite kahjustuse järgne sigimisvõimetus ja suguühtevõime kaotus. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

6. Eriti raskele tervisekahjustusele või kehavigastusele või surmale iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus – tervisekahjud, mille korral esineb üks järgmistest:  sügav puue või sellele vastav terviseseisund, mille puhul esineb inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat ööpäevaringset kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet,  patsient suri.

PVT-st tingitud vahetud kannatused

Ei ole olulised raskusastme määramisel. Tavaliselt vahetult pärast raske PVT teket intensiivravi vajadus, mille kestus võib olla väga erinev.

PVT-st tingitud täiendava ravi aeg

Ei ole olulised raskusastme määramisel. Püsiv sügav puue või sellele vastav terviseseisund, seega ööpäevaringse pideva kõrvalabi vajadus.

PVT-st tingitud täiendava töövõimetuse aeg

Püsiv puuduv töövõime.

Elukvaliteedi häire ja/või puue. Kaotatud organ või kehaosa või selle funktsiooni kaotus.

Üldiseloomustus: sügav puue või sellele vastav tervisekahjustus – anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat ööpäevaringset kõrvalabi või järelevalvet; sel juhul on igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud. Kahjustused ja vigastused, mis põhjustavad pidevat tugevat valu. Jäsemed: jäsemete amputatsioon. Peaaju: posthüpoksiline kooma, püsiv vegetatiivne seisund, apalliline sündroom. Seljaaju: alajäseme täielik halvatus ja raske halvatus ülajäsemetes. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

Surm PVT, mis põhjustab vahetult patsiendi surma, kuulub alati eriti raske raskusastmega PVT-de hulka, kui surma vahetu ja peamine põhjus oli PVT. Siia kuuluvad ka juhud, kus patsiendi surm saabub lühikese perioodi vältel pärast statsionaarset ravi (nt on patsient suunatud hooldus- või põetusravile) ja surm saabub vastavas raviasutuses. Siia kuuluvad juhud, kus surm saabus kahe kuu jooksul fataalse PVT tekkest.

Terviseministri määruse „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ seletuskirja lisa

Kooskõlastustabel

Märkuse esitaja/märkus Seisukoht märkuse kohta

Eesti Perearstide Selts

Arvestades asjaolu, et Tervisekassa esitab vastutuskindlustuse kulumudeli novembris, ei ole võimalik sätestada perearstiabi/üldarstiabi teenuste osutajatele kohustust omada vastutuskindlustust alates 1.12.2024.a. EPS ei kooskõlasta esitatud määrust ja kui ei leita rahalist katet, siis tuleb teha Tervishoiuteenuste osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusesse muudatus, et nimetatud seadus ei kohandu perearstiabi/üldarstiabi teenuse osutajale.

Ettepanek ei ole seotud antud määruse sisuga.

Eesti Haiglate Liit

Määruses „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ kasutatakse mõistet „potentsiaalselt välditav ravitüsistus“. Samas tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (edaspidi TOKVS) sellist mõistet ei kasuta. TOKVS § 10 lg 1 p 2 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel. Võlaõigusseaduse § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja oma kohustuste süülise rikkumise eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. § 770 lg 4 kohaselt, kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Kasutatud on mõistet „terviserike“, mitte „tüsistus“, „ravitüsistus“. TOKVS § 10 defineerib kindlustusjuhtumid. Tüsistused siia alla ei kuulu. Leiame, et määruses teistes õigusaktides kasutamata ning samal ajal tervishoius laialt kasutusel oleva ning üldjuhul vastutust mitte kaasa toova mõiste „tüsistus“ kasutamine tekitab määruse tõlgendamisel olulisi probleeme. Samuti ei vasta määruses uue,

Arvestatud, määruse lisa täpsustatud.

seaduses kajastamata mõiste sissetoomine õigusloome heale tavale. Märgime ka, et seletuskirja kohaselt: „Õiglast ning tervishoiutöötaja „süüdi“ mõistmist mitte eeldavat hüvitamise süsteemi omakorda peetakse oluliseks osaks patsiendiohutuse olukorra parandamisel riigi tervishoiusüsteemis.“ Seega seletuskirja kohaselt küll süüd ei eeldata, kuid TOKVS kohaselt kuulub kahjujuhtum hüvitamisele võlaõigusseaduse alusel ehk süü olemasolul.

Silmas on peetud süü tuvastamist ja süüdi mõistmist kohtus, mis praegu on kohtu kaudu hüvitise saamise eelduseks.

Määruses „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ kasutatakse tervisekahjustuse raskusastmete ühe määratlusena „tagajärgede likvideerimine on madala/keskmise/suure riskiga“. Palume täpsustada, kas ja millistes allikates (nt meditsiinilises kirjanduses) on kasutatud mõisteid avatud? Millele tuginedes toimub nende riskide hindamine? Õigusselguse huvides peame vajalikuks määruses kasutatud mõistete täiendavat avamist.

Teksti täpsustatud.

Lõpetuseks soovime Eesti Haiglate Liidu nimel väljendada jätkuvat muret seoses 1.novembrist 2024. a jõustuva tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega. Kindlustusseltside poolse madala huvi tõttu oleme põhjendatult murelikud mõistlike kindlustusvõimaluste leidmise osas. Eeltoodust tulenevalt palume tagasisidet, milline on Sotsiaalministeeriumi edasine tegevusplaan tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse rakendamisega seonduvalt tekkinud kitsaskohtade lahendamiseks.

Kommentaar ei ole seotud antud määruse sisuga.

Eesti Õdede Liit

Eesti Õdede Liidul ei ole eelnõu täiendamise ettepanekuid. Tunneme siirast muret, et rakendusaktide eelnõud valmivad nii vahetult enne seaduse jõustumist. See loob suurt ebakindlust teenuse osutajates, sest tervikvaade puudub.

Kommentaar ei ole seotud antud määruse sisuga.

Eesti Arstide Liit

Teeme ettepaneku lisada määrusesse „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ mõiste „potentsiaalselt välditav ravitüsistus“ definitsioon.

Määrust täpsustatud, terminit muudetud.

Ravitüsistust ega potentsiaalselt välditavat ravitüsistust ei ole õigusaktides defineeritud. Ravitüsistus on meditsiinitermin, mida kasutatakse nt haiguste klassifitseerimisel ja on arusaadav tervishoiutöötajatele. Kuna ravitüsistuse raskusaste ning tüsistuse välditavus saab määravaks kahju suuruse kindlakstegemisel, peaks see mõiste olema võimalikult üheselt arusaadav ka tavainimesele ehk patsiendile, kes kahjunõude esitab, samuti kindlustusandjatele.

Eesti Kiirabi Liit

Eesti Kiirabi Liit ei kooskõlasta vastutuskindlustuse seaduse rakendusmäärust. Põhjendus tänase teadmise kohaselt on tekkinud oluline turuhäire, kus vastutuskindlustust hakkab pakkuma ainult üks teenuseosutaja. Tekkinud monopoolne turusituatsioon jätab hinna kujundamise kindlustuse müüjale loominguliseks.

Ettepanek ei ole seotud antud määruse sisuga.