Riigikogu sotsiaalkomisjon_arvamus

Hr Madis Timpson

Riigikogu sotsiaalkomisjon

[email protected]

Teie 10.10.2024 nr 1-1/15-496/2

Meie 22.10.2024 nr 18-1/241642/2406149

Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse

(iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu

Austatud sotsiaalkomisjoni esimees

Tänan võimaluse eest esitada ettepanekuid sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (iseseisev õendusabi ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamisel) kohta (edaspidi eelnõu). Ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatele

õendusabi osutamist puudutavaid muudatusi olen käsitlenud ka ühes varasemas

sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas1.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 102 sätestab, kui suures mahus tuleb õendusabi osutada

ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele inimestele. Eelnõu kohaselt jäetakse minimaalse mahu

nõue seadusest välja ning õendusabi mahtu hakatakse reguleerima hooldusasutuse ja Tervisekassa

vahelise lepinguga. Õendusabi plaanitakse hakata osutama sellises mahus, nagu Tervisekassa on

õendusabi eest maksmise kohustuse üle võtnud.

Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatele soovitakse teha

õendusabi korraldamine paindlikumaks, et selle osutamine sõltuks rohkem sihtrühma vajadustest

ja eripärast. Tõepoolest, praegune korraldus ei pruugi olla parim viis õendusabi planeerimiseks.

Kui aga õendusabi minimaalse mahu nõue seadusest välja jäetakse, võib tekkida olukord, kus

terviseteenus ei pruugi olla inimestele vajalikul määral kättesaadav.

Seletuskirja kohaselt on õendusabi lepingu alusel korraldamise eesmärk õendusabi sisu

täpsustamine, teenuse ühtlane kvaliteet, nõuetekohasus ning paindlikkus (lk 3). Õiguskantsleri

kontrollkäikude põhjal tehtud järeldused annavad põhjust muretseda, et kui hoolekandeasutustes

hakatakse õendusabi korraldama lepingutega, siis erinevused teenuseosutajate pakutavas

õendusabi mahus suurenevad. Kui Tervisekassa sõlmib iga erihoolekandeteenuse osutajaga

õendusabi lepingu, jääb alati võimalus, et ühetaolistes tingimustes ei jõuta kokkuleppele.

1 Õiguskantsleri 20.03.2020 kiri (nr 18-1/200370/2001492) Riigikogu sotsiaalkomisjonile.

2

Eelnõu seletuskirjas pole antud ka ammendavat ülevaadet, kuidas mõjutab selline muudatus

erihooldusteenuse saajate olukorda. Mõjude analüüsis (lk 7) on küll ebasoovitatav mõju hinnatud

väikeseks, kuid konkreetne mõju on jäetud täpsustamata.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. See tähendab, et riigil

on kohustus tagada juurdepääs terviseteenustele2. Õiguskantsleri kontrollkäikude põhjal võib

öelda, et erihooldusteenuse osutaja ei ole alati taganud hoolealustele õendusabi piisavas mahus,

oleme sellele ka tähelepanu juhtinud3.

Leian, et ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele inimestele peab õendusabi olema piisavalt

kättesaadav. Vastasel juhul võib inimese terviseseisundi kiire halvenemine jääda märkamata, eriti

olukorras, kus inimene ei ole võimeline end väljendama. Kui seadus võimaldab õendusabi

korraldada Tervisekassa ja teenuseosutaja omavahelise kokkuleppe alusel, võib rohkem juhtuda,

et terviseteenus ei ole haavatavas olukorras inimestele vajalikul määral kättesaadav.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Helen Ojamaa-Muru 6938414

[email protected]

2 Muller, K., Henberg, A., Sarapuu A. Põhiseaduse § 28 kommentaarid, komm. 9. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi

põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020. 3 Õiguskantsleri aastaülevaade 2021/2022, peatükk „Kontrollkäigud“.